Seisukoha küsimine

Saatja: Egle Smith <[email protected]> Saaja: MKM info, [email protected], [email protected], [email protected], MA Üldpost, rmk rmk ee, KeM Keskkonnaministeerium, [email protected] Teema: Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse KMH programmi seisukoha küsimise kirjast Tere! Keskkonnaamet edastas Teile 09.03.2023 kirja nr 6-3/23/3965-3 „Seisukoha küsimine Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta“, kus ekslikult on kirja lõpus märgitud, et Teie asutusele on see kiri teadmiseks. Annan teada, et nimetatud kiri on Teie asutusele saadetud täitmiseks (mitte teadmiseks) ehk siis ootame Teie seisukohti antud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Vabandame tekkinud ebatäpsuse pärast! Lugupidamisega Egle Smith keskkonnakorralduse vanemspetsialist | keskkonnakorralduse büroo ringmajanduse osakond | Keskkonnaamet F.J. Wiedemanni 13 | 72213 Türi + 372 5697 0213 www.keskkonnaamet.ee <http://www.keskkonnaamet.ee/> | www.kaitsealad.ee <http://www.kaitsealad.ee/> Keskkonnaamet Facebookis <https://www.facebook.com/Keskkonnaamet/> Keskkonnaamet on avaliku sektori atraktiivseim tööandja 2022 usaldusväärsus * hoolivus * koostöötahe * tulemuslikkus Rahandusministeerium [email protected] 09.03.2023 nr 6-3/23/3965-3 Seisukoha küsimine Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Nordkalk AS esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-süsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi1. KeHJS § 15¹ lg 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt2. KeHJS § 15¹ lg-te 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad selle asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: Vasalemma lubjakivikarjääri KMH programm 2023.02.28 KK puhtand.pdf Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]), Lääne-Harju Vallavalitsus ([email protected]), Transpordiamet ([email protected]), Terviseamet ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Keskkonnaministeerium ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Egle Smith 5697 0213 [email protected] 1 Maves OÜ töö nr 22089, kuupäev 28. veebruar 2023. 2 Asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm veebruar 2023 Töö nimetus: Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Töö number: 22089 Tellija: AS Nordkalk Juhtekspert Karl Kupits Koostajad: Tuuli Vreimann Kontrollija: Karl Kupits Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................2 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT .......................................................................3 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUSED ..........................................................................................................................4 3.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................................................4 3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ...............................................................13 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................................15 4.1 ASUSTUS, MAAKASUTUS JA TARISTU .....................................................................................15 4.2 MAASTIK .........................................................................................................................18 4.3 GEOLOOGIA .....................................................................................................................18 4.4 HÜDROGEOLOOGIA ...........................................................................................................19 4.5 PINNAVESI .......................................................................................................................21 4.6 TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSEVÄÄRTUSED ...........................................................................22 4.7 KITSENDUSED ...................................................................................................................23 4.8 KULTUURIVÄÄRTUSED ........................................................................................................24 5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..............................................................25 6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU .....................................................................................28 6.1 MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE, VEEREŽIIMILE, PÕHJAVEELE ......................................................28 6.2 MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN ......................................................29 6.3 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE ...................................................................................................30 6.4 MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ....................................................................30 6.5 MÕJU TAIMEDELE, LOOMADELE, KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE ...........................................................................................................................31 6.6 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ................................................................................................32 6.7 JÄÄTMED .........................................................................................................................32 6.8 KLIIMA ............................................................................................................................33 7 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................................35 8 AJAKAVA .......................................................................................................................................38 9 MÕJU HINDAMISE OSAPOOLED ...................................................................................................41 10 KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................44 28. veebruar 2023 1 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 1 SISSEJUHATUS AS Nordkalk esitas 31.01.2022 Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vasalemma maardlas (registrikaart nr 212) Vasalemma lubjakivikarjääris maavara kaevandamiseks, põhjavee võtmiseks rohkem kui 10 m3 ööpäevas ja karjäärivee juhtimiseks suublasse, jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel ja jäätmete taaskasutamiseks. Taotlusega soovitakse pikendada keskkonnaluba 30 aasta võrra. Keskkonnaamet küsis 04.03.2022 kirjaga nr DM-116757-12 kohaliku omavalitsusüksuse arvamust keskkonnaloa muutmise taotlusele vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lg 6. Lääne-Harju Vallavolikogu nõustus 26.04.2022 otsusega nr 32 keskkonnaloa muutmisega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.05.2022 dokumendina nr DM-116757-17). Keskkonnaamet algatas oma 27.06.2022 kirjaga nr DM-116757-22 Vasalemma lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 punktile 28, mis sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise. Varem ei ole kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. 28. veebruar 2023 2 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Taotletav Vasalemma karjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Lemmaru külas (Joonis 1) Vasalemma karjääri katastriüksusel (86801:001:0062), maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Taotletav mäeeraldis asub riigile kuuluval katastriüksusel. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine Vasalemma maardlas Vasalemma karjääris. Taotletava mäeeraldise pindala on 344,09 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 348,48 ha. Seisuga 30.06.20211 on Vasalemma karjääri mäeeraldisega seotud madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus on 12 372,68 tuh m3, millest kaevandatav varu on 12 372,67 tuh m3. Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet. 1 Keskkonnaameti 27.06.2022 kiri nr DM-116757-22 28. veebruar 2023 3 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUSED 3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Tegemist on töötava karjääriga, kus kaevandatakse kaevandamisloa nr KMIN-032 (kehtivusaeg 29.01.2002 kuni 24.12.2024) alusel. Ettevõte taotleb kaevandusloa pikendamist 30 aasta võrra. Vastavalt kehtivale loale jääb karjääri aastane tootmismaht vahemikku 200 000 – 400 000 m3. Ülevaade kaevandatud mahtudest perioodil 2012-2021 on koondatud järgnevasse tabelisse (Tabel 1). Kaevandamismaht on aastate jooksul vähenenud ning viimastel aastatel on see jäänud suurusjärku 80-96 tuh m3 aastas. Maksimaalne aastane tootmismaht on 400 000 m3 ja päevane 5 000 t (u 2 000 m3). Karjäär töötab 24 tundi ööpäevas. Tabel 1. Vasalemma karjääri aktiivne varu ja kaevandamismaht aastate lõikes. Maa-amet: Maavaravarude koondbilanss 2 Aktiivne tarbevaru tuhat Aasta 3 Kaevandatud varu tuh m3 m 2021 12 372,7 81,5 2020 12 453,3 80,6 2019 12 548,8 95,4 2018 12 634,7 86,0 2017 12 708,2 73,4 2016 12 750,3 42,2 2015 12 845,3 95 2014 12 943,1 97,8 2013 13 060,8 117,7 2 Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2021. a.). Maa-amet 2022 28. veebruar 2023 4 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Aktiivne tarbevaru tuhat Aasta 3 Kaevandatud varu tuh m3 m 2012 13 225,9 165,1 28. veebruar 2023 5 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2. Mäeeraldis, teenindusmaa ja Vasalemma maardla plokid (aluskaart: Maa-amet 2022) 28. veebruar 2023 6 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Mäeeraldisel alustati maavara kaevandamisega Maa-ameti ajaloolistele kaartidele3 tuginedes juba 1960-ndatel aastatel. Kaevandamine mäeeraldisel toimub mäeeraldise plokkides 1-11 (Joonis 2). Millises plokis kaevandada, otsustatakse vastavalt sellele, millise kvaliteediga materjali järele parasjagu nõudlus on. Kaljupinnase avamiseks tehakse paljandustööd: kasvukiht kooritakse buldooseriga ja säilitatakse puistangu aunades taastamistöödeni. Pärast kasvukihi eemaldamist laetakse selle lamamis olev moreeni kiht ekskavaatoriga kallurautodele ja veetakse samuti puistangutesse. Kaevandatav lubjakivi kobestatakse puur- ja lõhketöödega. Lõhatud lubjakivi töödeldakse paiksel purustusliinil või karjääri põhjas liikuval mobiilsel purustusliinil. Paikne (statsionaarne) purustus-sorteerimisliin paigutatakse karjääri lääneosasse karjääri põhja (Joonis 4). Kuna kaevandmine toimub allpool põhjaveetaset, siis põhjavee (Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum) ärajuhtimiseks on rajatud mäeeraldisele kogumiskanalid (kraavid), mille kaudu juhitakse vesi määeraldise edelaosas asuvasse kogumisbasseini. Sealt pumbatakse vesi settetiikidesse, kus settimise teel eemaldatakse heljum. Pumpade imitoru tsoon on ümbritsetud ujuvate õlitõketega4, mis välistab karjääri põhjas vette sattunud vee pinnal ujuva õli edasikandumise koos väljapumbatava veega. Pärast kahe settetiigi läbimist (kogumahuga 13 500 m3) suunatakse vesi isevoolselt mööda Rangu kraavi Vasalemma jõkke. Vastavalt loa taotlusele on karjäärist ühes aastas ära juhitava vee kogus 3 000 000 m3. Vastavalt kehtivale keskkonnaloale seiratakse karjääri mõju põhjaveele ja pinnaveele. Põhjaveeseire toimub kord kvartalis Härjasilma (29501:011:0013) ja Väljaotsa (86801:001:0181) katastriüksustel asuvates kaevudes ning AS Nordkalk kuuluvas puurkaevus keskkonnaregistri koodiga PRK0001403. Mõju selgitamiseks pinnaveele seiratakse kord poolaastas settebasseini väljalasust suublasse juhitava vee kvaliteeti. Mäeeraldise loodeossa on paigutatud kattepinnasest vall, mujal mäeeraldisel paiguti sõelmete, kattepinnase ja materjali puistangud. Kivipuistangud tekivad vastavalt tootmise liikumisele. Kaevandamisloa taotluse järgi tekib karjääris aastas 88 000 tonni mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmeid (jäätmekood 01 01 02) ning 208 000 tonni kivi lõikamisel ja saagimisel tekkinud jäätmed (jäätmekood 01 04 13), mida ei ole nimetatud 3 Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus 4 Vasalemma karjääri kaevandamise projekt, 2007. 28. veebruar 2023 7 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed. Kaevandamisjäätmeid ladustatakse puistangus ning kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel. Peale kaevandustegevuse lõppu korrastatakse kaevandusala veekoguks. Mäeeraldisel seni korrastustöid tehtud ei ole. Tehnoloogilise korrastamisega on võimalik jooksvalt alustada kui kaevandamisega jõutakse mäeeraldise piirideni. Arendaja on käesoleva programmi koostamisel avaldanud soovi mäeeraldise põhja- ja lõunaosas olevate sõelmete ladude täiendavaks sõelumiseks ja saadud materjali turustamiseks lubjakivi liivaks ja põllulubjaks, betooni filleriks. Sõelutava materjali maht on ligikaudu 2 000 tonni päevas ja tegevus on planeeritud perioodile, mil välistemperatuur on üle 5ºC. Materjali sõelumine on planeeritud poolstatsionaarses purustus-sõelumisliinil, mida liigutatakse vastavalt tööde edenemisele sõelmemägede juurde (Joonis 4). Mäed võivad sisaldada ka konveieri linte ja metalli. Materjali sõelumine on kavandatud samaaegselt kaevandamisega ning olenevalt sõelutavast materjalist toimub see kas ühe või kahe etapina (Joonis 3). Kui kasutatav materjal ei ole kindlalt fraktsioneeritud (võib esineda suuremaid kivitükke), sõelutakse materjali kuivsõelaga. Seejärel toimub märgsõelumine, milles kasutakse karjääri kraavidest võetavat vett ning vajadusel veevaesel ajal kadude korvamiseks lisaks ka puurkaevust (PRK0001403) võetavat vett. Kasutatud vesi juhitakse setitisse ning sealt läheb see uuesti ringlusesse või juhitakse settebasseini. 28. veebruar 2023 8 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 3. Puistangus olevate sõelmete töötlemise põhimõtteline skeem. AS Nordkalk joonis. 28. veebruar 2023 9 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 4. Purustus-sõelumisliinide ligikaudsed asukohad. Aluskaart: Maa-amet, 2022. Kavas (plaani realiseerumine sõltub hangetest) on ka ladustada ja killustikku toota mujalt kaevandatud (Paldiski pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama rajamisel) materjalist. Tootmine toimuks statsionaarse liini pealt ehk elektriga ja seetõttu on vaiksem. Tolmu vähendamiseks paigaldaks vihmutid. Tooraine vedu toimuks 2/3 autodega ja 1/3 raudteega. Kavandatavaid mahte kirjeldab järgmine tabel: tootmine kolmes vahetuses aasta tooraine vedu t/päevas t/päevas 2026 1 000 1 000 28. veebruar 2023 10 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm tootmine kolmes vahetuses aasta tooraine vedu t/päevas t/päevas 2027 6 000 5 000 2028 10 000 5 000 2029 10 000 5 000 2030 0 5 000 2031 0 5 000 2032 0 2 000 2033 0 2 000 2034 0 2 000 28. veebruar 2023 11 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kokkuvõttev ülevaade kavandatavast tegevusest: liiklussagedus tegevus keskmine kogus maksimaalne protsess tööaeg väljaspool karjääri planeeritud päevas/aastas kogus 5 ööpäevas aastatel Kogu loa Kaevandamine E-R valgel ajal 3 3 100 000 m /aastas 400 000 m /aastas kehtivusaja (varusid (lõhkamine) vastavalt loale on 100 aastaks) Kaevandatud materjali Kogu loa 24h/7 päeva/ 2 500 t/päevas 5 000 t/päevas keskmiselt 192 purustamine ja kehtivusaja (varusid nädalas 250 000 t/aastas 1milj t/aastas maksimaalselt 384 sõelumine on 100 aastaks) 24h/7päeva/ Umbes Kogu loa Puistangus olevate keskmiselt 154 nädalas aprill kuni 2 000 t/päevas 400 000 t/aastas kehtivusaja (varusid sõelmete töötlemine maksimaalselt 170 oktoober 100 000 t/aastas on 100 aastaks) Sisse tarnitud materjali 24h/7 päeva/ 2 500 t/päevas 2,5 miljonit keskmiselt 192 Umbes 20 aastat töötlemine nädalas 700 000 t/aastas t/aastas maksimaalselt 263 (kuni 2050) 5 Materjali vedavate autode hulk on arvutatud arvestades, et üks masin veab 26 t materjali. Arvestatud on sellega, et kõik karjäärist väljuvad autod ka sõidavad karjääri ehk liiklussageduse saamiseks on vajalike autode hulk korrutatud kahega (sõit edasi ja sõit tagasi). 28. veebruar 2023 12 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 3.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid 0-alternatiivi käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga (peatükk 3.1 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“). 1. alternatiivina käsitletakse maavara kaevandamist vastavalt kaevandusloa taotlusele. Alternatiivi hindamisel käsitletakse ka rakendatavaid leevendusmeetmeid. Üldjuhul on kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks asukoht, tegevuse läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg. Tegevuse eesmärgid on: 1. kaevandada kindel kogus maavara kindlast asukohast; 2. kohapeal ja mujal kaevandatud materjali töötlemine kindlatesse fraktsioonidesse. Asukohaalternatiivid Eesmärgi 1 saavutamiseks ei ole võimalik kaaluda asukohaalternatiive. Eesmärgi 2 saavutamiseks on põhimõtteliselt võimalik kaaluda asukohaalternatiive. Antud alal on sarnane tootmine juba käimas ja üldpõhimõttena on kõige väiksema keskkonnamõjuga tootmine materjali tekkekohas. Ei ole põhjust eeldada, et mõni muu asukoht materjali töötlemiseks oleks vähem keskkonda koormav. Seetõttu asukohaalternatiive ei kaaluta. Kui aga mõju hindamise käigus selgub, et materjali töötlemisel on oluline negatiivne mõju ka leevendusmeetmete rakendamisel võib tekkida vajadus asukohaalternatiivide otsimiseks. Tehnoloogilised alternatiivid Raimamise tehnoloogiaks on lõhkamine. Alternatiivseteks tehnoloogiateks on murdmine ja freesimine. Neid aga ei kaaluta, kuna need on majanduslikult ebaotstarbekad ja häiringute poolest on freesimine ja nt hüdrovasaraga töötamine suurema mõjuga/halvemad (pidev müra) kui lõhkamine. Samuti on kaevandatav materjal freesimise jaoks liiga kõva. Killustiku tootmiseks alternatiive ei ole. Tehnoloogilise alternatiivina ei käsitleta kaevandamise ega kivimi töötlemise erinevaid mahtusid. Tootmismahu muutmine on võimalik leevendusmeede juhul, kui arendaja soovitud tootmismaht põhjustab ülemäärast keskkonnamõju. 28. veebruar 2023 13 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Ajaga seotud alternatiivid Kummagi eesmärgi saavutamiseks ajalisi alternatiive põhjust moodustada ei ole. Üldpõhimõttena on teada, et kiirem kaevandamine põhjustab keskkonnamõju lühemat aega, sest mõjutatav ajaperiood on lühem. Võimalik on reguleerida tootmise aega ööpäevas, vajadusel ka erinevatel aastaaegadel. Need ei ole alternatiivid, vaid on võimalikud leevendusmeetmed, mida tuleb kaaluda olulise negatiivse mõju ilmnemisel. 28. veebruar 2023 14 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1 Asustus, maakasutus ja taristu Taotletav mäeeraldis on valdavas osas ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustest. Kavandatavast mäeeraldisest läänesuunda jääb ka elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseid ning lääne- ja lõunasuunda maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuseid, millel asuvad Maa-ameti kaardirakenduse andmetel elu- ja ühiskondlikud hooned. Mäeeraldisest läänesuunas 600 m kaugusel asub 824 elanikuga Vasalemma alevik (Statistikaamet, 01.01.2020). Lähim elu- ja ühiskondlik hoone asub mäeeraldisest 20 m kaugusel läänesuunas elamumaa sihtotstarbega Männiku katastriüksusel (86801:001:0372). Mäeeraldisest ca 200 m raadiusesse jääb kokku 11 elu- ja ühiskondlikku hoonet: • Nõmme (29501:011:0004) • Uueaseme (86801:001:0012) • Vanaaseme (86801:001:0001) • Lassi (86801:001:0478) • Kuusiku (86801:001:0369) • Rangu (86801:001:0373) • Männiku (86801:001:0372) • Paksna (86801:001:0043) • Pärna (86801:001:0063) • Vahepere (29702:001:0190) • Vähepere-Veski (29701:001:0760) Mäeeraldisega piirneb lääne suunas Kalgi katastriüksus (86801:001:0025), kus asub raudteesõlm, karjääri teenindavad hooned ning TREV-2 Grupp AS Kalgi ABT6 ja AS Tariston7 asfaltbetoontehas. Vasalemma maardlas, taotletava mäeeraldise kaguosaga piirneb Vasalemma II mäeeraldis (Joonis 5), mille kaevandamiseks on võetud menetlusse OÜ Est-Paas keskkonnaloa taotlus ning algatatud keskkonnamõju hindamine Keskkonnaameti 25.10.2022 kirjaga nr DM-11556116. Mäeeraldisest 310 m läände jääb põhiraudtee, mis eraldab Vasalemma alevikku taotletavast karjäärist. 6 Keskkonnaluba nr L.ÕV/331520 7 Keskkonnaluba nr L.ÕV/320932 28. veebruar 2023 15 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Juurdepääs mäeeraldisele on tagatud läbi Vasalemma aleviku mööda Vasalemma karjääri teed (Ranna tee, kõrvalmaantee nr 11172) ja mööda Kalgi katastriüksust (86801:001:0025) läbivat mitteavalikku teed (nr 8684050). 28. veebruar 2023 16 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 5. Mäeeraldis, teenindusmaa ning piirkonnas asuvad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud, elu- ja ühiskondlikud hooned ning taotletav Vasaleemma II lubjakivikarjäär (aluskaart: Maa-amet, 2022) 28. veebruar 2023 17 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 4.2 Maastik Taotletav Vasalemma lubjakivikarjäär paikneb Harju lavamaal. Taotletava mäeeraldise veel kaevandamata ala (plokid 4-11, Joonis 2) maapind on tasane väikese langusega lõunasse Vasalemma jõe suunas, kaevandatud ala on reljeefne. Taotletaval mäeeraldisel toimub lubjakivi kaevandamine ka täna, mistõttu on mäeeraldise maastik põhja- ja keskosas kaevandustegevusest mõjutatud – mosaiikselt paiknevad kaevandatud alad, sõelmete ja katendite puistangud. Mäeeraldise ida-, lääne- ja lõunaosa on paljandamata ja taimkatte all. Kaevandamata osadel jääb maapinna kõrgus vahemikku 25–28 m abs, kaevandatud aladel mäeeraldise keskosas 16–17 m abs. Mäeeraldise põhjaosas asub ülejäänud alaga võrreldes kõrgemad (abs kõrgus ca 46 m) künkad. 4.3 Geoloogia Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise kaardi järgi on enamus taotletava mäeeraldise kaevandamata alast (kesk- ja põhjaosa) õhukese pinnakattega, mäeeraldise lõuna- ja põhjaosas moodustavad pinnakatte meresetted, lääneosas soosetted, kagu- ja loodenurgas moreen. Pinnakatte paksus on Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise kaardi järgi taotletaval mäeeraldisel valdavalt 1 m, lõuna- ja idaosas ka üle 5 m (kaevandamise projekti järgi ca 7 m). Eesti geoloogilise baaskaardi Keila kaardilehe seletuskirja 8 andmetel moodustavad aluspõhja Vasalemma kihistu (O3vs) Keila lademe lubjakivid. Maavara kaevandamisloa taotluse järgi langeb mäeeraldisel Vasalemma lademe lamami absoluutkõrgus lõuna suunas. Mäeeraldise kirdeosas on lamam 22 m abs, lõunaosas 11–12 m abs. Kaevandamine alates sügavuselt abs 16,73 m toimub vee alt (veetaset alandamata). Kaevandamisloa taotluse seletuskirja järgi on Vasalemma lubjakivimaardla geoloogiline detailuuring tehtud Geoloogia Valitsuse poolt ja saadud varud on kinnitatud Riikliku Varude Komisjonis 1980. a (protokoll nr 8547). Eesti Vabariigi Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjoni 02.02.1994. a seisuga Harjumaa Vasalemma (Padise paemurru 2. jaoskond) lubjakivimaardla jääkvarud. 8 Eesti geoloogoline baaskaart. 6331 Keila. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, 2014 28. veebruar 2023 18 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Vasalemma lubjakivimaardlas on geoloogilisi uuringuid teadaolevalt tehtud neljal korral: • Aruanne Vasalemma lubjakivide detailuuringust Padise Paemurrud maardlas (Eesti NSV MN juures Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus,1963); • Geoloogilistest uuringutööde tulemustest Vasalemma lubjakivimaardlal (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus,1971); • Täiendavatest uuringutööde tulemustest ja varude ümberarvutusest Vasalemma lubjakivimaardlal (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus,1980); • Padise Paemurrud 2 jsk Vasalemma ja Kahula lademe lubjakivide jääkvarude arvestus seisuga 01.01.1994. (Vasalemma Kivi, 1994). 4.4 Hüdrogeoloogia Vasalemma karjääri alal on põhjavesi maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes kaitsmata. Pinnakattes levivat kvaternaari veekompleksi vett tarbivad hajaasustuse üksiktarbijad salvkaevudega9. Kaevandusloa taotluse (punkt 4.1 Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus) järgi ulatub looduslik põhjaveetase Vasalemma maardla piires absoluutkõrguseni 24,3 meetrit, lasudes maapinnast 2–3 meetri sügavusel ja olles maardla piires kõrgemal Vasalemma kihistust. Töötava karjääri ümber on moodustunud depressioonilehter, mille mõjupiirkonnas on lubjakivid kuivanud. Karjääri mõju ulatub hinnangute põhjal umbes kahe kilomeetri raadiusesse karjäärist. Eesti geoloogilise baaskaardi Keila kaardilehe seletuskirja9 järgi levib alal Siluri– Ordoviitsiumi veekompleks (S–O), Siluri-Ordoviitsiumi Harjumaa põhjaveekogum, hõlmates praktiliselt kogu karbonaatkivimite lasundi paksusega ligi 20 m. Kuna Siluri vanusega kivimid kaardilehe piires puuduvad, kasutatakse edasi tekstis nimetust Ordoviitsiumi veekompleks. Kompleks on survetu või nõrgalt surveline. Oma avamusalal sisaldab Ordoviitsiumi kompleksi ülemine kuni 20 m-paksune osa peamiselt surveta põhjavett. Ülalt allapoole ilmuvad aluspõhja karbonaatkivimites järk- järgult survelise veega kihid. Veelahkmetel on rõhk ülemistes kihtides kuni mõni meeter suurem kui alumistes. Põhjavee väljealadel valitseb vastupidine olukord – alumiste kihtide rõhk ületab ülemiste rõhu kuni paari meetri võrra. Aeratsioonivöö paksus on 9 Eesti geoloogoline baaskaart. 6331 Keila. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, 2014 28. veebruar 2023 19 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Vasalemma karjääri lähiümbruses üle 10 m. Siluri-Ordoviitsiumi Harjumaa põhjaveekogumi seisund veemajanduskava10 järgi 2020. aasta seisuga oli hea. Ordoviitsiumi veekompleks leiab kasutamist üksiktarbijate (talud) üksikute salvkaevude ja arvukate puurkaevudega. Põhiliselt on puurkaevud alla 25 m sügavad ning riiklikku veearvestust nende tarbimise hulga kohta ei peeta. Praktikas on suurimaks veetarbijaks suveperioodil aiandusühistud. Paljud suvilaist on ümber ehitatud aastaringselt kasutatavaiks elamuiks. Kuigi veekompleks on kõige rohkem kasutatav registreeritud puurkaevudega, tarbitakse ühisveevarustuses kompleksi vett vaid Vasalemma ja Laitse alevikes, kuid kummaski ei ületa veevõtt 10–15 m3/d. Vasalemmas ei ületa ühisveevarustusega liitunute arv 20% elanikest ja enamus tarbib põhjavett erakaevudest. Suurimaks veekompleksi põhjavee kasutajaks on Vasalemma karjäär9. Ordoviitsiumi veepideme moodustavad Varangu kihistu bentoniitsavid ja Türisalu kihistu maarjaskilt (diktüoneemakilt) ja traditsiooniliselt ka Toila kihistu katkestuspindadega glaukoniiti sisaldavad lubjakivid koos lamamiks oleva glaukoniitliivakiviga üldpaksusega 7–9 m. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks (O–Ca) levib kogu alal. Kallavere (Ordoviitsium) ja Ülgase ning Tiskre kihistu (Kambrium) peenterisest kvartsliivakivist ja jämeterisest kvartsaleuroliidist koosneva kompleksi paksus on keskmiselt 30–35 m. Vesi on peamiseks ühisveevarustuse allikaks. Lükati–Lontova regionaalne veepide levib kogu alal ja on esindatud eelnimetatud kihistute aleuriitsaviga (sinisavi). Lontova kihistu Sämi kihistikku vaadeldakse juba Kambriumi–Vendi veekompleksi kuuluvana ning selle paksus kasvab lääne suunas. Tegemist on läbilõike tüsedaima (30–50 m) ja suurima isolatsioonivõimega veepidemega. Kambriumi–Vendi veekompleks (Ca–V) on esindatud nõrgalt tsementeerunud kvartsliivakividega, kusjuures Kambriumi ladestus (eriti Sämi kihistiku keskosas) on arvukalt aleuriitsavi vahekihte. Kogu kaardilehe ulatuses on idapoolne Kotlini kihistu laminariitsavi kiht välja kiildunud ja purdkivimeid vaadeldakse ühtse Kambriumi-Vendi veekompleksina. Mäeeraldisele lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud jäävad läänesuunda: PRK0050966 (48 m kaugusel), PRK0061034 (104 m kaugusel), PRK0061034 (94 m kaugusel), PRK0001404 (80 m kaugusel). Need puurkaevud võtavad oma vee Siluri- 10 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kättesaadav: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do 28. veebruar 2023 20 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Ordoviitsiumi veekihist. Mäeeraldisest 87 m kaugusele jääv puurkaev PRK0001403 saab oma vee Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist. 4.5 Pinnavesi Mäeeraldisest 210 m kaugusel põhjasuunas asub Võllasmaa maaparandussüsteemi võrk (koodiga 4110040020060) ja 70 m kaugusel lõunasuunas asub Vahepere maaparandussüsteemi võrk (Joonis 6). Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse järgi on kunagi asunud maaparandussüsteem ka mäeeraldisest kirdes. Sellest annab tunnistust ka põhikaardilt nähtav oleva kraavide võrgustik. Joonis 6. Maaparandussüsteemid, pinnaveekogum, väljalask. Aluskaart: Maa-amet, 2022 28. veebruar 2023 21 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Mäeeraldisest ära juhitud vesi suunatakse mööda Rangu kraavi (VEE1099206) Vasalemma jõkke (Vasalemma_1 kogumisse). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–202711 järgi on Vasalemma_1 kogumi seisund 2019. aasta seisuga kesine. Meetmeprogrammiga12 ei nähta ette tegevusi, mis oleksid seotud Vasalemma karjääri tööga. Pinnaveekogumite vahehinnangu järgi oli kogumi koondseisund 2020. aasta vahehinnangu järgi kesine13. See on olnud kesine 2010. aastast alates. Kesise koondseisundi on tinginud kesine ökoloogiline seisundiklass, mis omakorda on tingitud jõel olevatest paisudest (Vanaveski, Ruila ja koprapaisud) ja jõesängi muutmisest. 4.6 Taimestik, loomastik, kaitseväärtused Mäeeraldise lääneosasse juba kaevandatud alale jääb II kategooria kaitsealuse taime madal unilook (Sisymbrium supinum) kasvukoht14 ja loodeossa veel kaevandamata alale III kategooria kaitsealuse taime hall käpp (Orchis militaris) kasvukoht15. Maa-ameti ajaloolistelt ortofotodelt on näha, et 2021. aastal on hall käpa kasvukoht metsastunud. 2022. aasta orotfoto järgi on mets sellelt alalt raadatud, tõenäoliselt ka pinnas kooritud ning osaliselt on elupaigale rajatud pinnasvall. Mäeeraldisest 300 m raadiusesse läänesuunda jääb II kategooria kaitsealuste taimede sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) ja jumalakäpp (Orchis mascula), III kategooria kaitsealuste taimede kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), aas-karukell (Pulsatilla pratensis) ja hall käpp ning III kategoora kaitsealuse seeneliigi hiidheinik (Tricholoma colossus) kasvukohad. Lähimad kaitsealuste loomade elupaigad jäävad karjäärist kagusuunda: 630 m kaugusel II kategooria kaitsealuse kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik ja 730 m kaugusel I kategooria kaitsealuse must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik. Taotletavale mäeeraldisele lähim kaitseala, Suure-Aru looduskaitseala (KLO1000635), jääb 1,2 km kaugusele lääne suunda. See kattub ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva 11 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium, 2022 12 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku 13 https://keskkonnaportaal.ee/et/pinnaveekogumite-seisundiinfo 14 EELIS andmebaasi järgi on viimane kinnitatud vaatlus toimunud aastal 2001. 15 EELIS andmebaasi järgi leiti sealt 2019. aastal 22 taime. 28. veebruar 2023 22 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Suure-Aru loodusalaga (RAH0000682). Loodusala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Mäeeraldisest 730 m kaugusele lõunasuunda jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vansi loodusala (RAH0000659), mille kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). Vasalemma jõgi kuulub selles lõigus (algusega Ruila paisust kuni suubumiseni merre) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse16. 4.7 Kitsendused Mäeeraldisele rakenduvate kitsenduste selgitamisel kasutati Maa-ameti kitsenduste kaardirakendust. Mäeeraldise lääneosas kattuvad mäeeraldisega kaks Elektrilevi OÜ keskpinge elektriõhuliini 1–20 kV (VASALEMMA I:RUM ja VASALEMMA II:RUM). Neist üks (VASALEMMA II:RUM) paikneb ka mäeeraldise lõunaosas. Elektriliinidele rakendub elektripaigaldise kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini teljest17 ja kohalduvad Ehitusseadustiku §77 toodud kitsendused, sh on keelatud teha mäe- ja lõhkamistöid. Mäeeraldise alale jäävad geodeetilised märgid 69, 70, 71, 72, 73, 77, 78, HVL4, millele rakendub 3 m raadiuses kaitsevöönd vastavalt Keskkonnaministri 28.06.2013 määrusele18 nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 17 lg 1. Ruumiandmete seaduse19 § 26 järgi on geodeetilise märgi kaitsevööndis keelatud igasugune tegevus, mis võiks kahjustada märki (sh mäetööde tegemine), selle tähistust või takistada sellele juurdepääsu. Kaevandajal on soovitatav võtta ühendust Maa-ametiga, et need märgid geodeetiliste punktide andmekogust kustutada. Ilmselgelt pole võimalik maavara kaevandada nii, et geodeetilised punktid 16 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ 17 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122017016 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020004 28. veebruar 2023 23 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm olemasoleval kujul säiliksid. Praeguseks on juba suurem osa kaevandamise tulemusel ka hävinud. Mäeeraldise lõunaossa ulatub ligikaudu 20 m ulatuses Laitse aiandusühistu tee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, kus ehitusseadustiku § 72 muuhulgas on keelatud kaevandada maavara ja maa-ainest. Mäeeraldise lõunaosa kattub ligikaudu 0,4 ha ulatuses Vasalemma jõe ranna või kalda piiranguvöönd, kus on muuhulgas keelatud maavara kaevandamine. 4.8 Kultuuriväärtused Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse järgi mäeeraldisele kultuurimälestisi ei jää. Lähimad kultuurimälestised asuvad enam kui 2 km kaugusel põhja- ja läänesuunas. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse järgi asub taotletava mäeeraldise põhjaosas pärandkultuuriobjekt Lõhkeainelao vahimaja (868:PNL:005), idaosas kaks talukohta: Kruusimäe (868:TAK:006) ja Sõeru (868:TAK:005). Kõigist objektidest on säilinud alla 20%. Muinsuskaitsealuseid kaitseväärtuseid kavandatava tegevuse alale ega selle lähiümbrusesse ei jää. 28. veebruar 2023 24 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Harju maakonnaplaneering 2030+20 Harju maakonnaplaneering 2030+ järgi käsitletakse taotletavat ala lubjakivimaardlana. Maakonnaplaneeringu järgi tuleb juba kasutuselevõetud maardlates varud maksimaalselt ammendada ning alal majandustegevuse lõppemisel korrastamisprojekti järgi korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana. Maakonnaplaneeringu järgi peab linnalise asustuse alal säilima kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub kaevandustegevus. Linnalise asustuse alana on määratletud Vasalemma alevik, mis asub mäeeraldise piirist 250-300 m kaugusel läänesuunas. Kavandatava tegevuse eesmärk on kaevadamise jätkamine olemasoleval määeraldisel. Ala korrastatakse veekoguks. Mõjude hindamise käigus selgitatakse, kas kavandatava tegevusega säilitatakse kvaliteetne elukeskkond linnalise asustuse alal (müra, vibratsiooni ja õhuheitmete levik karjääri alalt elamuteni). Koostatav Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneering21 Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu, mille koostamise eesmärk on maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondadega. Käesoleva keskkonnamõju hindamise programmi koostamise ajal olid teemaplaneeringu lähteseisukohad veel koostamisel. 20 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering- 2030/ 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/328122021011 28. veebruar 2023 25 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Vasalemma valla üldplaneering22 Vasalemma üldplaneering käsitleb taotletava mäeeraldise ala kui olemasoleva mäetööstuse ala. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek mäeeraldise territooriumile jäävate pärandkultuuriobjektide välja arvamiseks pärandkultuuri objektide nimekirjast. Samamoodi on tehtud ettepanek välja arvata mäeeraldise lääneossa jääva kaitsealuse taimeliigi kasvukoht kaitsealuste liikide leiukoha nimekirjast. Käesoleva programmi koostamise ajaks seda tehtud ei ole. Vasalemma üldplaneeringus on toodud, et Vasalemma karjääri Padise Paemurrud nr 2 maardla registrikaardi nr 212 alusel mõjutab Vasalemma karjäär põhjavee taset 10 km raadiuses. Põhjaveetaset karjääris ei tohi viia madalamale kui 16,5 m üle merepinna. Karjääri põhja kaevandamisel madalamale kui 17 m tuleb lahendada Vasalemma aleviku ja ligikaudu 300 talu veevarustuse probleemid. Keskkonnaloa taotluses on välja toodud, et karjääri põhja kõrgusmärk on 16,73–17,23 m ja vee horisondi kõrgus on 16,73 m. Vasalemma alevikus asuva Vasalemma lubjakivikarjääri ala laiendamiseks (nii pindalaliselt kui ka kaevanduse sügavust suurendades) on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine, milles käsitletakse erinevaid alternatiive kaevandusala laiendamiseks ja mis käsitleb ka põhjavee taseme fikseerimise ja ühtlase veetaseme hoidmise lahendit, et vältida ümbritsevate alade liigniiskeks muutumist ja üleujutamist kaevandamise lõpetamisel. Võrreldes kehtiva keskkonnaloaga ei taotleta mäeeraldise pindala suurendamist ega kaevandamissügavuse muutmist. Keskkonnamõju hindamisel selgitatakse, milline on kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ning milline saab see olema pärast kaevandamise lõppemist ning ala korrastamist. Piirneb rohevõrgustiku tuumalaga, kuid see piiranguid tegevusele ei sea. Lääne-Harju valla arengukava 2019-203023 Lääne-Harju valla arengukavas ei käsitleta kaevandamist. 22 https://laaneharju.ee/vasalemma-valla-uldplaneering 23 https://laaneharju.ee/arengukavad 28. veebruar 2023 26 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering24 Koostatava üldplaneeringus on taotletav mäeeraldis määratletud kui mäetööstuse maa-ala. Seda ümbritseb läänesuunas elamu maa-ala ja kohaliku kaitsealuse metsa maa-ala. Kavandatava tegevuse seisukohast on asjakohased järgmised koostatavas üldplaneeringus käsitletud põhimõtted maavara kaevandamise kohta: • Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist. Karjääri ammendumisel tuleb koostada rekultiveerimisprojekt ning see kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja keskkonnametiga ning projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele; • Pärast kaevandamist tuleb kasutatud ala korrastada kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobiliku alana. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobib ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele; • Karjääride rekonstrueerimisel uute tehisveekogude tekkimisel eelistada veekogude määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada. Kavandatava tegevuse eesmärk on loa kehtivusaja pikendamine selleks, et maardla mäeeraldisel olevad varud maksimaalselt ammendada ja see on kooskõlas koostatava üldplaneeringuga. Samuti korrastatakse kaevandatud maa-ala veekoguks ning antakse eemaldatud katendiga karjääri nõlvadele ohutud kalded, kui see on korrastamistingimustest tulenevalt nõutav. 24 https://laaneharju.ee/uldplaneering 28. veebruar 2023 27 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU Keskkonnaamet ei algatanud oma 27.06.2022 kirjaga nr DM-116757-22 piiriülest keskkonnamõju hindamist, sest kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju. Kaevandamine toimub karjääris ka täna, mistõttu esinevad kõik peatükis kirjeldatud mõjud ka täna. Kuna taotletava keskkonnaloa eesmärk on loa kehtivuse pikendamine, siis võrreldes praegusega mõju keskkonnale oluliselt ei muutu. Küll aga on arendaja käesoleva programmi koostamise käigus avaldanud soovi lisaks tavapärasele kaevandamistegevusele realiseerida mäeeraldisel asuvates sõelmemägedes olev materjal toodanguna ja toota killustikku mujalt kaevandatud materjalist. Mõlema puhul on peamisteks tööprotsessideks praegu kasutusel olevad sõelumine ja purustamine. See tähendab, et suureneb sõelutava ja purustatava materjali hulk. 6.1 Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele Varu asub allpool põhjaveetaset ja seetõttu on tarvilik vee ärajuhtimine suublasse. See aga võib avaldada mõju pinnaveele (Vasalemma jõele). Kaevandamisest tingitud vee ärajuhtimine omab aga mõju piirkonna veerežiimile. Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja pumpamine karjäärist ning veetase saavutab varasemate uuringute järgi taseme 23,2 m abs. Ammendatud kaevealale kujuneb veekogu. Keskkonnaamet on oma 27.06.2022 kirjas nr DM-116757-22 keskkonnamõju hindamist algatades välja toonud, et varasemalt pole täpsemalt hinnatud, kuidas kaevandamine ja vee ärajuhtimine Vasalemma karjääris mõjutab ala veerežiimi ja seetõttu tuleb KMH käigus hinnata Vasalemma karjääri mõjuala hüdrogeoloogilisi tingimusi (alanduslehtri mõjuala, kaevude veeandvus) ning karjääri korrastamise suunda ja meetodeid, millega välditakse ala liigniiskeks muutumist peale kaevandamise lõppu. Vastavalt veemajanduskavas toodule on Siluri-Orduviitsiumi Harjumaa põhjaveekogum heas keemilises ja koguselises seisundis. Keskkonnaamet on praegu kehtiva keskkonnaloa KMIN-032 väljastamisel (Keskkonnaameti 19.02.2021 korraldus nr DM-109227-22) andnud eelhinnangu kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Selle järgi ei ole ajavahemikul 2014–2019 esinenud joogivee kvaliteediga seonduvaid probleeme, vee-ettevõtted ei ole pidanud veehaardeid sulgema ega ka efektiivsemaid veetöötlusmeetodeid rakendama ning teadaolevalt ei ole tegevuse käigus ilmnenud kohalike elanike joogiveeallikate probleeme. Tegevus avaldab piirkondliku mõju põhjaveetasemele. 28. veebruar 2023 28 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju pinnavee kvaliteedile (Vasalemma jõele) ning piirkonna veerežiimile nii kaevandamise ajal kui pärast kaevandamise lõppu. 6.2 Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Kavandatava tegevusega kaasneb (nagu ka hetkel) müra kõikide protsesside puhul – kaevandamisel, materjali purustamisel ja transpordil. Vibratsiooni teke on eelkõige tingitud lõhkamisest. Muude protsessidega kaasneva vibratsiooni teke on oluliselt väiksem. Kaevandamisloa taotlusega muudetakse loa kehtivusaega, mis tähendab, et kaevandamisest tingitud müra ja vibratsioonitase võrreldes praegusega oluliselt ei muutu. Täiendav müra lisandub sõelmemägede turustamiseks ettevalmistamisel ja mujalt toodud materjali purustamisel. Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang25 on välja toodud, et hooajaliselt võivad tööd erinevates valla territooriumil asuvates karjäärides põhjustada mürahäiringuid. Üldjuhul on päevasel ajal töötavate olemasolevate karjääride puhul piisav vahemaa normatiivse müraolukorra (ehk piirväärtusele vastav olukord) tagamiseks 50–150 m (olenevalt maastiku eripärast, kasutatavast tehnoloogiast ning töötavate masinate arvust). Ööpäevaringselt töötavate karjääride puhul on vajalik puhverala ulatus oluliselt suurem – olenevalt maastiku eripärast ning töötavate masinate arvust võib öiste tegevuste korral normväärtuste tagamiseks vajalik puhverala ulatuda suurusjärku ca 250–500 m. Keskkonnaloa taotluse lisaks oleva lubatud heitkoguste (LHK) projektis on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevat müra lähtudes aktiivsest kaevandatavast alast, ala tervikuna käsitletud ei ole. LHK projekti järgi on summaarne müra arvutatud ekvivalenttase päevase hindamisperioodi mäeeraldise piirist 150 m kaugusel Nõmme katastriüksusel (29501:011:0004) oleva elamu juures 40,8 dB(A), mis vastab keskkonnaministri 16.12.2016 määruse26 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ II kategooria maa-alade müra piirväärtustele ja sihtväärtustele päevasel ajal. 25 Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang. Hendrikson ja Ko, 2021. 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv 28. veebruar 2023 29 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Taotletava karjääri lääne- ja lõunapiirist vähem kui 200 m kaugusele jääb mitmeid elu- ja ühiskondlikke hooneid, mida LHK projektis ei ole käsitletud. Samuti kaasneb müra käesoleva programmi koostamisel selgunud täiendavate tegevustega. Seetõttu selgitatakse mõju hindamise käigus kavandatava tegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ning nende vastavus keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.5.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud piirväärtustele. 6.3 Mõju õhu kvaliteedile Kavandatava tegevuse mõju õhu kvaliteedile avaldub kaevandamisel (lõhkamisel), kaevandatud materjali purustamisel ja sorteerimisel ning toodangu transpordil. Eelnimetatud protsessidega kaasneb tolmu (peenosakeste teke). Keskkonnamõju hindamise käigus selgitatakse nii kaevandamisest, purustamisest ja sõelumisest kui transpordist tingitud õhuheitmete (peenosakeste) teket, leviku ulatust. Sealhulgas tuuakse keskkonnamõju hindamise käigus välja kavandatava tegevuse vastavus Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses27 nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud piirväärtustele. 6.4 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale avaldub eelkõige läbi mõjude õhu kvaliteedile, tegevusega kaasneva müra, vibratsiooni ning joogiveeks kasutatava põhjaveetaseme muutuste. Neid mõjusid on käsitletud peatükkides 6.1 „Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“ ja 6.2 „Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn“ ja 6.3 „Mõju õhu kvaliteedile“. Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju ja selle olulisust inimeste tervisele, heaolule ja varale hinnatakse välisõhu kvaliteedi, müra ja vibratsiooni leviku ning põhjaveele avalduva mõju hindamise kaudu. 27 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv 28. veebruar 2023 30 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 6.5 Mõju taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale Suure-Aru ja Vansi loodusalade kaitse-eesmärgiks on liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010) ja eesti soojumikas. Need elupaigad ja eesti soojumikas on sõltuvad veerežiimist. Pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju piirkonna pinnaveerežiimile oleks sedavõrd ulatuslik, et kaasneks mõju nimetatud Natura 2000 loodusalade kaitse-eesmärkidele ning seeläbi ka loodusaladele. Kuna Suure-Aru loodusala ja taotletava mäeeraldise vahele jääb ka Vasalemma jõgi ning kummagi Natura ala ümbrusesse on rajatud kuivenduskraavid, on need ka loodusalade veerežiimi peamisteks mõjutajateks. Mäeeraldise loodeossa jääva III kategooria kaitselause taimeliigi elupaik on tänaseks tõenäoliselt hävinud. Lääneossa jääva II kategooria kaitsealuse taime madal unilook kasvukoht asub varasemalt kaevandatud alal, astangu lähedal. Mäeeraldise edasisel kaevandamisel kasvukoht suure tõenäosusega hävib. Korrastamise järgselt jäävad kasvukohad rajatava veekogu alale. Mäeeraldisest väljapoole kasvavatele kaitsealustele taimeliikidele kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Vasalemma vald on oma üldplaneeringus teinud ettepaneku mäeeraldisele jääva II kategooria kaitsealuse liigi väljaarvamiseks registrist. Kavandatava tegevuse mõju kaitsealustele taimeliikidele täiendavalt ei hinnata. Kavandatava tegevuse mõju Vasalemma jõe lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigale võib avalduda läbi muutuste pinnavee kvaliteedis ja seda käsitletakse peatükis 6.1 „Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“. Vastavalt Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüsi28 järgi piirneb taotletav mäeeraldis Suure-Aru rohevõrgustiku tugialaga. Hinnangu järgi tekitab karjääri töö teataval määral häiringuid ka tugialale. Siinkohal on aga oluline märkida, et karjäär on töös olnud alates 1960-ndatest, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks ning seda täiendavalt mõju hindamise käigus ei hinnata. Keskkonnaamet on oma eelhinnangus29 välja toonud, et põhjavee veetasemete langus (ja ka tõus, siinkohal võimalik ala liigniiskeks muutumise näol peale kaevandustegevuse lõppu) maapinnalähedastes kihtides mõjutab oluliselt ka põhjavee kättesaadavust taimeliikidele ja seeläbi võib oluliselt mõjutada piirkonna ökosüsteeme. Ettevõtte 28 Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang. Hendrikson ja Ko, 2021. 29 Keskkonnaameti 19.02.2021 korraldus nr DM-109227-22 28. veebruar 2023 31 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm tegevuse käigus ei ole ilmnenud olulist mõju piirkonna taimeliikidele ja ökosüsteemidele. Mõju võib ilmneda ka tegevuse laiendamisel või tegevuse lõpetamisel. Mõju hindamisel selgitatakse kaevandamise lõpetamisest tingitud mõju piirkonna veerežiimile (peatükk 6.1 „Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“) ja antakse hinnang selle mõjust piirkonna taimestikule. 6.6 Mõju kultuuripärandile Taotletaval mäeeraldisel ei asu muinsuskaitsealuseid objekte, mistõttu mõju ka puudub. Taotletavale mäeeraldisele jääb aga kolm pärandkultuuriobjekti, millest üks (Lõhkeainelao vahimaja) asub aktiivse kaevandamisalal ning on juba tõenäoliselt hävinud, teised aga veel mäeeraldise kaevandamata aladel. Kaevandamise edenemisel need hävivad. Vasalemma üldplaneeringus on tehtud ettepanek kõigi mäeeraldisele jäävate pärandkultuuriobjektide väljaarvamiseks pärandkultuuriobjektide nimistust, mis viitab sellele, et kohalik omavalitus pole neid oluliseks pidanud. Siinkohal on oluline märkida, et pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Kultuuripärandi säilimise seisukohast tuleb need objektid pärandkultuuriobjektide andmebaasis säilitada. Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane mõju piirkonna kulutuuripärandile, kuid seda ei saa pidada oluliseks. Kavandatava tegevuse mõju kultuuriväärtustele keskkonnamõju hindamise aruandes täiendavalt ei käsitleta. 6.7 Jäätmed Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 järgi tuleb koostada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmehoidlaks loetakse muuhulgas iga ehitist või ala, kus kogutakse või ladestatakse saastumata pinnast rohkem kui kolm aastat. Juhul kui kaevandamise käigus eemaldatud katendit ei kasutata ja tootmisel tekkinud sõelmeid ei turustata kolme aasta jooksul, loetakse ladustuskoht jäätmeseaduse alusel B-kategooria jäätmehoidlaks ning kaevandajal tuleb taotleda jäätmeluba. Juhul kui kavandatava tegevuse käigus siiski peaks kaevandamisjäätmeid tekkima, tuleb kaevandajal esitada jäätmekava. AS Nordkalk on kaevandamisloa taotluse koosseisus selle esitanud ning kehtivas keskkonnaloas on jäätmete ladustamine käsitletud. 28. veebruar 2023 32 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Nii tekkivad sõelmed30 kui katend31 on pärit saastumata keskkonnast ning seetõttu ei ole need jäätmed käsitletavad ohtlike jäätmetena. Nii katendit kui ka turustamata sõelmeid kasutatakse kaevandamise lõppedes ala korrastamisel, kallastel ja nõlvade kujundamisel. Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse (sh kasutatakse korrastamisel). Olmejäätmeid moodustub kavandatava tegevuse käigus väga väikeses mahus. Nende kogumist ja ära andmist reguleerib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri. Masinate hooldust teostab kohapeal hooldusfirma, kes hoolduse käigus tekkivad ohtlikud jäätmed ise likvideerib. Ohtlikke jäätmeid karjääris ei ladustata. Keskkonnaamet on oma algatamise kirjas toonud välja, et KMH peab käsitlema jäätmeid karjääri korrastamisel - milliseid jäätmeliike karjääri korrastamisel soovitakse taaskasutada ja millisel viisil. Samuti tuleb hinnata, kas sellised jäätmed sobivad karjääri korrastamiseks. Juhul, kui muid jäätmeliike karjääri ala korrastamisel plaanis kasutada ei ole, siis kirjeldada karjääri alalt kooritud katendi taaskasutamist. Seda käsitletakse pikemalt KMH aruandes. 6.8 Kliima Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (metsa raadamine, kasvpinnase koorimine). Olulisemad siseriiklikud kliimaalased arengukavad: „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“32 ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“33 lubjakivikarjääre ja neist tingitud süsinikheiteid ei käsitle. Süsinikheite vähendamise seisukohast 30 Käsitletavad jäätmetena koodiga 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 31 Käsitletavad jäätmetena koodiga 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 32 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 33 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 28. veebruar 2023 33 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm peetakse olulisemaks teisi sektoreid. Seetõttu pole põhjust eeldada, et lubjakivi kaevandamisest tulenevate süsinikheidete mõju kliimale oleks oluline. Kliimamuutustest tingituna suurenevad sademete hulgad võivad suurendada ka väljapumbatava vee hulka. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203034 toob välja kaks stsenaariumit, mille järgi perioodil 2041–2070 võib keskmine sademete hulk aastas suureneda kuni 14% võrreldes tänasega või aastaaegade lõikes kuni 18%. Kuna kaevandamisluba pikendatakse 30 aasta võrra tuleb kaevandamisalalt ära juhitava veehulga prognoosimisel arvestada kliimamuutustest tingitud sademete suurenemist. Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse kavandatava tegevuse kliimatundlikkust ja -riske. 34 Kättesaadav: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 28. veebruar 2023 34 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 7 HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest. Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud piiranguid. Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse keskkonnaväärtusi, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada: • põhjaveetase ja veerežiimi muutus (sh sellest tingitud mõju piirkonna taimestikule); • mõju õhukvaliteedile (sh peened osakesed), mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanike tervisele ja heaolule; • müra ja vibratsioon, mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanike tervisele ja heaolule; • jäätmete kasutamine karjääri korrastamiseks. Keskkonnamõju hindamise käigus tuuakse välja kavandatava tegevuse lähialasse jäävad tegevused, mis võiksid omada koosmõju kavandatava tegevusega. Koosmõju võib avalduda muutustes õhu kvaliteedis ning tekkivas müras. Koosmõju arvestatakse mudeldustes ja arvutustes. Kõikide mõjude hindamisel arvestatakse vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise mõjuga. Mõju hindamisel arvestatakse kõige ebasoodsamate oludega – nt õhuheitmete, müra, vibratsiooni hindamisel arvestatakse olukorda, kus allikad asuvad piirkonna elanikele kõige ebasoodsamas asukohas. Mõju pinnavee kvaliteedile ja seeläbi ka Vasalemma jõe lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigale hinnatakse ekspertarvamuse põhjal lähtudes seni läbi viidud pinnavee seireandmetest Vasalemma jões ning keskkonnaloa raames läbi viidavast suublaseire tulemustest. Kättesaadavad seireandmed ekstrapoleeritakse kavandatava tegevusega plaanitud mahtudesse. Üks sisenditest on põhjavee režiimile avalduva mõju hindamise käigus arvutatav välja pumbatava vee kogus. Mõju põhjaveele ja veerežiimi muutuste hindamiseks koostatakse hüdrogeoloogiline mudel, milles käsitletakse nii olemasolevat olukorda, selle muutumist kaevandamise edenedes ja pärast kaevandamise lõppu. Hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel kasutatakse tarkvara ModelMuse. Modelleeritav ala on ca 20x20 km, umbes 10 km raadiuses Vasalemma karjäärist. Täpne võrgusamm mudelialal selgub koostamise käigus. Mudeli täpne kihtide arv selgub koostamise käigus, mudeli alumiseks kihiks võetakse Ordoviitsiumi Türisalu kihistu, mis 28. veebruar 2023 35 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm moodustab veepideme. Mudeli pinnakattes ja aluspõhjas erinevate kihtide levik saadakse 1:50 000 geoloogilise kaardi abil. Geoloogilise kaardistamise seletuskirjade, puurkaevude andmete põhjal koostatakse aluspõhjakihtide levik. Kvaternaarisetete, aluspõhjakivimite filtratsiooniomaduste määramisel lähtutakse üldlevinud väärtustest ja geoloogilise kaardistamise aruannetes toodud väärtustest. Mudeli piirtingimustena rakendatakse: • toitumist sademete kaudu • nii toitumist kui ka väljavoolu lubavat jõe (river) tingimust suurematel jõgedel ja kanalitel (nt. Vasalemma jõgi) • mudelisse sisse viidavatel olulisematel kraavidel ja karjääri alal piirtingimust kraav (drain), mis viib mudelist vett välja ainult seatud lävendi (tavaliselt maapind miinus 0,5 m) ületamisel • mudeli alumiseks piiriks on Ordoviitsiumi Türisalu kihistu, regionaalse veepideme lasum, mida mudelis käsitletakse kui absoluutset veepidet Mudeli kalibreerimiseks viiakse läbi ilmastiku analüüs Keskkonnaagentuuri andmete alusel, põhjaveetasemete ja pumpamismahtude andmete analüüs Keskkonnaregistri andmete põhjal ja saadaolevate seireandmete (veekogude veetasemed, vooluhulgad) põhjal. Mudelis prognoositakse ka olukord, kui kaevandamistegevus, sh põhjavee dreenimine lõpetatakse. Mudeli tulemuste põhjal annab ökoloog ekspertarvamuse veerežiimist tingitud mõjude kohta taimestikule. Müra ja vibratsiooni levikut ning vastavust kehtestatud piirmääradele hinnatakse arvutuste teel tuginedes standarditele, juhenditele ja muudele asjakohastele allikatele. Transpordist tingitud müra mõju hinnatakse kuni Vasalemma karjääri teeni (kõrvalmaantee nr 111732) koosmõjus raudteega. Transpordi müra hinnatakse Vasalemma alevikule ja Lemmaru külas karjääri ning Vasalemma aleviku vahele jäävale alale. Karjääris hinnatakse tööstusmüra vastavalt selle leviku ulatusele. Vastavalt normile hinnatakse eraldi tööstusmüra ja liiklusmüra. Müra ja vibratsiooni leviku selgitamiseks viiakse läbi olemasoleva olukorra mõõtmine. Mõõtmised teostatakse toimiva kaevanduse tööstuskompleksis ja lähima elamu juures, olukorras kus allikad asuvad kõige ebasoodsamas asukohas. Alad valitakse vastavalt sellele kus asub kaevandamise aktiivne osa uuringu ajal (tõenäoliselt kevad-suvi 2023). Eesti siseriiklikud välisõhus levivad müra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1. 28. veebruar 2023 36 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.5.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Vibrokiirenduse tasemete piirväärtused (dB) kehtivad regulaarsetele ja püsivatele vibratsiooniprotsessidele päevasel ja öisel ajavahemikul. Lõhkamiste näol on tegemist lühikeste impulss-signaalidega. Eestis puuduvad ametlikud normid, juhendid ja määrused, kuidas hinnata lõhkamisel tekkivat vibratsiooni ja selle mõjusid. Vibratsiooni häirivust hinnatakse mõõtmiste käigus ja vastavate asjakohaste standardite järgi. Kaevanduse tegevusele antakse hinnang seletuskirja vormis, kus tuginedes saadud mõõtmisandmetele, arvutustulemustele, standarditele, juhendmaterjalidele jm allikatele antakse hinnang olemasolevale olukorrale ning edasisele tegevusele. Kavandatava tegevuse mõju selgitamiseks välisõhule hinnatakse kaevandamisel, materjali töötlemisel (purustamine, sõelumine), laadimisel ja transportimisel tekkivaid õhuheitmeid (sh peenosakesi) ning nende vastavust õhukvaliteedi piirväärtustele, mis on määratud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Transpordist tingitud õhuheitmeid hinnatakse kuni Vasalemma karjääri teeni (kõrvalmaantee nr 111732). Hajumisarvutuseks kasutatakse Gaussi joal põhinevat mudelit AEROPOL 5.3.2. Karjääri tööprotsesside ja väljaveoteede õhuheite hindamiseks kasutatakse European Environmental Agency 2019.a. Tier 235 (keskmise detailsusega, protsessipõhist) metoodikat. Mõju hindamisel tuuakse välja, milliseid jäätmeliike karjääri korrastamisel soovitakse taaskasutada ja millisel viisil. Ekspertarvamuse põhjal hinnatakse, kas sellised jäätmed sobivad karjääri korrastamiseks ning juhul, kui muid jäätmeliike karjääri ala korrastamisel plaanis kasutada ei ole, kirjeldatakse karjääri alalt kooritud katendi taaskasutamist. 35 European Environmental Agency (2019) 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal, EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019, https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral- guidance-chapters/2-industrial-processes/2-a-mineral-products/2-a-5-a- quarrying/view 28. veebruar 2023 37 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 8 AJAKAVA Maksimaalne menetlusaeg Etapp Kuu seaduse järgi KMH algatamine 27.06.2022 KMH algatamisest teatamine 14 päeva Ekspertgrupp koostab programmi Programmi KeHJS § 13 14 päeva märts 2023 nõuetele vastavuse kontroll Seisukohtade küsimine 30 päeva märts 2022 asjaomastelt asutustelt Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja hindab 14 päeva mai 2023 programmi asjakohasust ja piisavust Ekspertgrupp täiendab/parandab vajadusel programmi, selgitab esitatud mai 2023 seisukohtadega arvestamist/mittearvestamist Otsustaja kontrollib täiendatud programmi 14 päeva juuni 2023 korraldab avaliku väljapaneku Programmi avalik väljapanek min 14 päeva juuli 2023 Programmi avalik arutelu 1 päev august 2023 Programmi täiendamine, avalikustamisel laekunud 30 päeva august 2023 kirjadele vastamine 28. veebruar 2023 38 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Maksimaalne menetlusaeg Etapp Kuu seaduse järgi Programmi nõuetele vastavuse kontroll (vastavalt seadusele tuleb esitada 30 päeva september 2023 hiljemalt 18 kuud pärast algatamist) Nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva oktoober 2023 teavitamine KMH aruande koostamine KMH aruande esitamine märts 2024 otsustajale Otsustaja kontrollib aruande vastavust sisunõuetele ja 21 päeva märts 2024 edastab selle asjaomastele asutustele Seisukohtade küsimine 30 päeva märts 2024 asjaomastelt asutustelt Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja annab hinnangu 21 päeva aprill 2024 aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta Ekspertgrupp täiendab 14 päeva mai 2024 aruannet Otsustaja kontrollib täiendatud aruannet ja 21 päeva juuni 2024 korraldab avalikustamise KMH aruande avalik min 30 päeva juuli 2024 väljapanek 28. veebruar 2023 39 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Maksimaalne menetlusaeg Etapp Kuu seaduse järgi KMH aruande avalik arutelu 1 päev august 2024 Ekspertgrupp vastab KMH aruande avalikul väljapanekul 30 päeva august 2024 esitatud seisukohtadele ja täiendab aruannet Arendaja esitab täiendatud KMH aruande otsustajale max 6 kuu jooksul september 2024 nõuetele vastavuse avalikustamisest kontrollimiseks Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele september 2024 asutustele kooskõlastamiseks KMH kooskõlastamine 30 päeva oktoober 2024 asjaomastele asutuste poolt Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust seaduse nõuetele ja teeb otsuse 30 päeva november 2024 aruande nõuetele vastavaks tunnistamise osas KMH aruande nõuetele detsember vastavaks tunnistamise 14 päeva 2024 otsusest teavitamine 28. veebruar 2023 40 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 9 MÕJU HINDAMISE OSAPOOLED Keskkonnamõju hindamise osapooled ja ülevaade ekspertgrupist on koondatud järgnevatesse tabelitesse (Tabel 2, Tabel 3). Tabel 2. Osapooled ja kontaktisikud. Arendaja AS Nordkalk F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301 Rakke alevik Kontaktisik: Liisa Pert [email protected], 56920042 Otsustaja Keskkonnaamet [email protected], 662 5999 KMH ekspert (programmi Maves OÜ koostaja) Marja 4D, 10617 Tallinn Juhtekspert: Karl Kupits, [email protected], 5093437 Koostaja: Tuuli Vreimann; [email protected], 51987605 Tabel 3. Ekspertgrupp. Valdkond Ekspert Pädevus Juhtekspert Karl Kupits KMH litsents: KMH0105 Ekspert (aruande koostamine, Tuuli Vähemalt viieaastane töökogemus hinnang pinnavee-kvaliteedile Vreimann erinevates keskkonnauuringutes sh ning kõik teiste ekspertide KMH aruannete koostamises. poolt katmata käsitlused vastavalt KeHJS § 20) Hüdrogeoloogiline mõju Margus Kantud hüdrogeoloogiliste tööde Voolma tegevusloale. Pädevusena muuhulgas hüdrogeoloogilised uuringud. 28. veebruar 2023 41 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Valdkond Ekspert Pädevus Mõju välisõhule Marko 2007- .. Tartu Ülikool, Loodus- ja Kaasik täppisteaduste valdkond, füüsika instituut, õhusaaste modelleerimise vanemteadur Viimase viie aasta jooksul töökogemus vähemalt kolme sarnase õhusaaste arvutamise alal. Müra ja vibratsioon Ingrid Viimase kolme aasta jooksul vähemalt Leemet kahe kaevandamisalaga seotud müra (Akukon ja vibratsiooni arvutamise kogemus. Eesti OÜ) Pikaajaline kogemus müra ja vibratsiooni hindamisel, mürakaartide koostamisel. Ökoloog Artto Pello Ökoloogiaalane kõrgharidus Tabel 4. Asjaomased asutused ja muud menetlusosalised Asutus Kaasamise põhjus Asjaomased asutused KeHJS § 23 Keskkonnaministeerium Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine; loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine Rahandusministeerium Ruumiline planeerimine, regionaalvaldkonna koordineerimine Majandus- ja Riigi huvi esindamine ehitusmaavarade Kommunikatsiooniministeerium kasutamisel Lääne-Harju vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub kavandatav tegevus. Maa-amet Riigimaa haldamine 28. veebruar 2023 42 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm Asutus Kaasamise põhjus Terviseamet Elanike tervisekaitse Transpordiamet Liikluskeskkonna korraldamine (väljaveoteed) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Kaevandustegevuse üle osaliselt järelevalvet Amet pidav asutus (nt lõhkamised). Muud menetlusosalised KeHJS § 16 lõige 3 Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti suurimaid keskkonnaorganisatsioone ühendav mittetulundusühing, mille eesmärk on jälgida ning mõjutada otsuseid ja protsesse järgmistes valdkondades: • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika ja -õigus; • olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised ja rahvusvahelised keskkonnaotsused; • keskkonnakaitselise tegevuse rahastamine. Kavandatava tegevuse ala ja vahetu Isikud, kelle keskkonnakasutust ja naabruse maaomanikud keskkonnatingimusi võib kavandatav tegevus mõjutada 28. veebruar 2023 43 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm 10 KASUTATUD MATERJALID • Eesti geoloogoline baaskaart. 6331 Keila. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, 2014 • European Environmental Agency (2019) 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal, EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019 • https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava • https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 • https://keskkonnaportaal.ee/et/pinnaveekogumite-seisundiinfo • https://laaneharju.ee/arengukavad • https://laaneharju.ee/uldplaneering • https://laaneharju.ee/vasalemma-valla-uldplaneering • https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju- maakonnaplaneering-2030/ • Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ • Ruumiandmete seadus • Keskkonnaministri 8.06.2013 määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ • Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldus nr 447 „Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ • Keskkonnaameti 19.02.2021 korraldus nr DM-109227-22 • Keskkonnaameti 27.06.2022 kiri nr DM-116757-22 • Keskkonnaluba nr L.ÕV/320932 • Keskkonnaluba nr L.ÕV/331520 • Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium, 2022 • Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang. Hendrikson ja Ko, 2021. • Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus 28. veebruar 2023 44 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ • Vasalemma karjääri kaevandamise projekt, 2007. 28. veebruar 2023 45