Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord

MÄÄRUS 01.03.2023 nr 12 Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Määruse alusel ei anta toetust vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse eesmärk on aidata kogukondadel rajada üldkasutatavaid elektroonilise side juurdepääsuvõrke. (2) Toetuse andmise tulemusena rajatakse üldkasutatav elektroonilise side juurdepääsuvõrk ja luuakse sellega liitumise võimalus. § 3. Toetuse rakendaja ja vaidemenetlus (1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning toetuse makseid teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). (2) TTJA otsuse või toimingu peale võib esitada vaide TTJA-le haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaie esitatakse esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Vaideotsus toimetatakse kätte elektrooniliselt vaide esitaja e-posti aadressile.  2 § 4. Terminid (1) Aadressiobjekt on unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7. (2) Abikõlblik aadressiobjekt on aadressiobjekt, kus puudub vähemalt 100 megabitti sekundis allalaadimist võimaldav püsiühendus ja kuhu seda toetuse taotlemise ajal ei ole kavas lähema kolme aasta jooksul rajada. (3) Aktiivseadmed on tehnilised vahendid, mida kasutatakse internetiühenduse teenuse osutamiseks vajalike signaalide edastamiseks või suunamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega. (4) Asustusüksus on asula vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõikele 2. (5) Juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu on ühegi aktiivseadmeta juurdepääsuvõrgu osa, mis koosneb tehnorajatistest, maa-alusest torust või kulglast, mida kasutatakse kaablite paigutamiseks, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, pimekiududest, kaablikappidest ja asjakohastest võrguelementidest. (6) Juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus tähendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistupiirini või selle vahetusse lähedusse liini ehitamiseta. (7) Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) ülekandevõrke ning mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side võrk seotud teiste sideettevõtjate elektroonilise side võrkudega. (8) Üldkasutatav elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab ülekandevõrku ja elektroonilise side seaduse § 2 punkti 27 mõistes lõppkasutajat. (9) Ülekandevõrk on üldkasutatava elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse interneti võrguga. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimisel tehakse järgmised tegevused ja täidetakse nõuded: 1) projekteeritakse ja ehitatakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve läbiviimise ja seadustamisega; 2) projekt loob juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse vähemalt viiele abikõlblikule aadressiobjektile, mis moodustavad projektiga hõlmatud ühes või mitmes kõrvuti asetsevas asustusüksuses asuvatest abikõlblikest aadressiobjektidest vähemalt 50 protsenti; 3) projektiga rajataval juurdepääsuvõrgul kinnitab oma valmisolekut pakkuda kõigile liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidele internetiühenduse teenust allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis vähemalt üks Eestis sideteenuseid pakkuv sideettevõtja. (2) Toetatav projekt võib luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse ka aadressiobjektidele, mis asuvad projektiga hõlmatud asustusüksuse vahetus läheduses. Sellised aadressiobjektid ei lähe lõike 1 punktis 2 nimetatud osakaalu arvestusse ning nende eest täiendavalt toetust ei maksta.  3 (3) Toetust ei anta projektile, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist, välja arvatud § 6 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud kulude osas, mis võivad olla tehtud kuni kuus kuud enne taotluse esitamist. Taotluse rahuldamata jätmisel jäävad nimetatud kulud taotleja kanda. § 6. Abikõlblikud kulud (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblik on kulu, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil; 2) kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud ja proportsionaalne; 3) kulu on tõendatud kuludokumendiga ja selle on tasunud toetuse saaja; 4) kulu kajastub toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatav ja kontrollitav ning kulude kajastamine vastab raamatupidamise seadusele. (3) Abikõlblik on § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalik kulu: 1) toetuse saaja projektijuhtimisega seotud kulu maksimaalselt kümme protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust; 2) juurdepääsuvõrgu projekteerimisega seotud kulud; 3) juurdepääsuvõrgu ehitamise kulud koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve, võrguinfo dokumenteerimise ja seadustamisega; 4) käibemaks, kui toetuse saajal ei ole selle tagastamist võimalik taotleda käibemaksuseaduse alusel. (4) Abikõlblik ei ole: 1) aktiivseadmete paigaldamise kulu; 2) rajatava juurdepääsuvõrgu valmimise järgse haldamisega seotud kulu. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad nendeks vajalikud kulud. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. § 8. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 200 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne suurus ühe liitumise võimaluse saava aadressiobjekti kohta on 10 000 eurot. (3) Toetuse saaja omafinantseering peab olema vähemalt 300 eurot iga taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjekti kohta. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.  4 (4) Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad või enne taotluse esitamist tehtud § 6 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud abikõlblikud kulud. § 9. Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused (1) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga. (2) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab võimaldama sideettevõtjal ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada internetiühenduse teenust tagatud allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis. (3) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt kolmele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks, sealhulgas juurdepääsuvõrgu füüsilise eraldamise. 3. peatükk Nõuded toetuse taotlejale ja toetuse taotlusele § 10. Nõuded toetuse taotlejale Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja mille asutajatest või liikmetest ei moodusta omavalitsusüksused ja äriühingud rohkem kui poole; 2) taotletud toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja toetuse taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse vähese tähtsuse abi määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid ja sama määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistet; 3) taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 4) taotleja riiklike maksude maksuvõlg koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või selle tasumine on ajatatud; 5) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 6) kui taotleja on varem saanud teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas. § 11. Toetuse taotleja kohustused Toetuse taotleja on kohustatud: 1) esitama TTJA nõudmisel lisateavet TTJA määratud tähtaja jooksul; 2) kinnitama omafinantseeringu tasumise suutlikkust; 3) võimaldama toetuse taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides ja territooriumil ja osutama selleks igakülgset abi; 4) teavitama TTJA-d viivitamatult toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.  5 § 12. Nõuded toetuse taotlusele (1) Toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud koos nõutud andmete ja dokumentidega; 2) toetust taotletakse § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud toetatavatele tegevustele; 3) toetust ei taotleta tegevusele, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. (2) Toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente, andmeid ja kinnitusi: 1) toetuse taotleja nimi; 2) projekti nimi; 3) projekti algus- ja lõpukuupäev; 4) asustusüksuste ja neis asuvate aadressiobjektide nimekiri, kuhu toetuse taotleja toetuse abil liitumise võimaluse loob; 5) toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu projekteerimise ja ehitamise maksumused ning kogumaksumus koos käibemaksuga; 6) taotletava toetuse summa; 7) kui toetuse taotleja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, sellekohane põhjendus; 8) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 9 sätestatud tingimustele; 9) toetuse taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et maksab toetuse tagasi, kui ta on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamise nõudeid; 10) kinnitus ühelt Eestis sideteenuseid pakkuvalt sideettevõtjalt valmisoleku kohta pakkuda kõigile liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidele internetiühenduse teenust allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis; 11) kinnitus omafinantseeringuks vajalike vahendite olemasolu kohta; 12) teavet selle kohta, kas samaks tegevuseks on taotletud toetust teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest; 13) toetuse taotleja aadress ja e-posti aadress dokumentide ja teabe kättetoimetamiseks; 14) toetuse taotleja esindaja volitusi tõendav dokument kui tegu ei ole seadusjärgse esindusega; 15) toetuse taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Toetuse taotlus esitatakse digitaalselt allkirjastatuna TTJA veebilehel märgitud e-posti aadressile. (3) TTJA kehtestab enne taotluste vastuvõtu alustamist toetuse rahastamise eelarve, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (4) Toetuse taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab TTJA teada oma veebilehel.  6 (5) TTJA peatab toetuse taotluste vastuvõtmise, kui taotluste rahastamise eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate toetuse taotlustega, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust ja teavitab sellest viivitamata oma veebilehel. § 14. Toetuse taotluse menetlemine (1) Toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates toetuse taotluse TTJA-le esitamisest. Toetuse taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (2) TTJA võib toetuse taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist. Toetuse taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümne tööpäeva võrra. § 15. Toetuse taotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) TTJA tunnistab toetuse taotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses esitatud nõuetele. (2) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb TTJA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 16. Toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastavaks tunnistamisel rahuldatakse toetuse taotlused nende esitamise järjekorras kuni kehtestatud eelarve ammendumiseni. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimi; 4) projekti kogumaksumus; 5) toetuse summa ja osakaal abikõlblikest kuludest; 6) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv; 7) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri; 8) projekti abikõlblikkuse periood; 9) toetuse saaja kohustused; 10) taotluse rahuldamise otsuse muutmise alused; 11) toetuse maksmise tingimused ja kord; 12) projekti aruande esitamise tähtaeg ja kord; 13) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi; 14) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta. (3) TTJA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus või taotleja ei vasta käesoleva määruse nõudele; 2) taotleja ei nõustu toetuse taotluse osalise rahuldamisega; 3) taotluste rahastamise eelarve maht ei võimalda taotluse rahuldamist. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev;  7 2) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimi; 4) toetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta. (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajale kätte elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates. § 17. Toetuse taotluse osaline rahuldamine (1) Toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu. (2) TTJA teeb enne taotluse osalist rahuldamist taotlejale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus TTJA ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine toetuse saaja taotlusel (1) Toetuse saaja võib taotleda digitaalselt allkirjastatud avaldusega taotluse rahuldamise otsuse muutmist vaid juhul, kui soovitakse asendada aadressiobjekte või korrigeerida aadressiobjektide andmetes esinevaid vigu viisil, mis ei muuda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu konkreetses asustusüksuses. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. (3) TTJA-l on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab TTJA 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine (1) TTJA tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) kulu ei ole abikõlblik; 3) juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei loodud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele; 4) toetuse saaja ei järgi § 25 lõikes 2 sätestatud kohustusi; 5) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 6) toetuse saaja taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse  8 saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. 6. peatükk Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine § 20. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse toetuse saajale maksetaotluse ja kuludokumentide alusel vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tekkinud ja tasutud või omafinantseeringu ulatuses tasutud kulude alusel. (2) Toetust makstakse maksimaalselt neljas osas: 1) projektijuhtimisega seotud kulude katteks juhul, kui taotlus rahuldatakse; 2) projekteerimisega seotud kulude katmiseks pärast projekteerimise teostamist; 3) juurdepääsuvõrgu ehitamise, selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve ja võrguinfo dokumenteerimise kulude katteks pärast juurdepääsuvõrgu valmimist vähemalt 50 protsendi ulatuses; 4) punktis 3 sätestatud kulude ja juurdepääsuvõrgu seadustamisega seotud kulude katteks pärast juurdepääsuvõrgu täielikku valmimist. (3) Enne toetuse maksmist lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel kontrollib TTJA toetuse saaja esitatud dokumente ja küsib vajadusel lisainfot. (4) Enne toetuse maksmist lõike 2 punktide 3 ja 4 alusel viib TTJA läbi juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. (5) Toetust makstakse 30 tööpäeva jooksul alates lõikes 3 sätestatud dokumentide ja info saamisest ning lõikes 4 sätestatud kontrolli lõppemisest. (6) Kui makse tehakse omafinantseeringu ulatuses tasutud kulude alusel, on toetuse saajal kohustus esitada TTJA-le toetuse osas kulu maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib TTJA peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist. § 21. Toetuse maksetaotlus (1) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised dokumendid: 1) esitatud arve; 2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping; 3) maksekorralduse koopia, mis tõestab abikõlbliku kulu eest tasumist omafinantseeringu ulatuses ning kuludokumendid, kui toetust makstakse tasutud kulude alusel. (2) Toetuse saaja esitab lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele koos maksetaotlusega järgmised dokumendid, kui toetust makstakse § 20 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud kulude katteks: 1) asjakohasel juhul nimekiri juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest  9 koos lõpp-punktide koordinaatidega; 2) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega ning kinnitusega, et valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad §-s 9 sätestatud tingimustele; 3) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid. § 22. Juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimine (1) Enne toetuse maksmist kontrollib TTJA toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni ja viib läbi juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. TTJA võib lisaks § 21 lõikes 1 sätestatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle. (2) Kohapealse kontrolli korral teavitab TTJA toetuse saajat kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt viis tööpäeva ette. (3) TTJA koostab esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta protokolli. (4) Lõikes 3 nimetatud protokollis fikseerib TTJA määruses sätestatud tingimustele mittevastavad tööd, mille tõttu teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Puuduste kõrvaldamise järgselt viib TTJA mõistliku aja jooksul läbi täiendava juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. 7. peatükk TTJA ja toetuse saaja õigused ning kohustused § 23. Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine TTJA avaldab oma veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni: 1) käesoleva määruse seletuskiri; 2) toetuse taotlemiseks vajalikud taotlusvormid ja juhendid; 3) toetuse saajate nimed; 4) projektide kogumaksumused ja toetuste summad; 5) juurdepääsuvõrkudes kasutatavate tehnoloogiate kirjeldused. § 24. TTJA õigused ja kohustused (1) TTJA-l on õigus: 1) kontrollida juurdepääsuvõrgu ehitamist, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 2) tutvuda juurdepääsuvõrgu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) muuta toetuse saaja taotluse alusel taotluse rahuldamise otsuses nimetatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja eesmärgiga täpsustada aadressiandmetes avastatud vigu ning puudujääke; 4) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid. (2) TTJA-l on kohustus: 1) anda mõistliku aja jooksul toetuse taotlejale ja saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi;  10 2) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist; 3) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada sellekohaseid ülevaateid; 4) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt kord aastas toetuse andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse makse tegemist; 5) kanda antud vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 6) säilitada vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümme aastat alates viimase üksikabi andmisest. § 25. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada TTJA-lt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega. (2) Toetuse saajal on kohustus: 1) ehitada juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele, arvestades määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi; 2) täita pärast taotluse rahuldamise otsust elektroonilise side seaduse §-s 4 sätestatud teatamiskohustust; 3) esitada TTJA-le tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 4) teavitada TTJA-d digitaalselt allkirjastatult kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada juurdepääsuvõrgu ehitust või toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) informeerida TTJA-d juurdepääsuvõrgu ehitust takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest muudatustest; 6) võimaldada rajatud juurdepääsuvõrgus mõistlikel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu vähemalt kolmele sideettevõtjale internetiühenduse teenuse pakkumiseks; 7) säilitada juurdepääsuvõrgu ehituse dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast juurdepääsuvõrgu valmimist. 8. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine § 26. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab TTJA-le projekti elluviimise kohta aruande 20 tööpäeva jooksul projekti lõppemisest arvates TTJA veebilehel märgitud e-posti aadressile. (2) TTJA kehtestab aruande vormi ning teeb selle kättesaadavaks oma veebilehel. (3) TTJA nõudmise korral täiendab toetuse saaja aruannet TTJA määratud tähtpäevaks. (4) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arv; 2) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide nimekiri; 3) juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektide nimekiri; 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.  11 § 27. Toetuse tagasinõudmise alused (1) TTJA teeb taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamisel toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse. (2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  23.02.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga kehtestatakse kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord. Määruse alusel antava toetuse eesmärk on aidata kaasa maapiirkondades sidetaristu rajamisele, mis võimaldaks sealsetel elanikel ja ettevõtetel kasutada kiiret ja stabiilset lairibaühendust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tellimusel analüüsis Statistikaamet 2021. aastal seda, kui palju aastaringses kasutuses olevaid aadressiobjekte (eramajad, kus on registreeritud elanikke ja ettevõttete/asutused, kus on registreeritud töötajad) on ilma vähemalt 30 Mbit/s kiirusega püsiühenduseta ning kuhu seda lähiaastatel ei ole ka plaanis ehitada. Selleks kõrvutati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) andmed lairiba ühenduste kohta rahvastikuregistri ja töötamise registri andmetega. Analüüsi tulemusel selgus, et Eestis on kokku 84 463 aastaringses kasutuses aadressiobjekti, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s püsiühendus ning kuhu seda ole kavas ka lähema kolme aasta jooksul ehitada. Nendest aadressidest 74 244 asuvad maa-asulates, 4 409 aadressi väikelinnalistes asulates ja 5 810 linnalistes asulates. Lisaks eelpool nimetatud aastaringses kasutuses olevatele aadressiobjektidele on veel umbes sama palju hooneid, kus aastaringselt ei ole elanikke (suvilad) ega registreeritud töötajaid (mahajäetud tööstushooned, laudad jne). Tihti on kasutuses olevad ja kasutusest välja langenud hooned oma paigutuselt läbisegi ning keeruline on ühte või teist piirkonda selle põhjal eristada ja lairiba arendamise seisukohal prioriteerida. Alates 2018. aastast on MKMi juhtimisel ellu viidud või ellu viimisel juba kolm toetusmeedet maapiirkondades juurdepääsuvõrkude rajamise toetamiseks: - 2018–2023 toetusmeede, millega eraldati 20 milj. eurot Enefit Connect OÜ-le lairiba juurdepääsuvõrgu rajamiseks 40 016 aadressile; - 2020–2021 toetusmeede, millega eraldati 7,3 milj. eurot mitmele erinevale sideettevõtjale lairiba juurdepääsuvõrgu rajamiseks 5899 aadressile; - 2022–2025 toetusmeede, millega on kavas eraldada kuni 24,29 milj. eurot lairiba juurdepääsuvõrgu rajamiseks. Kõik nimetatud toetusmeetmed on ellu viidud põhimõttel, et toetuse saajateks on sideettevõtjad või vastava ehituskogemusega ettevõtted. Tarbijad (eraisikud ja ettevõtted) ei ole pidanud ise midagi tegema peale selle, et ootama kas ja millal toetuse saanud ettevõtja sidetaristu nende elu- või töökohas loob ning sellega liituma. Siiski on selline lähenemine saanud ka omajagu kriitikat. Peamine rahuolematus on tekkinud nende elanike hulgas, kes näevad, et võrku rajatakse küll nende piirkonnas, aga mitte nende külas/alevis. Ei olda rahul toetust saanud sideettevõtja otsusega rajada võrk ainult naaberkülla, mitte nende külla. Sideettevõtjal võivad valikute tegemisel olla objektiivsed põhjused ning kindlasti on oluline ka toetusmeetmetest saadud raha suurus ja piirangud – kuna toetust 1 ettevõtjatele tuleb riigiabi reeglite alusel anda avatud taotlemise kaudu ning üks komponente peab olema ka toetuse kasutamise efektiivsuse hindamine, siis on eelistatud olnud väiksemat toetust küsinud taotlejad. See omakorda on tähendanud sideettevõtjatele valikute tegemist, kuhu ja kui kaugele mõnes piirkonnas toetusega võrku rajada on võimalik. Teine suurem kriitika seniste toetusmeetmete osas on olnud, et nende abil rajatud juurdepääsuvõrkudega liitub keskmiselt 20–30% aadressidest. Samal ajal aga on külasid/aleveid, kus väidetavalt väga suur osa elanikest väga sooviksid liituda, aga nende piirkonnas võrku ei rajata ning liitumise võimalust ei pakuta. Eestis on seni kogukondade poolt ellu viidud ainult üksikuid lairibavõrkude rajamise projekte. On neid, kes on seda teinud ainult enda rahade eest ilma riigi või kohaliku omavalitsuse toetuseta. Kuid on ka projekte, mis on saanud toetust LEADER meetmest. Kuna aga LEADER meetmes on toetatavate tegevuse ampluaa väga lai ning eelarve samuti piiratud, ning sellest tulenevalt on toetust saanud vähese projektid. Eelnevast tulenevalt on kavas käesoleva toetusmeetme eelnõuga viia ellu esimene pilootprojekt kogukondade lairibavõrkude rajamise toetamiseks riigi poolt keskselt rahastatuna. Määruse alusel antava toetuse eesmärk on aidata kaasa kogukondliku sidetaristu ehitamisele neis külades/alevikes/alevites, kus kogukond soovib ise võtta juhtohjad endale vajalike internetiühenduste loomisel. Toetuse saamise eelduseks on, et kogukonnal on olemas toimiv koostöö läbi kohaliku MTÜ või sihtasutuse ning aktiivne juht, kes tegevusi koordineeriks. Käesolev toetusmeede ei eelda, et külavanem või mõni teine elanik peaks olema sidevõrkude rajamise kogemusega isik – toetusmeede võimaldab palgata kogemustega projektijuhi, kes aitab kogukonnal projekti ellu viia. Protsess, mille kogukond peaks toetuse saamiseks ja võrgu rajamiseks tegema, oleks selline: 1. Kogukond selgitab välja oma külas asuvad need majad, ettevõtted ja asutused, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsiühendus ning kes on huvitatud ühenduse saamisest ning sellesse investeerimisest. Toetusmeetmesse kvalifitseerumiseks on vaja, et vähemalt 50% asustusüksuse aadressidest sooviksid püsiühendust saada; 2. Kui varasemalt pole külaelu arendamiseks juriidilist isikut moodustatud, siis moodustab kogukond mittetulundusühingu (edaspidi MTÜ) või sihtasutuse (edaspidi SA); 3. Vajadusel palkab kogukond projektijuhi, kes aitab korraldada toetuse saamiseks vajalikke tegevusi (lähedalasuvate baasvõrkude kaardistus, vähemalt kahe hinnapakkumise võtmine sidevõrgu rajamiseks koos vajalike projekteerimiste ja seadustamistega); 4. Kogukond võtab vähemalt kaks hinnapakkumist sidevõrgu projekteerimiseks ja rajamiseks (võib võtta erinevate tööde jaoks erinvatelt pakkujatel võrreldavaid pakkumisi); 5. Kogukond leiab vähemalt ühe sideettevõtja, kes on valmis neile rajatavas sidevõrgus internetiühenduse teenust pakkuma; 6. MTÜ/SA esitab toetuse taotluse TTJA-le; 7. Toetuse saamise korral sõlmib MTÜ/SA lepingud projektijuhi, projekteerijate, ehitajate ning teiste projekti elluviimiseks vajalike tööde teostajatega; 8. Sidetaristu rajamine. 2 Toetatakse juurdepääsuvõrgu ehitamist turutõrkepiirkondades ehk seal, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav juurdepääsuvõrk ja kuhu sideettevõtjad selliste juurdepääsuvõrkude ehitamist ka ei plaani. Selleks moodustab TTJA olemasolevate kaardistuste ning sideettevõtjate saadud info ning toetusmeetmetes ellu viidud ja viidavate andmete põhjal nimekirja aadressiobjektidest, mille paneb üles oma kodulehele. See nimekiri on taotlejatele infoks. Määruse alusel antavat toetust rahastatakse Eesti riigieelarvest ning see panustab Digiühiskonna arengukava 20301 ühenduvuse eesmärgi, (2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid) täitmisesse. Antav toetust panustab tegevuspõhise riigieelarve eesmärgi „kõigile tarbijatele on loodud liitumise võimalus kvaliteetse ja taskukohase sidetaristuga“ täitmisse läbi väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamise. Toetuse andmist korraldab TTJA. Toetust antakse jooksvate taotlusvoorude kaudu juriidilistele isikutele, kelleks saavad olla MTÜ-d või SA-d, kelle põhikirjaline tegevus on kohaliku elu arendamine. Antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Antav toetus on investeeringutoetus ja rajatav võrk jääb toetuse saajale. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling (tel: +372 5594 1997, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 8 peatükist ja 27 paragrahvist. 1. peatükk hõlmab üldsätteid ja koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu § 1 on kohaldamisala. Lõikes 1 on märgitud, et määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu 1 https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 3 artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. Konkurentsiseaduses reguleerib seda abi liiki paragrahv 33. Vähese tähtsusega abi võib ühele ettevõtjale anda maksimaalselt 200 000 eurot 3 järjestikuse aasta jooksul. Lõikes 2 on kirjas, mis juhtudel ei anta käesoleva määruse alusel abi. Nimelt on komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel välistatud abi andmine järgmistel juhtudel: a) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas, mida reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000 ( 1 ); b) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmisega; c) abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris: i. kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel, ii. kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele; d) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega; e) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Eelnõu § 2 selgitab, et toetuse eesmärk on aidata kogukondadel rajada üldkasutatavaid elektroonilise side juurdepääsuvõrke. Tulemuseks peaks olema vastava võrgu ja sellega liitumise võimaluse olemasolu. Eelnõu § 3 sätestab, et toetuse rakendajaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). TTJA on varasemalt rakendanud kahte juurdepääsuvõrkude toetusmeedet – 2018 alanud ja 2023. aastal lõppevat toetusmeedet kogumahuga 20 miljonit eurot ning 2020–2021 läbi viidud lisaeelarvest rahastatud toetusmeedet kogusummas 10,5 miljonit eurot. Seega on TTJA näol tegu kogenud elektroonilise side taristu meetmete rakendajaga. Samas paragrahvis on sätestatud vaidemenetluse kord. Vaidemenetlus on vabatahtlik ning vaideorgan on TTJA. Eelnõu §-s 4 on määratletud määruse eelnõus kasutatavad terminid. Lõige 1 defineerib aadressiobjekti. Ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 kohaselt on unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid: 1) elamud; 2) hooned, milles on eluruume ehk kortereid ja muid aadressi alusel eristamist vajavaid hooneosi; 3) juriidiliste isikute asukohahooned; 4) hooned, milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepääsupunktid ning eelnimetatud hoonete osad; 5) olemasoleval või kavandataval selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega alal (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused; 6) maaüksused, mille koha-aadress sisaldab aadressikoha nime; 7) korterid ja muud aadressi alusel eristamist vajavad hooneosad. 4 Kuna toetuse eesmärk on viia ülikiiret internetiühenduse teenust võimaldav juurdepääsuvõrk piirkondadesse, kus on elanikud ning toimub ettevõtlustegevus, siis on jäetud välja punktides 5 ja 6 nimetatud aadressiobjektid. Kuna postkontorid asuvad samuti hoonetes, millel on unikaalaadress olemas, on selguse huvides jäetud välja ka punkt 4. Lõige 2 sätestab abikõlbliku aadressiobjekti tähenduse. Selleks on aadressiobjekt, kus puudub vähemalt 100 megabitti sekundis allalaadimist võimaldav püsiühendus. Samuti ei tohi seal olla teadaolevalt ühelgi sideettevõtjal plaani seda ehitada 3 aasta jooksul. Seda, kas aadressiobjektil puudub püsiühendus, seda teavad loomulikult kohalikud elanikud ise kõige paremini. Lisaks on võimalik seda kontrollida TTJA andmebaasist www.netikaart.ee ning sideettevõtjate kodulehtedelt või neile päringut tehes. Ettevõtete investeeringute või toetusega ehitatavate aadresside osas omab riik infot läbi TTJA ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK). Nii olemasolevate ühenduste kui plaanitavate osas tehakse analüüs, eemaldatakse mitteabikõlblikud aadressid ning lisatakse abikõlblike aadresside nimekiri infoks toetuse taotlejatele TTJA kodulehele. Lõige 3 defineerib aktiivseadmed. Näiteks kuuluvad siia WDMA-seadmed (Wavelength Division Multiple Access), ruuterid, transponderid, kommutaatorid, aktiivantennid jne. Antud definitsiooni alt väljas on lõppkasutaja käsutuses olevad seadmed (modemid, ruuterid jne), mis ei ole käesoleva meetme raames abikõlblikud. Lõige 4 käsitleb asustusüksust. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on asustusüksused asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid. Seaduse lõike 3 kohaselt on linn haldusüksusena samades piirides ka asula. Kui haldusüksusena linna haldusterritooriumil asub linn asustusüksusena, mille piir ei lange haldusüksuse piiridega kokku, siis ei ole linn haldusüksusena käsitletav asulana. Lõikes 5 defineeritakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu. Definitsiooni aluseks on võetud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 137 olev sarnane definitsioon. Siin määruses on tehnorajatiste all mõeldud eelkõige (kuid mitte ainult) poste ja maste, millele saab paigaldada kaableid ja aktiivseadmeid, mis on vajalikud internetiühenduse teenuse pakkumiseks. Muude võrguelementide alla võivad kuuluda näiteks toru, mast, kaablikanal, kontrollkaev, juurdepääsuluuk, kaablikapp, antennirajatis, torn ja post. Need kõik on sätestatud ehitusseadustiku § 612 lõikes 1. Lõige 6 defineerib juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse. Elektroonilise side seaduse § 2 punkti 70 kohaselt on üldkasutatav elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side võrgule. Kaabelvõrkude puhul tuleb seda lõiget lugeda kahel viisil – esiteks võib toetuse saaja rajada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punkti kinnistul asuvale aadressiobjektile oluliselt lähemale, näiteks maja kõrvale (vähemalt aadressiobjektide kinnistuspiirini) või piirduda kinnistust väljas selle vahetus läheduses asuva lõpp-punktiga, kust edasi on võimalik rajada liin aadressiobjektini. Lõige 7 defineerib tuumvõrgu. Tuumvõrgud (magistraalvõrgud) on suuremaid linnu ja rahvusvaheliselt ka riike ühendavad võrgud. Eestis on need kõik eraomandis olevad võrgud (Telia, Tele2 jne). 5 Lõikes 8 defineeritakse üldkasutatav elektroonilise side juurdepääsuvõrk. Definitsioon põhineb elektroonilise side seaduse § 2 punktil 71, kuid selle eesmärk on täpsustada, et juurdepääsuvõrk on võrgu osa, mis ühendab lõppkasutajat ning ülekandevõrku. Toetus on mõeldud võrgu rajamiseks lõppkasutajateni viisil, mis võimaldab neil internetiühenduse teenuseid kasutada. Lõige 9 defineerib ülekandevõrgu – eesti keeles on laiemalt kasutusel termin „baasvõrk“. Eestis on tuntuim baasvõrk EstWin projektiga ELi struktuurivahendite abil rajatav fiiberoptiline baasvõrk maapiirkondades. Kuid samuti asub maapiirkondades kommertsvõrke, peamiselt Telia omanduses olevad fiiberoptilised võrgud, mis ühendavad omavahel suuremaid asulaid ja neis olevaid sidesõlmi. 2. peatükk (toetuse andmise alused) koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 sätestatakse toetatavad tegevused ja projektile kehtivad nõuded. Toetatakse juurdepääsuvõrgu passiivse taristu projekteerimist ja ehitamist koos selleks vajalike materjalide ja omanikujärelevalve läbiviimisega. Projekteerimine alla võib liigitada ka projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uuringute tegemist ja geodeetiliste tööde läbiviimist ning tegevusega piiritletavat geomeetrilist planeerimist. Omanikujärelevalve läbiviimisena on mõeldud ehitustööle ehitusseadustiku alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve läbiviimist. Lisaks on abikõlblik ka valminud sidevõrgu seadustamisega seotud kulud. Lõike 1 punkt 2 sätestab, et toetus antakse projektile, mis loob liitumise võimaluse vähemalt viiele abikõlblikule aadressiobjektile. Samuti peab liitumise võimaluse saama vähemalt 50% abikõlblikest aadressiobjektidest. Mõlemad tingimused kehtivad ühe või mitme kõrvuti asetseva asustusüksuse kohta. Nimetatud tingimuste eesmärk on tagada, et võrk rajatakse küladesse/asulatesse, kus on suur liitumise huvi ning seda tehtaks viisil, mis loob liitumise võimalikult efektiivselt võimalikult paljudele aadressiobjektidele. Viie aadressi miinimumnõue võimaldab ka suhteliselt väikestel küladel soovi korra toetust taotleda – see tähendab, et 50% saavutamiseks peab kümnest majast koosnev küla saama kokku vähemalt 5 soovijat. Kui ühes külas on vähem maju, kui kümme või ei ole piisaval arvu soovijaid, võivad kaks või enam kõrvuti asetsevat küla kombineerituna need lävendid täita. Lõike 1 punkt 3 seab tingimuseks, et projektiga rajataval juurdepääsuvõrgul peab kinnitama oma valmisolekut vähemalt 100 Mbit/s internetiühenduse teenuse pakkumiseks vähemalt üks sideettevõtja. Selle eesmärk on tagada, et rajatav juurdepääsuvõrk oleks rajatud viisil, mis ei tekitaks hiljem probleeme internetiühenduse teenuste pakkumisel. Näiteks pole ühendatud õigel viisil baasvõrguga jne. Selleks peavad toetuse taotlejad, kes eeldatavasti ei ole ise igapäevaselt sideteenuste pakkujad, kontakteeruma eelnevalt sideettevõtjatega, kellelt potentsiaalselt saab teenust tellida ning nendega eelnevalt konsulteerima ning seejärel valima välja vähemalt ühe sideettevõtja, kes oma kinnituse annab. Antud säte ei tähenda, et ka teised sideettevõtjad ei võiks hiljem võrgus teenuseid pakkuda, kui toetuse saaja ja sideettevõtjate vahel selline kokkulepe sõlmitakse. Lõige 2 täiendab lõike 1 punkti 2, luues erandi aadressidele, mis asuvad projektiga hõlmatud küla/asula vahetus läheduses. Kuna asustusüksuste piirid võivad olla sellised, kus üksikud majad asuvad formaalselt teises asustusüksuses, kui see mida hõlmab toetatav projekt, siis on antud sätte eesmärk võimaldada luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ka sellistele 6 aadressidele. Vahetu läheduse kohta annab hinnangu toetuse taotleja, kindlalt distantsi määratud ei ole. Toetuse taotleja peab selles osas ise otsused tegema. Sellised vahetus läheduses asuvad aadressiobjektid ei kuulu lõikes 3 oleva viie aadressiobjekti ja 50% lävendi arvestus hulka – need lävendid peab täitma jätkuvalt see asustusüksus, kus asub projekti kese. Kui toetuse saaja tahab ja saab selle sama toetuse summa eest luua rohkematele aadressidele (ehk neile, mis ei lähe arvestusse), on see tema enda vaba valik, aga nende aadresside eest toetust juurde ei maksta. Need lisa objektid on hõlmatud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summa sees. Lõige 3 sätestab, et toetust ei anta projektile, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi investeeringuga seotud tegevuste elluviimiseks. Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne TTJA-le toetuse taotluse esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, teostada ettemaksu, kasutada teenuseid, sõlmida üleandmise ja vastuvõtmise akte jms. Projektijuhtimisega seotud kulud ja projekteerimisega seotud kulud on abikõlblikud tagasiulatuvalt ja seda kuni kuue kuu ulatuses. See on vajalik, et aidata külakogukondadel, kes ise ei oska ega julge sidetaristu tehnilise poole organiseerimise ja koordineerimisega tegeleda, palgata endale projektijuht ja vajadusel viia läbi ka projekteerimine. Siiski ei ole toetuse taotlemiseks ilmtingimata täiemahulist projekteerimist läbi viia, piisab eskiisist või mõnest muust skemaatilisest dokumendist, mis võimaldaks võtta vähemalt kaks võrdlevalt hinnapakkumist projekteerimiseks ja/või ehitamiseks. Kulud hüvitatakse tagasiulatuvalt ainult nendele toetuse taotlejatele, kelle toetuse taotlused said rahuldatud. Seega on tagasiulatuvate kulude sellised, mida nad peavad olema valmis ise kandma, kui nende toetuse taotlus ei saa rahuldatud. Eelnõu § 6 käsitleb abikõlblikke kulusid. Toetus katab kõik vajalikud tööd, tegevused ja materjalid, mis on vajalikud juurdepääsuvõrgu rajamiseks. Lõiked 1 ja 2 sätestavad abikõlbliku kulu määratluse. Lõikes 3 on sätestatud abikõlblikud kulud. Kõik need kulud on vajalikud juurdepääsuvõrgu rajamiseks. Lõige 4 sätestab erandid kuludele, mida toetusest ei ole võimalik katta. Nendeks on aktiivseadmete paigaldamine ja rajatava juurdepääsuvõrgu hilisem haldamine. Aktiivseadmete paigaldamine jääb teenust pakkuva(te) sideettevõtja(te) ülesandeks. Hilisem võrgu haldamine on võrgu omaniku enda kohustus. Eelnõu § 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse ja omafinantseeringu suurus. Lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalne suurus 200 000 eurot tuleneb vähese tähtsuse abi piirmäärast. Lõike 2 kohaselt on maksimaalne toetuse suurus ühe aadressiobjekti kohta 10 000 eurot. Tegemist on ühe toetuse taotluse kohta keskmisega, mis saadakse siis, kui taotletava toetuse kogusumma jagatakse liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvuga. Näiteks kui liitumise võimaluse saab 18 aadressi, siis on maksimaalseks toetuse summaks 180 000 euro. 7 Lõige 3 seab kohustuse toetuse taotleja omafinantseeringu suuruse kohta. Omafinantseeringut ei väljendata protsendina projekti kogumaksumusest, vaid see sõltub liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvust, mis taotluse rahuldamise otsuses märgitud. Iga aadressiobjekti kohta tuleb omafinantseeringut tasuda 300 eurot. Kui toetuse taotlus hõlmab liitumise võimaluse loomist 18-le aadressiobjektile, siis peab omaosalus olema vähemalt 18 x 300 = 5 400 eurot. Lõige 4 täpsustab, et omafinantseeringu hulka arvatakse ainult abikõlblikud kulud ja mitte kõik muud kulud, mida toetuse taotleja/saaja võib seoses projektiga teha – näiteks teavitustöö, koosolekute korraldamine, sidevahenditele jms kuluv raha. Sellised kulud tuleb täies ulatuses toetuse taotlejal endal kanda. Eelnõu §-s 9 sätestatakse toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused. Lõige 1 seab nõude, et rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga (ehk baasvõrguga). Alates 2010. aastast on ELi toetusega ehitatud maapiirkondades ülekandevõrku, mis on kõigile sideettevõtjatele võrdsetel alustel kättesaadav, ja selle kasutamise hind on tänu ELi 85% suurusele toetusele oluliselt soodsam (hinnanguliselt isegi 5 korda soodsam) kui kommertsvõrkudel ning seal on ka piisavalt ressurssi palju rohkema kui 5 sideettevõtja teenindamiseks (enamasti on minimaalselt kiudude arv igas trassi osas 48 kiudu ehk 24 ettevõtjat saaks endale taotleda kiupaari kasutamist). Praeguseks on valminud peaaegu 7000 km ülekandevõrku ning sellega on 2009 algselt paika pandud eesmärki ehitada 6400 km ülekandevõrku veidi isegi ületatud. ELi toetusega ülekandevõrku on Eestis ehitanud kolm sihtasutust/mittetulundusühingut: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus: http://ela12.elasa.ee/elakaart/, Eesti Andmeside MTÜ: https://eestiandmeside.ee/sidevork/ ja MTÜ Valguskaabel: http://www.valguskaabel.ee/?valminud-võrk,3. Lisaks ELi toetusega ehitatud ülekandevõrkudele on olemas ka eraomandis olevaid ülekandevõrke, peamiselt Telia Eesti omanduses. Lõige 2 seab tehnilise tingimuse, et juurdepääsuvõrk peab võimaldama osutada internetiühenduse teenuste tagatud allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis. Tagatud allalaadimiskiirus tähendab, et selline kiirus on tagatud igal üksikule lõppkasutajale igal ajahetkel mil lõppkasutaja seda kasutada soovib. Sealhulgas tipptunnil, mil tavapäraselt on lõppkasutajate arv kõige suurem. Tipptunnina defineerivad Euroopa Liidu lairiba riigiabisuunised kui ajavahemikku päevas, mis kestab enamasti ühe tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel. Nimetatud tipptunni nõue kehtib nii kaabel- kui ka raadiolahenduste puhul. Samuti on raadiolahenduste puhul oluline, et antud kiirus on tagatud sagedusloa alusel kasutatavate sagedustega, mis võimaldavad sageduslubasid omaval sideettevõtjal tagada lõppkasutajatele antud kiiruse ilma häireteta. Lõige 3 sätestab, et toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt kolmele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks, sealhulgas juurdepääsuvõrgu füüsilise eraldamise. See tähendab, et sideteenuseid on võimalik pakkuda viisil, et igal teenuse osutajal on oma sideliinid/fiiberoptilisel kiud, mille kaudu oma teenuseid pakkuda. Raadiolahenduse puhul peab fiiberoptilise kaabliga rajatud lõik olema piisava 8 kiudude arvuga kolme sideettevõtja jaoks ning mastis peab olema piisavalt ruumi kolme teenuse pakkuja seadmete jaoks. 3. peatükk (nõuded toetuse taotlejale ja toetuse taotlusele) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 10 on kirjas toetuse taotlejale esitatavad nõuded. Punktis 1 nimetatud nõue, et toetuse taotleja on MTÜ või SA, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine, lähtub asjaolust, et toetus on mõeldud kohalikele kogukondadele endale juurdepääsuvõrgu rajamiseks. Samal põhjusel on täiendava nõudena kirjas, et kohalikud omavalitsused ja äriühingud ei saa olla peamised asutajad või liikmed, ehk omada üle poole hääleõigusest. Kohalikud kogukonnad on enda piirkonna arengu toetuseks üldiselt moodustanud MTÜ-d või SA-d, kelle kaudu ühistegevust korraldatakse ning ka toetusi taotletakse. Juhul kui sellist juriidilist isikut ei ole, tuleks see enne toetuse taotluse esitamist asutada. Seltsing ja füüsilisest isikust ettevõtja toetuse taotlejana ei kvalifitseeru, kuna rajatav sidetaristu vajab omanikku ning vastutajat. Samuti on sidevõrgu käitamine majandustegevus ning sellega seotud asjaajamine on võimalik ainult läbi püsiva juriidilise isiku. Punktis 2 on sätestatud nõue tuleneb vähese tähtsusega abi määrusest. Enne toetuse taotlemist peab toetuse taotleja tegema kindlaks, kas ja mil määral ta on saanud varasema 3 aasta jooksul vähese tähtsusega abina klassifitseeritud toetusi. Seda saab teha Rahandusministeeriumi kodulehel: https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi Juhul kui varasemalt on 3 aasta jooksul juba saadud vähese tähtsusega abi, siis peab seda arvestama käesolevast toetusmeetmest toetuse taotlemisel ning selle võrra väheneb ka võimalik maksimaalse toetuse suurus 200 000 eurolt madalamale tasemele. Antud piirang hõlmab ka jooksval majandusaastal taotletud ja antud (otsustatud), kuid veel laekumata toetusi. Piirang kehtib ka nn. ühe ettevõtja mõistele, mis on sätestatud vähese tähtsusega abi artikkel 2 paragrahvis 2 ja ütleb järgmist: „„Üks ettevõtja” hõlmab käesoleva määruse tähenduses kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest: a. ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; b. ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; c. ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; d. ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on esimese lõigu punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.“ Punktid 3 kuni 6 on tavapärased hoolsuskohustusega seotud sätted, mis tagavad et toetust saaks ainult seaduskuulekad ja varasemaid toetusi sihipäraselt ja seaduslikult kasutanud toetuse taotlejad. Punktis 3 nimetatud karistusseadustiku paragrahvid on asjakohased kuna need on seotud juriidiliste isikute juhtimise ja sellega seotud kuritegudega. 9 Eelnõu § 11 sätestab toetuse taotleja kohustused. Eelnõu §-s 12 on kirjas toetuse taotlusele esitatavad nõuded. Lõike 2 punktides 1–15 on loetletud dokumendid ja andmed, mida toetuse taotlus peab sisaldama. Punktis 5 on mõeldud, et toetuse taotleja kirjutaks toetuse taotluses lahti kõik vastavad kulukomponendid eraldi ning kokkuvõttes esitaks ka kogumaksumuse. Punkti 7 kohaselt on vaja esitada vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist projekti elluviimiseks. Toetuse taotleja võib võtta eelnevalt ka rohkem hinnapakkumisi, kuid neid kõiki ei pea esitama. Erinevate tööde jaoks võib võtta hinnapakkumisi ka eraldi – näiteks projekteerimine eraldi ehitusest, lisaks omanikujärelevalve jne. Aga sellisel juhul peab olema iga eraldi töö/tegevuse jaoks võetud vähemalt kaks hinnapakkumist. Hinnapakkumiste võrreldavus tähendab, et lähteülesanne hinnapakkumistel on kõigile pakkumise tegijatele olnud sama ning sellest tulenevalt on pakkumised võrreldavad. Hinnapakkumised on vaja võtta ainult nendele töödele ja teenustele, mille maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Punktis 8 sätestatud juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjelduse ja asjakohase tehnilise dokumentatsiooni all on mõeldud, et toetuse taotleja peab kirjeldama piisavalt detailselt, vajadusel koos tehnilist standardit tõendavate dokumentidega, et tema pakutud juurdepääsuvõrgu lahendus vastab määruses sätestatud nõuetele. Kuna toetuse eesmärk on toetada sellise juurdepääsuvõrgu rajamist, mis tehniliselt võimaldaks lõppkasutajatele 100 Mbit/s allalaadimiskiirust, siis peab toetuse taotleja esitama kasutatava tehnoloogia osas asjakohased standardid, mis tõestaks kasutatava tehnoloogia võimekust sellist allalaadimiskiirust pakkuda. Punktis 10 on kohustus esitada kinnitus ühelt sideettevõtjalt, kes tegutseb Eestis ning osutab reaalselt sideteenuseid lõppkasutajatele ja kinnitab, et on valmis pakkuma kõigile projektiga hõlmatud aadressiobjektidele internetiühenduse teenust vähemalt 100 Mbit/s. Sideettevõtja, kes sellise kinnituse annab, peab tegelikkuse osutama sideteenuseid juba täna. Ei piisa ainult tegevusalana sideteenuse osutamise märke olemasolust majandustegevuse registris (MTR). Kui toetusega soovitakse rajada masti ning nimetatud kinnituse annab sideettevõtja, kes pakub raadiolahendust, siis peab sellel sideettevõtjal olema antud teenuse osutamiseks sobiv sagedusluba. Toetuse taotleja jaoks on see samuti oluline eelkontrolli vahend, et kas nende planeeritud võrgu valmimisel on olemas vähemalt üks teenuse pakkuja, mitte ei selguks võrgu valmimisel, et tehnilistel põhjustel ei vasta võrk ühegi sideettevõtja nõutele või ei ole majanduslikult tasuv seal võrgus teenuseid osutada. Antud nõue ei tähenda, et toetuse taotleja/saaja, ei tohiks lubada hilisemal võrgu valmimisel rohkemal kui ühel sideettevõtjal oma võrgu teenuseid osutada. Seda, kui palju sideettevõtjaid tema võrgus teenuseid osutada saavad, otsustab toetuse saaja. Punkt 11 kohustab toetuse taotlejat kinnitama vahendite olemasolu omafinantseeringu tasumiseks. Antud kinnituse andmiseks ei pea esitama pangaväljavõtteid ega sõlmitud eellepinguid lõppkasutajate ja/või teiste projekti panustajatega (näiteks sideettevõtja(d), kes soovib teenust osutada ning on valmis panustama rahaliselt projekti ellu viimisesse). Antud kinnitusega võtab toetuse taotleja kohustuse toetuse saamisel koguda ja tasuda omalt poolt 10 omafinantseering vastavas suuruses. Toetuse väljamaksetaotluste puhul on nõutud vastava omaosaluse makse tõestamine enne toetuse makse teostamist. Loomulikult võib toetuse taotleja eelnevalt omaosaluse raha kokku koguda, et olla kindel selle olemasolul kui toetuse taotlus peaks saama positiivse vastuse TTJA-lt. 4. peatükk (toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine) koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu § 13 kirjeldab toetuse taotlemise protseduuri. Lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt. See tähendab, et kõik toetuse taotlused, mis vastavad nõuetele, saavad toetust, eeldusel et eelarve võimaldab. Toetuse taotlused rahuldatakse esitamise järjekorras. Lõige 2 ütleb, et toetus taotlemine toimub digitaalselt allkirjastatud toetuse taotluse esitamisel TTJA veebilehel märgitud aadressile. St. et toetuse taotlemiseks ei ole spetsiaalselt keskkonda või infosüsteemi. Lõike 3 kohaselt kehtestab TTJA enne taotluste vastuvõtmist rahastamise eelarve, mille kooskõlastab MKMiga. Lõige 4 sätestab, et TTJA on kohustatud teavitama oma kodulehel kõigist toetuse andmisega seotud tegevustest ja eelarvest oma kodulehel. Lõike 5 alusel peab TTJA peatama toetuse taotluste vastuvõtmise, kui eelarve jääk on menetluses olevate taotlustega juba kaetud. Eelnõu §-s 14 on kirjeldatud toetuse taotluse menetlemine. Eelnõu § 15 sätestab toetuse taotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastavaks tunnistamisega seonduvat. Eelnõu § 16 sätestab toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise asjaolud ja vormistuse. Eelnõu §-s 17 on määratud tingimused, millisel juhul saab rahuldada toetuse taotluse osaliselt. Lõige 1 ütleb, et toetuse taotluse osalise rahuldamise aluseks võib olla ainult eelarve ebapiisavus toetuse taotluse täies mahus rahuldamiseks. Samas on oluline rõhutada, et taotluse osalise rahuldamise korral peab toetuse taotlus ikkagi vastama § 5 lõikes 3 sätestatud minimaalsetele nõuetele liitumise võimaluse saavata aadresside arvu ja osakaalu kohta. Kui taotluse osaline rahuldamine neid täita ei võimalda, siis loetakse toetuse taotlus mitte vastavaks. Lõige 2 sätestab kohustuse enne toetuse taotluse osalise rahuldamise otsust teha vastav ettepanek toetuse taotlejale. Lõige 3 sätestab, et toetuse taotleja nõusolekul ja tingimusel, et projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalisel rahuldamisel, on võimalik toetuse taotlus osaliselt rahuldada. 11 5. peatükk (taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine) koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 18 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist toetuse saaja avalduse alusel. Lõikes 1 on kirjas asjaolu, mille korral saab toetuse saaja taotleja taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Selleks asjaoluks on vajaduse korrigeerida või parandada aadressiandmetes esinevaid vigu. Kuna aadressiandmed on pidevad muutumises ning ka aadressiandmete korrastamine on küllaltki mahukas ja keerukas protsess, siis ei pruugi olla tagatud olemasolevate aadressiandmete vastavus reaalsele olukorrale. Näiteks võib olla ühel hoonel olla kaks aadressi, kuid sellisel juhul ei ole mõtet luua ühele hoonele kahte liitumise võimalust. Samuti võib antud sätte alusel muuta aadressiobjektide nimekirja asendades liitumise võimaluse saavaid aadresse – näiteks kui liitumise võimalust soovivaid aadresse lisandub või asendatakse juba tehtud otsuses nimetatud aadressid uutega, kuna otsuses nimetatud aadressid mingil põhjusel loobusid liitumise soovist või mingil muul põhjusel. Eelnõu §-s 19 on sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine. 6. peatükk (toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 20 sätestab toetuse maksmise tingimused. Lõike 2 kohaselt on võimalik toetuse väljamakset taotleda maksimaalselt neljas osas. See on vajalik et vähendada toetuse taotleja ja talle töid teostavate töövõtjate vajadust pikaajalise sildfinantseerimise järele. Samuti aitab see vähendada erinevate osapoolte rahalisi riske projekti pika kestuse ajal. Punktis 1 nimetatud projektijuhtimisega seotud kulud võivad hõlmata nii taotluse ettevalmistamisega seotud kulusid, mis on tehtud enne taotluse esitamist selleks, et taotlust esitada (kulud hinnapakkumiste võtmiseks ja muu taotluse esitamiseks vajalik tegevus), kui ka kogu toetust saanud projekti vältel tehtavad tegevused toetuse taotleja heaks. Punkti 2 kohaselt võib pärast projekteerimise valmimist taotleda ka projekteerimise kulude hüvitamist. Punkt 3 lubab vähemalt poole ulatuses valminud juurdepääsuvõrgu valmimisel maksta välja toetus valminud osa kulude katteks. Poole ulatuses valminuks loetakse juurdepääsuvõrk siis, kui vähemalt 50% ulatuses ettenähtud trassist on valminud. Näiteks kui kavandatud juurdepääsvõrgu pikkuseks on kavandatud 5 km, siis 2,5 km valmimisel on võimalik poole ulatuses ehitustöödeks mõeldud toetusest välja maksta. Punkti 4 kohaselt makstakse pärast juurdepääsuvõrgu valmimist välja kõik rajamise ja seadustamisega seotud kulud. Juurdepääsuvõrgu lõplikuks valmimiseks loetakse trassi valmimist planeeritud kogumahus ja liitumise võimaluse loomist aadressiobjektidele. Seadustamisega seotud kulud makstakse sellisel juhul, kui seadustamised on maksetaotluse esitamise ajaks tehtud. Kui seadustamised selleks ajaks tehtud ei ole, siis neid kulusid ei hüvitata. Seadustamine ei ole eeltingimuseks projekti lõpetatuks lugemiseks. Seadustamise viibimine võib küll mõjutada sideettevõtjate otsust teenuste osutamise alustamiseks võrgus, kuid kuna seadustamine võib erinevatel 12 põhjustel omada viivitusi, siis abikõlblikkuse perioodi sisse mahtumiseks on võimalik toetuse viimane väljamakse teha ka ilma seadustamiseta. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, kas ja mida peab TTJA enne toetuse maksmist kontrollima. Kuna lõige 3 käsitleb ainult dokumente, siis piisab dokumentide kontrollist. Kuna lõige 4 käsitleb (poole ulatuses) valminud ehitustööde kontrolli, siis toimub kontroll vastavalt §-is 22 sätestatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollile, mis lisaks dokumentide kontrollile võib hõlmata ka kohapealset kontrolli. Eelnõu § 21 sisaldab toetuse maksetaotlusele esitatud nõudeid. Lõige 1 nimetab dokumendid, mille toetuse saaja peab esitama koos toetuse väljamaksetaotlusega. Punkti 1 kohaselt peab esitama arve. Punkti 2 kohaselt peab esitama töö üleandmis-vastuvõtmise akti ja ehitus- või töövõtulepingu. Punkti 3 kohaselt on vaja esitada maksekorralduse koopia. Maksekorraldus peaks tõestama vähemalt seda, et omafinantseeringu ulatuses on esitatud arve tasutud. Näiteks kui omafinantseeringu suurus on 10% kogu projekti abikõlblikest kuludest, siis peab makse olema tehtud vähemalt 10% ulatuses esitatud arve abikõlblikest kuludest. Lõige 2 nimetab täiendavad dokumendid, mis on vajalikud, kui toetuse välja maksmist soovitakse juurdepääsuvõrgu rajamisega seotud ehitustööde eest. Punktis 1 nimetatud nimekiri tuleb esitada siis, kui mõned aadressiobjektid on juba liitumise võimaluse saanud, st. trassi ehitusega seotud tööd on nende piirkonnas valmis. Juhul kui ükski aadress pole veel liitumise võimalust saanud, siis tuleb vastav info koos väljamaksetaotlusega esitada. Eelnõu § 22 käsitleb juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimist. Lõikes 1 sätestatu tähendab, et TTJA teostab kohapealselt kontrolli juhuvaliku alusel ning ülejäänud juhtudel võib piirduda toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni kontrollimisega. Lisaks võib TTJA küsida ka juurdepääsuvõrgu tehnilise mõõtmise protokolle. See on vajalik siis, kui tekib kahtlus, kas võrk on võimeline määruses sätestatud minimaalse 100 Mbit/s kiirusega lairiba teenust osutama. 7. peatükk (TTJA ja toetuse saaja õigused ning kohustused) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 23 on sätestatud informatsiooni esitamise, kogumise ja avalikustamise sätted. Eelnõu § 24 sätestab TTJA õigused ja kohustused. Lõikes 1 on sätestatud TTJA õigused ja lõikes 2 kohustused. Kõik õigused ja kohustused aitavad kaasa käesoleva määruse eelnõus sätestatud nõuete järgimisele. Eelnõu §-s 25 on sätestatud toetuse saaja õigused ja kohustused. 13 Lõige 1 sätestab toetuse saaja õiguse saada TTJA-lt informatsiooni ja selgitusi toetusega seotud tingimuste ja kohustustega. Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Punktis 2 on sätestatud kohustus täita pärast taotluse rahuldamise otsust elektroonilise side seaduse (ESS) §-is 4 sätestatud teatamiskohustust. ESS § 4 lg 1 kohustab sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutamiseks esitama majandustegevusteate. Kuigi pärast taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja veel sideteenust osutama ei hakka, kuna juurdepääsuvõrk pole valminud, on see teatamine vajalik, kuna lihtsustab sidevõrgu rajamisega seotud servituutide ja talumiskohustuse seadmist vastavalt asjaõigusseaduse §-idele 158 ja 1581. Punktis 6 on sätestatud toetuse saaja kohustus võimaldada rajatud juurdepääsuvõrgus mõistlikel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu vähemalt kolmele sideettevõtjale internetiühenduse teenuse pakkumiseks. Tingimused peavad olema sellised, mis võimaldavad teenuse pakkujal tõsise huvi korral teenust rajatud võrgus pakkuda jaehindadega, mis on üldise turuolukorraga vastavuses. Küll aga ei tähenda antud kohustus, et kõikidele sideettevõtjatele peab ühtedel alustel juurdepääsu võimaldama. Näiteks kui üks või mitu sideettevõtjat on lisaks käesolevast toetusmeetmest saadu toetusele toetanud omapoolselt võrgu rajamist rahaliselt või muul viisil, siis võib sellis(t)ele sideettevõtja(te)le kehtida soodustingimused juurdepääsuvõrgu kasutamisel. Sellised kokkulepped tuleb fikseerida kirjalikult enne juurdepääsuvõrgu rajamise algust. 8. peatükk (aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine) koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 26 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist. Eelnõu §-s 27 on sätestatud toetuse tagasinõudmise alused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kuna määruse eelnõu eesmärk on toetada avalikest vahenditest juurdepääsuvõrkude rajamist turutõrkepiirkondades, on vajalik analüüsida määruse eelnõu vastavust ELis kehtivatele riigiabi reeglitele. Toetuse raames antav toetus on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses. Määruse eelnõu lähtub vähese tähtsusega abi määrusest, mille artikkel 3 lõike 2 alusel ei tohi liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Muid valdkonnaspetsiifilisi piiravaid tingimusi vähese tähtsusega abi määrus abi andmisele ei sätesta, va. komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel abi andmise välistus nt põllumajanduse esmatootjatele ning kalandus- ja vesiviljelussektorile ja muudel artikkel 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 4. Määruse mõjud Järgnevalt on analüüsitud määruse mõjusid. 14 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Toetus omab sotsiaalsest ja demograafilisest aspektist positiivset mõju. Juurdepääsuvõrgu ehitus maapiirkondades loob aluse innovatsiooniks ja uute teenuste tekkeks nii tervishoiu, hariduse kui kultuuri valdkonnas. Samuti loob stabiilne ja suure kiirusega lairibaühendus võimaluse kaugtöö tegemiseks. Lairibaühenduse olemasolu loob kõikidele elanikkonna gruppidele hakkamasaamiseks paremad võimalused. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele Toetusel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Toetuse mõju majandusele on positiivne. Internetiühenduse olemasolu on tänapäeval majandustegevuses vältimatu vajadus. Maapiirkondades on asustustihedusest tulenevalt seni tehtud suhteliselt vähe investeeringuid stabiilset ja suure kiirusega lairibaühendust pakkuvatesse lairibavõrkudesse. Nende investeeringute puudumise tõttu on maapiirkondades asuvad leibkonnad ja ettevõtted olnud kehvemas konkurentsiolukorras. Toetus aitab kaasa selle erinevuse vähendamisele. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Toetus ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda. Juurdepääsuvõrkude ehitusest tekkiv mõju keskkonnale läbi uue taristu ehitamise on ajutine ning keskkond suudab sellest taastuda lühikese aja jooksul. Mõju regionaalarengule Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu mõju regionaalarengule on positiivne, suurendades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Antud toetus on üle-eestiline ega eelisarenda üht või teist regiooni. Toetuse abiga rajatav juurdepääsuvõrk toetab inimeste võimalusi kaugtöö tegemiseks, parandab riigi poolt pakutavate e-teenuste kättesaadavust ning parandab tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Antud toetus ei oma mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva määruse rakendamiseks loetakse jooksvate taotlusvoorude läbi viimist, toetuse taotluste vastuvõtmist ja menetlemist koos toetuse saajate väljavalimisega ning hilisemat toetuse välja maksmist koos toetuse kasutamise järelevalvega. Kõiki eelloetletud tegevusi viib ellu TTJA. Toetuse andmisega seoses tekib riigile kulu 200 000 eurot toetuse andmise korraldamisel toetuse saajatele. Tulusid riigile ei teki ning meetme rakendamisega seotud administreerimiskulud katab TTJA riigieelarvest saadud rahastusest. Toetusteks kulub kokku 800 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 15 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Eesti Külaliikumisele Kodukant. Saabunud tagasiside on kajastatud seletuskirja lisas. Lisa Ettepanekutega arvestamise tabel 16  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri Lisa Ettepanekutega arvestamise tabel Ettepanek Arvestamine/mittearvestamine ja põhjendus Rahandusministeerium 1) § 1: lisada tuleks lõige 3 näiteks järgmises sõnastuses: „Määruse alusel ei anta toetust Arvestatud. vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel“. Nimelt on komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel välistatud abi andmine nt põllumajanduse esmatootjatele ning kalandus- ja vesiviljelussektorile ja muudel artikkel 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Selline välistus peaks kajastuma ka määruse eelnõus. 2) § 10: puudub viide „ühe ettevõtja“ mõistele (vt vähese tähtsusega abi määruse Arvestatud. artikkel 2 lõige 2), mille kohaselt kehtib vähese tähtsusega abi piirmäär 200 000 eurot ühe ettevõtja, sh kontserni kohta. Eelviidatud mõiste võib tuua §-i 10 eraldi punktina või lisada punkti 1 lõppu nt järgmine tekst „… ja sama määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistet“. 3) § 16 lg 2 punkt 11: palume asendada sõna „riigiabi“ sõnaga „abi“ („asjaolu, et toetus Arvestatud. on vähese tähtsusega abi“). 4) § 24 lg 2 punkt 5: palume täpsustada registri nimetust, õige nimi on „riigiabi ja vähese Arvestatud. tähtsusega abi register“ („kanda antud vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse“). 5) § 24 lg 2: palume lisada säte vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumentide Arvestatud. säilitamise kohta (vt vähese tähtsusega abi määruse artikkel 6 lõige 4) nt järgmises sõnastuses „säilitada vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümme aastat alates viimase üksikabi andmisest“. 1) Selgitus eelnõu § 10 punkti 2 kohta (lk 8): kirjas on „Antud piirang hõlmab ka jooksval Arvestatud. majandusaastal taotletud, kuid veel laekumata toetusi“. Palume täpsustada, et piirang hõlmab taotletud ja antud (otsustad), kuid veel laekumata toetusi. 1 2) Eelnõu osa 3 (lk 13): kirjas on „Muid valdkonnaspetsiifilisi piiravaid tingimusi vähese Arvestatud. tähtsusega abi määrus abi andmisele ei sätesta“. Lähtudes eelnõu § 1 kohta esitatud kommentaarist tuleks lisada, et teatud välistused vähese tähtsusega abi andmisel siiski kehtivad. Seletuskirjas on toodud: „Määruse alusel antavat toetust rahastatakse Eesti Arvestatud. riigieelarvest ning see panustab Digiühiskonna arengukava 2030 ühenduvuse eesmärgi, (2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid) täitmisesse.“ Palun lisage juurde ka eesmärkide seos tegevuspõhise riigieelarve vaates, kuhu eesmärkidesse ja tegevustesse toetus panustab. Lisaks peaks seletuskirja kulude osas olema meetmega seotud kulud numbriliselt välja toodud. Seletuskirja järgi on toetus „üle-eestiline ega eelisarenda üht või teist regiooni“ ning Arvestatud osaliselt. Omaosaluse suurust ühe liitumise võimaluse saava „Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu mõju regionaalarengule on positiivne..“. Üle- aadressiobjekti kohta on vähendatud 300 euro peale ja ühtlaselt kõikide eestilised ilma regionaalerisusteta e regioonipimedad meetmed kipuvad tegelikult maakondade osas. regionaalseid erisusi tihtipeale võimendama ja mõjutavad regionaalset tasakaalustatust pigem negatiivselt. Antud meetme puhul on tegemist siiski piloodiga eelarvega vaid 800tuh€. Arvestades meetmesse sätestatud tingimusi (luua projektiga liitumise vähemalt 5 abikõlblikule aadressiobjektile, mis moodustavad projektiga hõlmatud ühes või mitmes kõrvuti asetsevas asustusüksuses asuvatest abikõlblikest aadressiobjektidest vähemalt 60%; max toetus 200tuh 3 aastaks) on vähe tõenäoline toetuse keskendumine suurematesse linnapiirkondadesse. Seetõttu puudub antud juhul vajadus abikõlblikust sihtpiirkonnast täiendavalt välistada linnalisi asulaid. Arvestades meetme väikest eelarvet (800 tuh) ei ole vahendite piirkondlik eeljaotus samuti vajalik. Küll mõlemat mehhanismi palume kaaluda võimaliku jätkumeetme puhul. Arvestades elanike erinevaid sissetulekuid maakonniti (vt nt https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/sissetulek) teeme ettepaneku diferentseerida minimaalselt vajalikku omafinantseeringut olenevalt liitumise võimaluse saava aadressiobjekti asukohast: Harjumaal 600€, Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis 400€, mujal Eestis 500€. 2 Maaeluministeerium Palume üle kontrollida eelnõu § 21 lõike 2 sõnastus. Kõnealuses sättes on toodud Arvestatud. loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada olukorras, kui toetuse välja maksmist soovitakse juurdepääsuvõrgu rajamisega seotud ehitustöödeks. Nimetatud säte viitab § 21 lõike 2 punktidele 3 ja 4. Eelnõus aga puudub § 21 lõike 2 punkt 4. Seletuskirja kohaselt peaks kõnealune säte viitama hoopis § 20 lõike 2 punktidele 3 ja 4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 21 lõike 2 sõnastust fraasiga „asjakohasel juhul“. Arvestatud. Vastav lõige kohustab nii juurdepääsuvõrgu valmimisel vähemalt 50 protsendi ulatuses kui juurdepääsuvõrgu täieliku valmimise korral esitama kohustusliku dokumendina nimekirja juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega. Praktikas ei pruugi aga juurdepääsuvõrgu vähemalt 50 protsendi valmimise järgselt olla veel ühtegi aadressiobjekti, kes on vastava liitumise võimaluse saanud. Ka seletuskiri viitab, et juurdepääsuvõrgu osalise valmimise korral ei pruugi olla vastav nimekiri asjakohane. Teeme ettepaneku küsida vastav nimekiri ainult asjakohasel juhul, ehk siis juurdepääsuvõrgu täieliku valmimise korral või kui on vähemalt üks aadressiobjekt, kes on saanud juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse olukorras, kus juurdepääsuvõrk on valminud vähemalt 50 protsendi ulatuses. Seletuskirja leheküljel 12 on välja toodud, et seadustamine ei ole eeltingimuseks projekti Arvestatud. Seletuskirja lisatud täpsustav selgitus. lõpetatuks lugemiseks. Palume selgitada, kas selle puudumine ei takista eelnõu § 9 lõike 2 eesmärgi ellu viimist. Vastava sätte kohaselt peab olema võimalik teenust pakkuda. Seletuskirjast ei selgu, kuidas on sellisel juhul tagatud, et lõppenuks loetud projekti tulemusena lõppkasusaajad ikkagi lairiba teenust kasutama saavad hakata või kuidas on plaanitud lahendada olukord, kus võrgu ehitustööd on lõpetatud, kulud teostajatele tasutud ja toetus taotlejale täies ulatuses välja makstud, kuid operaatorid lõppkasutajatele teenust osutama hakata ei saa, sest seadustamine on takerdunud. Eelnõu § 10 osas on seletuskirja leheküljel 8 selgitatud, et seltsing ja füüsilisest isikust Teadmiseks võetud. Toetuse saaja saab võrgu omanikuks, kuna võrku ettevõtja toetuse taotlejana ei kvalifitseeru, kuna rajatav sidetaristu vajab omanikku rajatakse tema tellimusel ning suuniste järgi. ning vastutajat. Samas ei selgu eelnõust kohustust, et toetuse saaja peaks olema toetuse saamise hetkel võrgu omanik. 3 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 1. Lisada eelnõusse tingimused, millest lähtuvalt selgitatakse antud meetme puhul välja Mitte arvestatud. nn valged alad, kuhu saab toetust taotleda. Vähese tähtsusega abi korral ei ole selline kaardistus nõutav. Küll aga on Eelnevate meetmete puhul on olnud valge ala piir vähemalt 30 megabitti kiirusega kavas panna toetusmeetme veebilehele üles abikõlblike aadresside nimekiri, ühenduse puudumine. Antud juhul on otsustatud, et toetust saab taotleda sinna, kus kus puudub 100 Mbit/s kiirusega püsiühendus ning kuhu seda ei ole puudub 100 megabitine ühendus (eelnõu § 4 lg 2), aga täna sellist kaardistust tehtud sideettevõtjate poolt kavas rajada. Sideettevõtjate investeeringuteplaanide veel ei ole. Leiame, et eelnõust peab osas konsulteerib TTJA sideettevõtjatega enne abikõlblike aadresside selguma, kuidas need alad kindlaks määratakse. Seda enam, et kogukonnad ei ole ise nimekirja panemist toetusmeetme veebilehele. sideteenuse osutajad ega oma arusaadavalt selles valdkonnas pädevust. Lisaks kiirusele on seejuures oluline ka teadmine, et 3 aasta jooksul ei planeerita sinna erasektori investeeringuid. Ühene selgus eelnõu tasandil aitab ennetada arusaamatusi teemal milline piirkond toetusele kvalifitseerub ja milline mitte. Lisame, et ITL toetab abikõlblike aadresside laiendamist ehk lähtumist kiirusest 100 Mbit/s, kuna kiirus 30 Mbit/s on tänaseks lävendina liiga madal. Ka neil, kel on see kiirus täna olemas, võib olla lähitulevikus vajadus kasutada suuremaid kiirusi, mida nende kasutuses olev tehnoloogia ei pruugi võimaldada. See aga eeldab uut ja ametlikku abikõlbliku ala kaardistamist. 2. Lisada eelnõusse juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused. Mitte arvestatud. ITL teeb ettepaneku kehtestada rajatavale juurdepääsuvõrgule ülikiire lairibateenuse Vähemalt 100 Mbit/s kiiruse nõue ei takista toetuse saajal soovi korral kasutamist võimaldavad nõuded ja juurdepääsuvõrgu tehnilised nõuded, s.t rajatav ehitada võrku, mis on passiivse taristu tehnilise võimekuse poolest pakkuma juurdepääsuvõrk peab tagama allalaadimiskiiruse kuni üks gigabitt sekundis. Teeme ka 1 Gbit/s ja suuremaid kiiruseid. Suuremate kiiruste pakkumine kõikides ettepaneku täpsustada kiirusi nii eelnõu § 5 lõige 1 punktis 3 kui ka § 9 lõikes 2. piirkondades ei pruugi olla ka kõigile sideettevõtjatele jõukohane selleks Teenust tarbivate klientide ootustega hakkavad rajatava sidetaristu valmimisel tegelema vajaliku võimsusega aktiivseadmete puudumisel. Lisaks võimaldab 100 Mbit/s sideettevõtjad. Standardid on kõrged nii sideteenuse osutajate enda poolt kui ka kiirus toetuse saaja soovi korral rajada ka raadiolahendus, mis tagab kõigile tulenevalt sellest, et osutatav teenus võib olla elutähtis teenus hädaolukorraseaduse liitumise võimaluse saavatele aadressidele vastava kiirusega lairibateenust mõttes. Seega on väga oluline pakkuda. 1 Gbit/s ei ole teadaolevalt võimalik ka 5G sagedustel pakkuda. toetusmeedet kujundades arvestada teenuse lõpptarbijaga ehk sellega, et tema poolt tarbitav teenuse kvaliteet ja kiirused ei sõltuks sellest, millise meetme raames on ehitatud osa kasutatavast sidetaristust. 4 3. Lisada eelnõusse juurdepääsuvõrgu projekteerimise ja ehitamise, sh Mitte arvestatud. omanikujärelevalve pädevuse nõue. Kuna osa töid võivad kogukonna liikmed ka oma jõududega teha, siis oleks ITL teeb ettepaneku lisada eelnõusse nõue, mille kohaselt peab toetust taotlev kogemuse nõude sätestamine isetegevust piirav. Samuti on oluline, et kogukond tagama sidevõrgu projekteerimise ja ehitamise varasema sidevõrkude kogukond saab ise otsustada, kas ja kellelt mingisuguseid teenuseid sisse projekteerimise ja ehitamise ning maakasutuse seadustamise kogemusega ettevõttelt. osta. Kuna kogukond rajab võrku enda tarbeks, siis on neil ka suurem huvi Näiteks võib selle sõnastamisel kasutada varasemates toetusmeetmetes kasutatud tagada selle hea kvaliteet. Lisaks on toetuse taotlemisel nõutud, et vähemalt tingimust, et taotleja valitud ehitaja peab omama vähemalt kolme aasta pikkust üks sideettevõtja annaks projektile oma nõusoleku peale võrgu valmimist sidevõrkude ehitamise kogemust. seal teenust osutada - see tähendab, et ka see sideettevõtja veendub projekti Oleme seisukohal, et ei ole põhjendatud järeleandmiste tegemine sidetaristu kvaliteedi ja selle plaanitud teostusviisi asjakohasuses. osas, mida näitavad eelnõus sisalduvad erisused võrreldes eelmiste lairiba toetusmeetmetega, sealhulgas ka side ehitaja kogemus ja pädevus. 4. Täpsustada eelnõus rajatava juurdepääsuvõrgu kasutamise tingimusi ja selle omandi Mitte arvestatud. üleandmist puudutavat. Meetme eesmärk on anda kogukonnale endale suurim otsustusõigus nii ITL hinnangul jääb eelnõust ebaselgeks, mis saab kavandatava toetusmeetme abil võrgu rajamisel kui selle hilisemal haldamisel, müümisel, rentimisel ja rajatavast juurdepääsuvõrgust edasi, s.t millised on omandi üleandmise ja riigiabi eest teenuste osutamiseks tingimuste seadmisel. rajatava võrgu kasutamise tingimused. Peame vajalikuks, et eelnõud täpsustatakse nendes küsimustes, et tagada päriselt toimiv ja kasutatav võrk, toetusmeetme abil rajatava võrgu tegelik kasutus ning kvaliteetne lõpptulemus. Võttes arvesse seda, et kogukondliku elu arendamiseks loodud mittetulundusühingud ja sihtasutused ei ole ise sideettevõtjad, siis puudub neil suure tõenäosusega võimekus loodud juurdepääsuvõrku jätkusuutlikuna hoida ja majandada. Samas on suutlikkus võrku hallata ning teenust tagada (s.h rikkeid kõrvaldada) elutähtsa teenuse osutaja jaoks kriitilise tähtsusega. Seoses eeltooduga esitame järgmised ettepanekud: Mitte arvestatud. 4.1. Lisada eelnõusse rikete kõrvaldamise aeg. Arvestades seejuures, et sideettevõtjate Kogukond saab ise otsustada, millised kvaliteeditingimused nende rajatavas poolt lõppkliendile antud lubadus on rike kõrvaldada järgmise tööpäeva jooksu. Seega ei võrgus olema saavad. Loomulikult peavad nad arvestama sideettevõtjate tohi vastav tähtaeg olla pikem ka kõnealuste võrgurikete kõrvaldamisel. nõudmistega, kui ilma nendeta ei ole võimalik teenusepakkujaid võrgus teenust osutama saada. 5 4.2. Lisada eelnõusse rajatava juurdepääsuvõrgu kasutustasu arvestamise mudel, mille Osaliselt arvestatud. eesmärk on see, et kasutustasu on läbipaistev, põhineb võrgu reaalsetel kuludel ja on § 25 lg 2 p 6 lisatud kohustus toetuse saajale võimaldada rajatud kõigile teenusepakkujatele võrdsetel alustel (sh ehitaja enda tütarettevõtetele). juurdepääsuvõrgus mõistlikel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu vähemalt Teeme ettepaneku lähtuda lairiba 2.0 toetusmeetme järgmistest tingimustest: kolmele sideettevõtjale internetiühenduse teenuse pakkumiseks. "Tagada juurdepääsuvõrgu kasutustasu kehtestamisel selline hinnakujundus, mis võimaldab sihtpiirkonnas lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele. Juurdepääsuvõrgule peab hulgimüügitasandi juurdepääs olema tagatud õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kõigile sideettevõtjatele. Selle raames peab toetuse saaja rakendama sideettevõtjatele samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid, avaldama informatsiooni ning rakendama kulupõhiseid hindu sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate puhul. Toetuse saaja peab avaldama hulgimüügitasandi juurdepääsu täpsemad tingimused ja hinnad oma veebilehel hiljemalt kolm kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist." 4.3. Täpsustada eelnõus juurdepääsuvõrgu omandi ja üleandmise tingimusi. Eelnõus ei Mitte arvestatud. ole üheselt arusaadav, mis saab toetusmeetme abil ehitatavast sidevõrgust peale selle Peale valmimist on kogukonna otsustada, kas jääda võrgu omanikuks ja valmimist, kas see jääb kogukonnale või antakse see üle teenust osutavale operaatoriks, anda võrk rendile või võrk müüa. Rajatav võrk saab olema sideettevõttele. tavapärases tsiviilkäibes ilma täiendavate piiranguteta. 6 4.3.1. Juhul, kui rajatav võrk soovitakse üle anda sideettevõttele, soovib Mitte arvestatud. sideettevõte olla enne siduvate kohustuste võtmist veendunud, et: Kõik nimetatud punktid on kahepoolse kokkuleppe sisud, mille määruses 4.3.1.1. Sidevõrk on projekteeritud ja ehitatud vastava valdkonna kogemusi ja pädevust sätestamine ei ole vajalik. omavate ettevõtete poolt; 4.3.1.2. Sidevõrgu alused maaõiguslikud küsimused on lahendatud korrektselt ja seaduse kohaselt, et ei tekiks ebaseaduslikku ehitist, mille eemaldamist võib kinnisasja omanik hiljem nõuda. Võrgu rajanud toetuse saaja on kohustatud tagama ja esitama dokumentaalsed tõendid selle kohta, et nende kinnistute kasutamiseks, kuhu võrk on rajatud, on olemas nõuetekohane õiguslik alus (nt on seatud isiklik kasutusõigus). 4.3.1.3. Sideteenuse osutajal on võimalik võrk välja osta mõistliku ja kulupõhise hinna alusel, mitte ei korraldata enampakkumist, nagu riigi vara puhul tavapäraselt võõrandamisel toimub. Selleks on vaja lähtuda järgmisest: 4.3.1.3.1. võrgu sideettevõtjale võõrandamisel on selle maksimaalne maksumus võrgu ehitamise maksumus, millest on maha arvestatud riigiabina saadud toetussumma; 4.3.1.3.2. võrgu esitamise maksumuse tõendamise kohustus on toetuse saajal. 4.3.2. Juhul, kui rajatav võrk jääb kogukonnale, siis tuleb määratleda eelnõus eelpool Osaliselt arvestatud. nimetatud kasutuse, s.h liitumise tingimused ja tasu. Samuti panna eelnõus täpsemalt § 25 lg 2 p 6 lisatud kohustus toetuse saajale võimaldada rajatud kirja hooldamise ja rikete kõrvaldamise nõuded, sest kogukondadel puudub endal see juurdepääsuvõrgus mõistlikel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu vähemalt võimekus. Võrguga liitumise ja kasutamise tasud peavad võimaldama sihtpiirkonnas kolmele sideettevõtjale internetiühenduse teenuse pakkumiseks. lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga Hooldamise ja rikete kõrvaldamise tingimused on kahepoolse kokkuleppe piirkondadele. Võrgu omanik peab tagama võrgu korralise hoolduse ning kõrvaldama sisu, mida määruses ei ole vaja sätestada. tekkinud rikked viivitamatult, kuid mitte hiljem kui rikke tekkimisele järgmise tööpäeva lõpuks, tehes seda täiendavaid tasusid küsimata. 7 4.3.3. Eelnõu oluline tingimus on kirjas § 5 lõige 1 punktis 3, mis nõuab, et vähemalt üks Mitte arvestatud. Eestis sideteenuseid pakkuv sideettevõtja peab olema kinnitanud oma valmisolekut See on kahepoolse kokkuleppe sisu, mille sisu sätestamine määruses ei ole pakkuda rajataval juurdepääsuvõrgul kõigile liitumise võimaluse saanud vajalik. Toetuse taotlemisel peab toetuse taotleja esitama ka vähemalt ühe aadressiobjektidele lairibateenust. sideettevõtja poolse kinnituse valmisolekust asuda peale võrgu valmimist Selleks, et sideettevõtja saaks sellise otsuse teha, peab ta teadma, mis saab rajatavast teenust osutama. Sellise kinnituse andja peab olema veendunud selles, et juurdepääsuvõrgu lõigust. Eelnõu ei anna sellele vastust. Samas näeb eelnõu ette, et rajatav juurdepääsuvõrk on hiljem kasutatav teenuse osutamiseks. pärast toetuse rahuldamise otsust kohustub kogukonda esindav mittetulundusühing või sihtasutus esitama sideteenuse majandustegevuseteate (eelnõu § 25 lg 2 p 2). Meile jääb arusaamatuks selle sätte eesmärk. 8 5. Lisada eelnõusse sarnaselt teiste lairiba toetusmeetmetega operaatorineutraalsuse Osaliselt arvestatud. põhimõte. § 25 lg 2 p 6 lisatud kohustus toetuse saajale võimaldada rajatud Leiame, et toetusmeetme eesmärk ei tohi seada piiranguid sideettevõtjate arvule, keda juurdepääsuvõrgus mõistlikel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu vähemalt lõppkasutajad teenuse pakkujaks valida saavad. Lisaks ei ole see lahendus tulevikku kolmele sideettevõtjale internetiühenduse teenuse pakkumiseks. vaatav ja jätkusuutlik. Riigi raha eest võrgu rajamisel tuleb arvestada sellega, et mitu sideettevõtjat saaksid sellele juurdepääsu ning selle kaudu oma teenuseid pakkuda. Konkreetsemalt teeme ettepaneku lisada järgmised tingimused: "Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt kolmele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks. Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga järgmiselt: 1) ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk on ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde teostamist; 2) ülekandevõrk peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi vähemalt kolmele sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda; 3) vähemalt kolmele sideettevõtjale piisava võrguressursi puudumisel ülekandevõrgus peab taotleja toetuse taotluses tooma välja hulgitasandi juurdepääsu tingimused ülekandevõrgu osas, millega luuakse seda soovivatele sideettevõtjatele reaalne võimalus toetusega rajataval juurdepääsuvõrgul lairibateenuste pakkumiseks lõppkasutajatele; 4) olemas on jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning vähemalt kolme sideettevõtja seadmeid mahutavate väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud selleks, et luua võimalus lairibateenuste osutamiseks liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel. Toetuse saajal on kohustus pakkuda kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu vähemalt seitsme aasta jooksul pärast juurdepääsuvõrgu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas." Märgime siinkohal juurde, et me ei esita vastuväiteid lähenemisele, et teenuse osutamise valmisoleku kinnituse peab andma vaid üks sideettevõtja. 9 Lisaks märkisime oma eelnõu kavandi kohta saadetud tagasisides, et näeme meetme Teadmiseks võetud. tulemuslikkuse vaatest ohukohta selles, et eelnõu näeb ette, et projektiga luuakse Antud meetme loogika näeb ette, et iga liitumise võimaluse loomisega tuleb võimalus liituda vähemalt 20 aadressiobjektil. Kooskõlastamisele esitatud eelnõu toetuse saajal lisada omafinantseering 300 €. St. et sisuliselt on kõik versioonis on aadressiobjektide nimetatud liitumise võimalused ka hilisemad liitujaid, kuna on maksnud arvu vähendatud viiele (§ 5 lg 1 p 2). Kui arvestada, et reaalseid liitumise soovijaid tuleb omaosalust läbi toetust taotleva MTÜ/SA. praktika kohaselt projekti kohta sideettevõttele kuni 30%, siis on selline vähendamine täiesti arusaamatu ja seab ohtu meetme tulemuslikkuse. MTÜ Valguskaabel Minu arvates 4-le külaseltsile a' 200 000 EUR-iste toetuste väljamaksmise menetlemise Teadmiseks võetud. eest 200 000 EUR ametnikele selle menetluskuludeks maksta on täiesti pretsedenditu Nimetatud summa on meetme käivitamise halduskulud, mis hõlmavad uus tipptase maksumaksja raha kulutamisel. Seda imestasid kõik kes seda Raigo esitlust taotlejate ja toetuse saajate nõustamist, taotluste menetlemist ning toetuse vaatasid... saajate üle järelevalve teostamist. Välja käidud 20% eelarvest menetluskuludeks ületab rahva jaoks igatahes taluvuse piiri. Enamik ettevõtjaid peab hakkama saama 5-10% marginaaliga et oma tegevuskulud katta ja veel kasumissegi jääda. Lisaks arvestame ka asjaolu, et selle meetme puhul välja makstavatest toetustest 20% laekub kohe riigile ju ka käibemaksuna tagasi, sest enamus külaseltse ei ole käibemaksukohuslased ega saa käibemaksu tagasi küsida. Kuusalu vallavalitsus Eelnõu § 5. lõige (1) 2) järgi peab projekt looma juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse Osaliselt arvestatud. vähemalt viiele abikõlblikule aadressiobjektile, mis moodustavad projektiga hõlmatud § 5 lg 1 p 2 60% asendatud 50%-ga. ühes või mitmes kõrvuti asetsevas asustusüksuses asuvatest abikõlblikest Toetusmeetme eesmärk on aidata rajada lairibataristut nendes külades, kus aadressiobjektidest vähemalt 60 protsenti. Peame seda nõuet liigselt piiravaks, sest on suur huvi ning valmisolek võtta rajamisel juhtohjad. Sellest tulenevalt on paljudes külades asuvad eluasemed hajali ja selleks, et 60 protsendi aadressobjektidest ka 50% kaetuse nõue. Toetusmeetme kohaselt on toetus ühe aadressi kohta projekti hõlmata, tuleks kaablit vedada pikkade vahemaade taha ja kogukulu läheks maksimaalselt 10 000 €, mis peaks võimaldama rajada võrku ka suurema ebamõistlikult suureks. Teeme ettepaneku 60 protsendi nõue välja jätte ja sõnastada hajaasustuse korral. Samas võib kohalikest oludest tulenevalt jääda see punkt: projekt peab looma juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse vähemalt viiele kogutoetusest 200 000 eurot väheks, et väga suuri külasid katta. abikõlblikule ühes või mitmes kõrvuti asetsevas asustusüksuses aadressiobjektile. 10 Eelnõu § 25. lõige (2) 2) järgi peab toetuse saaja täitma pärast taotluse rahuldamise Mitte arvestatud. otsust elektroonilise side seaduse §-s 4 sätestatud teatamiskohustust. See tähendab Elektroonilise side seaduse § 1111 kohaldub ainult neile sideettevõtjatele, kes elektroonilise side seaduse mõistes side teenuse osutajaks hakkamist koos kõigi sellest osutavad teenust ja sellest tulenevalt tekivad andmed, mida on vaja säilitada. tulenevate kohustustega. Tegelikult ei hakka taotleja ise side teenust osutama, vaid seda Toetuse saaja on passiivse taristu omanik, kelle taristul pakuvad teenust hakkavad tegema konkreetsed sideettevõtted, kellega tarbijad lepinguid sõlmivad. sideettevõtjad. Ainult juhul, kui toetuse saaja otsustab lisaks võrgu Elektroonilise side seaduse kohased side teenuse osutaja kohustused, näiteks § 1111 omamisele hakata ise ka teenuseid pakkuma, tekib tal andmete säilitamise järgi andmete säilitamise kohustus, on kogukonna mittetulundusühingule selgelt üle jõu kohustus. käivad. Teeme ettepaneku see punkt eelnõust üldse välja jätta. Hagudi küla Määruse alusel antava toetuse eesmärk on aidata kaasa maapiirkondades sidetaristu Osaliselt arvestatud. rajamisele, mis võimaldaks sealsetel elanikel ja ettevõtetel kasutada kiiret ja stabiilset Aadressiobjektide osakaalu on vähendatud 50%-le. lairibaühendust. Toetusmeede ei eelista asustusüksusi suuruse järgi. Sõltuvalt asustusüksuse Toetuse eesmärk on hea kavatsusega, kuid käesoleva määrusega kehtestatud asustustihedusest ja majade arvust on ka lairibataristu rajamine erineva toetusmeetme tingimused piiritlevad selle meetme vaid teatud suurusega hinnaga. Tihedamalt asustatud külades on aadressi maksumus väiksem ja (aadressobjektide arvuga) asustusüksustele. Käesolev määrus eelistab 5 – 34 hajali külas kallim. Maksimaalne toetust aadressi kohta on 10 000 €, mis aadressobjektiga asustusüksusi. võimaldab liitumise võimalust 20 majale. Vähemalt viie aadressiobjekti nõude eesmärk on tagada see, et ka väiksemad § 5 lg(1) p 2) külad saaks taotleda. Määruseelnõu § 5. (1) p 2) kohaselt projekt peab looma juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse vähemalt viiele abikõlblikule aadressiobjektile, mis moodustavad projektiga hõlmatud ühes või mitmes kõrvuti asetsevas asustusüksuses asuvatest abikõlblikest aadressiobjektidest vähemalt 60 protsenti; Ettepanek: jätta protsendimäär ära või vähendada seda (näiteks: peab looma juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse asustusüksuses asuvatest abikõlblikest aadressiobjektidest vähemalt 40 protsendile; § 12. Nõuded toetuse taotlusele Mitte arvestatud. Ettepanek: lisada juurde lg (3) asustusüksuse abikõlblike aadressiobjektide nimekiri Selliste erisuste tõendamine muudab toetusmeetme elluviimise keeruliseks (arv), mis reaalselt vastab § 4. (1) ehk RAS § 43 lg 2 p 1–3 ja 7, et kuhu kiire interneti ning võib tekitada vaidlusi. liitumine võiks perspektiivis olla vajalik või mõistlik. Vajadusel määratleda tingimustes vorm, kuidas kogukond need andmed peab esitama ( varisemisohtliku hoone lammutusprojekt, KOV kinnituskiri, omaniku kinnituskiri, et ta ei soovi oma kinnistul asuvale abihoonele või mõlemale eluhoonele eraldi liitumist vms) 11 Seletuskiri Teadmiseks võetud. 4. Määruse mõjud Vajadusel korral võivad võrgu rajamisest huvitatud kodanikud maksta Sotsiaalne, sh demograafiline mõju, Mõju majandusele ja Mõju regionaalarengule omaosaluse ka nende aadresside eest, kes ise koheselt liituda ei taha. See Toetus võib omada sotsiaalsest ja demograafilisest aspektist positiivset mõju, kuid muudaks summa suuremaks kui 300 €, aga napi puudujäägi korral 50%-st on arvesse peaks võtma ka võimalust, kui määruse eelnõuga kehtestatakse kogukondliku see üks võimalikke lahendusi. sidetaristu rajamise toetuse tingimuseks 60% aadressiobjektide kohese liitumise ja Ei saa eeldada, et väiksemas külas on suurem osakaal majapidamisi omaosaluse tasumise nõue, mis võib tekitada põlistes asustusüksustes kogukonnas liitumisest huvitatud. pingete teket ja kogukonna lõhestumist. Kui näiteks pooled küla peredest, keda on üle Toetusmeetme mõju kogukonna omavahelistele suhetele on keeruline 20 aadressi, kuid alla 60% kõigist nn abikõlbulikest aadressiobjektidest, siis nad ei saa hinnata ning erinevates kogukondades on erinevad dünaamikad. selle meetme abil rajada kogukondlikku sidetaristut oma külas. Samas näiteks naaberküla, kus on 5 – 8 majapidamist, on soodsas seisus selle määruse mõistes. Kui kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused jäävad muutumatuks, siis kas suurematel kogukondadel on vaja algatada asustusüksuste piiride muutmisega või kolida sellest külast piirkonda, kus on perspektiivsemad võimalused? Selle määruseelnõu tingimustel on mitmekesisem mõju kui on toodud välja käesolevas seletuskirjas. Priit Altpere 1. Liigne küla kesksus seletuskirjas Arvestatud. Seletuskirjas on rõhuasetus külakogukondadel tekitades arusaamise, et meedet kavandatakse üksnes küladele. Määruse eelnõu tekstis teistele asumitele (linnad, alevid, alevikud) piirangut seatud pole. 19.01.2023.a toimunud webinaril antud selgituste kohaselt ei kavandata meetmes välistada aleveid ja alevikke. Selguse huvides palume seletuskirjas vähendada rõhuasetust külale ja selle asemel pigem kasutada mõistet kogukond. 12 2. Projektiga hõlmatava ala piiritlemine Mitte arvestatud. Webinaril märkisid mitu osalejat eelnõu probleemina projektiga hõlmatava ala Pakutud mõiste on ebamäärane ning ei võimalda seada kindlat piiri, kuhu (liitumisvõimaluse saavate kinnistute) piiritlemist läbi asustusüksuse mõiste. Olemasolev maani aadressiobjektide arvestus käib. Kõik teed ja tänavad on regulatsioon võib osutuda eluliseks takistuseks meetme rakendamisel. lõppkokkuvõttes omavahel ühendatud ning sellega muutub piiritletav Teeme ettepaneku määratleda projektiga hõlmatav ala asustusüksuse asemel sobivama territoorium väga suureks. Maapiirkondades võivad tee nimetused hõlmata kogukonna piirkonnaga. Selleks asendada määruse eelnõu § 5 lg 1 p-s 2 sõnad „ühes või väga pikka ja üksteisega seost mitteomavaid külasid ning piirkondi, muutes mitmes kõrvuti asetsevas asustusüksuses“ sõnadega „kogukonna piirkonnas“ ja § 4 p-s 4 seeläbi meetmest toetuse taotlemiseks kvalifitseerumise keerulisemaks. asendada asustusüksuse termin kogukonna piirkonna terminiga. Kogukonna piirkonna termini võiks määratleda teega (tänavaga). Näiteks: Kogukonna piirkonna moodustavad taotluses nimetatud aadressiobjektidega kinnistud, mis on omavahel ühenduses teega või teedega ja neile lisaks taotluses nimetatud aadressiobjektidega kinnistute vahel sama teega või teedega piirnevad aadressiobjektidega kinnistud. 3. MTÜ ei ole sideettevõtja ega saa taotleda sundvaldust sidevõrgu ehitamiseks Teadmiseks võetud. 3.1. Erinevalt sideettevõtjatest, kes saavad õiguse sidevõrgu rajamiseks võõrale maale kohaliku omavalitsuse otsuse alusel sundvaldusega, peab MTÜ sõlmima kõigi maaomanikega notariaalsed lepingud servituutide seadmiseks. Riigimaale servituudi seadmist otsustuskorras selliseks otstarbeks Riigivara seadus ei võimalda. Kohalikel omavalitsustel võivad olla kehtestatud erinevad vara koormamise tingimused ja kõigis omavalitsustes ei pruugi see olla võimalik või protsess võib võtta kaua aega. Eramaadele servituutide seadmine eeldab maaomanike head tahet ja vastutulekut. Kõike seda arvestades pole ilmselt realistlik kõigi vajalike servituutide seadmine. 13 3.2. MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus (ühiste huvide esindamisel), mitte Teadmiseks võetud. ettevõtlusvorm ega iseseisev ettevõtja. Äriseadustiku kohaselt on ettevõtjaks äriühingud MTÜ-d on ettevõtjad konkurentsiseaduse § 2 mõistes. ja füüsilisest isikust ettevõtja. Võlaõigusseaduse kohaselt on ettevõtjaks isik, kes tegeleb Eestis on MKMile teadaolevalt kaks MTÜd, kes tegutsevad sideettevõtjatena iseseisvalt majandus- või kutsetegevusega. (MTÜ Valguskaabel ja MTÜ Eesti Andmesidevõrk). Mittetulundusühingud ja äriühingud on olemuselt niivõrd erinevad, et seadusega on keelatud nende omavaheline ühinemine või ühe ümberkujundamine teiseks. Kuna MTÜ ei ole ettevõtja ega kvalifitseeru sideettevõtjaks ning ei saa taotleda sundvalduse seadmist enda tarbeks sidevõrgu rajamiseks võõrale maale, on olemasoleva sõnastuse korral määruse eelnõu eluliselt mitte rakendatav. 14 3.3. Seda probleemi on võimalik vältida, kui eelnõus kavandada projekteerimise ja Mitte arvestatud. ehitamise kulude toetamise asemel sidevõrguga liitumise toetamist, seejuures Antud juhul muutuks toetust saav MTÜ riigiabi edasiandjaks/vahendajaks muutmata meetme ülejäänud põhimõtteid. ning kaudsed riigiabi saajad oleksid sideettevõtjad, kellele toetust saav MTÜ Olemuselt jääks meede samaks – toetatakse kogukonna liikmetele sidevõrguga riigiabi edasi annab. Sellisel juhul tuleks vähese tähtsuse abi jääki arvestada ühenduse loomist seal, kus kogukond on aktiivne ja võtab endale juhtohja selle sideettevõtja alusel, kelle MTÜ välja valib. Ja sellisel juhul on tõenäoline, internetiühenduste loomiseks reaalsete liitujatega. MTÜ küsiks projekteerimise ja et selle sideettevõtja vähese tähtsusega abi limiit on peagi täis ning edasisi ehitamise hinnapakkumiste asemel otse sideettevõtjatelt liitumispakkumised. Sisuliseks liitumisi teha ei saa. erinevuseks on asjaolu, et toetuse abil rajatavate sidevõrkude omanikeks saavad olemasolevad sideettevõtjad. Liitumistasu toetamise eelised võrreldes projekteerimise ja ehitamise toetamisega: - Servituutide asemel piisab sundvaldusest; - Jääb ära projektijuhi palkamise vajadus, s.o lihtsam asjaajamine MTÜ-le ja selleks ei kulu meetme rahasid; - kogu arendusprotsess on lihtsam ja kiirem, kuna sideettevõtjatel on endil olemas vajalik meeskond ja know-how; - hiljem tegeleb sidevõrgu haldamisega MTÜ asemel sideettevõtja, kelle jaoks see ongi üheks põhitegevuseks; - sidevõrk pole erinevate omanike vahel niivõrd tükeldatud; - rajatud sidevõrku saab ristkasutada; - rajatud sidevõrgust saab jätkata uute ühenduste loomist järgmistesse piirkondadesse; - vajaliku toetuse suurus võib väheneda sideettevõtja oma panuse võrra, kuna sideettevõtjatel võib tekkida huvi sidevõrgu omandamiseks, et seda edasi arendades saada järgmistes piirkondades uusi kliente või samas piirkonnas taotlusega veel mitte liitunud kliente; Selleks vajalikud konkreetsed muudatused määruse eelnõus oleksid: - § 2 lg 1 sõnad „rajada üldkasutatavaid elektroonilise side juurdepääsuvõrke“ asendada sõnadega „liituda üldkasutatava elektroonilise side juurdepääsuvõrguga“; - § 8 lg 4 välja jätta; - § 19 lg 2 sõnad „toetuse saaja ei ole loonud“ asendada sõnadega „toetatava liitumisega ei ole loodud“; - § 25 lg 2 p 1 sõnad „ehitada juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse“ asendada sõnadega „taotleda juurdepääsuvõrguga liitumist“; - § 25 lg 2 p-d 2 ja 6 välja jätta. 15 4. Täiendav tehnilise paranduse ettepanek § 8 lg 3 sõnad „liitumise võimaluse saava“ Arvestatud. asendada sõnadega „taotluse rahuldamise otsuses märgitud“. Muudatuse põhjendused: - Kui kogukonna piirkonnas on tühjad krundid või aadressiobjektid, mille omanikud ei soovi sidevõrguga liituda, aga võrgu rajamisega naaberkinnistutele neil siiski tekib liitumise võimalus, siis peaks justkui liitujad maksma ka mitteliitujate eest; - Sõnastus oleks vastavuses § 19 lg 2 sõnastusega. Ergo Tammel Saadan teile oma kogukonna poolt koostatud tagasiside. See puudutab üldjoontes § 5. Mitte arvestatud. 2) projekt peab looma juurdepääsu võrguga liitumise võimaluse vähemalt viiele Abikõlblikeks aadressiobjektideks loetakse asustusüksuses ainult neid abikõlblikule aadressiobjektile, mis moodustavad projektiga hõlmatud ühes või mitmes aadressiobjekte, kellel puudub 100 Mbit/s ühendus ja kuhu seda pole ka kõrvuti asetsevas asustusüksuses asuvatest abikõlblikest aadressiobjektidest vähemalt plaanis rajada. Seega kuuluvad 60% arvestuse hulka ainult need aadressid, 60 protsenti. kellele antud näite kohaselt ei paigaldatud fiiberotilist kaablit, mitte kõik asustusüksuses asuvad aadressiobjektid. Nimelt elame Kloogaranna külas ja kuna asustusüksus on väga suur ja ka abikõlbulike Termini asustusüksus asemele muu termini panemine muudaks toetuse aadresside arv, siis palume kaaluda sõnastuse muutmist selliselt, et saaksime ka meie andmise hindamise keeruliseks ning vaidlustatavaks. Asustusüksuse piirid ja toetust taotleda. Meile paigaldati nimelt esimeste toetusmeetmete raames kaabel sinna kuuluvad aadressid on objektiivsete kriteeriumite alusel õigusaktide ja valdavalt sinna, kus oli odavam ja muu kaabeldus oli veetud üle õhtu, kuid sinna kus andmebaaside alusel tuvastatavad. näiteks elekter jookseb maa seest, kulude kokkuhoiu mõistes fiiberoptilist kaablit vedama ei hakatud. Ettepanekud oleksid järgnevad. Kaaluda, kas saaks üldse asustusüksuse terminist loobuda ja kasutada selle asemel hoopis konkreetse MTÜ või SA liikmelisust ühe parameetrina. Ehk kaetud peaks olema näiteks 60% abikõlblikest aadressidest, kes on kõne all oleva MTÜ või SA liikmed. Või ühe alternatiivina kaaluda ka sõnastuse muutmist selliselt, et asustusüksust võib kitsendada ka näiteks ühe tänava (sõnastus näiteks piirkond) või muu asumi võrra. Kolmandaks alternatiiviks pakume võimaluse piirata lisaks paragrahv 5 lg 2 täiendavalt ära ühe sidekanali alajaama/ väljavõttega. Et 60% selle ühe fiibri väljavõtte punkti juurde jäävatest aadressidest ja vähemalt 5 tk. Vabandame, et konkreetsemat sõnastust ei osanud välja pakkuda aga loodan, et mõned teised kodanikud seda sama eesmärgi saavutamiseks siiski suutsid teha. Edasiste diskussioonide puhuks oleks ehk võimalik ka advokaadil lasta konkreetset sõnastust välja pakkuda, et meede oleks õiguslik ja õiglane. 16 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 01.03.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 12 delta_docName \* MERGEFORMAT Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala ( 1 ) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus ), artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut . ( 2 ) Määruse alusel ei anta toetust vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel . § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse eesmärk on aidata kogukondadel rajada üldkasutatavaid elektroonilise side juurdepääsuvõrke. (2) Toetuse andmise tulemusena rajatakse üldkasutatav elektroonilise side juurdepääsuvõrk ja luuakse sellega liitumise võimalus. § 3. Toetus e rakendaja ja vaidemenetlus (1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning toetuse makseid teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA ). (2) TTJA otsuse või toimingu peale võib esitada vaide TTJA- le haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaie esitatakse esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. Vaideotsus toimetatakse kätte elektrooniliselt vaide esitaja e-posti aadressile. § 4. Terminid ( 1 ) Aadressiobjekt on unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7. (2) Abikõlblik aadressiobjekt on aadressiobjekt , kus puudub vähemalt 100 megabitti sekundis allalaadimist võimaldav püsiühendus ja kuhu seda toetuse taotlemise ajal ei ole kavas lähema kolme aasta jooksul rajada. ( 3 ) Aktiivseadmed on tehnilised vahendid, mida kasutatakse internetiühenduse teenuse osutamiseks vajalike signaalide edastamiseks või suunamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega. ( 4 ) Asustusüksus on asula vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõikele 2 . ( 5 ) Juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu on ühegi aktiivseadmeta juurdepääsuvõrgu osa, mis koosneb tehnorajatistest , maa-alu s e st toru st või kulgla st , mida kasutatakse kaablite paigutamisek s, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, pimekiududest, kaablikappidest ja asjakohastest võrguelementidest. ( 6 ) Juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus tähendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistupiirini või selle vahetusse lähedusse liini ehitamiseta. ( 7 ) Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja ) ülekandevõrke ning mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side võrk seotud teiste sideettevõtjate elektroonilise side võrkudega. ( 8 ) Üldkasutatav elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk ) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab ülekandevõrku ja elektroonilise side seaduse § 2 punkti 27 mõistes lõppkasutajat. ( 9 ) Ülekandevõrk on üldkasutatava elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse interneti võrguga. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimisel tehakse järgmised tegevused ja täidetakse nõuded: 1) projekteeritakse ja ehitatakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu koos selleks vajalike materjalide , omanikujärelevalve läbiviimis e ja seadustamisega; 2) projekt loo b juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse vähemalt viiele abikõlblikule aadressiobjektile, mis moodustavad projektiga hõlmatud ühes või mitmes kõrvuti asetsevas asustusüksuses asuvatest abikõlblikest aadressiobjektidest vähemalt 5 0 protsenti; 3) projektiga rajataval juurdepääsuvõrgul kinnitab oma valmisolekut pakkuda kõigile liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidele internetiühenduse teenust allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis vähemalt üks Eestis sideteenuseid pakkuv sideettevõtja. ( 2 ) Toetatav projekt võib luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse ka aadressiobjektidele, mis asuvad projektiga hõlmatud asustusüksuse vahetus läheduses. Sellised aadressiobjektid ei lähe lõike 1 punktis 2 nimetatud osakaalu arvestusse ning nende eest täiendavalt toetust ei maksta . ( 3 ) Toetust ei anta projektile, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist , välja arvatud § 6 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud kulude osas, mis võivad olla tehtud kuni kuus kuud enne taotluse esitamist . Taotluse rahuldamata jätmisel jäävad nimetatud kulud taotleja kanda. § 6. Abikõlblikud k ulud (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblik on kulu, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil ; 2) kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud ja proportsionaalne ; 3) kulu on tõendatud kuludokumendiga ja selle on tasunud toetuse saaja; 4) kulu kajastub toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatav ja kontrollitav ning kulude kajastamine vastab raamatupidamise seadusele. ( 3 ) Abikõlblik on § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalik kulu : 1) toetuse saaja projektijuhtimisega seotud kulu maksimaalselt kümme protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust; 2) juurdepääsuvõrgu projekteerimisega seotud kulud; 3) juurdepääsuvõrgu ehitamise kulud koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve, võrguinfo dokumenteerimise ja seadustamisega; 4) käibemaks, kui toetuse saajal ei ole selle tagastamist võimalik taotleda käibemaksuseaduse alusel. ( 4 ) Abikõlblik ei ole : 1 ) aktiivseadmete paigaldamise kulu; 2) rajatava juurdepääsuvõrgu valmimise järgse haldamisega seotud kulu. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad nendeks vajalikud kulud. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse periood i kestus on maksimaalselt 24 kuud . § 8. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 200 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne suurus ühe liitumise võimaluse saava aadressiobjekti kohta on 10 000 eurot. ( 3 ) Toetuse saaja omafinantseering peab olema vähemalt 300 eurot iga taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjekti kohta. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. ( 4 ) Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad või enne taotluse esitamist tehtud § 6 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud abikõlblikud kulud. § 9. Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused ( 1 ) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga . ( 2 ) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab võimaldama sideettevõtjal ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada internetiühenduse teenust tagatud allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis . (3) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt kolmele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks, sealhulgas juurdepääsuvõrgu füüsilise eraldamise. 3 . peatükk Nõuded toetuse taotlejale ja toetuse taotlusele § 1 0 . Nõuded toetuse taotlejale Toetuse t aotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) on m ittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik , kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja mille asutajatest või liikmetest ei moodusta omavalitsus üksus ed ja äriühingud rohkem kui poole ; 2) taotletud toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja toetuse taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot, sealjuures võetakse arvesse vähese tähtsuse abi määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid ja sama määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistet ; 3 ) taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209 1 , 210, 260 1 , 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 4 ) taotleja riiklike maksude maksuvõlg koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või se ll e tasumine on ajatatud; 5 ) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 6 ) kui taotleja on varem saanud teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest toetust , mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas . § 1 1 . Toetuse t aotleja kohustused Toetuse t aotleja on kohustatud: 1 ) esitama TTJA nõudmisel lisateavet TTJA määratud tähtaja jooksul; 2 ) kinnitama omafinantseeringu tasumise suutlikkust ; 3 ) võimaldama toetuse taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides ja territooriumil ja osutama selleks igakülgset abi; 4 ) teavitama TTJA-d viivitamatult toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 1 2 . Nõuded toetuse taotlusele (1) Toetuse t aotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud koos nõutud andmete ja dokumentidega; 2 ) toetust taotletakse § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud toetatavatele tegevustele ; 3 ) toetust ei taotleta tegevusele , millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest . (2) Toetuse t aotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente , andmeid ja kinnitusi : 1) toetuse taotleja nimi; 2) projekti nimi; 3) projekti algus- ja lõpukuupäev; 4) asustusüksuste ja neis asuvate aadressiobjektide nimekiri, kuhu toetuse taotleja toetuse abil liitumise võimaluse loob; 5) toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu projekteerimise ja ehitamise maksumused ning kogumaksumus koos käibemaksuga; 6) taotletava toetuse summa; 7) kui toetuse taotleja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatu te lt pakkuja te lt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, sellekoha n e põhjendus ; 8) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 9 sätestatud tingimustele; 9) toetuse taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et maksab toetuse tagasi, kui ta on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamise nõudeid; 10) kinnitus ühelt Eestis sideteenuseid pakkuvalt sideettevõtjalt valmisoleku kohta pakkuda kõigile liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidele internetiühenduse teenust allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis; 11) kinnitus omafinantseeringuks vajalike vahendite olemasolu kohta; 1 2 ) teavet selle kohta, kas samaks tegevuseks on taotletud toetust teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest ; 1 3 ) toetuse taotleja aadress ja e-posti aadress dokumentide ja teabe kättetoimetamiseks ; 1 4 ) toetuse taotleja esindaja volitusi tõendav dokument kui tegu ei ole seadusjärgse esindusega ; 1 5 ) toetuse taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. 4 . p eatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 1 3 . Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Toetuse taotl us esitatakse digitaalselt allkirjastatu na TTJA veebilehel märgitud e-posti aadressile. (3) TTJA kehtestab enne taotluste vastuvõtu alustamist toetuse rahastamise eelarve, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. ( 4 ) Toetuse t aotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab TTJA teada oma veebilehel. (5) TTJA peatab toetuse taotluste vastuvõtmise, kui taotluste rahastamise eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate toetuse taotlustega, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust ja teavitab sellest viivitamata oma veebilehel. § 1 4 . Toetuse t aotluse menetlemine (1) Toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates toetuse taotluse TTJA- le esitamisest. Toetuse taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (2) TTJA võib toetuse taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist. Toetuse taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümne tööpäeva võrra. § 15. Toetuse t aotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) TTJA tunnistab toetuse taotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses esitatud nõu etele . ( 2 ) T aotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb TTJA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse . § 16. Toetuse t aotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) T aotleja ja toetuse taotluse nõuetele vastav aks tunnistamisel rahuldatakse toetuse taotlused nende esitamise järjekorras kuni kehtestatud eelarve ammendumiseni. ( 2 ) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2 ) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3 ) projekti nimi; 4 ) projekti kogumaksumus ; 5 ) toetuse summa ja osakaal abikõlblikest kuludest; 6 ) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv; 7 ) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri ; 8 ) projekti abikõlblikkuse periood; 9 ) toetuse saaja kohustused; 10 ) t aotluse rahuldamise otsuse muutmise alused; 11) toetuse maksmise tingimused ja kord; 1 2 ) projekti aruande esitamise tähtaeg ja kord ; 1 3 ) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi; 1 4 ) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta. (3) TTJA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus või taotleja ei vasta käesoleva määruse nõudele; 2) taotleja ei nõustu toetuse taotluse osalise rahuldamisega; 3) taotluste rahastamise eelarve mah t ei võimalda taotluse rahuldamist. ( 4 ) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev ; 2) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimi; 4) toetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta . ( 5 ) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajale kätte elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest a rvates . § 17. Toetuse t aotluse osaline rahuldamine (1) Toetuse t aotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu. (2) TTJA teeb enne taotluse osalist rahuldamist taotlejale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. (3) T aotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus TTJA ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. 5 . peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 1 8 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine toetuse saaja taotlusel ( 1 ) Toetuse saaja võib taotleda digitaalselt allkirjastatud avaldusega taotluse rahuldamise otsuse muutmist vaid juhul , kui soovitakse asendada aadressiobjekte või korrigeerida aadressi objektide andmetes esinevaid vigu viisil, mis ei muuda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu konkreetses asustusüksuses . ( 2 ) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. ( 3 ) TTJA-l on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. ( 4 ) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab TTJA 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamis es t arvates . § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine (1) TTJA tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) kulu ei ole abikõlblik; 3 ) juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei loodud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele; 4 ) toetuse saaja ei järgi § 25 lõikes 2 sätestatud kohustusi ; 5 ) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel teadlikult esita n ud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 6 ) toetuse saaja taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7 ) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. ( 2 ) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. 6 . peatükk Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine § 20 . Toetuse maksmine (1) Toetus t makstakse toetuse saajale maksetaotluse ja kuludokumentide alusel vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tekkinud ja tasutud või omafinantseeringu ulatuses tasutud kulude alusel. ( 2 ) Toetust makstakse maksimaalselt neljas osas: 1) projektijuhtimisega seotud kulude katteks juhul, kui taotlus rahuldatakse; 2) projekteerimisega seotud kulude katmiseks p ärast projekteerimise teostamist; 3) juurdepääsuvõrgu ehitamise, selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve ja võrguinfo dokumenteerimise kulude katteks p ärast juurdepääsuvõrgu valmimist vähemalt 50 protsendi ulatuses; 4) punktis 3 sätestatud kulude ja juurdepääsuvõrgu seadustamisega seotud kulude katteks p ärast juurdepääsuvõrgu täielikku valmimist. ( 3 ) Enne toetuse maksmist lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel kontrollib TTJA toetuse saaja esitatud dokumente ja küsib vajadusel lisainfot. ( 4 ) Enne toetuse maksmist lõike 2 punktide 3 ja 4 alusel viib TTJA läbi juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. ( 5 ) Toetus t makstakse 30 tööpäeva jooksul alates lõikes 3 sätestatud dokumentide ja info saamisest ning lõikes 4 sätestatud kontrolli lõppemisest. ( 6 ) Kui makse tehakse omafinantseeringu ulatuses tasutud kulu de alusel, on toetuse saajal kohustus esitada TTJA- le toetuse osas kulu maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib TTJA peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist. § 21. Toetuse maksetaotlus ( 1 ) Toetuse saaja esitab koos makse taotlusega järgmised dokumendid: 1) esitatud arve; 2) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping; 3) maksekorralduse koopia, mis tõestab abikõlbliku kulu eest tasumist omafinantseeringu ulatuses ning kuludokumendid, kui toetust makstakse tasutud kulude alusel . (2) Toetuse saaja esitab lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele koos maksetaotlusega järg mised dokumendid , kui toetust makstakse § 20 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud kulude katteks : 1) asjakohasel juhul nimekiri juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega; 2 ) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega ning kinnitusega , et valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad §- s 9 sätestatud tingimustele; 3 ) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid . § 2 2 . Juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimine (1) Enne toetuse maksmist kontrollib TTJA toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni ja viib läbi juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. TTJA võib lisaks § 21 lõikes 1 sätestatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle. (2) Kohapealse kontrolli korral teavitab TTJA toetuse saajat kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt viis tööpäeva ette. (3) TTJA koostab esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta protokolli. (4) Lõikes 3 nimetatud protokollis fikseerib TTJA määruses sätestatud tingimustele mittevastavad tööd, mille tõttu teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Puuduste kõrvaldamise järgselt viib TTJA mõistliku aja jooksul läbi täiendava juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. 7 . peatükk TTJA ja toetuse saaja õigused ning kohustused § 2 3 . Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine TTJA avaldab oma veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni: 1) käesoleva määruse seletuskiri ; 2) toetuse taotlemiseks vajalikud taotlusvormid ja juhendid ; 3) toetuse saajate nimed; 4) projektide kogumaksumused ja toetuste summad; 5 ) juurdepääsuvõrkudes kasutatavate tehnoloogiate kirjeldused. § 2 4 . TTJA õigused ja kohustused (1) TTJA-l on õigus: 1 ) kontrollida juurdepääsuvõrgu ehitamist, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 2 ) tutvuda juurdepääsuvõrgu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3 ) muuta toetuse saaja taotluse alusel taotluse rahuldamise otsuses nimetatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja eesmärgiga täpsustada aadressiandmetes avastatud vigu ning puudujääke; 4 ) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid . (2) TTJA-l on kohustus: 1) anda mõistliku aja jooksul toetuse taotlejale ja saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 2 ) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli , teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist; 3 ) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada sellekohaseid ülevaateid; 4 ) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt kord aastas toetuse andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse makse tegemist ; 5) kanda antud vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 6) säilitada vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümme aastat alates viimase üksikabi andmisest . § 2 5 . Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada TTJA- lt informatsiooni ja selgitusi , mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega. ( 2 ) Toetuse saajal on kohustus: 1) ehitada juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele, arvestades määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi; 2) täita pärast taotluse rahuldamise otsust elektroonilise side seaduse §-s 4 sätestatud teatamiskohustust; 3) esitada TTJA- le tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 4 ) teavitada TTJA-d digitaalselt all kirja statu lt kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada juurdepääsuvõrgu ehitust või toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) informeerida TTJA-d juurdepääsuvõrgu ehitust takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest muudatustest; 6) võimaldada rajatud juurdepääsuvõrgus mõistlikel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu vähemalt kolmele sideettevõtjale internetiühenduse teenuse pakkumiseks; 7) säilitada juurdepääsuvõrgu ehituse dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast juurdepääsuvõrgu valmimist. 8 . peatükk Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine § 26 . Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab TTJA- le projekti elluviimise kohta aruande 20 tööpäeva jooksul projekti lõppemis es t arvates TTJA veebilehel märgitud e-posti aadressile . (2) TTJA kehtestab aruande vormi ning teeb selle kättesaadavaks oma veebilehel. (3) TTJA nõudmise korral täiendab toetuse saaja aruannet TTJA määratud tähtpäevaks . (4) A ruandes peab olema kajastatud vähemalt: 1 ) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arv; 2 ) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide nimekiri; 3) juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektide nimekiri ; 4 ) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5 ) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. § 27. Toetuse tagas inõudmise alused (1) TTJA teeb taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamisel toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse . (2) Toetuse tagasinõud mis e otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Kristjan Järvan delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalse lt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas kantsler delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT