Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ muutmine

MÄÄRUS 09.03.2023 nr 19 Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ muutmine Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruses nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 81–83 järgmises sõnastuses: „81) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras; 82) seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine ning väärtegude menetlemine; 83) ameti pädevusse kuuluvate rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine;“; 2) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Peadirektorile alluvad kuus direktorit, riskijuhtimise osakonna juhataja ja Eesti Maanteemuuseumi juhataja.“; 3) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Direktor: 1) korraldab teenistuse ülesannete täitmist; 2) koordineerib struktuuriüksuste koostööd teenistuses; 3) annab peadirektori volituse alusel personalikäskkirju; 4) annab oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi; 5) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 6) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist; 7) täidab peadirektori antud ülesandeid ning vastutab teenistuse tegevuse tulemuste eest. (2) Liiklusteenistuse direktor korraldab inimeste ja sõidukitega seotud avalike teenuste osutamist ning teenindusbüroode tööd.  2 (3) Strateegilise planeerimise teenistuse direktor korraldab teenuste strateegilist juhtimist, transpordisüsteemi liikuvuse planeerimist ja ohutuse tagamist, ühistranspordi toimimist ja järelevalvet, infosüsteemide toimimist ning koordineerib liikuvust toetavate arengukavade väljatöötamist, liikluskasvatust ja ennetustegevusi ning liiklusohutuse meetmete rakendamist. (4) Teehoiuteenistuse direktor korraldab teehoidu ja liiklusjuhtimist riigiteedel. (5) Merendusteenistuse direktor korraldab veeteede korrashoidu, jäämurret ja ohutut ning turvalist veeliiklust. (6) Lennundusteenistuse direktor korraldab lennutegevuse ohutuse tagamiseks vajalike tingimuste täitmise, vastutab sellega seotud ohutuse ja juhtimissüsteemide toimimise ning lennunduse valdkonna ohutuse ja turvalisuse tagamise eest. (7) Tugiteenuste teenistuse direktor korraldab õigus- ja hankevaldkonda, dokumendihaldust, haldustegevusi, personali- ning finantsjuhtimist ning kommunikatsiooni- ja turundustegevusi.“; 4) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ameti struktuuriüksused on kuus teenistust, riskijuhtimise osakond ja Eesti Maanteemuuseum. Teenistuste koosseisu võivad kuuluda osakonnad ja üksused.“; 5) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Liiklusteenistuse põhiülesanded on: 1) sõidukite ja sõidukijuhtide liiklusesse lubamine ning sellega seotud teenuste osutamine; 2) liiklusregistri pidamine; 3) juhtimisõiguse ja sõidukiga seotud teenuste arendamine ja rahvusvaheline koostöö; 4) teenindusbüroode töö korraldamine. (2) Strateegilise planeerimise teenistuse põhiülesanded on: 1) ohutu, keskkonnahoidliku, ligipääsetava ning toimiva liikuvuse kavandamine liikumisvajaduste rahuldamiseks koostöös klientide ja huvigruppidega; 2) taristu investeeringute kavandamine; 3) osalemine transpordivaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamises ning eelnõude koostamises; 4) riigiteedega seotud varade haldamine; 5) teeregistri pidamine; 6) liiklusohutuse meetmete rakendamise korraldamine; 7) ühistranspordi korraldamine; 8) strateegilise juhtimissüsteemi ja avalike teenuste arendamise ja haldamise korraldamine, juhtimissüsteemi korraldamine, juhtimissüsteemi siseauditite läbiviimine; 9) infosüsteemide haldamine ja arendamine ning süsteemihalduse korraldamine; 10) arendusprojektide ja uuringute koordineerimine; 11) teeninduskanalite ja kliendikogemuse arendamine, kliendirahulolu hindamine; 12) andmekvaliteedi ja avaandmete projektide juhtimine. (3) Teehoiuteenistuse põhiülesanded on: 1) riigiteede projekteerimine, projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlemine; 2) riigiteede taristuga seotud kasutusõiguste andmine; 3) riigiteede ehitamiseks vajalike maade omandamine;  3 4) riigiteede ehitamine, omanikujärelevalve korraldamine ning korrashoiu tagamine; 5) riigiteedel sujuva liikluskorralduse ja liiklusvoo tagamine ning liiklusolude teabe edastamine; 6) riigiteedel elutähtsa teenuse toimivuse tagamine. (4) Merendusteenistuse põhiülesanded on: 1) merealadel ja laevatatavatel siseveeteedel navigatsioonitingimuste informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine; 2) tingimuste loomine ohutuks ja turvaliseks veeliikluseks üldkasutataval veeteel; 3) laevade ohutus- ja turvalisusnõuete korraldamine; 4) merenduspersonali väljaõppe ja kvalifikatsiooni tõendamise korraldamine; 5) valdkonna andmekogude pidamine; 6) laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine; 7) jäämurdeteenuse korraldamine; 8) meremajanduse konkurentsivõime arendamine; 9) ameti veesõidukite haldamine. (5) Lennundusteenistuse põhiülesanded on: 1) lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse valdkonnas seadmete ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega seotud taotluste menetlemine, sh sertifitseerimine ja selle korraldamine; 2) lennundusalase järelevalve korraldamine ja läbi viimine; 3) Eesti lennuinfopiirkonna ja Eesti õhuruumi toimepõhimõtete rakendamine ning koostoime korraldamine; 4) koostöö ja suhtluse koordineerimine rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu nõuete väljatöötamisel ja rakendamisel teiste riikidega, rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu institutsioonidega; 5) riikliku lennundusohutusprogrammi koostamine ja täitmise järgimine; 6) lennundusohutuse edendamine ja ohutuse ning lennundusjulgestuse tagamise korraldamine; 7) lennunduse valdkonna ametisisese koostöö koordineerimine ja ametile kehtestatud nõuete rakendamine; 8) valdkonna andmekogude pidamine ja eestikeelse lennundusvaldkonna terminoloogia täiustamine. (6) Tugiteenuste teenistuse põhiülesanded on: 1) ameti pädevusse kuuluvate õigusalaste küsimustega tegelemine ja riigihangete korraldamine; 2) dokumendihalduse tagamine; 3) finantsjuhtimise ja raamatupidamise korraldamine; 4) personali planeerimine, arendamine ning töökeskkonna kujundamine; 5) haldustegevuse korraldamine; 6) kommunikatsiooni korraldamine. (7) Riskijuhtimise osakonna põhiülesanded on: 1) ameti riskijuhtimise poliitika väljatöötamine ja riskide hindamise protsessi koordineerimine; 2) sisekontrolli menetluste läbiviimine ning sisekontrollisüsteemi tugevdamiseks ettepanekute tegemine peadirektorile; 3) kriisireguleerimise korraldamine ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise koordineerimine ja järelevalve; 4) ameti üleste sise- ja välisauditite soovituse rakendamise seire; 5) riigisaladuse kaitse korraldamine. (8) Eesti Maanteemuuseumi põhiülesanded on: 1) Eesti teede ajalugu, teede tehnika ja tehnoloogia ning liikluse arengut kajastava materjali kogumine, uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel, hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel;  4 2) Eesti Maanteemuuseumi tegevusega seotud tasuliste teenuste korraldamine ja osutamine.“; 6) paragrahvi 10 lõike 4 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail. (2) Määruse § 1 punkt 6 jõustub 2023. aasta 1. juulil. Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  03.03.2023 Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Transpordiamet loodi 01.01.2021 kolme ameti – Maanteeameti, Lennuameti ja Veeteede Ameti ühendamisel. Majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ muudatuste eelnõu on tingitud vajadusest muuta Transpordiameti valdkondlikke pädevusi ja struktuuriüksuste põhiülesandeid, vähendada struktuuriüksuste vahelist dubleerimist ning muuta Transpordiameti töö- ja juhtimiskorraldus efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. 