Taotlus isikliku kasutusõiguse seadmiseks

Saatja: Alina Jankovskaja <[email protected]> Saadetud: 28.02.2023 16:12 Adressaat: <"MKM info"> Koopia: <=?iso-8859-1?B?S2VpdSBL5ORyYQ==?=>; <"Kaja Roosipuu"> Teema: IKÕ taotlus_TELIA_töö nr 9682S Manused: image001.png; image002.png; nr 9682S_280223_IKÕ taotlus_MKM_TELIA.asice Tere. Palume võtta menetlusse isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus. Meeldivale koostööle lootes, Alina Jankovskaja Maalepingud Tel +372 56 988 010 [email protected] www.kirjanurk.ee Plaan 1-1 M 1:500 TINGMÄRGID: rajatud sidekaev rajatud side maaliin 71814:001:0513 Viimsi metskond 42 71814:001:0009 Andrese Koormatava ala asendiplaan Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 529 ˜ Kinnistu nimi: Andrese (KV89725) Katastriüksuste piirid Katastritunnus: 71814:001:0009 Koormatava katastriüksuse piir Asukoht: Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond Allspark OÜ töö nr RBDTD-EE-DS2-DPS2 Koostaja: OÜ Kirjanurk Plaan 1-2 M 1:500 71814:001:0513 Viimsi metskond 42 71814:001:0009 71814:001:0555 Andrese Viimsi metskond 102 TINGMÄRGID: rajatud sidekaev rajatud side maaliin Koormatava ala asendiplaan Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 529 ˜ Kinnistu nimi: Andrese (KV89725) Katastriüksuste piirid Katastritunnus: 71814:001:0009 Koormatava katastriüksuse piir Asukoht: Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond Allspark OÜ töö nr RBDTD-EE-DS2-DPS2 Koostaja: OÜ Kirjanurk  Koormatava ala asendiplaan Kinnistu nimi: 11154 Tagadi-Kurtna tee (KV89341) Katastritunnus: 71901:001:0393 Asukoht: Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond Allspark OÜ töö nr RBDTD-EE-DS2-DPS2 71901:001:0449 11154 Tagadi-Kurtna tee 71901:001:0393 11154 Tagadi-Kurtna tee 71901:001:0394 Juurdepääsutee lõik 813 71901:001:0392 Vanakooli TINGMÄRGID: rajatud sidekaev rajatud side maaliin demont side maaliin Plaan Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 9 ˜ M 1:250 Koormatava katastriüksuse piir Katastriüksuste piirid Koostaja: OÜ Kirjanurk  Plaan M 1:500 71901:001:0449 11154 Tagadi-Kurtna tee 71814:001:0555 Viimsi metskond 102 3 t ee 039 a 01: tn 0 : 1 - ur 7190 diK ga Ta 154 1 1 394 3 :0 1 : 1001 õ lik8 79 10 ee sut pää d re Juu 71901:001:0447 71901:001:0392 Juurdepääsutee lõik 1030 Vanakooli TINGMÄRGID: rajatud sidekaev rajatud side maaliin demont. side maaliin ol.olev side maaliin Koormatava ala asendiplaan Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 299 ˜ Kinnistu nimi: Juurdepääsutee lõik 813 (KV89342) Katastriüksuste piirid Katastritunnus: 71901:001:0394 Koormatava katastriüksuse piir Asukoht: Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond Allspark OÜ töö nr RBDTD-EE-DS2-DPS2 Koostaja: OÜ Kirjanurk  Plaan M 1:500 71901:001:0398 Koosi 7 190 1:001 :03 99 1 115 4T agad i-Kur tnat ee 71901:001:0449 11154 Tagadi-Kurtna tee 71901:001:0393 11154 Tagadi-Kurtna tee 71901:001:0356 Kandi 71901:001:0392 Vanakooli TINGMÄRGID: rajatud sidekaev 71901:001:0394 rajatud side maaliin Juurdepääsutee lõik 813 demont. side maaliin Koormatava ala asendiplaan Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 191 ˜ Kinnistu nimi: 11154 Tagadi-Kurtna tee (KV89778) Katastriüksuste piirid Katastritunnus: 71901:001:0399 Koormatava katastriüksuse piir Asukoht: Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond Allspark OÜ töö nr RBDTD-EE-DS2-DPS2 Koostaja: OÜ Kirjanurk  KORRALDUS 03.06.2022 nr 1.1-3/22/423 Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 20.04.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 asuv lõik paikneb riigi kinnisasjadel (katastritunnus 71814:001:0009; 71814:001:0113; 71814:001:0555; 71901:001:0393; 71901:001:0394; 71901:001:0399; 71901:001:0409; 71901:001:0445; 71901:001:0449; 71901:001:0447; 71901:001:0446; 71901:001:0448) Harju maakonnas Saku vallas Tagadi külas. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022-2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS2DPS2 „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU- MAAKONNA PIIR 11154 TAGADI-KURTNA RISTE (OR390)“. Projekti asukohaskeem, asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 28.09.2022 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/z2wvYNjHI2KoOPq. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Tagadi‒Kurtna maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. 2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §  2 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga korrigeeritakse maantee asukohta ja ehitatakse uus sild üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Saku Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1,  3 KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane)1: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümber ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR 11154 TAGADI-KURTNA RISTE (OR390)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.  