Käskkiri

KÄSKKIRI 08.03.2023 nr 42 Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava kinnitamine Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel kinnitan ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister  KINNITATUD majandus- ja taristuministri 08.03.2023käskkirjaga nr 42 Lisa Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava 1. Sissejuhatus ja eesmärk 1.1. Ehitusmaavarade kasutamine on riigi strateegiline huvi, mis peab tagama tarbijate nõuetekohase ja majanduslikult optimaalse varustamise kvaliteetsete ehitusmaavaradega. Kohalike ehitusmaavarade kasutamine aitab tagada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning jätkata ühiskonna heaolu ja ohutuse tõstmiseks vajalike ehitusmaterjalide tootmist. Seejuures tuleb silmas pidada, et ehitusmaavarade kaevandamine peab toimuma minimaalsete keskkonnamõjudega ja kasutamine peab lähtuma ringmajanduse põhimõtetest, millega kaasneb ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning kestlik kasutamine. 1.2. Riigi pikaajalised maapõuevaldkonna eesmärgid on sätestatud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“1 (edaspidi maapõuepoliitika põhialused). Maapõuepoliitika põhialustes on välja toodud, et riigil tuleb maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks koostada ning uuendada regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, tuues seejuures vajaduse välja nii ajaliselt kui ka geograafiliselt. Sellest tulenevalt tuleb ehitusmaavarade kasutamise paremaks planeerimiseks kasutusele võtta varustuskindluse hindamise metoodika, mis arvestab ehitusmaavarade vajaduse prognoosi. Sobivaima hindamismudeli väljatöötamiseks tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) 2021. a Tartu Ülikoolilt uurimistöö2, mille järgi on vajaduspõhise mudeli eeliseks ehitusmaavarade vajaduse prognoosiga arvestamine ning see on kõige paremas kooskõlas maapõuepoliitika põhialustega. 1.3. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. MKM-i valitsemisalasse kuulub VVS § 63 lõike 1 kohaselt riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning elluviimine maapõueressursside, ehituse ja transpordi valdkonnas. Sinna hulka kuulub ka riiklikult tähtsate taristuobjektide ehitus ja korrashoid ning sellel eesmärgil ehitusmaavarade vajaduse prognoosimine ja varustuskindluse hindamine. 1.4. Ehitusmaavarade varustuskindluse kava eesmärk on MKM-ile luua juhised ehitusmaavarade varustuskindluse hindamiseks ja rakendamiseks lähtuvalt ehitusmaavarade vajaduse prognoosist. 2. Varustuskindluse hindamine lähtuvalt ehitusmaavarade vajaduse prognoosist 1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 2 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 1 2.1. Õigusnormid ja põhimõtted 2.1.1. Maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisloa) andmisest keeldumise alused on sätestatud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) §-55. Paragrahvi lõike 2 punkti 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. MaaPS § 55 lõike 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa andja (Keskkonnaamet) taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. MaaPS § 55 lõike 5 kohaselt võib loa andja keelduda VV nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul riigi huvi loa andmiseks ilmselgelt puudub. 2.1.2. Varustuskindluse hindamise eesmärgiks on hinnata eelkõige riigile kuuluvate ehitusmaavarade (ehitus- ja täiteliiv, ehitus- ja täitekruus, kõrgemargiline ja madalamargiline ehituslubjakivi, kõrgemargiline ja madalamargiline ehitusdolokivi ning täitelubjakivi ja –dolokivi) kaevandamisloa andmise ja muutmise ning mäeeraldise laiendamise taotluste menetlustes riigi huvi lähtuvalt varustuskindlusest. 2.1.3. Varustuskindluse hindamise viib läbi MKM, kes vastutab riigi majanduspoliitika väljatöötamise ja elluviimise eest maapõueressursside valdkonnas. Ehitusmaavarade kaevandamisloa andmise ja muutmise ning mäeeraldise laiendamise taotluste menetlustes teostab MKM varustuskindluse hindamise, kui loa andja on pöördunud riigi huvi hindamiseks MKM-i poole (MaaPS § 55 lõige 5) või kui loa andja on taotlenud loa andmise nõusolekut VV-lt (MaaPS § 55 lõige 4). 2.1.4. Varustuskindlus on kõigi tarbijate, eelkõige riigi taristuobjektide ehitusmaavaradega varustatuse näitaja teatud aja jooksul. Varustuskindluse hindamisel lähtutakse maavarade registrist3, keskkonnaotsuste infosüsteemi4 andmestikust, Eesti Geoloogiateenistuse ehitusmaavarade uurimistöödest5, geoloogiliste uuringute aruannetest6, riigi ja ülikoolide poolt läbiviidud ehitusmaavarade ning maapõue uuringutest ning prognoositud ehitusmaavarade vajadusest. Varustuskindluse seisukohast on tähtis, kui kauaks kaevandamisloaga antud kaevandatavat maavaravaru jätkub võttes aluseks ehitusmaavarade vajaduse prognoosi. 2.1.5. Riigi vajadust ehitusmaavarade järele on võimalik hinnata Transpordiameti koostatud teede ja raudteede ehituse ning remondi materjalide vajaduse prognoosi alusel, mida arvestatakse maakondade kaupa. Vajaduse prognoos hõlmab riigi suurimate taristuehituse tellijate (Transpordiamet, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Raudtee AS ja Riigimetsa Majandamise Keskus) vajadusi ehitusmaavarade järele. Hinnanguliselt moodustab see ligikaudu 80% kogu Eesti ehitusmaavarade vajadusest, ülejäänud on erasektori ja kohalike omavalitsuste vajadus. Riigiteede ehituse ja remondi jaoks vajamineva ehitusmaavarade mahtude prognoosimisel tugineb Transpordiamet riigiteede teehoiukavas7 kavandatud vahenditele ning planeeritud teede ehitus- ja remonditöödele. Transpordiamet ajakohastab vajaduse prognoosi regulaarselt vastavalt riigiteede teehoiukava uuendamisele ja teiste riigi 3 Maavarade register | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee) 4 KOTKAS - AVE 2.7.7 (envir.ee) 5 Ehitusmaavarad | Eesti Geoloogiateenistus (egt.ee) 6 Geoloogiafond | Eesti Geoloogiateenistus (egt.ee) 7 Riigiteede teehoiukava | Transpordiamet 2 taristuehituse tellijate sisendite ja vajaduste muutustele. Lubja- ja dolokivi vajaduse andmed liigitatakse kasutusalade ja kvaliteedi järgi kõrgemargiliseks ja madalamargiliseks (ehituslubjakivi ja –dolokivi vaadatakse koos). Liiva ja kruusa vajaduse andmed liigitatakse kasutusalade ja kvaliteedi järgi ehitusliivaks ja –kruusaks. Täitematerjali vajaduse andmed hõlmavad täiteliiva ja -kruusa ning täitelubjakivi ja –dolokivi. 2.1.6. Liiva ja kruusa ning madalama kvaliteediga lubja- ja dolokivi (madalamargiline ehituslubjakivi ja –dolokivi ning täitelubjakivi ja –dolokivi) varud paiknevad üldiselt ühtlaselt üle Eesti ja neid kasutatakse peamiselt lähipiirkonna vajaduse rahuldamiseks. Seetõttu hinnatakse nende ehitusmaavarade varustuskindlust üldjuhul maakondade kaupa. Kui taotletav mäeeraldis asub maakonna piiri lähedal, siis arvestatakse ka naabermaakonna või –maakondade (kui taotletava mäeeraldise asukoha lähedal on mitu naabermaakonna piiri) vajadust. Tulenevalt ehitusmaavarade vajaduse andmete liigitamisest vaadatakse täiteliiva ja –kruusa ning täitelubjakivi ja –dolokivi varusid koos (täitematerjal). 2.1.7. Kõrgemargilise ehituslubjakivi ja –dolokivi varud paiknevad ebaühtlaselt ja on piiratud ning neid ei leidu igas maakonnas või ei leidu neid vajalikus mahus. Näiteks Eesti kõige kvaliteetsem ehituslubjakivi Väo kihistu lubjakivi avamusala levib lääne-idasuunaliselt ainult Põhja-Eestis. See tähendab, et kõrgemargilise ehituslubjakivi ja –dolokivi varusid on vaja ka kaugemate piirkondade vajaduse rahuldamiseks, mistõttu on kõrgemargilise ehituslubjakivi ja –dolokivi varustuskindluse hindamisel oluline vaadata naabermaakonna või –maakondade vajadust ka siis kui taotletav mäeeraldis ei asu maakonna piiri lähedal, vaid asub maakonna keskosas. 2.1.8. Saaremaa ja Hiiumaa ning teisi püsiasustusega väikesaari vaadatakse eraldi ja nende puhul ei arvestata mandril asuva naabermaakonna või –saare vajadust. 2.2. Varustuskindluse hindamise valem 2.2.1. Ehitusmaavara(de) varustuskindlus näitab, kui kauaks jätkub maakonnas või maakondades kaevandamisloaga kaevandada antud ehitusmaavara(de) varu arvestades maakonna või maakondade ehitusmaavara(de) keskmist vajadust. 2.2.2. Kui hindamise tulemusel selgub, et kaevandatava varu jääk rahuldab maakonna või maakondade vajaduse liiva ja kruusa osas enam kui 10ks aastaks ning lubja- ja dolokivi osas enam kui 15ks aastaks, siis loetakse, et kaevandamisloa andmiseks riigi huvi varustuskindluse aspektist võib puududa. Lubja- ja dolokivi puhul on kriitilise varustuskindluse piir kõrgem, sest lubja- ja dolokivi geoloogiline uuring, kaevandamisloa taotluse menetlemine ja kaevandamise ettevalmistustööd võtavad kauem aega kui samad tegevused liiva ja kruusa osas. 2.3. Varustuskindluse hindamine olukorras, kus ehitusmaavarade varud on arvele võetud erinevate kvaliteedinõuete alusel 3 2.3.1. Maavarade registris on ehitusmaavarade varusid arvele võetud erinevate kvaliteedinõuete alusel. Seal on nii 2005. aastast kehtinud uuringukorra8 kui ka 2018. aastal kehtima hakanud uue uuringukorra9 alusel uuritud varud. Seetõttu on varustuskindluse hindamisel vajalik teha varude arvestuses mõningad mööndused. 2.3.2. Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamisel vaadatakse maavarade registrist, kui palju on maakonna või maakondade kaevandatavast varust arvel vana uuringukorra alusel ja kui palju varu uue uuringukorra alusel. Vana uuringukorra alusel arvele võetud liiva ja kruusa varude puhul lähtutakse Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) hinnangust nende varude kvaliteedile. Selle puudumisel lähtutakse ERC Konsultatsiooni OÜ 2017. aasta uuringus10 välja toodud hinnangust, et vana uuringukorra nõuete järgi võis tee-ehituseks sobilikuks pidada hinnanguliselt kuni 20% liiva ja kruusa varudest. Uue uuringukorra alusel arvele võetud liiva ja kruusa varude puhul eeldatakse, et varu kasutusalade määramisel on lähtutud tee-ehituses nõutavast ehitusmaavarade kvaliteedist. 2.3.3. Vana uuringukorra alusel arvele võetud lubja- ja dolokivi varude puhul lähtutakse EGT maakondlikest ehitusmaavarade uurimistöödest11, kus EGT on hinnanud maakondades paiknevate lubja- ja dolokivi maardlate varude kvaliteeti geoloogilise ehituse alusel. Näiteks Harjumaal on EGT hinnangul maakonna kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindluse hindamise seisukohast mõistlik käsitleda vaid Väo kihistu kasutusperspektiivi, mida kaevandatakse Harku, Maardu ja Väo maardlates. Mujal (v.a Väo, Harku, Jägala, Maardu, Valkla) on lubjakivi väiksema külmakindlusega ja savikam ning ei pruugi vastata kõrgemargilise ehituslubjakivi kvaliteedile. Raplamaal kaevandatakse praegu lubja- ja dolokivi teetöödeks vajaliku ehituskillustiku tootmiseks põhiliselt Lubja, Reinu ja Sutlema lubjakivimaardlas, kuid hinnanguliselt ca 60% kaevandamiseks antud varust ei vasta kõrgemargilise ehituslubjakivi ja –dolokivi kvaliteedile. Pärnumaal on põhiliselt arvel litoloogiliselt muutlik Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivi, millest valmistatud killustiku purunemis- ja külmakindlus ei vasta enamasti kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele. Vajadusel küsitakse EGT käest täpsemat informatsiooni varude kvaliteedi kohta. Uue uuringukorra alusel arvele võetud lubja- ja dolokivi varud on juba liigitatud kõrgemargiliseks ja madalamargiliseks lähtuvalt uutest kvaliteedinõuetest ning neid saab varustuskindluse hindamisel arvestada nii nagu need maavarade registris arvel on. 2.4. Kaevandamisloa saamise põhjendus 2.4.1. Riigi huvi hindamisel varustuskindluse aspektist, kui loa andja on pöördunud riigi huvi hindamiseks MKM-i poole (MaaPS § 55 lõige 5) või kui loa andja on taotlenud loa andmise nõusolekut VV-lt (MaaPS § 55 lõige 4), on oluline, et kaevandamisloa taotluses oleks põhjalikult selgitatud kaevandamisloa saamise, muutmise või mäeeraldise laiendamise vajadust, eelkõige hinnangut ja nägemust, kuidas plaanitakse taotletavat varu realiseerida ning ehitusmaavara vajadust rahuldada lähtudes maavara kasutusalast ja kvaliteedinäitajatest. Lisaks tuleb esitada argumendid ning hinnang 8 Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord–Riigi Teataja 9 Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks–Riigi Teataja 10 Uuendatud Teehoiukava aastateks 2014-2020 ehitusmaavarade varustuskindluse mahud 11 Ehitusmaavarad | Eesti Geoloogiateenistus (egt.ee). 4 keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjude kohta. Vajadusel küsitakse taotlejalt lisainformatsiooni. 2.4.2. Lisaks keskkonnamõjudele on kaevandamisel olulised ka sotsiaalmajanduslikud mõjud. Sotsiaalmajanduslikud mõjud võivad olla nii negatiivsed kui ka positiivsed. Sotsiaalmajanduslike mõjude osas esitatakse argumendid ja info vähemalt järgmiste valdkondade osas: 2.4.2.1. maavarade majanduslik olulisus sh toormed teiste majandusharude jaoks (taristu ja ehitus) ja säästlik kasutamine; 2.4.2.2. tööhõive, sh olemasolevate töökohtade säilimine (nt karjääri laiendus), uute töökohtade loomine ja maksutulu (sh kaevandamisõiguse tasude laekumine); 2.4.2.3. maakasutuse muutus, kaevandatud ala korrastamise järgne maakasutus; 2.4.2.4. mõju kohalikule kogukonnale ja elanikele; 2.4.2.5. mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormusele ja teedele materjali väljaveol (sh väljaveotee äärsed majapidamised); 2.4.2.6. mõju kohalikule arengule. 2.5. Juhud, kui kaevandamisloa andmisel või muutmisel ei hinnata riigi huvi varustuskindluse aspektist 2.5.1. Kaevandamisloa andmise, muutmise või mäeeraldise laiendamisel ei hinnata riigi huvi varustuskindluse aspektist, kui taotletakse: 2.5.1.1. kaevandamisluba tehnoloogilise lubjakivi ja dolokivi, viimistluslubjakivi ja -dolokivi, tehnoloogilise liiva ning savi kaevandamiseks; 2.5.1.2. olemasoleva mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine (näiteks välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, väljatakse maavaravaru täielikult ka vertikaalsuunas); 2.5.1.3. kaevandamisluba, kuid maakonnas või maakondades ei paikne konkreetse ehitusmaavara mäeeraldist või paikneb üks mäeeraldis, kuid mille kaevandatav varu rahuldab selle maakonna või maakondade vajadust. Sellisel juhul on riigi huvi tekitada piirkonda konkurentsi; 2.5.1.4. kaevandamisloa andmete muutmist, sealjuures ei kaasne muutmisega loale kantud kaevandatava varu ja mäeeraldise pindala suurenemist; 2.5.1.5. kaevandamisluba mahajäetud korrastamata karjääri jääkvaru kaevandamiseks. Siinjuures on oluline, et taotletava tegevuse tulemusel ammendatakse mahajäetud karjääri jääkvaru ning taotletav mäeeraldis kattub mahajäetud karjääri piiridega või jääb karjääri piiridesse või ületab piire ulatuses, mis tagab maavara säästva kasutamise. 2.6. Riigi huvi hinnangu andmine varustuskindluse aspektist geoloogilise uuringu lubade taotlustele 2.6.1. Maavara geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) andmisest keeldumise alused on sätestatud MaaPS §-35. Paragrahvi lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja (Keskkonnaamet) taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. MaaPS § 35 lõike 4 kohaselt võib loa andja keelduda VV nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt 5 puudub. Riigi huvi varustuskindluse aspektist hinnatakse uuringulubade taotluste menetlustes vastavalt vajadusele ja informatiivsena lähtudes käesoleva kava punktides 2.1. - 2.3. märgitust. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et geoloogiline uuring annab riigile maavarade leviku ja nende kvaliteedi ning keskkonnatingimuste seisukohast olulist informatsiooni, mille alusel täiendatakse maavarade registri ja geoloogilise kaardistamise andmeid ning et muude takistavate asjaolude puudumisel on geoloogilise uuringu tegemine riigi huvides. 6 Lisa 1. Kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus ning uurimise ja kaevandamise perspektiiv Harjumaal enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist 1.1. Harjumaal on kõige kvaliteetsema ehituslubjakivi – Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi avamusala. Ehitusmaavarade levik on Eestis otseselt seotud geoloogilise ehitusega ja seetõttu riigi eri piirkondades võib üldjuhul ühe ning sama maavara kvaliteet olla väga erinev, millest omakorda tulenevad erinevad kasutamisvõimalused. Suur vajadus on kõrgemargilise ehituslubjakivi järele (Harjumaal on keskmine vajadus ca 1 miljonit m3/a). Sellise vajaduse rahuldamiseks jätkub kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandatavat varu vaid 5-6ks aastaks (seisuga 2022. a lõpp). Kõige kvaliteetsema ehituslubjakivi avamusala Harjumaal paikneb põhiliselt Jõelähtme, Saue, Harku ja Rae valla territooriumil. 1.2. Jõelähtme, Saue ja Rae vald (edaspidi vallad) on välja pakkunud lahenduse, mille kohaselt pakuvad nimetatud vallad välja sobivad alad, kus kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamine on enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu12 kehtestamist aktsepteeritav ning vallad aitavad kaasa aladel vajalike geoloogilise uuringu ja kaevandamislubade taotlemisele, et parandada kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlust Harjumaal. Tabelis 1 on valdade ettepanek aladest Harjumaal, kus kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamine on enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist aktsepteeritav. Tabelist 1 selgub, et enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist on potentsiaalselt võimalik kasutusele võtta ca 7 miljonit m3 kõrgemargilise ehituslubjakivi varu. Kui siia juurde lisada kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandatav varu ca 5,5 miljonit m3 (seisuga 2022. a lõpp), siis on kõrgemargilise ehituslubjakivi varu kokku ca 12,5 miljonit m3. Arvestades tänast Harjumaa keskmist vajadust kõrgemargilise ehituslubjakivi järele, jätkuks seda varu ca 12ks aastaks. Juhul kui peaks tekkima olukord, kus enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus langeb alla kaheksa aasta, siis tuleb kasutusele võtta täiendavad alad. Geoloogilise uuringu loa taotlemine, uuringu tegemine, kaevandamisloa taotlemine, keskkonnamõjude hindamine ja kaevandamise ettevalmistustööd võivad lubjakivi puhul orienteeruvalt aega võtta kuni kaheksa aastat. 1.3. Samal ajal on siiski oluline teha geoloogilisi uuringuid väljaspool Tabelis 1 nimetatud alasid. Hetkel menetluses olevate geoloogilise uuringu lubade taotluste puhul tuleb lähtuda kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandatava varu varustuskindluse kriitilisest seisust ning riigi huvist võtta arvele täiendavat varu. Lisaks annab geoloogiliste uuringute tegemine väljaspool Tabelis 1 nimetatud alasid riigile Harjumaa maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist informatsiooni nii maavarade kohta kui ka riigi huvist lähtuva geoloogilise ehituse (geoloogilise kaardistamise andmete) täpsustamiseks. Enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist, kui on tagatud kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus, saab riik väljaspool Tabelis 1 nimetatud alasid kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamisloa taotlemisel ja juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus, väljendada riigi huvi puudumist, mis tähendab kaevandamisloa andmisest keeldumist. Enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist, kui 12 Maakonnaplaneeringud | Rahandusministeerium (fin.ee) 7 on tagatud kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus, saab kaevandamisloa väljaspool Tabelis 1 nimetatud alasid anda juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus annab kaevandamisloa andmiseks nõusoleku. 8 Tabel 1. Alad Jõelähtme, Saue ja Rae valdades, kus kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamine on enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist aktsepteeritav. JÕELÄHTME VALD Ala nimetus Kõrgemargilise (uuringuruum, ehituslubjakivi mäeeraldis, varu kogus, tuh perspektiivala) Katastriüksused Pindala, ha m3 Staatus ja ala kasutuselevõtu tõenäoline aeg Geoloogilise uuringu loa omanik Heti Agri OÜ. Luba kehtib 28.06.21-28.06.26. Hinnanguline varu. Täpne varu kogus selgub geoloogilise uuringu tulemusena. Ala on võimalik kasutusele võtta tõenäoliselt ca 2 a pärast (uuring 1 a + kaevandamisloa saamine 1 a). Kaevandamisloa andmine on eraldiseisev menetlus ja loa saab anda, kui maapõueseaduses nimetatud tingimused on täidetud. Kaevandamist välistavaid põhimõttelisi asjaolusid hetkel Kiltri tee 16 uuringuruum Kiltri tee 16 (24501:001:0750), riigimaa 13,17 900 ei esine. Geoloogilise uuringu loa omanik EMG Arendus OÜ. Luba kehtib 20.09.21-20.09.25. Hinnanguline varu. Täpne varu kogus selgub geoloogilise uuringu tulemusena. Ala võimalik kasutusele võtta tõenäoliselt ca 2 a pärast (uuring 1 a + kaevandamisloa saamine 1 a). Kaevandamisloa andmine on eraldiseisev menetlus ja loa saab anda, kui maapõueseaduses nimetatud tingimused on täidetud. Maardu XIII Viimsi metskond 255 (24501:001:0164), Kaevandamist välistavaid põhimõttelisi asjaolusid hetkel ei esine. uuringuruum riigimaa 5,32 100 Geoloogilise uuringu loa taotlus on Keskkonnaametis menetluses. Taotleja EMG Karjäärid OÜ. Geoloogilise uuringu loa saab anda, kui Jõelähtme vald annab ametliku nõusoleku geoloogilise Piloodi (24504:003:0836), riigimaa uuringu tegemiseks. Põhimõtteline nõusolek on vallalt olemas. Hinnanguline varu. Täpne varu kogus selgub geoloogilise uuringu tulemusena. Ala on võimalik kasutusele võtta tõenäoliselt ca 3 a pärast (uuringuloa saamine ja uuring 2 a + kaevandamisloa Saba (24504:003:0837), riigimaa saamine 1 a). Kaevandamisloa andmine on eraldiseisev menetlus ja loa saab anda, kui maapõueseaduses nimetatud tingimused on täidetud. Kaevandamist välistavaid põhimõttelisi asjaolusid hetkel ei esine. Maardu XI uuringuruum Tankla ( 24504:003:0019), riigimaa 6,82 250 9  Killu tee 3 (24501:001:1556), valla maa Uus valla poolt välja pakutav ala. Jõelähtme vald peab alale taotlema geoloogilise uuringu luba. Hinnanguline varu. Täpne Killu tee 1 (24501:001:1547), valla maa varu kogus selgub geoloogilise uuringu tulemusena. Ala on Kruusa tee 2 (24501:001:1551), valla maa võimalik kasutusele võtta tõenäoliselt ca 3 a pärast (uuringuloa Kruusa tee 4 (24501:001:1555), valla maa saamine ja uuring 2 a + kaevandamisloa saamine 1 a). Kaevandamisloa andmine on eraldiseisev menetlus ja loa saab Perspektiivne ala Maardu mõisa tee (24501:001:1548), valla maa anda, kui maapõueseaduses nimetatud tingimused on täidetud. (ammendunud Maardu Maardu lõunakarjäär (24501:001:1546), valla Kaevandamist välistavaid põhimõttelisi asjaolusid hetkel ei esine. lõunakarjääri lääneserv) maa 7,8 300 KOKKU 33,11 1550 SAUE VALD Ala nimetus Kõrgemargilise (uuringuruum, ehituslubjakivi mäeeraldis, varu kogus, tuh perspektiivala) Katastriüksused Pindala, ha m3 Staatus ja ala kasutuselevõtu tõenäoline aeg Kaevandamisluba kehtib. Hetkel menetluses loa pikendamise ja laiendamise taotlus, millele Saue vald on andnud nõusoleku. Varu kogus on võetud kaevandamisloa taotlusest (kaevandatav varu). Laienduse ala on võimalik kasutusele võtta kohe, kui kaevandamisluba on muudetud (tõenäoliselt kuni aasta jooksul). Kaevandamisloa saab anda, kui maapõueseaduses nimetatud Harku II mäeeraldise tingimused on täidetud. Kaevandamist välistavaid põhimõttelisi laiendus Lee (72701:001:0177) 4,12 337 asjaolusid hetkel ei esine. Kaevandamisluba kehtib. Hetkel menetluses loa pikendamise ja Harku karjäär 3 (72701:001:0012), eramaa laiendamise taotlus, millele Saue vald on andnud nõusoleku. Algatatud on KMH (06.07.22). Varu kogus on võetud Harku karjäär 4 (72701:001:0011), eramaa kaevandamisloa taotlusest (kaevandatav varu). Laienduse ala on võimalik kasutusele võtta, kui läbi on viidud KMH ja Harku karjäär 8 (72701:001:0534), eramaa kaevandamisluba on muudetud (kokku ca 3 a). Kaevandamisloa saab anda, kui maapõueseaduses nimetatud tingimused on Harku karjäär 9 (72701:001:0535), eramaa Harku IV mäeeraldise täidetud. Kaevandamist välistavaid põhimõttelisi asjaolusid hetkel laiendus Harku karjäär 10 (72701:001:0536), eramaa 32,22 3173,6 ei esine. 10  Uus valla poolt välja pakutav ala. Saue vald peab alale taotlema Laabi-Piiri (72701:001:0014), eramaa geoloogilise uuringu luba. Hinnanguline varu. Täpne varu kogus selgub geoloogilise uuringu tulemusena. Ala on võimalik Müürisepa(72701:001:0066), eramaa kasutusele võtta tõenäoliselt ca 3 a pärast (uuringuloa saamine ja Tuisu-Piiri (72701:001:0013), eramaa uuring 2 a + kaevandamisloa saamine 1 a). Kaevandamisloa Perspektiivne ala andmine on eraldiseisev menetlus ja loa saab anda, kui (olemasolevate Harku Karjääri (72701:001:1319), riigimaa maapõueseaduses nimetatud tingimused on täidetud. maardla karjääride kõrval Kaevandamist välistavaid põhimõttelisi asjaolusid hetkel ei esine. olevad kinnistud) Voolu (72701:001:0112), riigimaa 18,1 1300 KOKKU 54,44 4810,6 RAE VALD Ala nimetus Kõrgemargilise Staatus ja ala kasutuselevõtu tõenäoline aeg (uuringuruum, ehituslubjakivi mäeeraldis, varu kogus, tuh perspektiivala) Katastriüksused Pindala, ha m3 Geoloogilise uuringu loa omanik OÜ EK Rae. Luba kehtib 06.06.22-06.06.26. Hinnanguline varu. Täpne varu kogus selgub geoloogilise uuringu tulemusena. Ala on võimalik kasutusele võtta tõenäoliselt ca 2 a pärast (uuring 1 a + kaevandamisloa saamine 1 a). Kaevandamisloa andmine on eraldiseisev menetlus ja loa saab anda, kui maapõueseaduses nimetatud tingimused on täidetud. Kaevandamist välistavaid põhimõttelisi asjaolusid hetkel Väo X uuringuruum Kesa (65301:001:4413), riigimaa 5,05 600 ei esine. Geoloogilise uuringu loa omanik AS TREV-2 Grupp. Luba kehtib Rabaääre (65301:001:6193), riigimaa 21.06.21-21.06.26. Hinnanguline varu. Täpne varu kogus selgub geoloogilise uuringu tulemusena. Ala on võimalik kasutusele võtta tõenäoliselt ca 2 a pärast (uuring 1 a + kaevandamisloa saamine 1 a). Kaevandamisloa andmine on eraldiseisev menetlus ja loa saab anda, kui maapõueseaduses nimetatud tingimused on Soodevahe I täidetud. Kaevandamist välistavaid põhimõttelisi asjaolusid hetkel uuringuruum Sooääre (65301:001:6140), riigimaa 8,11 400 ei esine. Rae vald on nõustunud kaevandamisloa andmisega, KeA luba veel Väljavahi tee 1 (65301:011:0300), riigimaa andnud ei ole. Ala läbib maagaasi jaotustorustik ehk Lõuna-Väo II Väljavahi tee 2 (65301:011:0279), riigimaa kaevandamine eeldaks torustiku ümbertõstmist, mis on suur kulu ja võtab aega. Perspektiivne varu. Varu kogus on võetud Väljavahi tee 4 (65301:011:0281), riigimaa 11,18 1104 11  Väljavahi tee 6 (65301:011:0282), riigimaa kaevandamisloa taotlusest (kaevandatav varu). Keeruline prognoosida, millal ala saaks kasutusele võtta. Väljavahi tee 8a (65301:011:0283), riigimaa Väljavahi tee 10a (65301:001:4475), riigimaa Väljavahi tee 12a (65301:001:4476), riigimaa Lagedi tee 32 (65301:001:4740), riigimaa 11 Tallinna ringtee T39 (65301:001:4742), riigimaa Lagedi tee 32a (65301:001:4741), riigimaa Väljavahi tee 14a (65301:001:4477), riigimaa Väljavahi tee 8b (65301:001:4474), riigimaa Väljavahi tee L3 (65301:001:3677), riigimaa Väljavahi tee 20 (65301:001:3676), eramaa Väljavahi tee L4 (65301:001:3678), eramaa Väljavahi tee (65301:011:0304), valla maa Väljavahi tee L1 (65301:011:0303), valla maa Väljavahi tee L2 (65301:011:0305), valla maa Geoloogilise uuringu loa omanik AS Ahtol. Luba kehtib 26.08.22- 28.08.26. Hinnanguline varu. Täpne varu kogus selgub geoloogilise uuringu tulemusena. Rae vald näeb seal Rae turbatootmisala (65301:002:0600), riigimaa kaevandamise perspektiivi, kuna tegemist on olemasoleva turbatootmisalaga, kus toimub aktiivne kaevandamistegevus (Rae turbatootmisala, kaevandamisloa nr HARM-025, loa omaja AS Rae uuringuruum Viimsi metskond 188 (65301:002:1757), Ahtol, luba kehtib kuni 6.10.2050). Vaadates ala suurust, siis tuleb riigimaa ehituslubjakivi kaevandamisloa taotlemisel läbi viia KMH. Kuna alal on kehtiv turba kaevandamisluba, siis enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist on ehituslubjakivi kaevandamine alal vähetõenäoline. Perspektiivne varu. Keeruline Viimsi metskond 64 (65301:001:3825), riigimaa prognoosida, millal ala saaks ehituslubjakivi kaevandamiseks kasutusele võtta. 165,15 5000 KOKKU 189,49 7104 12 Varu kogus, tuh m3 2392 ala võimalik kasutusele võtta hinnanguliselt kuni 2 a jooksul 5024 ala võimalik kasutusele võtta hinnanguliselt kuni 3 a jooksul 7361 Hinnanguline varu, mille osas tuleb Kaevandamislubadega taotletav läbi viia geoloogilised uuringud, varu, tuh m3 tuh m3 Kokku, tuh m3 Harjumaa kõrgemargilise ehituslubjakivi hinnanguline maht, mida saaks kasutusele võtta enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist 3511 3850 7361 Perspektiivsete Lõuna-Väo II mäeeraldise ja Rae uuringuruumi varu 1104 5000 6104 13