Käskkiri

KÄSKKIRI 07.03.2023 nr 39 Programmi "Ehituse programm aastateks 2023- 2026" kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Ehituse programm aastateks 2022– 2025“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister  2 KINNITATUD majandus- ja taristuministri 07.03.2023 käskkirjaga nr 39 Lisa Ehituse programm aastateks 2023-2026 Programmi koostaja ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutaja Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve Vormi sisu seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist kasutamise selgitus ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. Tulemusvaldkond TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlike lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna Muu strateegiline dokument - „Ehituse pikk vaade 2035“ ja „Hoonete arengukava/ rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ Programmi nimi EHITUS Programmi Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. eesmärk Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Ettevõtluse Innovatsiooni (oma valitsemisala Sihtasutus (EIS) asutused) Sissejuhatus Ehituse programm hõlmab kahte ehitatud keskkonna arenguga seotud meedet, milleks on jätkusuutlik ehitus ja planeerimine ning jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond (vt. joonis 1). Programmi tegevuste ja teenuste jagunemises lähtutakse strateegiast „Eesti 2035“. Lisaks tuginetakse 2021. aasta valminud  3 dokumendile „Ehituse pikk vaade 2035“ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) põhimäärusele. Ehituse programmis keskendutakse ehitustegevuse ja ehitatud keskkonna arenguks vajalike eelduste loomisele, hoonefondi ja rajatiste kvaliteedi ning ehitiste keskkonnasäästlikkust suurendavate meetmete kättesaadavuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et luua ja säilitada kasutajasõbralik, turvaline ja keskkonnasäästlik elukeskkond, tagada otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus ning luua eeldused tõhusaks ja ohutuks ehitustegevuseks, mis ühtlasi ja tervikuna toetab Eesti majanduskasvu. Ehituse programm koostatakse teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonnas, aidates kaudselt ellu viia Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021- 2035 eesmärke. Muuhulgas panustatakse ehitusvaldkonnaga seotud ettevõtjate tootlikkuse tõusu läbi teadus- ja arendustegevuse ning laiema innovatsiooni. Programmil on otsene panus „Eesti 2035“ strateegilisse sihti „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Programmi elluviimisel paraneb ohutus, energiasäästlikkus, elukeskkonna kvaliteet ja üldine rahulolu elukeskkonnaga. Et need väärtused kajastuksid riigi strateegilise juhtimise süsteemis, oleks edaspidi otstarbekas tulemusvaldkondade süsteem „Eesti 2035“ sihtidega paremini ühildada. Ehituse programmiga kujundatakse parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. See tähendab, et ehitussektori areng on pidev ja stabiilne, õiguslik keskkond on paigas, valdkond on atraktiivne ja innovaatiline ning tõmbab teotahtelisi pädevaid inimesi ligi. Töötajate palgad on head ja ettevõtete kasum kasvab, kasvab eksport ja valdkonna teenuste pakkumine piiri taha. Arendajad loovad uusi, funktsionaalseid (sh ligipääsetavaid) ja jätkusuutlikke hooneid ning pilkupüüdvaid rajatisi, mis sobituvad maastikku ja ümbritsevasse elukeskkonda. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest ja ehituse programmi eesmärkidest, samuti uuringu- ning arengudokumentidest „Ehituse pikk vaade 20351“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia2“. Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine hõlmab tegevusi, mis on vajalikud Eesti ehitatud keskkonna kvaliteedi ja tõhusa arengu tagamiseks. Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond on eraldi meetmena vajalik selleks, et igal Eesti inimesel oleks võimalus turvalisele, energiatõhusale, keskkonda ja tervist säästvale ning meeldivale kodule sõltumata asukohast. Sellega loob riik soodsad tingimused nii rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluse, ehitatud ruumi kui ka võimeka tarbijaskonna näol. Ehituse kõrval on oluline elamumajanduse poliitika, mille osas otsuste tegemisel vastutab reeglina kohalik omavalitsus. On ka väljakutseid, mida tuleks lahendada kohalike omavalitsuste üleselt, seda eelkõige hoonefondi amortiseerumise, energiatõhususe ja muudes kaasaja vajadustele vastavusega seotud küsimustes. Omaette probleemiks on kujunenud tühjenevad korterelamud piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi. Arvestades, et avaliku sektori omandis on alla 2% kogu elamufondist, raskendab see nii kohalike kui ka riiklike elamuvaldkonna poliitikate elluviimist. Siiski saab eluasemete renoveerimistöid ja ka elamupiirkondade uusarendusi keskselt koordineerituna teha tavapärasest tunduvalt soodsamalt ja kvaliteetsemalt. Eluasemete kvaliteedi paranemisest võidab otseselt ligi pool Eesti elanikkonnast. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia täiemahuline elluviimine parandab 80% Eesti elanike elamis- ja töötingimusi. 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Ehituse pikk vaade 2035 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia  4 Programmi planeerimistasandites ei ole võrreldes eelmise perioodiga olulisi muudatusi tehtud. Jätkub ehitusvaldkonna õigusruumi, elamuvaldkonna teenuste ja e-ehituse taristu arendamine. Joonis 1: Ehituse programm 2023-2026. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame Programmi eesmärk: arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. 2021* 2023 2024 2025 2026 Programmi mõõdikud: (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, % 63 (2019) 64 66 69 72 Allikas: Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine, 5,6 (2020) 5,3 5,2 5,1 5,0 TWh Allikas: Statistikaamet * Viimane teadaolev väärtus, sulgudes on märgitud aasta, kui 2021. a kohta väärtus teadamata.  5 Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes): 2022 2023 eelarve eelarve eelarve 2024 2025 2026 Programmi kulud 89 582 121 844 94 371 90 318 76 324 meede 1 Jätkusuutlik ehitus 3 475 5 208 4 763 4 389 3 608 ja planeerimine programmi tegevus 1.1 E- 2 173 3 109 2 753 2 357 1 559 ehitus programmi tegevus 1.2 1 302 2 099 2 010 2 032 2 049 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine meede 2 Jätkusuutlik ja 84 374 117 081 89 982 86 710 kättesaadav elamufond 72 849 programmi tegevus 2.1 84 374 117 081 89 982 86 710 Eluasemepoliitika 72 849 Hetkeolukorra analüüs Ehitus- ja kinnisvaravaldkond moodustab riigi SKP-st kokku 16,5 ja tööhõivest 12,7 protsenti. Lähiaastatel ootab valdkonda vajadus suurendada nn roheinvesteeringute realiseerimise osakaalu, sealhulgas uute energiatõhusate hoonete ehitus, hoonete renoveerimine, keskkonnasäästlikud transpordivõrgud, taastuvenergiarajatised ning kõik sellega kaasnev. Seega on ehitusvaldkonna roll rohepöörde elluviimisel võtmetähtsusega, mis nähtub ka kasvavates välistoetuste mahtudes. Ehitusvaldkonna riikliku digitaristu ehk e-ehituse platvormi arengud võimaldavad neid investeeringuid teha tõhusamalt ja parema kvaliteediga. Ühtlasi toimub lähiaastatel valdkonna arenguid soosiva õigusraamistiku, sealhulgas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse, järelhindamine ja sellepõhine muutmine. Ehituse programmiga lahendatakse väljakutsed, millest olulisemad on järgmised: ● Tõhususprobleemid ehitusõiguse andmisel, sealhulgas nii ehitus- ja kasutuslubade menetlemisel kui ka muudes seonduvates menetlustes; ● Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud valdkonna killustatuse ja ühtse vastutaja puudumise tõttu; ● Ehitussektori tootlikkus moodustab Eestis umbes 63% EL keskmisest. Eesmärk on Eestis jõuda EL keskmisele tasemele aastaks 20303 (vt joonis 2); ● Hoonete energiatarve moodustab riigi lõppenergia tarbimisest umbes 50%, EL keskmine on umbes 40% (vt joonis 3). Seega on energiatarbimise vähendamine hoonetes kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete; ● Elamufondi teoreetiline taastuvvajadus on umbes 1% uusehitisi ja 2% renoveeritud ehitisi aastas. 3 Tartu Ülikool (2018). Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs  6 Eestis lisandub uusi hooneid umbes 0,5% ja renoveeritakse umbes 1% aastas, mis jääb vajadusele ligi kahekordselt alla (vt joonis 4). Tervikrenoveerimist ilma riigi toeta praktiliselt ei toimu. Eesmärk on saavutada ja stabiilselt säilitada teoreetilise taastuvvajaduse määr; ● Uut ja korrastatud elamufondi lisandub eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas, vähesel määral Pärnus ning mujal rajatakse üksnes mõned üksikud kortermajad, millest enamik on riigi toetusel rajatud munitsipaalüürielamud (vt joonis 5). Elamupoliitikat on vaja riiklikult koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi jätkusuutlik areng igas Eesti piirkonnas. Joonis 2: Ehituse tootlikkuse jõudmine EL keskmisele tasemele aastaks 2030. Joonis 3: Hoonete energiatarbe osakaal vastavalt Eesti ja EL-i summaarsest energiatarbest.  7 Joonis 4: Tegelik ja vajalik korterelamute renoveerimise määr. Joonis 5: Aastal 2021 valminud korterelamute jagunemine maakonniti. Eelnimetatud väljakutsete lahendamisega juba tegeletakse. 2023. aastal valmib Euroopa Komisjoni tellitud ja rahvusvahelise konsortsiumi poolt elluviidav uuring “Tervikliku ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”, mille põhjal valmistada ette kvaliteetse elukeskkonna arengukava koostamise ettepanek. Ehitusseadustik läbib järelhindamise tulemusel põhjaliku uuenduse. 2022. aastal valmis eelnõu ning 2023. aastal esitatakse ehitusseadustiku tervikmuudatus Riigikogule vastu võtmiseks. 2021. aastal valminud metoodika ehitiste süsinikujalajälje hindamiseks ning uuring hoonete lammutusel tekkiva materjali taaskasutuse võimaluste kohta annab suuna 2023. aastal EL  8 liikmesriikide kokkuleppe saavutamiseks hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) ja ehitustoodete määruse (CPR) muutmisele. Euroopa Komisjoni eelnõudes esitatud ettepanekud on riigi ehitusvaldkonna arengule olulise mõjuga, seega tuleb leida Eesti konkurentsivõimele sobivaimad lahendused. Hoonete energiatõhususe direktiivi nõuete regulaarse uuendamiskohustuse täitmiseks uuendatakse olulised nõuded ehitusseadustiku rakendusaktides, mis käsitlevad eelkõige hoone energiatõhususe miinimumnõudeid ja nende arvutusmetoodikat. 2023. aastal jätkuvad ehitus- ja elamuosakonna käivitatud mitmeaastased programmid:  Ehituse digitaliseerimise ja innovatsiooni toetus „ehituse e-hüpe“;  Hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks käivitatud teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“;  2021-27. a EL struktuurifondide perioodist rahastatud korterelamute rekonstrueerimiseks ette nähtud meetmete käivitamine, sealhulgas toetused ja elamuinvesteeringute fond. Jätkatakse e-ehituse platvormi ja põhjaliku uuenduse läbinud ehitisregistri teenuste arendamisega. Muuhulgas toetatakse ruumiliste planeeringute menetluskeskkonna väljaarendamist. Eesmärk on tagada ehitusvaldkonna digitaristu (sh e-ehituse platvormi) haldamise, hooldamise ja arendamise püsirahastus, et suurendada ehitusvaldkonna protsesside läbipaistvust ja tõhusust. Seeläbi paraneb kogu riigi investeerimiskeskkonna atraktiivsus ja valmisolek rahvusvaheliste kliimakokkulepete elluviimiseks ning kriisidele paindlikuks reageerimiseks. Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutuse rakendamisel jätkatakse elamuvaldkonna toetusmeetmetega lasterikastele peredele elamistingimuste parandamiseks ja kohalikele omavalitsustele kasutusest väljalangenud hoonete lammutamiseks, samuti väikeelamute rekonstrueerimiseks ja kohalike omavalitsuste eluasemefondi rajamiseks. Programmi rakendumise suurim risk seisneb ebaühtlases rahastamises. Varieeruv rahastus elamuvaldkonnas pärsib ettevõtjate huvi arendada kapitali järjest kasvavate renoveerimismahtude tegemiseks, mis seab muuhulgas ohtu renoveerimistegevuse kvaliteedi ja hinna. E-ehituse taristu ebaühtlane rahastus seaks ohtu väljakujunenud meeskonna ja koostöömudeli, mille taastamine võtaks aega aastaid. Nende riskide maandamiseks otsitakse ajutiselt katteallikaid välisrahastusest, kuid pikaajaliselt on vajalik riigieelarve järjepidev tugi. Tõenäolised on ka riskid seoses rahvusvaheliste või siseriiklike kokkulepete venimise ja otsuste viibimisega. Olulised tegevused Järgneva 4 aasta vaates on programmile olulisimad tegevused:  Esimese tegevussuunana arendatakse välja E-ehituse digitaristu ja seda täiendatakse järjepidevalt. Esmajärgus tagatakse tugevam ringmajanduse ja renoveerimise otsuste tugi, parandatakse ehitatud keskkonna andmete kvaliteeti ja lisatakse aruannetele prognoosivat analüütikat. Ehitisregister on täielikult üle viidud e-ehituse platvormile uuel arhitektuuril, detailplaneeringute menetlemine toimub e-ehituse platvormi abil, toimub dünaamiline energiatarbimise andmete kogumine, töötlus ja analüüs. Kasutusel on uued menetlused (näiteks järelevalvemenetlus, mis kasutab ka visuaalset ruumikujude võrdlust), BIM- ehk ehituse infomudeli põhised kasutusload, uued automaatkontrollid, geoanalüütilised aruanded;  Teise tegevussuunana arendatakse koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. Peamine rahaline maht suunatakse EL struktuuritoetustest korterelamute renoveerimiseks. Käivitatakse  9 elamuinvesteeringute rahastu, mis võimaldab turutõrke piirkondades saada riiklikku renoveerimislaenu. Hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks toimib üleriigline teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“. Võtmeküsimus pikemas plaanis on riigieelarve stabiilse rahastuse saavutamine, et ühtlaselt täita „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ eesmärke.  Tegevustena on olulisel kohal EL hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) ja otsekohalduva ehitustoodete määruse (CPR) muudatuseelnõude läbirääkimistes Eesti seisukohtade kaitsmine ja kehtestatud nõuete ülevõtmine siseriiklikku õigusesse;  Tegevustena arendatakse edasi ehituse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ja tehakse vajalikud ettevalmistused nende põhimõtete juurutamiseks ehitusturul;  Elukeskkonna kvaliteedi ja Eesti linnade konkurentsivõime tõstmiseks juhitakse tänavaruumi standardi loomist.  Valdkonna poliitika jätkusuutlikkuse tagab koostöös teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga elukeskkonna arengu strateegilise juhtimisraamistiku väljaarendamine, hõlmates muuhulgas kvaliteetse elukeskkonna arengukava koostamist ning vastavate tulemusvaldkondade ja programmide väljatöötamist. Muuhulgas jätkatakse arengudokumendi „Ehituse pikk vaade 2035“ elluviimist. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Ehituse programm koosneb kahest meetmest, mis on eristatud vastavalt MKM ehitus- ja elamuosakonna põhiülesannetele ehk need sisustavad nii ehitus- kui ka elamupoliitikat. Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine hõlmab majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt läbimõeldud ehitatud keskkonda4 arendavaid protsesse ning ehitussektori tootlikkuse tõstmist eeskätt läbi digitaliseerimise ja terviklikuma planeerimise. Meetme pikemaajaline eesmärk (aastaks 2030) on parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL-i keskmisele tasemele. Uudsete digitaalsete teenuste teke koos IKT sektoriga annab võimaluse ekspordi suurendamiseks ning uute turgude võitmiseks. Eesti digitaalse 3D-kaksiku sidumine reaalaja andmetega (IoT) võimaldab paremini analüüsida ja arendada meie elukeskkonda. Pikaajaline perspektiiv majandusele tervikuna on ehitatud keskkonna integreerimine erinevate majandusharudega, kõrge lisandväärtus ja digitaalsetel andmetel põhinevad teenused kogu ehitise eluringi — planeerimise, tellimise, projekteerimise, ehitamise ja korrashoiu — vältel. Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärk on soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Tagatakse eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud areng. Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab ligi poolte Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades. Meetme täpsemad eesmärgid on uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi (sh ligipääsetavus), jätkusuutlik uuenemine ja energiatõhususe paranemine, eluruumide parema kättesaadavuse tagamine, üleriigilise eluasemeturu arengu soodustamine ja eluasemeteenuste 4 Ehitatud keskkonnana mõistetakse käesolevas dokumendis kogumina kõiki ehitisi, mida on ehitatud, mis on ehitamisel või mille ehitamist kavandatakse. Ehitusseadustiku § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis.  10 pakkumise parem vastavus nõudlusele (sh institutsionaalse üürituru teke). Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning Meetme eesmärk: kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL-i keskmisele tasemele. Ehitusvaldkonna õigusruumi ja digitaalse infovahetuse Meetme kirjeldus: arendamine, toetades valdkonna säästlikkust, tõhusust ning turvalisust. 2019 2023 2024 2025 2026 Meetme mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega 63 64 66 69 71 võrreldes, % Allikas: Eurostat Programmi tegevus 1.1 E-ehitus Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused Tegevuse eesmärk: tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise eluringiga seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning Tegevuse kirjeldus: soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E- ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed. 2022 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Ehitusloa menetlemise mediaanaeg päevades alates selle sisestamisest 37 30 28 26 24 ehitisregistrisse Allikas: EHR Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi Programmi tegevus 1.2 arendamine Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib Tegevuse eesmärk: keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on  11 konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on kvaliteetne sisekliima. Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise tagamist. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete Tegevuse kirjeldus: arvu poolest umbes veerandi. Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17%. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Ühtlasi paraneb ehitatud keskkonna kvaliteet, sealhulgas keskkonnasäästlikkus ja energiatõhusus. 2022 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine, tk 7157 7000 7000 7000 7000 Allikas: EHR Meede 2 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning Meetme eesmärk: kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärgiks on soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Tagatakse eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud areng. Meetme kirjeldus: Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab ligi poolte Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades. 2022 2023 2024 2025 2026 Meetme mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise Jah Jah Jah Jah Jah pikaajalisele strateegiale Allikas: MKM  12 Programmi tegevus Eluasemepoliitika 2.1 Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning Tegevuse eesmärk: kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja riiklike Tegevuse kirjeldus: toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega. 2021 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud 2223 6190 6897 7604 8418 eluruumide arv Allikas: MKM Programmi juhtimiskorraldus Programmi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond, kes vastutab ka selle rakendamise ja seire eest. Ehitus- ja elamuosakonna põhiülesanded on:  ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu edendamine;  ehitiste, ehitustegevuse ja ehitustoodete valdkonna normide, tavade, avalike protsesside ning riikliku järelevalve koordineerimine;  ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine;  e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine;  ehitus- ja elamuvaldkonna poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Ehituse programmi programmijuht on ehituse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord aastas ning see avalikustatakse MKM-i veebilehel. Pärast programmi kinnitamist koostatakse programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigieelarve seadusega  13 ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi seire toimub vähemalt kaks korda aastas. Ehitus- ja elamuosakond koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Ehituse programm on seotud mitmete tulemusvaldkondadega, samuti riiklike strateegiate ja arengukavadega ehk tugineb nendes seatud eesmärkidele:  Ehitusvaldkonna arengudokument „Ehituse pikk vaade 2035“;  Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050;  Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“;  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;  Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035;  Digiühiskonna arengukava 2030;  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035;  Energiamajanduse arengukava aastani 2030 „ENMAK 2030“;  Heaolu arengukava 2016–2023. Ehitusvaldkonna arengu juhtimine on jagunenud erinevate tulemusvaldkondade, ministeeriumite ja nende allasutuste vahel, mis komplitseerib strateegilise sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ eesmärkide täitmist. Seetõttu on algatatud elukeskkonna arengukava koostamise eeltöö „Tervikliku ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks“. Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi tegevusi EL õigusaktid, millest peamised on:  Ehitustoodete määrus (Construction Product Regulation ehk CPR) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 305/2011;  Hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive ehk EPBD) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/31/EL;  Energiatõhususe direktiiv ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL. Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi veel järgmised algatused:  EU BIM Task Group – EL-i liikmesriikide digitaalehituse parima praktika jagamise töörühm;  CCIC (Construction Classification International Collaboration) – ühendab erinevate süsteemi arendamisega seotud partnerriikide ehitusvaldkonna klassifitseerimisega seotud esindusorganisatsioone. Eesti on asutajaliige ning osaleb juhtrühma ja tehnilise komitee töös;  Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta – jätkusuutliku elamumajanduse põhimõtted;  ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon – tingimused ehitatud keskkonna ligipääsetavusele. Ehituse programmi raames leidub mitmeid koostööpunkte ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega. Kõige sagedamat koostööd tehakse järgmistel teemadel: MKM  Energeetika osakond. Hoonete energiatõhususe poliitika ja taastuvenergeetika;  Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond. Rahvusvaheline ehituspoliitika;  14  Infotehnoloogiaosakond. Ehitusandmete ja menetlusprotsessidega seotud keskkondade haldamine;  Maavarade osakond. Ehitusmaterjalide varumine ja geoloogia;  Majandusarengu osakond. Ehituse tootlikkuse ja majandusmõju edendamine;  Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond. Ehitusalase majandustegevuse, ehitustoodete ja ehitiste tehnilistele osadele kohalduvate nõuete koordineerimine;  Transpordi arengu ja investeeringute osakond. Transporditaristu arendamine;  Teede- ja raudteeosakond. Ehitusõigus teede ja raudteede valdkonnas;  Strateegilise planeerimise osakond. Ehitus- ja elamumajanduse arengumeetmete rahastuspoliitika, analüütika ning teadus- ja arendustegevus;  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Riiklik järelevalve ehitatud keskkonna nõuete üle;  Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutus. Elamumajanduse meetmete rakendamine;  Transpordiamet. Ehitusprotsesside parim praktika ja järelevalve transpordirajatiste alal. Rahandusministeerium  Ruumilise planeerimise osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse seonduvad küsimused;  Regionaalarengu osakond. Elamupoliitika regionaalarengu küsimused;  Riigihangete ja riigiabi osakond. Ehitushangete parim praktika;  Riigivara osakond. Ehitus- ja kinnisvarainvesteeringute koordineerimine;  Riigieelarve osakond. Elamumajanduse finantsmeetmete rahastamine;  Riigi Kinnisvara AS. Ehitusprotsesside parima praktika jagamine hoonete alal;  Statistikaamet. Ehitusinfo kvaliteedi parandamine. Justiitsministeerium  Õiguspoliitika osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse, asja- ja võlaõiguse ning muu seotud õigusloome koordineerimine. Sotsiaalministeerium  Rahvatervise osakond. Ehitustehnilised nõuded ja nende täitmise järelevalve;  Võrdsuspoliitikate osakond. Ehitatud keskkonna ligipääsetavus;  Terviseamet. Ehitustehniliste terviseohutusega seotud nõuete järelevalve. Siseministeerium  Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond. Tuleohutuse alased ehitusnõuded;  Päästeamet. Ehitiste tuleohutuse järelevalve ja parim praktika. Keskkonnaministeerium  Veeosakond. Nõuded vee- ja kanalisatsiooniehitistele ning nende täitmise järelevalve;  Välisõhu ja kiirgusosakond. Ehitustehnilised nõuded kiirgusohutuse osas;  Keskkonnaamet. Teatud ehitustehniliste nõuete järelevalve;  Maa-amet. Ehitatud keskkonna info kogumine ja süstematiseerimine.  15 Kultuuriministeerium  Kunstide osakond. Arhitektuuripoliitika;  Kultuuriväärtuste osakond. Muinsuskaitsealased nõuded;  Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitsealaste nõuete rakendamine ja järelevalve. Haridusministeerium  Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakond. Ehitusalaste oskuste ja haridussüsteemi arendamine;  Sihtasutus Kutsekoda. Ehitusvaldkonna kvalifikatsiooninõuete alane infovahetus. Lisaks toimub ehituse programmi erinevatel teemadel pidev koostöö kohaliku omavalitsuse üksustega (edaspidi KOV), kelle ülesandeks on muuhulgas ehitusõiguse rakendamine, järelevalve ning oma territooriumil elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine. Ehituse programmi tegevused tagavad keskkonna, milles KOV-d saavad oma toiminguid tõhusalt ja kvaliteetselt sooritada. KOV-de planeeringutega seotud otsustest tuleneb ka teave Eesti ehitatud keskkonna arenguperspektiivi kohta, mis on aluseks riikliku ehitus- ja elamupoliitika kujundamisel. Programmi koostades on arvestatud ehitussektorisse panustavate ja seda mõjutavate erialaliitude ning teiste katusorganisatsioonidega, kellest peamised on:  Eesti Linnade ja Valdade Liit  Eesti Ehitusettevõtjate Liit  Eesti Taristuehituse Liit  Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit  Eesti Arhitektide Liit  Eesti Maastikuarhitektide Liit  Eesti Sisearhitektide Liit  Eesti Ehitusinseneride Liit  Eesti Omanike Keskliit  Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus  Eesti Geodeetide Ühing  Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts  Eesti Vee-ettevõtete Liit  Eesti Soojustehnikainseneride Selts  Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit  Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut  Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond  Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit  Eesti Korteriühistute Liit  Eesti Puitmajaliit  Digitaalehituse klaster