Ettepanek

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Koopia: Rahandusministeerium, riigihalduse minister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 10.03.2023 nr KL-1/12 Ettepanek kohalike omavalitsuste kõnniteede talvise hoolduse rahastamiseks Viimastel talvedel on teravalt tõusnud päevakorda omavalitsustele kuuluvate kõnniteede hooldamine talveperioodil. Probleemiks on kõnniteede mitteõigeaegne ja ebakvaliteetne koristamine ning ebaõiglus kehtiva süsteemi tingimustes. Täna on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Teed peavad olema korras valdavalt hommikul kella seitsmeks. Paljud koduomanikud (peaasjalikult vanemad inimesed, puudega inimesed, terviseriketega inimesed, aga ka töökohustusi täitvad inimesed jt) ei ole ka võimelised sellist kohustust nõuetekohaselt täitma. Näiteks on suuremate lumesadude korral kõnniteedel lumetõrje korraldamine paljudele ülejõukäiv, kuna tegemist on raske füüsilise tööga, mida oleks sageli lihtsam teha eritehnikat kasutades. Kui sadu jätkub, siis peab omanik teed hooldama pidevalt ja tööinimesed peaks ennast töölt vabaks võtma. Senise kõnniteede hoolduse korralduse ja kvaliteediga pole rahul olnud ka kommunaalpoliitikud ise ning Riigikogus on menetluses mitu eelnõud koduomanike vabastamiseks sellest ülemäärasest kohustusest. Eelnõude vastuvõtmine on jäänud venima rahastusküsimuste tõttu. Kõnniteede korrashoid on avalikes huvides. Kvaliteetselt korrastatud teed tagavad turvalise liiklemise. Linna kõnniteede korrashoiu kohustuse panemine koduomanikele on ebaõiglane, sest linnavara korrashoiu eest peaks vastutama ennekõike linn, mitte eraomanik. On ju elementaare, et iga omanik vastutab oma vara korrashoiu eest ise ja sellist kohustust ei saa vaadelda kuidagi riigi poolt omavalitsustele pandud riikliku ülesandena. Kui omavalitsus otsustab mingil põhjusel oma vara (näiteks kõnniteid) mitte hooldada, siis on see omavalitsuse suveräänne õigus ning vastutus ja ega riik www.omanikud.ee • tel: +372 642 7020 • e-post: [email protected] ei saagi sundida omavalitsust oma vara korras hoidma. Ebakõla seisneb ka selles, et kortermajade puhul korraldab sellist kõnniteede koristamist ühistu ja koduomaniku panus piirdub läbi ühistu sellise teenuse eest tasumisega, aga paljude eramajade puhul eeldatakse, et koduomanikud peavad igapäevaselt ise kõnniteid koristama (sh lume ja libedusetõrjet tegema) või kallist koristusteenust sisse ostma. Ühe suvalises linna nurgas asuv kinnistuga piirneva kõnnitee hoolduse vastu ei tunne huvi ka teenusepakkujad, kuna see on logistiliselt keerukas ja kulukas. Lisaks on omanikel kulud sõelmete ja koristustehnika soetamisega. Omanikke häirib see, kui linna lumesahk lükkab hooga omanike hooldatud kõnniteele tagasi lume linna tänavalt. Omavalitsuste sees valitseb tihti omanike ebavõrdse kohtlemise olukord, kus omavalitsus osasid kõnniteesid hooldab siiski ise. Mitmed Põhjala omavalitsused suudavad oma vara talvel ise korras hoida. Tõesti on ka riike, kus lume tulekul on kõnniteede hooldus eraomanike kohustus, kuid seal on lumi sageli harv nähtus ja omavalitsuse vastava võimekuse loomine pole mõistlik. Eestis on talvel pikalt kestev lumekate tavaline. Aeg on omavalitustel korraldada oma vara korrashoidu innovatiivsemal ja kaasaegsemal moel, kui eraomanike füüsilise sunnitöö najal. Teoorjus kaotati Eestis teadupäraselt juba 1868.a. Näiteks Tallinnas kehtib ebaloogiline kord, kus eraomanik võib ennast linna vara korrashoiukohustusest vabaks osta – linnavalitsusel on võimekust oma vara korras hoida küll, aga keegi teine peaks selle eest vara omanikule (linnale) tasuma! Omavalitsus peaks hoopis tasuma eraomanikule, et töö võõrast vara hooldab. Oma vara korrashoidu peab omavalitsus finantseerima eelarvest ja kõigi kohalike elanike panustest. Sama ebaloomulik oleks ju näiteks olukord, kus koolide ülalpidamine on nende kohustus, kelle lapsed koolis õpivad jne. Suuremate linnade juhid on seni pareerinud oma vara korrashoiu kohustust sellega, et see eraomanike kohustus tuleneb ehitusseadustikust. Samas ei keela ehitusseadustik omavalitsusel oma loomupäraseid omanikukohustusi täita. Veelgi enam, Eesti Valdade ja Linnade Liit vastas 31.01.2022.a Riigikogu majanduskomisjoni järelpärimisele, et nende küsitluse tulemusel 64% omavalitsustest hooldab oma kõnniteid valdavalt ise ja seda vaatamata EhS sätetele. www.omanikud.ee • tel: +372 642 7020 • e-post: [email protected] Vastuväitena on esitanud vahendite puudus hoolduskohustuse ülevõtmiseks. Olukorras, kus näiteks Tallinna linnaeelarve kasvab 2023.a üle 6,2% ja ca 66 miljoni euro võrra ning Tartus tervelt 12% ja pidevalt koostatakse lisaeelarveid, on küsimus prioriteetides. Omavalitsuse tulud kasvavad 2024.a uue maamaksu arvestuse tõttu. Eestis on võrreldes eelmise maa maksustamishinna määramisega maa hind kasvanud keskmiselt 8 korda ning ka omavalitsuste eelarvesse hakkab oluliselt rohkem maamaksu laekuma. Kuigi maamaksu tõus on omaniku jaoks aastas piiratud 10%-ga, siis lähiaastate perspektiivis omavalitsuste maamaksutulud siiski vähemalt kahekordistuvad. Tallinna praegune maamaksu laekumine on 25 mln aastas ja Tartul 2 mln aastas, maksimaalsete määrade juures on vastavad numbrid ca 50 mln ja 6 mln eurot. Lisaks suurendab maamaksu laekumist see, et edaspidi toimub maade hindamine korraliselt iga nelja aasta tagant. Maja- ja korteriomanikud on valdavalt omavalitsuse residendid, kiirelt tõusnud palganumbrite juures kasvab oluliselt ka omavalitsustele laekuv üksikisiku tulumaks. Eraomanike suurem maksustamine omavalitsuste kasuks annab igati moraalse õigustuse eraomanike vabastamiseks võõra vara korrashoiukohustusest. Kui omavalitsused leiavad, et nad vajavad nende kohustuste ülevõtmiseks ajutist või alalist riigi tuge, siis palume päevakorda võtta ja seda lisafinantseerimist arutada riigi ja omavalitsuste vaheliste eelarveläbirääkimistel riigieelarve strateegia ja 2024.a riigieelarve osas. Lugupidamisega Andry Krass Eesti Omanike Keskliidu juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ www.omanikud.ee • tel: +372 642 7020 • e-post: [email protected] Saatja: Eesti Omanike Keskliit <[email protected]> Saadetud: 10.03.2023 11:45 Adressaat: Eesti Linnade ja Valdade Liit <[email protected]> Koopia: <"MKM info">; <"RAM Info"> Teema: Ettepanek kohalike omavalitsuste kõnniteede talvise hoolduse rahastamiseks Manused: Teehooldus_ELVL_KL1_12.asice; Teehooldus_ELVL_KL112.pdf Austatud asjassepuutuv(ad) isik(ud)! Edastan Eesti Omanike Keskliidu ettepaneku kõnniteede talvise hoolduse rahastamiseks. Palun seaduses ettenähtud tähtajaks vastust. Lugupidamisega, Ott Rätsep EOKLi peasekretär Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Koopia: Rahandusministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigihalduse minister 10.0 3 .2023 nr KL-1/ 12 Ettepanek kohalike omavalitsuste kõnniteede talvise hoolduse rahastamiseks Viimastel talvedel on teravalt tõusnud päevakorda omavalitsustele kuuluvate kõnniteede hooldamine talveperioodil. Probleemiks on kõnniteede mitteõigeaegne ja ebakvaliteetne koristamine ning ebaõiglus kehtiva süsteemi tingimustes. Täna on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Teed peavad olema korras valdavalt hommikul kella seitsmeks. Paljud koduomanikud (peaasjalikult vanemad inimesed, puudega inimesed, terviseriketega inimesed, aga ka töökohustusi täitvad inimesed jt) ei ole ka võimelised sellist kohustust nõuetekohaselt täitma. Näiteks on suuremate lumesadude korral kõnniteedel lumetõrje korraldamine paljudele ülejõukäiv, kuna tegemist on raske füüsilise tööga, mida oleks sageli lihtsam teha eritehnikat kasutades. Kui sadu jätkub, siis peab omanik teed hooldama pidevalt ja tööinimesed peaks ennast töölt vabaks võtma. Senise kõnniteede hoolduse korralduse ja kvaliteediga pole rahul olnud ka kommunaalpoliitikud ise ning Riigikogus on menetluses mitu eelnõud koduomanike vabastamiseks sellest ülemäärasest kohustusest. Eelnõude vastuvõtmine on jäänud venima rahastusküsimuste tõttu. Kõnniteede korrashoid on avalikes huvides. Kvaliteetselt korrastatud teed tagavad turvalise liiklemise. Linna kõnniteede korrashoiu kohustuse panemine koduomanikele on ebaõiglane, sest linnavara korrashoiu eest peaks vastutama ennekõike linn, mitte eraomanik. On ju elementaare, et iga omanik vastutab oma vara korrashoiu eest ise ja sellist kohustust ei saa vaadelda kuidagi riigi poolt omavalitsustele pandud riikliku ülesandena. Kui omavalitsus otsustab mingil põhjusel oma vara (näiteks kõnniteid) mitte hooldada, siis on see omavalitsuse suveräänne õigus ning vastutus ja ega riik ei saagi sundida omavalitsust oma vara korras hoidma. Ebakõla seisneb ka selles, et kortermajade puhul korraldab sellist kõnniteede koristamist ühistu ja koduomaniku panus piirdub läbi ühistu sellise teenuse eest tasumisega, aga paljude eramajade puhul eeldatakse, et koduomanikud peavad igapäevaselt ise kõnniteid koristama (sh lume ja libedusetõrjet tegema) või kallist koristusteenust sisse ostma. Ühe suvalises linna nurgas asuv kinnistuga piirneva kõnnitee hoolduse vastu ei tunne huvi ka teenusepakkujad, kuna see on logistiliselt keerukas ja kulukas. Lisaks on omanikel kulud sõelmete ja koristustehnika soetamisega. Omanikke häirib see, kui linna lumesahk lükkab hooga omanike hooldatud kõnniteele tagasi lume linna tänavalt. Omavalitsuste sees valitseb tihti omanike ebavõrdse kohtlemise olukord, kus omavalitsus osasid kõnniteesid hooldab siiski ise. Mitmed Põhjala omavalitsused suudavad oma vara talvel ise korras hoida. Tõesti on ka riike, kus lume tulekul on kõnniteede hooldus eraomanike kohustus, kuid seal on lumi sageli harv nähtus ja omavalitsuse vastava võimekuse loomine pole mõistlik. Eestis on talvel pikalt kestev lumekate tavaline. Aeg on omavalitustel korraldada oma vara korrashoidu innovatiivsemal ja kaasaegsemal moel, kui eraomanike füüsilise sunnitöö najal. Teoorjus kaotati Eestis teadupäraselt juba 1868.a. Näiteks Tallinnas kehtib ebaloogiline kord, kus eraomanik võib ennast linna vara korrashoiukohustusest vabaks osta – linnavalitsusel on võimekust oma vara korras hoida küll, aga keegi teine peaks selle eest vara omanikule (linnale) tasuma! Omavalitsus peaks hoopis tasuma eraomanikule, et töö võõrast vara hooldab. Oma vara korrashoidu peab omavalitsus finantseerima eelarvest ja kõigi kohalike elanike panustest. Sama ebaloomulik oleks ju näiteks olukord, kus koolide ülalpidamine on nende kohustus, kelle lapsed koolis õpivad jne. Suuremate linnade juhid on seni pareerinud oma vara korrashoiu kohustust sellega, et see eraomanike kohustus tuleneb ehitusseadustikust. Samas ei keela ehitusseadustik omavalitsusel oma loomupäraseid omanikukohustusi täita. Veelgi enam, Eesti Valdade ja Linnade Liit vastas 31.01.2022.a Riigikogu majanduskomisjoni järelpärimisele, et nende küsitluse tulemusel 64% omavalitsustest hooldab oma kõnniteid valdavalt ise ja seda vaatamata EhS sätetele. Vastuväitena on esitanud vahendite puudus hoolduskohustuse ülevõtmiseks. Olukorras, kus näiteks Tallinna linnaeelarve kasvab 2023.a üle 6,2% ja ca 66 miljoni euro võrra ning Tartus tervelt 12% ja pidevalt koostatakse lisaeelarveid, on küsimus prioriteetides. Omavalitsuse tulud kasvavad 2024.a uue maamaksu arvestuse tõttu. Eestis on võrreldes eelmise maa maksustamishinna määramisega maa hind kasvanud keskmiselt 8 korda ning ka omavalitsuste eelarvesse hakkab oluliselt rohkem maamaksu laekuma. Kuigi maamaksu tõus on omaniku jaoks aastas piiratud 10%-ga, siis lähiaastate perspektiivis omavalitsuste maamaksutulud siiski vähemalt kahekordistuvad. Tallinna praegune maamaksu laekumine on 25 mln aastas ja Tartul 2 mln aastas, maksimaalsete määrade juures on vastavad numbrid ca 50 mln ja 6 mln eurot. Lisaks suurendab maamaksu laekumist see, et edaspidi toimub maade hindamine korraliselt iga nelja aasta tagant. Maja- ja korteriomanikud on valdavalt omavalitsuse residendid, kiirelt tõusnud palganumbrite juures kasvab oluliselt ka omavalitsustele laekuv üksikisiku tulumaks. Eraomanike suurem maksustamine omavalitsuste kasuks annab igati moraalse õigustuse eraomanike vabastamiseks võõra vara korrashoiukohustusest. Kui omavalitsused leiavad, et nad vajavad nende kohustuste ülevõtmiseks ajutist või alalist riigi tuge, siis palume päevakorda võtta ja seda lisafinantseerimist arutada riigi ja omavalitsuste vaheliste eelarveläbirääkimistel riigieelarve strateegia ja 2024.a riigieelarve osas. Lugupidamisega Andry Krass Eesti Omanike Keskliidu juhat aja /allkirjastatud digitaalselt/