Selgitustaotlus

Saatja: "Elektrilevi" <[email protected]> Saaja: "MKM info" Teema: Selgitustaotlus ELTS-i muutmisest eelnõu 696SE alusel Kuupäev: 2023-03-15 11:55 Tere Elektrilevi OÜ saadab kirja nr JV-TUR-1/4869-3, Selgitustaotlus ELTS-i muutmisest eelnõu 696SE alusel. Lugupidamisega Malle Okas +372 529995 [email protected] <mailto:[email protected]> Karin Maria Lehtmets Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 15. 0 3 .202 3 nr JV-TUR-1/ 4869-3 Koopia: Konkurentsiamet [email protected] Selgitustaotlus ELTS -i muutmise st eelnõu 696SE alusel Riigikogu võttis 15. veebruaril vastu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eesmärgiga kiirenda da taastuvenergiale üleminekut, sealhulgas eemaldad a elektrivõrgust fantoomliitumised ja lühendad a taastuvelektrijaamade planeeringutele kuluvat aega. Elektrilevi tõi oma 14.10.2022 kirjas nr JV-TUR-1/4869 majanduskomisjonile (koopia MKM-le) välja jaotusvõrguettevõtja jaoks olulised e elnõu 696SE muudatusettepanekud koos põhjenduste ja ettepanekutega. Elektrilevi esindajad tutvustasid Elektrilevi ettepanekuid ja seisukohti ka Riigikogu konverentsisaalis 9. novembril toimunud e elnõu arutelul. Elektrilevi tõi oma 11.01.2023 kirjas nr JV-TUR-1/4869-2 majanduskomisjonile ja MKM-le välja, et Elektrilevi varasemalt esitatud ettepanekud jäid MKM-i tähelepanuta . Elektrilevi põhjendas seetõttu nimetatud ettepanekuid uuesti ning esitas samas täiendavaid küsimusi e elnõu sätete arusaadavuse ning rakendatavuse suhte s . Elektrilevile ei ole praeguseni esitatud mistahes tagasisidet ega argumenteeritud vastuväiteid oma ettepanekute asjakohasuse ja sobivuse suhtes. Seoses kõnealuste ELTS-i sätete jõustumisega juba 17 . märtsil vaja b suurem osa ne ist täiendavat lahtimõtestamist ja rakendusala täpsustamist . Elektrilevi on asunud uute nõuete täitmiseks tegema ette valmistusi , kuid lõpliku valmisoleku saavutamiseks tuleb esmalt enamikule küsimustest leida kiire lt vastused . S eejärel saab mõistliku aja jooksul muuta tööprotsesse ja täiustada infosüsteeme . Alljärgnevalt toome välja küsimused konkreetsete sätete lõikes. P aragrahvi 65 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: ”(1 2) Tootja liitumistaotluses, kehtivas liitumislepingu pakkumises ja liitumislepingus t oodud järgmised andmed on avalikud ja võrguettevõtja avaldab need oma veebilehel: 1) turuosalise ärinimi; 2) liitumislepingu pakkumise väljastamise kuupäev ja pakkumise kehtivuse aeg; 3) liitumislepingu sõlmimise kuupäev ja liitumislepingu täitmise tähtaeg; 4) liitumispunkti asukoht ja liitumispinge; 5) elektrijaama nimi; 6) elektrijaama tüüp; 7) liitumisvõimsus; 8) aeg, millal tootmis- ja salvestusseade võrku lülitati.”; Loetletud andmete hulgas on “ elektrijaama nimi “ ; „elektrijaama tüüp“ ja “aeg, millal tootmis- ja salvestusseade võrku lülitati” . Kas lõike 1 2 sätted kehtivad täies ulatuses ka salvestusseadmete suhtes? Kas ja k uidas kajastatakse neid andmeid tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjate puhul ühendustel põhivõrguga ja ühe jaotusvõrguettevõtja võrgu ühendustel teise jaotusvõrguettevõtja võrguga? Tootjaid ei eris tata lähtuvalt tootmisseadme võimsusest ega sellest, kas tegemist on füüsilisest või juriidilisest isikust tootjaga. Samas § 65 lg 1 2 sätestab, et veebilehel tuleb avaldada turuosalise ärinimi. Kas eelnev tähendab, et andmete avaldamise kohustus kehtib üksnes juriidilisest isikutest liitujate puhul? Kui eelpool nimetatud sätted kehti vad ka füüsilisest isikust liituja puhul, siis kas võrguettevõtjal puudub kohustus avaldada turuosalise nimi? Loetud andmete juures puudub erinevalt § -st 87 1 võimsuskriteerium. Kas loetletud andmed peab välja tooma mistahes võimsusega tootmisseadme puhul (sh nano- ja mikrotootmisseadmed) ? Kas termini „ liitumisvõimsus “ all mõistetakse tootmisseadme maksimum võimsust või võrguühenduse läbilaskevõimet elektrienergia võrku andmisel? § 65 lg 1 2 näeb ette, et avaldada tuleb liitumistaotluses, kehtivas liitumislepingu pakkumises ja liitumislepingus toodud järgmised andmed. Punkt 2 sätestab, et avaldada tuleb liitumislepingu pakkum i se väljastamise kuupäev ning pakkumise kehtivuse aeg. Punkt 8 näeb ette, et avaldada tuleb aeg, millal too t mis- ja salvestusseade võrku lülitati. Jääb ebaselgeks, kas võrguettevõtjal tekib andmete avaldamise kohustus kohe liitumistaotluse saamisest ning andmeid tuleb avaldada nende lisandudes nö reaalajas või tekib võrguettevõtjal andmete avaldamise kohustus pärast tootmis- ja salvestusseadme võrguga ühendamist. Seetõttu palume selgitada, mi llisest aja st alates tekib võrguettevõtjal veebilehel andmete avaldamise kohustus. Kui võrguettevõtjal on kohustus andmed kodulehel kuvada liitumistaotluse saamisest, siis kas võrguettevõtjal on kohustus andmed avalikuna hoida ka juhul, kui liituja otsustab liitumislepingut mitte sõlmida või liitumislepingu enne selle täitmist lõpetada? Kas võrguettevõtjal on kohustus veebilehel avalikult kuvada andmed üksnes võrku elektrienergiat and vate tootmisseadmete kohta või on kohustus veebilehel kuvada andmed ka liitumispunktide kohta, mille suhtes ei ole kehtiva t võrgulepingut ja/või nähakse ette kogu toodetud elektrienergia tarbida kohapeal ? Kui pika aja jooksul peab loetletud andmeid võrguettevõtja veebilehel säilitama? Kui tihti tuleb neid andmeid uuendada – andmed võivad igal ajal muutu da ? Mida on mõeldud fraasi “ liitumispunkti asukoht ” all, millis t e andmet ega (täpsusega) tuleb asukoht avalikustada? Kas selleks on posti aadress või osa sellest (nt küla, vald, tänav?) või näiteks geograafilised koordinaadid? Millisele kriteeriumile peab vastama p. 5 toodud elektrijaama nimi ja kes selle määrab ? Kas ja millist õiguslikku tähendust kuvatavad andmed omavad? Kuna lisatud sättes on viidatud turuosalis e ärinimele , teeme ettepaneku jätta rakendusalast välja füüsilise d isi kud. Teeme samuti ettepaneku , a rvestades § -s 87 1 toodud 15 kW võimsuskriteeriumit, jätta rakendusalast välja nano- ja mikrotootjad. § 87 1 . Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused (1) Üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Tagatis tagastatakse turuosalisele või see arvestatakse tema liitumistasu katteks vaid juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul, või juhul, kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse. Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu. (4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimisest või võrguettevõtja poolsest liitumislepingu täitmise lõpptähtajast. Mida on mõeldud „ elektrilise võimsuse “ all? § 87 1 lõikest 1 võib järeldada, et tagatise maksmise kohustus on turuosalistel, kes ühendavad võrguettevõtja võrguga tootmisseadme . Elektrilevi sõlmib põhivõrgu ettevõtja ga liitumislepinguid , kuid ei ühenda põhivõrguga üht k i tootmisseadet. Palume selgitada, kas sellele vaatamata on tagatise maksmise kohustus ka jaotusvõrguettevõtjal ? Kui see on nii, siis… Mille alusel loetakse jaotus- ja põhivõrgu vaheline liitumispunkt valminuks (enamik liitumis lepinguid sõlmitakse tingimuste muutmise ks , kus ühendus on olemas ning ehitustöid ei pruugita teha) ? Kuidas rakendatakse kriteeriume hübriidtehnoloogia te üheaegse jaotus võrguga ühendamise puhul? Kas ja kuidas rakendatakse tagatist võimsuse osa puhul, mis on tingitud üksnes jaotusvõrguga ühendatavatest mikrotootjatest? Mida loetakse jaotusvõrgu ettevõtja puhul tootmise alustamise ettenähtud perioodiks , millist lg-s 4 nimetatud perioodi kohaldatakse ning millal tekib jaotusvõrguettevõtjal õigus nõuda tagatise tagastamist? Sätte kolmanda lause järgi on tagatise tagastamise eeldus tootmisseadmega elektrienergia tootma hakkamine, kuid jaotusvõrguettevõtja võrgus toimuv sõltub paljude üksikute turuosaliste tegevusest, sealhulgas ka elektrienergia tarbimise muutumisest , mis jaotusvõrguettevõtja tahtest sõltumatult võib mõjutada põhivõrku antavat võimsust. Jaotusvõrguga võib olla ühendatud nii päikeseparke, elektrituulikuid kui ka teisi tehnoloogiaid kasutavaid elektrijaamu. Kas jaotusvõrgu puhul algab nn tootmise alustamiseks ettenähtud periood uuesti , kui jaotusvõr guettevõtja alustab samas ühenduskohas põhivõrgu ga uut liitumis protsessi enne eelmise tootmise alustamiseks ettenähtud perioodi lõppu? K as ja millal tagastab põhivõrguettevõtja eelmise liitumismenetlusega makstud deposiidi , kui eelmine tootmise alustamise ettenähtud periood ei ole lõppenud ? Kui nn tootmise alustamise ettenähtud periood ei ole veel lõppenud ja jaotusvõr guettevõtja alustab uut liitumis protsessi , kas jaotusvõr guettevõtja peab maksma uue liitumise eest uue deposiidi? Kui jaotusvõrguettevõtja võrguga on ühendatud mõn e teise jaotusvõrguettevõtja võrk , millega ühenda takse tootmissead meid , siis kas selle ks tuleb teatud juhtudel deposiiti tasuda kolm korda ehk t ootja jaotus võrguettevõtjale, jaotusvõrguettevõtja teisele jaotusvõrguettevõtjale, k ui tuleb läbilaskevõimet järgmisse võrku andmisel suurendada ja seejärel nt Elektrilevi vajadusel põhivõrgu ühendusel ? Milliseid olukordi on peetud silmas fraasiga „ kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse “? Kas seda , ku i võrguettevõtjale ei esitata koos liitumistaotlusega elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente või ka , ku i turuosaline esitab võrguettevõtjale nõutud andmed ja dokumendid ning saab liitumis lepingu pakkumise, kuid otsustab liitumislepingu sõlmimisest loobuda? Kas § 87 1 lg 1 keelab võrguettevõtjal tagatist tagastamast, kui võrguettevõtja on esitanud turuosalisele liitumislepingu pakkumise, kuid turuosaline otsustab liitumislepingu sõlmimisest (nt liiga suure liitumistasu tõttu) loobuda? Kui see on nii, siis kuidas täidab sellises olukorras tagatise mittetagastamine tagatise nõude kehtestamise eesmärki? Mi llise kriteeriumi alusel loetakse liitumispunkt valminuks? Kas tootja saab alustada uut liitumis menetlus t enne , kui eelmine tootmise alustamise ettenähtud periood on lõppenud? Mis saab sellisel juhul eelmise liitumise deposiidi tagastamisest? Kas tootja peab uue liitumise jaoks maksma ka uue deposiidi? Kas samal turuosalisel saab üheaegselt sama liitumispunkti suhtes kehtida mitu tootmise alustamise perioodi? Kuidas ja millal tagast ab võrguettevõtja sel juhul deposiidimaksed? Tagatise nõude esitamine ja sellega arvestamine on esitatud vastuoluliselt - kuna tagatis tule b rakenda da juba liitumistaotluse esitamisel, siis selleks ajaks ei ole liitumistasu suurus veel teada. S eetõttu võrguettevõtjal ei ole võimalik tagatise nõuet rakendada , kui võrreld a seda 70% liitumistasu maks mise kriteeriumiga. Millise st alusest lähtuvalt saa b määratleda, et liitumistaotlus võrguühenduse loomiseks on esitatud korterelamule? (5) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi . Elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmiseks loetakse muu hulgas ka olukorda, kus liitumislepingus toodud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses. Mida oluline või ebaoluline ruumiline mõju sisuliselt tähendab ? Praegu ei käsita ta tootm i sseadme ruumili st mõju tootmistingimusena, mida fikseeritakse liitumis- ja võrgulepingus. (kas siin saab mõelda nt , kas paneel on katusel või seina küljes või a i as/põllul/parklas?) Tekstist võib järeldada, et uued sätted puudutavad vaid võrguga ühendatavaid elektrijaamu/tootmisseadmeid. Samas on § 65 täiendat ud lõike 1 2 punkt 8 sõnastatud: aeg, millal tootmis- ja salvestusseade võrku lülitati. Kas ja millises kontekstis on uued sätted kohaldatavad (ja milliste parameetritega) salvestusseadmete suhtes? Kui see on nii, siis tuleb hinnata selle o tstarbekus t salvestusseadmetega seotud paindlikkusteenuste kasutamise puhul. Praktilise töökorralduse juures vajavad selgitamist ja täpsustamist järgmised fraasid: … seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotlus … Kas selliste taotluste hulka kuuluvad ka sellised, millega soovitakse elektritootmisseade esmakordselt võrguga ühendada, kuid toodetav elektrienergia tarbitakse kohapeal ning seda võrku ei anta? Kas selliste taotluste hulka kuuluvad ka sellised, kus soovitakse olemasoleva tootmismooduli maksimum võimsust suurendada koos vajadusega suurendada võimsust elektrienergia võrku andmisel või ilma sellise vajaduseta? K uidas arvutatakse vajaliku tagatise suurust juhul, kui olemasolev tootja esitab liitumistaotluse tootmistingimuste muutmiseks (nt kui liituja soovib muuta tootmisseadme maksimumvõimsust ja/või võrku antavat võimsust) ? Kas tagatist tuleb maksta ka siis, kui liituja soovib tootmisseadme maksimumvõimsust või võrku antavat võimsust vähendada? Kuidas sellisel juhul deposiidi suurust arvutatakse? … liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmise alustamine … Milline on tootmise alustamise tarvilik ja piisav tingimus , kas üksnes esmakordne /ühekordne elektrienergia võrku andmine konkreetsel tunnil või ka tootmisseadmega elektrienergia tootmise tõendatud fakt , ilma et elektrienergiat oleks võrku antud? … tootmissuunalise võimsuse kasutamine … Selle kohta leiab selgituse, et fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega, mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunalise võimsuse suurus . Kas sellega kaasnevad toodetava ja/või võrku antava võimsuse parameetrid ja ajaline määratlus ? … liitumislepingu järgse tootmisvõimsuse kasutamine … Mille poolest erineb see sisuliselt … tootmisvõimsuse kasutamisest … ja … elektrienergia tootmise alustamisest … ning kas s ellega kaasnevad toodetava ja/või võrku antava võimsuse parameetrid ja ajaline määratlus ? (6) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas.... Võrguettevõtja lükkab tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel… Kui klient ei võta etteantud aja jooksul oma tootmisseadet kasutusele, kuid maksab ettenä h tud tasu, siis kas võrguettevõtjal on kohustus liitumislepingu kohast võimsus t võrgus “broneerida” määramata aja jooksul ? Eelnevast tulenevalt on võimalik vastuolu E lektrilevi võrgulepingu tüüptingimustega, mille kohaselt ei pea võrguettevõtja pärast kolme aasta möödu mist tagama liitujale võimalust väljaehitatud võrguühendust liitumislepingu kohase võim suse mahus kasutada. Kas lõiked 6, 7 ja 8 k ehti vad ka tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja, suletud jaotusvõrguettevõtja ja mikrotootja kohta? Kuidas defineeritakse ajalist perioodi, mille möödumisel tuleb turuosalisel tasud a täiendavat tasu – kas perioodiks on kalendriaasta, jook s ev aasta ? Lg 4 määratleb, et tootmise alustamiseks ettenähtud periood nt päikesepaneelide paigaldamisel on üks aasta - kas võrguettevõtjal tuleb vastav tasu (aasta maksena) rakendada 366. p äeval, kui 365 päeva sees tootmist ei alustat ud ? Kas tasu rakend amise periood on tagasiulatuv või etteulatuv? Lg -s 6 olev fraas “... tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu.” v iitab sellele , et tasu saab rakend ada juhul, kui aasta on möödunud ja kui siis jätkuvalt tootmist ei alustata , siis tekib alus täiendava tasu esitamiseks (etteulatuv alt ?) Lg 6 sõnastus eeldab, et võrguühenduse võtab alati kasutusele tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline – mitte keegi kolmas isik (nt arendaja annab ühenduse üle tegelikule kasutajale) . Kuidas sätted rakenduvad, kui liitumislepingu sõlminud turuosali ne on näiteks likvideeritud või asendunud teisega? H ea õigustava kohaselt ei seata kohustusi tagasiulatuvalt. Kuidas tootja sai arvestada tootmise kohust usega enne seaduse jõustumist. Sellest tulenevalt on asjakohane , et tähtaegade arvestamine algab seaduse vastuvõtmise h etkest + lg -s 4 toodud ajad? Kas selline tõ lgendamine on põhjendatud ? Kuidas arvestatakse kasutusele võtmata jäetud tootmisvõimsust jaotusvõrguettevõtja puhul? Kuidas saab jaotusvõrguettevõtja tagada tootmisvõimsuse kasutamist olukorras, kus jaotusvõrguettevõtja ise põhivõrguga tootmisseadet ei ühenda? Kes on tootja antud kontekstis, kas jaotusvõrguettevõtja või jaotusvõrguga ühendatud tootmisseadme omanik? Millised saavad olla tootjast sõltumatud põhjused , mille korral tasu rakendamist edasi lükatakse? Kuidas peab tootja neid põhjusi tõendama? Kuidas tasu rakendamise edasi lükkamine toimu b? Kas see tähendab, et kui tootja tõendab, et ei saa alustada tootmist temast sõltumatutel põhjustel , siis peatub selleks ajaks ka tootmise alustamise ettenähtud perioodi arvestus? Kuidas ja millises ajalises raamis peab turuosaline tootmise alustamise viibimisest võrguettevõtjat teavitama ? Kas ja kuidas peab võrguettevõtja tasu rakendamise edasilükkamisest turuosalist teavitama? Kuidas turuosaline saab liitumislepingu alusel väljaehitatud võrguühenduse läbilaskevõimest loobuda ja sellega vältida võimsuse mittekasutamise tasu rakendamist ? Seadus es peaks sisalduma põhjendamatute nõuete vältimise võimalus. Kas pärast võimsuse loovutamist on võimalik see kindlaksmääratud aja jooksul e nnista da ? Kuidas peab jaotusvõrguettevõtja tõendama põhivõrguettevõtjale, et jaotus- ja põhivõrgu vahelis el ühendusel ei ole alustatud tootmist (energia andmist põhivõrku) jaotusvõrgu ettevõtjast sõltumatutel põhjustel (arvestades asjaolu, et elektrienergiat saab jaotusvõr gust põhivõrku and a ainult seetõttu, et jaotusvõrguga on ühendat ud eraldiseisvatest turuosalistest tootjad ning nende summaarne tootmisvõimsus ületab mõningatel ajahetkedel summaarse tarbimisvõimsuse ) ? Mis puudutab mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses makstavat tasu, siis vajab mõistmist, kas tegemist on ELTS § 71 lg 1 p 3 tähenduses võetava võrguühenduse kasutamise tasuga. Kui see on nii, siis tuleb arvestada § 71 lg-s 3 sätestatut ehk „ võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet “. K as seaduses märgitud „ 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas “ jääb ajas püsivaks ? Seletuskirja põhjal on selle summa näol tegemist põhivõrguettevõtja teatud ajal läbiviidud hangete tulemusel arvutatud ühikhinnaga. Hangete põhjal leitud hinnad on aga viimasel aastal märkimisväärselt tõusnud. Kas see mõjutab kõnealust summat edaspidi ? (7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul oma võrgulepingu järgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud suuruses. Kas seda sätet rakendatakse ka tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjale ja mikrotootjatele? Kas tuleb mõista nii, et alates nende muudatuste jõustumisest algab kahe aasta pikkune periood, mille puhul peab võrguettevõtja hakkama jälgi ma kõigi elektritoot mise tingimustega võrgulepingu sõlminud klientide tootmisvõimsuse kasutamist? On selgusetu, kas tootja peab olema kaks a astat järjest võrguühendust alakasutanud, et saaks sellele vastava arve teha? Kui tal ühel aastal jäi täisvõimsusest puudu nt 10 kW ja teisel 15 kW, siis kumma suuruse järgi arve koostada ? Kas edaspidi on nii, et ühel aastal võib tootja kogu võimsust mitte kasutada ja kui järgmisel aastal kasutab, siis arvet ei tule? Või hakatakse nende tootjate puhul ikkagi ka jälgima aastas eid periood e ja iga aasta kohta, kui võimsust ei kasuta ta , tuleb maks ta alakasutustasu? Kui tootja tootmisseade on töövõimetuna remondis ning tootja soovib kasutusele võtta uue seadme, jättes võrku antava võimsuse samaks, siis kas ja mis suuruses ta liitumistaotluse esitamisel deposiiti maksab? Kas remondi korral saab tasu maksmist edasi lükata (§ 87 1 lg 6 võimaldaks seda teha ainult siis, kui tootmis t ei alusta ta tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel )? Kas alakasutustasu arvestamise ja maksmise loogika võib viia sama võrgu ressursi eest mitmekordse tasu võtmiseni ? Uue taotluse esitamisel ei pruugi võrgu edastamisvõimsuse vajadus muutuda. Kas alakasutustasu mittemaksmine on kvalifitseeritav võrgulepingu olulise rikkumisena koos võrguühenduse katkestamise võimalusega? Kas lg -s 7 toodud aeg lisandub lg -s 4 toodud ajale, kui sõlmitakse esmane võrguleping pärast liitumislepingu täitmist ? Nt liitumi sleping (päike, 100 kW) elektri võrku andmiseks täideti 01.01.202 2 , t ootmistingimustega võrguleping sõlmitakse 31. 01 .2023, elektrit võrku aga 202 3 . a astal ei ant a . Mi llisest ajast peab võrgulepingu sõlminud turuosaline hakkama hakka ma maksma tasu mittekasutatava tootmissuunalise läbilaskevõime eest ? Täpsustamist vajab t asude rakendamise details em alus , seadus määratleb MVA hinna , väiketootjate korral o n otstarbekas tasu alusena kasu tada kW (kVA) alust ehk arvesse tuleb hakata võtma komakoh ti. Võrgus edastatud elektrienergia koguste mõõteandmed luuakse täpsusega kolm kohta pärast koma, otstarbekam on võtta aluseks ühe kilovati kW täpsus komakohtadeta. Millise st täpsuse st peab võrguettevõtja tootmisvõimsuse mittekasutamis el lähtuma ? (9) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatist, ei väljasta võrguettevõtja turuosalisele liitumislepingu pakkumist, ja sellega liitumismenetlus lõpeb või kaotab liitumisleping kehtivuse. Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse Mi lline on § 87 1 lg 1 nimetatud tagatise tasumise tähtaeg? Seaduse kohaselt ei taga võrguettevõtja võrguühenduse läbilaskevõimet , kui klient alakasutustasu ei maksa. Samas, kui liitumistasu on täielikult makstud ja makstakse pidevalt ka võrgulepingu kohaseid võrgutasusid (sealjuures võib võrgutasus sisalduda maksimaalset liitumislepingu kohast läbilaskevõimet arvestav komponent ) , siis kas sellisel juhul saa b võrguettevõtja alakasutustasu maksmata jätmise tõttu võrguteenuse osutamisest keelduda? Kuidas võrguühenduse mittetagamine tehniliselt teostada ? Kas see saab teatud juhtudel toimuda peakaitsme vahetamisega väiksema vastu , kaitsme voolusätt e muutmisega , fiidriterminali ümber konfigureerim isega või võrgulepingus ühepoolselt võrguühenduse läbilaskevõime muutmisega (pärast seda on võimalik vähendatud võimsuse ületamisel rakendada 5-kordset võrgu ühendamise kasutamise tasu määra )? Tootmissuunalise võimsuse taastamine liitumislepingu aluse l on tootmistingimuste muutmine. Kas sellisel juhul peab liituja uuesti maksma ka deposiidi? Millise võimsuse alusel sel juhul deposiidi suurust arvutatakse? (10) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust. Milline on võrguettevõtja vabadus n imetatud rahalis i vahend eid kasuta da ? Kas võrguettevõtja on kohustatud kasutama laekunud rahalisi vahendeid ainult tootmissuunalise edastamisvõimsuse suurendamiseks või võib neid kasutada ka tarbimissuunalise edastamisvõimsuse suurendamiseks? K es ja kuidas selle üle järelevalvet teostab? Kas tegemist on § 71 mõis t es võrgutasudega ja võrguettevõtja lubatud müügituluga § 72 lg 4 alusel välja töötatud võrgutasude arvutamise ühtse metoodika alusel ? K uidas peab toimu ma nende vahendite kasutamisel te h tud investeeringute arvestus, sh võrgutasudes kajastatava reguleeritud vara arvestus ? Kas jaotusvõr guettevõtja võib liitumise korral põhivõrguga maksta põhivõrgu ettevõtja le deposiiti samadest vahenditest, mis on laekunud § 87 1 lg 1, 6 ja 7 alusel jaotusvõrguga liituvatelt turuosalistelt ? Kas jaotusvõrguettevõtja saab põhivõrguettevõtjale või teisele jaotusvõrguettevõtjale makstavad tasud kajastada võrgutasude s aktsepteeritavate kuludena ? Lisaks vajavad selgitamist rakendussät ted, et üheselt arusaadavalt mõista eelnõus kirjeldatud muudatuste tagasi- ja edasiulatuvat mõju. 16) paragrahvi 111 3 täiendatakse lõigetega 11–18 järgmises sõnastuses: ………….. (12) Käesoleva seaduse § 65 lõiget 1 2 rakendatakse käesoleva lõike jõustumise (17.03.2023) seisuga esitatud liitumistaotluse, liitumislepingu pakkumise ja liitumislepingu suhtes alates 30 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. Võrguettevõtjal on kohustus kodulehel avaldada andmed 17.03.2023 seisuga võrguettevõtjale esitatud liitumistaotluste, võrguettevõtja poolt väljastatud liitumislepingute pakkumiste ja (sõlmitud?) liitumislepingute suhtes. („Sõlmitud liitumislepingutest“ otsesõnu ei räägita. Tekstist võib kokku lugeda: „ esitatud liitumislepingu “ suhtes. Selline sõnaühend jääb arusaamatuks, ei nähtu, milliste liitumislepingute kohta see käib ning sellest ei ole võimalik andmete avaldamise kohustuse täitmisel juhinduda. Kas siit võib välja lugeda kohustust kõigi varasemalt esitatud liitumistaotluste ja -pakkumiste suhtes, kuna ei ole täpsustatud, millises staatuses olevatest taotlustest ja pakkumistest jutt käib?) Kas see tähendab, et 17.03.2023 seisuga täitmisega lõppenud liitumislepingute osas andmete avaldamise kohustus puudub? Kas andmete avaldamise kohustus puudub ka pärast 17.03.2023 esitatud liitumistaotluste, väljastatud liitumispakkumiste ja sõlmitud liitumislepingute suhtes? Kui see on nii, siis ei teki andmete avaldamisel täit ülevaadet tootmisseadmete kohta ning jääb arusaamatuks, millist eesmärki muudatused kanna vad. (13) Käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 5 nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise keeldu rakendatakse enne käesoleva lõike jõustumist (17.03.2023) sõlmitud liitumislepingu suhtes alates 2023. aasta 1. augustist. § 87 1 lõikes 5 nimetatud keeldu kohaldatakse üksnes enne 17.03.2023 sõlmitud, kui täitmata liitumislepingu suhtes. Kas see tähendab, et enne 17.03.2023 sõlmitud ja täitmisega lõppenud liitumislepingute ja pärast 17.03.2023 sõlmitavate liitumislepingute suhtes tehnoloogia muutmise keeldu ei rakendata? Kas täidetud lepingu kohta saab öelda, et see on ka sõlmitud (olnud) leping või kas „sõlmitud leping“ on üksnes selline, mis ei ole veel täidetud? (14) Käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 1 nimetatud tagatist rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga (17.03.2023) esitatud liitumistaotluse ning sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates 60 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. § 87 1 lõikes 1 nimetatud tagatist tuleb küsida liitujatelt, kellel on 17.03.2023 seisuga esitatud liitumistaotlus ja/või liitumisleping juba sõlmitud ning täitmisel. Kas see tähendab, et tagatist ei rakendata liitujate suhtes, kes esitavad liitumistaotluse pärast 17.03.2023? Kas sõlmitud leping võib olla mingis ajavahemikus veel mitte täitmisel olev? (näiteks pärast liitumislepingu allkirjastamist, aga enne 1. osamakse tasumist) Kui võib, siis kas tagatise rakendamine käib ka üksnes sõlmitud, kuid veel mitte täitmisel olevate lepingute suhtes. Kui vaadeldakse üksnes täitmisel olevaid lepinguid, siis milline on täitmisele asumise või täitmisel olemise kriteerium? (näiteks 1. osamakse tasumine) (15) Käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga (17.03.2023) sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates § 87 1 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest. (16) Käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga (17.03.2023) võrguettevõtja poolt täidetud tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates § 87 1 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest. Kas § 111 3 lõigetest 15 ja 16 saab järeldada, et § 87 1 lõikes 6 nimetatud tasu ei rakendata pärast 17.03.2023 sõlmitavate liitumislepingute suhtes? Kas siit ja eelnevast võib välja lugeda, et leping võib olla järgmistes olekutes: „sõlmitud“, „täitmisel“ või sõlmitud ja täitmisel“ ja „täidetud“. Millised nendest olekustest on asjakohased? (17) Käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 7 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga (17.03.2023) sõlmitud tootmissuunalise võrgulepingu suhtes alates kahe aasta möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. S ätet võib mõista nii , et § 87 1 lõikes 7 nimetatud tasu rakendatakse 17.03.2023 kuupäeva seisuga sõlmitud võrgulepingute suhtes. Kas see tähendab, et § 87 1 lõikes 7 nimetatud tasu ei rakendata pärast 17.03.2023 sõlmitud võrgulepingute suhtes? Kas see tähendab, et hõlmatud on kõik tootmissuunalised võrgulepingud aegade algusest? (18) Käesoleva seaduse § 87 1 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas . Kuidas on defineeritud, mis on riikliku julgeoleku piirangute piirkord? Millisest allikast saab võrguettevõtja ja liituja ise kehtivate piirangute kohta teavet? Eelnõu seletuskirjas selgitatakse: Elektrituruseaduse täiendamisega antakse võrguettevõtjatele õigus võtta põhjendatud tasu broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest. Antud tasu eesmärk on suunata liitujaid kindla aja jooksul (1-2 aastat) oma liitumislepingute kohaseid tootmisseadmeid paigaldama ning elektrivõrguga sünkroniseerima … Eesti elektri põhivõrk on täna dimensioneeritud ligikaudu 3000 MW võimsuse edastamiseks – keskmiselt 1000 MW kohalikuks tarbimiseks ja 2000 MW lõuna ning põhja suunas riikidevaheliseks elektrikaubanduseks. Võrguga liituda soovivate elektritootjate maht on aga viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud ja nüüdseks ületab see märkimisväärselt võrgu läbilaskevõimekust, mis tingib igale järgnevale liitujale aina suuremahulisema võrgu ümberehituste vajaduse ja liitumistasu suuruse. Põhivõrgus on levinud praktika, mille kohaselt liitujad küll ehitavad oma liitumispunkti välja, kuid ei raja selle liitumispunkti taha tootmisseadet … Eelnevast on selgelt välja loetav, et tagatisraha ja mittekasutatava võimsuse eest tasu maksmine on kohaldatav taotlusele, mis on esitatud konkreetse fikseeritud tehnoloogiga tootmisseadme (põhi)võrguga ühendamiseks ning mõeldud motiveerima seda tootmisseadet kasutusele võtma. Sellest järeldub, et § -s 87 1 nimetatud turuosaliste hulka tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja, kel lasub õigusaktist tulenev võrgu arenduskohustus , ei kuulu. Arenduskohustuse tulemuslikumaks täitmiseks peab pidevat liitumistaotluste voogu jaotusvõrgus silmas pidades võimaldama jaotusvõrgu ühendustel põhivõrguga teatavat võimsusvaru, mis tagab nii võrgu töökindluse kui ka uute turuosaliste ühendamise kiiruse ja efektiivsuse. Uute taastuvenergiatootjate efektiivsemaks ja kiiremaks liitmiseks võimsusvaru suurendamisel kasvaksid Elektrilevi kulud veelgi, mis raskendaks jaotusvõrgu järjepidevaks toimimiseks vajalike investeeringute realiseerimist . Lisaks tuleb märkida, et jaotusvõrgu ühendus põhivõrguga ei saa olla seotud kindla elektrienergia võrku andmise tehnoloogiaga, kuna jaotusvõrguga võib olla ühendatud määramatu arv erinevat tehnoloogiat kasutavaid seadmeid. Elektrilevi teeb eelnevast lähtudes ettepaneku §-s 87 1 nimetatud turuosaliste hulgast välja arvata tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja . … Käesoleva seaduse § 65 lõiget 1 2 rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse, liitumislepingu pakkumise ja liitumislepingu suhtes alates 30 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates… Elektrilevi tõi oma 11.01 kirjas välja, et uute kohustuste kehtestamiseks tuleb lisada rakendussätted jaotusvõrguettevõtjatele mõistliku aja andmiseks ja ressursi leidmiseks, et luua valmisolek täiendavaks halduskoormuseks ja arendada vastavalt IT-süsteeme. Elektrilevil puuduvad praegu § 65 lõi kes 1 2 ja § 87 1 kirjeldatud tegevuste elluviimise ks vastavad ettevalmistused ning ka § 65 lõikes 1 2 toodu rakendamiseks antud 30 päeva on arvestades Elektrilevil e laekunud ja laekuvate liitumistaotluste ning sõlmitavate liitumislepingute arvu silmas pidades ebapiisav. Endiselt on aktuaalsed Elektrilevi 11.01 kirja lisas toodud kommentaarid ja ettepanekud e elnõu rakendusliku selguse suhtes , lisame need ka siia. Vastu sed § 65 lõiget 1 2 , § 87 1 lõiget 1 ja § 111 3 lõikeid 12-16 puudutavates küsimustes on vajalik saada esimesel võimalusel. Vastus te saamine muude s küsimuste le ei ole sedavõrd aja kriitili ne. Oleme valmis andma täiendavaid selgitusi ja selleks ka kohtu m a. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Sünt turusuhete juht Lisa: Elektrilevi 11.01.2023 kommentaarid ja ettepanekud eelnõu rakendusliku selguse suhtes Lisa Elektrilevi OÜ k ommentaar id ja ettepanekud Eelnõu rakendusliku selguse suhtes Eelnõus sõnastatud § 87 1 pealkiri „ Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused “ oleks korrektsem sõnastada järgmiselt: „ Elektritootmisse a dme võrguga ühendamise täiendavad tingimused “. Lõikes 1 vajab täpsustamist, millist võimsust silmas peetakse. Võrguressursi kasutamise seisukohast omab tähtsust taotletav võrku antav võimsus. Samas soovitakse paljudel juhtudel just jaotusvõrguga ühendatavate seadmete puhul toodetav elektrienergia täies mahus või osalise võimsusega tarbida kohapeal. See väljendub ka madalamates võrguga ühendamise kuludes ja liitumistasus. Sellistel puhkudel on kavandatav tasude rakendamine otstarbekas vaid taotletava võrku antava võimsuse suhtes, sõltumata seadme enese maksimaalsest võimsusest. Seejuures on vajalik detailsemalt kirjeldada, kuidas ja kellele ning millisel alusel konkreetselt (võrguettevõtja esitatav arve või muu alus) tagatisraha maksmine rakendub. Lõikes 4 vajab täpsustamist, millisel alusel (millise dokumendiga) loetakse liitumispunkt (võrguühendus) valminuks. Lisaks vajab selgust, millise kriteeriumi alusel fikseeritakse tootmise alustamine. Kas selleks on kuitahes väikese energiakoguse kuitahes lühikese ajavahemiku jooksul võrku andmine või midagi muud? Lõikes 4 toodud lause „ Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat tohib muuta kuni kümne protsendi ulatuses liitumistaotluses toodud võimsuse ulatuses “ võiks olla esitatud eraldi lõikena. Seejuures vajab täiendavat selgitamist, kas tehnoloogia muutmise võimalus on seotud mõne ajalise kriteeriumi või piiranguga. Lõikes 5 kasutatakse elektritootmisseadme netovõimsuse mõistet, lõikes 1 aga elektrilise võimsuse mõistet. Ka siin tuleb luua selgus, kas tähtsust omab siiski võrku antav võimsus. Mis puudutab mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses makstavat tasu, siis vajab mõistmist, kas tegemist on ELTS § 71 lg 1 p 3 tähenduses võetava võrguühenduse kasutamise tasuga. Kui see on nii, siis tuleb arvestada § 71 lg-s 3 sätestatut ehk „ võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet “. Lisaks jääb selgusetuks, kas eelnõus märgitud „ 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas “ jääb ajas püsivak s. Lõikes 8 sätestatakse, et k ui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Kas see tähendab võrguettevõtjale ühepoolset võrgulepingu muutmist nimetatud tingimuse suhtes? Lõikes 9 on toodud välja, et käesoleva paragrahvi lõigetes 5 või 6 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust. Kas võrguettevõtjal on selle juures vaba valik, kus, millal ja millises suunas ta võrgu läbilaskevõimet nimetatud vahendite arvel suurendab ? Elektrilevi on endiselt seisukohal, et korrektsem on kasutada sõna „tootmissuunaline“ asemel sõnu „elektrienergia võrku andmine“.