01.01.2023 asutati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev riigi veesõidukeid majandav uus riigiasutus Riigilaevastik (registrikood 77001814). Riigilaevastik hakkab tegelema riigile kuuluvate veesõidukite, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite, ja ujuvmärgistuse haldamisega, jäämurdetööde pakkumise ning lootsiteenuse osutamise ja arendamisega. Riigilaevastik alustab oma ülesannete täiemahulist täitmist alates 01.07.2023 ning seoses sellega annab Transpordiamet üle ka ameti käsutuses olevad veesõidukid, mida siis sellest ajast hakkab haldama Riigilaevastik ning eeltooduga tuleb arvestada ka Transpordiameti põhimääruse kujundamisel. Transpordiameti põhimääruse muudatused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Määruse muutmise eelnõu töötasid välja ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi (tel: 639 7607, e-post: [email protected]), meremajandusosakonna õigusnõunik Katerin Peärnberg (tel: 715 5820, e-post: [email protected]), veondus- ja liiklustalituse juhataja Margus Tähepõld (tel: 625 6490, e-post: mä[email protected]) ja Transpordiameti õigusosakonna juhataja Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov (tel: 505 2667, e-post: [email protected]). Eelnõu osas tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post: [email protected]). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ 01.09.2022. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.08.2022, 37. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus toodud muudatused puudutavad peamiselt Transpordiameti põhimääruse täpsustamist efektiivselt toimiva töökorralduse tagamiseks. Muudatuste eesmärk on anda üldsusele selgem kuvand Transpordiameti tööst ja valdkondadest, optimeerida Transpordiameti töö- ja juhtimiskorraldust, tsentraliseerida ja täpsustada valdkondlikud pädevused, suurendada funktsioonide suunatuse otstarbekust, vähendada halduskoormust, tõhustada tööprotsesse ning suurendada ressursside paindlikkust. 1 Maanteeameti, Lennuameti ja Veeteede Ameti ühendamisel loodud Transpordiamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille põhiülesanneteks on riigiteede ehitamine ja korrashoid, ohutuse tagamine vee-, õhu ja teeliikluses, ühistranspordi korraldamine ning valdkonna andmekogude pidamine. Ameti peamised ülesanded tulenevad lennundusseadusest, meresõiduohutuse seadusest, liiklusseadusest, ehitusseadustikust, ühistranspordiseadusest ja autoveoseadusest. Ameti loomisel lähtuti järgmistest eesmärkidest: 1) avalike teenuste tõhusam ja kvaliteetsem pakkumine klientidele; 2) protsessipõhine juhtimine ja tegevuspõhine riigieelarve; 3) transpordiliikide ülese kompetentsikeskuse loomine; 4) intelligentsete liikuvuse lahenduste loomine; 5) eri transpordiliikide üleste poliitikate ja projekti rakendamine. Ühendatud amet on tegutsenud alates 01.01.2021 ja praktika on näidanud, et erinevate valdkondade ja tööprotsesside ühendamine ja kaalutlemata liitmine ei ole andnud kõikide eesmärkide puhul soovitud tulemusi. 01.07.2021 jõustunud struktuuriga kaotati valdkondlik juhtimisstruktuur, kus lennundus jagunes kahe ja merendus nelja teenistuse vahel. Selline killustatus tekitas vajaduse täiendava koordineeriva rolli järele, mis praktikas omakorda tööle ei hakanud, kuna puudus nii reaalne juhtimisfunktsioon, vastutus kui ka eelarve. Valdkonnapõhisele juhtimisstruktuurile üleminekuga kaob vajadus täiendava koordineeriva rolli järele. Struktuurimuudatuse eesmärgiks on koondada ameti valdkondade strateegiline planeerimine ja juhtimine ühele tasandile, et oleks tagatud teenuste keskne ja ühesugune arendamine, vastavus riiklikele arengukavadele ning ameti strateegiale, juurutada valdkonnaüleste keskkonnahoidlike investeerimisotsuste tegemine ning edendada rohepoliitikat valdkondade üleselt. Liidetud valdkondade spetsiifika (sh EL regulatsioonid) on väga erinev ning erisuguste valdkondade spetsiifikapõhiste protsesside läbimõtlemata ühendamine on teatud