4 halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis projekteerimise üksuse juhatajajuhataja Projekteerimise osakond  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/22/423 Tee ehitusloa andmise kuupäev 03.06.2022 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise osakonna projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ . 2. Ehitustegevuste läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 3. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 4. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb  2 jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 5. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks. 6. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 7. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ei tohi ületada normidekohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 8. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 9. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 10. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 11. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Raiejäätmed ja kännud tuleb taaskasutada kohapeal varjete rajamiseks väiksematele loomadele. 12. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks. 13. Arvestada, et liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). 14. Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2022 määruses nr 78 „ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused. 15. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. 16. Ehitusaegsete häiringute leevendamiseks teavitada lähedal asuvaid inimesi müra- ja vibratsioonirikaste tööde teostamisest.  3 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒ Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU- MAAKONNA PIIR 11154 TAGADI- KURTNA RISTE (teeprojekt OR390 ja rajatise projekt BR390) 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2 (allkirjastatud digitaalselt)  Transpordiameti korralduse „Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Põllumajandus- ja Toiduamet Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja KeHJS § 2² lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 2² alusel esitasite Põllumajandus- ja Otsus: 8-1/21-024/8569-4 Toiduametile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km Maaparandusehitise osas esitatud informatsioon võtta 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. teadmiseks. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Tagadi‒ Kurtna maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 paikneb riigi kinnisasjadel (katastritunnus 71814:001:0009; 71814:001:0113; 71814:001:0555; 71901:001:0393; 71901:001:0394; 71901:001:0399; 71901:001:0409; 71901:001:0445; 71901:001:0449; 71901:001:0447; 71901:001:0446; 71901:001:0448) Harju maakonnas Saku vallas Tagadi külas. Keskkonnamõju eelhinnang DPS2 Kangru-Rapla maakond, 11154 Tagadi-Kurtna riigitee riste (OR0390) ja viadukt (BR0390) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud Transpordiameti poolt 2022 aastal. Projektalale jäävad maaparandusehitised Kurtna, TTP-243 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109800010010/001) ja Koosi (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109790010010/001). Eelhinnangu punktis 2.6.1. öeldakse, et peamiseks pinnavett mõjutada võivaks teguriks on sademevesi, mis juhitakse riste külgkraavide kaudu lähimatesse eesvooludesse. Valdavalt imbuvad sademed aga sealsamas tee muldesse. Külgkraavid on pigem tee mulde kuivana hoidmiseks ja vesi koguneb (filtreerub) sinna peamiselt läbi pinnase. Üldjuhul piisab rohtunud nõlvadega pikikraavidest (külgkraavidest), et vältida teelt pärineva võimaliku saaste edasist difusiooni eesvooluks olevatesse veekogudesse, välja arvatud juhtudel, kui piirkonnas peaks tekkima üleujutus või on tegemist valingvihmadega. Eelhinnangu punktis 4.2 on toodud ära ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed. Kuna ehitatava Rail Baltica raudtee projekti realiseerimisel tuleb tagada olemasolevate maaparandussüsteemide edaspidine toimimine, siis on selle tarvis koostatud Maaparanduse projekt (Põhiprojekt DPS2 Kangru – Rapla maakond. RW0700. Raudtee alates Saku kohalikust peatusest kuni prioriteetlõigu lõpuni (8+650-19+191) Maaparandussüsteemid), kus on ära toodud maaparandussüsteemide tehniline lahendus. Kuigi Tagadi-Kurtna riste põhiprojektis on ära näidatud maaparandussüsteemid, nende rekonstrueerimine on välja toodud eraldi Maaparanduse projekti osas: Põhiprojekt DPS2 Kangru – Rapla maakond. RW0700. Raudtee alates Saku kohalikust peatusest kuni prioriteetlõigu lõpuni (8+650-19+191) Maaparandussüsteemid. Tagadi-Kurtna riste põhiprojekt OR0390 on kooskõlastatud Põllumajandus- ja Toiduametiga 18.10.2021 kirjaga nr 6.2-2/45172 (teenus 2127054) ning Tagadi-Kurtna riste välja ehitamisel tuleb tagada ehitusloa menetlusega seotud maaparandussüsteemide ja eesvoolude toimimine. Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud DPS2 Kangru-Rapla maakond, 11154 Tagadi-Kurtna riigitee riste (OR0390) ja viadukt (BR0390) ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja ehitusloa otsuse eelnõuga 1  Transpordiameti korralduse „Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 ning on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu on maaparanduse seisukohast asjakohane ja piisav ning nõustub 11154 Tagadi-Kurtna riigitee riste (OR0390) ja viadukt (BR0390) ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata jätmisega. 2 Tarbijakaitse ja Tehnilise - Otsus: Järelevalve Amet Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 3 Majandus ja - Otsus: Kommunikatsiooniministeerium Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Keskkonnaamet Esitasite1 ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) Otsus: 8-1/21-024/8569-5 § 11 lg 22 alusel Keskkonnaametile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heaks kiidetuks. hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise korralduse eelnõu „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ koos lisadega. Menetluse esemeks olev tee2 asub Harjumaal Saku vallas Tagadi külas kinnistutel katastritunnustega: 71814:001:0009; 71814:001:0113; 71814:001:0555; 71901:001:0393; 71901:001:0394; 71901:001:0399; 71901:001:0409; 71901:001:0445; 71901:001:0449; 71901:001:0447; 71901:001:0446 ja 71901:001:0448. Projekti eesmärgiks on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Tagadi‒Kurtna maantee viadukti ja rajatise (silla) ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 26.04.2022) ei jää ehitusalale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist ei kaasne planeeritud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KMH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.3 Keskkonnaamet loobub ehitusloa eelnõu kooskõlastamist õigusliku aluse puudumise tõttu4. 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.04.2022 nr 6-3/22/7645 all. 2 riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. 4 Pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktidest tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega (ehitusseadustiku § 42 lg 7 p 1). Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab Keskkonnaamet kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (täpsemad suunised on leitavad Keskkonnaameti kodulehel). Ülejäänud juhtudel puudub kohustus Keskkonnaameti poole pöördumiseks ning Keskkonnaametil ei ole ka õigust kooskõlastuse andmiseks. Täiendavad märkused puuduvad. 2 Saku Vallavalitsus Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 Otsus: 8-1/21-024/8569-3 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Ehitusseadustiku §42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heaks kiidetuks. 2  Transpordiameti korralduse „Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel esitate meile kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Lisasite eelnõuga kaasa ehitusprojekti dokumentatsiooni. Kooskõlastame ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Nõustume keskkonnamõju hindamise eelhinnangus esitatuga ja kokkuvõtliku järeldusega, et keskkonnamõju hindamist ei ole antud juhul vajalik algatada. 3 Terviseamet Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja Põhjendus: 8-1/21-024/8569-6 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 2 alusel arvamuse avaldamiseks riigitee 11154 Tagadi-Kurtna km 1) P1-P4: Terviseameti poolt välja toodud märkused 1-4 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamise ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) lisatakse ehitusloa kõrvaltingimustesse. algamata jätmise eelnõu. 2) P5: Rail Baltica raudtee projekti koosseisus teostatav müra modelleerimine lisatakse järgnevate projektide Projekti eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna km-tel 1,97-3,04 ristumine kavandatava ehituslubade menetluse materjalide koosseisu. Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav kõrvalmaantee lõik nr 11154 Tagadi-Kurtna (RB põhiprojekti mõistes tee OR0390) asub Harju maakonnas Saku vallas. Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see Otsus: vastavusse normidega. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0390). 1) P1-P4: Arvamusega arvestada. Lisatakse ehitusloa kõrvaltingimuseks. Müraallikatena on KMH eelhinnangus käsitletud perspektiivset Rail Balticu raudteetrassi, perspektiivse 2) P5: Arvamus võtta teadmiseks. liikluskoormusega ristuvaid maanteid ning perspektiivset rongiliiklust olemasoleval raudteetrassil. 3) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt Rongikoosseisude pikkused ja kiirused on esitatud Rail Baltica opereerimise kavas. Perspektiivne rongide heakskiidetuks.. liiklussagedus on arvestatud 2046. aasta seisuga. Ristuvate maanteede osas on põhiprojekti mürahinnangus lähtutud Skepast&Puhkim OÜ koostatud „Rail Baltic raudtee maanteede ristumised Harju maakonna lõigul. Liiklusuuring“. Kasutatud on 2043. aasta liiklusprognoosi tulemusi. Planeeritavast alast on mõjutatud kõige enam Andrese kinnistu (71901:001:0410), kus paikneb ehitisregistri andmetel elamu. Müratundlike hoonetega aladele rakendub keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhu leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määruses nr 71) lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB (teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (teepoolsel küljel 60 dB). KMH eelhinnangu joonistelt 3 ja 4 selgub, et müratundlike hoonetega aladeni ulatub nii päeval kui ka öösel kuni 49 dB (teepoolsel küljel samuti kuni 49 dB). Tulenevalt eeltoodust ei ületa müratundlike hoonetega aladeni leviv müra KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. KMH eelhinnangus on muuhulgas toodud järgmised punktid:  „Keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 p 3 kohaselt rakendatakse ehitustegevusega seotud müra ekvivalentseid normtasemeid vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00–7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00–7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset – vt Tabel 2. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.“  „Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult raudtee, tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus.“ Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist: 1. Arvestada, et liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). 2. Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2022 määruses nr 78 „ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused. 3. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 3  Transpordiameti korralduse „Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 4. Häiringute leevendamiseks soovitab amet lähedal asuvaid inimesi teavitada müra- ja vibratsioonirikaste tööde teostamisest. 5. Seletuskirjas (lk 19) on välja toodud järgnev: „Raudtee projekti koosseisus on teostatud müra modelleerimine (vaata lisa 7). Vastavalt modelleerimisele ei ole vajalik Tagadi-Kurtna tee ääres müra tõkestavate meetmete kasutamine. Müratõke on kavandatud raudtee projektis raudteelt lähtuva müra tõkestamiseks“ Esitatud materjalides eeltoodud lisa 7 ei leidu. Amet palub edaspidi eeltoodud lisa 7 materjalide hulka lisada. 3 Rail Baltic Estonia OÜ - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 4 Riigimetsa Majandamise - Otsus: Keskus Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 5 Telia Eesti AS - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 6 Elektrilevi OÜ - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 - - - 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Leevikese 71814:001:0564 Tallinna-Rapla 71901:001:0412 tunnus Tallinna-Rapla 71901:001:0408 raudtee 810 Kandi 71901:001:0356 raudtee 811 Pukinurga 71901:001:0413 Kulli 71814:001:0105 Andrese 71814:001:0009 Viimsi metskond 43 71814:001:0113 Koosi 71901:001:0398 11154 Tagadi- 71901:001:0393 Viimsi metskond 42 71814:001:0513 Kurtna tee Viimsi metskond 71814:001:0555 Kandi 71901:001:0356 Juurdepääsutee lõik 71901:001:0394 102 Kandi 71901:001:0356 813 Kandiraba 71901:001:0357 Puki 71901:001:0411 11154 Tagadi- 71901:001:0399 Kurtna tee Vanakooli 71901:001:0392 Juurdepääsutee lõik 71901:001:0409 Andrese 71901:001:0410 811 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 4  Digitaalne originaaldokument – volikiri tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1756 VOLIKIRI Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, videosilla vahendusel enda notaribüroos Eesti Vabariigis Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8 kahekümne üheksandal juunil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (29.06.2021.a), ning selles notariaalaktis osaleja on Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht ja postiaadress Mustamäe tee 3, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud volitaja, mille esindajana tegutseb Tallinna notar Merle Saar- Johanson’i poolt 16.06.2021.a. tõestatud ning notari ametitegevuse raamatu registri numbri 1948 all registreeritud volikirja alusel OÜ Kirjanurk, registrikood 12592543, asukoht ja postiaadress Hiievälja tee 20, Oru küla, Kose vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Avely Austa, isikukood 48710192783, kelle isik on tõestajale tuntud isik ning kellel on õigus OÜ Kirjanurk kõigis õigustoimingutes üksinda esindada ning OÜ Kirjanurk õigusvõime ja tema esindaja esindusõigus on kontrollitud volikirja tõestamise päeval enne selle volikirja tõestamist Maakohtute registriosakondade keskandmebaasist tehtud registrikaardi päringu alusel. OÜ Kirjanurk esindaja kinnitab, et tema esindusõigus OÜ Kirjanurk juhatuse liikmena on kehtiv, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud. Notariaalaktis osaleja Avely Austa asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tartu linnas. OÜ Kirjanurk esindaja kinnitab, et Alina Jankovskaja ja Katri Videvik on OÜ Kirjanurk töötajad. Minu poole pöördunud isik avaldas alljärgnevat: Telia Eesti AS volitab Alina Jankovskaja, isikukood 48706242714, Katri Videvik, isikukood 48705052715, kumbagi eraldi 1. esindama volitajat isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi lepingute sõlmimisel, muutmisel ja lõpetamisel tingimusel, et aastatasu ei ületa kuutekümmet viit (65) eurot; 2. tasuma käesolevas volikirjas nimetatud lepingute sõlmimisega kaasnevad kulud, sealhulgas notari tasu ja riigilõiv; 3. esindama volitajat lihtkirjalike lepingute sõlmimisel sideehitiste ehitamiseks võõrale maale tingimusel, et aastatasu ei üle kuutekümmet viit (65) eurot; 4. esindama volitajat taotluste esitamisel riigi ja/ või kohaliku omavalitsuse asutustele isikliku kasutusõiguse, reaalservituudi ja/ või hoonestusõiguse seadmise lepingute sõlmimiseks sideehitiste ehitamiseks ja/ või omamiseks; 5. esindama volitajat sundvalduse seadmise taotluste esitamisel; 6. andma nõusolekuid volitaja isikliku kasutusõiguse, hoonestusõiguse ja/ või reaalservituudiga koormatud kinnistute: - kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hoonestusõigusega, hüpoteekidega,  servituutidega koormamiseks ning kinnistu koosseisu kuuluva maatükki ja maatüki oluliseks osaks olevate ehituste suhtes kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks kinnistu omaniku äranägemisel; - ühendamiseks ja jagamiseks kinnistu omaniku äranägemisel, sealhulgas kinnistute korteriomanditeks jagamiseks; - hoonestusõigusega koormamisel astuda järjekohas tagasi teisele järjekohale hoonestusõiguse järel. Selleks volitab Telia Eesti AS esindajat volitaja nimel nõudma, saama ja esitama kõiki eelpool nimetatud toiminguteks ja tehinguteks vajalikke dokumente, õiendeid, ärakirju ja väljavõtteid, esitama avaldusi (sealhulgas kinnistamisavaldusi), sõlmima volitaja nimel ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud tehingutega ja toimingutega seotud kokkuleppeid ja lepinguid (sealhulgas asjaõiguslepinguid) ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga. Volikiri on kehtiv kuni kolmekümne juunini kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (30.06.2023.a) (kaasa arvatud). Notariaalakti tõestaja on allakirjutanule selgitanud, et: • Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. • Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §127 lg 3 kohaselt loetakse volitus kehtivaks seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. • Kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. • Volitaja võib esitada notarile avalduse enda väljaantud volikirja kehtetuks kuulutamiseks. • Notar tõestab volitaja volikirja kehtetuks kuulutamise avalduse ja avaldab volikirja kehtetuks kuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Volikiri muutub kehtetuks kümne päeva möödumisel teate avaldamisest. • See volitus lõpeb ka volitatu suhtes pankroti välja kuulutamisega, surma, teovõimetuks tunnistamise, teovõime piiramise või teadmata kadunuks tunnistamisega. • Võimalike hilisemate arusaamatuste vältimiseks on volitajal soovitav näidata volikirjas võimalikult täpne volituse maht. Notariaalakti tõestaja märkus: tulenevalt asjaolust, et see volikiri on tõestatud digitaalselt, ei ole võimalik seda tagasi anda, vaid volikiri tuleb kehtetuks kuulutada. Volikiri on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning Volitajale tasuta kättesaadav notarite iseteenindusportaalis www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari arhiivi hoiule. Paberkandajal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui volikirja on vaja välisriigis kasutamiseks. Notari tasu volikirja tõestamisel on 49,20 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 3). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Käibemaks 13,84 eurot. Kokku 83,04 eurot. Notariaalakt on OÜ Kirjanurk esindajale notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel OÜ Kirjanurk esindaja poolt heaks kiidetud. Volikirja on OÜ Kirjanurk esindaja ja notariaalakti tõestaja digitaalselt allkirjastanud. OÜ Kirjanurk esindaja /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Sirje Velsberg /allkirjastatud digitaalselt/