Maavarade varustuskindlusest kohalikul tasemel

Jüri Hion Teie 14.02.2023 Skepast&Puhkim OÜ [email protected] Meie 10.03.2023 nr 1.15-5/2023/897-2 Maavarade varustuskindlusest kohalikul tasemel Austatud Jüri Hion Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole seoses maavarade varustuskindlusega kohalikul tasemel, mida mõjutab suurte taristuobjektide nagu näiteks Rail Baltica (edaspidi RB) raudteetrassi rajamine. Teie kirjas mainitud RB raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruandes on välja toodud, et RB raudtee ehitamise ja kasutamise peamine keskkonnakasutus seisneb suure koguse ehitusmaterjalide kasutamise vajaduses. Ehitusmaavara on vaja täitematerjalina raudtee ja raudtee hooldusteede ehitamiseks, raudteega ristuvate teede ümberehitamiseks ning ökoduktide muldkehade rajamiseks. Raudteele tuleb täitematerjalidest ehitada muldkeha, muldkeha kaitsekiht ja ballast. Raudtee hooldusteede ja raudteega ristuvate teede ehituseks kulub täitematerjali muldkeha ning killustikukatte ehitamiseks. Nimetatud KMH aruande kohaselt on käsitletaval trassilõigul ca 12% ehitusmaavarade vajadusest võimalik katta põlevkivi aheraine arvelt. Lisaks on RB ehitamisel võimalik täiendavate vahendite olemasolul kasutada ka teisi taaskasutavaid ehitusmaterjale (nt ehitusjäätmed vms), mille puhul vajadus uute maavarade järgi võiks veelgi väheneda. Lisaks on sellel trassilõigul ca 10% väljakaevest võimalik taaskasutada kaevisena objektil selliselt, et see ei muutu jäätmeteks. See vähendab raudtee ehitamisega kaasnevat keskkonnasurvet, sest väheneb nii uute karjääride avamise ja maavara kaevandamise vajadus kui ka põlevkivitööstuse kõrvalsaaduste ladestamise ning väljakaevatud pinnase objektilt kõrvaldamise vajadus. Nii hoidutakse väljamata jäetud maavarade arvelt piirkondlikku ehitusmaavarade varustuskindluse vähendamisest. Tuleb arvestada ka seda, et kui võrrelda Raplamaa trassilõigul ehituse põhiprojekte eelprojektidega, siis üldiselt on põhiprojektide lahenduse elluviimiseks vajaminevate ehitusmaavarade mahud väiksemad, mis tähendab, et ka maavarade kaevandamise vajadus väheneb. Kui vaadata Raplamaad üldiselt, siis Raplamaa liiva ja kruusa koguvajadusest pool vajab RB ehitus. Liiva ja kruusa kaevandatavat varu arvestades on Raplamaal eelkõige puudu ehitusliiva ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 täiteliiva. Ehituslubja- ja ehitusdolokivi varustuskindlus on Raplamaal piisava varuga tagatud. Kokkuvõttes, kui arvestada ainuüksi RB vajadusi ja ümbruskonna kaevandatavate varude mahte ning ka taaskasutatavate materjalide võimalikke kasutusvõimalusi, siis üldiselt ehitusmaavarade varustatusega RB kontekstis probleemi pole. Kui aga arvestada koguvajadust, siis regionaalselt mõne maavara liigi osas probleeme esineb, aga need pole suuremahulised ja on lahendatavad. Pidevalt tehakse geoloogilisi uuringuid, mille tulemusena võetakse arvele uusi varusid ning antakse ka nende varude kaevandamiseks kaevandamislubasid, mis kokkuvõttes aitab ehitusmaavarade varustuskindlust tagada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Lisaadressaadid: Hagudi küla Keskkonnaministeerium Rail Baltic Estonia OÜ Kaur Kõue 625 6338 [email protected] 2 (2)