juhtudel lõhkunud juba väljakujunenud toimiva töökorralduse ja haldussuutlikkuse ning tekitanud asjatut segadust koos täiendava ressursikuluga. Muudatustega kõrvaldatakse mittetoimivad ja näilised lahendused ning minnakse tagasi ameti pädevusest lähtuva jaotuse juurde. Põhimääruse § 4 täiendustega on lahti kirjutatud Transpordiametile erinevate õigusaktidega (sh EL) antud pädevus, et ameti ülesannete loetelu oleks lühidalt ühes kohas. Transpordiameti põhimääruse § 4 uude punkti 83 on Transpordiameti ülesandena lisatud õigusselguse huvides ka ameti pädevusse kuuluvate rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. Vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 25 lõike 1 punktidele 51 ja 52 kohaldavad finantssanktsiooni oma pädevuse kohaselt järgmiste registrite pidajad või vastutajad või volitatud töötlejad: esimene laevapereta prahitud laevade register ning teine laevapereta prahitud laevade register. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 34 lõike 1 kohaselt peab esimest laevapereta prahitud laevade registrit ja teist laevapereta prahitud laevade registrit Transpordiamet. Põhimääruse § 5 lõikes 2 on teistele juhtidele lisaks ameti peadirektori otsealluvusse toodud Eesti Maanteemuuseumi juhataja. 2 Põhimääruse § 7 lõikes 1 parandatakse sõnastust mõiste „korraldab“ liigutamisega õigesse kohta. Paragrahvis 7 kaotatakse kehtetud sätted ning sõnastatakse teenistuste nimetused vastavalt õigusaktide alusel teostatavatele tegevustele. Kirjeldatud on erinevate teenistuste direktorite korraldusala. § 7 lõikes 2 on loetletud liiklusteenistuse direktori ülesanded peaaegu samal kujul, nagu olid liikuvuse korraldamise teenistuse direktoril. Eesti Maanteemuuseum on liikunud peadirektori otsealluvusse ja lisatud on teenindusbüroode töö korraldamine. § 7 lõikes 3 on loeteletud strateegilise planeerimise teenistuse direktori ülesanded, kes võttis üle arendusteenistuse direktori kohustused, lisaks ühistranspordi toimimise ja järelevalve korraldamise, ennetus- ja ohutusmeetmete rakendamise. § 7 lõikes 4 on teehoiuteenistuse direktori ülesanded võetud kokku teehoiu ja riigiteedel liiklusjuhtimise korraldamise nimetamisega. Varasemalt taristu haldamise teenistuse direktori kohustuseks olnud laevastiku töö korraldamine liigub parandatud sõnastuses merendusteenistuse direktori ülesannete alla. § 7 lõikes 5 on uuena loetletud merendusteenistuse direktori korraldusala veeteede korrashoiu, jäämurde ja ohutu ning turvalise veeliikluse osas. § 7 lõikes 6 on uuena loetletud lennundusteenistuse direktori korraldusala, milleks on lennutegevuse ohutuse tagamiseks vajalike tingimuste täitmine, sellega seotud ohutuse ja juhtimissüsteemide toimimise eest vastutamine ning lennunduse valdkonna ohutuse ja turvalisuse tagamine. § 7 lõikes 7 toodud tugiteenuste teenistuse direktori kohustused jäävad samaks muudetava põhimääruse § 7 lõikega 10. Põhimääruse § 8 lõikes 1 on Eesti Maanteemuuseum toodud peadirektori otsealluvusse, kuna selle tegevus Eesti kultuuri ja ajaloo pärandi säilimisel ja tutvustamisel on väga oluline, kuid ei sobitu tegevusalast, eesmärgist ja tööprotsesside iseloomust tulenevalt ameti struktuuris ühegi olemasoleva teenistuse alla. Põhimääruse § 10 on ameti olemasolevad ülesanded loetletud teenistuste all, kes reaalselt nendega tegeleb. Parandatud on teenistuste nimetusi: „Liikuvuse korraldamise teenistus“ on edaspidi „Liiklusteenistus“, „Arendusteenistus“ asendatakse „Strateegilise planeerimise teenistus“, „Taristu haldamise teenistus“ asendatakse „Teehoiuteenistus“. „Merendusteenistus“, „Lennundusteenistus“ ja „Eesti Maanteemuuseum“ kirjeldatakse eraldi struktuuriüksustena. „Ohutuse ja järelevalve teenistus“ omaette struktuuriüksusena kaotatakse, kehtivas põhimääruses nimetatud ülesanded liidetakse vastavalt pädevusele iga sisuvaldkonnaga (lennundus, merendus, liiklus). Põhimäärusega luuakse õiguslikud tingimused seatud eesmärkide saavutamiseks ning täpsustatakse ülesannete jaotust teenistustes. Transpordiameti juhtkonna arutelude tulemusel ei ole ühendatavad teehoiuteenistuse, merendusteenistuse ja lennundusteenistuse ülesanded ja tööprotsessid, mistõttu on need põhimääruses eristatud ja eraldi struktuuriüksustena välja toodud. 3 Põhimääruse § 10 lg 1 liiklusteenistuse ülesanded on enamuses muudetava põhimääruse liikuvuse korraldamise teenistuse ülesanded (§ 10 lg 4). Veeteede liikluskorraldus, merenduse konkurentsivõime arendamine ja Eesti Maanteemuuseumi tegevuse korraldamine liiguvad teiste teenistuste alla. Põhimääruse § 10 lg 2 on kirja pandud strateegilise planeerimise teenistuse ülesanded, milleks on ameti strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamine ning täitmise jälgimine, teehoiukava ja veeteede hoiukava koostamine ja meetmete haldamine, intelligentsete transpordisüsteemide edendamine, teenuste ja kliendikanalite arendamine, kvaliteedijuhtimise tagamine, riigiteede varahaldus, liiklusohutuse, liikluskasvatuse ja ennetustegevuse koordineerimine ning liiklusohutuse meetmete rakendamise korraldamine, ühistranspordi korraldamine maakondlikel bussiliinidel ning parvlaevade ja siselendudega ühenduse tagamine saartega, kommertslubade väljastamine ja veonduse järelevalve teostamine. Lisaks ameti IT-strateegia koostamine, infosüsteemide toimimise tagamine ning andmeanalüüside teostamine. Põhimääruse § 10 lg 3 on teehoiuteenistuse ülesannete all parandatud muudetava põhimääruse taristu haldamise teenistuse sõnastuses mõistete „taristu“ ja „riigiteede“ kasutamist. Teenistuse pädevusest kaob ameti veesõiduki haldamine ja jäämurdeteenuse korraldamine. Põhimääruse § 10 lg 4 järgi jäävad merendusteenistuse ülesanneteks merealadel ja laevatatavatel siseveeteedel navigatsioonitingimuste informatsiooni kogumine, töötlemine ja levitamine, tingimuste loomine ohutuks ja turvaliseks veeliikluseks üldkasutataval veeteel, laevade ohutus- ja turvalisusnõuete korraldamine, merenduspersonali väljaõppe ja kvalifikatsiooni tõendamise korraldamine, valdkonna andmekogude pidamine, laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine, jäämurdeteenuse korraldamine, meremajanduse konkurentsivõime arendamine. Ameti veesõidukite haldamine jääb teenistuse kohustuseks kuni 30.06.2023. Põhimääruse § 10 lg 5 järgi jäävad ameti lennundusteenistuse põhiülesanneteks lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse valdkonnas seadmete ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega seotud taotluste menetlemine, sh sertifitseerimine ja selle korraldamine, lennundusalase järelevalve korraldamine ja läbi viimine, Eesti lennuinfopiirkonna ja Eesti õhuruumi toimepõhimõtete rakendamine ning koostoime korraldamine. Samuti koostöö ja suhtluse koordineerimine rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu nõuete väljatöötamisel ja rakendamisel teiste riikidega, rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu institutsioonidega, riikliku lennundusohutusprogrammi koostamine ja täitmise järgimine, lennundusohutuse edendamine ja ohutuse ning lennundusjulgestuse tagamise korraldamine, lennunduse valdkonna ametisisese koostöö koordineerimine ja ametile kehtestatud nõuete rakendamine, valdkonna andmekogude pidamine ja eestikeelse lennundusvaldkonna terminoloogia täiustamine. Põhimääruse § 10 lg 6 kehtestatava põhimääruse alusel jäävad tugiteenuste teenistuse põhiülesanded muutmata (muudetava põhimääruse § 10 lg 9). Põhimääruse § 10 lg 7 on riskijuhtimise osakonna all varasemalt sätestatule lisaks eraldi välja toodud riigisaladuse kaitse korraldamine, lähtudes pinevast poliitilisest olukorrast maailmas ja kõrgenenud riskidest Eesti idapiiril. Põhimääruse § 10 lg 8 alusel reguleeritud Eesti Maanteemuuseumi põhiülesandeid ei ole varem välja toodud, kuid nüüd on selgelt loetletud, et Eesti teede ajalugu, teede tehnika ja tehnoloogia 4 ning liikluse arengut kajastava materjali kogumine, uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel, hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel, samuti Eesti Maanteemuuseumi tegevusega seotud tasuliste teenuste korraldamine ja osutamine kuuluvad muuseumi pädevusse. Teiseks on määruse muudatused seotud 01.01.2023 asutatud ja 01.07.2023 põhiülesandeid täitma asuva Riigilaevastikuga, kes asub alates 01.07.2023 haldama sealhulgas Transpordiameti veesõidukeid. Sõltumata ameti struktuurimuudatustest peab ameti laevastik ja navigatsioonimärgistuse üksus koos töötajate ja vajalike ressurssidega üle minema 1. juuliks 2023. a Riigilaevastiku koosseisu. Riigilaevastiku põhieesmärk on majandada ning arendada riigile kuuluvaid veesõidukeid kuluefektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Oluline suund ja ülesanne on ka tervikliku üleriigilise veesõidukite kontseptsiooni loomine, mis seni on riigil puudunud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu määrusena jõustumisel muutub Transpordiameti sisene töökorraldus ning struktuuriüksused. Transpordiamet loodi 01.01.2021 kolme riigiameti ühendamisel, kuid ametite sisuline ühendatus saab efektiivselt toimida käesolevas eelnõus toodud struktuurimuudatuste elluviimisel. Eelnõuga ühendatakse Transpordiametis valdkondlikud kompetentsid, mis analüüsivad ja planeerivad inimeste liikuvust ning haldavad ja arendavad vajalikke taristuid transpordiliikide kaupa. Muudatuse esmane eesmärk on vähendada valdkondlikku dubleerimist ja sellest tulenevat ressursikulu. Muudatuse kaugem eesmärk on välja töötada ja saavutada lahendused, millega tagada Eestis võimalikult ohutu, säästlik, mugav ja laialdaselt kasutatav transport ning selleks vajalik taristu. Eelnõuga muudetakse Transpordiameti sisest töökorraldust ning muudatus on suunatud struktuuri selguse ja ülesannete arusaadava jaotuse saavutamisele, sh avalikkuse jaoks. Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, kuid suureneb ülesannete täitmise selgus, tõhusus ja koostoime. Ameti struktuurimuudatuse kohaselt on merendusteenistuse põhiülesandeks kuni 2023. aasta 30. juunini ameti veesõidukite haldamine, mis on muudetava redaktsiooni kohaselt taristu haldamise teenistuse põhiülesandeks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 valitsuskabineti otsusele kaotatakse nimetatud ülesanne Transpordiameti pädevusest alates 1. juulist 2023. a., kui need ülesanded võtab üle Riigilaevastik. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja muudatuse rakendamise eeldatavad tulud Töökorralduse muutmisega vaadatakse üle ameti juhtimissüsteem ja sisemine töökorraldus terviklikult (nt ülesanded, otsustamise tasemed, volitused). Eesmärk on säilitada olemasolevad töötajad (va Riigilaevastikku puudutav) ning ühendada erinevate transpordiliikidega tegelevad spetsialistid vastavalt pädevusele ühte struktuuriüksusesse, suurendada omavahelist suhtlust, teabevahetust ja koostööd ning vähendada halduskoormust, mis omakorda parandab iga valdkonna (maismaatransport, vee- ja õhutransport) oskusteavet. Muudatuste tulemusena tekib 5 kokkuhoid töömahu ja -aja osas, kuna selge struktuuri korral liigub informatsioon, dokumendid, teave kiiresti ja otse õigete spetsialistide kätte ning vähenevad vaheetapid ja infokadu. Seega tekib sääst halduskoormuse, tegevuste ja arenduste dubleerimise vähenemiselt ning paraneb ameti töö efektiivsus ja haldussuutlikkus. Transpordiameti laevastik ja navigatsioonimärgistuse üksus liiguvad Riigilaevastiku koosseisu koos töötajate ja vajalike ressurssidega 1. juuliks 2023. a. Riigilaevastiku loomise õigus-, finants- ja riskianalüüs on esitatud Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 valitsuskabineti nõupidamisele vastava memorandumiga. Eelnõu rakendussätetes ei muudeta teisi määrusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus puudutab ainult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva Transpordiameti sisemist töökorraldust. Laevastiku ja navigatsioonimärgistuse üksuse üleminek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva Riigilaevastiku koosseisu ei mõjuta Transpordiameti struktuuri selgemaks muutmise vajadust ja eesmärke. Kuna määrusega ei nähta ette kohustusi haldusala välistele asutustele, siis määruse eelnõu vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikele 1 kooskõlastamisele ei esitata. 6 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 09.03.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 19 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ muutmine Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruses nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 8 1 – 8 3 järgmises sõnastuses: „8 1 ) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras ; 8 2 ) seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine ning väärtegude menetlemine; 8 3 ) ameti pädevusse kuuluvate rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine;“; 2) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Peadirektorile alluvad kuus direktorit, riskijuhtimise osakonna juhataja ja Eesti Maanteemuuseumi juhataja.“; 3) paragrahv i 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Direktor: 1) korraldab teenistuse ülesannete täitmist; 2) koordineerib struktuuriüksuste koostööd teenistuses; 3) annab peadirektori volituse alusel personalikäskkirju; 4) annab oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi; 5) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 6) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist; 7) täidab peadirektori antud ülesandeid ning vastutab teenistuse tegevuse tulemuste eest. (2) Liiklusteenistuse direktor korraldab inimeste ja sõidukitega seotud avalike teenuste osutamist ning teenindusbüroode tööd. (3) Strateegilise planeerimise teenistuse direktor korraldab teenuste strateegilist juhtimist, transpordisüsteemi liikuvuse planeerimist ja ohutuse tagamist, ühistranspordi toimimist ja järelevalvet, info süsteemide toimimist ning koordineerib liikuvust toetavate arengukavade väljatöötamist, liikluskasvatust ja ennetustegevusi ning liiklusohutuse meetmete rakendamist. (4) Teehoiuteenistuse direktor korraldab teehoidu ja liiklusjuhtimist riigiteedel. (5) Merendusteenistuse direktor korraldab veeteede korrashoidu, jäämurret ja ohutut ning turvalist veeliiklust. (6) Lennundusteenistuse direktor korraldab lennutegevuse ohutuse tagamiseks vajalike tingimuste täitmise, vastutab sellega seotud ohutuse ja juhtimissüsteemide toimimise ning lennunduse valdkonna ohutuse ja turvalisuse tagamise eest. (7) Tugiteenuste teenistuse direktor korraldab õigus- ja hankevaldkonda, dokumendihaldust, haldustegevusi, personali- ning finantsjuhtimist ning kommunikatsiooni- ja turundustegevusi.“; 4 ) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ameti struktuuriüksused on kuus teenistust, riskijuhtimise osakond ja Eesti Maanteemuuseum. Teenistuste koosseisu võivad kuuluda osakonnad ja üksused.“; 5 ) paragrahv i 10 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Liiklusteenistuse põhiülesanded on: 1) sõidukite ja sõidukijuhtide liiklusesse lubamine ning sellega seotud teenuste osutamine; 2) liiklusregistri pidamine; 3) juhtimisõiguse ja sõidukiga seotud teenuste arendamine ja rahvusvaheline koostöö; 4) teenindusbüroode töö korraldamine. (2) Strateegilise planeerimise teenistuse põhiülesanded on: 1) ohutu, keskkonnahoidliku, ligipääsetava ning toimiva liikuvuse kavandamine liikumisvajaduste rahuldamiseks koostöös klientide ja huvigruppidega; 2) taristu investeeringute kavandamine; 3) osalemine transpordivaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamises ning eelnõude koostamises; 4) riigiteedega seotud varade haldamine; 5) teeregistri pidamine; 6) liiklusohutuse meetmete rakendamise korraldamine; 7) ühistranspordi korraldamine; 8) strateegilise juhtimissüsteemi ja avalike teenuste arendamise ja haldamise korraldamine, juhtimissüsteemi korraldamine, juhtimissüsteemi siseauditite läbiviimine; 9) infosüsteemide haldamine ja arendamine ning süsteemihalduse korraldamine; 10) arendusprojektide ja uuringute koordineerimine; 11) teeninduskanalite ja kliendikogemuse arendamine, kliendirahulolu hindamine; 12) andmekvaliteedi ja avaandmete projektide juhtimine. (3) Teehoiuteenistuse põhiülesanded on: 1) riigiteede projekteerimine, projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlemine; 2) riigiteede taristuga seotud kasutusõiguste andmine; 3) riigiteede ehitamiseks vajalike maade omandamine; 4) riigiteede ehitamine, omanikujärelevalve korraldamine ning korrashoiu tagamine; 5) riigiteedel sujuva liikluskorralduse ja liiklusvoo tagamine ning liiklusolude teabe edastamine; 6) riigiteedel elutähtsa teenuse toimivuse tagamine. (4) Merendusteenistuse põhiülesanded on: 1) merealadel ja laevatatavatel siseveeteedel navigatsioonitingimuste informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine; 2) tingimuste loomine ohutuks ja turvaliseks veeliikluseks üldkasutataval veeteel; 3) laevade ohutus- ja turvalisusnõuete korraldamine; 4) merenduspersonali väljaõppe ja kvalifikatsiooni tõendamise korraldamine; 5) valdkonna andmekogude pidamine; 6) laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine; 7) jäämurdeteenuse korraldamine; 8) meremajanduse konkurentsivõime arendamine; 9) ameti veesõidukite haldamine. (5) Lennundusteenistuse põhiülesanded on: 1) lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse valdkonnas seadmete ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega seotud taotluste menetlemine, sh sertifitseerimine ja selle korraldamine; 2) lennundusalase järelevalve korraldamine ja läbi viimine; 3) Eesti lennuinfopiirkonna ja Eesti õhuruumi toimepõhimõtete rakendamine ning koostoime korraldamine; 4) koostöö ja suhtluse koordineerimine rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu nõuete väljatöötamisel ja rakendamisel teiste riikidega, rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu institutsioonidega; 5) riikliku lennundusohutusprogrammi koostamine ja täitmise järgimine; 6) lennundusohutuse edendamine ja ohutuse ning lennundusjulgestuse tagamise korraldamine; 7) lennunduse valdkonna ametisisese koostöö koordineerimine ja ametile kehtestatud nõuete rakendamine; 8) valdkonna andmekogude pidamine ja eestikeelse lennundusvaldkonna terminoloogia täiustamine. (6) Tugiteenuste teenistuse põhiülesanded on: 1) ameti pädevusse kuuluvate õigusalaste küsimustega tegelemine ja riigihangete korraldamine; 2) dokumendihalduse tagamine; 3) finantsjuhtimise ja raamatupidamise korraldamine; 4) personali planeerimine, arendamine ning töökeskkonna kujundamine; 5) haldustegevuse korraldamine; 6) kommunikatsiooni korraldamine. (7) Riskijuhtimise osakonna põhiülesanded on: 1) ameti riskijuhtimise poliitika väljatöötamine ja riskide hindamise protsessi koordineerimine; 2) sisekontrolli menetluste läbiviimine ning sisekontrollisüsteemi tugevdamiseks ettepanekute tegemine peadirektorile; 3) kriisireguleerimise korraldamine ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise koordineerimine ja järelevalve; 4) ameti üleste sise - ja välisauditite soovituse rakendamise seire; 5) riigisaladuse kaitse korraldamine. (8) Eesti Maanteemuuseumi põhiülesanded on: 1) Eesti teede ajalugu, teede tehnika ja tehnoloogia ning liikluse arengut kajastava materjali kogumine, uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel, hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel; 2) Eesti Maanteemuuseumi tegevusega seotud tasuliste teenuste korraldamine ja osutamine.“; 6) paragrahvi 10 lõike 4 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks . § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail. (2) Määruse § 1 punkt 6 jõustub 2023. aasta 1. juulil. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler