Käskkiri - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Failid

38 07.03.2023 Käskkiri.asice1624 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 07.03.2023 nr 38 Programmi "Energeetika programm 2023–2026" kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Energeetika programm 2023–2026“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister 1. Programmi üldinfo 2 Tulemusvaldkond Energeetika Tulemusvaldkonna Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega eesmärk energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Panustada Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu Valdkonna Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1 2 arengukava/ Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm 2023–2026 Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Eesti Geoloogiateenistus, AS Eesti Varude Keskus valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Ei ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 1 1 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad 2 https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf 3 Sisukord 1. Programmi üldinfo ........................................................................................................................................ 1 2. Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 4 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ....................................................................................... 4 4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................................. 6 5. Olulised tegevused ....................................................................................................................................... 8 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused .............................................................................................. 9 6.1. Meede: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus .......................................................................... 9 6.1.1 Programmi tegevus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamine.......................................................................... 10 6.1.2 Programmi tegevus: Transpordikütuste reguleerimine ja kütusevarude säilitamine ................................ 14 6.1.3 Programmi tegevus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne ............................................................. 17 6.2. Meede: Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises .......... 18 6.2.1. Programmi tegevus: Energiatõhususe suurendamine ............................................................................. 18 Energiatõhususe suurendamine ............................................................................................................................ 18 6.2.2. Programmi tegevus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ........................................ 22 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ..................................................................................... 22 Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine .......................................... 24 Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu......................................................................... 24 Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu ..................... 25 Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine ............................................................................... 26 6.3. Meede: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine .................................................................................... 30 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine ...................................................................................................... 31 6.3.1. Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine ........................................................ 31 6.3.2. Programmi tegevus Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents ............................................. 33 7. Programmi juhtimiskorraldus ..................................................................................................................... 35 4 2. Sissejuhatus Energeetika ja maavarade programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika) eesmärkide saavutamiseks. Energiamajanduse arengukava üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Maapõuepoliitika põhialuste kohaselt on eesmärgiks tagada maapõueressursside teaduspõhine ja ressursitõhus uurimine, haldamine ning kasutus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu Tööstusstrateegia3 eesmärkidega. Soovitud muutused energiamajanduses ja ressursikasutuses ning nendega seotud teistes valdkondades peavad aset leidma eelkõige majanduskeskkonna ja tururegulatsiooni toel ning riiklike vahenditega sekkumine nende saavutamiseks on erandlik. Programmis ettenähtud meetmete elluviimisel on positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Programmist tulenevate tegevuste rakendamine peab tagama ENMAKist ja maapõuepoliitika põhialustest tulenevate riiklike ülesannete täitmise vastavalt arengukavades ettenähtule. Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus. Läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum ja väheneb sõltuvus taastumatutest loodusvaradest. Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete energiakasutusega ning maapõuepoliitika kujundamise ja elluviimisega seonduvad tegevused (elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi). Lisaks käsitleb programm riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi. 2021. aasta suvel kujundati Eesti Vedelkütusevaru Agentuurist AS Eesti Varude Keskus (EVK), mis tegeleb lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele ka muu riigi tegevusvaru seisukohalt olulise varu moodustamise ja haldamisega (nt. toidu, käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varu). EVK vastutab varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli teostamise, varude uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust. Energeetika ja maavarade programm panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“4. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020DC0102 4 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 5 Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti5 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetena6. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja7 kuuluvate Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja - tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Programmi eesmärk: uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Programmi mõõdik 2021 2023 2024 2025 2026 (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus ABB ABB ABB ABB ABB tarbijale Allikas: Maailma Energeetikanõukogu ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. Eesti energiamajanduse ning maapõueressursside haldamise ja kasutamise areng peab olema kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Programmi mõõdikud Programmi mõõdik ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga ja on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse indikaator Energy Trilemma Index8, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Indeksi alusel reastati 2022. aastal 101 riiki maailmas ning Eesti oli selles järjestuses 9. kohal tulemusega ABB. Seetõttu on tabelis 1 sihttase ABD asendatud uue sihttasemega ABB. 5 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf 6 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-muldmetalle 7 https://rmis.jrc.ec.europa.eu/uploads/CRM_2020_Report_Final.pdf 8 https://trilemma.worldenergy.org/ 6 Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) MEETMED JA TEGEVUSED 2022 eelarve 2023 eelarve eelarve 2024 2025 2026 Programmi kulud 63 424 258 326 93 064 82 714 77 661 meede 1 Energiavarustuse tagamine ja 7 299 207 228 7 007 7 017 7 029 energiaturu korraldus programmi tegevus 1.1. Elektri- ja 378 160 298 467 472 477 gaasivarustuse tagamine programmi tegevus 1.2. Transpordikütuste valdkonna 6 718 6 291 6 292 6 296 6 299 reguleerimine ja kütusevarude säilitamine programmi tegevus 1.3. Soojusenergia 203 40 639 247 249 252 tõhus tootmine ja ülekanne meede 2 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu 53 043 46 466 82 469 72 572 67 506 suurendamine lõpptarbimises programmi tegevus 2.1. 1 980 591 596 602 Energiatõhususe suurendamine 23 160 programmi tegevus 2.2. Taastuvenergia osakaalu 44 485 81 878 71 976 66 904 29 883 suurendamine lõpptarbimises meede 3 Maapõueressursside 3 082 4 632 3 588 3 124 3 126 uurimine ja kasutamine programmi tegevus 3.1. Maapõueressursside uurimine ja 1 242 2 646 1 687 1 240 1 242 kasutamine programmi tegevus 3.2. Geoloogiline 1 839 1 986 1 901 1 884 1 885 kaardistamine ja maapõue kompetents 4. Hetkeolukorra analüüs Käesolevas programmis kirjeldatu hõlmab energeetika tulemusvaldkonna tegevusi, mis on seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet ja jaotamist ning tarbimist ning maapõueressursside (sh maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi arendamist. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. Energeetika tulemusvaldkonnas panustatakse strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“9. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas10 toodud muutuste saavutamisel on energeetikas kõige suuremad väljakutsed: 1. Energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga; elektrivõrgu arendamine kasvavale hajatootmise, salvestuse, laadimise jms nõudmistele vastavaks; maagaasile alternatiivide leidmine; kõrgete energiahindade kompenseerimine ning 1000 MW juhitava (tootmis- ja/või salvestus)võimsuse olemasolu tagamine turutingimustel. 9 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid 10 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus 7 2. Taastuvenergia osakaalu suurendamisel on väljakutse jõuda vähempakkumiste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ja turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise kasvuni oludes, kus tuuleparkideks sobivaid alasid on maismaal väga piiratult ning planeerimis- ja mõjuhindamiste menetlusprotsessid võivad võtta aastaid. Riiklike eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek) täitmiseks vajalikus mahus taastuvenergia projektide elluviimiseks on oluline koostöös ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, arendajate jt leida taastuvenergia tootmiseks sobivad alad mahus, mis tagaks ülemineku taastuvenergiale. 3. Energiatõhususe suurendamisel on suurimaks väljakutseks energia tõhusam tarbimine lõpptarbija pool (hooned, transport, tööstus), lisaks on oluline täiustada energiasäästu prognoosimise metoodikat energiasäästukohustuse täitmise seiramiseks ja koguda energiatõhususe meetmete tulemuste kohta andmeid energiasäästu hindamiseks. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ raames on muutmisel energiatõhususe direktiiv, millega plaanitakse alates 2024. aastast suurendada energiasäästukohustust ligi kaks korda. Eeldatavalt ei suuda Eesti ambitsioonikamat eesmärki praeguste energiatõhususe meetmega saavutada, mistõttu on selle kehtestamisel vajalik kavandada täiendavaid energiatõhususe meetmeid nii hoonete, transpordi, avaliku sektori kui ettevõtete energiatõhususe suurendamiseks. Eesti energia varustuskindlus on väga hea: ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist üks väiksemaid, lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia – biomass, tuul ja soojuspumpade abil saadud soojus. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses ja maapõue kasutamisel järjepidevalt tegeleda energeetika ja maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisega, tõhusama ning säästlikuma energiatarbimise ja -tootmise edendamisega ja varustuskindluse hoidmisega kõrgel tasemel. Eesti põhivõrguettevõtte Eleringi koostatud 2022. aasta varustuskindluse aruande11 kohaselt on põhivõrgu talitluskindlus väga hea ja tootmisvõimsused piisavad nii suvel kui talvel. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on ajakavas. Varustuskindluse aruande kohaselt on varustuskindlus tagatud, kuid Venemaa agressioon Ukraina suunas on sellegipoolest suurendanud riske. Rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti12 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetena13. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja14 kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. 11 https://elering.ee/sites/default/files/2022-12/elering_vka_2022_pages.pdf 12 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf 13 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-muldmetalle 14 https://rmis.jrc.ec.europa.eu/uploads/CRM_2020_Report_Final.pdf 8 5. Olulised tegevused Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks Viiakse lõpuni perioodi 2014–2020 EL rahastutest rahastatavad meetmed (projektide lõpetamine, viimased väljamaksed):  Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist või uue soojustorustiku rajamist toetatakse 2023. aastal ligikaudu 0,8 miljoni euroga. Meetme tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu  Kaugküttekatelde renoveerimist, rajamist ja kütuse vahetust toetatakse 2023. aastal 2,3 miljoni euroga. See annab katlamajadele võimaluse minna üle kohalikele keskkonnasäästlikumatele kütustele nagu puit, toetades seeläbi kohalikku tööhõivet ning hoides kaugkütte kulud mõistlikuna  Toetatakse tänavavalgustuse taristu renoveerimist energiasäästu eesmärgil 1 miljoni euroga. Eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille selle tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele  Toetatakse rohegaasi tootmist ning suunamist lõpptarbijatele 2023. aastal ligikaudu 6 miljoni euroga. Rohegaasi tootmine tekitab kohalikke töökohti, aitab ära kasutada põllumajanduse jääke, vähendab fossiilkütuste importi ja hoiab looduse puhtamana. Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandatakse biometaani tootmise toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani.  Elektribusside ühistranspordis piloteerimise meetmega toetatakse 2,6 miljonit euroga transpordisektorisse taastuvenergia kasutuselevõttu ning vähendame seeläbi transpordis tekkivaid heitgaase  Valmib Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uuringukeskuse teadusmaja. Samuti käivitatakse 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021–2027) meetmed, mille väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-järgult programmis kajastuma ning jätkuvad meetmed, mille rahastusotsus on tehtud, kuid väljamaksed toimuvad vastavalt taotlusvooru tulemustele hiljem:  Toetatakse vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis piloteerimist kuni 5 miljoni euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke elektrienergia tootmise võimalusi ja toetada rohevesiniku kasutuselevõttu ühistranspordis ning käivitatakse jätkumeede EL taaste- ja vastupidavusrahastu mahus 49,1 miljonit eurot.  Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks õhuseireradari 66,8 miljoni euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist keskkonnasõbralikku energiatootmist ilma meie kaitsesüsteeme häirimata  Eraldatakse 38 miljonit eurot ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevusteks elektri jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita. Et võimalikult paljud rohepöördest osa võtta saaksid, lähevad need vahendid ennekõike väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks muutmiseks.  Jätkuvad tööd ülekandevõrgu tugevdamiseks (2023. aastal 8,5 miljonit eurot mahus, toetuse kogumaht 36 miljonit eurot), et saaks rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 70 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik  Biometaani kasutuselevõttu kavandatakse suunatakse täiendavalt 12 miljonit eurot EL struktuurivahendite rahastust  Toimub meetme (kogumahus 7 miljonit eurot) tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks ellu viimine 9  Toimub meetme energia salvestamise piloteerimiseks (kogumahus 7,8 miljonit eurot) ellu viimine  Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) (kogumahus 22,5 miljonit eurot)  Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine (EL toetus 20 miljonit eurot, investeeringu kogumaksumus 40 miljonit eurot) 2022. aastal alustati ja 2023. aastal jätkub „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ koostamine15, millega seoses valmisid järgmised uuringud ja analüüsid: .  analüüs ja ettepanekud energia salvestuse turu käivitamise kohta  Hiiu mereala ruumiline ja juriidiline analüüs (ühishange Rahandusministeeriumiga)  Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs (Lääne-Eesti piirkond)  „Elanike, ettevõtjate ja omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring“  Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot) analüüs kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminekust Eestis  analüüs kliimaneutraalsest soojus- ja jahutusmajandusest Eestis 2023. aastal valmivad järgmised tööd:  „Support to the renovation wave . energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia“, kestus 1 aasta, eeldatav valmimisaeg 2023 sügis  2023. aasta I poolaastal peab Eesti Euroopa Komisjonile esitama „Riikliku kliima- ja energiakava aastani 2030“ ajakohastamise versiooni kavandi  Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettevalmistavad tegevused (sh 3 töörühmade aruannet sisendiks eelnõu koostamisele) 2024. aastal valmivad järgmised tööd:  2024. aasta alguses valmib Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot) analüüs gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalustest Eestis.  2024. aasta I poolaastal peab Eesti Euroopa Komisjonile esitama ajakohastatud „Riikliku kliima- ja energiakava aastani 2030“  Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu ja eelnõu mõju hindamised 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. 6.1. Meede: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus Meede 1 Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste Meetme eesmärk: lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Meede koosneb kolmest olulisest programmi tegevusest, milleks Meetme kirjeldus: on elektri- ja gaasivarustuse tagamine, transpordikütuste 15 ENMAK 2035 koostamise ettepanek Dokumendid | Energiatalgud 10 reguleerimine ja kütusevarude säilitamine ning soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne. Meetme mõõdikud 2021 2023 2024 2025 2026 (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Tagatud on energiataristu N-1 kriteerium16 täidetud täidetud Täidetud täidetud täidetud Allikas: Süsteemihaldur Elering AS-i hinnang Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis Allikas: täidetud täidetud Täidetud täidetud täidetud Konkurentsiameti hinnang, lähtuvalt aruandest elektri- ja gaasiturust Eestis17 6.1.1 Programmi tegevus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamine Programmi tegevus 1.1 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine Tegevuse eesmärk: Elektri- ja gaasivarustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb kaitsta Eesti seisukohti elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise Tegevuse kirjeldus: korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Tegevuse mõõdikud 2021 2023 2024 2025 2026 (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia 29,34% 27% 27% 34% 34% summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Jaotusvõrgus 158 katkestuste keskmine < 110 < 100 < 110 < 110 16 N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarnimiseks katkeb. Kui katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium täidetud. 17 Vt näiteks https://www.konkurentsiamet.ee/public/ETI_aruanded/Euroopa_Komisjonile/13._Elektri- _ja_gaasituru_aruanne_2017.pdf 11 kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit Allikas: Konkurentsiamet Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, 13,818 < 60 < 60 < 60 < 60 MWh Allikas: Elering AS Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa Teostatud sünkroonalaga aastaks Teostamis teostamis teostamisel 2025.a teostatud el*** el 2025 lõpuks Allikas: Elering AS Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine Täidetud täidetud täidetud Täidetud täidetud Allikas: Elering AS Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 4450 Allikas: (2020)** 3750 3500 3500 3500 Konkurentsiamet * andmete koondamine toimub kahe aastase viitega **Konkurentsiameti kodulehe pole veel 2021. aasta andmed leitavad19 ***Eesti ühendamine Kesk-Euroopa sünkroonalaga aastaks 2025 on toimunud graafikule vastavalt20 Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust 6.1.1.1 Teenus: Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse nimetus Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse eesmärk: Tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning nii tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates mõistlik hind Teenuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i Teenuse kirjeldus: otsustusprotsessides tuleb kaitsta Eesti seisukohti elektrituru- alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Varustuskindlus tagatud täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud 18 Täpsustatud Karl Kivinurm, Elering AS 22.03.2022 19 https://konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/järelevalve 20 VVTP täitmise ülevaade 2021 Kaja Kallase valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 12 Eesti elektriturg avanes täielikult kõigile tarbijatele 2013. aasta alguses ja koos elektrituru avamisega lõppes elektri hinna reguleerimine ning kõigil elektritarbijatel tekkis võimalus osta elektrit elektriturul konkureerivatelt erinevatelt müüjatelt. Täna kujuneb elektrienergia hind Põhja- ja Baltimaade ühisel elektriturul elektri tootjate pakkumise ning tarbijate nõudluse tasakaalupunktis. Eesti ja Soome vahelised kõrgepinge alalisvooluühendused EstLink 1 ja EstLink 2 kolmekordistasid Balti- ja Põhjamaade vahelisi elektri ülekandevõimsuseid ning tänu sellele on Eestist ja Soomest saanud sisuliselt ühise hinnaga piirkond. Avatud elektrituru eesmärk on tagada üheaegselt varustuskindlus, taskukohane elektrihind ja keskkonnasõbralik elektritootmine. Eesti elektrituru avamine on end õigustanud, tuues normaalses turuolukorras kaasa positiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud (sh madalad energiahinnad), tagades varustuskindluse ja edendades taastuvenergia kasutuselevõttu. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri tootmises kasutatakse otseste primaarkütuste kasutamise kõrval ka tootmisjääke. Elektri tootmisel kasvab kütusevabade jm taastuvate energiaallikate osakaal (2021. a tase 27%). Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise eesmärgiks on, et väljakujunenud elektri tootmise portfell peab olema konkurentsivõimeline regionaalsel elektriturul täiendavate subsiidiumiteta ning toetused elektri tootmisele oleks erandlikud ja vajaduspõhised kriitilise tootmisvõimekuse tagamiseks ning Eesti teadus- ja arendustegevuse seisukohalt potentsiaalsete uute tootmistehnoloogiate turule aitamiseks. Eesmärk on saavutada 2025. aastaks olukord, kus Eesti elektri ülekandevõrk on sünkroniseeritud Kesk-Euroopa sünkroonalaga. Elektrivõrkude arendamine ei tohi kaasa tuua ülemäärast survet tariifile. Valdkonda suunatakse läbi õigusaktides (eelkõige elektrituruseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid) sätestatud regulatsioonide. Õigusaktide (eriti seaduse) muutmine võtab aega, mistõttu on teenuse osutamisel kriitilise tähtsusega omada ülevaadet elektrituru suundumustest ning terviklikest arengutest Euroopa Liidu õigusandluses. Nii on võimalik tagada, et Eestis kehtivad õigusaktid ei takistaks elektrivaldkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal tagaksid, et muutused toimuksid sujuvalt ning tarbijaskonna varustuskindlus oleks tagatud. 2021. ja 2022. aastatel elektri hind kerkis oluliselt. Elektri hinda on Balti turul mõjutanud eelkõige järsk gaasihinna tõus, ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis kaubeldavate ühikute hinna kasv ja hüdroreservuaaride madal maht21. Elektrihinnad on tõusnud selle tagajärjel kogu Euroopas. Eurostati andmete põhjal näeme, et 2022 esimeses pooles on Eesti elektri turuhinnad olnud väga kõrged, kuid Euroopa Liidu keskmisest 18,6% soodsamad22. Energiahinnad mõjutavad tarbijate toimetulekut. Kõrgete elektrihindadega toimetulemiseks on MKM kodutarbijatele töötanud välja võimaluse soetada elektrit universaalteenusena. Kodutarbijal on võimalus kasutada universaalteenust 1. oktoobrist 2022 kuni 2026. aasta aprilli lõpuni. Lisaks saavad 2023. aasta lõpuni universaalteenuse23 hinnaga elektrit tarbida mikroettevõtjad, väikeettevõtjad, füüsilisest isikust ettevõtjad, sihtasutused ja mittetulundusühingud. Lisaks universaalteenuse töötas MKM energiahinna tõusu mõjude leevendamiseks kodutarbijatele ajutised toetused. Need kehtivad tarbijatele perioodil 1. oktoobrist 2022. aastal kuni 31. märtsini 2023. aastal tarbitud energia eest väljastatud arvetele. Toetused on automaatsed ja kehtivad elektrile, gaasile ning kaugkütte kodutarbijatele. Lisaks teeb MKM koostööd teiste EL liikmesriikidega ja osaleb EL kriisimeetmete loomisel. Energianõudluse vähendamiseks viis MKM koostöös Riigikantseleiga läbi energiasäästu kampaania, mille eesmärk üheltpoolt oli energia varustuskindluse suurendamine ja energiahindade leevendamine. Kampaaniasõnumitega jätkatakse ka 2023. aastal. Euroopa Liidu liikmesriigid on täiendavalt kokku leppinud elektritarbimise vähendamise tipptundidel 5% võrra 2022. detsember kuni 2023. märts. 2022. detsembris vähenes tipptundide tarbimine enam kui 5%. Plaanime teostada täiendavat kommunikatsiooni ja kutsuda tarbijaid üles oma tarbimist tipptundidelt nihutama. 21 17. august 2022 elektribörsi päev-ette turu elektrihinna analüüs - Konkurentsiamet 22 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Electricity_price_statistics 23 Täpsem info universaalteenuse toimimise kohta on leitav MKMi veebilehel. 13 6.1.1.2 Teenus: Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse nimetus Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Gaasiturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja Teenuse eesmärk: edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja EL õigusele. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i õigusele. Ühtlasi Teenuse kirjeldus: tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Teenuse mõõdikud 2021 2023 2024 2025 2026 (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Tagatud varustuskindlus täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud ja tõhus turukorraldus Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise seisukohast on oluline, et Eestis oleks tagatud gaasi varustuskindlus ja tõhus turukorraldus. Alates 2014. aastast, kui valmis Leedus Klaipeda veeldatud gaasi terminal, on avanenud Eesti turuosalistele võimalus gaasi impordiks täiendavast tarneallikast, kus gaasi hind ei ole seotud naftatoodete hinnaga, vaid kujuneb gaasiturul. Gaasiturul konkurentsi edendamiseks on olnud oluline tagada gaasi müügitegevusest sõltumatu, gaasi müügist omandiliselt eraldatud ülekandesüsteemi halduri olemasolu. Konkurentsi tekitamiseks oli omandiline eraldamine vajalik, kuna muidu oleks puudunud kindlus, et omandiliselt eraldamata maagaasi ülekandeteenuse osutaja teeks piisavalt investeeringuid konkureerivatele maagaasi tarnijatele ülekandevõrgule ligipääsu tagamiseks. Riik peab koostöös neutraalse ja sõltumatu gaasi süsteemihalduriga panustama gaasi varustuskindluse, sealhulgas tarnehäiretega toimetuleku võimekuse suurendamisse ning tarneahelate mitmekesistamisse. Tarneahela mitmekesistamise ja tõhusa konkurentsi eelduseks ja aluseks on tihe koostöö naaberriikidega ning ühiste toimeprintsiipide alusel toimiv Balti riikide ja Soome gaasiturg, mis on ühendatud Poola kaudu Kesk-Euroopa gaasituruga. Mitmekesistatud tarneahel on aluseks gaasi hinna konkurentsivõimele võrreldes alternatiivsete kütustega ning võtmeküsimuseks tarbimismahtude suurenemisel. Gaasi varustuskindluse tagamiseks on oluline roll Soome-Eesti vahelisel gaasiühendusel Balticconnector, mis alustas tööd 2020. aastal. Hetkeolukord gaasi varustuskindluse tagamisel on hea, aga programmis ettenähtud tegevused aitavad muuhulgas kaasa sellele, et maist 2022 on toimiv ka Poola ja Leedu vaheline gaasiühendus, mis aitab kaasa Eesti energiasõltumatuse suurenemisele. Energiahinnad hakkasid Euroopas ja Eestis tõusma 2021. aasta suvel, mil Venemaa järk-järgult langetas maagaasi eksporti Euroopasse. Sõja algusest alates on Venemaa gaasi eksport Euroopasse oluliselt vähenenud ja terves Euroopa, kas Eestis on Venemaa gaasi tarned asendatud LNG-ga. 2022. a suve hakul võtsid liikmesriigid eesmärgiks täita maagaasi hoidlad 2022-2023 talveks 80% 14 ulatuses (Eestis maagaasi hoidla puudub). Eesti leppis Soomega kokku tuua gaasi varustuskindluse tagamiseks piirkonda maagaasi ujuvterminal. Soome poolne vastuvõtuvõimekus valmis detsembris 2022, ujuvterminal jõudis Soome 2023. a alguseks. Ka Eestis on LNG ujuvterminali kasutamise võimalus olemas (Paldiski). Paldiski LNG terminali kai rajasid Alexela ja Infortar ning gaasitoruühenduse Elering. Ujuvterminal suundus Soome. Rajatud taristu ja vastuvõtuvõimekus Eestis suurendab piirkonna gaasi varutuskindlust. MKM lõi kodutarbijatele meetmed maagaasi kõrge hinna kompenseerimiseks. Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik perioodil 1. oktoobrist 2022. aastal kuni 31. märtsini 2023 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot/MWh ehk 0,7744 eurot kuupmeeter. Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt kuni 2,6 MWh (ehk 251,7 kuupmeetrit) tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine24.Euroopa Nõukogu määrusega25 on pandud liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides. Eestis vastutab gaasivaru olemasolu eest Eesti Varude Keskus (EVK). Eesti strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus26 soetada varusse gaasikogus, mis vastab ligikaudu 20 protsendile Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest või kataks kütteperioodi ühe kuu tarbimise. EVK hallatava strateegilise gaasivaru maht on 0,65 TWh ja see vastab 18 protsendile uueks aastaseks tarbimisperioodiks prognoositud nõudlusest. EVK hoiustab strateegilist maagaasivaru Lätis Inčulkansi maa-aluses hoidlas.27 6.1.2 Programmi tegevus: Transpordikütuste reguleerimine ja kütusevarude säilitamine Programmi tegevus Transpordikütuste reguleerimine ja kütusevarude säilitamine 1.2 Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga Tegevuse eesmärk: võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest. Programmi eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja Tegevuse kirjeldus: edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. 2021 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu olemas olemas olemas olemas Olemas Allikas: AS EVK Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia 10,59% 9,1% 9,6% 10,5% 11,4% summaarsest lõpptarbimisest 24 https://www.mkm.ee/energiakulude-huvitised 25 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/PE-24-2022-INIT/et/pdf 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/302082022003?leiaKehtiv 27 https://www.espa.ee/et/gaasivaru-suurus-ja-asukoht 15 transpordisektoris*, % Allikas: Eurostat % Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet täidetud täidetud täidetud täidetud Täidetud tagatud Allikas: Keskkonnaministeeriu m * mõõdiku madalamad sihttasemed tulenevad I põlvkonna biokütuse „phase out’ist“ (õli, suhkur jms) ehk üleminekust II põlvkonna biokütustele. Eesmärk on transpordis I põlvkonna biokütuste osakaal viia võimalikult kiiresti miinimumini. II põlvkonna kütuste tarbimise soovime katta võimalikult suures mahus siseriiklikult toodetud kütusega. Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste varude(mootoribensiin, diislikütus ja lennukipetrool), moodustamiseks ja haldamiseks on loodud AS Eesti Varude Keskus (EVK). Eestis asub täna kohustuslikust varust umbes 50%, 2022. a tuuakse suurem osa kütusevarust Eestisse. Eesti liitus Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) 2014. aastal ja sellega seonduvalt lähtutakse varude hoidmisel lisaks vedelkütusevaru seadusele ka IEA energiaprogrammi käsitlevast kokkuleppest. Tänases olukorras tuleb üha enam arvestada geopoliitilisest olukorrast tingitud mõjudega kütuse tarnetele. Oluline on pöörata tähelepanu suutlikkusele tagada tarneraskuse ilmnemisel tõhus riikidevaheline info liikumine ja kütuse võimalikult kiire tarnimine kütuse edasimüüjatele. Programmis ettenähtud tegevused aitavad kaasa transpordikütuste valdkonna paremale reguleerimisele ja vedelkütuse varu hoidmise korraldamisele. Olulisel kohal on energeetika innovatsiooni- ja tehnoloogiaalase koostöö edendamine IEA raames. Vedelkütuse varu poliitika peab tagama IEA liikmesriigi poolt võetud kohustused ja EL direktiivis sätestatud kohustused. Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust. 6.1.2.1 Teenus: Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu, poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Vedelkütusevaru peab riigil olema igal hetkel tagatud. Varu on igal hetkel olemas ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab käima käsikäes turu arengutega. Piisavalt paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa saavutamise. Transpordikütuste turukorralduse osas oleme väljumas konservatiivsest turukorraldusest, turule sisenevad uued kütused (gaaskütused, suurema biokomponendi sisaldusega kütused, sellest tulenevalt käsitletakse „vedelkütuse“ turukorralduse asemel „transpordikütuste“ turukorraldust, tulevikus muudetakse ka vedelkütuse seadus transpordikütuse seaduseks). Eelpool väljatoodust lähtuvalt korraldatakse Eesti turukorraldus selliselt ümber, et uued kütused turule ära mahuksid (näiteks kütuste märgistamine, tarbijate teavitamine, biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse 16 paindlikumaks muutmine). Üha suuremat rolli etendavate alternatiivkütuste turule tuleku soodustamiseks loob riik kõigile kütuse müüjatele avatud ja läbipaistvad võimalused alternatiivkütuste turule paiskamiseks ja nendest toodetud statistikaga kauplemiseks (statistikaga kauplemise platvorm) ning aitab ületada turubarjääre (gaasiliste kütuste kasutamise investeeringutoetused). 6.1.2.2 Teenus: Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras 30. juulil 2020. a otsustati keskne varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna varustuskindluse tagamiseks läbi AS-i Eesti Varude Keskuse (edaspidi EVK) loomise alates 2021. a. juulist. Alates 01. juulist 2021. aastal alustas tööd AS Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) kelle vastutusalas on riigi keskse tegevusvaru haldamine elanikkonna varustuskindluse tagamiseks. EVK moodustati OSPA ülesannete laiendamise kaudu ning hakkab tegelema lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele ka teiste varuliikide varu moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise korraldamisega. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust. Teenuse nimetus Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras Alates 2022. aastast kajastatakse elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenus edaspidi energeetika ja maavarade Teenuse eesmärk: tulemusvaldkonnas, sest varu haldav ettevõte loodi Eesti vedelkütusevarusid hallanud ettevõtte (Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS) baasil. Teenus „Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras“ tagab hädaolukorraseadusest lähtudes riigi tegevusvaru moodustamise, Teenuse kirjeldus: ning haldamise ja korraldab kriisiolukorras varu kasutuselevõtmise. Lisaks seirab Eesti Varude Keskus varu hoidmisega seotud majandussektorite toimepidevust. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Toiduvarude tagamine28 0 14 14 14 14 Allikas: AS EVK Tervishoiuvaru 29 moodustamine ja haldamine, 0 30 30 30 30 varu/päevade arv Allikas: AS EVK Maagaasivaru moodustamine ja haldamine, 0 45 45 45 45 varu/päevade arv Allikas: AS EVK 2022. aasta 1. aprilli seisuga on Eesti kütusefirmad rajanud 29 autonoomse elektritoitega tanklat, kus igal ajahetkel hoiustatakse suurem kogus kütust ning mis on suutelised tegevust jätkama ka tavapärase elektrivarustuse katkemisel. Vähemalt üks selline kriisitankla asub igas maakonnas. 28 Päevade arv arvestades kogu Eesti elanikkonna tarbitavat keskmist kalorite arvu (1900 kCal/päev) 29 Hõlmab isikukaitsevahendeid, mis on arvutatud tervishoiusektori pandeemiaaegse toimimisvajaduse baasilt. Käsimüügi- ja retseptiravimite varu on arvutatud elanikkonna 30p tavatarbimise baasilt. 17 Lisaks on Eestis veel ligi 100 tanklat, millele saab vajadusel generaatori ühendada ja suur osa uutest tanklatest juba projekteeritakse sellise võimekusega.30 EVK hallatava strateegilise gaasivaru maht on 0,65 TWh ja see vastab 18 protsendile uueks aastaseks tarbimisperioodiks prognoositud nõudlusest. EVK hoiustab strateegilist maagaasivaru Lätis Inčulkansi maa-aluses hoidlas.31’ 6.1.3 Programmi tegevus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Programmi tegevus 1.3 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate Tegevuse kirjeldus: õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne. 2021 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja 61,32% 59 % 59 % 60 % 60 % jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Programmi tegevuse alla kuulub järgmine teenus: Teenus 6.1.3.1: Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle Teenuse nimetus elluviimise korraldamine Kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine Teenuse eesmärk: ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele. 30 https://www.espa.ee/sites/default/files/2022-04/EVK_vedelk%C3%BCtusevarud_v3.pdf 31 https://www.espa.ee/et/gaasivaru-suurus-ja-asukoht 18 Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada läbi kaugkütteturgu Teenuse kirjeldus: reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Tagatud on soojusmajanduse täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud jätkusuutlik areng Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada, et soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja rakendatavad meetmed lähtuksid eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Oluline on liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest ning maksimaalses ulatuses kasutatakse ära jääk- ja heitsoojust. Igapäevaselt tehakse tööd sellega, et saavutada programmis ettenähtud eesmärk vähendada imporditava kütuse kasutamist soojuse tootmiseks. Selleks on vaja investeerida hoonete energiatõhususse ja soojuse tootmise ja edastamise efektiivsemaks muutmiseks ning jää- ja heitsoojuse tõhusasse kasutusse. Imporditavate kütuste asemel peab kasutama järjest rohkem kodumaiseid kütuseid, sh biomass ning leidma majanduslikult põhjendatud viise hoonete ja tööstuse toodetud jääk- ja heitsoojust. Töö kaugkütteregulatsiooniga peab andma tulemuse, et see ei piiraks majanduslikult odavamate lahenduste konkureerimist kaugküttega, soodustaks taastuvate allikate ja jääk- ja heitsoojuse kasutuselevõttu ja energiatõhusust. Samuti peab igapäevase töö tulemusena jõudma selleni, et kodumajapidamises toodetakse aastaks 2050 soojust kohalikest kütustest parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades ning soojus- ja jahutusmajandus on aastaks 2050 täielikult heitmevaba. Kaugkütteturu arengut pärssivaks teguriks on hetkel veel motivatsiooni puudumine soodsamate kaugküttelahenduste leidmiseks ja sisemise efektiivsuse kasvuks. Kaugkütte hinnaregulatsioon ei motiveeri soojuse tootjaid otsima lahendusi, kuidas saavutada madalamaid kaugküttehindasid ning panustada senisest enam innovatsiooni. Kahjuks ei kajastu ettevõtte paremates majandustulemustes investeeringud, mis võimaldavad soojusenergia lõpptarbija hinda vähendada või suunata tarbijate tarbimisharjumusi selliselt, et vähendada tipunõudlusest tingitud investeeringuvajadusi. Kogu saavutatav efekt suunatakse ikka veel tarbijatele. Osade kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui ka Konkurentsiameti hinnangul kaheldav ja siin on oluline leida koos ettevõtjatega uusi lahendusi. Soojusettevõtjate tegevus peab kooskõlas regulatsiooni muutmisega jätkuvalt panustama kaugkütte hinna konkurentsivõimelisusse. Kaasatakse üha rohkem kohalike omavalitsusi, et välja selgitada tegelik energiasääst ja sellega seotud investeeringute ulatus. 6.2. Meede: Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi meede koosneb kahest programmi tegevusest. 6.2.1. Programmi tegevus: Energiatõhususe suurendamine Programmi tegevus Energiatõhususe suurendamine 2.1 19 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu Meede 2 suurendamine lõpptarbimises Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Primaarenergia tõhusama kasutus ja taastuvenergia osakaalu Meetme kirjeldus: suurendamise meede koosneb kahest programmilisest tegevusest: taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ja energiatõhususe suurendamine. 2021 2023 2024 2025 2026 Meetme mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Energia lõpptarbimine, 32,632 33,3 33,3 33,3 33,3 TWh Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 52,3 65,6 65,6 65,6 65,6 Allikas: Eurostat Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus Tegevuse eesmärk: energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ jaguneb neljaks teenuseks ja nendeks on lokaalsete küttelahenduste Tegevuse kirjeldus: ehitamine kaugküttelahenduste asemel, energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine, tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu ja toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu. Tegevuse mõõdikud 2021 2023 2024 2025 2026 (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Energia 32,6 33 lõpptarbimine, TWh (2020) 33,3 33,3 33,3 33,3 Allikas: Eurostat * Primaarenergia 50,034 sisemaine tarbimine, (2020) 65,6 65,6 65,6 65,6 TWh Allikas: Eurostat * * andmete koondamine toimub kahe aastase viitega Programmi tegevusel on kolm teenust. 6.2.1.1 Teenus: Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse nimetus Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle 32 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en 33 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en 34 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_10/default/table?lang=en 20 elluviimise korraldamine Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia Teenuse eesmärk: tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust; riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoiame ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu, väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse Teenuse kirjeldus: esitamist riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste rakendamisel. Energiatõhususe mõõdikutesse panustavad lisaks energeetika programmile ka paljud muud valdkondlikud programmid (transport, elamud, tööstus, ettevõtlus, avalik sektor jne.) 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Energia lõpptarbimine, 32,6 33,3 33,3 33,3 33,3 TWh (2020)* Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine 50 tarbimine, TWh (2020)* 65,6 65,6 65,6 65,6 Allikas: Eurostat * andmete koondamine toimub kahe aastase viitega Teenuse sisuks on Eesti taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt riiklikele strateegiadokumentidele ja ELis kehtestatud õigusaktidele. Tegevusse kaastakse erinevaid taastuvenergia valdkonnas tegutsevaid huvitatud osapooli nii Eestist kui ka välismaalt. Teenuse raames toimub regionaalne ja rahvusvaheline koostöö taastuvenergia valdkonnas. Koostatakse ja kaitstakse Eesti seisukohti EL taastuvenergia valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Iga-aastaselt tuleb taastuvenergia alastest edusammudest raporteerida Euroopa Komisjonile. Toimub taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmete väljatöötamine kui ka rakendamise jälgimine. Lisaks on koostatud riiklik energia- ja kliimakava ning aruandlus selle rakendamisest, õigusaktid, Eesti seisukohad, memod, meetmed ja arengukava. Riikliku energia- ja kliimakava tuleb teatud ajaperioodi jooksul uuendada, mille käigus korrigeeritakse ka taastuvenergia eesmärke, lisatakse meetmeid ja kaardistatakse eesmärkide 21 saavutamise trajektoore. Saavutamaks taastuvenergia eesmärke, on tellitud ja tellimisel erinevaid teemapõhiseid uuringuid kaardistamaks progressi ning eesmärkide saavutamiseks parimaid sh kulutõhusaid viise. 2022. aastal jätkus töö EL õigusloome uuendamise suunas. Selle raames peavad olema kaitstud Eesti huvid taastuvenergia arendamisel. Muudatuste eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises, integreerides tarbijakonnale täiendavaid kohustusi taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtuks. Muudatused peaksid olema direktiivina vastu võetud hiljemalt 2023. aasta suveks. Sellest lähtuvalt on vaja alustada siseriiklikke õigusaktide muudatusi ning läbirääkimisi turuosalistega. 6.2.1.2 Teenus: Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu Teenuse nimetus Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu Tänavavalgustuse arendamine, energiatõhususe tõstmine ning Teenuse eesmärk: pikemas perspektiivis elektrienergia lõpptarbimise vähendamine üldise energiatarbimise valdkonnas, elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine. Teenusega suurendatakse tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsust, mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED- Teenuse kirjeldus: valgustustehnoloogia kasutamisele. Projektist toetuse saamise aluseks on tingimused, mis näitab, kui palju väheneb tänavavalgustuses elektrienergia vähenemine, kui palju suureneb renoveeritud tänavavalgustuspunktide arv ja kui palju väheneb arvestuslik süsihappegaas (CO2) aastas. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Riikliku toetuse abil renoveeritud või uuendatud tänavalgustus 17651 22000 -* -* -* paigaldiste arv Allikas: SA KIK * Teenus lõpeb aastal 2023 ja edasist tegevust ei kavandata. Teenuse raames renoveeritakse või uuendatakse tänavavalgustuse paigaldisi kasutades selleks struktuuritoetuste meetme „„Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine”“ eesmärkide elluviimiseks mõeldud rahastamismudelit. Eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurendamine, mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED- valgustustehnoloogia kasutamisele. Paljude kohalike omavalitsuste tiheasustusega ja ka hõredamalt asustatud piirkondades on täna veel kasutuses vanad, deformeerunud tänavalgustus taristu. Tänu meetmest saadavale toetusele tagavad renoveeritud või uuendatud tänavavalgustuse paigaldised tänavavalgustuses elektrienergia tarbimise vähenemise, renoveeritud tänavavalgustuspunktide arvu suurenemise ja arvestuslikku süsihappegaasi (CO2) vähenemise aastas. Teenus lõpeb aastal 2023 ja edasist tegevust ei kavandata. 6.2.1.3 Teenus: Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu 22 Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks Teenuse nimetus uuele pingesüsteemile KredEx kaudu Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete Teenuse eesmärk: elektripaigaldiste üleminek uuele 3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine, elektrienergia võrgu kadude vähendamine. Teenuse raames saab asendada elektripaigaldiste üldosa Teenuse kirjeldus: nõuetekohase uue pingesüsteemi kaudu ehitades uued maandused, magistraalkaablid, paigaldatakse peajaotuskilp. Teenuse mõõdikud 2021 2023 2024 2025 2026 (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Vanalt pingesüsteemilt uuele pingesüsteemile üle viidud elamute arv Tallinna Kesklinnas, 750 750 -* -* -* Vanalinnas, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosas Allikas: SA Kredex * Meetme kaudu toetuse taotlemine lõpetatakse alates 2024. a. Teenuse eesmärk on Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste renoveerimise osaline riiklik toetamine selliselt, et hooned viiakse üle uuele 3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine, elektrienergia võrgu kadude vähendamine. Programmi sihtrühmaks on Tallinna linna korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute omanikud, mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil ja asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Mujal piirkondades vanal pingesüsteemil olevaid hooneid enam ei ole. Programmi raames on võimalik asendada elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue pingesüsteemi kaudu ehitades uued maandused, magistraalkaablid, paigaldatakse peajaotuskilp. Meede jätkub 2023. aastal, kuid alates 2024. a. meetme kaudu toetuse taotlemine lõpetatakse, sest projekti jätkamiseks täiendavaid eelarvelisi vahendeid ei eraldatud. 6.2.2. Programmi tegevus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevus Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 2.2 Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Tegevuse eesmärk: Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Tegevuse kirjeldus: Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele 23 kütustele või vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad tootmisvõimsused, rajatakse uusi koostootmisjaamu. Olulist rolli mängivad uued, biomassil töötavad elektrijaamad. Seadusandluse muutmine elektrienergia tõhusa tootmise tagamiseks ja taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, seadusandluse muutmine tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 1 kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine sh biokütuste kasutamine, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus, on väga tähtis. Tegevuse mõõdikud 2021 2023 2024 2025 2026 (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja 58,83% jahutuse 59 % 59 % 60 % 60 % summaarsest (2020)* lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia 26% 27 % 27 % 34 % 34% summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 12,16 % 9,1 % 9,6 % 10,5 % 11,4 % lõpptarbimisest (2020)* transpordisektoris, % ** Allikas: Eurostat * andmete koondamine toimub kahe aastase viitega ** mõõdiku madalamad sihttasemed tulenevad I generatsioon põlvkonna biokütuste (õli, suhkur jms) „phase out’ist“ ehk üleminekust II põlvkonna biokütustele. Programmi tegevus koosneb seitsmest teenusest. Programmi eelnõu koostamisel on Riigikogus läbinud I lugemise energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu, mis on tingitud vajadusest tuua pikemas perspektiivis leevendust kõrgetele elektrihindadele ning panustada Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide35 täitmisesse. Selle eesmärgi täitmiseks on Vabariigi Valitsus on seadnud energeetika valdkonnas eesmärgiks36, et 2030. aastal toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui tarbitakse. Eelnõuga muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 (hetkel 40%) ning seatakse uueks eesmärgiks 100%. Sellega seonduvalt muudetakse ka üldist taastuvenergia eesmärki 42%- 35 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030, https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf 36 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe 24 lt 65%-le. Kui seaduse muudatus jõustub, tuleb pikemas perspektiivis ümber hinnata ka teenuse mõõdikud ja ajakava. 6.2.2.1 Teenus: Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle Teenuse nimetus elluviimise korraldamine Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Teenuse eesmärk: Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlike lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. MKM ülesandeks on riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt ELi tasandil kui ka siseriiklikul tasandil vastuvõetud kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud Teenuse kirjeldus: huvitatud osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed. Oluline tegevus on Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia 37,63 % 37,5 % 38 % 41 % 42% summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat 6.2.2.2 Teenus: Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi Teenuse nimetus kaudu Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning Teenuse eesmärk: pikemas perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas. Programmi tegevust rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi Teenuse kirjeldus: meede) fondist, eesmärgiga tagada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. Programmi tegevuse tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. Programmi väljundnäitajaks on kas renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, 25 renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus 114,54 150 155 160 180 kaugküttes, MW Allikas: SA KIK Renoveeritud või uue soojustorustiku 149,67 137,5 140 150 155 pikkus, km Allikas: SA KIK Katelseadmete ja soojustrasside renoveerimise projekte rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) fondist, eesmärgiga tagada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. MKM töötab välja nõuded ja tingimused, mis on aluseks toetuse saamiseks ning teostab projekti rahastamise osas järelevalvet. Vanad renoveerimata kaugküttesüsteemid on ebaefektiivsed ja lisaks suurtele energiakadudele toimub nendes ka keskkonnasaaste ning tootmine on ebaefektiivne. Paljud soojusenergia tootmise ja ülekandega tegelevad ettevõtjad on aru saanud, et olles valmis katelseadmeid renoveerima, on võimalus jätkata tegevust ja saavutada renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas. Teenus jätkub 2023. aastal. 6.2.2.3 Teenus: Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks Teenuse nimetus transpordis KIKi ja Eleringi kaudu Biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamine läbi toetuste. Lisaks on väljatöötatud meede, Teenuse eesmärk: mille eesmärgiks on taastuvenergia osatähtsuse kasvatamine ning süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. Kolmas meede, mis on hetkel väljatöötamisel keskendub rohevesiniku kasutuselevõtule transpordisektoris läbi tervikliku tootmisahelate toetamise. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki täideta taastuvenergia osakaaluna transpordis 9,7% aastal 2022 ning 14% aastaks 2030, luues samas ka olulise baasi taastuvenergia transpordieesmärgi täitmiseks aastal 2030. Teenus kätkeb endas kahte Teenuse kirjeldus: meedet, kus toetatavaid tegevusi on kokku kolm. Meetmed on omavahelises tugevas, üksteist toetavas seoses. Toetust antakse biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastava biometaani tootjale tõendatud biometaani tarne eest, kus oodatav tulemus on, et 200 GWh säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biometaani on toodetud ning tarbitud. Meetmega „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused“ antakse toetust biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks, et toetada taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist, tekitades taastuvatest 26 energiaallikatest toodetud kütustele nõudluse ja käivitades seeläbi biometaani tootmist, ning aidata kaasa sektori arengule. Toetuse oodatavaks tulemuseks on transpordisektoris aastal 2022 vähemalt 4000 tonni õliekvivalendi (ktoe) väärtuses biometaani aastane tarbimine, mis käivitab ka sellega samaväärses koguses biometaani tootmise. Toetusskeem kestab aastani 2024. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud 4 5,8 5,8 0 0 biometaani aastane kogus, ktoe Allikas: SA KIK Teenuse eesmärk on aidata kaasa biometaani ja teiste alternatiivsete kütuste (sh elektromobiilsuse) tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2022 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus vähemalt 7,5 protsenti ning aastaks 2030 vähemalt 14%. Ilma riikliku toetuseta on täna veel taastuvenergia kasutuselevõtt liiga kallis ja jääks seetõttu arendajate poolt välja töötamata. MKM- s on välja töötatud aluspõhimõtted, mille alusel KIK ja Elering saavad biometaani tootjatest taotlejatele toetust maksta. MKM koostas õigusaktid toetuste tingimuste ja jagamispõhimõtetega, teeb koostööd rakendusasutustega, osaleb hindamiskomisjoni töös ja teostab seiret kogu projekti läbiviimise kohta. Tänu antud projekti saadud teabele on MKM-l võimalik välja töötada uusi meetmeid ja arendada taastuvenergia kasutuselevõttu transpordis ning eemaldada sellega seonduvaid turutõkkeid. 6.2.2.4 Teenus: Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine Teenuse nimetus Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine Eesmärk on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti Teenuse eesmärk: transpordisektoris elektribusside (vähemalt 8 tk, M3 kategooria I klassi sõiduk) kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu ehitamiseks, mis toetavad taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad tingimused pärast 2020. a energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt‑tundi aastas. Avalikel liinidel sõidab vähemal 8 elektribussi ning ehitatakse Teenuse kirjeldus: välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb kahest tavalaadimispunktist ning kahest kiirlaadimispunktist, erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid analüüse Eestisse sobivatest elektribusside laadimise tehnoloogiatest. Toetuse oodatavaks tulemuseks on taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,28 kt CO2 aastas. Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. 27 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Minimaalne elektribusside arv 0 8 8 8 8 linnaliinil, tk Taastuvelektri kasutamine, GWh/a 0 0,5 0,5 0,5 0,5 Kokkuhoitud minimaalne CO2/a, 0 0,28 0,28 0,28 0,28 kt 6.2.2.5 Teenus: Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine Teenuse tegevus Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine Teenuse eesmärk: Eesmärk on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis. Teenuse kirjeldus: Rohevesinikule üleminek Teenuse mõõdikud 2021 2023 2024 2025 2026 (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Meetme tulemusel on käivitunud Rahastus esimene otsuse Projekt Projekt 0 0 rohevesiniku ettevalmi töös töös tervikahela stus pilootprojekt. 6.2.2.6 Teenus: Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise Teenuse nimetus Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise Teenuse eesmärk: Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide (taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised toetusskeemid) rakendamise abil. MKM teeb tööd selle nimel, et käivitada edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, sest siis on võimalik Teenuse kirjeldus: taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni ja saavutada arengukavast tulenev eesmärk, mis näeb ette taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030.aastaks 30%-ni. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Võimalikult laialdane taastuvenergia koostöömehhanism täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud ide rakendamine Eestis Allikas: MKM 28 Teatises „Riiklikus energia- ja kliimakava aastani 2030“ on täpsustatud Eesti taastuvenergia (sh taastuvelektri) eesmärke. Energiamajanduse korralduse seaduse muudatusega aastal 2022 seati aastaks 2030 taastuvelektri osatähtsuse eesmärgiks 100% elektri summaarsest lõpptarbimisest. MKM tegevuseks on teha tööd selle nimel, et kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Igapäevase tegevuse raames koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Toimub pidev koostöö taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega koordineerida paindlike koostöömehhanismide rakendamist. Tähtis on juhtida paindlike koostöömehhanismide alast müügitööd ja tuvastada ning leida lahendusi Eesti taastuvenergiasektori arengu takistustele, eesmärgiga tagada võimalikult laialdane koostöömehhanismide rakendamine. Hoogustamaks meretuuleparkide rajamist Eestis oleme alustanud Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarenduse projektiga. Eelarendamise all mõtleme meretuulepargi rajamise eeltöid (sh eeltööd võrguga liitumiseks) kuni hoonestusloa saamiseni (k.a.). Hoonestusloaga ala pannakse enampakkumisele. Nii tagame, et mereala loob ühiskonnale suurimat (parimat) kasu. Selline enampakkumine saaks esialgsetel hinnangutel toimuda mitte varem kui aastatel 20252026. Kavandatava meretuulepargi suuruseks on 700…1000 MW ning selline meretuulepark on plaanitud valmima hiljemalt 2030. aastal. 40% kasutusteguri juures (lähitulevikus kasutustegur on pigem 50+% ning mis on antud sektoris tänu tehnoloogia kiirele arengule on ajas kasvav) toodetakse sellisel juhul ca 3,5 TWh/aastas elektrienergiat, mis moodustaks ca 40% Eesti aastasest elektritarbimisest. Meretuulepargi rajamine ühisprojektina (st koos Lätiga) tagab varustuskindluse ja tarbijatele parima hinnaga taastuvenergia ning võimaldab uuringute ja võrguühenduste rajamiseks kasutada EL kaasrahastust. See ühisprojekt toetab ka olemasolevaid projekte ning võimaldab siia meelitada täiendavaid investeeringuid, andes rahvusvaheliselt selge signaali, et riik on üle minemas taastuvenergiale ning järgmiste aastakümnetel on meretuuleenergia arendamine prioriteediks. Juhul, kui ühisprojekti raames saab võimalikuks EL kaasrahastusel võrguühenduse rajamine, muutub võrguga liitumine soodsamaks ka teistel samas piirkonnas olevatel projektidel (näiteks Eesti Energia, Saare Wind, Tuuletraal jms). Eesmärk on, et ka teistel tuuleparkidel liiguks mõistlikuim liitumispunkt maismaalt merele, tuulepargile lähemale, ning võrgu külge oleks tulevikus võimalik liita ka teiste riikidega täiendavaid lisaühendusi. Meretuuleparkide rajamise hoogustamiseks kogu regioonis on vaja merre rajada energia ülekandevõrk/-võrgud. Oleme alustanud koostööd Eleringiga Läänemere energiavõrgu kontseptsiooni välja töötamisega. Mere-energiavõrk loob eeldused tuuleenergia suuremahuliseks tootmiseks, mis omakorda suurendab Eestis pikaajalist varustuskindlust ja elavdab majandust, parandab Eesti konkurentsivõimet turupõhise ja kliimaneutraalse energiatootmise arendamise kohana. Järgneval perioodil on vajadus leida parimad lahendused ning võimalused kuidas selle protsessiga Eestile ja turuosalistele maksimaalselt kasu luua. Ühtlasi on mereenergiavõrgu kapitalimahukuse ning keerukuse tõttu oluline saavutada kogu regiooni poliitikakujundajate poolehoid võimaliku kontseptsiooni loomisel, sh ajakohaste planeerimisprotsesside algatamiseks ja esmaste uuringute tegemiseks. Selle saavutamiseks näeme, et Eestil oleks võimalik võtta regioonis mere-energiavõrgu kontseptsiooni arendamises teiste Läänemereriikide kaasaja rolli, et vajaminevaid tegevusi paremini planeerida ning ellu viia sh BEMIPi (Baltic Energy Market Interconnection Plan) koostööformaadis. Teenuse eesmärgi saavutamiseks koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Koordineeritakse koostöös 29 taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega paindlike koostöömehhanismide rakendamist, juhitakse paindlike koostöömehhanismide alast müügitööd, tuleb tuvastada ning leida lahendusi Eesti taastuvenergiasektori arengu takistustele, eesmärgiga tagada võimalikult laialdane koostöömehhanismide rakendamine. Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia eesmärkide suhtes) riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia eesmärke saavutada. Lisaks loovad paindlikud koostöömehhanismid võimaluse taastuvenergia projekte arendavatele ettevõtetele osaleda teiste riikide taastuvenergia toetusskeemides või arendada teiste riikide ettevõtetega ühiseid projekte. Arvestades ENMAKis väljatoodud lähenemist rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergiaressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse antud teenusega eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist. Näiteks on Eesti ja Läti majandusministeeriumid sõlminud ühiste kavatsuste memorandumi (edaspidi MOU), millega nõustutakse ette valmistama tuuleenergeetikaks sobivad alad Eesti ja Läti territoriaalvetes, kuhu oleks võimalik tulevikus oksjonite korraldamise kaudu rajada tuuleparke koos kahepoolse energiaühendusega (koguvõimsusega kuni 700–1000 MW). MOU oleks aluseks Eesti-Läti projekti esitamiseks EL taastuvenergia ühishuviprojektide nimekirja, mis omakorda on vajalik eeldus sellele projektile EL toetuse taotlemiseks. Vajalike uuringute jaoks on võimalik taotleda järgmise EL eelarveperioodi (2021-2027) CEF eelarvest kaasrahastust, mille tulemusel on projekti kogukulu riigile väiksem ja tulevikus saadav tulu oksjonist eeldatavalt suurem. 6.2.2.7 Teenus: Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised Teenuse nimetus Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast Teenuse eesmärk: energiaallikast elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu. Teenuse kirjeldus: Vähempakkumised toimuvad riigi seatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärkide vastu. Programm on edukalt ellu viidud, kui Eesti taastuvenergia eesmärgid on õigeaegselt täidetud. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena toodetud 4 15 15 15 555 taastuvelektri maht, GWh Allikas: Elering AS Riik on läbi viinud neli taastuvenergia vähempakkumist. 2019-2021. aastal toimus kolm vähempakkumist kogumahuga 15 GWh. 2021. aastal kuulutati välja 450 GWh vähempakkumise oksjon mille tulemused kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 2022. aasta suvel. Antud oksjoni mahtu tõsteti 20% ehk vähempakkumise mahuks oli 540 GWh. Vähempakkumiste korraldamise eesmärgiks on saada taastuvelektrit tarbijate jaoks parima hinnaga. Esimene vähempakkumine 30 (5 GWh) korraldati elektrituruseaduse § 596 lõike 1 alusel, mille eesmärgiks oli saada turule täiendavalt 5 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast energiat. Esimesel vähempakkumisel osales 13 ettevõtjat 17 tootmisseadmega. Pakkumiste kogumahuks oli 16,28 GWh. Kõigi pakkujate pakutud toetusmäärad olid vahemikus 58,39−89,87 eurot megavatt-tunni eest. Toetusmäär koosneb kuu keskmisest elektrituru börsihinnast ja toetuse summast. Vähempakkumise tulemusel osutuks võitjaks viis ettevõtet kuue tootmisseadmega. Nende viie pakkuja pakutud toetusmäära vahemikud olid 58,39−69,2 eurot megavatt-tunni eest. Teisel vähempakkumisel (5 GWh) osalesid 27 päikesest taastuvenergia tootmisseadet ning pakutud energiahulk ületas soovitavat mahtu neljakordselt. Võitjaks osutus kuus ettevõtet seitsme tootmisüksusega. Võitjaks kujunenud pakkumiste vahemikud olid 54,7-57,38 eurot megavatt- tunni eest, mis koosneb keskmisest börsihinnast (näiteks 2019. aasta keskmine börsihind oli 45,86 eurot megavatt-tunni eest) ja sellele lisanduvast toetuse summast. Kolmandal vähempakkumisele (5 GWh) esitati 36 pakkumist kogumahuga 33,87 GWh. Võitjaks osutus viis ettevõtjat 6 tootmisseadmega ning pakkujate pakkumiste toetusmäära vahemikud olid 45,8 – 80,69 eurot megavatt-tunni eest. Neljandale (450 GWh) oksjonile esitati 29 pakkumist kogumahuga 1201,2 GWh. Võitjaks osutus 12 pakkumust 25 tootmisseadmega. Pakkumise esitanud pakkujate pakkumiste garanteeritud müügitulu määra vahemikud olid 18,99 – 45 eurot megavatt-tunni eest, mis kujuneb keskmisest börsihinnast ja toetuse summast. Taastuvenergiatasu makstakse tootjale 12 aastat. 2023. aastal on planeeritud välja kuulutada 650 GWh tehnoloogia neutraalne vähempakkumise oksjon. Täiendavalt uute taastuvenergeetika eesmärkide täitmiseks, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppes on plaanis välja kuulutada oksjonid 2024. aastal ja 2025. aastal kogumahuga vähemalt 1 TWh. Tehnoloogianeutraalsed taastuvenergia vähempakkumused panustavad uute taastuvenergia tootmisseadmete turule tulekusse. 6.3. Meede: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Maapõueressursside hetkeolukord Rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti37 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetena38. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja39 kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. Peamised väljakutsed, mida meetme all adresseeritakse:  Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades;  maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid; 37 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf 38 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-muldmetalle 39 https://rmis.jrc.ec.europa.eu/uploads/CRM_2020_Report_Final.pdf 31  maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus;  maapõueressursside kasutamine: informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi;  maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus: korraldatud parimal moel ja on põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav. Meetme oodatav tulemus on: Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt, võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Riiklik Geoloogiateenistus. Meede 6.3 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Meetme eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus. Programmi meede maapõueressursside uurimine ja kasutamine sisaldab kahte programmi tegevust, milleks on maapõueressursside uurimine ja Meetme kirjeldus: kasutamine ning geoloogiline kaardistamine ning maapõuealane kompetents. 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Meetme mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Tagatud on maapõueressurssid e kasutamise koordineerimine ning nende kasutamise täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud potentsiaali jätkusuutlik uurimine Allikas: MKM 6.3.1. Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevus 6.3.1 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades Tegevuse eesmärk: keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest Tegevuse kirjeldus: moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Geoloogiateenistus. Tegevuse 2021 2022 2023 2024 2025 2026 mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Maapõueressurssid täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud e uurimine ja 32 kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud Allikas: MKM Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:  Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades;  maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid;  maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus. Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest. 6.3.1.1 Teenus: Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Teenuse nimetus Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt, Teenuse eesmärk: võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades. Teenus hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist, maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis-ja arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise. Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja maavara Teenuse kirjeldus: kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemine ja vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus eelpoolnimetatud tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja ettevõtete motiveerimist uuringu- ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Maapõuepoliitika elluviimine on pidev täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud Allikas: MKM 6.3.1.2 Teenus: Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, Teenuse nimetus valitsusasutuste maapõuealane nõustamine Erinevate kasutajate varustamine nendele vajaliku maapõuealase Teenuse eesmärk: informatsiooniga Teenus sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute Teenuse kirjeldus: läbi viimist, valitsusasutuste nõustamist maapõue ressursside uurimise ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist maapõuepoliitika kujundamisel. 33 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Nõustamiste arv 6 5 5 5 5 Allikas: EGT 6.3.1.3 Teenus: Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud Teenuse tegevus Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud Teostada maavarade geoloogilised uuringud tasemel, mis vastaksid Teenuse eesmärk: kaasaja võimalustele ning võimaldaksid anda eelhinnangud nende kasutuselevõtu potentsiaalile Teenus sisaldab konkreetseid maavarauuringuid ning nendega kaasnevaid geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilisi, Teenuse kirjeldus: keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Lisaks võib teenus sisaldada analüüse ja hinnanguid, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku kasutuselevõtu ja väärindamisega. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Ülevaadete koostamine on täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud pidev Allikas: EGT 6.3.2. Programmi tegevus Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents Programmi tegevus 6.3.2 Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; Tegevuse eesmärk: korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise Tegevuse kirjeldus: informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus. 2021 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega kaetud 36 42 46 50 54 ala % Eesti territooriumist Allikas: EGT 34 Teavitusürituste arv Allikas: EGT 4 5 5 4 4 Seireprojektide arv Allikas: EGT 4 4 4 4 4 Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:  maapõueressursside alase informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi;  maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus on korraldatud parimal moel ja on põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav. Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest. 6.3.2.1 Teenus: Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, Teenuse nimetus haldamine ja avalikustamine Teenuse eesmärk: Rajada kaasajastatud jooksvalt täiendatav geoloogiline infobaas Teenuse alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine ning uuringute ja puursüdamike materjali Teenuse kirjeldus: kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti hõlmab teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tegemist. Teenuse mõõdikud 2021 2023 2024 2025 2026 (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega 36 42 46 50 54 kaetud ala % Eesti territooriumist Allikas: EGT 6.3.2.2 Teenus: Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine Teenuse nimetus Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine Maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine toimivad Teenuse eesmärk: kooskõlas ja avalikkus on informeeritud maapõue valdkonna väljakutsetest, võimalustest ning riskidest. Teenus hõlmab avalikkuse maapõuealast teavitamist, statistiliste ülevaadete ja trükiste koostamist ning levitamist. Olulise osa teenuse Teenuse kirjeldus: sisust moodustab regulaarne maapõueressursside uurimise ning rakendamise tutvustamise alaste teavitusürituste läbiviimine ja korraldamine. 2021 2023 2024 2025 2026 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Teavitusürituste arv 4 5 5 5 5 Allikas: EGT 35 6.3.2.3 Teenus: Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine Teenuse nimetus Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine Teenuse eesmärk: Tagada geoloogiliste valdkondadega seotud teemade pidev seire Teenus hõlmab geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; Teenuse kirjeldus: mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. Teenuse mõõdikud 2021 2023 2024 2025 2026 (algtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Seireprojektide arv 4 4 4 4 4 Allikas: EGT 7. Programmi juhtimiskorraldus Energeetika ja maavarade programmi eest vastutab energeetika ja maavarade asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine. Programmi sisulise koostamise, elluviimise ja seire eest vastutavad energeetika ja maavarade osakonnad. Energeetika ja maavarade programm on muuhulgas seotud järgmiste riiklike strateegiadokumentidega:  Energiamajanduse arengukava aastani 2030;  Strateegia “Eesti 2035”;  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;  Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“;  Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;  Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030;  Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia;  Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021– 2035;  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035.  Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord aastas ning see avalikustatakse MKM-i veebilehel. Pärast programmi kinnitamist koostatakse programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi seire toimub vähemalt kaks korda aastas. Energeetika ja maavarade osakonnad koostavad igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Energeetika ja maavarade programmi täitmisel tekib mitmeid koostööpunkte ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega. 36 Kõige sagedamini on koostöö järgmiste üksustega seoses nimetatud teemadega:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: o Ehitus- ja elamuosakond; o Transpordi arengu ja investeeringute osakond; o Teede- ja raudteeosakond; o Kriisireguleerimise osakond; o Strateegilise planeerimise osakond; o Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond; o Majandusarengu osakond; o Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond; o Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus; o Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; o AS Eesti Varude Agentuur.  Rahandusministeerium: o Riigivara osakond; o Planeeringute osakond; o Riigieelarve osakond; o Regionaalarengu osakond; o Riigi Kinnisvara AS; o Statistikaamet.  Justiitsministeerium: o Õiguspoliitika osakond.  Sotsiaalministeerium: o Rahvatervise osakond.  Siseministeerium: o Pääste- ja kriisireguleerimise poliitika osakond.  Keskkonnaministeerium: o Kliimaosakond; o Looduskaitse osakond; o Metsaosakond; o Merekeskkonna osakond; o Keskkonnakorralduse osakond; o Keskkonnatehnoloogia osakond o Välisõhu ja kiirgusosakond; o Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.  Haridus- ja teadusministeerium: o Teadusosakond; o Sihtasutus Kutsekoda.  Maaeluministeerium: o Maakasutuspoliitika osakond. Energeetika ja maavarade valdkondade poliitika kujundamisel tehakse aktiivset koostööd kõikide energeetika ja maavarade valdkondade teenuse pakkujatega (nt mäetööstus-, elektri- ja 37 gaasiettevõtjad). Eraldi on moodustatud valdkonna huvirühmade esindajatest koosnev MKM energeetikanõukogu ja taastuvenergia nõukoda ja meretuuleenergia hoogustamise töörühm. Otsesed seosed teiste tulemusvaldkondadega on transpordis alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamisel ja motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamisel. Lisaks sõidukipargi ökonoomsuse suurendamine ja tõhususe väljaarendamine. Elamumajanduse raames on otsene seos olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamise ja uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamisega.

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →