Saatja: "Kaunase 1545" <
[email protected]>
Saaja: "MKM info"
Teema: Fwd: Küsimus köetava pinna kohta
Kuupäev: 2023-03-15 10:14
Kahjuks ei leidnud kiri adressaati õigusosakonnas, ehk saate edastada
küsimuse.
Kiri allpool.
Head
Anu Laas
---------- Forwarded message ---------
Saatja: Kaunase 1545 <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Date: K, 15. märts 2023 kell 12:05
Subject: Küsimus köetava pinna kohta
To: <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Tere!
Olen ühe Tartu renoveeritud kortermaja juhatuse liige, alates 2017 on meie
maja Kaunase pst 15, Tartu, EHR-is andmetega, kus suletud netopind võrdub
köetava pinnaga. Selle alusel on tehtud projekt, saadud kasutusluba.
Algsetel, 1978. aastal koostatud inventariseerimise dokumentidel keldripind
ei ole köetava pinna sees. Keldris meil radiaatoreid ei ole, on torustik,
mis annab veidi sooja (sisuliselt soojakadu soojendab).
Palun anda selgitus, kuidas kortermajas tuleb näidata köetava pinna suurust.
Taustalugu:
KÜ Kaunase 15 haldur Andres Lepp ei ole suletud netopinna ja köetava pinna
suuruste osas nõus, ta viitab energiamärgise arvutamisele. Tartu LV
spetsialist Evi Kook arvab, et suletud netopind võrdub köetava pinnaga,
viitab MKM määrusele 57.
Muideks, halduril võiks olla õigus, sest MKM määrus 57 ei anna ammendavat
selgitust köetava pinna osas (art 28, seal räägitakse sisekliima tagamisega
ruum, kuid keldris me seda ju ei taga), kuid järgnevad määrused seda mõiste
avamist siiski võimaldavad.
Tõesti, MKM määruste muutmisel tehakse vahet köetaval pinnal ja madala
temperatuuriseadmega pinnal. See madala temperatuuriseadmega pind võikski
siis olla kelder, mille torude soojust te köetava pinna sisse loete, kuid
see ei ole õige.
köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa,
millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind; madala
temperatuuriseadega pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille
kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam ... Sellest saan aru, et
keldripind sinna siiski ei lähe.
muutmisakt: https://www.riigiteataja.ee/akt/118012019007
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku
<https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=107072020012&id=119032019098!pr64lg5>
§ 64 lõike 5 alusel.
Kehtiv MKM määrus nr 58 "Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika" koos
muudatustega :
Akti liik: määrusTeksti
liik: terviktekstRedaktsiooni
jõustumise kp: 10.07.2020Redaktsiooni
kehtivuse lõpp: Hetkel kehtivAvaldamismärge: RT
I, 07.07.2020, 12Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1
Vastu võetud 05.06.2015 nr 58
RT I, 09.06.2015, 21 <https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015021>
jõustumine 01.07.2015
https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012
26) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa,
millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind;
[RT I, 18.01.2019, 7 <https://www.riigiteataja.ee/akt/118012019007> -
jõust. 21.01.2019]
27) madala temperatuuriseadega pind – sisekliima tagamisega ruumide
netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui käesoleva
määruse § 3 lõikes 3 nimetatud määruse lisas 1 sätestatud väärtus;
[RT I, 18.01.2019, 7 <https://www.riigiteataja.ee/akt/118012019007> -
jõust. 21.01.2019]
Samuti MTM määruses nr 36 täpsustatakse energiamärgiste skaalad ja
ühtlustatakse mõisted köetav pind ning madala temperatuuriseadega pind EhS §
65 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega.
Määruse 58 menetlemise seletuskirjast:
Madala temperatuuriseadega pinnad ei kuulu köetava pinna hulka. Nimetatud
süsteemid ja tarvitid asuvad samuti tihti väljaspool hoone köetavat pinda
...
Sisekliima tagamisega ruumide netopinnas eristatakse köetavat pinda ja
madala temperatuuriseadega pinda. Madala temperatuuriseadega pinna
moodustavad eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mille kütmise eesmärk on
eelkõige vältida talvist külmumist. Madala temperatuuriseadega pinna hulka
ei kuulu külmad ruumid, milles hoitakse madalaid temperatuure aktiivse
jahutamisega. Hoone energiatõhususarvu näitaja ehk energiakasutus
kilovatt-tundides määratakse köetava pinna kohta. Madala temperatuuriseadega
pinnad arvatakse köetava pinna koosseisust välja.
Kui ehitisregistris või vastavas pädeva isiku koostatud ehitusprojektis
madala temperatuuriseadega pinda määratud ei ole, siis kasutatakse
energiaarvutustes üksnes köetava pinna väärtuseid.
... ühtlustatakse termini „köetav pind“ käsitlus hoone energiatõhususe
miinimumnõuete määruses toodud mõistega.Energiamärgistel kajastuva
energiatõhususarvu (edaspidi ka ETA) või kaalutud energiaerikasutuse
(edaspidi ka KEK) määramisel lähtutakse köetava pinna suurusest. Vastavalt
majandus- ja taristuministri 5. juunil 2015. a määrusele nr 57 „Ehitise
tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ on hoone köetav pind hoone
kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa. Tegu on väga
laia määratlusega. Hoonete energiatõhususe regulatsioonis sätestatakse
sisekliima tagamisele konkreetsed nõuded nii ruumitemperatuuri kui
arvutuslike välisõhu vooluhulkade osas. Energiatõhususe miinimumnõuete
vastavuse kontrollimisel lähtutakse eeldusest, et köetaval pinnal tagatakse
nõutud sisekliima tingimused. Samas on hoones ruume, milles tagatud
sisekliima väärtused on oluliselt madalamad võrreldes nõutud väärtustega.
Vastavaid pindasid käsitletakse energiaarvutuse läbiviimisel madala
temperatuuriseadega pinnana.
... ühtlustatakse termini „madala temperatuuriseadega pind“ käsitlus hoone
energiatõhususe miinimumnõuete määruses toodud mõistega. Madala
temperatuuriseadega pinna moodustavad köetavate ruumide netopinnad, mille
temperatuuriseade on oluliselt madalam, kui hoone energiatõhususe
miinimumnõuete lisas sätestatud väärtus. Kuna täpsed ruumide
temperatuuriseaded võivad vastavalt ruumide kasutusele varieeruda, ei
sätestata ühest piirmäära. Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad
eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mille kütmise eesmärk on vältida
talvist külmumist, jäätumist.
Ootan teie kirjalikku vastust.
Lugupidamisega
Anu Laas, juhatuse liige
KÜ Kaunase 15, Tartu
[email protected] <mailto:
[email protected]>
53476653