Õigusakti eelnõu

13. Siseriikliku riskihinnangu riskantseima sektori - virtuaalvääringute teenuse pakkujad - riskide lisaanalüüs perioodil 2020-2021 toimunud arengute põhjal 13.1. Virtuaalvääringu teenusepakkujate, sh tegevuslubade, osas avaldunud riskid 13.1.1. VV teenusepakkujate (edaspidi: VV) sektori statistika järelevalve- ja õiguskaitseasutustelt Tabel 113. RABi statistika VV tegevuslubade osas aastatel 2020-2021 Aasta 2020 10.03.2021 seisuga VV lubade taotlused 633 uut taotlust, (lisaks 601 71 uut taotlust (lisaks 69 muutmistaotlust). muutmistaotlust) Väljastati 368 luba Väljastati 61 luba Kehtivad load 383 (31.12.2020 seisuga) 444 VV teenusepakkujate seos 129 3 mitteresidentidega Kahtlase tehingu teated seotud 108 10 VV teenusepakkujatega Välispäringud VV 42 18 teenusepakkuja RABi tegevusloaga ettevõtete osas Läbiviidud 13 1 järelevalvemenetlused RAB jõudis 2020. aastal läbi viia 13 VV teenusepakkuja suhtes kontrolli. PPA-le on tulnud 2020. aasta jooksul VV tegevusluba omavate isikute kohta järgnevad päringud: • 23 erineva juriidilise isiku kohta kokku ca 50 välispäringut, kus sisuks kelmused, rahapesu ja küberkuriteod. Neist 19 juriidilise isikuga on seotud mitteresidendid. • 4 erineva juriidilise isiku osas 30 õigusabipalvet, kus enamusel on sisu investeerimisega seotud kelmused. Õigusabipalvetes on hinnatud tekitatud kahju ulatuseks kogusummas enam kui 1 miljon eurot. Kõigi nende juriidiliste isikutega on seotud mitteresidendid. VV-de osas laekub pidevalt erinevat teavet järelevalve- ja õiguskaitseasutustele: • PPAle laekunud teabe kohaselt tegelevad VV lubadega äriühinguteenuse pakkujad, kelle osas on laekunud erinevat teavet seoses majanduskuritegevusega. • FI-le laekunud teave virtuaalvääringu teenusepakkujate kohta puudutab võimalikke kelmustega seotud juhtumeid, kus pettuse teel saadud kasu on kantud Eestis tegevusluba omavatele VV teenuspakkujatele. • KAPO on teinud kindlaks, et terrorismi toetamiseks kasutatakse virtuaalvääringuid. Kokkuvõttes Nõudlus ja huvi VV-de tegevuslubade vastu ei ole langenud, vaid vastupidi, on taas kasvutrendis hoolimata 2020. a suvest kehtima hakanud lisanõuetest lubade taotlemisel. Samaaegselt ei ole langenud välispäringute arv, mis viitab sellele, et hoolimata reeglite karmistamisest jätkatakse kahtlaste ja välisriikide õiguskaitseasutuste tähelepanu pälvivate tehingute tegemisega. Eeltoodust tulenevalt saab teha kaks järeldust: 1. VV tegevuslubadega ettevõtete kelmuskahtlusega tegevus on aktiveerumas. 2. VV tegevuslubade taotlemine on vaatamata karmistunud nõuetele taas aktiveerumas, mis võttes arvesse järelevalve subjektide kasvavalt suurt arvu ning piiratud järelevalveressurssi, komplitseerib riigil valdkonna kontrolli alla võtmist. 1 13.1.2. VV teenusepakkujate sektori riskid Eelnevalt välja toodud statistika, teabe ja töörühma liikmete kogemuse analüüsi baasil on tuvastatud järgmised VV teenusepakkujatega seotud riskid: • Riiklikul üldtasandil: a) Vähene reguleeritus, järelevalvatavus ja läbipaistvus. Risk avaldub ühiskonnale eelkõige asjaolus, et teenus on vähe reguleeritud ning järelevalve ressurss võrreldes sektoris tegutsevate subjektidega ei ole proportsionaalne. See nõrgestab ajakohase ja riskipõhise järelevalve tegemist, samal ajal kaasnevad antud teenusega reaalsed rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid. Sellele omakorda peegeldub sektori väga madal läbipaistvus ja täieliku riskipildi puudumine. Eestit spetsiifilisena iseloomustab sektori erakordselt suur subjektide arv, kes omavad Eestis väljastatud tegevusluba, kuid kelle majandustegevus on suunatud Eestist väljapoole, mistõttu seos Eesti majandusega on väga nõrk või puudub üldse. Eesti riik annab välja virtuaalvääringute tegevuslube ilma piisava võimekuseta kontrollida hilisemalt tegevusloa nõuete ning tegutsemisnõuete (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise alaste hoolsuskohustuste) täitmist. Riigina võtame vastutuse, „garanteerides“ loa saanud ettevõtete usaldusväärsuse, samas reaalse võimaluseta kaasuvaid riske ennetada ja maandada. b) Ulatuslik mainekahju. Virtuaalvääringu teenusepakkujad üldiselt on samal ajal paljude tüpoloogiate objektiks, kandes nii rahapesu, terrorismi rahastamise kui ka massihävitusrelvade riske. Koosmõjus eelkirjeldatud riskide ning subjektide paljususega avab Eesti hetkel end suurele finantskuritegevusele ja seega ulatuslikule rahvusvahelise mainekahju riskile. c) VV teenusega kaasneb kõrge julgeolekuoht. Juba üksikutelt ettevõtetelt saadud andmed viitavad tõsisele julgeolekuohule, mida saab maandada vaid läbi täiendatud meetmete kohaldamise, mis sisaldavad endas heidutusmeetmete komplekti, sh turuosalise äririskiisu maandamist (täpsemad ettepanekud on kirjeldatud tabelis). d) Kõrgendatud oht seoses e-residentsusega. Virtuaalvääringute valdkond kombineerituna Eesti e-residentsuse ärakasutamise võimalustega tekitab mitmekihilise anonüümsust võimaldava skeemi, mille potentsiaal terrorismi rahastamise seisukohalt on väga suur ning seda teoreetilist riski ei ole sektori ülesehituse tõttu võimalik muude maandamismehhanismidega kaotada kui olulises ulatuses regulatsioonide ja järelevalve muutmisega. Statistika põhjal on kehtetute tegevuslubade puhul olnud 411 e-residenti (sh 6 Türgist, 2 Bangladeshist, 2 Liibanonist, 2 Jordaaniast, 2 Tuneesiast jne), kehtivate tegevuslubadega on seotud kokku 38 e-residenti (riskiriikidest vaid Venemaa – 6 luba). Oluline on juhtida tähelepanu Venemaa seosele, kuna see sisaldab Kaukaasia piirkonda, kust on pärit märkimisväärne hulk konfliktikolletes viibivaid või tagasipöördunud islamiäärmuslikke võitlejaid. e) Tegelik mitteseotus riigiga. Välisriigid küsivad infot (enamasti kelmuste juhtumites), kus raha on kantud Eesti kontole, mis kuulub maksevahendajale, mis on registreeritud välisriigis ja asub selle riigi jurisdiktsioonis. Eesti pank ei näe selle maksevahendaja kliendiinfot, eriti kui tegemist on VIBAN kontoga ning teine riik ei tea, et tegemist on maksevahendajaga, nt UK-st. Täna on võimalik küll suhelda maksevahendajaga otse, kuid see, et on kasutusel Eesti pangakonto number on ikkagi teistele riikidele eksitav. Eestil ei ole võimalik välisriigi päringutele vastata, mis kahjustab meie usaldusväärsust partnerite silmis ja eksitab meie koostöösoovi suhtes. Seose nõrkuse tõttu on VV valdkonna võimalik positiivne panus Eesti majandusse, s.h maksutulude või ettevõtlustulude näol, marginaalne. f) Covid-19-st tingitud hoolsusmeetmete kohaldamise takerdumine. Covid-19 pandeemiat tuuakse ettekäändeks, miks tegevuslubade taotlemisel ei ole võimalik õigeks ajaks kontrollobjekti asjaolusid täita või miks näiteks ei saa kontaktisik vestlusele tulla jne. Üheks riskikohaks aga võib olla see, (küll hetkel hüpoteetiline, kuna järelevalveasutused pole peale seaduse muudatust jõudnud eriti VV osas kohapealseid kontrolle läbi viia), et kuivõrd paljud VV teenusepakkujad on välismaalased, võivad nad viibida suurema tõenäosusega oma kodumaal, millest tulenevalt ei ole võimalik järelevalvet kohapeal läbi 2  viia. Näiteks, ühes virtuaalvääringu teenusepakkuja väärteomenetluses on hetkel selline seis, et juhatuse liige (menetlusalune isik) viibib UK-s ja ei ole võimalik teda üle kuulata. • Järelevalvespetsiifilisel tasandil: a) Juhatuse asukohaga seotud problemaatika: RahaPTS § 72 lg 1 p 4 sätestab kontrollobjekti asjaoluna juhatuse asukoha, mis peab olema Eestis. Seadus sätestab ning seletuskirjast nähtub, et asukoha määrab juhatuse liikme tööülesannete olulisus, s.t juhatus asub seal, kus toimub sisuline juhtimine: võetakse vastu olulised juhtimisotsused ning tugiülesandeid täitvad juhatuse liikmed võivad asuda ka välismaal. Praktikas on raske teha kindlaks, mismoodi on juhatuse liikmete töö- ja vastutusvaldkonnad tegelikult ära jaotatud, sest saame tugineda ainult selgitustele ning dokumentidele, mida juhatuse liikmed võivad koostada tegelikkust moonutades. Kokkuvõtteks on suur oht, et näiteks juhul, kui ettevõttes on kaks juhatuse liiget, siis Eestis asuv juhatuse liige on variisik, kelle kohta on esitatud tõendeid kui vastutavast juhatuse liikmest. PPAle laekunud teabe kohaselt on kirjutatud juhatustesse Eesti isikud, kes tegelikult ettevõtte tegevusega seotud ei ole. b) Juhatuse esindaja kui variisik. Üks ja sama isik on mitmes VV valdkonna ettevõttes juhatuse liikmeks ehk tekib juurde ettevõtteid, kuid pole selge, miks neid on ühel isikul nii palju vaja. Sellest tuleneb kahtlus, et juhatuse liige võib olla variisik. Senise praktika põhjal joonistub välja tegevusmuster, kus äriühingute teenuse pakkujad ja õigusbürood esitavad nõuetekohase dokumentatsiooni tegevusloa taotlemisel ja peale seda taandutakse ettevõtte juhtimisest, tihti toimub muudatus ka juhtorganis, sisse tuuakse juhatuse liige, kellel sisuline juurdepääs andmetele puudub. c) Kontaktisik kui variisik. Kontaktisik on deklareeritud kontaktisikuks mitmes ettevõttes, mistõttu ei ole võimalik tagada konfidentsiaalsust suhtluses järelevalve- ja õiguskaitseasutustega. Samuti on olnud juhtumeid, kus kontaktisikuks on variisik, kes ei tea ettevõtte tegevusest midagi. Kui tullakse kontrollima, siis peab selline isik igakordselt ise kellegi käest juurde küsima infot, millele tal peaks olema oma töökohast tulenevalt otse ligipääs. d) VV teenusepakkujate arvu kiire kasv, puudulik ressurss järelevalves ja lühike kontrollaeg. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et nimetatud probleeme on järelevalvet rakendades võimalik avastada, menetleda ja sanktsioneerida, on see sisuliselt võimatu rikkumiste massilisuse tõttu. VV teenusepakkujate arvukus on 2021. aastal taas kasvutrendis, nt esimese kolme kuuga esitati RABile 71 uut taotlust, lisaks tuleb menetleda 69 muutmistaotlust. 2020. aastal väljastas RAB 368 tegevusluba. Antud koondi koostamise ajaks oli ühtekokku 444 ettevõttel VV teenusepakkuja luba. Kõiki dokumente, mis peavad olema esitatud tegevusloa taotluse esitamisel (näiteks § 70 lg 3 p 5 nimetatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad) ei ole võimalik sisuliselt kontrollida, et kas nad vastavad ka reaalse pakutava teenusega, selleks puudub ressurss ja taotluste lahendamiseks on piiratud aeg (60 päeva, mida võib pikendada 120 päevani). Vähene ressurss, suur töökoormus ning tähtajad tekitavad olukorra, kus sisuline järelevalve teostamine on haavatav ja vähene. Eestis ei ole võimalik värvata ratsionaalse aja jooksul piisavalt vastavat pädevust omavaid järelevalveametnikke, isegi kui selleks eraldada järelevalveasutusele täiendav ressurss. Negatiivsete otsuste rohkus tõstab omakorda kohtuvaidluste hulka ja kohtute töökoormust. Nõrk seos Eestiga komplitseerib nii järelevalvet kui ka kohtupidamist Eesti õiguse alusel. e) Tehingute piiramine. Probleemne on virtuaalvääringute tehingute piiramine, kuna pole alati proportsionaalne piirata (makse)vahendaja kontot, sest tema pole vara omanik. Kuritegelik vara ei seisa kaua VV rahakotis, vaid liigub kiiresti kuhugi edasi. • Sektorispetsiifilisel tasandil: a) VV teenusepakkujatel kesine hoolsusmeetmete kohaldamine. RAB on läbi viinud järelevalvemenetlused küll väheste ettevõtete juures, kuid nende kontrollimisel selgus, et puudused olid enamasti seotud hoolsusmeetmete kohaldamisel ja andmete registreerimisel. KYC (tunne oma klienti) nõudeid kohaldatakse väga erineva kvaliteediga. b) VV ettevõtte AML kontaktisik ei oma sisulist juurdepääsu tehinguinfole ning tal puuduvad teadmised. Tihti kasutatakse õigusbüroo teenust, mis on aidanud tegevusluba taotleda, kuid 3  millel igapäevategevusega seos puudub. AML kontaktisikuna kasutatakse miinimumtasuga variisikuid, kellel teadmised ning reaalne juurdepääs andmetele puuduvad. c) VV tehingute anonüümsus. Kuniks ei ole võimalik seostada konkreetset rahakotinumbrit konkreetse isikuga on plokiahel suures osas anonüümne. Plokiahela tehingute jälgimistarkvarad on vaid enamlevinud VV-te puhul. d) Teadete vähene edastamine. Info eelanalüüsi ja analüüsi vaates on probleemiks teatamiskohustuse vähene täitmine. Virtuaalvääringu ettevõtetest on vaid 1% täitnud RahaPTS sätestatud teavitamiskohust (vaid 5-7). Teated puudutavad enamasti kliendisuhte loomise käigus tuvastatud anomaaliaid. Kahtlasi tehinguid teavitatakse vähe, st RABile ei laeku olulist sisulist informatsiooni. See on kindlasti tingitud ka sellest, et VV teenuse pakkujatel pole võimalik tuvastada väliste rahakottidega seonduvaid isikuid. Seetõttu ei ole neil ka selgust, mis on kliendi tegevusvaldkond ja nad ei saa aru, millega klient tegeleb. KAPO on terrorismi rahastamise tõkestamiseks juhuvalimi põhjal välja küsinud mõningate ettevõtete kõrge terrorismiohuga piirkondadest pärit klientide nimistud. Ainuüksi ühe ettevõtte puhul on tuvastatud vähemalt 2 Süüriast naasnud välisvõitlejat, teise puhul riskiriikidest enam kui 1700 klienti (sh Palestiina omavalitsuse alalt 272, Jeemenist 67, Süüriast 26, jne), kolmanda puhul (Eesti ettevõte, kellel ei ole RAB väljastatud tegevusluba) 210 665 riskiriigi klienti (sh Jeemenist 70 796, Palestiinas omavalitsuse alalt 25 598, Süüriast 1689, Iraagist 1491 jne). e) VV teenusepakkujatel puudub kliendi kohta vajalik andmestik. Ülalmainitud päringutega saadud andmed viitavad tõsisele kvaliteediprobleemile: isikuandmed on vigased, esitatud kontaktandmed on puudulikud ning kontrollimata, isikut tõendava dokumendina kasutatakse juhiluba (kui üldse küsitakse) ning isikusamasust kontrollitakse enamasti varieeruva kvaliteediga tarkvara abil. Nende väheste hoolsusmeetmeid kohaldavate VV ettevõtete terrorismi rahastamise kahtlusega teatiste põhjal on selgelt välja joonistunud katsed kliendisuhet luua läbi valeidentiteedi, enamikel juhtudel keeldutakse täiendavate andmete esitamisest ning nõutakse esmase makse tagastamist. Ära märkimist väärivad Iraani kodanike tehingud Iraani enda FinTech ettevõtetega (nn Exir.io, ExCoino jt), mis võivad viidata katsetele mööda hiilida rahvusvahelistest sanktsioonidest. Kokkuvõte Võttes arvesse: 1. VV teenuspakkujate suutmatust ja/või soovimatust täita nõutavaid hoolsuskohustusi, sh kohustust tunda oma klienti; 2. VV teenuspakkujate suurest arvust ning tegevuse Eestist väljapoole viimisest tulenevat riigipoolse järelevalve võimetust reageerida operatiivselt eelviidatud hoolsuskohustuste mittetäitmisele; 3. VV teenusepakkujate tegevusvaldkonna olemusest (sh nende piiriülene digitaalne iseloom) ning uudsusest tulenevast alareguleeritusest tingitud üldisest läbipaistmatusest; tuleb VV teenusepakkujate valdkonnast lähtuvat rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamise riski hinnata kõrgeks. 13.2. Riskide leevendamismeetmete ettepanekud virtuaalvääringu teenusepakkujate sektoris Tuvastatud riskide maandamiseks võetavate meetmete valimisel tuleb esmalt kaaluda järelevalveasutusele antud järelevalveinstrumentide ja järelevalveks eraldatud ressurssi piisavust, samuti lubade väljastamisega nullist alustamise võimalust. Kuna riikliku tasandi riskid on märkimisväärselt kõrged, tuleb kaaluda ka erandlike meetmete võtmist ehk tegevuslubade väljastamise peatamist. Hinnates kehtivat õigust ja arvestades VV-de teenusepakkujate sektori riskide omapära, tuleks rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vastumeetmetena kaaluda järgmisi võimalusi: 4  1. Edasise eskaleerumise vältimiseks rakendada tegevuslubade väljastamisel seadusest tulenevaid võimalusi taustakontrolliks ning nõuda RahaPTS § 70 lg 3 p 5 alusel ja tuginedes RahaPTS § 14 lõikele 1 ja § 13 lõikele 4, et tegevusloa taotlemisel esitatavad protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad tõhusalt maandaks ja juhiks muu hulgas käesoleva riskihinnanguga tuvastatud riske. 2. Kehtestada riikliku riskihinnanguga: a) VV-de teenusepakkujate sektor kui sektor, mis on kohustatud rakendama tugevdatud hoolsusmeetmed: b) täiendada VV-de teenusepakkujate sektorile kohustuslikke tugevdatud hoolsuskohustusi järgmistega: • „Travel rule“1 reegli jõustamine. Sellega tuleb VV-dele laiendada samad normid, mis on kehtestatud rahaülekannete puhul kogutavale ja edastatavale maksja ja makse saaja teabele, • Kõik kliendisuhte loonud ja/või platvormi tehinguks kasutavad isikud peavad olema tuvastatud. • Kliendi tuvastamine saab toimuda vaid isikut tõendava dokumendi alusel, millele on lisatud nn profiilifoto. • Tõhustada KYC automatiseeritud lahendussüsteemid. • "Riskiriikidest" klientide puhul nõuda inimese osalust tuvastusprotsessis. • Tuvastamisel peab olema lisatud toimiv mobiiltelefoni number ja meiliaadress, mille kehtivust kontrollitakse kord poolaastas (kontrollkoodide saatmine). • Mitme rahakoti omamisel sama isiku poolt, peavad need olema omavahel seostatud. • Kliendisuhte loomisel tagatud PEP staatuse kontroll, kliendi esimese makse toimumise nõudmine läbi EMP krediidiasutuse pangakonto. • Rahvusvaheliste sanktsioonide kontroll ja rakendamine. c) anda VV-de teenusepakkujate järelevalvega seotud asutustele järgmised juhised: • käsitleda VV teenusepakkujate sektori järelevalvet prioriteetsena; • analüüsida järelevalve meetmete piisavust tagamaks VV teenusepakkujate poolt tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamise järelevalve ning vajadusel esitada vastavasisulised seadusemuudatuse ettepanekud; • hinnata VV teenusepakkujate järelevalve võimekuse tõstmiseks vajalikke täiendavaid ressursse ja teha ettepanek vahendite eraldamiseks; • astuda samme VV teenusepakkujate sektori rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase teadlikkuse tõstmiseks. 3. Õigusloome tasandil teha järgmised muudatused: a) Rahandusministri määrusega kehtestada RAB ettepaneku alusel VV teenusepakkujate sektorile regulaarne aruandluskohustus; b) RahaPTS-i ja muude õigusaktide ülevaatamine: • Vaadata üle ja laiendada tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. Kehtetuks tunnistamise alused tuleks viia peegelpildis täielikult kooskõlla turule sisenemise- ja tegevustingimustega. Tegevusloa väljastaja jaoks peab laienema seadusest toodud sätete ring, mille alusel saab keelduda tegevusloa väljastamisest, sh arvesse võtta korrakaitseasutuse luureinfot, rahvusvahelist suhtlust, vajadusel julgeolekuasutuste memo. • Seada uue tegevusloa taotlemisega seotud piirangud. Tegevusloa kaotanud või negatiivse otsuse saanud ettevõtted ja juhatuse liikmetele tuleks kehtestada rangemad reeglid turule naasmiseks. • Kehtestada tegevusloa taotlemise järgne võõrandamise keeld. Tegevusloa taotlemise hetkest alates järgneva kuue kuu jooksul on tegevusloaga ettevõtte võõrandamine keelatud. 1 FATF Recommendation 16. 5  • Seada suurem barjäär turule sisenemisel: asjakohased juhtide/omanike sobivuse ja kapitali päritolu hindamise nõuded, taustakontroll; „forum shopping“ vältimine – tegevusloa menetlustasu oluline tõstmine, tegevuse seotus Eestiga2; eelduse nõudmine asjakohaste jurisdiktsioonidega järelevalveliseks koostööks (omanikud, teenuse sihtriigid)3. • Seada kõrgemad nõudmised juhatuse liikme ametile (võrreldavad näiteks kontaktisiku nõuetega): Fit & Proper nõuete muutmisel kaaluda, mida võiks üle võtta ja mida mitte krediidiasutuste seadusest, kaaluda ka tarbijakaitselisi ja turusobivuse nõudeid. RahaPTS järelevalves on teatud ulatuses sees turusobivust, aga seda rahapesu ja terrorismi rahastamise mõistest, mitte ettevõtte sobivusest turul teenust klientidele pakkud). • Täiendada nõuete loetelu kontaktisikule: Kontaktisiku positsioonile täiendavad nõuded, sh piirang, kui mitmes ettevõttes üks kontaktisik võib töötada. • Täiendada nõuete loetelu VV teenusepakkuja AML esindajale: Vajalike teadmistega AML töötaja füüsilise asukohaga Eestis, kellel on reaalne juurdepääs tehinguinfole. Teadmisi ning füüsilist asukohta kontrollitakse enne tegevusloa väljastamist. Perioodiline aruandekohustuse nõue. Tuleb välistada õigusbürood AML-i tegevuses, selleks peab olema ettevõtte ametlik töötaja. • Kehtestada lisanõuded tegevuskohale: Tegevuskohale sisuliste täiendavate nõuete kehtestamine. Füüsiline juurdepääs andmetele peab olema tagatud ka Eestis. Kliendisuhte loonud isikute dokumendikoopiate, profiilifotode ja kontaktnumbrite säilitamise nõue. 4. Muud vajalikud meetmed: • Mitte lubada Eesti tegevusloaga platvormidel anonüümseid virtuaalvääringuid. • Kaaluda tehinguandmeteta riikliku VV keskregistri loomist. Registrisse oleks koondatud: teenusepakkuja nimi, kliendi ees- ja perenimi, sünniaeg, sünniriik, residentsus, kodakondsus, mobiiltelefoni number, e-posti aadress. Selliste andmetega oleks võimalik riske pisut maandada. 400+ turuosaliseni ei ole võimalik teisti jõuda ja neilt hoolsusmeetmete kohaldamist eeldada oleks illusioon. • Kehtestada VV teenusepakkujate sektorile vara ja maksete põhise iga-aastase järelevalvetasu. 2 Analoogiliselt makseasutuste ja e-raha asutuste seadus § 19 lg 1 punktile 7. 3 Järelevalvete MoU või muu asjakohase tunnustatud, samale standardile vastava koostöö raamistiku olemasolu. 6  Justiitsministeerium Meie 20.09.2021 nr 1.1-10.1/6553-1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Rahandusministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on lisatud koos seletuskirjaga käesolevale kirjale. Palume Teie arvamust eelnõu kohta kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri 3. vastavustabel 4. virtuaalvääringute teenuse pakkujate sektori riskide lisaanalüüs Henrik Mägi 6113124 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Välisministeerium Eesti Pank Finantsinspektsioon Rahapesu Andmebüroo Maksu- ja Tolliamet FinanceEstonia MTÜ Eesti Pangaliit MTÜ Eesti Advokatuur Eesti Krüptoraha Liit Vabaühenduste Liit Eesti Kirikute Nõukogule Audiitorkogu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Juristide Liit Eesti Siseaudiitorite Ühing 2  Seletuskirja lisa 1 Vastavustabel EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/1153, 20. juuni 2019, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK Tabelis viidatud õigusaktide loetelu: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/511122019005/consolide/current) Avaliku teenistuse seadus (ATS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/530102013082/consolide/current) Julgeolekuasutuste seadus (JAS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/503062020002/consolide/current) Karistusseadustik (KarS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/502062021003/consolide/current) Täitemenetluse seadustik (TMS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/515042021001/consolide/current) Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/509072021004/consolide/current) Isikuandmete kaitse seadus (IKS) (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/523012019001/consolide/current) Infosüsteemide andmevahetuskiht (https://www.riigiteataja.ee/akt/127092016004?leiaKehtiv) Kohtutäiturimäärustik (https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021024?leiaKehtiv) Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020038?dbNotReadOnly=true) Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/527042021003/consolide/current) 1  Seletuskirja lisa 1 Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/102122020003) E-aresti üldtingimused (https://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/e-aresti_uldtingimused_0.pdf) E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/109032018005?leiaKehtiv) Jälitustoimingute infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/120022015019) Politsei andmekogu põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020037?leiaKehtiv) Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122017025?leiaKehtiv) EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid õigusakti õigusakti sisuliseks norm normi rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad kohustus riigisisesed õigusaktid Art 1 lg Ei 1. Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed, mis 1 hõlbustavad pädevate asutuste juurdepääsu finantsteabele ja pangakontode andmetele ning selle teabe ja nende andmete kasutamist raskete kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil. Lisaks sätestatakse selles meetmed, mis hõlbustavad rahapesu andmebüroode juurdepääsu õiguskaitsealasele teabele rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning nende vastu võitlemiseks ning mis tõhustavad rahapesu andmebüroode vahelist koostööd. 2  Seletuskirja lisa 1 Art 1 lg Ei 2. Käesolev direktiiv ei piira: 2 a) direktiivi (EL) 2015/849 ega liikmesriigi õiguses sisalduvate seotud sätete kohaldamist, muu hulgas rahapesu andmebüroodele liikmesriigi õiguse alusel antud organisatsioonilist staatust ega nende tegevuse sõltumatust ja autonoomsust; b) pädevate asutuste vahelise teabevahetuse kanaleid ega nende volitusi saada kohustatud isikutelt teavet liidu või liikmesriikide õiguse alusel; c) määruse (EL) 2016/794 kohaldamist; d) kohustusi, mis tulenevad kriminaalasjades vastastikust õigusabi andmist ja otsuste vastastikust tunnustamist käsitlevatest liidu õigusaktidest ja raamotsusest 2006/960/JSK. Art 2 1) Jah „pangakontode keskregistrid“ – automatiseeritud RahaPTS § 81 keskmehhanismid (näiteks keskregistrid või kesksed elektroonilised andmeotsingu süsteemid), mis on loodud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32a lõike 1 kohaselt; Art 2 2) Jah „kriminaaltulu jälitamise talitused“ – otsuse 2007/845/JSK Politsei- ja kohaselt liikmesriikide loodud või määratud riiklikud Piirivalveameti talitused; põhimäärus § 162 p 7 Art 2 3) Jah „rahapesu andmebüroo“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32 RahaPTS § 53 lg 1 kohaselt loodud rahapesu andmebüroo; Art 2 4) Jah „kohustatud isikud“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 2 RahaPTS § 2 lõikes 1 sätestatud isikud; 3  Seletuskirja lisa 1 Art 2 5) Jah „finantsteave“ – mis tahes liiki teave või andmed, näiteks RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja andmed finantsvara, vahendite liikumise või rahaliste 2 ärisuhete kohta, mida rahapesu andmebürood juba omavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja avastamiseks ning nende vastu tõhusalt võitlemiseks; Art 2 6) Jah "õiguskaitsealane teave" RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja § 58, JAS § 6 p 2–4, i) mis tahes liiki teave või andmed, mida pädevad asutused KarRS § 6, KrMS § juba omavad seoses kuritegude tõkestamise, avastamise ja 12617, 210, VTMS § 811, uurimise või nende eest vastutusele võtmisega, või PPVS § 10 lg 1, E- ii) mis tahes liiki teave või andmed, mida avaliku sektori toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku asutused või eraõiguslikud üksused omavad seoses süsteemi pidamise kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise või nende eest põhimäärus, vastutusele võtmisega ning millele pädevatel asutustel on Jälitustoimingute juurdepääs ilma liikmesriigi õiguse alusel sunnimeetmeid infosüsteemi asutamine võtmata; ja infosüsteemi pidamise põhimäärus, Politsei selliseks teabeks võivad olla muu hulgas karistusandmed ning andmekogu põhimäärus teave uurimiste, vara külmutamise või arestimise või muude uurimis- või ajutiste meetmete ning süüdimõistmiste ja konfiskeerimiste kohta; Art 2 7) Ei „pangakonto andmed“ – järgnevad pangakontode keskregistrites sisalduvad andmed panga- ja maksekontode ning pangaseifide kohta: Art 2 7) Jah kliendikonto omaniku ja kõigi arvatavalt kliendi nimel RahaPTS § 20, 21, 22, i) tegutsevate isikute kohta: nimi, millele lisanduvad muud 31, 46, 47 ning 81 lg 11 direktiivi (EL) 2015/849 artikli 13 lõike 1 punkti a ja 12 ülevõtvates liikmesriigi sätetes nõutud andmed isikusamasuse tuvastamiseks või kordumatu tunnuskood; 4  Seletuskirja lisa 1 Art 2 7) Jah kliendikonto omaniku asemel tegelikult kasu saava omaniku RahaPTS § 20 lg 1 p 3, § ii) kohta: nimi, millele lisanduvad muud direktiivi (EL) 46 lg 2 p 21, § 47 ja § 81 2015/849 artikli 13 lõike 1 punkti b ülevõtvates liikmesriigi lg 13 sätetes nõutavad andmed isikusamasuse tuvastamiseks või kordumatu tunnuskood; Art 2 7) Jah panga- või maksekonto kohta: IBAN-number ning konto RahaPTS § 81 lg 14 iii) avamise ja sulgemise kuupäev; Art 2 7) Jah hoiulaeka kohta: üürilevõtja nimi, millele lisanduvad muud RahaPTS § 20, 21, 22, iv) direktiivi (EL) 2015/849 artikli 13 lõiget 1 ülevõtvates 31, 46, 47 ning 81 lg 11, liikmesriigi sätetes nõutavad andmed isikusamasuse 12 ja 15 tuvastamiseks või kordumatu tunnuskood ja üürimise kestus; Art 2 8) Jah „rahapesu“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) RahaPTS § 4 2018/1673 artiklis 3 määratletud tegevus; Art 2 9) Jah „seotud eelkuriteod“ – direktiivi (EL) 2018/1673 artikli 2 RahaPTS § 4 Definitsioon ei ole piiratud punktis 1 osutatud süüteod; kuriteoliikidega ja hõlmab kõiki eelkuritegusid. Art 2 10) Jah „terrorismi rahastamine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu RahaPTS § 5 ning KarS direktiivi (EL) 2017/541 artiklis 11 määratletud tegevus; § 2373 ja § 2376 Art 2 11) Jah „finantsanalüüsid“ – rahapesu andmebüroode poolt direktiivi RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja (EL) 2015/849 kohaselt oma ülesannete täitmise käigus juba 2, ning lg 2 tehtud tegevusanalüüside ja strateegiliste analüüside tulemused; Art 2 12) Ei „rasked kuriteod“ – määruse (EL) 2016/794 I lisas loetletud kuriteoliigid 5  Seletuskirja lisa 1 Art 3 (1) Jah Liikmesriik määrab kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, RahaPTS § 58 lg 11 ja uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks pädevate TMS § 631 lg 11, asutuste seast pädevad asutused, kellele antakse õigus saada Politsei- ja Piirivalveameti juurdepääs asjaomase liikmesriigi pangakontode riiklikule põhimäärus § 162 p 7 keskregistrile ja teha selles otsinguid. Nende pädevate asutuste hulka kuuluvad vähemalt kriminaaltulu jälitamise talitused. Art 3 (2) Jah Liikmesriik määrab oma ametiasutuste seast, kes on pädevad RahaPTS § 60 lg 2, 3, 4, kuritegusid tõkestama, avastama, uurima või nende eest 5, § 62, KrMS § 31 vastutusele võtma, pädevad asutused, kes võivad taotleda ja saada rahapesu andmebüroolt finantsteavet või finantsanalüüse. Art 3 (3) Ei Liikmesriik teavitab komisjoni lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud asutustest hiljemalt 2. detsembriks 2021 ning muudatustest nimetatud teabes. Komisjon avaldab teated Euroopa Liidu Teatajas. Art 4 (1) Jah Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõike 1 kohaselt määratud RahaPTS § 58 lg (11), pädevatel riiklikel asutustel on õigus saada kiire TMS § 631 lg 11, otsejuurdepääs pangakontode andmetele ning teha nendes kohtutäiturimäärustik § otsinguid, kui see on vajalik neile määratud ülesannete 53–551 täitmiseks raske kuriteo tõkestamise, avastamise ja uurimise või selle eest vastutusele võtmise või rasket kuritegu puudutava kriminaaluurimise toetamise eesmärgil, muu hulgas vastava uurimisega seotud vara tuvastamiseks, selle päritolu kindlakstegemiseks ja arestimiseks. Juurdepääsu ja otsinguid loetakse otseseks ja kiireks muu hulgas siis, kui pangakontode keskregistreid haldavad 6  Seletuskirja lisa 1 riiklikud asutused edastavad pangakonto andmed pädevatele asutustele kiiresti automatiseeritud mehhanismi abil, tingimusel et ühelgi vahendaval asutusel ei ole võimalik taotletud andmeid või esitatavat teavet mõjutada. Art 4 (2) Ei Vastavalt käesolevale direktiivile ei saa pädevad asutused Estonia uses data retrieval juurdepääsu täiendavale teabele ega tohi teha otsinguid system for the purposes of Art täiendavas teabes, mida liikmesriigid peavad vajalikuks ning 32a of 2015/849. lisavad pangakontode keskregistrisse kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32a lõikega 4. Art 5 (1) Jah Pangakontode andmetele võivad üksikjuhtumipõhiselt TMS § 631 lg 11 vastavalt artiklile 4 juurdepääsu saada ning neis otsinguid teha vaid need pädevate asutuste töötajad, kes on selleks spetsiaalselt määratud ja volitatud vastavaid ülesandeid täitma. Art 5 (2) Jah Liikmesriigid tagavad, et määratud pädevate asutuste RahaPTS § 61; JAS § 12 töötajad järgivad kutsealaseid konfidentsiaalsus- ja ja § 14; ATS § 14, § 15 andmekaitsenõudeid ning on usaldusväärsed ja asjakohaste ja § 55, Politseiametniku ning Politsei- ja oskustega. Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord § 2–5 ja § 8 7  Seletuskirja lisa 1 Art 5 (3) Jah Liikmesriigid tagavad, et kasutusele on võetud tehnilised ja Kohtutäiturimäärustik § korralduslikud meetmed, mis tagavad andmete rangetele 53 lg 1 tehnoloogiastandarditele vastava turvalisuse selleks, et pädevad asutused saaksid kasutada artikli 4 kohast õigust pääseda juurde pangakontode andmetele ning teha neis otsinguid. Art 6 (1) Jah Liikmesriigid näevad ette, et pangakontode keskregistrit IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud haldav asutus tagab logi pidamise iga korra kohta, kui E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. määratud pädevad asutused kasutavad juurdepääsu pangakontode andmetele ja teevad neis otsinguid. Logid peavad eelkõige sisaldama järgmist: Art 6 (1) Jah viide siseriiklikule toimikule; IKS § 36 lg 2 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud a) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. Art 6 (1) Jah päringu või otsingu kuupäev ja kellaaeg; IKS § § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud b) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. Art 6 (1) Jah päringu või otsingu tegemiseks kasutatud andmete liik; IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud c) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. Art 6 (1) Jah tulemuste kordumatud tunnused; IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud d) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. Art 6 (1) Jah registriga tutvunud määratud pädeva asutuse nimi; IKS § 36 ja § 43 Nõuete täitmine on tagatud e) E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. Art 6 (1) Jah päringu või otsingu teinud ametniku ning asjakohasel juhul IKS § 43 Nõuete täitmine on tagatud f) selle tellinud ametniku kordumatu kasutajatunnus ning E-aresti üldtingimused päringusüsteemi arhitektuuriga. võimaluse korral ka päringu või otsingu tulemuste saaja kordumatu kasutajatunnus. 8  Seletuskirja lisa 1 Art 6 (2) Jah Logisid kontrollivad regulaarselt pangakontode IKS § 36 lg 4, § 37 lg 4, keskregistrite andmekaitseametnikud. Logid tehakse taotluse § 43 ja § 51, TMS § 631 korral kättesaadavaks direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lg 11 kohaselt määratud pädevale järelevalveasutusele. Art 6 (3) Jah Logisid kasutatakse üksnes andmekaitse järelevalve IKS § 36 lg 3 ja § 56 eesmärgil, sealhulgas taotluse vastuvõetavuse ja andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks, ning andmete turvalisuse tagamiseks. Logisid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest ja need kustutatakse viie aasta möödumisel nende loomisest, välja arvatud juhul, kui neid vajatakse pooleliolevate järelevalvemenetluste raames. Art 6 (4) Jah Liikmesriigid tagavad, et pangakontode keskregistrit haldav Registrite ja asutus võtab asjakohaseid meetmeid, et töötajad oleksid Infosüsteemide Keskuse teadlikud kohaldatavast liidu ja liikmesriigi õigusest, põhimäärus § 12 p 1 sealhulgas kohaldatavatest andmekaitsenormidest. Sellised meetmed hõlmavad eriväljaõpet. Art 7 (1) Jah Liikmesriik tagab kooskõlas riiklike menetluslike RahaPTS § 60 lg 2 ja 3 kaitsemeetmetega, et tema riiklik rahapesu andmebüroo on kohustatud tegema koostööd artikli 3 lõikes 2 osutatud määratud pädevate asutustega ja saab õigeaegselt vastata põhjendatud taotlustele finantsteabe või finantsanalüüsi saamiseks, mille esitavad kõnealused määratud pädevad asutused oma vastavas liikmesriigis, kui see finantsteave või finantsanalüüs on iga üksikjuhtumi korral vajalik ja kui taotlused on põhjendatud raskete kuritegude tõkestamise, 9  Seletuskirja lisa 1 avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise kaalutlusega. Art 7 (2) Jah Kui objektiivselt on alust eeldada, et sellise teabe esitamine RahaPTS § 60 lg 2 ja 3 võib negatiivselt mõjutada pooleliolevat uurimist või analüüsi, või erandjuhtudel, kui teabe avaldamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne füüsilise või juriidilise isiku õiguspäraste huvidega või ei oleks teabetaotluse eesmärgi seisukohast asjakohane, ei ole rahapesu andmebüroo kohustatud teabetaotlust täitma. Art 7 (3) Jah Andmete kasutamiseks muul kui algselt heaks kiidetud RahaPTS § 60 lg 2, 3 ja 8 eesmärgil on nõutav rahapesu andmebüroo eelnev nõusolek. Rahapesu andmebüroo põhjendab asjakohaselt lõike 1 kohaselt esitatud taotlusele vastamisest keeldumist. Art 7 (4) Jah Otsuse teabe levitamise kohta teeb rahapesu andmebüroo. RahaPTS § 60 Art 7 (5) Jah Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõikega 2 IKS § 15 võivad määratud pädevad asutused rahapesu andmebüroolt saadud finantsteavet ja finantsanalüüse töödelda raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise või nende eest vastutusele võtmisega seotud konkreetsel eesmärgil, mis on isikuandmete kogumise eesmärgist erinev. Art 8 Jah Liikmesriik tagab kooskõlas riiklike menetluslike RahaPTS § 58 lg 1–3 kaitsemeetmetega ja lisaks direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32 lõikes 4 ette nähtud rahapesu andmebüroode teabele juurdepääsu õigusele, et tema määratud pädevad asutused on kohustatud igal üksikjuhtumil vastama õigeaegselt riikliku 10  Seletuskirja lisa 1 rahapesu andmebüroo õiguskaitsealase teabe taotlusele, kui see teave on vajalik rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ning nende vastu võitlemiseks. Art 9 (1) Jah Liikmesriigid tagavad, et erandlikel ja kiireloomulistel RahaPTS § 63 juhtudel on nende rahapesu andmebüroodel õigus vahetada finantsteavet või finantsanalüüse, mis võivad olla asjakohased terrorismi või terrorismiga seonduva organiseeritud kuritegevusega seotud teabe töötlemiseks või analüüsimiseks. Art 9 (2) Jah Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud juhtudel ja võttes RahaPTS § 63, arvesse oma operatiivseid piiranguid, püüavad rahapesu andmebürood vahetada sellist teavet viivitamata. Art 10 Jah Liikmesriik tagab kooskõlas oma riiklike menetluslike RahaPTS § 60 lg 2, 3 ja 8 (1) kaitsemeetmetega, et tema pädevad asutused, kes on määratud vastavalt artikli 3 lõikele 2, võivad oma liikmesriigi rahapesu andmebüroolt saadud finantsteavet või finantsanalüüse taotluse korral ja üksikjuhtumipõhiselt vahetada teise liikmesriigi määratud pädeva asutusega, kui see finantsteave või finantsanalüüs on vajalik rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ning nende vastu võitlemiseks. Art 10 Jah Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt esitatud RahaPTS § 63 lg 4, (2) taotluse ja selle vastuse edastamiseks kasutatakse Rahapesu Andmebüroo spetsiaalset turvalise elektroonilise side vahendit, mis tagab andmekogu põhimäärus § 19, Infosüsteemide andmete turvalisuse kõrge taseme. 11  Seletuskirja lisa 1 andmevahetuskiht § 2 p 1, § 3p 4, § 7–12 Art 11 Jah Liikmesriik tagab, et tema pädevatel asutustel on õigus Politsei- ja vastata Europoli põhjendatud taotlustele pangakontode Piirivalveameti andmete kohta, mis esitatakse üksikjuhtumipõhiselt Europoli põhimäärus § 8 p 8 kohustuste piires tema ülesannete täitmiseks, kas Europoli RahaPTS § 63 riikliku üksuse kaudu või kui kõnealune liikmesriik on seda lubanud, otsekontaktide kaudu Europolis. Kohaldatakse määruse (EL) 2016/794 artikli 7 lõikeid 6 ja 7. Art 12 Jah Liikmesriik tagab, et tema rahapesu andmebürool on õigus RahaPTS § 63 lg 1 ja 7 (1) vastata Europoli põhjendatud taotlustele Europoli riikliku üksuse kaudu või kui liikmesriik on seda lubanud, rahapesu andmebüroo ja Europoli vaheliste otsekontaktide kaudu. Sellised taotlused peavad puudutama finantsteavet ja finantsanalüüse ning need tuleb esitada üksikjuhtumipõhiselt Europoli kohustuste piires tema ülesannete täitmiseks. Art 12 Jah Käesoleva artikli kohaselt toimuva teabevahetuse suhtes RahaPTS § 63 lg 71 (2) kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32 lõiget 5 ning määruse (EL) 2016/794 artikli 7 lõikeid 6 ja 7. Art 12 Jah Liikmesriigid tagavad, et iga taotlusele vastamata jätmist RahaPTS § 63 lg 71 (3) põhjendatakse asjakohaselt. 12  Seletuskirja lisa 1 Art 13 Jah Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artiklite 11 ja RahaPTS § 63 lg 4, (1) 12 kohane teabevahetus toimub kooskõlas määrusega (EL) Rahapesu Andmebüroo 2016/794 elektrooniliselt andmekogu põhimäärus § 19 lg 3, Politsei andmekogu põhimäärus a) turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) või selle § 21 õigusjärglase kaudu SIENAs kasutatavas keeles; või b) asjakohasel juhul FIU.Neti või selle õigusjärglase kaudu. Art 13 Jah Liikmesriigid tagavad, et artikli 12 kohane teabevahetus RahaPTS § 63 lg 1, 5, 51. (2) toimub õigeaegselt ja et sellega seoses käsitletakse Europoli 10 esitatud teabetaotlusi nii, nagu oleks need pärit teisest rahapesu andmebüroost. Art 14 Ei Käesoleva direktiivi artiklites 11 ja 12 osutatud (1) pangakontode andmete, finantsteabe ning finantsanalüüsidega seotud isikuandmeid töötlevad kooskõlas määruse (EL) 2016/794 artikliga 18 üksnes need Europoli töötajad, kes on selleks spetsiaalselt määratud ja volitatud vastavaid ülesandeid täitma. Art 14 Ei Europol teavitab määruse (EL) 2016/794 artikli 41 kohaselt (2) ametisse nimetatud andmekaitseametnikku igast artiklite 11, 12 ja 13 kohasest teabevahetusest. Art 15 Ei Käesolev peatükk kohaldub üksnes III peatüki kohasele määratud pädevate asutuste ja rahapesu andmebüroode teabevahetusele ning IV peatükile vastavale finantsteabe ja finantsanalüüside vahetamisele, millega on seotud Europoli riiklikud üksused. 13  Seletuskirja lisa 1 Art 16 Jah Selliste isikuandmete töötlemine, mille puhul ilmnevad RahaPTS § 60, § 63 lg 4, (1) isiku rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, Rahapesu Andmebüroo usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse andmekogu põhimäärus § 5, 7, 24, 25, 27, Politsei kuulumine, terviseseisund, seksuaalelu või seksuaalne andmekogu põhimäärus sättumus, on lubatud üksnes kooskõlas asjakohaste § 22, 23, E-toimiku kaitsemeetmetega, mis tagavad andmesubjekti õigused ja süsteemi asutamine ja e- vabadused kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega. toimiku süsteemi pidamise põhimäärus § 21 Art 16 Jah Lõikes 1 osutatud andmetele võivad saada juurdepääsu ja IKS § 40–42 (2) neid võivad töödelda üksnes selleks spetsiaalselt koolitatud ja vastutava töötleja poolt spetsiaalselt volitatud töötajad andmekaitseametniku juhiste kohaselt. Art 17 Jah Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi alusel esitatud Rahapesu Andmebüroo teabetaotluste registreerimise. Vastavad andmekirjed peavad andmekogu põhimäärus sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: § 25 Art 17 a) Jah teavet taotleva organisatsiooni ja teavet taotlenud töötaja Rahapesu Andmebüroo ning võimaluse korral ka päringu või otsingu tulemuste saaja andmekogu põhimäärus nimi ja kontaktandmed; § 25 lg 3 p 1 Art 17 b) Jah viide siseriiklikule juhtumile, millega seoses teavet Rahapesu Andmebüroo taotletakse; andmekogu põhimäärus § 25 lg 2 Art 17 c) Jah taotluse ese Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus § 25 lg 2 14  Seletuskirja lisa 1 Art 17 Jah teabetaotluse täitmismeetmed Rahapesu Andmebüroo d) andmekogu põhimäärus § 25 Art 17 Jah Andmekirjeid säilitatakse viis aastat ja neid kasutatakse Rahapesu Andmebüroo üksnes isikuandmete töötlemise seaduslikkuse kontrollimise andmekogu põhimäärus otstarbel. Asjaomased asutused peavad tegema kõik § 25 lg 4 ning RahaPTS § 69 lg 1 ja 2 andmekirjed taotluse korral kättesaadavaks riiklikule järelevalveasutusele. Art 18 Jah Liikmesriigid võivad võtta seadusandlikke meetmeid, RahaPTS § 60 lg 1, millega piiratakse täies mahus või osaliselt andmesubjekti Rahapesu Andmebüroo õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega, mida andmekogu põhimäärus § 24 ja § 25 lg 1 töödeldakse käesoleva direktiivi alusel, kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 23 lõikega 1 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 15 lõikega 1, olenevalt asjaoludest. Art 19 Jah Liikmesriigid koguvad raskete kuritegude vastu võitlemise RahaPTS § 11 lg 2 ning (1) süsteemide tõhususe analüüsimiseks igakülgset statistikat. KrMS § 210 lg 1 p 4 ja lg 7 Art 19 Ei Hiljemalt 1. veebruariks 2020 koostab komisjon käesoleva (2) direktiivi väljundi, tulemuste ja mõju kohta ülevaate saamiseks üksikasjaliku järelevalvekava. Nimetatud kavas määratakse kindlaks andmete ja muu vajaliku tõendusmaterjali kogumise vahendid ning sagedus. Selles täpsustatakse, milliseid meetmeid komisjon ja liikmesriigid andmete ning muu tõendusmaterjali kogumiseks ja analüüsimiseks peavad võtma. 15  Seletuskirja lisa 1 Liikmesriigid edastavad komisjonile järelevalveks vajalikud andmed ja muu tõendusmaterjali. Art 19 Ei Igal juhul sisaldab lõikes 1 osutatud statistika järgmist teavet: (3) a) määratud pädevate asutuste poolt kooskõlas artikliga 4 tehtud otsingute arv; b) andmed, mis võimaldavad hinnata iga asutuse käesoleva direktiivi kohaselt esitatud taotluste mahtu, vastavate taotluste järelmeetmeid, uuritud juhtumite arvu ning raskete kuritegude eest kohtu alla antud ja süüdi mõistetud isikute arvu, kui selline teave on kättesaadav; c) andmed, mis võimaldavad hinnata seda, kui palju kulub asutusel aega pärast taotluse saamist sellele vastamiseks; d) andmed, mis võimaldavad hinnata käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate riigisiseste ja piiriüleste taotlustega tegelemiseks vajaliku tööjõu või infotehnoloogiaressurssidega seotud kulusid, kui selline teave on kättesaadav. Art 19 Ei Liikmesriigid korraldavad statistiliste andmete tegemise ja (4) kogumise ning edastavad lõikes 3 osutatud statistika kord aastas komisjonile. 16  Seletuskirja lisa 1 Art 20 Ei lma et see mõjutaks liidu õiguse kohast liidu ja liikmesriikide (3) vahelist pädevuste jaotust, teavitavad liikmesriigid komisjoni oma kavatsusest alustada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistest kolmandate riikide vahel käesoleva direktiivi II peatüki kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Kui komisjon jõuab kahe kuu jooksul alates teavitusest selle kohta, et liikmesriik kavatseb alustada esimeses lõigus osutatud läbirääkimisi, järeldusele, et läbirääkimised võivad tõenäoliselt kahjustada asjaomast liidu poliitikat või viia sellise kokkuleppe sõlmimiseni, mis ei ole liidu õigusega kooskõlas, teavitab komisjon sellest liikmesriiki. Liikmesriigid hoiavad komisjoni korrapäraselt kursis kõigi selliste läbirääkimistega, ja kui see on kohane, kutsuvad komisjoni osalema vaatlejana. Liikmesriikidele antakse luba kohaldada ajutiselt või sõlmida esimeses lõigus osutatud kokkuleppeid, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusega ega kahjusta asjaomase liidu poliitika eesmärke. Komisjon võtab sellised loa andmise otsused vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 22 osutatud nõuandemenetlusega. Art 21 Ei Komisjon koostab käesoleva direktiivi rakendamise kohta (1) aruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 2. augustiks 2024 ning seejärel iga kolme aasta tagant. Aruanne avalikustatakse. 17  Seletuskirja lisa 1 Art 21 Ei Kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 65 lõikega 2 (2) hindab komisjon takistusi ja võimalusi liidus rahapesu andmebüroode vahelise koostöö edendamisel, muu hulgas seda, kas oleks võimalik ja asjakohane luua koordineerimis- ja toetusmehhanism. Art 21 Ei Hiljemalt 2. augustiks 2024 esitab komisjon Euroopa (3) Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kui vajalik ja proportsionaalne on laiendada finantsteabe määratlust mis tahes liiki teabele või andmetele, mida avaliku sektori asutused või kohustatud isikud omavad ning mis on rahapesu andmebüroodele kättesaadavad ilma liikmesriigi õiguse alusel sunnimeetmeid võtmata, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku. Art 21 Ei Hiljemalt 2. augustiks 2024 koostab komisjon hinnangu, (4) milles hinnatakse, kas liidus tegutsevate rahapesu andmebüroode vahelist finantsteabe või finantsanalüüside vahetamist on võimalik laiendada muudele rasketele kuritegudele kui terrorism või terrorismiga seonduv organiseeritud kuritegevus, ning hinnatakse selle laiendamisega seotud probleeme. Art 21 Ei Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist mitte (5) varem kui 2. augustil 2027 ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamisi järeldusi sisaldava aruande. Aruanne sisaldab ka hinnangut selle kohta, kuidas on järgitud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid. 18  Seletuskirja lisa 1 Art 21 Ei Käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamiseks esitavad (6) liikmesriigid komisjonile vajalikud andmed. Komisjon võtab arvesse liikmesriikide poolt artikli 19 kohaselt esitatud statistikat ning võib nõuda liikmesriikidelt ja järelevalveasutustelt lisateavet. Art 22 Ei Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee (1) määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Art 22 Ei Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) (2) nr 182/2011 artiklit 4. Art 23 Ei Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. augustiks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. 19  EELNÕU Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kuni üheaastase perioodi jooksul“ tekstiosaga „või kui tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 37 lõikes 4.“; 2) paragrahvi 3 punktis 91 asendatakse tekstiosa „10 ja 101“ tekstiosaga „10–103“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 102 ja 103 järgmises sõnastuses: „102) virtuaalvääringu ülekandeteenus, mis võimaldab vähemalt osaliselt elektrooniliselt teha virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu tehing algataja nimel eesmärgiga teisaldada virtuaalvääring virtuaalvääringu teenuse pakkuja vahendusel saaja virtuaalvääringu rahakotti või -kontole, sõltumata sellest, kas tehingu algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama teenusepakkujat; 103) virtuaalvääringu väljastamine, selle pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine;“; 4) paragrahvi 19 lõiget 21 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Sihtasutus, mittetulundusühing või isik, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid kohaldab hoolsusmeetmeid ka siis, kui tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 37 lõikes 4.“; 5) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses: „(24) Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab hoolsusmeetmeid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka iga kord, kui osutab käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud teenust.“; 6) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4: „4) füüsilise isiku sidevahendite andmed.“; 8) paragrahvi 25 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Krediidiasutus, finantseerimisasutus ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja peavad ärisuhte väliselt rahaülekande tegemisel või vahendamisel või virtuaalvääringu teenuse pakkumisel kohaldama hoolsusmeetmeid, kui tehingu väärtus on üle 1000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena.“; 9) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 22–26 järgmises sõnastuses: „(22) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud lisaks käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatule koguma kliendi kontaktandmeid ja hoidma neid ajakohastena ning virtuaalvääringu 1 vahetamise või ülekandeteenuse puhul kohaldama vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 23, 24 ja 26 sätestatud hoolsusmeetmeid. (23) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tuvastab virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise tehingu tegemisel iga teenust kasutava isiku isikusamasuse vastavalt käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatule ning kogub tehingu algataja kohta vähemalt järgmised andmed: 1) füüsilise isiku puhul nimi, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, nende puudumise korral tehingu kordumatu tunnus, isikukood, sünniaeg, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, sünnikoht ja elukoha aadress; 2) juriidilise isiku puhul nimi, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, nende puudumise korral tehingu kordumatu tunnus, registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon) ja asukoha aadress. (24) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja kogub virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise tehingu tegemisel virtuaalvääringu või ülekande saaja kohta vähemalt järgmised andmed: 1) füüsilise isiku puhul nimi ja maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, nende puudumise korral tehingu kordumatu tunnus; 2) juriidilise isiku puhul nimi ja maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, nende puudumise korral tehingu kordumatu tunnus. (25) Tehingu kordumatu tunnus käesoleva paragrahvi tähenduses on virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt vastavalt tehingu tegemiseks kasutatud süsteemi protokollile määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, mis võimaldab tehingut jälgida tehingu algatajast ülekande saajani. (26) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 23 ja 24 nimetatud andmed viivituseta ja turvaliselt kõigile virtuaalvääringu vahetamise või ülekandmise tehingu osapooltele. Andmete edastamise võib korraldada koos maksejuhiste kogumi edastamisega.“; 10) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab säilitama käesoleva seaduse § 25 lõigetes 22–24 sätestatud kohustuste täitmisega seonduvad dokumendid, dokumentide koopiad ja andmed.“; 11) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse sõnad „teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis“ sõnadega „teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis“; 12) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse läbivalt sõnad „volitatud ametnik“ sõnadega „volitatud ametnik või töötaja“; 13) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise õigus on ainult Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Käesoleva seaduse alusel võib Rahapesu Andmebüroo juht kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Rahapesu Andmebüroo ametnikud, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele, on kohustatud hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet tähtajatult.“; 14) paragrahvi 60 lõikes 6 asendatakse sõnad „ametniku“ sõnadega „ametniku ja töötaja“; 2 15) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 61. Rahapesu Andmebüroo ametnikule ja töötajale esitatavad nõuded“; 16) paragrahvi 61 lõikes 1 asendatakse sõnad „ametnikuks võib nimetada isiku“ sõnadega „ametniku ja töötajana võib teenistusse või tööle võtta“; 17) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahapesu Andmebüroo ametnik ja töötaja on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses neile seoses teenistus- või tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas panga-, äri-, ameti- , kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusega või info jagamise piiranguga teabe, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud teenistus- või töökohustuste täitmist või teenistus- või töösuhte lõppemist.“; 18) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses: „§ 611. Taustakontroll (1) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerimisel peab isik täitma Rahapesu Andmebüroo juhi kehtestatud vormis isikuankeedi, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava isiku ameti- või töökohale sobivust. Kontrollitavalt isikult võib ankeedis küsida ka informatsiooni sugulaste ja hõimlaste (vanem, õde, vend, laps, abikaasa), ning abieluga sarnanevas suhtes oleva isiku ees- ja perekonnanime, isikoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid. Isikuankeedis küsitud andmeid säilitatakse viis aastat isiku ameti- või töökohale kandideerimisest või teenistus- või töösuhte lõppemisest arvates. (2) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ja töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning koguda tõendeid järgmiste asjaolude kohta: 1) isiku kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed, töötamise andmed ning era- ja perekonnaelu andmed; 2) andmed isikule määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta; 3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta; 4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 5) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. (3) Rahapesu Andmebüroo juhil või tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete kontrollimiseks: 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja teised isikuomadused ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida, kas kontrollitavat isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isikut on karistatud vangistusega või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, sealhulgas saada andmeid karistusregistri arhiivist; 4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 3 5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid kontrollitava isiku kohta käivaid isikuandmeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud võivad olla Rahapesu Andmebüroole aluseks keelduda isiku ametikohale nimetamisest või temaga töölepingu sõlmimisest. Keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldada. (5) Rahapesu Andmebüroo võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid kontrollida ametikohale nimetatud või tööle võetud isiku suhtes ka teenistus- või töösuhte ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku ametikohale nimetamise või tema tööle võtmise. Teenistus- või töösuhtes olemise ajal isiku sobivuse hindamisel ilmnenud asjaolud võivad olla isiku teenistusest vabastamise või töölepingu ülesütlemise alusteks, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu või need oleksid välistanud tema ametikohale nimetamise või tema tööle võtmise.“; 19) paragrahvi 62 lõigetes 2 ja 4 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametnikuga“ sõnadega „ja töötajaga“; 20) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametniku“ sõnadega „ja töötaja“; 21) paragrahvi 69 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „Rahapesu Andmebüroo ametnike teenistussuhetega“ sõnadega „ja töötajate töösuhetega“; 22) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid: 1) varade ja aktsia- või osakapitali suurus, selle sissemaksmist ja suurust tõendavad dokumendid; 2) taotleja algbilanss ja ülevaade tuludest, kuludest, kasumist ja rahavoogudest ning nende aluseks olevatest eeldustest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne tegevusloa taotluse esitamisele eelnenud kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded; 3) käesoleva seaduse §-s 701 sätestatud nõuetele vastav äriplaan; 4) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste süsteemide ning muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide kohta, sealhulgas teenuse järjepidevuse tagamiseks kasutatavate turvameetmete kirjeldus ja tegevuse tehnilise korralduse tase; 5) kirjeldus kavandatavate teenuste osutamisel kasutatavatest infotehnoloogilistest süsteemidest ja muudest tehnoloogilistest vahenditest, millega teenuse osutaja tagab tehingute ja klientide tuvastamise ning jälgimise viisil, mis võimaldab täita käesolevas seaduses sätestatud kohustusi ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud erikohustusi, sealhulgas suuremat riski iseloomustavate asjaolude tuvastamise, kahtlaste tehingute tuvastamise ja nendest viivitamatu teatamise; 6) andmed iga aktsionäri, osaniku või liikme omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta; 7) andmed taotleja audiitorettevõtja kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi; 8) käesoleva seaduse §-s 752 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta; 9) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhtorgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust.“; 4 23) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba ei ole teisele isikule üleantav. Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ühineb uue ühingu asutamisega või ühineb ja tegevust jätkab ühendav ühing.“; 24) paragrahvi 70 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, esitab ta tegevusloa taotluses selle tütarettevõtja kohta lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning vajaduse korral ka käesoleva paragrahvi lõigetes 32 ja 4 nimetatud andmed ja dokumendid.“; 25) seadust täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses: „§ 701. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning plaanitavate teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi: 1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa; 2) teenuse osutamisega seotud kohustused; 3) taotleja varade ja aktsia- või osakapitali suurus; 4) kavandatav tegevus, osutatavad teenused, pakutavad tooted ja eeldatavad kliendid; 5) bilansside ja finantsnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused; 6) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia; 7) vahendajad ja muud isikud ning teenused, mida kasutatakse taotleja äritegevuses; 8) muud tähtsust omavad asjaolud. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja äriplaan esitatakse vähemalt kahe aasta kohta.“; 26) paragrahvi 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „§ 71. Tegevusloa andmine ja selle andmisest keeldumine (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Rahapesu Andmebüroo 60 päeva jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates. Rahapesu Andmebüroo otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani. (2) Kui ettevõtja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 70 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse läbi vaatamata.“; 27) paragrahvi 72 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 72. Tegevusloa kontrolliese ja selle andmisest keeldumise alused“; 28) paragrahvi 72 lõike 1 punktid 4–6 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Rahapesu Andmebürool on õigus keelduda virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa andmisest, kui: 1) ettevõtja ei vasta käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega virtuaalvääringu teenuse pakkuja suhtes kehtestatud nõuetele; 2) ettevõtja aktsia- või osakapital ei ole täielikult sisse makstud; 5 3) ettevõtja omavahendite minimaalsuurus ei vasta käesoleva seaduse §-s 722 kehtestatud nõuetele; 4) ettevõtja juhtorgani liige, aktsionär või osanik ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele; 5) ettevõtja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud teise riigi, kus isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, on asutatud, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu; 6) ettevõtjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid või ettevõtja juhtorgani liikmel ei ole piisavalt kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks virtuaalvääringu teenuse pakkujana; 7) ettevõtja esitatud andmetest selgub, et ta eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga; 8) ettevõtja esitatud sise-eeskirjad ei ole taotleja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad, proportsionaalsed ja üheselt mõistetavad või on need kehtiva õigusega vastuolus; 9) ettevõtjat või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või taotleja või tema juhtorgani liikme suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni; 10) ettevõtja infotehnoloogilised süsteemid ja muud tehnoloogilised vahendid ei ole teenuse osutamiseks piisavad; 11) ettevõtja käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik töötab mõnes teises virtuaalvääringu teenuse pakkujas kontaktisikuna või struktuuriüksuse juhina; 12) ettevõtjale või ettevõtjas olulist osalust omavale isikule on varem väljastatud tegevusluba, mis on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 punktides 2–11 nimetatud alusel; 13) ettevõtja juhatuse liige või kontaktisik ei vasta käesoleva seaduse §-s 725 sätestatud tingimustele; 14) virtuaalvääringu teenuse pakkujas välisriigi äriühing ei tegutse Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis; 15) ettevõtjal ei ole maksekontot krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali.“; 30) paragrahvi 72 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isikul ei ole korrektset ärialast mainet, kui Rahapesu Andmebüroo on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Isiku ärialane maine ei ole korrektne muu hulgas, kui: 1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud teenuseosutaja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel; 2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo; 3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest; 4) ta ei ole suuteline korraldama teenuseosutaja tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud; 5) ta on esitanud Rahapesu Andmebüroole valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata; 6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.“; 6 31) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Virtuaalvääringu teenuse tegevusloa taotleja, taotleja juhtorgani liige ja taotlejas olulist osalust omav isik ei või kahe aasta jooksul Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmisest keeldumise või käesoleva seaduse § 75 lõike 2 punktide 2–11 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada.“; 32) seadust täiendatakse §-dega 721–726 järgmises sõnastuses: „§ 721. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapital peab olema vähemalt 350 000 eurot. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla ainult rahaline. § 722. Nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid peavad igal hetkel vastama ühele järgmistest suurustest, olenevalt sellest, kumb on suurem: 1) käesoleva seaduse § 721 lõikes 1 sätestatud osa- või aktsiakapitali suurus; 2) vähemalt neljandik eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid koosnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 sätestatud esimese taseme põhiomavahenditest koos nimetatud määruse artiklis 36 sätestatud mahaarvamistega, sealjuures ei kohaldata mahaarvamisele nimetatud määruse artiklites 46 ja 48 sätestatud künnisega seotud erandeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud püsivad üldkulud vaadatakse üle igal aastal. (4) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud vähem kui 12 kuud, võib ta püsivate üldkulude arvutamisel kasutada majandustegevuse prognoose tingimusel, et ta hakkab kasutama varasemate perioodide andmeid niipea, kui need on kättesaadavad. (5) Majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal ajal võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega. (7) Rahapesu Andmebüroo võib määrata tähtaja, mille jooksul peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja viima omavahendid käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla. § 723. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorkontroll (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik. (2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku. (3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja audiitorettevõtja võib nimetada ühekordse auditi tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Viieks aastaks nimetatud audiitorettevõtja nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud. 7 (4) Audiitorettevõtja peab kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse pakkujale ja Rahapesu Andmebüroole. (5) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohajärgne kohus määrab Rahapesu Andmebüroo avalduse alusel audiitorettevõtja, kui: 1) üldkoosolek või osaühingu juhtatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja loobus audiitorkontrolli tegemisest; 3) Rahapesu Andmebüroo hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse. (6) Kohtu määratud audiitorettevõtja volitused kestavad kuni üldkoosolek või osaühingu juhatus nimetab uue audiitorettevõtja. § 724. Sisekontroll ja andmete säilitamine (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad virtuaalvääringu teenuse pakkuja kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseauditi juhi (edaspidi siseaudiitor). Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti. (3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja tema juhtide ning töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Rahapesu Andmebüroo ettekirjutustele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, virtuaalvääringu teenuse pakkuja sõlmitud lepingutele ja heale tavale. (4) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. (5) Siseaudiitor on kohustatud talle virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumistele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhtidele ning Rahapesu Andmebüroole. (6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ning tema välisriigi filiaalid säilitavad käesolevas seaduses sätestatud andmed muutumatuna ja Rahapesu Andmebüroole kättesaadavana viie aasta jooksul, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ning tema välisriigi filiaalid säilitavad dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, nii kaua, kuni lepinguline või muu virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui käesolevas seaduses ja muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. 8 (8) Rahapesu Andmebürool on õigus nõuda, et pärast virtuaalvääringu teenuse pakkujale antud tegevusloa lõppemist peab ta säilitama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud viieaastase tähtaja möödumiseni. § 725. Kõrgendatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale, tegevuskohale juhatuse liikmetele ja kontaktisikule (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus ja vähemalt kaheaastane erialane töökogemus. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige ei või olla enama kui kahe virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme ametikohal. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 sätestatud piirangu tähenduses loetakse järgimised ametikohad üheks ametikohaks: 1) juhatuse liikme ametikohad samas konsolideerimisgrupis; 2) juhatuse liikme ametikohad äriühingus, milles virtuaalvääringu teenuse pakkuja omab olulist osalust. (4) Rahapesu Andmebüroo võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule anda juhatuse liikmele loa ühele täiendavale juhatuse liikme ametikohale asumiseks. (5) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisik, ei või olla teise virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontaktisik või struktuuriüksuse juht. (6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige võib töötada käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud kontaktisikuna või vastava struktuuriüksuse juhina üksnes nendes virtuaalvääringu teenuse pakkujates, kus ta on juhatuse liige. (7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis. Välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. Eelnimetatud asu- või tegevuskoha kaudu on võimalik igal ajal tagada järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääs kogutavatele ja säilitatavatele andmetele. § 726. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandustegevusest ajutiselt loobumine Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei saa esitada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud majandustegevusest ajutiselt loobumise teadet. § 727. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus välisriigis (1) Kui tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja soovib tegutseda välisriigis, sealhulgas asutada välisriigis filiaali või osutada välisriigis piiriüleselt teenust, esitab ta Rahapesu Andmebüroole avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle välisriigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või piiriülest teenust osutada (edaspidi sihtriik); 2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi sihtriigis osutatavate teenuste kohta; 3) filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress sihtriigis, organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ning juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või nende puudumise korral sünniajad ja elukohad; 4) filiaali asutamise korral käesoleva seaduse §-s 701 sätestatud nõuetele vastav äriplaan filiaalina sihtriigis tegutsemise kohta, filiaali sise-eeskirjad ja filiaalis rakendatav raamatupidamise siseeeskiri. 9 (2) Käesoleva paragrahvis nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse eesti keeles. Rahapesu Andmebüroo nõudmisel esitatakse andmed ja dokumendid koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja soovib filiaali asutada. (3) Rahapesu Andmebüroo on kohustatud ühe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates tegema otsuse, millega Rahapesu Andmebüroo: 1) kiidab heaks sihtriigis filiaali asutamise või piiriülese teenuse osutamise või 2) keelab virtuaalvääringu teenuse pakkujal sihtriigis filiaali asutamise või piiriülese teenuse osutamise. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 või 2 nimetatud otsuse teeb Rahapesu Andmebüroo viivitamata virtuaalvääringu teenuse pakkujale teatavaks. (5) Rahapesu Andmebüroo võib teha käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud otsuse keeldumise kohta, kui tema hinnangul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) virtuaalvääringu teenuse pakkuja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks sihtriigis; 2) filiaali asutamine või virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, tema finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 3) esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) filiaali asutamine või virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitatud tegevuskava rakendamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske. (6) Enne tegevuse alustamist teatab virtuaalvääringu teenuse pakkuja Rahapesu Andmebüroole kuupäeva, millal sihtriigis teenuste osutamist alustatakse. (7) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja teavitab viivitamata Rahapesu Andmebürood muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist. (8) Sihtriigis uue filiaali asutamiseks esitab virtuaalvääringu teenuse pakkuja Rahapesu Andmebüroole avalduse ning asjakohased käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete täiendused. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatut.“; 33) paragrahvi 75 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Rahapesu Andmebüroo tunnistada käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui: 1) virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks; 2) virtuaalvääringu teenuse pakkuja kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing on asutatud riigis, kus pädeval järelevalveasutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Rahapesu Andmebürooga koostöö tegemiseks või mille 10 õigusaktidest tulenevad nõuded või nende rakendamine takistaks taotleja üle piisava järelevalve teostamist; 3) virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist; 4) ilmneb, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale välisriigis, kus ta peamiselt tegutseb, teenuseosutajale või tegevusele kehtestatud keeldudest või rangemate nõuete täitmisest; 5) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse poolt Rahapesu Andmebüroole esitatud teabe kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkuja rikkunud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud tingimusi; 6) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegevusloa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud Rahapesu Andmebüroole valeandmeid; 7) virtuaalvääringu teenuse pakkuja avaldab oma tegevuse või juhtide kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami; 8) virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 9) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut; 10) virtuaalvääringu teenuse pakkujat või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 11) virtuaalvääringu teenuse pakkuja on toime pannud rahapesu või rahastanud või toetanud terrorikuriteo toimepanemist või on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda.“; 34) seadust täiendatakse §-dega 752–7512 järgmises sõnastuses „§ 752. Virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse omandamisest või suurendamisest teavitamine (1) Oluline osalus virtuaalvääringu teenuse pakkujas on otsene või kaudne osalus virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. (2) Olulise osaluse omandamine või suurendamine käesoleva seaduse tähenduses on sündmuse või tehingu tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse omandamine või osaluse suurendamine üle 20, 30 või 50 protsendi virtuaalvääringu teenuse pakkuja aktsia- või osakapitalis, seda väljendavates kõigis õigustes või kõigist häältest äriühingus või tehingu tegemine, mille tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja muutub tema kontrollitavaks äriühinguks. (3) Isik, kes kavatseb olulise osaluse omandada või seda suurendada (edaspidi omandaja), teavitab oma kavatsusest Rahapesu Andmebürood ning esitab järgmised andmed ja dokumendid: 1) omandatavad aktsiad, osad, õigused ja hääled; 2) juriidilisest isikust omandaja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus, ning kontaktandmed; 3) füüsilisest isikust omandaja puhul nimi ja isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja sünnikoht, elukoha aadress ning kontaktandmed; 11 4) kui omandaja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või füüsilisest isikust osanik, aktsionär või liige on välisriigi kodanik, siis käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud andmed ja dokumendid; 5) kui juriidilisest isikust omandaja ei ole registreeritud Eesti äriregistris, siis käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmed ja dokumendid; 6) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta. (4) Omandaja on Rahapesu Andmebüroo nõudel kohustatud esitama ka järgmised andmed ja dokumendid: 1) juriidilisest isikust omandaja puhul kolme viimase majandusaasta aruanded koos kasumi jaotamise ettepanekute ja vandeaudiitori aruannetega; 2) füüsilisest isikust omandaja puhul kolme viimase aasta varanduslikku seisu tõendavad dokumendid, sealhulgas täielik loetelu talle kuuluvate kinnisasjade, ehitiste ja väärtpaberite kohta ning tema viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide kinnitatud ärakirjad. (5) Kui isik omandab või suurendab olulist osalust mõne sündmuse tõttu või tehingu tulemusel, mille puhul ei ole enne olulise osaluse omandamist või suurendamist võimalik Rahapesu Andmebürood käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras teavitada, on isik kohustatud pärast olulise osaluse omandamisest või suurendamisest teadasaamist seda viivitamata tegema, esitades Rahapesu Andmebüroole käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja Rahapesu Andmebüroo nõudel lõikes 4 nimetatud andmed ja dokumendid. § 753. Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded Virtuaalvääringu teenuse pakkujas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada isik: 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 2) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul peavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral võimaldama adekvaatselt tema finantsseisundi hindamist; 3) kes on võimeline tagama, et teenuseosutaja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud nõudeid omavahenditele ja vara hoidmise nõudeid, samuti nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks teenuseosutaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel; 4) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske; 5) kelle suhtes ei ole kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse mõistes. § 754. Olulise osaluse omandamise ja suurendamise tingimused ning keelamise alused (1) Omandaja võib olulise osaluse omandada või seda suurendada, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole 60 tööpäeva möödumisel omandaja esitatud käesoleva seaduse § 752 lõikes 3 nimetatud teate saamisest arvates oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist või suurendamist keelanud. (2) Rahapesu Andmebürool on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus oluline osalus omandada või seda suurendada. Tähtaeg ei või ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud viivitamata teavitama Rahapesu Andmebürood olulise osaluse omandamisest või suurendamisest või selle tegemata jätmise otsusest. 12 (3) Rahapesu Andmebüroo võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise või suurendamise, kui: 1) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks esitanud Rahapesu Andmebüroole käesoleva seadusega ette nähtud või Rahapesu Andmebüroo poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 2) Rahapesu Andmebüroole esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 3) olulise osaluse omandamine toimuks vähem kui kaks aastat pärast virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa andmist; 4) olulise osaluse omandamise või suurendamise tulemusel ei vastaks virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa andmise kontrolliesemeks olevatele nõuetele, sealhulgas olukorras, kus omandajal puudub korrektne ärialane maine või Rahapesu Andmebürool puudub võimalus veenduda, et omandajal käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktis 8 nimetatud karistus puudub; 5) omandaja ei ole, vaatamata Rahapesu Andmebüroo sellekohasele nõudmisele, esitanud olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks kasutatavate rahaliste või mitterahaliste vahendite legaalset päritolu tõendavaid dokumente; 6) olulise osaluse omandajaks on isik, kelle tegevusluba on eelneva 12 kuu jooksul käesoleva seaduse § 75 alusel kehtetuks tunnistatud või kes on sellise isiku osanik, aktsionär, liige või tegelik kasusaaja. (4) Rahapesu Andmebüroo võib pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse olulise osaluse omandamine või suurendamine käesoleva seadusega vastuolus olevaks, kui: 1) omandaja on esitanud eksitavaid või ebaõigeid andmeid või dokumente või 2) ilmnevad muud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud. (5) Rahapesu Andmebürool on õigus oma ettekirjutusega keelata või piirata omandajal või isikul, kes virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks virtuaalvääringu teenuse pakkuja on, virtuaalvääringu teenuse pakkujas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud asjaolud. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka virtuaalvääringu teenuse pakkujale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguse teostamist. § 755. Ebaseadusliku olulise osaluse omandamise ja suurendamise tagajärjed (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei ole isikul õigust teostada osalusega kaasnevat hääleõigust ja tema osalust või sellega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehing on vastuolus Rahapesu Andmebüroo jõustunud ettekirjutusega; 2) tehingust ei ole Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse §-s 752 sätestatud korras teavitatud või 3) tehing on tehtud enne käesoleva seaduse § 754 lõikes 1 või pärast lõikes 2 nimetatud tähtaja lõppemist. (2) Kui tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, on oluline osalus omandatud või seda on suurendatud ning olulist osalust esindavad hääled on arvatud üldkoosoleku kvoorumisse ja need on mõjutanud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus Rahapesu Andmebüroo või virtuaalvääringu teenuse pakkuja osaniku, aktsionäri, liikme või juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse 13 kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. (3) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, on keelatud teostada virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontrollitavaks äriühinguks saamisega kaasnevaid õigusi. Kui teostati tehingust, millega virtuaalvääringu teenuse pakkuja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus õiguste teostamisest arvates kolme kuu jooksul esitatud Rahapesu Andmebüroo või virtuaalvääringu teenuse pakkuja osaniku, aktsionäri, liikme või juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks. § 756. Olulise osaluse muutumisest teavitamine (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid või osasid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse virtuaalvääringu teenuse pakkujas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 752 lõikes 2 nimetatud määra või loobub kontrollist virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle, peab ta oma kavatsusest Rahapesu Andmebürood viivitamata teavitama, näidates teates ära omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate või osade arvu, ning esitama käesoleva seaduse § 752 lõikes 3 ja Rahapesu Andmebüroo nõudel lõikes 4 nimetatud andmed ning dokumendid isiku kohta, kellele aktsiad või osad kavatsetakse võõrandada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse või tehingu tõttu kontrolli virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle või olulise osaluse virtuaalvääringu teenuse pakkujas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 752 lõikes 2 nimetatud piirmäära. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Rahapesu Andmebürood. (3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on käesoleva seaduse § 752 lõigetes 2 ja 5 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest Rahapesu Andmebürood viivitamata teavitama. § 757. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalve tasu (1) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast. (2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja maksab järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 759 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalvetasu maksmise kohustus (edaspidi rahastamiskohustus) tekib alates virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa andmise otsusest. (4) Rahastamiskohustus lõpeb virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa kehtivus lõppemisega. (5) Rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata. § 758. Järelevalvetasu määr ning ettemakse ja lõppmakse arvutamine (1) Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga käesoleva seaduse § 721 lõikes 1 sätestatud aktsia- või osakapitali summast. 14 (2) Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub 0,035 protsendiga virtuaalvääringu teenuse pakkuja täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast. (3) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku poolt Rahapesu Andmebüroo eelmise aasta kohta esitatud aruannetes kajastatud täidetud ja käesoleva seaduse § 3 punktis 102 nimetatud teenuse osutamise käigus algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast. § 759. Järelevalvetasu tasumine (1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Rahapesu Andmebüroo isikut ära kuulamata vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. (2) Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Rahapesu Andmebüroo eelarveaastal (edaspidi eelarveaasta) selle eelarveaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa. (3) Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Rahapesu Andmebüroo enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 7510 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. (4) Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 7510 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. (5) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa ulatuses. (6) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses. (7) Rahastamiskohustust omav isik tasub järelevalvetasu Rahapesu Andmebüroo kontole. § 7510. Järelevalvetasu maksmise tähtaeg (1) Eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse ja kapitaliosa tasutakse eelneva aasta 31. detsembriks. (2) Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse eelarveaasta 1. septembriks. (3) Rahastamiskohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist. § 7511. Järelevalvetasu arvutamise ja tasumise erisused (1) Kui rahastamiskohustust omav isik on järelevalvetasu ettemakse määramise aastal omandanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja, võetakse omandajast virtuaalvääringu teenuse pakkuja järelevalvetasu ettemakse arvutamisel aluseks käesolevas seaduses sätestatud järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavad andmed jooksva aasta 30. juuni seisuga ja lõppmakse arvutamisel sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga. (2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tasutakse järelevalvetasu mahuosa lõppmakse eelarveaasta 28. märtsiks. 15 § 7512. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei tasu järelevalvetasu korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, on Rahapesu Andmebürool õigus rakendada sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 35) seadust täiendatakse §-dega 944 ja 945 järgmises sõnastuses: „§ 944. Olulise osaluse omandamise korra rikkumine (1) Käesoleva seaduse kohaselt Rahapesu Andmebüroole eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 754 lõikes 1 või 4 nimetatud ettekirjutuse vastaselt teenuseosutajas osaluse omandamise, selle võõrandamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuse vastaselt teenuseosutajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 945. Omavahendite nõuete rikkumine (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 36) seadust täiendatakse §-ga 1183 järgmises sõnastuses: „§ 1183. Kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga (1) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 72 lõike 11 punktides 1–11 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks. (2) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab Rahapesu Andmebüroo virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa kehtetuks. (3) Rahapesu Andmebüroo võib kehtivat tegevusluba omava ettevõtja tegevuse kooskõlla viimisega seonduvalt tegevusloa muutmise menetlust pikendada kuni 150 päevani.“; 37) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3), 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, 16 avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137).“. § 2. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusesse (avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses: „§ 762. Tegelike kasusaajate andmekogu (1) Tegelike kasusaajate andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registriosakond). (3) Tegelike kasusaajate andmekogus säilitatakse käesoleva seaduse § 77 kohaselt esitatud andmeid ja § 772 kohaselt tehtud märgete infot. (4) Tegelike kasusaajate andmekogu andmetel on informatiivne tähendus.“;“; 2) paragrahvi 5 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „17) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 33 ja 34 järgmises sõnastuses: „(33) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi. „(34) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse ka usaldushalduse täieliku nime, selle loomise kuupäeva, riigi nime, mille õiguse alusel on usaldushaldus loodud, oma aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi.“;“; 4) paragrahvi 5 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „26) seadust täiendatakse §-ga 792 järgmises sõnastuses: „§ 792. Tegeliku kasusaaja õigus nõuda esitatud andmete kättesaadavuse piiramist (1) Olukorras, kus tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu, on tegelikul kasusaajal ja tema esindajal õigus taotleda andmekogu vastutavalt töötlejalt erandkorras andmete kättesaadavuse piiramist. (2) Kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik, võib tegeliku kasusaaja esindaja taotleda andmete avalikkusele kättesaadavuse piiramist kuni tegeliku kasusaaja täisealiseks saamiseni või tema täieliku teovõime taastumiseni. (3) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja piirab andmete avalikkusele kättesaadavust tegeliku kasusaaja või tema esindaja põhistatud taotluse alusel, kui on tõendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolud esinemine. Andmete avalikkusele 17 kättesaadavuse piiramine lõpetatakse, kui ei esine kättesaadavuse piirangu seadmise aluseks olevat asjaolu. Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja teavitab taotlejat andmete kättesaadavuse piiramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning andmete kättesaadavuse piiramise lõpetamise otsusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piiratud kättesaadavusega andmeid avaldatakse üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusele, notarile, täidesaatva riigivõimu asutusele, Finantsinspektsioonile ning Rahapesu Andmebüroole. (5) Tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud otsuste arvu ja põhjenduste kohta ülevaate Euroopa Komisjonile.“;“. § 3. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses: „32) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul isiku Rahapesu Andmebüroo ametikohale nimetamisel või töölepingu sõlmimisel;“. § 4. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 269 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) finantseerimisasutusena tegutsemiseks 3300 eurot;“; 2) paragrahvi 269 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks 10 000 eurot.“; 3) paragrahvi 269 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks väljastatava tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 eurot.“. § 5. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikku täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137).“. § 6. Äriseadustiku muutmine Äriseadustiku § 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka käesoleva seadustiku § 15 2. lõikes, väärtpaberite registri pidamise seaduse § 42 7. lõikes ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 772 2. lõikes sätestatud nõuete või kohustuste rikkumise või ebaõigete andmete esitamise suhtes.“. § 7. Seaduse jõustumine 18 (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse §-d 2 ja 6 jõustuvad 2022. aasta 7. märtsil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus… Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 19  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Aastatel 2019–2021 viidi Eestis läbi rahapesu, terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade leviku rahastamist käsitlev riiklik riskihinnang (edaspidi NRA). Selle tulemusel selgus, et riske maandavaid tegevusi on vaja teha mitmetes sektorites, sh seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujate, mittetulundusühingute (edaspidi MTÜ), sihtasutuste (edaspidi SA) ning usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujatega seonduvalt. Käesoleva eelnõu eesmärk on teha NRA-s tuvastatud kõige ajakriitilisemate probleemide lahendamiseks vajalikud muudatused seadustesse, mis peaasjalikult aitavad maandada virtuaalvääringute valdkonnas toime pandava rahapesu, terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamise riske. Muudatuste eesmärk on tugevdada Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) pädevust virtuaalvääringute teenuse loamenetluses ja järelevalve teostamisel ning sätestada rahvusvahelisele standardile vastavad nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Nende teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid parandada virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle teostatavat järelevalvet ning tagada, et Eesti tegevusluba ei oma need virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel ei ole kavatsust Eestis tegutsema asuda ja kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada. Samuti, lähtudes NRA tulemustest täiendatakse aluseid, mille korral on mittetulundusühingute sektori juriidilised isikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) kohaselt kohustatud isikud. Lisaks on eelnõus muudatused, mis on vajalikud tegelike kasusaajate andmekogu asutamiseks ja RAB-i töötajate ja ametnike taustakontrollide tegemiseks. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.07.2019, lk 122–137). Tulenevalt eeltoodust tehakse muudatused RahaPTS-is, karistusregistri seaduses (edaspidi KarRS), riigilõivuseaduses (edaspidi (RLS), täitemenetluse seadustikus (edaspidi TMS) ning äriseadustikus (edaspidi ÄS). Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus muutub tulevikus ka seoses krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teise seaduse muutmise seaduse vastavate osade jõustumisega, siis tehakse muudatused ka krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teise seaduse muutmise seaduses. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Henrik Mägi (e-post: [email protected], tel: 6113124) ja nõunik Sören Meius (e-post: [email protected], tel 6113630). Õigusliku analüüsi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-post: [email protected] tel: 6113549) ning eelnõu toimetas Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3. Märkused 1 Eelnõu on seotud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduseelnõuga (edaspidi ÜMIVS), millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele terviklik õiguslik raamistik. ÜMIVS-iga viiakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtav järelevalve Finantsinspektsiooni pädevusse ja kehtestatakse täiendavaid nõudeid eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse. Käesolevas eelnõus olev virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seetõttu hõlmab käesolev eelnõu virtuaalvääringute teenuse osas üksnes neid muudatusi, mis on viivitamatult vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks enne ÜMIVS-i jõustumist. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum valdavalt vastab selles direktiivis sätestatud nõuetele, mistõttu täiendavate muudatuste ettenägemine ei ole vajalik. Eelnõuga toetatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis oleva ülesande täitmist, mille kohaselt peab tegema analüüsi ja ettepanekud rahapesu, sealhulgas Eesti investeerimiskeskkonna ärakasutamise ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks vajalike täiendavate regulatiivsete muudatuste kohta. Eelnõuga on kavandatud muuta RahaPTS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 9, arvestades hiljem jõustuvaid muudatusi. Eelnõuga muudetakse ka krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust avaldamismärkega RT I, 02.06.2021, 1. Veel on eelnõuga kavandaud muuta karistusregistri seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.05.2021, 5, riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 25.06.2021, 5, täitemenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamisemärkega RT I, 09.04.2021, 3 ja äriseadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, RT I, 04.01.2021, 46. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 alusel – eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. Virtuaalvääringute teenuste turul toimuvad kiired muutused, mistõttu võivad riskid realiseeruda väga lühikese ajavahemiku jooksul. Eelnõu on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril. 2. Seaduse eesmärk Seadusmuudatuste eesmärk on aastatel 2019–2021 läbi viidud NRA käigus tuvastatud kõige suurema riskiga valdkondade kõige olulisemaid puuduseid tõhusalt maandada. NRA on uuring, mille eesmärk on tuua välja Eesti rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud ohud, haavatavused ja riskid ning levinumad ebaseadusliku tulu pesemise või terroriaktide rahastamise viisid. Läbi viidud riskihinnang on Eestil teine ja hõlmab aastaid 2017–2019. Riskihinnang baseerub Maailmapanga metoodikal, mille kohandas Eesti eripärasid arvestades sobivaks PwC. Riskihinnangu valmimisse panustasid 10 erinevat töörühma, kokku osales nende töös ligi 80 valdkonna spetsialisti avalikust ja erasektorist. Eraldi töörühm oli pühendatud finantstehnoloogia sektorile, mis vaatles lähemalt virtuaalvääringu teenusepakkujaid ja ühisrahastusteenuseid. Kogutud andmete analüüsi tulemusel otsustati, et valdkonna kiire arengu 2 ja rahvusvahelise (sh teiste riikide uurimisasutuste pöördumiste pinnalt nähtuva) mõõtme tõttu tuleb läbi viia lisauuring, mis hõlmaks ka aastat 2020 ja 2021. aasta I kvartalit. Käesolevale seletuskirjale on nimetatud lisauuring lisatud. NRA käigus tuvastati, et loamenetluse puuduste ja virtuaalvääringu tegevusloa regulatsiooni ebapiisavuse ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on tõusnud hüppeliselt virtuaalvaluuta teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riskid. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalas on kõrgendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, mille realiseerumine õõnestaks Eesti majandussüsteemi tervikuna. Riskide maandamiseks on virtuaalvääringu teenuse pakkumise suhtes kehtestatud tegevusloa nõue, kuid viimase NRA kohaselt on ilmnenud, et kehtivad nõuded pole piisavad. Riikliku riskihinnangu kohaselt on aktiveerumas tegevuslubadega ettevõtete kelmuskahtlusega tegevus ja vaatamata karmistunud nõuetele ka tegevuslubade taotlemine, mis võttes arvesse järelevalve subjektide kasvavalt suurt arvu ning piiratud järelevalveressurssi, komplitseerib riigil valdkonna kontrolli alla võtmist. Ebaausate võtete, või koguni kriminaalse tegevuse, seostamine riigi tegevusluba omavate ettevõtjate poolt kõigutaks avalikkuse usaldust ka riigi vastu. Käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused on analoogsed finantssektori turuosaliste suhtes kehtestatud nõuetele (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad). Täiendavad nõuded täidavad läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise eesmärki. Muudatuste tulemusel oleks järelevalveasutustel rohkem informatsiooni virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba taotlevate ja omavate ettevõtjate kohta, et teha informeeritud otsuseid tegevusloa andmise, andmata jätmise või kehtetuks tunnistamise osas. Tegevusloa kehtivuse ajal tagavad uued nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja kapitaliseerituse ja kompetentse juhtimise. Lisaks täiendatakse virtuaalvääringu teenuse mõistet ja täpsustatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate hoolsusmeetmete regulatsiooni. Riigilõivu tõstetakse seoses kontrolliesemeks lisanduvate nõuetega ning asjaoluga, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise näol on tegemist kõrge riskiga valdkonnas teenuse pakkumisega, mis vajab põhjalikumat kontrolli tegevusloa väljastamisel. Lisatakse riigilõiv tegevusloa muutmise eest. Lisaks virtuaalvääringute valdkonnale adresseeritakse käesoleva eelnõuga ka NRA käigus tuvastatud akuutseid puudujääke mittetulundusühingute sektori regulatsioonis ning usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate poolt hoolsusmeetmete kohaldamisel. Eelnõuga tehakse ka kolm tehnilisemat laadi, muudatust:  RahaPTS-i ja KarRS-i täiendatakse, et tagada RAB-ile võimalus teha töötajate ja ametnike värbamisel taustakontrolle. Senini tegi RAB-ile töötajate ja andmete värbamiseks vajalikke taustakontrolle Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kuid pärast iseseisvaks valitsusasutuseks muutumist peaks RAB neid iseseisvalt tegema. Seaduses tehakse ka sõnastuslikud muudatused, mis võtavad arvesse, et lisaks ametnikele töötavad RAB-is ka töötajad.  RahaPTS-is ja ÄS-is tehakse muudatused, mis on vajalikud tegelike kasusaajate andmekogu asutamiseks. Nimetatud andmekogu asutamiseks vajalike ettevalmistuste käigus on ilmnenud teatud muutmisvajadused. Muudatustega ühtlustatakse terminoloogiat, selgitatakse andmete õiguslikku tähendust, kehtestatakse andmetele juurdepääsu piiramise menetlus, luuakse alus määrata trahv valeandmete ja andmete esitamata jätmise eest ning täiendatakse usaldushaldurite poolt esitatavat 3  andmekoosseisu. Muudatused tagavad tegelike kasusaajate andmekogu eesmärgipärase toimimise.  RahaPTS-i normitehnilist märkust täiendatakse ja TMS-i lisatakse normitehniline märkus. Nimetatud normitehnilistes märkustes viidatakse direktiivile (EL) 2019/1153, mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum valdavalt vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Suurem osa asjakohaseid sätteid asub RahaPTS-is, kuid kuna üks oluline teema direktiivis on ka ligipääs maksekontoteabele, mis Eestis toimub elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, siis on vaja lisada ka viide TMS-i, millega reguleeritakse vastavat ligipääsu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Eelnõu § 1 punkt 1. Kehtiva seaduse kohaselt on RahaPTS-is kohustatud isikuks MTÜ-d, SA- d ja teised juriidilised isikud, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, juhul, kui nad teevad tehinguid, kus kasutatakse sularaha suuremas vääringus kui 5000 eurot. NRA raames ilmnes, et asjakohasem oleks suuremat rõhku panna mittetulundusühingute sektori hoolsusmeetmetele juhtudel, kui nad teevad tehinguid isikutega, kes on asutatud või pärit suurema riskiga geograafilisest piirkonnast või kelle asu- või elukoht on suurema riskiga geograafilises piirkonnas. Mõlemad asjaolud on kehtiva õiguse järgi kohustatud isikute puhul aluseks tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamiseks. Geograafilise riski senisest suurem arvestamine kohustatud isikute määratlemisel on seotud asjaoluga, et mittetulundusühingute sektor on võrreldes teiste sektoritega rohkem haavatavad terrorismi rahastamisega seonduvatele ohtudele. Terrorismi rahastamise kontekstis ei ole asjakohane kohustatud isiku määratluses silmas pidada üksnes summapõhist piirmäära, kuna terrorismi rahastamine võib toimuda ka väga väikeste summadega. Terrorismi rahastamise tõkestamisel on eriti oluline jälgida geograafilise riski taset, mistõttu on oluline, et mittetulundusühingud, kes tegutsevad kõrgendatud terroriohuga piirkondades, näiteks vahendades sinna abi, teeksid seda hoolsusmeetmeid rakendades, et vältida teadmatusest terroristide rahastamisena käsitletavaid ülekandeid ning suurendada kogu sektori suhtes usaldust. Eelnõu § 1 punktid 2 ja 3. Virtuaalvääringu teenuse mõiste alla lisatakse täiendavad teenused. Kehtiva seaduse kohaselt on virtuaalvääringu teenusteks virtuaalvääringu rahakotiteenus ja virtuaalvääringu vahetamise teenus. FATF1 on avanud virtuaalvääringu teenuse mõiste sisu, mille kohaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontekstis peavad olema asjakohaselt reguleeritud vähemalt järgmised virtuaalvääringutega seonduvad teenused: 1) virtuaalvääringute vahetamine raha vastu või raha vahetamine virtuaalvääringute vastu; 2) ühe virtuaalvääringu vahetamine teise vastu; 3) virtuaalvääringute teisaldamine/ülekandmine (ühelt isikult teisele); 4) virtuaalvääringute või vahendite, mis võimaldavad teostada kontrolli virtuaalvääringute üle, hoidmine/haldamine; 5) virtuaalvääringute emitendi virtuaalvääringute pakkumises ja/või müügis osalemine või finantsteenuste osalemine seoses pakkumise/müügiga. Kehtiva RahaPTS-i kohaselt hõlmab virtuaalvääringu rahakotiteenus ülalolevas loetelus neljandat teenust ja virtuaalvääringu vahetamise teenus ülalolevas loetelus esimest ja teist 1 Financial Action Task Force, Rahapesu Tõkestamise Töökond on valitsustevaheline organisatsioon, mille ülesandeks on olla RP/TR ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise valdkonnas rahvusvahelise standardi kehtestaja 4 teenust. See tähendab, et kehtiv RahaPTS ei kohaldu, kui pakutakse ülalolevas loetelus kolmandana ja viiendana nimetatud teenust. FATF-i hinnangul peaks kõigi nimetatud viie teenuse osas kohalduma hoolsusmeetmed ja muid rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandavad meetmed. Selleks, et maandada osade virtuaalvääringutega seonduvate teenuste rahapesu ja terrorismi rahastamise riski ja tagada Eesti õiguse vastavus rahvusvahelisele standardile, täiendatakse RahaPTS-is virtuaalvääringu teenuse mõistet kahe teenusega. Esiteks hõlmatakse teenus, mis seisneb virtuaalvääringuga seotud korralduste vastuvõtmises, täitmises ja edastamises kolmandate isikute nimel, mille raames virtuaalvääringu teenuse osutaja teeb füüsilise või juriidilise isiku nimel tehingu, millega teisaldatakse virtuaalvääring ühest virtuaalvääringu rahakotist või ühelt kontolt teisele. Tegemist on FATF-i mõistes virtuaalvääringute ülekandmise/teisaldamise teenusega, mis on seaduses täpsemalt lahti kirjutatud. Lisatav punkt hõlmab kõiki teenuseid, mis võimaldavad teenust kasutaval isikul anda üle teistele isikutele omandit, valdust või muul viisil kontrolli virtuaalvääringu üle. Teenuse raames teeb teenuspakkuja tehingu teise isiku nimel. Teenus hõlmab igasugust ostjate ja müüjate vahendamist (näiteks maaklerteenuse laadsed teenused) ja teenuseid või tehnoloogiaid, mis toovad omavahel kokku ostjad ja müüjad. Virtuaalvääringu teenuse pakkujaks on isikud ka siis, kui teenuse pakkumine on detsentraliseeritud või teenuse pakkumisega seonduvad ülesanded/tegevused on jaotatud mitme isiku vahel. Üleandmine on tõenäoliselt lõpule viidud, kui uuel isikul on omandiõigus, valdus või muul viisil kontroll virtuaalvääringu üle või võimalus teenida virtuaalvääringult tulu või saada muul viisil kasu. Teisaldamise teenuse eelduseks pole õiguste ainuisikuline omamine virtuaalvääringu üle ei enne ega pärast tehingut, seega võib näiteks pärast teenuse osutamist virtuaalvääring olla ühisomandis. Kontrolli virtuaalvääringu üle võib seisneda ka selles, et olukorras, kus isik ise ei saa teostada tehinguid virtuaalvääringuga ega muul viisil otsest kontrolli virtuaalvääringu üle teostada, on isikul õigus virtuaalvääringu teenuse pakkujale anda virtuaalvääringuga seonduvaid korraldusi. Pärast käesoleva punkti lisamist RahaPTS-i on virutaalvääringu teenuse pakkuja mõiste alla hõlmatud ka need isikud, kes üksi ei saa vastavaid tehinguid teostada, vaid vajavad kolmanda isiku abi nende tegemisel. Seega võib teenuse kirjelduses olevaid tegevusi läbi viia ka mitu isikut koostöös, kes kõik oleksid sellisel juhul virtuaalvääringu teenuse pakkujad. Detsentraliseeritud platvormides (P2P) on teenuse pakkujaks isikud, kes on asutanud platvormi, kes saavad muuta parameetreid, kes arendavad platvormi, kellel on platvormis täiendavad õigused (näiteks administraator) või kes koguvad platvormi kasutamise eest tasu. Teiseks lisatakse virtuaalvääringu väljastamine, selle pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine. Teenus hõlmab nii emitendi enda pakutavaid teenuseid kui ka teise osapoole pakutavaid teenuseid, mis on seotud pakkumisega, turundamisega, müügiga, levitamisega ja meetmetega, mida on vaja kauplemise tagamiseks. Pelgalt virtuaalvääringu pakkumiseks vajaliku tarkvara arendamine siiski ei kvalifitseeru virtuaalvääringu teenuseks, kui teenus ei hõlma eelnimetatud täiendavaid aspekte. Samas tarkvara kasutamise võimaldamine virtuaalvääringu pakkumise, müügi või kauplemise mõjutamiseks võib olla hõlmatud. Eelnõu § 1 punkt 4. Seoses muudatusega, mille kohaselt lisatakse täiendav alus, mil on RahaPTS-is kohustatud isikuks MTÜ-d, SA-d ja teised juriidilised isikud, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, täiendatakse vastavalt hoolsusmeetmete kohaldamise aluseid. Täpsem selgitus on eelnõu § 1 punkti 1 põhjendustes. 5 Eelnõu § 1 punkt 5. Usaldushalduse ja äriühingute teenus on nö mugavusteenus, millega kaasnevad spetsiifilised riskid seoses äriühingute petuskeemidega, mida on kajastanud ka NRA vastavas peatükis. Äriühingute ärakasutamine kurjategijate poolt on jätkuv trend. Hetkel ei ole piisavaid riiklikke kontrollimeetmeid, mis aitaksid ennetada ja vältida äriühingutest läbipaistmatute ahelate loomist, tegelike kasusaajate peitmist ja maksuõigusrikkumiste toimepanemist. Kohustatud isikud peavad seetõttu rakendama kohast hoolsust ja jälgima erinevate kuritarvitustele viitavate indikaatorite esinemist, et maandada äriühingute ärakasutamisega seonduvate riskide realiseerumise tõenäosust. Äriühingute asutamise ja asutatud äriühingute võõrandamisega professionaalselt tegutsevad ettevõtjad peavad samuti rakendama rahvusvahelisi sanktsioone ning tagama, et Eesti äriühinguid ei võõrandataks näiteks terroristide nimekirjadesse kantud isikutele. Selleks on vajalik tagada minimaalselt, et usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad rakendaksid hoolsusmeetmeid, millega on võimalik erinevaid äriühingute väärkasutamisega seonduvaid skeeme vältida ja ennetada. Muudatusega kehtestatakse vajalik nõue, et sellised teenusepakkujad kohaldaksid hoolsusmeetmeid ka juhtudel, kus ärisuhet (definitsioon RahaPTS § 3 p 4) ei looda – nt kui äriühing asutatakse või võõrandatakse ühekordse teenusena ja seejuures tehingu väärtus jääb alla 15 000 euro, mis on teiseks hoolsusmeetmete kohaldamise eelduseks. Muudatusega täpsustatakse, et äriühingu või muu juriidilise isiku asutamise ja võõrandamise korral peab vastava teenuse pakkuja alati rakendama hoolsusmeetmeid. Eelnõu § 1 punktiga 6 nähakse ette § 19 lõike 4 kustutamine. Paragrahvi 19 lõike 4 algne eesmärk oli võtta üle nn 4. rahapesu tõkestamise direktiivi—(EL) 2015/849, artikli 11 alapunkt (b) alternatiiv ii), mille osas tehti erand ärisuhte väliselt juhuti teenuste pakkumise hoolsusmeetmete rakendamiskohustuse piirmäärast (15 000 eurot) rahaülekannetele. Kuna rahaülekandeid pakuvad krediidi- ja finantseerimisasutused, ning, teatud mööndustega, virtuaalvääringute teenusepakkujad, siis on õigusselguse huvides krediidi- ja finantseerimisasutuste (ja virtuaalvääringu teenusepakkujate) hoolsusmeetmete kohaldamise eristuste reguleerimine ühes sättes, milleks on § 25. Vastavad täpsustused käesoleva eelnõuga ka tehakse (vt järgmiseid punkte). Kuna lõikes 4 viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet, on otsekohalduv, ei ole selle määruse sätetele korrektne siseriiklikus õiguses sel kujul viidata. Seega on § 25 lõike 11 muudatuse eesmärk täpsustada üksnes 4. rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 11 üle võtmine Eesti õigusesse, mitte dubleerida otsekohalduva määruse 2015/847 sätteid. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise käigus kogutavate andmete koosseisu füüsilise isiku sidevahendite andmetega. Kehtiva seaduse kohaselt kogutakse isikusamasuse tuvastamisel andmeid juriidilise isiku sidevahendite kohta, kuid mitte füüsilise isiku sidevahendite kohta. Praktikas on hilisemat uurimiste ja järelevalve käigus esinenud olukordi, kus andmete kogumist ja uurimist lihtsustaks oluliselt füüsilise isiku sidevahendi andmete olemasolu. Eelnõu § 1 punktid 8 ja 9. Käesoleva muudatuse eesmärgiks on tagada Eesti õiguse vastavus uuendatud rahvusvahelisele standardile. Tehingutega kogutav informatsioon ja selle säilitamine parandab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, avastamist ja uurimist ning piiravate meetmete rakendamist. Muudatusega kehtestatakse täiendav hoolsusmeetmete kohaldamise erisus virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Virtuaalvääringutega tehtavad tehingud on anonüümsemad kui klassikalised rahaülekanded. 2019. aaasta juunis laiendas rahvusvaheline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardiseadja FATF virtuaalvääringu teenusepakkujate suhtes makseteenustele kehtivat nn „travel rule“ nõuet. Selle kohaselt peavad ka virtuaalvääringute kaudu vahendite liigutamist võimaldavad ettevõtjad lisama sellistele ülekannetele sama info, 6 mis käib kaasas pankade ja maksevahendajate kaudu rahaliste vahendite ülekandmisel. Analoogse nõude kohaldamine virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes on põhjendatav seoses asjaoluga, et virtuaalvääringuid kasutatakse eeskätt maksete tegemiseks või väärtuse ülekandmiseks, millega tavaliselt ei kaasne õigusi virtuaalvääringu väljastaja enda või tema poolt pakutava toote või teenuse suhtes. Teisisõnu kasutatakse virtuaalvääringuid pigem vahetusvääringuna (nt kaupade/teenuste müümiseks või ostmiseks kellegi käest, kes ise ei ole virtuaalvääringu väljastaja) või ka investeerimise eesmärgil läbi virtuaalvääringu enda väärtuse säilitamise/suurendamise. Muudatuse kohaselt peavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad tehingu teostamisel koguma andmeid virtuaalvääringu ülekande algataja ja saaja kohta. Virtuaalvääringu „maksega“ peavad kaasa liikuma ülekande algataja nimi, arve (või rahakoti) identifikaator, algataja aadress (geograafiline identifikaator). Nime all mõeldakse täispikka isikunime. Kui isikul on mitu ees ja/või perekonnanime, siis peavad olema tehingu kohta salvestatud andmetes kajastatud kõik ees- ja/või perekonnanimed. Kui isikul on mitu kodakondsust, siis tuleb koguda andmed kõigi kodakondsuste kohta. Kontaktandmed peavad olema toimivad ja regulaarselt uuendatud. Kui virtuaalvääringu maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaatoreid koguda võimalik ei ole, tuleb tagada, et tehingute vahendamiseks kasutatav süsteem loob ülekande kohta kordumatu tehingutunnuse, mis peab võimaldama jälgida vahendite liikumist tehingu algataja ja saaja vahel. Siin ei saa piirduda avalikult kättesaadava informatsiooniga (näiteks avatud hajusraamatu süsteemile viitamisega), vaid teenusepakkuja peab ise tagama tehingu tunnuste salvestamise koos kliendi andmetega viisil, mis võimaldab vajaduse korral vastata viivitamatult RAB-i või õiguskaitseasutuste päringutele. Lisaks tuleb edastada vastava informatsiooni viivitamatult (samal ajal tehingu toimumisega või koos tehingu algatamise teatega) tehingu kõigile osapooltele, kasutades selleks turvalist andmevahetuskanalit. Edastamise turvalisus tähendab, et on tagatud, et edastatavaid andmeid ei avalikustataks lubamatult. Tagatud peab olema andmete terviklikkus ja töödeldavus andmete säilitamise kui ka kahtlastest tehingutest teatamise eesmärgil. Kui tehingul ei ole teisi osapooli, siis andmeid edastama ei pea, kuid andmetele tuleb siiski tagada samaväärne kaitse ja järgida nende säilitamise nõudeid. Isikuandmete kogumine ja säilitamine peab toimuma, lähtudes peaasjalikult isikuandmete kaitse üldmäärusest2 ja isikuandmete kaitse seadusest, arvestades RahaPTS §-dest 47 ja 48 tulenevaid erisusi. Lisaks täpsustatakse FATFi soovituste alamkriteeriumi 15.9 (a) rakendamist, mille kohaselt on ärisuhte väliselt juhuti tehingute tegemisel virtuaalvääringu teenusepakkujatel tavapärasest (15 000 eurot, mis on kehtestatud hetkel RahaPTS § 19 lg 1 punktis 2) madalam hoolsusmeetmete kohaldamise summapõhine piirmäär – 1000 eurot. Hoolsusmeetmeid tuleb alati kohaldada ärisuhte loomisel (s.t kestvuslepingu või kestva iseloomuga kliendisuhte loomisel) ning juhul kui sellist suhet ei looda ning selle tekkimist ei saa ka mõistlikult eeldada – 1000 euro suuruste virtuaalvääringute ülekannete puhul. Selliselt on vähendatud anonüümsete juhutehingute tegemise võimalused ja selle kaudu rahapesijate ja terrorismi rahastajate võimalused märkamatult tehinguid teha. Alampiir on sätestatud analoogiana makseteenuste osas kehtivate nõuete kohaldamise alampiirile. Eelnõu § 1 punkt 10. Muudatusega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujale kohustus säilitata virtuaalvääringu teenuse pakkuja hoolsusmeetmete erisuste kohaldamisega seonduvaid dokumente, dokumentide koopiaid ja andmeid. Nõue tuleneb vajadusest tagada RAB-ile või uurimisasutusele ligipääs hoolsusmeetmete täitmiseks kasutatud dokumentidele ja andmetele. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) 7 Säilitama peab vähemalt isikusamasuse tuvastamiseks kasutatud andmeid, tehingu aega, andmete kogumise aega, tehingu osapooltega seonduvaid andmeid ning tehinguga seoses kogutud andmete edastamise aega ja adressaate. Eesmärk on, et iga kliendisuhte ja tehingu osapool oleks tuvastatav ja seostatav konkreetse tehingu või lepinguga. Andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat. Eelnõu § 1 punktid 11–21. Varasemalt PPA koosseisu kuulunud rahapesu andmebüroost sai alates 1. jaanuarist 2021. aastal eraldiseisev asutus Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Seoses töö alustamisega eraldiseva asutusena kadus võimalus kontrollida RAB-i teenistusse ja tööle kandideerijate tausta. Kuni selle ajani kui rahapesu andmebüroo oli osa PPA-st oli vastav õigus sätestatud politsei ja piirivalve seaduses (edaspidi PPVS). Käesolevate muudatuste eesmärgiks RahaPTS-is on vastav õigus sarnaselt varem kehtinud regulatsioonile taastada. RAB-i andmekogus töödeldakse igapäevaselt kõrge turbeastmega andmeid, millele juurdepääsuõigus on RahaPTS § 60 lõike 1 kohaselt üksnes RAB-i ametnikel. Samuti töödeldakse RAB-is riigisaladusega kaitstud teavet. Selleks, et ära hoida nii infosüsteemide, inimeste kui ka hoonete rünnet ning tagada kogu tundliku sisuga teabe töötluse kõrgeim turvalisus on äärmiselt oluline, et RAB-i teenistusse või tööle kandideerija oleks usaldusväärne ning laitmatu taustaga. Seetõttu on vajalik täiendada RahaPTS-i võimalusega kontrollida RAB- il edasiselt ise teenistusse ja tööle kandideerivate isikute tausta. Samuti kohustuvad eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ametnikud ja töötajad võrdväärselt tähtajatult hoidma saladuses talle seoses teenistus- ja tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas panga-, äri-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusega või info jagamise piiranguga teavet, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud ametikohustuste täitmist või teenistus- või töösuhte lõppemist. Taustakontrolli tegemise põhimõtted, jäetakse samasuguseks nagu need olid ajal, mil rahapesu andmebüroo oli osa PPA-st. RAB-i teenistusse või tööle kandideerijate andmete esitamiseks võetakse kasutusele sarnane ankeet, nagu oli kasutusel PPA-s ja kontrolli ulatuses lähtutakse PPVS-is sätestatud põhimõtetest. Taustakontroll viiakse läbi ühetaoliselt nii ameti- kui ka töökohale kandideerijate suhtes, kuna tundliku teabega kokkupuute võimalused töötades RAB- is on kõikidel ametnikel ja töötajatel. Muudatuse kohaselt sätestatakse RahaPTS § 611 lõikes 1 RAB-i ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerijale kohustus täita kandideerimisel isikuankeet, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava isiku sobivust ametikohale või töökohale RAB-is. Isikuankeedis küsitakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud, et hinnata isiku sobivust konkreetsele ameti- või töökohale. Samas annab ankeedi täitmine ka kandideerijale endale võimaluse hinnata, kas ta sobib kohale, kuhu ta kandideerib. Säte kehtestab ka andmete säilitamise tähtaja, mis on sarnaselt PPA analoogsele regulatsioonile3, viis aastat. RahaPTS § § 611 lõige 2 määratleb piirid, milliseid isikuandmeid võib töödelda ning milliseid asjaolusid võetakse arvesse isiku sobivuse hindamisel RAB-i teenistusse ja tööle kandideerimisel. Eelnõu järgi võib töödelda isikuandmeid ja koguda tõendeid muuhulgas isikule määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta, isiku suhtes algatatud kriminaalmenetluste ja menetlust lõpetava lahendi kohta, isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele 3 Isikuankeedi vorm RT I, 18.09.2018, 11 § 2 lõige 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/118092018011 8 võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele ning isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. RahaPTS § 611 lõikes 3 kehtestatakse sarnaselt PPVS-iga ja päästeteenistuse seadusega (edaspidi PäästeTS) võimalus kontrollida isiku sobivust nimetatud ameti- või töökohale ka juba töötamise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku ametikohale nimetamise või tema tööle võtmise. Lisatava sätte põhjendused on samad, mis on toodud eelnõu samasisuliste muudatustega seonduvalt. RahaPTS § 611 lõige 4 loetleb RAB-i õigused taustakontrolli läbiviimisel. Samuti annab säte andmesubjektile teavet, millist infot tema kohta võidakse taustakontrolli läbiviimisel koguda. RAB-il on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks pöörduda teise ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku poole, vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus, kontrollida, kas kontrollitavat isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isikut on karistatud vangistusega või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, sealhulgas saada andmeid karistusregistri arhiivist, kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust ning samuti töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. Samasugune regulatsioon on nii kehtivas PäästeTS kui ka PPVSis. RahaPTS § 611 lõike 5 kohaselt, kui RAB tuvastab isikuankeedis esitatud andmete kontrollimisel, et kui esinevad isiku ametikohale nimetamist või töökohale võtmist välistavad asjaolud, siis isikut tööle ei võeta. Selgesõnaliselt tuuakse ka välja, et juhul, kui isik on kontrollimise tulemusena osutunud ebausaldusväärseks, siis vastava keeldumise põhjuseid ning keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. Seda õigustavaks asjaoluks on, et taustakontrolli teostamisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid, mille teatavaks saamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Kõnealune säte on ka keeldumise aluseks juhul, kui keeldumise põhjuseid ning asjaolusid küsitakse teabenõude vormis. Piirangu seadmisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse4 artiklis 23 sätestatuga, mille kohaselt võib piirata määruse artiklites 12–22 ja 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Üldmääruse artikkel 15 reguleerib andmesubjekti õigust tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, millest üldmäärus lubab teha erisusi, kui andmete avalikustamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Eelnõu § 1 punktides 11–17 ja 18-21 tehakse vajalikud täiendused, mis võtaksid arvesse, et lisaks ametnikele töötavad RAB-is ka töötajad. Muudatustega laiendatakse ametnikele kohalduvate sätete kohaldamisala ka töötajatele. Eelnõu § 1 punkt 22. Muudatusega täiendatakse tegevusloa taotlusega esitatavate andmete ja dokumentide koosseisu. Esitatavad dokumendid ja andmed peavad kinnitama järelevalveasutusele, et ettevõtja vastab virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuetele. Taotleja poolt järelevalveasutusele esitatav finantsinformatsioon suurendab sektori läbipaistvust. Esitatavad finantsaruanded ja muud dokumendid annavad järelevalveasutusele informatsiooni ettevõtja ärimudeli, usaldusväärsuse ja maksevõimelisuse kohta. Aktsia või osakapitaliga seonduvad dokumendid on RahaPTS § 72 lõikes 1 punktis 6 tegevusloa kontrolliesemeks oleva 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) 9 täies ulatuses sisse makstud aktsia- või osakapitali nõude täitmise tõestamiseks. Äriplaan annab informatsiooni kavandatavast äritegevusest, mille põhjal järelevalveasutus saab hinnata, kas ettevõtja pärast tegevusloa saamist jätkab tegevusloa nõuete täitmist. Virtuaalvääringu teenuste näol on tegemist elektroonilistel süsteemidel põhinevate teenustega, mille puhul on eriti oluline süsteemide turvalisus ja klientide ning investorite andmete kaitse. Seetõttu peab tegevusloa taotleja tähelepanu pöörama teenuse osutamisel kasutatavate lahendustega seotud riskide hindamisele ja maandamisele ning teenuse pakkuja valduses olevate andmete turvalisusele. Kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujale kehtestatakse ka majandusaasta aruande auditi kohustus, siis peab taotleja edastama informatsiooni talle teenuseid pakkuva audiitorettevõtja kohta. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujate olulise osaluse omanduse üle teostatava järelevalvega on vaja fikseerida ettevõtjaga seonduvad omandisuhted tegevusloa taotlemise hetkel. Samuti on vaja informatsiooni ettevõtja ja ta juhtorganite liikmete majanduslike sidemete kohta, et vältida olukorda, kus piisav järelevalve ettevõtja üle on takistatud seoses ettevõtja või ta juhtorgani liikme ja teise isiku vahelise märkimisväärse seosega. Täiendavate andmete küsimine ettevõtja ja ta juhtorgani majanduslike sidemete kohta on vajalik, et tagada käesoleva eelnõuga RahaPTS § 72 lõike 1 punktiga 7 lisanduva tegevusloa kriteeriumi kontrollimine. Eelnõu § 1 punkt 23. RahaPTS täiendus sätestab, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba pole teisele isikule üleantav. Sätte eesmärk on tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad vastaksid tegevusloa tingimustele. Ilma piirava sätteta saaks tegevusluba taotleda tegevusloa tingimustele vastavale ettevõtjale eesmärgiga see pärast tegevusloa saamist üle anda ettevõtjale, kes tingimustele ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 24. RahaPTS § 70 lõiget 5 täiendatakse viitega sama paragrahvi lõikele 32, kus on sätestatud täiendavad dokumendid ja andmed, mida virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa taotlemiseks tuleb esitada. RahaPTS § 70 lõige 5 lähtub põhimõttest, et kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, siis ta peab esitama sama RahaPTS- is sätestatud andmekoosseisu, mida ta esitab enda kohta. Käesoleva eelnõuga täiendatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlusega esitatavat andmekoosseisu, mistõttu senise lähenemise säilitamiseks on vaja täiendada ka tütarettevõtja kohta esitatavat andmekoosseisu. Eelnõu § 1 punkt 25. Uue paragrahviga sätestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlusega esitatava äriplaani nõuded. Äriplaaniga esitatav informatsioon annab järelevalveasutusele teavet, kuidas ettevõtja kavatseb virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustada esimese kahe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist. See informatsioon on järelevalveasutusele vajalik mh seoses kohustusega kontrollida, kas ettevõtja asub taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Kui isik ei asu tegutsema, siis tunnistab RAB RahaPTS § 75 punkti 3 alusel tegevusloa kehtetuks. Lisaks annab äriplaan järelevalveasutusele informatsiooni, kuidas kavandab ettevõtja edaspidi tagada tegevusloa nõuetele vastavust. Samuti saab informatsiooni põhjuste kohta, miks ettevõtja on otsustanud taotleda tegevusluba Eestis ja missugune on ettevõtja edaspidine tegevus Eestis ja välismaal. Äriplaanist saadav informatsioon võimaldab järelevalveasutusel koguda teavet muutuste kohta virtuaalvääringu turul ja muud vajalikku informatsiooni järelevalve planeerimiseks. Eelnõu § 1 punkt 26. Muudetakse RahaPTS § 71, täpsustades tegevusloa andmise menetluse alustamise eeldusi ja tähtaja kulgemise algusaega. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab tegevusloa taotlemiseks esitama senisest rohkem dokumente ja andmeid. Kõigi vajalike dokumentide ja andmete olemasolu kontrollimine võib Rahapesu Andmebürool aega võtta. Kõigi dokumentide ja andmete olemasolu on vajalik, et Rahapesu Andmebüroo saaks alustada menetlusega, mille tulemuseks on tegevusloa andmise või andmata jätmise otsus. Rahapesu 10 Andmebüroo saab võimaluse jätta tegevusloa väljastamise menetlus algatamata juhul, kui on selge, et taotlusest on puudu andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud. Eelnõu § 1 punkt 27. Muudetakse RahaPTS § 72 pealkirja, kuna lisaks tegevusloa kontrollieseme loetelule lisatakse sättesse tegevusloa keeldumise aluste loetelu. Eelnõu § 1 punkt 28 ja 29. Muudatusega tühistatakse RahaPTS § 72 lõikes 1 olnud üksnes virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtinud tegevusloa kontrolliesemed ja lisatakse uus lõik, millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujale tegevusloa välja andmata jätmise alused. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja suhtes jätkuvalt kehtivad ka lõikes 1 nimetatud kontrolliesemed. Sisuliselt jäävad kehtima kõik senini kehtinud tegevusloa väljastamata jätmise alused, kuid seoses täiendavate nõuetega virtuaalvääringu teenuse pakkujale lisatakse täiendavaid tegevusloa andmisest keeldumise aluseid. RAB peab arvestama tegevusloa andmise menetluses otsuse tegemisel ka asjaolusid seoses ettevõtjale või ettevõtjas olulist osalust omavale isikule varasemalt väljastatud tegevuslubade kehtetuks tunnistamisega. Eelnõu § 1 punkt 30. Muudatusega täiendatakse korrektse ärialase maine kriteeriume. Lisatavad kriteeriumid on sellised, mida peetakse tavaliselt korrektse ärialase maine osaks. Säilib korrektse ärialase maine olemasolu eeldus, kuid täiendatakse sätet kriteeriumitega, mille täitmise puhul saab eeldada korrektse ärialase maine puudumist. Täiendusega tagatakse, et järelevalveasutustel ja turuosalistel on suurem selgus, mis kriteeriume hinnatakse korrektse ärialase maine kontrollimisel. Eelnõu § 1 punkt 31. Sätestatakse, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja, taotleja juhtorgani liige ja taotlejas olulist osalust omav isik ei või kahe aasta jooksul RAB-i tegevusloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotleja on reeglina see juriidiline isik, kellele taotluse rahuldamise korral väljastatakse tegevusluba. Kui tegevusloa taotleja ei saa tegevusluba või ta tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, siis tal on kehtiva õiguse kohaselt võimalik koheselt esitada uuesti identne taotlus. Kehtiv regulatsioon ei taga, et kõrgema ohuga virtuaalvääringute teenuste turule mittesobivad teenusepakkujad oleksid turult eemale hoitud. Muudatuse kohaselt, kui RAB on teinud otsuse, et isiku tegevusluba tuleb kehtetuks tunnistada, kuna ta ei ole täitnud seaduses sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohalduvaid hoolsusmeetmeid või andmete säilitamise/registreerimise kohustusi, siis ei ole isikul ühe aasta jooksul tegevusloa keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates võimalik uut tegevusluba taotleda. Eesmärk on tagada virtuaalvääringute teenuste pakkumise turul riskipõhine lähenemine, millega hoitakse turult eemal need ettevõtjad ja isikud, kellega kaasnev riskitase on kõige kõrgem. Lisatav säte ei piira oluliselt ettevõtjate võimalusi alustada virtuaalvääringu teenuse pakkumisega, kuna väikesed puudused tegevusloa taotluses on võimalik parandada tegevusloa taotluse menetluse käigus, mille pikkus on maksimaalselt neli kuud, ning suuri puudusi pole reeglina võimalik kõrvaldada päevade või nädalate jooksul. Eelnõu § 1 punkt 32. Paragrahv 721 lõikega 1 tõstetakse virtuaalvääringu teenust pakkuva ettevõtja aktsia- või osakapitali nõuet 12 000 euro pealt 350 000 euroni. Kapitalinõuete eesmärk on tagada virtuaalvääringu teenuse pakkuja suurem usaldusväärsus ja võlausaldajatele parem kaitse, mis oleks vastavuses neile antud õigusega tegutseda kõrgendatud usaldusväärsust eeldavas valdkonnas ja aitaks paremini maandada ettevõtja võetavaid riske. Kapitalinõude kasv 11 arvestab sektori käibe kasvu. Keskmine käive ajavahemikus 01.08.2020 kuni 01.08.2021 oli tegevusloaga ettevõtja kohta 40 miljonit eurot ja kui arvestada ainult neid ettevõtjaid, kes olid terve vaadeldava perioodi tegutsenud ega olnud peatanud oma tegevusluba, siis keskmine käive oli 80 miljonit eurot. Aktsia- või osakapitalinõue 350 000 euro ulatuses on seega ettevõtjatele jõukohane. Paragrahv 721 lõige 2 sätestab, et kui äriseadustiku § 140 lõike 1 ja § 246 lõike 1 kohaselt võib osa või aktsia sissemakse olla rahaline või mitterahaline, siis virtuaalvääringu teenuse pakkuja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla üksnes rahaline. Paragrahv 722 näeb ette nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahenditele. Paragrahvi eesmärk on tagada virtuaalvääringu teenuse pakkuja piisavate vahendite olemasolu ning näha ette nõuded omavahendite miinimum suurusele. Lõike 1 kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja minimaalselt omama omavahendeid kas algkapitali ehk 350 000 euro ulatuses või suuruse ulatuses, mis on neljandik eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest. Omavahendite miinimum on kahest viidatud suurusest suurem. Üldkulude arvutamise eeskirjad sätestatakse rahandusministri määruses (lõige 5). Lõike 3 kohaselt tuleb need üle vaadata igal aastal. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud alla aasta, siis võib ta kasutada ka prognoose, kuid peab kasutama hakkama varasemate perioodide andmeid kohe, kui need on kättesaadavad (lõige 4). Lõike 2 kohaselt koosnevad virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendid esimese taseme põhiomavahenditest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337) sätestatule. Esimese taseme põhiomavahendid on kapitaliinstrumendid (kui on täidetud määruses sätestatud tingimused) ja nende instrumentidega seotud ülekurss, jaotamata kasum, muu akumuleeritud koondkasum, muud reservid ja üldine reserv. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal hetkel võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega (lõige 6). Juhul kui omavahendite nõue ei ole täidetud, saab Rahapesu Andmebüroo määrata ettekirjutusega tähtaja nõuetega kooskõlla viimiseks (lõige 8). Paragrahvis 723 sätestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja majandusaasta aruande auditeerimise kohustus ja nõuded audiitorettevõtjale, tema määramisele ja audiitorkontrollile. Kõnealuse paragrahviga sätestatakse nõue, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse pakkuja raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud (lõige 1). Auditeerimiskohustuse üldnõuded on sätestatud audiitortegevuse seaduses, kuid need ei pruugi tagada kõigi virtuaalvääringu teenuse pakkujatele (näiteks väiksema tegevusmahuga äriühingute) raamatupidamisaruannete auditeerimise kohustust. Raamatupidamisaruannete auditeerimise nõude kehtestamise eesmärk on tagada usaldusväärne informatsioon virtuaalvääringu teenuse pakkuja finantsseisundi ja majandustulemuste kohta nii Rahapesu Andmebüroole järelevalve teostamiseks kui ka avalikkusele äriregistris avalikustatud aruannetes. Majandusaasta aruande audit on oluline omavahendite nõude täitmise hindamisel ja järelevalvetasu määra arvutamisel. Sellega seoses kehtestatakse Rahapesu Andmebüroole meetmed, et tagada nõuetele vastav majandusaasta aruande auditi olemasolu. Paragrahv 724 sätestab nõuded sisekontrolli funktsiooni ja andmete säilitamise kohta. Sisekontrolli funktsioon on kõikehõlmav, mis muuhulgas sisaldab siseauditi funktsiooni. 12 Siseauditi teostaja peamiseks ülesandeks on seirata ning hinnata kriitiliste protsesside ja süsteemide toimimist. Siseauditi funktsiooni teostaja ei saa hinnata (auditeerida) selle funktsiooni toimimist, mida ta ise teostab (nö enesekontrolli risk, huvide konflikt). Sama põhimõte kehtib ka selles osas, et siseauditi funktsiooni teostaja (siseaudiitor) ei tohiks osaleda eelnimetatud sise-eeskirjade väljatöötamisel, kuivõrd hiljem ta peab hindama sisekontrolli süsteemi toimimist, mille üheks osaks on ka erinevad sise-eeskirjad. Paragrahviga 725 kehtestatakse täiendavad nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkuja asukohale, tegevuskohale juhatuse liikmetele ja kontaktisikule. Lõikega 1 kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme nõuded. Sarnased nõuded on kehtestatud ka näiteks krediidiasutuste seaduses. Juhtorgani liikmed, kelle teadmised, kvalifikatsioon ja oskused on vastavuses sektori keerukusega, tagavad usaldusväärsema juhtimise, mis omakorda kaitseb paremini klientide ja omanike huve. Ka kehtiva seaduse kohaselt tuleb tegevusloa taotlusega esitada andmed juhtorganite liikmete haridustaset tõendavad dokumendid ning töö- ja ametikohtade täielik loetelu, kuid Rahapesu Andmebürool pole siiani olnud õiguslikku alust esitatavaid andmeid hinnata. Lõikega 2 sätestatakse, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liige ei või olla enama kui kahe virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme ametikohal. Eesmärk on vältida juriidiliste isikute ärakasutamist ja juriidiliste isikute näilist juhtimist, kus sama isik on väga paljude virtuaalvääringu teenuse pakkujate juhatuse liikmed. Kui kõik tegevusluba omavad juriidilised isikud on tegevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad, siis pole võimalik piisava hoolsustaseme ja pühendumusega täita väga paljude teenusepakkujate juhtorgani liikme rolle. Lõikes 3 kehtestatakse erisused, mis võimaldavad samas konsolideerimisgrupis ja läbi omandisuhete teiste ettevõtjate kontrollimise olukordades tagada paindlikkust. Lõikes 4 antakse isikutele võimalus vajadusel paluda põhjendatud juhul Rahapesu Andmebüroolt erandit ühele täiendavale juhatuse liikme ametikohale asumiseks. Lisaks sätestatakse lõikes 5, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja võib olla kontaktisik üksnes nendes virtuaalvääringu teenuse pakkujates, kus ta on ühtlasi ka juhatuse liikmeks. Lisatakse nõue, mille kohaselt igal virtuaalvääringu teenuse pakkujal peab olema kontaktisik või vastava struktuuriüksuse juht, kes pole mõne teise virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontaktisikuks või vastava struktuuriüksuse juhiks. Täienduse eesmärk on tagada, et kontaktisikul või vastava struktuuriüksuse juhil oleks reaalne seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujaga, sh teadmised virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusest ja ligipääs virtuaalvääringu teenuse pakkumisega seonduvatele andmetele. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus pakutakse kontaktisiku teenust, mille tulemusel üks isik on kümnete virtuaalvääringu teenuse pakkujate kontaktisik. Kui kontaktisik on deklareeritud kontaktisikuks mitmes ettevõttes, siis ei ole võimalik tagada konfidentsiaalsust suhtluses järelevalve- ja õiguskaitseasutustega. Samuti on olnud juhtumeid, kus kontaktisikuks on variisik, kes ei tea ettevõtte tegevusest midagi. Ettevõtte tegevuse kontrollimisel peab isik, kellel ei ole tugevat seost ettevõtjaga, igakordselt ise kellegi käest juurde küsima infot, millele tal peaks olema oma töökohast tulenevalt otse ligipääs. Selline olukord aeglustab mitte ei kiirenda järelevalveasutuse ja kohustatud isiku vahelist suhtlust. Muudatuse tulemusel on iga väljastatud virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga seostatav üks kontaktisik või vastava struktuuriüksuse juht, kes pole seotud mõne teise virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga. Sätestatakse eraldiseisva nõudena, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. Nimetatud nõue on kehtiva seaduse kohaselt tegevusloa 13 kontrollieseme loetelus, kuid tulenevalt asjaolust, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kontrollieseme loetelu asemel kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa andmise keeldumise alused, siis oleks selgem kehtestada ka eraldiseisev nõue. Lisatakse nõue, mille kohaselt eelnimetatud asu- või tegevuskoha kaudu on võimalik igal ajal tagada järelevalve- või uurimisasutuse esindajale juurdepääs kogutavatele ja säilitatavatele andmetele. Muudatus tuleneb praktikas esinevast probleemist, mille puhul pole järelevalveasutusel olnud alati piisavat ülevaadet järelevalve teostamiseks vajalikest andmetest. Seadust täiendatakse paragrahviga 726, mis välistab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) § 34 lõike 2 kohaldamist virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa suhtes. MSÜS § 34 lõige 2 võimaldab majandustegevusest loobuda teatud tähtajani, esitades majandustegevusest ajutiselt loobumise teate, kus märgitud ka majandustegevuse taasalustamise kuupäev. Majandustegevusest ajutiselt loobumise teade poleks kooskõlas käesolevas eelnõus oleva muudatusega, mille kohaselt lisandub tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusena virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuse katkestamine. Paragrahv 727 sätestab nõuded ja protsessi, mida tuleb järgida, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja kavatseb teenust osutada välisriigis kas teenuse piiriülese osutamise või filiaali asutamise kaudu. Välisriigina mõistetakse käesoleva paragrahvi tähenduses igat riiki, mis ei ole Eesti. Mõistet „teises riigis tegutsemine“ tuleb igakordselt osutatava teenuse põhjal analüüsida vähemalt (kuid mitte ainult) seda, kas virtuaalvääringu teenuse pakkuja osutab teises riigis teenust püsivalt, mis nõuaks ka välisriigi äriõiguse normistiku sätete kohaselt filiaali asutamist teises teises riigis (sh kas teenust osutatakse püsivalt; vt analoogia korras äriseadustiku § 384 lõiget 1) ning kas nimetatud välisriigis eeldab osutatav teenus tegevusluba või finantsjärelevalvet. Lõike 1 kohaselt tuleb juhul, kui tegevusloa saanud virtuaalvääringu teenuse pakkuja soovib tegutseda välisriigis, sealhulgas asutada välisriigis filiaal või osutada välisriigis piiriülest teenust, virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitada RAB-ile sellekohane avaldus ning sama lõike 1 punktides 1-4 nimetatud andmed ja dokumendid. Esitada tuleb:  selle välisriigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või piiriülest teenust osutada (edaspidi sihtriik) (punkt 1);  tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi sihtriigis osutatavate teenuste kohta (punkt 2);  filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress sihtriigis, organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ning juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või nende puudumise korral sünniajad ja elukohad (punkt 3);  filiaali asutamise korral käesoleva seaduse §-s 701 sätestatud nõuetele vastav äriplaan filiaalina sihtriigis tegutsemise kohta vastavad filiaali sise-eeskirjad ning filiaalis rakendatav raamatupidamise sise-eeskiri (punkt 4). Lõike 2 kohaselt tuleb lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid esitada eesti keeles, ning RAB-i nõudmisel tuleb lisada ka vandetõlgi tõlge selle riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja soovib filiaali asutada. Säte põhineb suuresti MERAS § 25 lõikel 3. Lõike 3 järgi tuleb RAB-il teha ühe kuu jooksul otsus kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates, millega RAB kas kiidab heaks või keelab virtuaalvääringu teenuse pakkuja sihtriigis filiaali asutamise või teenuse piiriülese osutamise (vastavalt punktid 1 ja 2). Sama paragrahvi lõike 4 järgi teeb RAB otsuse viivitamata virtuaalvääringu teenuse pakkuja teatavaks. 14 Lõike 5 punktides 1-4 on nimetatud asjaolud, mille tuvastamisel on RAB-il õigus keelduda filiaali asutamisest või teenuse piirülese osutamisest. Nende hulka kuuluvad virtuaalvääringu teenuse pakkuja finantsseisundi, organisatsioonilise ülesehituse või muude võimaluste ebapiisavus nimetatud teenuste osutamiseks sihtriigis (punkt 1), kui esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada klientide huve, virtuaalvääringu teenuse pakkuja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust (punkt 2), kui esitatud dokumendid on ebaõiged või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele (punkt 3), või kui tegevuskava rakendamine võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske (punkt 4). Antud lõige põhineb enamjaolt MERAS §-il 27. Lõike 6 järgi kohustub virtuaalvääringu teenuse pakkuja teavitama RAB-i enne sihtriigis tegevuse alustamist kuupäeva, millal filiaal sihtriigis teenust osutama asub. Lõike 7 alusel kohustub virtuaalvääringu teenuse pakkuja viivitamata teavitama RAB-i kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides on toimunud muudatusi. Eelduslikult tuleb RAB-i teavitada ennetavalt, st vähemalt üks kuu enne muudatuste rakendumist, kuid kui see ei ole võimalik, tuleks muudatustest teavitada viivitamata. Lõike 8 kohaselt tuleb virtuaalvääringu teenuse pakkuja uue filiaali asutamiseks esitada RAB- ile avaldus ning asjakohased sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täiendused. Uue filiaali asutamisele kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2-7 sätestatut ehk samasugust protsessi nagu juba olemasoleva filiaali asutamisel. Eelnõu § 1 punkt 33. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa saamiseks ja omamiseks vajalike täiendavate nõuete lisandumisega täiendatakse ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Täiendused lähtuvad põhimõttest, et tegevusloa kontrolliesemeks olevaid kriteeriumeid tuleb täita ka pärast tegevusloa saamist. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja suhtes kehtivad ka MSÜS § 37 lõikes 1 ja RahaPTS § 75 lõikes 1 sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. Lisandunud on kehtetuks tunnistamise alusena virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuse katkestamine. Oluline ei ole mitte ainult tegevuse alustamine esimese kuue kuu jooksul, vaid et ka kõik tegevusluba omavad ettevõtjad, kelle suhtes järelevalveressurssi kasutatakse, tegevusloast tulenevat õigust aktiivselt kasutaksid. Punktid 2–5 adresseerivad olukorda, kui piisava järelevalve teostamine on takistatud ja/või Eestis tegevusloa saamist on kasutatud üksnes seetõttu, et seda on Eestis lihtsam saada kui riikides, kus tegelikult tegutseda soovitakse. Punktid 6 ja 7 käsitlevad olukordi, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitab väärinformatsiooni ja valeandmeid nii avalikkusele kui ka Rahapesu Andmebüroole. Kui MSÜS § 37 lõige 1 sätestab kehtetuks tunnistamise alusena üksnes olukordi, kus taotleja on valeinformatsiooni esitanud tegevusloa saamiseks, siis arvestades virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja Rahapesu Andmebüroo pidevat edasist suhtlust pärast tegevusloa andmist ning näiteks omavahendite aruandluskohustuse kehtestamist, on vajalik sätestada ka aluseks olukorra, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitab valeandmeid pärast tegevusloa saamist. Punkt 8 tuleb kohaldamisele reeglina siis, kui Rahapesu Andmebüroo on ettekirjutuse teinud omavahendite taastamiseks, kuid virtuaalvääringu teenuse pakkuja pole seda tähtaegselt täitnud. Punktid 9–11 sätestavad tegevusloa kehtetuks tunnistamise olukordades, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja või tema juhtorgani liige on toime pannud süüteo. Eelnõu § 1 punkt 34. Punktiga lisatakse RahaPTS-i neli paragrahvi, mis sätestavad virtuaalvääringu olulise osaluse omandamise, suurendamise ja muutmise regulatsiooni. Antud regulatsioon on vajalik, et tagada tähtajatu tegevusloa omaja jätkuv vastamine seaduse nõuetele, kuivõrd tegevusloa andmise otsustamisel arvestatakse ka osanike, aktsionäride ja liikmetega, tuleb kehtestada nõuded, mis kindlustavad virtuaalvääringu teenuse pakkuja 15 vastavuse tegevusloa taotlemisel täidetud tingimustele kogu tegevusloa kehtivuse aja. Tegemist on finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumitega. Lisatav § 752 kirjeldab protsessi olulise osaluse omandamisel või suurendamisel, sätestab olulise osaluse definitsiooni ning olulise osaluse omandamisel RAB-ile esitatavate andmete ja dokumentide nimekirja. Lõike 3 kohaselt teatab olulist osalust omandav või suurendav isik ehk omandaja RAB-i ning esitab nõutud andmed ja dokumendid. Andmekoosseis tagab, et pärast olulise osaluse omandamist on RAB-il virtuaalvääringu teenuse pakkuja oluliste osaluste omajate kohta samas ulatuses informatsiooni, nagu tal oli seda tegevusloa andmise hetkel. Oluline osalus on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult. Osalus on kaudne, kui seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga, seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut; seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga või sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks. RAB võib nõuda täiendavate dokumentide esitamist. Tuludeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete ja teiste andmete esitamise vajadus tekib, kui RAB-ile ei ole need andmed kättesaadavaks tehtud: näiteks kui äriühingu majandusaasta aruanne ei ole kättesaadav äriregistrist. Lähtudes andmete ühekordse küsimise põhimõttest, ei tohiks küsida neid andmeid ja dokumente, millele on RAB-il ligipääs olemas. Arvestades asjaoluga, et olulise osaluse omandamine võib toimuda erinevatel alustel, on ette nähtud regulatsioon juhuks, kui isik omandab virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi piiri mõne sündmuse tõttu või tehingu tulemusel, mille puhul ei ole enne virtuaalvääringu teenuse pakkujas olulise osaluse omandamist, osaluse suurenemist üle nimetatud piiri või isiku kontrollitavaks äriühinguks muutumist võimalik RAB-i RahaPTS-is sätestatud korras teavitada. Mõeldakse eeskätt olukordi, kus olulise osaluse omandamine äriühingus ei pruukinud olla omaette eesmärk, näiteks osaluse omandamine pärandusega, abielludes või muul sarnasel moel. Lisatakse § 753, millega kehtestatakse olulist osalust omavate isikute nõuded. Eelnõuga nähakse ette olulise osaluse hindamiskriteeriumid, mille põhjal järelevalveasutus hindab, kas omandaja on sobiv ja nõuetele vastav. Paragrahvis toodud kriteeriumid kattuvad teiste finantsjärelevalvesubjektide kohta kehtestatud eriseadustes samasisuliste normidega. Teenuseosutajas olulist osalust omav või omandav isik peab olema laitmatu ärialase mainega ning tema tegevus peab vastama teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele (punkt 1); tema finantsseisund peab olema piisavalt tugev, et tagada teenuseosutaja korrapärane ja usaldusväärne tegevus (punkt 2); ta peab olema võimeline tagama makseasutuse ja e-raha asutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise ning tema omanike struktuur ja ärisidemed peavad olema läbipaistvad ega tohi takistada tõhusa järelevalve teostamist (punkt 3); ning viimaks tuleb olulist osalust omandava isiku puhul välistada kahtlus, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (punkt 4). Olulise osaluse omandaja hindamisel ja olulise osaluse omandamiseks loa andmise otsuse tegemisel lähtub RAB nõuetele vastavusest või mittevastavusest ning sisustab diskretsiooniruumi kooskõlas õigusnormidega. Lisatav § 754 sätestab olulise osaluse omandamise ja suurendamise tingimused ja keelamise alused. Lõike 1 kohaselt on RAB-il hindamise teostamiseks aega 60 tööpäeva. Kui RAB selle 16 aja jooksul omandamist keelavat ettekirjutust ei tee, siis on RAB omandamisega vaikimisi nõustunud. Lõike 2 kohaselt on RAB-il õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul ta võib olulist osalust omandada, seda suurendada või muutuda virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontrollitavaks äriühinguks. Määratav tähtaeg ei tohi ületada kahtteist kuud. Omandaja on kohustatud viivitamata teavitama RAB-i olulise osaluse omandamise või suurendamise teostamisest või teostamata jätmise otsusest. Oluline on tagada RAB-ile selgus, kas omandamine toimus või jäi toimumata. Omandamiseks loa saamise ja reaalse omandamise vahele ei tohi jääda liiga suurt ajalist vahet, kuna omandamise luba on antud tol hetkel teada olevate asjaolude pinnalt, kuid vahepealse aja jooksul võivad asjaolud muutuda. Lõikes 3 sätestatakse olulise omandamise keeldumise alused. Keeldumise alused on seotud olulise osaluse omandamise regulatsiooni eesmärgiga, milleks on tagada tähtajatu tegevusloa omaja jätkuv vastamine seaduses sätestatud nõuetele. Sisuliselt on antud RAB-ile võimalus keelata olulise osaluse omandamine või suurendamine, kui selle tulemusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei vasta enam seaduses sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtestatud nõuetele. Samuti tõkestab regulatsioon virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga ettevõtja omandamist isiku poolt, kel varasemalt ei õnnestunud mõnele ettevõtjale tegevusluba saada. Lisaks on olulise osaluse omandamise eelduseks, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud vähemalt kaks aastat. Selle nõude eesmärgiks on tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba taotletakse nende isikute poolt, kes kavandavad vastaval tegevusalal tegutsema asuda, mitte ei tee seda eesmärgiga tegevusluba omav ettevõte kohe pärast tegevusloa saamist maha müüa. Lõike 4 kohaselt pärast olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontrollitavaks äriühinguks muutmist võib RAB teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või virtuaalvääringu teenuse pakkuja kontrollitavaks äriühinguks muutmine seadusega vastuolus olevaks, kui omandaja on esitanud eksitavaid andmeid või dokumente või esineb mõni olulise osaluse omandamise või suurendamise keelamise alus. Lõige 5 annab RAB-ile aluse ettekirjutusega keelata virtuaalvääringu teenuse pakkujas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad alused keelata olulise osaluse omandamist või suurendamist või, mille kohaselt tuleks osaluse omandamine või suurendamine lugeda seadusega vastuolus olevaks. Lõige 6 täpsustab, et paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud RAB-i ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka virtuaalvääringu teenuse pakkujale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist. Lisatav § 755 näeb ette regulatsiooni juhuks, kui olulise osaluse omandamise ja kontrollitavaks äriühinguks muutmise teavitamise regulatsioonist ei peeta kinni, kuna ka sel juhul tuleb tagada sisuline võimalus omandajate tegeliku kasusaamise vältimiseks. Seetõttu on piiratud olulise osaluse või kontrolli teostamine. Sätte kohaselt isik ei omanda aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ning ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui tehing on vastuolus RAB-i ettekirjutusega, või kui tehingust ei ole RAB-i kohaselt teavitatud või kui üldkoosoleku otsus on tehtud pärast RAB- i poolt ette nähtud omandamise tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine on käesoleva seaduse alusel lubatud. Kui nimetatud asjaolu(de) esinemisel arvati hääled üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, siis võib järelevalveasutus või virtuaalvääringu teenuse pakkuja osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige teha kohtule avalduse tunnistada üldkoosoleku otsus kehtetuks. Avaldus üldkoosoleku 17 otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. Sama regulatsioon kehtib ka tehingute osas, mille teostamine sai võimalikuks seoses ebaseadusliku olulise osaluse omandamise või suurendamisega. Paragrahv 756 on osaluse muutumisest teavitamise regulatsioon, mida kohaldatakse juhul, kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid või osasid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle või vähendab oma osalust alla määra või loobub kontrollist virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle. Lõike 1 kohaselt, kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse virtuaalvääringu teenuse pakkujas või vähendab oma osalust alla 20, 30 või 50 protsendi või loobub kontrollist virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle, peab ta kavatsusest RAB-i viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate või osade arvu. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel kontrolli virtuaalvääringu teenuse pakkuja üle või olulise osaluse virtuaalvääringu teenuse pakkujas või tema osalus väheneb alla 20, 30 või 50 protsendi. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama RAB-i. Lõike 3 kohaselt on ka virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustatud teavituse tegema, kui ta eelmistes lõigetes nimetatud asjaoludest teada sai. Lisatakse § 757–7512, millega kehtestatakse järelevalvetasu. Regulatsioon on üles ehitatud finantsinspektsiooni seaduse eeskujul. Tegemist pole riigilõivuga, kuna puudub teenus või vastusooritus, mis on tasuga seotud. Järelevalvetasu on perioodiliselt makstav tasu, mille maksmine on eelduseks virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalal tegutsemiseks. Eesmärk on, et järelevalvega seonduva kulu kataksid need turuosalised, kes sellest kõige rohkem kasu saavad. Järelevalvetasu määramisel lähtutakse hinnangulistest efektiivse järelevalve saavutamise kuludest. Võrdse määraga kapitaliosa ei tee virtuaalvääringu teenuse pakkujatel vahet ja kujutab endast miinimumtasu virtuaalvääringu teenuste turule sisenejatele. Mahuosa komponent sõltub pakutavatest teenustest ja nende mahust, mis korreleerub vastava turuosalise suhtes tehtava järelevalvetegevuse mahuga. Paragrahvis 757 sätestatakse, et järelevalvetasu koosneb fikseeritud kapitaliosast ja muutuvast mahuosast. Rahastamiskohustus algab tegevusloa väljastamisega ja lõppeb tegevusloa kehtivuse lõppemisega. Kui järelevalvetasu on perioodi eest (aasta või pool aastat) tasutud, kuid tegevusloa kehtivus lõppeb varem, siis järelevalvetasu enammakstud summat ei tagastata. Paragrahvis 758 järelevalvetasu kapitaliosa määr on 1% aktsia- või osakapitali summast ehk vähemalt 750 eurot. Mahuosa on 0,035% virtuaalvääringu ülekandeteenuse osutamise raames algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast. Mahuosa lõppmakse tasutakse eelmise aasta andmete alusel. Paragrahv 759 sätestab, et järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Rahapesu Andmebüroo isikut ära kuulamata vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja. Arvestusperioodiks on Rahapesu Andmebüroo eelarveaasta. Kui lõppmakse on liiga suur või väike, siis tuleb vajalikud tehingud teha hiljemalt eelarveaasta 1. septembriks Esimesel aastal tasub virtuaalvääringu 18 teenuse pakkuja üksnes järelevalvetasu kapitaliosa ja sõltuvalt, kas tegevusluba saadakse esimesel või teisel poolaasta, järelevalvetasu kapitaliosa täis ulatuses või pooles. Paragrahv 7510 sätestab tasumise tähtajad. Tegevusloa saamisel tuleb tasuda järelevalvetasu esimese 30 päeva jooksul pärast korralduse saamist. Järgnevatel aastatel tasutakse järelevalvetasu hiljemalt 31. detsembriks. Tegevusloa kehtivuse lõppemisel tasutakse järelevalvetasu hiljemalt 1. septembril. Paragrahv 7511 sätestab järelevalve tasu arvutamise ja tasumise erisused juhul, kui virtuaalvääringu teenuse pakkujad ühinevad. Paragrahv 7512 võimaldab järelevalvetasu saamiseks Rahapesu Andmebürool kasutada TMS-is sätestatud vahendeid. Lisaks võib järelevalvetasu maksmata jätmine olla tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjuseks. Eelnõu § 1 punkt 35. Täiendatakse RahaPTS-is olevat väärteokoosseisude loetelu kahe väärteokoosseisuga. Olulise osaluse omandamise korra rikkumise väärteokoosseis aitab tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja aktsionäride ja osanike ring oleks läbipaistev igal ajahetkel. Olulise osaluse omandamise nõuded moodustavad osa tegevusloa andmise ja selle olemasolu eeltingimustest, mistõttu nähakse ette võimalus kohaldada rahatrahvi. Olulise osaluse nõuete eesmärgiks on tagada, et asutatava või omandatava ettevõtja juhtimine on usaldusväärne, arvestades suuraktsionäri või suurosaniku tõenäolist mõju ettevõtja juhtimise kvaliteedile. Sätestatakse väärteo koosseis omavahendite nõuete rikkumise eest. Eelnõus kehtestatud usaldatavusnõuded on miinimumtingimused, millistele virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab vastama igal ajahetkel ning järelevalve eesmärk on tagada, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad tegutseksid kindlalt ja usaldusväärselt ning omaksid piisavalt kapitali ja reserve oma tegevusest tulenevate riskide katteks. Eelnõu § 1 punkt 36. Tegemist on rakendussättega. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab teatama RAB-ile, kuidas ta on muutnud oma tegevuse seaduses ettenähtud tingimustele vastavaks. Rakendussäte on vajalik, et tagada kehtiva tegevusloaga isikutele võimalus kohaneda muudatustega. Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele, siis võib Rahapesu Andmebüroo virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistada. Eelnõu tekstis on kohustus määratletud konkreetse kuupäevaga ja silmas on peetud, et seaduse redaktsiooni jõustumisest on ettevõtjatel kolm kuud aega oma tegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks. Ettevõtja peab kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama täiendavaid andmeid võrreldes juba esitatud andmetega. Ettevõtja senise tegevusloa tunnistab RAB kehtetuks, kui ettevõtja täiendavaid andmeid tähtajaks ei esita. Rakendussättega kehtestatakse võimalus Rahapesu Andmebürool pikendada menetlusaega tavapärasest kauem. Täiendava tähtajata võib RAB olla kohustatud väljastama automaatselt tegevuslube või tegevusloa omaniku tegevusluba tuleb automaatse tegevusloa väljastamise ära hoidmiseks kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 punkt 37. Seaduse normitehnilisse märkusesse lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud 19 direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), (EL) 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), (EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), (EL) 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3), (EL) 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja (EL) 2021/514, 22. märts 2021 (ELT L 104, 25.3.2021, lk 1—26). Muudatus on vajalik seoses tegelike kasusaajate andmekogu regulatsiooni lisandumisega RahaPTS-i. Viite vajadus tuleneb viidatud direktiivi artikkel 22 lõike 1a muutmisest, mille kohaselt peavad liikmesriigid halduskoostöö toimimise tagamiseks andma maksuhalduritele õigusaktidega juurdepääsu oma tegeliku kasusaajate andmekogus olevatele dokumentidele ja teabele ning ka hoolsusmeetmetega seonduvale muule informatsioonile. Senini oli vastav normitehniline märkus üksnes ÄS-i juures, kuna tegelike kasusaajate andmed polnud eraldiseisvas andmekogus, vaid äriregistri juures. RahaPTS-i normitehnilist märkust täiendatakse ka viitega direktiivile (EL) 2019/1153, mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Peaasjalikult puudutab direktiiv rahapesu andmebüroode kogutud ja töödeldud informatsiooni ja andmete kasutamist ja levitamist. Need teemad on peamiselt sätestatud RahaPTS-is ja RahaPTS-i alusel kehtestatud Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses. Kuna Eesti õigusruum vastab juba direktiivis sätestatule, pole vaja seaduse sisus muudatusi teha. Vastavustabel on lisatud seletuskirjale. 3.2. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Eelnõu § 2 punkt 1. Muudatusega täiendatakse tegelike kasusaajate andmekogu reguleerivat RahaPTS § 762, lisades sellele neljanda lõigu, millega antakse tegelike kasusaajate andmekogu andmetele informatiivne tähendus. Avaliku teabe seaduse § 436 lõike 4 kohaselt „Õiguslik tähendus antakse andmetele seadusega.“. Senini ei ole RahaPTS-is tegelike kasusaajate andmekogus olevatele andmetele õiguslikku tähendust antud, kuid enne tegelike kasusaajate andmekogu asutamist tuleks sätestada andmetele ka seaduse tasandil õiguslik tähendus. Eelnõu § 2 punkt 2. Seaduse paragrahvi 5 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistatava sätte kohaselt peaks äriühing RahaPTS § 9 lõike 41 sätestatud juhul, kui kontserni emaettevõtja pole kantud Eesti äriregistrisse, esitama ühes tegeliku kasusaaja andmetega ka kontserni emaettevõtja nime, registrikoodi ja riigi nime, kus kontserni emaettevõtja on registreeritud. Kontserni andmed ei ole 2020. aastal jõustunud tegelikku kasusaajat käsitleva RahaPTS § 9 lõike 41 mõttes asjakohased, sest välisriigi äriühingute osalustega kontserni puhul käsitletakse tegelike kasusaajatena kohaliku äriühingu juhte. Kuna varasemalt oli § 9 lg 41 sõnastus vastupidine, mille kohaselt oli tegelikuks kasusaajaks välismaa äriühingu tegelik kasusaaja, siis oli § 77 alusel vajalik koguda ka kontserni asukohariigi andmeid. Kui tegelik kasusaaja on kohaliku äriühingu juht, siis ei ole vajadust koguda kontserni andmeid. Eelnõu § 2 punkt 3. Täiendatakse andmekoosseisu, mida usaldushaldur peab enda kohta tegelike kasusaajate andmekogusse esitama. Muudatuse kohaselt peab lisaks varasemalt seaduses nimetatud andmetele usaldushaldur esitama andmekogusse aadressi, telefoninumbri ja elektronposti aadressi. Kohustus on seotud asjaoluga, et usaldushalduri ega usaldushalduse kohta ei pruugi leida informatsiooni teistest Eesti andmekogudest. Kontaktandmete lisamisega andmekogusse tagatakse, et põhjendatud juhtudel oleks võimalik usaldushalduriga ühendust võtta. Eelnõu § 2 punkt 4. Muudetakse seaduse paragrahvi 5 punkti 26, millega lisatakse RahaPTS- i § 792. 20 Ühtlustatakse sõnastust asendades sõna „registri“ sõnaga „andmekogu“. Ebaühtlus sõnastuses on tulenenud asjaolust, et varasemalt hoiustati tegelike kasusaajate andmeid äriregistri juures ja sellisel juhul oli õige sätestada kohustusi registri volitatud töötlejale, kuid seoses andmete kandmisega andmekogusse on vaja viidata andmekogu volitatud töötlejale. Lisatakse lõik 21. Seaduse tulevikus jõustuv redaktsioon sätestab, et isik saab põhjendatud juhul, kui tegeliku kasusaaja andmete avalikkusele kättesaadavus põhjustaks tegelikule kasusaajale ebaproportsionaalselt suure kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või ähvardamise ohu või kui tegelikuks kasusaajaks on alaealine või piiratud teovõimega isik, esitada taotluse andmekogu vastutavale töötlejale tegelike kasusaajate andmete avalikustamise piiramiseks. Sellise avalikkusele andmete kättesaamise võimalus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156 30.05.2018, lk 43–74). Samas puudub hetkel seaduse tulevikus jõustuvas redaktsioonis andmekogu vastutaval töötlejal õigus vastavat avaldust menetleda või vajadusel piirata andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemist. Käesoleva täiendusega parandatakse see puudus. Vastutavale töötlejale määratakse kohustus põhjendatud juhul andmete avalikkusele kättesaadavust piirata, vajadusel piiramine lõpetada ja informeerida andmete avalikkusele piiramise taotluse esitajat nii taotluse rahuldamisest kui ka rahuldamata jätmisest. Vastutavaks töötlejaks on § 762 lõike 2 kohaselt Rahandusministeerium. Lõigus 3 on kasutatud sõnastust „riigivõimu asutus“, kuid selgem on kasutada terminit täidesaatva riigivõimu asutus, mis on sisustatud Vabariigi Valitsuse seaduse 3. peatükis. Kehtiva lõike 4 sõnastuse kohaselt peab registri vastutav töötleja esitama aruande ka valdkonna eest vastutavale ministrile. Kuna andmekogu vastutav töötlejaks saab Rahandusministeerium, siis pole vajadust kehtestada seaduse tasandil Rahandusministeeriumile eraldiseisvat aruandluskohustust rahandusministri ees. Lisaks on sõna „register“ asendatud sõnaga „andmekogu“. 3.2. Karistusregistri seaduse muutmine Eelnõu § 2. Karistusregistrit täiendatakse, andes registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetele õigusliku tähenduse isiku RAB-i tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Muudatusega kaasneb ühtlasi RAB-ile ligipääs registri arhiivis olevatele andmetele. KarRS-i täiendamine on seotud RahaPTS § 611 lisandumisega, millega antakse RAB-ile õigus teostada taustakontrolle. Taustakontrolli üheks osaks on karistusregistri arhiivis olevate andmete kontrollimine. 3.4. Riigilõivuseaduse muutmine Eelnõu § 4 punkt 1. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on vajalik, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa riigilõivu määr saaks olla erinev RAB-i poolt antava finantseerimisasutusena tegutsemise riigilõivu määrast. Eelnõu § 4 punkt 2. Kehtiv virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa läbivaatamise riigilõiv on 3300 eurot. Kõrgema riigilõivuga tegevusload on kehtestatud teenuste pakkumisele, kus on kõige suuremad riskid rahapesuks või terrorismi rahastamiseks ning sellest tulenevalt on teostatav järelevalve maht suurem. Riigilõivumäära tõstetakse, kuna kehtiv riigilõivumäär 21 ei kata ära virtuaalvääringu tegevusloaga seonduvaid riigi kulutusi, sh arvestades, et muudatustega täiendatakse oluliselt riigilõivu läbivaatamise kontrollieset. Kuivõrd eelnõuga ette nähtavad virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa eelduseks olevad nõuded, mida taotluse läbivaatamise raames tuleb kontrollida, on oluliselt karmimad võrreldes RAB-i poolt väljastatavate tegevuslubadega muudeks tegevusteks, ei ole kehtiv riigilõiv RAB-i menetluse keerukust arvestades kontrolli teostamise, tõenditega tutvumise ja tegevusloa väljastamiseks tehtavate kulude katmiseks piisav. Riigilõivu puhul on oluline, et see kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud. RAB-i tegevuslubadega seotud kulusid saab kindlaks määrata vaid ligikaudselt ning seetõttu ei ole võimalik välja arvutada konkreetse toimingu kindlat hinda. Ei ole võimalik detailselt analüüsida, kui palju konkreetne toiming maksab, sest iga tegevusloataotluse menetlus ja hilisem turuosalise üle tehtav järelevalve võib olla erineva ajakuluga. Sellised arvutused ei ole ökonoomsed ega eesmärgipärased ning seetõttu on lähtutud riigilõivu tõstmisel eesmärgist, et lõivust saadav kogusumma peab katma kõik virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa väljastamiseks vajalike toimingutega otseselt ja teatud osas ka kaudselt seotud kulutused. Eelnõu § 4 punkt 3. Ka tegevusloa muutmise menetlusega kaasneb kulu, kuid siiani pole seda lõivustatud. Seoses virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevusloa kontrollieseme täienemisega on kasvanud tegevusloa muutmise menetluse maht, mistõttu on asjakohane lõivustada ka tegevusloa muutmise menetlus. Tegevusloa muutmise menetluse kontekstis on paljud varasemalt esitatud andmed ja dokumendid jätkuvalt asjakohased ning seetõttu ei ole vaja neid uuesti esitada ega esitatut RAB-i poolt kontrollida. Eelkirjeldatu tõttu on tegevusloa muutmisega kaasnev kulu reeglina väiksem uue tegevusloa taotlemisega kaasnevast kulust. Seetõttu kehtestatakse eraldiseisvalt tegevusloa taotlemise riigilõivu määrast tunduvalt madalam tegevusloa muutmise riigilõivu määr. 3.5. Täitemenetluse seadustiku muutmine Normitehnilistes märkustes viidatakse direktiivile (EL) 2019/1153. Eesti õigusruum vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Suurem osa asjakohaseid sätteid asub RahaPTS-is, kuid kuna üks oluline teema direktiivis on ligipääs maksekontoteabele, mis Eestis toimub elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, siis on vaja lisada normitehniline märkus TMS-i, millega reguleeritakse vastavat ligipääsu. Lisaks on täpsem regulatsioon sätestatud TMS-i alusel kehtestatud kohtutäiturimäärustikus. 3.6. Äriseadustiku muutmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/849 artikkel 30 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et tegelike kasusaajate andmete esitamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid meetmeid või karistusi. Muudatusega lisatakse viide RahaPTS-ile, et anda registripidajale õigus trahvida andmete esitamiseks kohustatud isikuid juhul, kui nad ei esita andmeid või esitavad ebaõigeid andmeid. Trahvimine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras. 3.7. Seaduse jõustumine Eelnõu § 7. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2022. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. Samal põhjusel ja seoses asjaoluga, et virtuaalvääringute teenusepakkujate lisanõuded on rahvusvaheliselt FATFi poolt kehtestatud juba 2019. a juunis, mistõttu on virtuaalvääringute teenusepakkujad õiguskeskkonna muutumise vajadusega juba kursis, kehtestatakse 11- nädalane üleminekuperiood. Tegelike kasusaajate andmekogu puudutavad muudatused 22 jõustuvad 2022. aasta 7. märtsil, mil on planeeritud käivitada andmekogu ja äriregistri juures vastav tehniline lahendus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849, muudetud direktiiviga (EL) 2018/843. Lisaks on eelnõu seotud direktiiviga 2011/16/EL. Kuna tegelike kasusaajate andmekogu puudutav regulatsioon on järjest suuremas osas RahaPTS-is, siis on lisaks ÄS-ile vaja normitehnilist märkust ka RahaPTS-is. Samuti võetakse käesoleva seadusega üle direktiiv (EL) 2019/1153. Täpsem informatsioon Eesti õiguse vastavuse kohta direktiiviga (EL) 2019/1153 on lisatud käesoleva seletuskirja lisaks olevas vastavustabelis. 6. Seaduse mõjud Virtuaalvääringu tegevusloanõuete karmistamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Mõju valdkond I: majanduslik mõju Mõju sihtrühm I: virtuaalvääringu tegevusluba omavad või taotlevad ettevõtjad. RAB hakkas virtuaalvääringute tegevusalas tegevuslube väljastama 2017. aastal. Eestis tegevusluba omavate virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv on ajas oluliselt muutunud. 01.09.2021 seisuga on 481 kehtivat virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba (virtuaalvääringu teenus 418, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus 36; virtuaalvääringu rahakoti teenus 27). Ajutisest loobumise teade on esitatud seoses 219 virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloaga (virtuaalvääringu teenus 50; virtuaalvääringu raha vastu vahetamine 83; virtuaalvääringu rahakoti teenus 86). Virtuaalvääringu teenuse pakkujate arvukus on 2021. aastal taas kasvutrendis, nt 01.09.2021 seisuga oli menetluses 259 tegevuslubadega seotud taotlust. Seega saab sihtgruppi pidada pigem suureks. Tabel 1. Tegevusluba omavate unikaalsete ettevõtjate arv 2017–2021. Aasta (kuu) Tegevusluba omavate unikaalsete ettevõtjate arv 2017 4 2018 599 2019 1234 2020 (august) 353 2021 481 (september) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavate isikute arv tõusis väga kiiresti 2017– 2019 ning langes 2020. aastal seoses nõuete karmistumisega, kuid seejärel taastus sektoris tegutsevate isikute arvu kasv. Eesti turul tegutsevate virtuaalvääringute teenuste pakkujate vahendatud teenuste kogukäive on samas pidevalt kiiresti kasvanud. Kui 2018. aastal oli see suurusjärgus 590 miljonit eurot, siis 2019. a esimesel poolaastal juba kaks korda kõrgem – 1,2 23 miljardit eurot. Ajavahemikus 01.08.2020 kuni 01.08.2021 on RAB-i andmetel Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujate kogukäive olnud 18,5 miljardit eurot. Mõju avaldub ka neile, kellel eelnõu jõustumise hetkel tegevusluba pole, kuid kes on tegevusloa taotluse esitanud. Avalduv mõju: Muudatusega kaasneb kõige suurem mõju nendele ettevõtjatele, kellel veel tegevusluba pole, kuid kes on esitanud tegevusloa saamiseks taotluse või kes soovivad seda teha. Sihtrühmale kaasneb seoses tegevusloa saamiseks vajalike täiendavate toimingutega tegevuskulude tõus ning tegevusloa andmisega seonduv riigilõivu tõus. Tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujatele võib kaasneda mõningane tegevuskulude tõus seoses asjaoluga, et eelnõuga lisatakse uusi tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid, mistõttu osad virtuaalvääringu teenuse pakkujad peavad tegema muudatusi oma tegevuses, kui soovivad tagada, et nende tegevusloa edasine kehtivus ei oleks ohustatud. Samuti peavad tegevusloaga ettevõtjad viima 18. märtsiks 2022 oma tegevuse kooskõlla seaduses sätestatud täiendavate nõuetega. Tegevusloa nõuetega kooskõlla viimine on teenusepakkujate jaoks ühekordne tegevus. Tegevuse kooskõlas hoidmine on pidev tegevus, kuid mitte kuigi ulatuslik, kuna sisuliselt ettevõtja peab jälgima, et ta tegevuses kavandatavad muudatused ei läheks vastuollu tegevusloa kontrollesemeks olevate tingimustega. Lisanduv järelevalvetasu maksmine ja majandusaasta aruande audit toimuvad kord aastas ning nende tegevustega seonduvad kulud ei ole suured. Omavahendite nõuetekohasele tasemele tõstmine võib põhjustada ühekordseid kulutusi, kuid vastava taseme hoidmine on pigem passiivne tegevus ja omavahendite määr on võrdlemisi madal, võrreldes keskmise turuosalise käibega. Ka uue tegevusloa taotlemine on ühekordne protsess (tegevusluba on tähtajatu). Kõrgem tegevusloa lävend aitab ära hoida tendentsi, kus tegevuslube küll väljastatakse, kuid millega reaalset tegevust ei kaasne. Ebasoovitava mõjuna võib avalduda, et seaduse vastuvõtmisel võib mõni käesoleval hetkel tegutsev ettevõtja tegevuse lõpetada, samuti ei pruugi osad töötajad ja juhtorgani liikmed enam vastata nõuetele, mis võib tähendada näiteks töösuhete lõpetamist või juhatuse liikme tagasikutsumist. Kokkuvõtvalt on avalduva mõju ulatus keskmine. Järeldus mõju olulisuse kohta: arvestades sihtrühma suurust, kuid mõju väikest sagedust ja selle keskmist ulatust, võib mõju ettevõtjatele pidada pigem väheoluliseks. Mõju sihtrühm II: teenuse tarbijad. Siinkohal on raske hinnata, kui palju on virtuaalvääringu teenuse kasutajaid, kuid võib eeldada, et teenus kogub populaarsust. Seda kinnitab nii RAB-i statistika tegevusloa taotluste kohta kui ka maailmaturul suurenenud virtuaalvääringute nõudlus. Avalduv mõju: Kuivõrd karmistatakse teenuse osutaja turule sisenemise nõudeid ja sektori läbipaistvusnõudeid, siis sellega seonduvalt peaks Eesti tegevusluba omavate ettevõtjate pakutavad teenused muutuma tarbijatele turvalisemaks. Ühetaolised alused teenuse osutamise nõuetele tagavad parema investorite ja teenuse klientide kaitse ning võrdsema konkurentsiolukorra sektoris. Arvestades teenuste pakkujate üsna suurt hulka, ei ole alust eeldada, et tegevusloa nõuete karmistamisega konkurentsi vähenemine selle teenuse turul tarbijate jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tooks. Rahapesu ja muude kuritegude ennetamine sektoris tõstab sektori mainet, mis on kõigi seaduskuulekate virtuaalvääringute sektoris tegutsevate isikute sh tarbijate huvides. Kui teenusepakkujad vastavad senisest kõrgematele standarditele ja suudavad seeläbi paremini võimalikke riske maandada, siis on see ka tarbijate jaoks positiivne. Tavalise tarbija jaoks ei ole muudatus ulatuslik, kuna turg on rahvusvaheline ja teenuseid tarbitakse piiriüleselt ning paljud Eesti tegevusloaga teenuspakkujad ei ole suunatud Eesti turule. Seetõttu on teenuse tarbijale avalduva mõju ulatus väike. 24 Järeldus mõju olulisuse kohta: arvestades sihtrühma suurust, kuid mõju väikest sagedust ja selle keskmist ulatust, võib mõju ettevõtjatele pidada väheoluliseks. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: tegevuslubade menetleja (RAB). Riskid ei ole seotud mitte ainult teenuse tarbijatega, küsimus on laiemalt Eesti riigi maines. Kui Eesti riik RAB-i näol väljastab hulgaliselt tegevuslube isikutele, kelle kutsealased nõuded ei ole piisavad, siis sellega võib kaasneda negatiivseid tagajärgi Eesti finantssektorile ja laiemalt riigi majanduskeskkonnale ja julgeolekule. Avalduv mõju: Muudatuse jõustumise järel tõuseb RAB-i töökoormus, sest tegevusloa menetluse maht kasvab ja lisandub olulise osaluse omandamise ja suurendamise menetlus. Kõrgema riigilõivu ettenägemine ja tegevusloa nõuete karmistamine vähendab eelduslikult uute tegevusloa taotluste esitamist ja nende läbivaatamisega seotud halduskoormust ja kulusid. Lisaks on seoses omavahendite, olulise osaluse, juhatuse pädevuse ja muude nõuetega vajalik senisest suuremas mahus pidev järelevalvetegevus, mis samuti põhjustab täiendavat töökoormuse kasvu. Siiski on juba praegu RAB-i tegevuslubade väljastamisega seotud töökoormus perioodiliselt tõusnud ning järelevalvekoormus seoses suure hulga turuosalistega pidevalt kõrge. Samas võib tegevuslubade arv ja tegevusloaga isikute arv hakata 2022. aasta algusest vähenema, mille tulemusel RAB-i summaarne töökoormus 2022. aasta lõpuks väheneb ja RAB saab senisest suuremas mahus tegeleda järelevalvetegevusega. Järeldus mõju kohta: tegevuslubade väljastamine ei moodusta RAB-i tegevusest põhiosa (mõju ulatus on keskmine) ja oodata on pikas perspektiivis tegevuslubade taotluste esitamise vähenemist, kuid võttes arvesse, et RAB-i tegevus tegevuslubade menetlejena on igapäevane (mõju sagedus -– igapäevane), siis on mõju pigem oluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatusega täieneb virtuaalvääringute teenusepakkuja tegevusloa taotlemiseks esitatavate andmete ja dokumentide koosseis, tegevusloa kontrolliese ning kehtetuks tunnistamise alused. Lisaks peavad tegevusluba omavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad oma tegevuse viima kooskõlla mõnede täiendavate tegevusloa kontrolliesemeks olevate nõuetega. Sellega seoses laekub RAB-ile hiljemalt 2022. aasta 18. märtsiks suur kogus andmeid ja dokumente, mida RAB peab analüüsima ja kontrollima. RAB on hinnanud, et uute dokumentide ja kontrollieseme asjaolude hindamiseks oleks vajalik täiendada RAB-i koosseisu. Eelnõuga tõstetakse virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade riigilõivu ja kehtestatakse vastava tegevusloa muutmise taotluse menetlemisele riigilõiv. Muudatuste eesmärk on tagada, et riigilõivust kogutav tulu oleks võimalikult lähedane riigi kulule, mis kaasneb virtuaalvääringu teenuste pakkumise tegevusloa väljastamise ja muutmise menetlusega. Täpset tulu ja kulu seoses tegevusloa ja selle muutmise taotlustega on keeruline hinnata, kuna taotluse arv on oluliselt varieerunud. 2019. esitati 1519 asjakohast tegevusloa taotlust. 2020. aasta ja 2021. aasta statistika on allolevas tabelis. Tabel 2. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade taotluste statistika 2020 – 2021. aasta märts. Aasta 2020 10.03.2021 seisuga Virtuaalvääringute teenuse 633 uut taotlust (lisaks 601 71 uut taotlust (lisaks 69 pakkumise tegevuslubade muutmistaotlust) muutmistaotlust) taotlused Väljastati 368 luba Väljastati 61 luba 25  Kehtivad load 383 (31.12.2020 seisuga) 444 Kui rakendada kehtestatavaid riigilõivu määrasid 2020. aasta statistikale, siis oleks tegevuslubade väljastamisega seonduvalt saadav tulu 4 051 200 eurot ja muutmistaotlustega seonduvalt 2 404 000 eurot ehk kokku 6 455 200 eurot. Samas on tegevuslubade taotluste hulk varieerunud suurel määral, mistõttu on keeruline hinnata tulevikus tehtavate taotluste hulka. Käesoleva eelnõuga kehtestatavate täiendavate nõuetega on oodata tegevuslubade taotluste arvu vähenemist. Lisaks lisandub järelevalvetasust tulenev täiendav tulu. RAB-i töökoormus ajutiselt kasvab seoses tegevusloa muutmise taotlustega 2022. aasta kevadel ja täiendava järelevalve ressurssi tõttu. Nende ülesannete jaoks vajaliku rahastuse peab RAB leidma enda vahenditest ja vajadusel läbi töökorralduse muudatuste. Kui turuosaliste arv langeb 2022. aasta kevadest alates, siis väheneb ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtava järelevalve kogukulu. 8. Rakendusaktid Eelnõuga seoses kehtestatakse pärast seaduse vastu võtmist lisanduva RahaPTS § 722 lõike 5 alusel rahandusministri määrusega majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2022. Seaduse kiire jõustumine on vajalik, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Audiitorkogule, Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Pangaliidu MTÜ-le, FinanceEstonia MTÜ-le, Krüptoraha Liidule, Advokatuurile, Eesti Siseaudiitorite Ühingule, Vabaühenduste liit EMSL-le ja Eesti Kirikute Nõukogule. Algatab Vabariigi Valitsus… Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 26