-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 06.03.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 14 delta_docName \* MERGEFORMAT Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga . 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava ) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskuste toetus)“ alategevuse „Ettevõtja tootearendusprogramm“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. (2) Määrus panustab rakenduskava poliitikaeesmärki 1 „Nutikam Eesti” erieesmärki 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele. (3) Määrusega reguleeritakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 "Teadmussiirde programm i “ meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi - ja rohepöörde soodustamine“ elluviimist. (4) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid . (5) T oetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035 ) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine “ eesmärkide saavutamisse. ( 6 ) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 20008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). ( 7 ) Määruse alusel antav toetus on teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi TA tegevus ) antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)) (edaspidi üldine grupierandi määrus ), artikli 25 lõike 2 punkti C mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 ² sätestatut. ( 8 ) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks , tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. ( 9 ) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel ega raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes. ( 10 ) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond ) , kui määruses ei sätestata teisiti. (1 1 ) Toetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele, kulude abikõlblikkusele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021 –2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ). § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 2) nutika spetsialiseerumise fookusvaldkon d on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine , nutikad ja kestlikud energialahendused; 3) projektiplaan on tootearenduse tegevuskava, mis sisaldab oodatavaid tulemusi, toote tootmisesse viimise või teenuse pakkumisega alustamise analüüsi, turustamise plaani, ekspordipotentsiaali analüüsi ja ekspordiplaani, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi; 4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 5) tootearendus on uue või oluliselt muudetud toote või teenuse arendamine üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses; 6) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud toote või teenuse ekspordist saadud müügitulu. Uus või oluliselt muudetud toode või teenus peab panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda. (2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud toode või teenus. (3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitaja te saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad. (4) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse: 1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust; 2) ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad; 3) väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel on suurem lisandväärtus töötaja kohta. (5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus; 6) kasvuhoonegaaside neto heide CO 2 ekvivalentides. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. § 5. Vaidemenetlus (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused Toetust antakse ettevõtja tootearenduse läbiviimiseks, mis aitab saavutada §-s 3 sätestatud eesmär ki ja tulemus t ning panustab väljund- ja tulemusnäitaja tesse . § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. ( 2 ) Abikõlblik ud on järgmi s e d §-s 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik ud kulu d vastavalt §-s 9 sätestatud toetuse maksimaalsele summale ja osakaalu le ning taotluse rahuldamise otsusele: 1) projektiga seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punkti de le 1, 4, 5 ja 6 , lõikele 4 ning üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punkti le a ; 2) projekti abikõlblikkuse perioodil soetatud vahendite ja seadmete kulud proportsionaalselt nende kasutusajale projektis; 3) taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud teadusuuringu, teadmiste, informatsiooni hankimise, intellektuaalomandi omandamise, nõustamisteenuse ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste väljatöötamise, prototüübi valmistamise, katsete ja testidega seotud kulud; 4) materjali ja tarvikute kulud. ( 3 ) Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise -eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. ( 4 ) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele: 1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu; 2) käibemaks; 3) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a. (3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (4) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 36 kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. § 9. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 500 000 eurot. (2) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 25 000 eurot. (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblike st kulude st on: 1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti; 3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale Taotleja peab vastama lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 järgmistele tingimustele: 1) Taotleja on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle enda või temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt on vähemalt 200 000 eurot ; 2) Taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente ja kinnitusi: 1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärki; 2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress; 3) teave, kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 4) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega; 5) projekti nimi, taotletava toetuse summa, projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused; 6) projekti eelarve; 7) projekti algus- ja lõppkuupäev; 8) tegevused § 3 lõikes 5 toodud puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete lõikes riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasaaitamiseks ja näitajatesse panustamiseks; 9) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele; 1 0 ) taotleja kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga ; 1 1 ) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 1 2 ) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 1 3 ) eelnõustamise käigus positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan; 1 4 ) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 1 5 ) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid. (2) Taotluses peab sisalduma kinnitus, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega , mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. § 14. Eelnõustamine (1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille tulemusena annab rakendusüksus projektiplaanile eelhinnangu. (2) Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil projektiplaani. Eelnõustamise käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. (3) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab §-s 3 nimetatud eesmärgile ja tulemusele. (4) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 15. Taotluse menetlemine ( 1 ) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-toetuse keskkonnas kinnitab. ( 2 ) Taotluse menetlemise aeg a võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra. ( 3 ) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse s sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele. § 17. Valikukomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseis on eelnevalt kooskõlastatud rakendusasutusega. Rakendusüksus teeb valikukomisjoni kooseisu kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel. (2) Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluste hindamiseks täiendavaid eksperte. Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata. (3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. § 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja majandustulemustele; 2) 20 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projektiplaani realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust, ajakava realistlikkust ning projekti kuluefektiivsust ja eelarve põhjendatust; 3) 30 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse taotleja tootearenduse alast - ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust; 4) viis protsenti koondhindest moodustab projekti panus nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärkidesse; 5) viis protsenti koondhindest moodustab projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 3 lõikes 5 toodud näitajate saavutamisse. (2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (3) Projektide valimisel kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodika peavad lähtuma ühendmääruse §-st 7. Hindamine viiakse läbi vastavalt rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodikale. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega. (4) Rakendusüksus avalikustab enne taotlemise avanemist valikumetoodika rakendusüksuse veebilehel. § 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused: 1) mis on § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) mis ei ole § 18 lõike s 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud madalamat hinnet kui 2,00 ; 3) mille toetuse summa ei ületa toetuse rahastamise eelarvet. ( 2 ) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. § 2 0 . Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. ( 2 ) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. ( 3 ) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 2. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse saaja. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 2 1 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Ühendmääruse § 12 lõikes 2 sätestamata juhtudel ja kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu, võib toetuse saaja teha projektis muudatusi, teavitades sellest rakendusüksust. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse puuduseid või vajatakse lisainfot, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb muutmistaotluse menetlemise tähtaeg. § 2 2 . Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse lisaks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 sätestatule osaliselt või täielikult kehtetuks , kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. augustiks. 7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 2 3 . Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Toetuse saaja esitab järelaruande rakendusüksuse nõudmisel kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist. (2) Aruandeperioodi kestus ning aruannete esitamise tähtpäevad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. (3) Projekti vahearuandes kajastatakse senised tulemused ja hinnang projekti edenemise kohta, tehtud tööd ja ning eesseisvad tegevused. (4) Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet Eesti 2035 põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise kohta ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. (5) Projekti järelaruanne sisaldab teavet uue toote või teenuse müügikäibe ja ekspordi kohta ning hinnangut projekti tulemuste kasutuselevõtu kohta. (6) Vahe-, lõpp- ja järelaruannete vormid kehtestab rakendusüksus. (7) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab tagasi 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest. (8) Rakendusüksus võib kaasata vahearuande ja lõpparuande hindamiseks eksperte. § 2 4 . Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud kulude alusel. (2) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26, määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid ) alusel ja pangaülekandega tasutud kuludega, välja arvatud § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud vahendite ja seadmete kasutuskulud, mida arvutatakse amortisatsiooniarvestuse kaudu. (4) Toetuse maksmise eelduseks on: 1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. (5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema käibemaksuta vähemalt 100 eurot. (6) Rakendusüksus menetleb kuludokumente 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele. Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames. (7) Juhul kui menetlemisel ilmneb puudusi kuludokumentides, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 33 lõikele 2 puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. 8. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 2 5 . Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. § 2 6 . Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027-s, selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 7) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest; 2) kontrollib projekti elluviimist; 3) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate; 4) säilitab riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aasta jooksul alates viimase abi andmisest; 5) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele; 6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid; 7) koostab toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja avalikustab need; 8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest. 9. peatükk Finantskorrektsioonid § 2 7 . Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Kristjan Järvan delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler
MÄÄRUS
06.03.2023 nr 14
Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused
ja kord
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel
kinnitatud meetmete nimekirjaga.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis
1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse
ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm (sh
Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskuste
toetus)“ alategevuse „Ettevõtja tootearendusprogramm“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi
ja korda.
(2) Määrus panustab rakenduskava poliitikaeesmärki 1 „Nutikam Eesti” erieesmärki 1 „Teadus- ja
innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja
suurendamine“ ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE)
arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele.
(3) Määrusega reguleeritakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 "Teadmussiirde
programmi“ meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse
suurendamine“ tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde
soodustamine“ elluviimist.
(4) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-
ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid
(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.
2
(5) Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks
kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete
hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi
„Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse.
(6) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud
järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja
limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102);
2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud
mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);
4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);
5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);
6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);
7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja
juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja
turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);
8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu
N 782);
9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja
tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 20008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud
naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).
(7) Määruse alusel antav toetus on teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi TA tegevus) antav abi
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,
lk 1–78)) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 lõike 2 punkti C mõistes ja sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.
(8) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,
millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse
tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.
(9) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel ega
raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.
(10) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse
ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3
sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond), kui määruses ei sätestata teisiti.
(11) Toetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele, kulude abikõlblikkusele ja aruandlusele
kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021 –2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2
punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
3
2) nutika spetsialiseerumise fookusvaldkond on digilahendused igas eluvaldkonnas,
tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud
energialahendused;
3) projektiplaan on tootearenduse tegevuskava, mis sisaldab oodatavaid tulemusi, toote
tootmisesse viimise või teenuse pakkumisega alustamise analüüsi, turustamise plaani,
ekspordipotentsiaali analüüsi ja ekspordiplaani, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja
majandusnäitajate prognoosi;
4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud
kriteeriumitele;
5) tootearendus on uue või oluliselt muudetud toote või teenuse arendamine üldise grupierandi
määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses;
6) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja
3 sätestatud kriteeriumitele.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud toote või
teenuse ekspordist saadud müügitulu. Uus või oluliselt muudetud toode või teenus peab panustama
vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda.
(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või
oluliselt muudetud toode või teenus.
(3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
1) toetatavad ettevõtjad;
2) toetustega toetatavad ettevõtjad.
(4) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:
1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;
2) ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad;
3) väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel on suurem lisandväärtus töötaja kohta.
(5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset
arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja
kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega:
1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
3) ligipääsetavuse näitaja;
4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27
keskmisest;
5) ressursitootlikkus;
6) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides.
§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse
korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse
korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
4
§ 5. Vaidemenetlus
(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse
esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.
(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte
elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 6. Toetatavad tegevused
Toetust antakse ettevõtja tootearenduse läbiviimiseks, mis aitab saavutada §-s 3 sätestatud
eesmärki ja tulemust ning panustab väljund- ja tulemusnäitajatesse.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse
rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on järgmised §-s 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-
s 9 sätestatud toetuse maksimaalsele summale ja osakaalule ning taotluse rahuldamise otsusele:
1) projektiga seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1, 4, 5 ja 6,
lõikele 4 ning üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktile a;
2) projekti abikõlblikkuse perioodil soetatud vahendite ja seadmete kulud proportsionaalselt nende
kasutusajale projektis;
3) taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud teadusuuringu, teadmiste,
informatsiooni hankimise, intellektuaalomandi omandamise, nõustamisteenuse ning
projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste väljatöötamise, prototüübi valmistamise, katsete ja
testidega seotud kulud;
4) materjali ja tarvikute kulud.
(3) Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete
kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud
amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti
kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.
(4) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:
1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu;
2) käibemaks;
3) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud
või ebaolulised.
5
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või
taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a.
(3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks
enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
(4) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 36 kuud.
(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning
projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Pikendamisel võib
abikõlblikkuse periood ületada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi
kestust.
(6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale
viimase väljamakse teinud.
§ 9. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal
(1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 500 000 eurot.
(2) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 25 000 eurot.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on:
1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti;
2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti;
3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale
Taotleja peab vastama lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 järgmistele tingimustele:
1) Taotleja on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle enda või temaga valitseva mõju kaudu
seotud ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete
kohaselt on vähemalt 200 000 eurot;
2) Taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-,
likvideerimis- või pankrotimenetlust.
§ 11. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.
6
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele nõuetele
ning sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente ja kinnitusi:
1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise
fookusvaldkonna eesmärki;
2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress;
3) teave, kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;
4) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;
5) projekti nimi, taotletava toetuse summa, projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused;
6) projekti eelarve;
7) projekti algus- ja lõppkuupäev;
8) tegevused § 3 lõikes 5 toodud puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete lõikes riigi
pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele
kaasaaitamiseks ja näitajatesse panustamiseks;
9) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele;
10) taotleja kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga;
11) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal mitmest
meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või
välisabi vahenditest;
12) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
13) eelnõustamise käigus positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan;
14) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
15) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud
põhiõiguseid.
(2) Taotluses peab sisalduma kinnitus, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega,
mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)
2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis
9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
§ 13. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise
eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.
(3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba
jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse
nende esitamise järjekorras.
§ 14. Eelnõustamine
(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille tulemusena annab
rakendusüksus projektiplaanile eelhinnangu.
7
(2) Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil
projektiplaani. Eelnõustamise käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib
tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab
soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui
projektiplaan vastab §-s 3 nimetatud eesmärgile ja tulemusele.
(4) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.
5. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 15. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele.
Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-toetuse keskkonnas kinnitab.
(2) Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni
kümne tööpäeva võrra.
(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
§ 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad
määruses sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele.
§ 17. Valikukomisjoni moodustamine
(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseis on eelnevalt
kooskõlastatud rakendusasutusega. Rakendusüksus teeb valikukomisjoni kooseisu kättesaadavaks
rakendusüksuse veebilehel.
(2) Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluste hindamiseks täiendavaid eksperte. Eksperdi
kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra.
Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.
(3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust
hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.
§ 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille
osakaalud koondhindest on järgmised:
1) 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste
saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste
täitmisse ja projekti mõju ettevõtja majandustulemustele;
8
2) 20 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projektiplaani
realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust, ajakava realistlikkust ning projekti
kuluefektiivsust ja eelarve põhjendatust;
3) 30 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse
taotleja tootearenduse alast- ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust;
4) viis protsenti koondhindest moodustab projekti panus nutika spetsialiseerumise
fookusvaldkonna eesmärkidesse;
5) viis protsenti koondhindest moodustab projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega
ning panus § 3 lõikes 5 toodud näitajate saavutamisse.
(2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub
valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.
(3) Projektide valimisel kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodika peavad lähtuma
ühendmääruse §-st 7. Hindamine viiakse läbi vastavalt rakendusüksuse kinnitatud
valikumetoodikale. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud
valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega.
(4) Rakendusüksus avalikustab enne taotlemise avanemist valikumetoodika rakendusüksuse
veebilehel.
§ 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused:
1) mis on § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
2) mis ei ole § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud madalamat hinnet kui 2,00;
3) mille toetuse summa ei ületa toetuse rahastamise eelarvet.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti
elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.
§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti
eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul
vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga
taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui
taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata
jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele
2. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.
Õigus toetusega seotud maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui
rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab
vastava teabe toetuse saaja.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
9
(1) Ühendmääruse § 12 lõikes 2 sätestamata juhtudel ja kui see on kooskõlas üldise grupierandi
määruse tingimustega ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu, võib
toetuse saaja teha projektis muudatusi, teavitades sellest rakendusüksust.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava
muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemused
ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse puuduseid või
vajatakse lisainfot, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisainformatsiooni
esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb muutmistaotluse menetlemise tähtaeg.
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse lisaks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes
7 sätestatule osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta
toetust ettenähtud tingimustel;
2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. augustiks.
7. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimustel. Toetuse saaja esitab järelaruande rakendusüksuse nõudmisel kuni kolme
aasta jooksul pärast projekti lõppemist.
(2) Aruandeperioodi kestus ning aruannete esitamise tähtpäevad sätestatakse taotluse rahuldamise
otsuses.
(3) Projekti vahearuandes kajastatakse senised tulemused ja hinnang projekti edenemise kohta,
tehtud tööd ja ning eesseisvad tegevused.
(4) Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas
tehtud töid, teavet Eesti 2035 põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise kohta ning hinnangut
projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.
(5) Projekti järelaruanne sisaldab teavet uue toote või teenuse müügikäibe ja ekspordi kohta ning
hinnangut projekti tulemuste kasutuselevõtu kohta.
(6) Vahe-, lõpp- ja järelaruannete vormid kehtestab rakendusüksus.
(7) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab tagasi 30 tööpäeva jooksul
selle rakendusüksusele esitamisest.
(8) Rakendusüksus võib kaasata vahearuande ja lõpparuande hindamiseks eksperte.
§ 24. Toetuse maksmise tingimused
10
(1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud
kulude alusel.
(2) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26, määruses ja taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise
algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekandega tasutud kuludega, välja
arvatud § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud vahendite ja seadmete kasutuskulud, mida arvutatakse
amortisatsiooniarvestuse kaudu.
(4) Toetuse maksmise eelduseks on:
1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine;
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate
esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.
(5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema käibemaksuta vähemalt 100 eurot.
(6) Rakendusüksus menetleb kuludokumente 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest
rakendusüksusele. Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures
kohapealse kontrolli raames.
(7) Juhul kui menetlemisel ilmneb puudusi kuludokumentides, mida ei ole võimalik menetlemise
tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 33 lõikele 2
puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.
8. peatükk
Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 25. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses
sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi
kohustusi:
1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade
ja tingimuste kohaselt.
§ 26. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja
toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub ÜSS2021_2027-s, selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul
viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
11
5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti
maksumuse vähenemisel;
6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
7) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid.
(2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest;
2) kontrollib projekti elluviimist;
3) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava
ülevaate;
4) säilitab riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme
aasta jooksul alates viimase abi andmisest;
5) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust
ning edastab aruande rakendusasutusele;
6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
7) koostab toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja avalikustab need;
8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest.
9. peatükk
Finantskorrektsioonid
§ 27. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja
ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
16.02.2023
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse
andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam
Eesti” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine”
sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtja arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja
tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskuste toetus)“ eesmärke. Määruses on hõlmatud
sekkumise alategevus „Ettevõtja tootearendusprogramm“ (edaspidi meede), alategevuste
„Ettevõtte arenguprogramm“ ning „Tugi- ja arenduskeskuste toetus“ elluviimiseks on
planeeritud eraldi määrused.
Meetme tegevustega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 nimetatud eesmärkide täitmisesse ning
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” erieesmärgi 1 „Teadus-
ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja
suurendamine” saavutamisesse.
Meede panustab TAIE arengukava 2021-2035 üldeesmärki, kuna toetab otseselt ettevõtetes
teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate vahelist koostööd,
mille tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus ning luuakse konkurentsivõimelisi ja
kestlikke lahendusi. Meetme abil toetatakse vaid projekte, mis panustavad nutika
spetsialiseerimise fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nutika spetsialiseerumise
fookusvaldkondadeks on järgmised neli TAIE fookusvaldkonda: digilahendused igas
eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja
kestlikud energialahendused.
Meetme tegevused aitavad saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti
majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eest majandus on
uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud meetmete panus Eesti 2035
sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi
ühissätete määrus) artikliga 9 on toodud seletuskirja lisas 2. Põhiõiguste harta ja puuetega
inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on toodud lisas 4.
Meetmel „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumus
kliima- ja keskkonna eesmärkidega. Käesolev sekkumine panustab vastavate eesmärkide
saavutamisse läbi ettevõtjate tootearenduse projektide toetamise, mille tulemusel tulevad turule
uued, paremad ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavad tooted, teenused ja
tehnoloogiad. Sekkumine on piiratud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga, millest mitmed
(nt nutikad ja kestlikud energialahendused ja kohalike ressursside väärindamine) toetavad
otseselt keskkonnahoiu eesmärke.
Tootearenduse toetust anti välja esmakordselt eelmisel Euroopa Liidu struktuurifondide
perioodil, toetus avati 2018. aastal. Meetme edenemise kohta viidi 2022. a läbi analüüs1, mille
põhiline järeldus oli, et tootearenduse toetus on ettevõtjate jaoks väga oluline ja hästi toimiv
meede, mis aitab ettevõtjatel ellu viia tootearenduse projekte ning läbi uute toodete ja teenuste
parendada ettevõtte majandusnäitajaid ning suurendada eksporti. Seetõttu on plaanis jätkata
tootearenduse toetusega ka uuel perioodil ilma suuremate muudatusteta.
Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni
eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme
„Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ kogurahastus Euroopa
Regionaalarengu Fondi vahenditest on 94 miljonit eurot, millest sekkumise „Ettevõtte
arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja
arenduskeskused)“ jaoks on planeeritud 46 968 000 eurot. Määruse alusel kehtestatud meetme
eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondide vahenditest on 15 000 000 eurot, millele lisandub
taotlejate omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut meetme elluviimiseks pole ette
nähtud.
Määrusega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise
menetlusnormid, toetuse taotleja ja saaja õigused ning kohustused, rakendusasutuse ja –üksuse
õigused ja kohustused.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi
rakendusasutus) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Määruse
koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk
Vahtrus (e-post:
[email protected], telefon: 625 6389) ja rakendusüksuse ettevõtluse ja
innovatsiooni keskuse tiimijuht Erki Varbola (e-post:
[email protected], telefon: 639 7618).
Määruse juriidilise ekspertiisi teostasid rakendusasutuse õigusosakonna õigusnõunik Gerly
Lootus (e-post:
[email protected], telefon: 639 7652) ja rakendusüksuse vanemjurist Terje
Kleemann (e-post:
[email protected], telefon 627 9340).
Määruse seletuskirja koostas rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja
innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e-post:
[email protected], telefon: 625 6389).
1.3. Eelnõu õiguslik alus
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2
alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
3. Nõuded taotlejale ja taotlusele
4. Toetuse taotlemine
1
https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/uuringud-ja-analuusid
5. Taotluse menetlemine
6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
7. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
8. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
9. Finantskorrektsioonid
1. peatükk
Üldsätted
Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus,
vaidemenetluse kord, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid. Meetme
tegevuste elluviimist reguleerivat toetuse andmise tingimust (edaspidi määrus) nimetatakse
lühemalt tootearenduse toetuseks.
Määruse § 1 lõikes 1 kehtestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme 21.1.1.1
„Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13
„Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm,
Tugi- ja arenduskeskuste toetus)“ ja täpsemalt selle alategevuse „Ettevõtja
tootearendusprogramm“ eesmärke.
Lõikes 2 sätestatakse, et määrus panustab rakenduskava poliitikaeesmärki 1 „Nutikam Eesti“
erieesmärki 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate
kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Ühtlasi luuakse seos määruse ja Eesti teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 nimetatud
eesmärkide vahel.
Lõikes 3 kehtestatakse, et määrusega reguleeritakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026
programmi „Teadmussiirde programm“ meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde
võimekuse suurendamine“ tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde
soodustamine“ elluviimist.
Lõikes 4 sätestatakse, et toetus panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete
põhimõtete edendamisse.
Lõikes 5 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihiga
„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Tootearenduse toetuse projektid
panustavad ennekõike alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna
meede toetab otseselt ettevõtetes teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning
ettevõtjate vahelist koostööd (vt ka käesoleva seletuskirja lisa 2).
Lõikes 6 sätestatakse, millistele Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris avaldatud
tegevusvaldkondadele määrust ei kohaldata. Võrreldes eelmise perioodiga on lisandunud
välistuste all kivi- ja pruunsöe kaevandamine ning nafta ja maagaasi tootmine ja toomist
abistavad tegevusalad, et tagada toetuse kooskõla keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.
Lõikes 7 sätestatakse, et toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi
üldine grupierandi määrus) alusel teadus- ja arendusprojektidele (edaspidi TA projektid) antav
riigiabi. Sellest tulenevalt järgitakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruses TA
projektide toetamiseks ettenähtud tingimusi, sealhulgas toetusmäär, abikõlblikud tegevused ja
abikõlblikud kulud. Antud määruse alusel antakse toetust artikkel 25 lõikes 2c nimetatud
tootearenduse tegevusteks, teised artikkel 25 nimetatud tegevused ei ole abikõlblikud. Lisaks
sätestatakse lõikes 8 ja 9 riigiabist lähtuvad tingimused, millal määrust ei kohaldata. Siia hulka
kuulub näiteks piirang, et toetust ei anta raskustes olevale ettevõtjale.
Lõikes 10 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vaheline teabe ja
dokumentide edastamise kord. Teabe, kuludokumentide ja aruannete edastamiseks ning taotlus-
ja aruandevormide ning juhiste kättesaadavaks tegemiseks kasutatakse ÜSS2021_2027 § 21
lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonda.
Paragrahvi viimases lõikes sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi
Valitsuse poolt kinnitatud määrusega „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused”, mida lühendatult nimetatakse ühendmääruseks. Ühendmääruse § 1 lg 2: „Toetuse
andmise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on
vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu, arvestades määrusega reguleerimata juhtudel
riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetuse andmise
tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa
Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti.“ Ühendmäärus ei näe ette, et käesolevas
määruses tuleks ühendmäärust üle korrata. Seetõttu on määrusest läbivalt eemaldatud kõik
ebavajalikud viited ühendmäärusele, kuna selle viitega ja ühendmäärusega ei ole kahtlust, et
ühendmäärus käesoleval juhul kohaldub. Vastavad viited on selguse mõttes jäetud seletuskirja.
Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid.
Toetuse andmisel lähtutakse üldise grupierandi määruse põhimõttetest ja seetõttu on
olulisemate terminite määratlemisel kasutatud grupierandi määruse mõisteid.
Tootearendus mõiste määratlemisel on lähtutud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktist
86. Vastavalt üldisele grupierandi määrusele on tootearendus olemasolevate teaduslike,
tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine,
kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise
jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või
teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib
hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist,
demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi
keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada.
Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja
katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle
tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei
hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute
rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. Antud
määruse kontekstis on üldise grupierandi määruse mõistet kitsendatud toote või teenuse
arendamisele.
Kuna üldise grupierandi määruse kohaselt rakendatakse erinevate suurusega ettevõtjatele
erinevat toetusmäära, siis on terminite all selgitatud väikeettevõtja, keskmise suurusega
ettevõtja ning suurettevõtja mõisteid, lähtuvalt üldise grupierandi määruse lisa I artiklist 2.
Taotluse esitamisel tuleb esitada projektiplaan, mis on tootearenduse tegevuskava, sisaldades
oodatavaid tulemusi, toote tootmisse viimise või teenuse pakkumise analüüsi, turustamise
plaani, ekspordipotentsiaali analüüsi ja ekspordiplaani, projektimeeskonna kirjeldust ning
ettevõtja majandusnäitajate prognoosi.
Tulenevalt rakenduskava tingimustest peavad kõik poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“
tegevused panustama nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadesse, sh tootearenduse toetus.
Terminite all on selgitatud, et nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on TAIE arengukava
2021–2035 järgmised fookusvaldkonnad:
1) digilahendused igas eluvaldkonnas;
2) tervisetehnoloogiad ja -teenused;
3) kohalike ressursside väärindamine;
4) nutikad ja kestlikud energialahendused.
Fookusvaldkondade täpsem kirjeldus koos prioriteetsete alamsuundadega on toodud iga
fookusvaldkonna teekaardis2. Tootearenduse toetuse projektide puhul ei ole oluline, et ettevõtja
põhitegevusala oleks üks fookusvaldkondadest, vaid et konkreetse projekti tegevus panustaks
fookusvaldkonda. Näiteks, kui EMTAK koodi alusel metallitoodete tootmisega tegelev
ettevõtja küsib tootearenduse toetust, mille eesmärk on tuulegeneraatori valmistamiseks
vajaliku komponendi arendamine või uue komponendi loomine, sobitub projekt nutika
spetsialiseerumisega, panustades nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonda.
Taotlemisel märgivad taotlejad, millis(t)esse nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse)
projekt panustab. Taotluse hindamise käigus antakse hinnang projekti panusele nutika
spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse). Projektid, mis ei panusta ühegi nutika
spetsialiseerumise fookusvaldkonda, tunnistatakse nõuetele mittevastavaks ja rakendusüksus
teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud tootest või
teenusest rahvusvahelist müügitulu. Kusjuures tulenevalt rakenduskava tingimustest peab
loodav toode või teenus olema seotud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade
eesmärkidega. Toetuse tulemusena peab ettevõtja arendama välja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelise uue või oluliselt muudetud toote või teenuse. Seega on meede suunatud
ennekõike ettevõtjatele, kellel on juba tooted, mis on suunatud eksporditurule või kellel on
ambitsioon siseneda uutele turgudele või suurendada oma turupositsiooni. Samuti on meede
suunatud ettevõtjatele, kellel on piisav võimekus ja vahendid, et viia ellu tootearenduse projekti.
See tähendab, et ettevõtjal on olemas või võimalus kaasata projekti elluviimiseks vajalik
omafinantseering ning ettevõtjal on kas sisemine võimekus arendusprojekti läbiviimiseks või
leidub sobiv partner, kellelt soovitud arendusteenuseid tellida. Oluline on rõhutada, et toetust
antakse projektidele, mis on innovatsiooni- ja arendusmahukad ja mille puhul on põhjendatud,
et riik aitab ettevõtjal arendustööga seotud riske maandada.
2
https://taie.ee/taie-fookusvaldkonnad
Määrus panustab rakenduskava järgmistesse tulemus- ja väljundnäitajatesse:
Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad
Indikaator Ühik Vahetase Sihttase Andmeallikas Mõõtmissagedus
(2024) (2029)
1. Toetatavad Ettevõtjad 13 66 SFOS, Üks kord projekti
ettevõtjad* projektiaruanded jooksul
2. Toetustega Ettevõtjad 13 66 SFOS, Üks kord projekti
toetatavad projektiaruanded jooksul
ettevõtjad
* Sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väikeste, keskmiste ning suurte ettevõtjate arvu üle.
Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad*
Indikaator Ühik Baastase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis-
(2021) (2029) sagedus
1. Erasektori Euro 0 22 000 0 SFOS, projekti Projekti
investeeringud, 00 taotlus, rahastamise
mis täiendavad projekti- otsuse
avaliku sektori aruanded tegemise ajal
toetust või selle
muutmisel
2. Ettevõttesisese Ettevõtjad 0 17 Projekti Projekti
innovatsiooniga lõpparuanded lõppemisel
tegelevad VKE-
d
3. VKE-d, kellel Ettevõtjad 0 26 SFOS, Peale projekti
on suurem projektiaruand lõppemist
lisandväärtus ed, Äriregister (ülejärgmisel
töötaja kohta aastal)
*Tulemusnäitajate 1 ja 3 andmed sisestab RÜ.
Vastavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud
poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas. Näitajate passis
on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu
erinevat sekkumist, siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik.
Toetuse andmisel hinnatakse Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist
tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,
ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega:
1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
3) ligipääsetavuse näitaja;
4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27
keskmisest;
5) ressursitootlikkus;
6) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides.
Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt panustab otseselt või kaudselt eespool
nimetatud näitajate ja Eesti 2035 põhimõtete saavutamisse ning kirjeldama taotluses,
millis(t)esse näitaja(te)sse ja milliste tegevustega projekt panustab. Projekti lõpparuandes tuleb
kirjeldada, kuidas projekti tulemus või tehtud tegevused vastava(te)sse näitaja(te)sse ja
eesmärki(desse) panustasid.
Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse
koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“ saavutamist aitavad lisaks toetada
rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevused regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks.
Määruse §-s 4 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel
täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning
rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Määruse §-s 5 sätestatakse vaidemenetluse kord.
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.
Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Juhul kui vaie on esitatud taotluse rahuldamise (§ 18),
rahuldamata jätmise, taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse peale (§ 20),
tegeleb vaide lahendamisega rakendusasutus. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi
eesmärke nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse
vähendamine. Kohustuslik vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020 vaiete statistika
alusel on kohustuslik vaidemenetlus võimaldanud nii haldusorganil tehtud vigu parandada kui
ka selgitada kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis omakorda on
vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab
üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid,
arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel kujuneda vaidlus kohtus. Ehk siis rakendusüksuse
otsustega seotud vaide rakendusasutuse tasandile viimine panustab õiguskaitsefunktsiooni ja
halduse enesekontrolli, sh toimib tagasisidemehhanismina poliitikakujundajale.
Rakendusasutuses lahendab vaide osakond, mille põhiülesandeks on Euroopa Liidu
struktuurivahendite strateegiat käsitlevate osade väljatöötamise koordineerimine.
Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud
teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti
abikõlblikkuse perioodi, toetuse piir- ja omafinantseeringu määrad ning nendega seotud
tingimused.
Määruse §-s 6 nimetatakse määruse raames toetatav tegevus.
Toetust antakse ettevõtjatele tootearenduse läbiviimiseks, mille käigus arendatakse välja
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus toode või teenus, mille tulemusel kasvab ettevõtja
rahvusvaheline müügitulemus. Ühtlasi peab toetatav tootearenduse projekt panustama ka
meetme tulemus- ja väljundnäitajatesse.
Määruse §-s 7 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud ning nendega seotud tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas käesolevas määruses
sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
Abikõlblikud kulud on järgmised tootearenduse elluviimiseks vajalikud kulud:
1) projektiga seotud töötajate töötasu ning sellega seotud seadustest tulenevad maksud ja
maksed. See hõlmab teadlasi, insenere, tehnolooge, projekteerijaid, tehnikuid ja muud
abikoosseisu sellises ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse tootearenduse projektiga. Lisaks
on abikõlblikud seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu
ning koolituskulu. Abikõlbulikud ei ole puhkusetasu ning teenistusest või töölt vabastamise,
töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised
proportsionaalselt töötasuga;
2) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse
tootearenduse projekti jaoks;
3) toetuse taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste
teadusuuringute, teadmiste, informatsiooni hankimise, nõustamisteenuste ja
intellektuaalomandi omandamise kulud ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste
väljatöötamise, prototüübi valmistamisega seotud kulud ning vajalike katsete ja testiga seotud
kulud;
4) materjali ja tarvikute kulud, mis on otseselt kantud projekti tõttu. Siia kuuluvad näiteks
prototüübi valmistamiseks vajalikud tarvikud ja toormaterjal, uue toote vastavuse
katsetamisega seotud materjali kulud.
Täiendavalt sätestab eelnõu, et kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende
kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise
sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma,
mis vastab projekti kestusele ja mida arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava
kohaselt.
Lõikes 4 määratakse, et abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele
sellised kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast
põhjendamatud või ebaolulised. Lisaks ei ole käibemaks abikõlblik kulu sh ka juhul kui see ei
ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
Abikõlblike kulude hulka ei arvata ka tehinguid seotud isikute vahel. Seotud isikute
määratlemisel lähtutakse tulumaksuseaduse §-st 8, mille põhjal käsitletakse seotud isikutena
muu hulgas järgmisi isikuid:
ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia-
või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku
aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise
õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist,
häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja
samad isikud.
Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.
Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud
ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil
2029. aastal. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende
tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Tootearenduse projekti
maksimaalne abikõlblikkuse periood 36 kuud.
Toetuse saajal on õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kui projekti
elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud ja tingimusel, et saavutatav
tulemus haakub jätkuvalt meetme eesmärkidega ning projekti tegevused on planeeritud
lõpetada hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Projekt loetakse lõppenuks siis, kui toetuse saaja
esitatud lõpparuanne on rakendusüksus poolt kinnitanud ning rakendusüksus selle alusel
toetuse saajale lõppmakse.
Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal projekti abikõlblike kulude
kogumaksumusest.
Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 500 000 eurot ja minimaalne summa 25 000
eurot.
Toetuse osakaal projekti maksumusest sõltub ettevõtja suurusest. Toetuse maksimaalsed
osakaalud on:
1) väikeettevõtjatel 45% projekti abikõlblikest kuludest;
2) keskmise suurusega ettevõtjatel 35% projekti abikõlblikest kuludest;
3) suurettevõtjal 25% projekti abikõlblikest kuludest.
Toetuse maksimaalsed osakaalud tulenevad üldise grupierandi määruse artikli 25 punktidest 5
ja 6.
Projekti elluviimisel tekkinud kulud, mida toetusest ei hüvitata, kannab toetuse saaja. Projekti
omafinantseering on toetuse saaja panus projekti nii abikõlblike kui ka mitteabikõlblike kulude
katteks. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.
Omafinantseeringu all ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu
institutsioonide või fondide antud toetusi.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
Peatükis kirjeldatakse millistele nõuetele peab vastama taotleja ja taotlus.
Määruse §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.
Ettevõtja, kelle põhitegevus on ühes § 1 lõikes 5 toodud valdkonnas, ei kvalifitseeru toetuse
saajaks. Täiendaval peab taotlejal või temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja viimase
kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt olema vähemalt
200 000 eurot aastas. Nõue tuleneb asjaolust, et arendustegevuste läbiviimine ja hilisem toote
turule toomine on ressursimahukad tegevused, mistõttu peab ettevõtja oma eelneva tegevusega
tõestama võimekust projekti ellu viia ning toetuse eesmärke ja tulemusi saavutada. Taotlejaga
valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja all peetakse antud määruses silmas vaid emaettevõtet.
Lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 toodud nõuetele ei tohi taotleja üle valitsevat mõju omava
isiku suhtes olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust.
Määruse §-s 11 kehtestatakse, et taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3
sätestatud nõudeid.
Määruse §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele.
Esitatud taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning
kinnitustele. Projekt panustama vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna
eesmärki. Taotlus peab sisaldama määruses nimetatud andmeid ja kinnitust, sh taotleja ja
projekti üldandmeid, taotleja kinnitust enda vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõutele, taotleja
majandusnäitajaid, teavet täiendavate toetuste saamisest projekti tegevuste elluviimiseks ning
positiivse eelhinnangu saanud projektiplaani.
Taotleja peab analüüsima projekti puutumust § 3 lõikes 5 nimetatud näitajatega ning taotluses
kirjeldama tegevusi, mis aitavad kaasa näitajate ja riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud
strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisse. Oluline on, et kõik taotlejad mõtleks
projekti koostamisel läbi planeeritud tegevuste ja riigi pikaajalise arengustrateegia
aluspõhimõtete, sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete, sh
regionaalarengu, vahelised seosed ning vajadused ja võimalused negatiivseid mõjusid
vähendada või positiivseid mõjusid võimendada, luues seeläbi vahetute tulemuste kõrval
täiendavat lisandväärtust ja aidates vähendada ühiskondlike lõhesid.
Projekti taotlejal peab kinnitama esitatud andmete õigsust ning seda, et projekti elluviimisel ei
riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi ja järgitakse „ei kahjusta oluliselt“
põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
Määruse §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord.
Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse
taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja
peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Taotluste
vastuvõtmine lõpetatakse juhul, kui registreeritud taotluste taotletav rahaline summa, mille
kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, saab vähemalt võrdseks meetme
tegevuse eelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse menetluses olevaid taotlusi nende
esitamise järjekorras. Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu taotleja
esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
Määruse §-s 14 kirjeldatakse taotluse eelnõustamist.
Toetuse taotluse esitamisele eelneb rakendusüksuse eelnõustamine. Eelnõustamise käigus
selgitab rakendusüksuse kliendihaldur toetuse andmise aluseid ja horisontaalsete põhimõtetega
arvestamise nõudeid, juhib tähelepanu kavandatava taotluse võimalikele tehnilistele ja
sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks.
Eelnõustamine aitab taotlejal taotlust ja sellega seotud projekti paremini ette valmistada ja
seeläbi tagab sujuvama ja edukama projekti elluviimise ning eesmärkide saavutamise.
Eelnõustamise tulemusel annab rakendusüksus projektiplaanile positiivse või negatiivse
eelhinnangu. Eelhinnang ei taga taotluse rahuldamise otsust ja seega projektile rahastuse
saamist. Enne kui eelnõustamise käigus pole projektile positiivset eelhinnangut antud, ei saa ka
alustada toetuse taotlemist.
5. peatükk
Taotluse menetlemine
Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja
hindamise korda. Peatükk sätestab tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata
jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks.
Määruse §-s 15 sätestatakse taotluse menetlemise kord.
Taotluse menetlemise käigus võib rakendusüksus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet
taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui leitakse, et taotlus ei
ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Taotluse menetlemiseks on ette nähtud kuni
30 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib pikendada kuni kümne
tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste
tegemiseks. Juhul kui vastava tähtaja jooksul pole taotleja puudusi kõrvaldanud, on
rakendusüksusel õigus teha taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata.
Määruse §-s 16 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel toimub taotleja ja taotluse nõuetele
vastavaks tunnistamine.
Taotleja ja taotlus tunnistatakse rakendusüksuse poolt vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva
määruses sätestatud nõuetele. Juhul kui taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele
mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma projekti sisulise
hindamiseta.
Määruse §-s 17 kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamist.
Valikukomisjon moodustatakse rakendusüksuse poolt projektide hindamise ja valimise läbi
viimiseks. Valikukomisjoni koosseisu kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega ja teeb
koosseisu kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel. Taotluse hindamisele on õigus kaasata
täiendavaid valdkonna- või teemaeksperte. Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse
menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra, millest teavitatakse taotlejat
viivitamata. Valikomisjoni liikmed ja eksperdid peavad hindamisel kinnitama oma erapooletust
ja sõltumatust ning huvide konflikti puudumist hinnatavates projektides ja taotlejatega.
Määruse §-s 18 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -kord. Projektide valikul
lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest
valikukriteeriumidest ja -metoodikast.
Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse vastavalt järgmistele valikukriteeriumitele:
Valikukriteerium Osakaal koondhindest
1. Projekti mõju toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste 40%
saavutamisele. Kriteeriumi abi hinnatakse projekti panust toetuse
andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju
ettevõtja majandustulemustele.
2. Projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust, 20%
selgust ja tulemuste mõõdetavust. Täiendavalt hinnatakse projekti
ajakava realistlikkust ning projekti kuluefektiivsust, eelarve
põhjendust ja läbipaistvust.
3. Taotleja võimekus projekti ellu viia. Hinnatakse taotleja 30%
tootearenduse alast ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise
oskust.
4. Projekti panus nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade 5%
eesmärkidesse.
5. Projekt on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia 5%
aluspõhimõtete ja sihtidega ning on selgitatud panus § 3 lõikes 5
toodud näitajate saavutamisse. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas
lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja
aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja
sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline
võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng,
keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning regionaalareng)
eesmärkide saavutamisele ja milliste konkreetsete tegevuste kaudu
panustatakse riigi pikaajalise arengustrateegia vastavatesse
näitajasse. Näiteks, valikumetoodikas täpsustatakse, et
regionaalarengu näitajasse panustatakse ainult juhul, kui projekt
viiakse ellu väljaspool Harjumaad.
Taotlust hinnatakse skaalal 0–4, taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete
kaalutud keskmisest. Valikumetoodika koostatakse rakendusüksuse poolt lähtudes
valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega,
Rahandusministeeriumi ning korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab oma
vastutusvaldkonnas Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud
strateegilistesse sihtidesse ja põhimõtetesse panustamist. Valikumetoodika avalikustatakse
rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avanemist.
Määruse §-s 19 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.
Taotlus kuulub rahuldamisele, kui taotlus on saanud § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite
alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja mida ei ole § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumites
hinnatud hindega alla 2,00. Vastav lävend on kehtestatud juba eelmise perioodi toetusmeetmes
ning on ennast õigustanud.
Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse
tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise
tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.
Määruse §-s 20 kehtestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või
kõrvaltingimusega rahuldamine.
Taotluse osalisel rahuldamisel lähtutakse ühendmääruse § 9 lõikest 1. Taotlust saab osaliselt
rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärgid on jätkuvalt
toestatavad ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetuse summat
kui ka toetatavaid tegevusi.
Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse võib teha ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatud
juhtudel. Rakendusüksus võib tingimustega rahuldada taotluse osaliselt ka juhul, kui
omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. Tingimusliku
rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui kõrvaltingimus on
saabunud või kõrvaltingimus on täidetud.
Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma taotleja. Kui taotleja ei nõustu muudatustega
või projektid eesmärgid ei ole saavutatavad, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise
otsuse.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimused ja kord.
Määruse §-s 21 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimusi ja korda.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks peab selle algatama kas rakendusüksus või toetuse
saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast ning üldise grupierandi
määruse tingimustest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud viivitamatult abikõlblikkuse perioodi
kestel taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja
soovib muuta projektis ettenähtud alategevusi või kui toetuse saaja soovib pikendada projekti
abikõlblikkuse perioodi vastavalt § 8 lõikele 5. Lisaks ühendmääruse §-s 12 sätestatud juhtudele
võib taotleja projektis teha teisi muudatusi, mis projekti üldeesmärki ei muuda. Sellisteks
muudatusteks võivad olla näiteks muudatused projekti meeskonnas, kulude jaotuses, aruannete
esitamise tähtajad.
Toetuse saaja võib teha ka teistel juhtudel muudatusi, juhul kui see on kooskõlas üldise
grupierandi tingimustega ja sellest on teavitatud rakendusüskust vähemalt ühe kuu jooksul enne
muudatuste tegemist. Juhul kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste
saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on rakendusüksusel õigus
keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise
otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
Määruse §-s 22 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult
kehtetuks vastavalt ühendmääruse või antud määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel.
7. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
Määruse 7. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete
esitamine ning millised on toetuse maksmise tingimused.
Määruse §-s 23 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja
kord.
Toetuse saajal on kohustus esitada rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja järelaruanded. Toetuse
saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimustel ja tähtaegadeks. Aruannete vormid kehtestab ning teeb toetuse saajale
kättesaadavaks rakendusüksus e-toetuse keskkonnas. Vahe- ja lõpparuanded sisaldavad
peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti tulemuste saavutamise kohta ning toetuse saaja
hinnangut projekti edenemisele. Lõpparuandes tuleb anda hinnang ka tegevustele ja projekti
tulemustele, millega panustati Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate saavutamisse. Rakendusüksus
kinnitab või lükkab tagasi vahearuande ja lõpparuande hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle
rakendusüksusele esitamisest. Aruannete sisuliseks hindamiseks võib rakendusüksus kaasata
eksperte.
Projekti järelaruanne esitatakse rakendusüksuse nõudmisel. Projekti järelaruande eesmärk on
hinnata, kas projekt on saavutanud meetme eesmärgid ning kuidas on projekt panustanud
tulemusnäitajatesse või toetuse eesmärki, mida ei olnud võimalik määrata projekti lõppemisel.
Sellisteks näitajateks on teave lisandväärtuse kasv töötaja kohta või uue toote või teenuse
ekspordist saadud müügitulu. Siinkohal tuleb meeles pidada, et tootearenduse toetus katab vaid
arendusega seotud kulud, tegevused ja kulud, mis on seotud toote turule sobivaks tegemisega
ja kommertsialiseerimisega, ei ole antud projekti raames abikõlbulikud. Seega on projekti mõju
võimalik hinnata minimaalselt 2–3 aasta pärast peale selle lõppu.
Määruse §-s 24 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Toetuse makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel ehk toetuse makse tehakse
tegelike kulude alusel. Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud
ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest
tingimustest ja korrast.
Üldiselt maksab rakendusüksus toetuse välja tingimusel, et abikõlblik kulu on tekkinud ehk
tegevus on ellu viidud, tekkinud kulud on ära makstud ning kulusid tõendavad dokumendid on
rakendusüksusele esitatud ja viimase poolt kinnitatud.
Rakendusüksusel on kohustus 30 tööpäeva jooksul menetleda esitatud kuludokumente.
Vajadusel on rakendusüksusel õigus kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures. Puuduste
korral on rakendusüksusel õigus toetuse saajalt küsida kuludokumentides esinevate puuduste
eemaldamist ja selleks täiendava tähtaja määramist. Rakendusüksusel on õigus osaliselt või
täielikult maksete menetlemine peatada ühendmääruse § 33 lõikes 1 sätestatud juhul.
8. peatükk
Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse kohustusi ja õigusi.
Määruse §-s 25 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud
ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega.
Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele peab toetuse saaja kasutama toetust vastavalt
taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ning tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise
rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Oluline on eraldi välja tuua,
et toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust, peab ostu maksumuse
väljaselgitamiseks läbi viima ühendmääruse § 11 lõigete 3-7 kohaselt ostumenetluse ning
esitama koos kuludokumentidega lähteülesande ja vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist
üksteisest sõltumatult pakkujalt kõigi üheliigiliste kulutuste puhul, mille maksumus ilma
käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot. Juhul kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole
võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane
põhjendus. Ostu puhul, mis ületab 60 000 eurot ilma käibemaksuta, tuleb ostumenetlus läbi viia
riigihangete registris.
Määruse §-s 26 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused.
Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda täiendavate
andmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda
toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel
antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale
taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Lisaks on rakendusüksusel õigus
vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud
maksumuse vähenemisel.
Lisaks ühendmääruses sätestatule peab rakendusüksus teavitama toetuse saajat vastuvõetud
otsusest, üldiselt tehakse seda koheselt peale otsuse vastu võtmist, st kas samal päeval või
järgneval tööpäeval. Rakendusüksusel on lisaks kohustus säilitada vähese tähtsusega abi
andmisega soetud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates
viimasest üksikabi andmisest.
8. peatükk
Finantskorrektsioonid
Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.
Määruse § 27 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ÜSS2021_2027 ja
ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud
mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse
saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud kulude
abikõlblikkust. Nimetatud juhtudel nõuab rakendusüksus toetuse osaliselt või täielikult tagasi.
3. Määruse vastavus EL õigusele
Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrused.
Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu
määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 3006.2021, lk 159–706, parandatud
ELT L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);
Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks
(ELT L 187, 26.6.2014, lk 1—78));
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk. 60–93,
parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74).
4. Määruse mõjud
Määrus aitab Eesti ettevõtjatel välja arendada uusi tooteid ja teenuseid ning seeläbi tõusta
väärtusahelas ja saavutada paremaid majandustulemusi. Otseselt aitab eelnõu ettevõtjatel
suurendada uutest toodetest ja teenustest teenitavat rahvusvahelist müügitulu, mis omakorda
suurendab maksulaekumisi ja seega Eesti ühiskonna üldist heaolu ja elatustaset. Eelnevat
arvesse võttes on määrusel otsene mõju majandusele.
Eelnõu sihtrühm on Eesti ettevõtjad. Ettevõtjate tegevusega võib kaasneda alati teatud määral
mõju keskkonnale, eriti tööstusettevõtjate puhul. Arendades välja tehnoloogiliselt uusi tooteid
ja teenuseid, kaasneb sellega ka vajadus uuendada oma tootmisprotsesse ja -seadmeid. Uued
tootmisprotsessid ja nendeks kasutatavad seadmed on üldjuhul väiksema
keskkonnakoormusega kui eelnevate põlvkondade omad. Ühtlasi saab uute toodete ja teenuste
arendamisel vajadusel rakendada ringmajanduse põhimõtteid, mille eesmärk on toodete ja
nende materjalide korduvkasutus ja ringlussevõtt. Lisaks on määrusel positiivne mõju ka
ressursside parema väärindamise kaudu. Seega on eelnõul otsene positiivne mõju
looduskeskkonnale.
5. Määruse kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega
1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele:
Projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetme
eesmärkide saavutamisele hinnatakse valikukriteeriumis 1 ja 4 (§ 18 lõige 1 punktid 1 ja 4).
2. Projekti põhjendatus:
Projekti põhjendatust hinnatakse valikukriteeriumis 2 (§ 18 lõige 1 punkt 2).
3. Projekti kuluefektiivsus:
Projekti kuluefektiivsust hinnatakse valikukriteeriumis 2 (§ 18 lõige 1 punkt 2).
4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia:
Taotleja suutlikkust hinnatakse valikukriteeriumis 3 (§ 18 lõige 1 punkt 3). Täiendavalt aitab
taotleja suutlikust projekti ellu viia tagada kehtestatav omafinantseeringu nõue.
5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega:
Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse
valikukriteeriumis 5 (§ 18 lõige 1 punkt 5).
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse raames antava toetuse eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on 15 000
000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei
kaasne riigieelarvele täiendavaid tulusid ega lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud
tegevused viib läbi rakendusüksus.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele,
Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeerium ning
Sotsiaalministeerium kooskõlastasid ilma märkusteta. Pärast tähtaega saabusid
Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse
kooskõlastused märkustega.
Määrus esitati arvamuse andmiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, TAIE
juhtkomisjonile ja järgmistele ettevõtete esindusorganisatsioonidele:
Eesti Tööandjate Keskliit;
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon;
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;
Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda;
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit;
Eesti Elektroonikatööstuse Liit;
Eesti Masinatööstuse Liit;
Eesti Puitmajaliit;
Eesti Elektritööstuse Liit;
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit;
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit;
Eesti Toiduainetööstuse Liit;
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit;
Eesti Meretööstuse Liit;
Eesti Keemiatööstuse Liit.
TAIE juhtkomisjonile arvamuse avaldamiseks saadeti dokumendid teaduspoliitika ja
innovatsioonipoliitika komisjoni liikmetele, kes täidavad TAIE juhtkomisjoni rolli. Tähtajaks
saabusid Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
ja Eesti Tööandjate Keskliidu arvamused.
Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel
Lisa 2. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM
artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs
Lisa 3. „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs
Lisa 4. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht
Lisa 1
Märkustega arvestamise tabel
Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud
Rahandusministeerium
Preambul tuleb sõnastada järgnevalt: Arvestatud.
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Määruse eelnõu preambula sõnastust
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja muudetud vastavalt.
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas sama
seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete
nimekirjaga.
Paragrahv 1 lõige 1 tuleb sõnastada järgnevalt: Arvestatud.
Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Määruse eelnõu paragrahv 1 lõike 1
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja sõnastust muudetud vastavalt.
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1
punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi
rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-
mahukuse ja teadmussiirde võimekuse
suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte
arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm,
Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja
arenduskeskuste toetus)“ alategevuse „Ettevõtja
tootearendusprogramm“ elluviimiseks toetuse
andmise tingimusi ja korda.
Paragrahvi 1 lõikesse 3 tuleb lisada, millisesse Arvestatud.
tegevuspõhise riigieelarve programmi, Määruse eelnõu paragrahv 1 täiendatud
meetmesse ja programmi tegevus(te)sse antud lõikega 3 järgmises sõnastuses:
toetus panustab. Lõikes 3 kehtestatakse, et määrusega
reguleeritakse Eesti riigi 2023. –2026. aasta
eelarvestrateegia programmi
„Teadmussiirde programm“ meetme
„Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde
võimekuse suurendamine“ tegevuse
„Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja
rohepöörde soodustamine“ elluviimist.
Paragrahv 12 lõige 1 punkt 8 tuleb sõnastada Arvestatud.
järgnevalt: Paragrahvi 12 lõike 1 punkt 8 sõnastust
tegevused § 3 lõikes 5 toodud puutumust omavate muudetud vastavalt.
horisontaalsete põhimõtete lõikes riigi
pikaajalises arengustrateegias kinnitatud
strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete
saavutamisele kaasa aitamiseks ja näitajatesse
panustamiseks.
Paragrahv 19 lõige 1 punkt 2 tuleb sõnastada Arvestatud.
järgnevalt: Paragrahvi 19 lõike 1 punkt 2 sõnastust
ei ole § 18 lõike 1 sätestatud valikukriteeriumide muudetud vastavalt.
alusel saanud madalamat hinnet kui 2,00.
Paragrahv 19 lõige 3 tuleb sõnastada järgnevalt: Arvestatud.
Projektide valimisel kasutatavad Paragrahvi 18 lõike 3 sõnastust muudetud
valikukriteeriumid ja -metoodika peavad lähtuma vastavalt.
ühendmääruse §-st 7. Hindamine viiakse läbi
vastavalt rakendusüksuse kinnitatud
valikumetoodikale. Valikumetoodika
koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1
nimetatud valikukriteeriumitest.
Valikumetoodika kooskõlastatakse enne
kinnitamist rakendusasutusega.
Paragrahv 3 selgituse 4. lõik tuleb sõnastada Arvestatud.
järgnevalt: Seletuskirja vastavalt täiendatud.
Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas
projekt panustab otseselt või kaudselt eelpool
nimetatud näitajate ja Eesti 2035 põhimõtete
saavutamisse ning kirjeldama taotluses,
millis(t)esse näitaja(te)sse ja milliste tegevustega
projekt panustab. Projekti lõpparuandes tuleb
kirjeldada, kuidas projekti tulemus või tehtud
tegevused vastava(te)sse näitaja(te)sse ja
eesmärki(desse) panustasid.
Paragrahv 12 selgituse 2. lõik tuleb sõnastada Arvestatud.
järgnevalt: Seletuskirja vastavalt täiendatud.
Taotleja peab analüüsima projekti puutumust § 3
lõikes 5 nimetatud näitajatega ning taotluses
kirjeldama tegevusi, mis aitavad kaasa näitajate ja
riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud
strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete
saavutamisse. Oluline on, et kõik taotlejad
mõtleks projekti koostamisel läbi planeeritud
tegevuste ja riigi pikaajalise arengustrateegia
aluspõhimõtete, sihtide ning ÜSM artiklis 9
nimetatud horisontaalsete põhimõtete, sh
regionaalarengu, vahelised seosed ning vajadused
ja võimalused negatiivseid mõjusid vähendada
või positiivseid mõjusid võimendada, luues
seeläbi vahetute tulemuste kõrval täiendavat
lisandväärtust ja aidates vähendada ühiskondlike
lõhesid.
Paragrahv 18 selgitus tuleb sõnastada järgnevalt: Arvestatud.
Määruse §-s 18 kehtestatakse projektide Seletuskirja vastavalt täiendatud.
valikukriteeriumid ja -kord. Projektide valikul
lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027
rakenduskava tegevuste üldistest
valikukriteeriumidest ja -metoodikast.
Paragrahv 19 selgituse 2. lõik tuleb sõnastada Arvestatud.
järgnevalt: Seletuskirja vastavalt täiendatud.
Taotlus kuulub rahuldamisele, kui taotlus on
saanud § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite
alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja mida ei ole
§ 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumites
hinnatud hindega alla 2,00. Vastav lävend on
kehtestatud juba eelmise perioodi toetusmeetmes
ning on ennast õigustanud.
Paragrahv 23 selgituse 1. lõik tuleb sõnastada Arvestatud.
järgnevalt: Seletuskirja vastavalt täiendatud.
Toetuse saajal on kohustus esitada
rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja järelaruanded.
Toetuse saaja esitab aruanded e-toetuse
keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimustel ja tähtaegadeks. Aruannete
vormid kehtestab ning teeb toetuse saajale
kättesaadavaks rakendusüksus e-toetuse
keskkonnas. Vahe- ja lõpparuanded sisaldavad
peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti
tulemuste saavutamise kohta ning toetuse saaja
hinnangut projekti edenemisele. Lõpparuandes
tuleb anda hinnang ka tegevustele ja projekti
tulemustele, millega panustati Eesti 2035
põhimõtete ja näitajate saavutamisse.
Rakendusüksus kinnitab või lükkab tagasi
vahearuande ja lõpparuande hiljemalt 30
tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele
esitamisest. Aruannete sisuliseks hindamiseks
võib rakendusüksus kaasata eksperte.
Peatükis 5. „Määruse kooskõla seirekomisjoni Arvestatud.
valikukriteeriumitega“ tuleb kontrollida üle Peatükis 5 muudetud nummerdust nii, et
viidete vastavus eelnõu paragrahvis 18 viited eelnõu paragrahvile 18 oleks
kirjeldatud valikukriteeriumite numeratsiooniga. kooskõlas valikukriteeriumitega.
Riigi Tugiteenuste Keskus
Eelnõu § 18. Palun korrigeerida sätestatud Arvestatud.
hindamiskriteeriumite sõnastust nii, et oleks Seletuskirja peatükis 5 parandatud
võimalik üheselt aru saada, et kõik seirekomisjoni numeratsiooni. Ühtlasi lisatud eelnõusse ja
kinnitatud projektide üldised valikukriteeriumid seletuskirja, et projektide valimisel
on kaetud ja eelnõuga ei lisata täiendavaid. kasutatavad valikukriteeriumid ja -
Seirekomisjon on kinnitanud järgmised metoodika peavad lähtuma ühendmääruse
valikukriteeriumid: (1) Projekti kooskõla §-st 7. Selguse mõttes § 18 lõike 1 punkti 2
valdkondlike arengukavadega, mõju täiendatud järgmiselt:
rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide „2) 20 protsenti koondhindest moodustab
saavutamisele; (2) projekti põhjendatus; (3) projekti kvaliteet, milles hinnatakse
projekti kuluefektiivsus; (4) toetuse saaja projektiplaani realistlikkust, selgust ja
suutlikkus projekti ellu viia. tulemuste mõõdetavust, ajakava
Esitatud eelnõu teksti lugedes jääb selgusetuks, realistlikkust ning projekti kuluefektiivsust
millise kriteeriumiga hinnatakse nt ja eelarve põhjendatust;
kuluefektiivsust. Kuluefektiivsuse kriteeriumi
puhul tuleks hinnata, kas ettenähtud
tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis
planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks.
Planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust,
kas taotlusest selgub, milliste arvutuste ja
hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning
planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning
on olemas taotleja võimekus projektile järgnevate
püsikulude rahastamiseks.
Eelnõu § 24 lg 2 palun taastada viide Arvestatud.
ühendmääruse §-dele 24–26. Määruse eelnõu § 24 lõige 2 täiendatud
viitega ühendmääruse §-dele 24-26.
Ettepanek seletuskirjas §-i 25 selgituste teise Arvestatud.
lõike viimased kaks lauset sellisel kujul ära Seletuskirjas §-i 25 selgitust teises lõikes
muuta, sest toetuse saaja, kes ei pea järgima vastavalt täiendatud.
riigihangete seadust, peab ta ostu maksumuse
väljaselgitamiseks läbi viima ühendmääruse § 11
lg-te 3-7 kohaselt ostumenetluse, kui ostu
abikõlblik maksumus on vähemalt 20 000 eurot
km-ta. Alates 60 000 eurost km-ta, tuleb
ostumenetlus läbi viia juba riigihangete registris.
Seletuskirjast võib jääda mulje, et alati piisab
kahe hinnapakkumuse ja lähteülesande
esitamisest. Tegelikult tuleb säilitada ja esitada
kogu ühendmääruse §-ile 11 vastava
ostumenetluse dokumentatsioon.
Keskkonnaministeerium
Määruse eelnõu seletuskirjas (lk 6) on toodud, et Arvestatud.
Eesti 2035 näitajatega puutumus ei ole toetuse Vastavalt Rahandusministeeriumi
kvalifitseerumistingimus ning juhul kui projekt märkustele on eelnõus ja seletuskirjas
ühtegi näitajasse ei panusta, on projektile läbivalt muudetud.
võimalik siiski toetust saada. Juhime tähelepanu,
et ühendmääruse (§ 4 lg 1 p 5 ja § 8 lg 4 p 8)
kohaselt peab iga projekt panustama vähemalt
ühte Eesti 2035 näitajasse ning ei saa tekkida
olukorda, et ühegi Eesti 2035 näitajaga puutumust
ei ole.
Teeme ettepaneku lisada määruse eelnõu § 3 Arvestatud.
lõikesse 5 kasvuhoonegaaside heite näitaja Eelnõusse ja seletuskirja lisatud läbivalt
järgmise sõnastusega: vastav näitaja.
„6) kasvuhoonegaaside (KHG) heide (CO2
ekvivalentides).“
Samuti juhime tähelepanu sellele, määruse eelnõu Arvestatud.
seletuskirja ptk 4 (lk 16) on toodud, et Eelnõu seletuskirja peatükis 4 asendatud
ringmajanduse eesmärk on toodete ja nende sõna „taaskasutus“ sõnadega
materjali taaskasutus, kuid see on eksitav, kuna „korduvkasutus ja ringlussevõtt“.
antud termin hõlmab endas ka jäätmete
energiakasutust ja tagasitäidet (JäätS § 15 lg 5 ja
61) ning jääb arusaam, et eelnõukohase määruse
alusel toetatakse ka tootearendusena materjalide
põletamist ja tagasitäidet, mis aga ei ole
ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas.
Lähtuvalt eelnevast palume seletuskirjas sõna
taaskasutus asendada sõnadega korduskasutus ja
ringlussevõtt.
Saabunud arvamuste arvestamine
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Palume selgitada täpsemalt, milliseid tegevusi Selgitame.
toetatakse. Meetme eesmärk on toetada uue toote või
Eelnõu § 6 sätestab, et „toetust antakse projektile, teenuse tootearendust vastavalt üldise
mille tegevus panustab eelnõu §-s 3 grupierandi määruse artikli 2 punkt 86.
sätestatud eesmärgile, tulemuse, väljunud- ja Täpsemalt on tegevused selgitatud
tulemusnäitaja saavutamisse ja mille raames seletuskirja paragrahvi 2 kirjelduses.
viiakse läbi tootearendus.“
Palume selgitada, kas toetatavate tegevuste
hulgas on ka uute ärimudelite välja töötamine,
turu-uuringud ja muu selline või on fookus
rohkem toote arendusel, mis sobib ekspordiks.
Eelnõu § 7 reguleerib kulude abikõlblikkust ning Selgitame.
selle lõikes 3 on loetletud, millised kulud on Ettevõtluse ja innovatsiooni toetuse
abikõlblikud. Selles kulude loetelus ei ole meetmed on üles ehitatud selliselt, et
nimetatud ekspordiga seotud kulusid, kuigi erinevad sekkumised oleks võimalikult
eelnõuga kavandatava toetuse andmise eesmärk selget suunatud kindlale eesmärgile ning
on vastavalt eelnõu § 3 lõikele 1 „aidata ettevõtjalsekkumiste komplekt adresseeriks
kasvatada uue või oluliselt muudetud toote või erinevaid vajadusi. Seega on mõislikum
teenuse ekspordist saadud müügitulu“. eraldi hoida ka tootearenduse toetust ja
ekspordiga seotud toetust, kuna alati ei
Seetõttu teeb ITL ettepaneku täiendada eelnõu § pruugi ettevõtja mõlemat vajada. Ettevõtja
7 lõiget 3 ja lisada abikõlblike kulude loetelu ekspordiga seotud tegevusi on planeeritud
järgmised toote/teenuse esmase ekspordi ja toetada näiteks läbi VKEde ettevõtluse
esitlemisega seotud kulud: arendamise ja rahvusvahelistumise meetme
- asjakohased, messid, sündmused, tooteesitlused, ning ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse
reklaammaterjalid (samuti kasvatamise käskkirja tegevuste.
eelnimetatuga seotud reklaami, koha vms kulu)
jms;
- lähetuskulud, mis on seotud koolituste,
konverentside, messide ja ka mõne
potentsiaalse partneriga (edasimüüjaga)
kohtumisega;
- koolitusel v konverentsil osalemise kulu, mis on
vajalik ettevõtte töötajate oskuste
suurendamiseks, et nad saaksid tegeleda
tootearendusega;
- avalik kommunikatsioon nt partneri abil
välisriigis.
Teeme ettepaneku põhjendada eelnõu Arvestatud.
seletuskirjas toetuse maksimaalseid osakaale. Seletuskirja paragrahvi 9 selgitust
Eelnõu § 9 lg 3 sätestab toetuse maksimaalse täiendatud järgmise lausega:
osakaalu projekti abikõlblike kulude „Toetuse maksimaalsed osakaalud
kogumaksumusest, mis olenevalt ettevõtte tulenevad üldise grupierandi määruse artikli
suurusest on 25-45% (see tähendab, et mitte väga 25 punktidest 5 ja 6.„
suur osakaal projekti kogumaksumusest).
Nimetatud sätte selgitusest eelnõu seletuskirjas ei
saa vastust küsimusele, kas antud rahastuse
osakaalud tulenevad EL õigusaktidest või on
tegemist Eesti siseriikliku otsusega. Teeme
ettepaneku põhjendada eelnõu seletuskirjas
toetuse maksimaalse osakaalu suuruseid ja
jaotust.
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Arenduskulude sidumine eksporttoodanguga § 3 Selgitame.
(1). Meetme eesmärgiks on rahvusvaheliselt
Toiduettevõtete turupositsioon on reeglina kõige konkurentsivõimelise uue toote või teenuse
parem koduturul. Seetõttu on ka võimalus väljatöötamine, seega ei ole välistatud
tooteuuendustega turule sisenemiseks kõige projekt, mille tulemuse sihtturuks on
parem just koduturul. Koduturg annab üldiselt muuhulgas Eesti. Küll on aga oluline läbi
kõige kiiremini tagasiside sellest, kuidas uus mõelda juba projekti koostamisel, millised
toode sobitub tarbimismustrisse, kas maitse on võimalused on projekti tulemusel loodud
sobiv, samuti pakend, hind, turundus jne. Ilma uue toote ja teenuse ekspordiks, kuna
koduturult saadud esmase tagasisideta on uue paratamatult on Eesti turg ja seega
tootega eksporturgudele sisenemine oluliselt kasvuvõimalused piiratud.
keerulisem ja riskantsem.
Eesti turu maht on väike ja reeglina otsivad
ettevõtted eksportväljundeid ka ilma
administratiivse surveta. Äriloogika ütleb seda, et
rahvusvahelise konkurentsivõime tekkimise
eelduseks on reeglina konkurentsivõime
koduturul.
Ettepanek – palume lisada sihturgude loetellu ka
Eesti turg.
Tootmiskatsete toetamine § 7 (3). Selgitame.
Tootmiskatsed moodustavad olulise osa Tootekatsetused on osa tootearenduse
arenduskuludest. tegevustest ja seega on juba toetatavate
Labori seadmetel mikrokogustes välja töötatud tegevuste hulgas. Seletuskirja paragrahvis 2
toode ei pruugi olla samade omadustega kui on selgitatud: „Tootearendus võib hõlmata
protsess viiakse läbi tööstuslikus autoklaavis või uute või täiustatud toodete, protsesside või
pastööris. Katsetoodangut ei saa, isegi juhul kui teenuste prototüüpide loomist,
toode on ohutu ja toiduks kõlblik, müüa partii demonstreerimist, pilootkasutust,
väiksuse tõttu tavalistes jaemüügi kanalites. katsetamist ja valideerimist reaalsusele
Ettepanek: lisada tootmiskatse läbiviimise kulud vastavas tööseisundi keskkonnas, kui
toetatavate tegevuste hulka. põhieesmärk on mittevalmis toodet,
protsessi või teenust tehniliselt täiustada.
Tootearenduse hulka kuulub ka
kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate
prototüüpide ja katseprojektide
arendamine, kui prototüüp on tingimata
kaubanduslik lõpptoode ja kui selle
tootmine üksnes demonstreerimise ja
valideerimise eesmärgil on liiga kallis.“
Projektiplaani koostamise toetamine § 7 (3). Selgitame.
Projektiplaanis nõutakse palju spetsiifilist infot ja Projekti ettevalmistamisega seotud kulud ei
see on mahukas dokument. Selle koostamisele ole abikõlblikud, küll aga oleme proovinud
kulub nii aega kui raha, eriti juhul kui kaasatakse tingimuste seadmisel arvestada, et taotleja
konsultant. Ettevõtjad on andnud tagasisidet et jaoks ei kujuneks toetuse koostamine
mõned nendest on arendusprojektidest loobunud seotud kulud toetuse summaga võrreldes
taotluse keerukuse, suure mahu ja sellele kuluva ebaproportsionaalseks. Lisaks on võimalus
tööaja tõttu. projekti koostamisel ajal ühendus võtta
Ettepanek: projektiplaani koostamise kulud lisada rakendusüksuse konsultantidega, kes
toetavate tegevuste hulka. saavad nõustada toetuse tingimuste ja
taotluse koostamise osas ning seeläbi
võimaliku ajalist ja rahalist kulu vähendada.
Juhime veel tähelepanu , et lisaks eeltoodule on Nõue järgida „ei kahjusta oluliselt“
uueks tingimuseks taotlejale nõue projekti põhimõtteid ning tagada põhiõiguste hartas
elluviimisel järgida „ei kahjusta oluliselt“ ja puuetega inimeste õiguste
põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. konventsioonis toodud põhiõigustega
Samuti seatakse taotlejale nõue tagada arvestamine on läbi nõue Euroopa
põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste Regionaalarengu Fondi vahendite
õiguste konventsioonis toodud õigustega kasutamisel. Teemade eest vastutavad
arvestamine. Me ei saa veel lõpuni aru, mis ministeeriumid on koostanud põhimõtete ja
tegelikult selle sisu on, aga kehtima hakkab õiguste järgmiseks abimaterjale ning
kõikidele uutele toetusmeetmetele. Seega vajadusel koostöös rakendusüksusega
sooviksime selgitust. nõustatakse taotlejaid nendele teemadel.
Eesti Tööandjate Keskliit
Meetme seletuskiri rõhutab eesmärki "teadus- ja Selgitamine.
arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste Seletuskirjas on viidatud TAIE
ning ettevõtjate vahelist koostööd" (§1 (2)). üldeesmärgile, millesse peab ka antud
Meetme ülesehitusest ei selgu, millist rolli määruse tegevused panustama. See muidugi
mängivad teadlased tootearenduse faasis ja ei tähenda, et antud meetme puhul oleks
kuidas seda eesmärki teadlaste abil saavutatakse. vaid toetatud tegevused, mis toimuvad
Tootearendus toimub TRL vahemikus 6-9, teadlaste ja ettevõtjate vahelises koostöös.
baasteadus vahemikus TRL 1-3 ja Samas on abikõlblikud sisse ostetavad
rakendusuuringud vahemikus TRL 4-6. Vastuolu teenused, mille hulgas võib olla ka
aitaks lahendada TRL astmestiku ühene ülikoolidest või teistest teadus- ja
sõnastamine (näiteks Euroopa Komisjoni arendusasutustest sisse ostetavad teenused.
eeskujul) ning TRL astmestikul toetuse Määruse toetavate tegevuste puhul on
sihtväärtuste rakendamine. lähtutud üldise grupierandi määruse
definitsioonist, mis otseselt ei viita
tehnoloogia valmiduse tasemetele (TVT).
Tootearenduse kirjelduse põhjal on
võimalik määrata TVT vahemik, kuid antud
juhul on olulisem tegevuste sisu, kui
konkreetne TVT.
§1 välistab metsamajanduse, kuigi metsanduse Selgitame.
valdkonnas võib kliimaeesmärkidest tulenevalt §1 välistuste puhul on lähtutud Euroopa
innovatsioonivajadus lähitulevikus olla Liidu (EL) regulatsioonidest, mis EL
märkimisväärne. Selliseks tegevuseks võib olla nt fondide kasutamisel välistavad teatud
metsastamisega seotud innovatsioon – liigilise tegevusi. Siinkohal on ka oluline meeles
koosseisu katsetamine, istutamis- või pidada, et Maaeluministeerium, kes
ettekasvatamismeetodid, hooldamine jne – või ka vastutab EL ühise põllumajanduspoliitika
metsade väärindamine, ilma et see sisaldaks rakendamise eest, pakub vastavates
raadamist. sektorites sammuti arendus- ja
innovatsiooni toetusmeetmeid.
§3 kohaselt on meetme eesmärk praegu Selgitame.
konkreetselt uue toote või teenuse eksporditulu Toetatavate tegevuste puhul lähtutakse
suurendamine. See eesmärk on õige, kuid riigiabireeglitest, mille kohaselt
konkurentsivõimet aitab tõsta ka kulutõhusam või tootearenduse all on võimalik toetada uute
suurema lisandväärtusega tootmine, paremad või täiustatud toodete või teenuste
tooteomadused, sh taaskasutatud vm kestlikumad arendamiseks. Täpsem selgitus on toodud
materjalid jne. Kui see praegu on välistatud, võiks seletuskirja paragrahvi 2 selgitustes.
olla toetuskõlbulik ka olemasoleva toote või
teenuse eksporti toetav tootearendus – nt
eksporditavate toodete ja teenuste tootmiseks
kasutatavate pooltoodete ja toormaterjalide
tootmine.
§7 on toodud abikõlblikud kulud – antud kulude Selgitatud Eesti Toiduainetööstuse Liidu
loetelus pole teatud ekspordiga seotud kulusid, arvamuse juures.
kuigi toetuse andmise eesmärk on „aidata
ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud
toote või teenuse ekspordist saadud müügitulu.“
Teeme ettepaneku, et ka toote/teenuse esmase
ekspordiga/esitlemisega seotud kulud oleksid
abikõlblikud:
a. asjakohased messid, sündmused,
tooteesitlused, reklaammaterjalid jne;
b. lähetuskulud, mis on siis seotud
koolituste, konverentside, messidega või ka mõne
potentsiaalse partneri (edasimüüjaga)
kohtumisega;
c. koolitusel või konverentsil osalemise
kulu, mis on vajalik tootearenduseks;
d. turundus välisriigis;
e. disain, turu-uuringud jms.
§9 on toodud toetuse ulatus, mis olenevalt Selgitame.
ettevõtte suurusest on 25-45%, pole väga suur Toetusmäärade kehtestamisel on lähtutud
osakaal projekti kogumaksumusest. Meie lubatud riigiabireeglitest.
hinnangul pole suurettevõte toetusmäära
diferentseerimine põhjendatud, kuna nende
tootearenduse positiivne sotsiaal-majanduslik
mõju läbi töökohtade ja tarneahelate võib olla
suuremgi kui väike-ettevõtetel. Samuti võib
suurematel tootjatel olla parem
tootestamispotentsiaal, kuna omatakse turust,
materjalist ja protsessidest paremat ülevaadet.
Samuti tuleks meetme jätkumisel uutes voorudes
kaaluda toetusemäärade suurendamist.
Selleks, et meetmega seotud aruandlusele ei Tänan sisuka ettepaneku eest. Aruandlust
kuluks arendustööga võrreldav hulk aega, teeme oleme proovinud jooksvalt vähendada aga
ettepaneku aruandlust võimalikult palju tulenevalt ühendmääruse tingimustest
minimeerida ja võimalusel kaaluda selle peavad toetuse saajad esitama vähemalt
asendamist sisulise mentorluse või toega projekti lõppedes lõpparuande, kus
ettevõttele või toote või prototüübi avaliku kirjeldatakse projektis tehtud tegevusi,
esitlemisvõimalusega peale arendustööde lõppu. projekti tulemust sh teavet Eesti 2035
põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise
kohta.
Lisa 2
Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM
artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs
„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted
Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)
Meetme tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna
erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi
ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtluse ja
innovatsiooniga. Meetme tulemusena loob ettevõtja uue toote või
teenuse, mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Meetme
tasemel on võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus kaastakse kõiki
huvigruppe ning kõiki taotlejaid koheldakse võrdselt.
Meetme käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada erinevate
ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes
ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute
tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid
võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti
taotluses.
Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik.
Sooline võrdõiguslikkus
Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud
Eesti majandus on
ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad valdkondades,
uuendusmeelne ja
mis on pigem vähem tehnoloogiapõhised. Naisettevõtjatel on rohkem
teaduspõhine
raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali
kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem riskijulged ning nende
ettevõtted tegelevad vähem arendus- ja innovatsioonitegevustega.
Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele ja
ettevõtluse arendamisega seotud infole.
Antud toetust saavad taotleda kõik Eesti äriregistrisse kantud
äriühingud, olenemata nendes töötavate füüsiliste isikute soost, sama
põhimõte kehtib ka füüsiliste isikute kohta teenusepakkujates. Toetus
on suunatud neile ettevõtjatele, kes soovivad arendada uusi tooteid või
teenuseid, aga kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning kellel pole
selleks piisavat kapitali. Seega aitab antud meede lahendada mõnda
eelpool nimetatud väljakutset. Kuna antud meetmega ei toetata uute
ettevõtete loomist, vaid juba tegutsevates ettevõtetes tootearenduse
tegevuse läbiviimist, ei ole võimalik kahjuks lahendada väljakutset, et
Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme
teavitustegevuste abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikkust
võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjaid taotlema.
Antud toetusmeetme eelarves pole täiendavaid vahendeid
lisategevusteks, küll on võimalik seda teha rakendusasutuse muude
tegevuste eelarvest.
Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise
võrdõiguslikkuse teemadega, vastav hinnang antakse projekti
taotluses.
Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.
Ligipääsetavus
Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi
toetuse abil loodavate erasektori teenuste ja toodete. Meetme tasemel
ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalikke
lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse
valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.
Seetõttu antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja
poolt taotluses.
Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.
Regionaalne tasakaalustus
Toetav mõju – toetuse tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade
vaheliste erinevuste vähendamisega. Valdkonna peamisteks
väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete
konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses.
Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning
inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes
tagatud ühtlasemalt. Meetme panust regionaalsete erisuste
vähendamisse mõõdetakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud
SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“.
Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on
selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes
2020. a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu
Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning
viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige
kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja-
ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel
2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti
näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on
siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi
keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2
aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%).
Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel
aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine
lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538
euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663
ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate
näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete lisandväärtuse
vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu
piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted.
2022. a läbi viidud analüüsi andmete põhjal 49% toetustest läks
Harjumaale, 11,5% Tartumaale, 15% teistesse maakondadesse ning
24% olid üleriiklikud ja maakondadevahelised projektid. Eeldades, et
üleriiklikud ja maakondadevahelised projektid jaotuvad sarnaselt
ülejäänud projektidega, viidi maakondlikult määratletud projektidest
65% ellu Harjumaal, 15% Tartumaal ja 20% teistes maakondades.
Detailsema analüüsi läbiviimiseks käesoleval hetkel andmed
puuduvad, kuna eelmise perioodil sama sekkumise puhul puudus
regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine määruse
tegevustes, millest tulenevalt ei ole kogutud eraldi andmeid toetuse
saajate ja toetuse tegevuste mõjust regionaalse jaotumise kohta. 20 ja
enam töötajaga ettevõtetest tegutses 2021. aastal Harjumaal 57% ning
Tartumaal 11% ettevõtetest, teistes maakondades 32%. Seega on
märgatav erinevus tootearenduse toetuse jagunemise ja ettevõtete
suhtarvu vahel Harjumaa, Tartumaa ja ülejäänud Eesti vahel.
Regionaalse tasakaalu suurendamiseks peaks meetme eelarvest
jõudma väljapoole Harju- ja Tartumaad toetusi vähemalt samas
proportsioonis sihtrühma ettevõtete tegevuskohaga, või pigem isegi
rohkem.
Regionaalse arengu tegevuskava juurprobleemi „piirkondlikud
erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“
kirjelduses tõdeti ka, et „Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetus- jm
rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud
pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise
seisukohast soodne. /…/ Selline piirkondlik jaotus tuleb suures osas
siiski põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete
arvelt. /…/ Toetuste sellisele jaotusele vaatamata on ettevõtlusarengu
piirkondlikud erinevused püsinud endistviisi suured.“
Järgnevalt on esitatud regionaalseid erisusi vähendavate
sekkumisvõimaluste analüüsi tulemused:
1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine –
rakendusüksuse omategevustes ja koostöös teiste osapooltega
on võimalik paremini suunata informatsiooni ja nõustamist
väiksema taotlemisaktiivsusega piirkondadesse ehk väljapoole
Harju ja Tartu maakonda.
2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on
eraldi meede planeeritud, tootearenduse meetme eelarves
sellisteks tegevusteks eelarvet ette nähtud pole.
3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – määruse
väljatöötamisel on arvestatud, et seatud tingimused ei kohtleks
mingil juhul ettevõtjaid ebavõrdselt. Ainus selgelt piirav
tingimus on, et ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine
müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt on iga
majandusaasta kohta vähemalt 200 000 eurot. Samas on vastav
tingimus ülioluline, et hinnata ettevõtja võimekust
tootearenduseprojekti läbi viia.
4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem,
mida meede lahendab, on igas piirkonnas sarnane, seega ei ole
õigustatud piirkondlik kavandamine.
5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge
on universaalne.
6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse –
meetmes ei tehta investeeringuid ega eriprojekte.
7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas –
väljakujunenud meede, mis ei vaja piloteerimist.
8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärade seadmisel
lähtutakse üldise grupierandi reeglitest, kõrgemaid
toetusmäärasid mingile piirkonnale ei saa luua. Samas pole
õigustatud madalama toetusmäära seadmine kindlale
piirkonnale, kuna ka seal on ettevõtjaid, kes vajavad riigi
toetust. Siinkohal on oluline silmas pidada, et riigiabi reeglitest
tulenevalt ongi tootearenduse toetusmäärad üldiselt madalad.
9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid –
taotlemine toimub jooksva taotlusvooruna ja varasem kogemus
on näidanud, et planeeritud eelarve on piisav, et taotlusvooru
suurema osa struktuurivahendite perioodist avatuna hoida.
Kuna toetust ei anta pingerea alusel, vaid neile, kes ületavad
lävendi, ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja projekt jääks
rahastamata. Küll on aga oluline toetuse andmisel seirata
toetuse piirkondlikku jagunemist ning kui tuvastatakse, et
toetus läheb jätkuvalt vaid kindlasse piirkonda (Harjumaa ja
Tartumaa), tuleb toetuse andmise tingimusi kohendada
regionaalse tasakaalu tagamiseks.
10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –
piirkondlik boonuspunktide andmine võib aidata projekte, mis
küll kriteeriumite lõikes ületavad lävendi, aga mille
koondhinne jääb alla lävendit. Seega hindamisel regionaalse
aspekti arvestamine võib mõjuda positiivselt vähem esindatud
piirkondade projektide edukusele.
11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – kuna meetmes
on vaid üks tegevus – tootearenduse läbiviimine, ei ole
võimalik piirkonniti seda erinevalt rakendada.
Kokkuvõtlikult, kuna meetmes pole tingimusi, mis takistaks vähem
arenenud piirkondade ettevõtetel toetust taotlemast, toetuse taotlemine
on pidevalt avatud ning toetust antakse projektidele mitte pingerea vaid
lävendi ületamise (st kvaliteedi) alusel, siis tõenäoliselt ei ole enamikel
sekkumisvõimalustel ette näha otsest mõju toetatud projektide
suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja Tartumaad. Küll aga omab selget
potentsiaalset mõju regionaalsete erinevuste vähendamisele taotlejate
täiendav informeerimine ja nõustamine väiksema
taotlemisaktiivsusega piirkondades. Selleks on planeeritud järgmised
tegevused:
-Rakendusüksus korraldab toetusmeetmete infoseminari eri
piirkondades või tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele
võrdse ligipääsu, kasutades selleks erinevaid digilahendusi.
-Tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks
paremat regionaalset kaetavust ning informeeritust ja ligipääsetavust
teenustele igas maakonnas. Vajadusel nõustatakse maakondlikke
arenduskeskusi toetuste osas eraldi.
-Jagatakse informatsiooni maakondlikele arendusorganisatsioonidele,
eelkõike läbi Eesti Linnade ja Valdade Liidu.
-Rakendusüksus ja/või -asutus tutvustab meedet
Rahandusministeeriumi korraldatud maakondlikel infopäevadel ja
seminaridel ning jagab informatsiooni läbi asjakohaste uudiskirjade.
-Ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkirja
tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud
regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste
osaluses regionaalset tasakaalustamatust, siis võtab elluviija selle
leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi.
Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid (kvantitatiivseid,
näiteks toetuse taotlemise üldine aktiivsus, projektide maht,
regionaalne jaotus, teenusepakkujate jaotus ning kvalitatiivseid,
näiteks taotlejate tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja
teenusepakkujate osas) seiratakse regulaarselt ning juhul, kui
tuvastatakse toetuse andmisega seotud kitsaskohti (näiteks madal
taotlemisaktiivsus, suurenenud regionaalsed erinevused, toetuse
eesmärkide saavutamist takistavad toetuse tingimused), viiakse toetuse
tingimustesse sisse vajalikud muudatused või kavandatakse
täiendavaid teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse arvesse
rakenduskava vahehindamise ning Eesti 2035 sihtidesse panustamise
hindamiste tulemusi.
Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud
sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27
keskmisest.
Keskkond/Kliima
Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide
saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad
nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast
fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima-
ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.
Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised
eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse
toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti
energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ja panustada
energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on
plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi
energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks
tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja
komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist.
Täiendavalt toetatakse lahendusi, mis aitavat energiat säästa, näiteks
energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike
transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide
ning -süsteemide optimeerimine.
Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel
väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja
kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka
sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.
Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada
kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab
fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on
tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära
toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal
tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid
keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi-
ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike
toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide
tootmist.
Digilahendused igas valdkonnas fookusvaldkonna üldine eesmärk on
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua,
pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada
andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada
turvaline küberruum. Antud fookusvaldkonnas toetatakse muu hulgas
projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid
energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada
elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa
kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks
intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem
kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotiseerimine ja
automatiseerimine, arukad energiavõrgud.
Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja
keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside
heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.
Panus Eesti 2035 näitajasse:
1) ressursitootlikkus;
2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides.
Lisa 3
„Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs
Rakenduskava DNSH analüüsi (lk 15-16)3 järeldus oli, et meetmel 21.1.1.1. „Ettevõtete TAI-
mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada
ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist.
Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on täiendavalt toodud järgmises
tabelis:
Kas meede võib Jah Ei Põhjendus
potentsiaalselt oluliselt
kahjustada järgnevaid
keskkonnaeesmärke
Kliimamuutuste X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute
leevendamine teenuste ja toodete arendamine võib tuua
kaasa teatud määral kasvuhoonegaaside heite
tõusu, mis tuleneb kohapeal täiendavate
toodete tootmisest või teenuse kasutamisest.
Samas nagu lisas 1 on toodud, siis enamus
nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondi
toetavad selliste toodete, teenuste ja
tehnoloogiate arendamist, mille eesmärk on
majandustegevuse põhjustatud
kasvuhoonegaaside heite vähendamine.
Kliimamuutustega X Vt eelmist.
kohanemine
Vee- ja mereressursside X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute
säästev kasutamine ja teenuste ja toodete arendamine lähtub
kaitse ressursisäästlikkusest. Nutika
spetsialiseerumise fookusvaldkondades on
samuti välja toodud, et läbivalt toetatakse
tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside
säästlikumale kasutamisele.
Ringmajandus, sh X Meetmel on otsene positiivne mõju
jäätmetekke vältimine ja ringmajandusele ning jäätmetekke
kaitse vältimisele ja kaitsele. Nutika
spetsialiseerumise fookusvaldkonna
ressursside väärindamine üheks
alamtegevuseks on teisese toorme ja jäätmete
väärindamine. Alamtegevuse eesmärk on
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni
ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke
ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt
ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes
nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele
ning võimendades bio- ja ringmajandust.
3
https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z
Reostuse vältimine ja X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute
kontroll (õhk, vesi ja toodete ja teenuste arendamine aitab
maapind) vähendada reostuse võimalusi, samuti on
fookusvaldkondade teekaartide koostamisel
välja toodud ühe fookusteemana
tehnoloogiate arendamine, mida kasutatakse
õhu, vee ja maapinna seiramiseks.
Bioloogilise X Otsene negatiivne mõju puudub. Jällegi on
mitmekesisuse ja nutika spetsialiseerumise
ökosüsteemide kaitse ning fookusvaldkondade eesmärkide ja toetavate
taastamine tegevuste valimisel lähtud põhimõtetest, et
loodavad tehnoloogiad, tooted ja teenused
peavad toetama bioloogilise mitmekesisuse,
ökosüsteemi kaitse ja taastamisega.
Kokkuvõtlikult, antud meetme rakendamine ei põhjusta olulist kahju keskkonnale. Pigem on
meetmel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna aitab kaasa uute
toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja
keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning
kasutavad tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena.
Lisa 4
Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail)