majandus- ja taristuministri määrus "Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord"

-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 14.03.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 20 Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 113 10 lõike 14 alusel. § 1. Määruse reguleerimisese Määrus sä t estab hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra sellistele hoonestusloa taotlustele, mida käsitletakse ehitusseadustiku § 113 9 kohaselt konkureeriva te taotlus t ena . § 2 . Konkursi väljakuulutamine ( 1 ) Teate konkursi väljakuulutamise kohta (edaspidi konkursi teade ) edastab pädev asutus konkureerivate taotluste esitajatele vähemalt 3 0 päeva enne pakkum i ste esitamise tähtpäeva . ( 2 ) Konkursi t eade sisaldab lisaks ehitusseadustiku § 113 10 lõikes 2 sätestatule järgmis t teavet : 1) pädeva asutuse nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress; 2) konkursi objekt i kirjeldus; 3 ) tagatisraha tasumise kord ; 4 ) pakkumise samm, enampakkumise läbiviimise aeg ja koht ning muud enampakkumisel osalemiseks olulised andmed ; 5 ) enampakkumise kõrgeima pakkumise summa tasumise kord; 6 ) enampakkumisel osalemise avalduse esitamise tähtpäev; 7 ) konkursi muud olulised tingimused. § 3 . Enampakkumisel osalemise avaldus (1) Enampakkumisel osaleda sooviv isik (edaspidi osaleja ) esitab pädevale asutusele konkursi teate s märgitud tähtpäevaks kirjaliku lt enampakkumisel osalemise avalduse. Postitempli järgi hiljemalt nimetatud tähtpäeval postitatud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks. (2) Avaldus peab sisaldama vähemalt järgmis t : 1) osaleja nim e , asukoht a , e-posti aadress i , isikukoodi või selle puudumisel sünnikuupäeva ja juriidilise isiku korral asukohariigi registrikood i või muu d identifitseeritavat tunnus t ; 2) kinnitus t , et osaleja on teadlik konkursil osalemise nõuetest ning ta nõustub konkursi tingimustega; 3) osaleja seadusliku esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti, kui pädeval asutusel ei ole võimalik esindusõigust ise kontrollida, või lepingulise esindaja korral volikirja ; 4) konkursi teates nõutud teavet . (3) Pädev asutus võib osaleja lepinguliselt esindajalt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja esitamist . ( 4 ) Avaldus esitatakse eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde . (5) Osaleja võib juba esitatud avalduse enne konkursi teates avalduse esitamise tähtpäeva tagasi võtta ja esitada uue avalduse. Kui üks taotleja esitab mit u avaldus t, võetakse konkursi läbiviimisel aluseks ajaliselt viimasena tähtaegselt esitatud avaldus. O salejale, kes uut avaldust esitamata on enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtnud, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul avalduse esitamise tähtpäevast arvates . § 4 . Avalduste läbivaatamine ja konkursilt kõrvaldamine (1) Pädev asutus kontrollib kolme tööpäeva jooksul tähtajaks laekunud avalduste vastavust § -s 3 sätestatule . ( 2 ) Pädeval asutusel on õigus osaleja konkursilt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et osaleja ei vasta käesoleva le määruse le või on esitanud valeandmeid . § 5 . Kirjalik u enampakkumi s e läbiviimine (1) Kirjalik e nampakkumi ne viiakse läbi konkursi teates märgitud ajal ja tingimustel e-posti teel . (2) Pädev asutus küsib osalejate käest iga pakkumise vooru kohta pakkum i sed järgmiste tingimuste ja korra kohaselt: 1) pädev asutus määrab pakkum i se esitamiseks tähtaja arvestusega, et see jääb tööpäeval ajavahemikku 8.00–16.30; 2) pakkum i si saavad esitada ainult enampakkumisel osalemise avalduses märgitud seaduslikud või volitatud esindajad; 3) konkursi objekti esimese pakkum i se hind peab olema vähemalt konkursi teates nimetatud alghind, iga järgmine pakkum ine peab ületama eelmise vooru kõrgeimat pakkum i st vähemalt konkursi teates märgitud pakkum i se sammu võrra; 4) pakkum ine esitatakse täiseurodes elektroonilises vormis e-posti teel ; 5) pakkuja võib juba esitatud pakkumist enne pakkumise esitamise tähta ega muuta, selle tagasi võtta või esitada uue pakkum i se; 6) pädev asutus arvestab viimast nõuetele vastavat ja tähtaegselt esitatud pakkum i st; 7 ) pädev asutus väljastab kohe pärast pakkum i se kättesaamise kohta kinnituse; 8 ) iga pakkumise vooru pakkum i stest moodustab konkursi korraldaja pingerea , lähtudes nende suuruse st ; 9 ) pädev asutus teavitab kõiki osalejaid kolme tööpäeva jooksul e-posti teel pakkumise vooru tulemustest koos pakkum i ste pingerea ja osalejate nimedega; 1 0 ) punktides 1– 9 sätestatut korratakse , kuni pakkumiste pingerea esimesel positsioonil on ainult üks kõrgeim pakkumine. (3) Kõrgeima pakkumise teinud osaleja tunnistatakse pädeva asutuse otsusega enampakkumise võitjaks. Otsus tehakse kolme tööpäeva jooksul enampakkumise lõppemisest ja see edastatakse enampakkumises osalenutele . § 6 . Suulise enampakkumise läbiviimine (1) Suuline e nampakkumi ne viiakse läbi konkursi teates märgitud ajal , kohas ja tingimustel . Enampakkumise läbiviimine protokollitakse. (2) Suulisel enampakkumisel osalejad registreeritakse ning igale r egistreerunud osalejale väljastatakse registreerimisnumber, millega teda tähistatakse kuni enampakkumise lõpuni. (3) Pädev asutus tutvustab konkursi objekti, enampakkumise protseduurireegleid, teatab enampakkumisel osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid, enampakkumise sammu ning tutvustab enampakkumise läbiviijat. (4) Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi teates määratud sammu kaupa. (5) Enampakkumisel osaleja annab selle läbiviijale märku oma soovist esitada pakkumine registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab oma pakkumise suuruse. Enampakkumise läbiviija kordab osaleja pakkumise suurust. (6) Enampakkumise läbiviija lõpetab suulise enampakkumise , teata des selle võitja pärast kõrgeima pakkumise kolmekordset teatamist. (7) Pädev asutus kinnitab suulise enampakkumise võitja kolme tööpäeva jooksul enampakkumise lõppemisest ning edastab selle koos enampakkumise protokolliga enampakkumises osalenu tele . § 7 . Elektroonilise enampakkumise läbiviimine (1) Elektrooniline enampakkumine viiakse läbi konkursi teates märgitud ajal , tingimustel ja veebikeskkonnas . (2) Pädev asutus tutvustab konkursi objekti, enampakkumise protseduurireegleid, teatab enampakkumisel osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid, enampakkumise sammu ning tutvustab enampakkumise läbiviijat. (3) Enampakkumise läbiviija asjakohase märguande andmise st alustavad osalejad pakkumist. Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi teates määratud sammu kaupa. (4) Enampakkumise läbiviimise logid säilitatakse kuni enampakkumise võitjat kinnitava otsuse vaidlustamise tähtaja möödumiseni. ( 5 ) Enampakkumise võitjaks on k õrgeima pakkumise teinud osaleja . Elektroonilise enampakkumise tulemused teeb läbiviija osalejatele teatava ks lõikes 1 nimetatud veebikeskkonna kaudu viivitamata pärast enampakkumise võitja selgumist. ( 6 ) Pädev asutus kinnitab elektroonilise enampakkumise võitja enampakkumise lõppemisest ning edastab selle kolme tööpäeva jooksul enampakkumises osalenutele . § 8 . Konkursi lõppemine Konkurss lõpeb, kui: 1) enampakkumise võitja taotluse alusel algatatakse hoonestusloa menetlus; 2) paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud hinda ei ole tähtaegselt tasutud ja ei ole võimalik kohaldada § 9 lõikes 2 sätestatut; 3) enampakkumisel osalemiseks ei esitata ühtegi avaldust, nimetatud avaldused jäetakse läbi vaatamata või osalejad kõrvaldatakse konkursilt ; 4) pädev asutus tunnistab konkursi nurjunuks ehitusseadustiku § 113 10 lõike 7 alusel. § 9 . Tagatisraha tasumise ja tagastamise kord (1) Tagatisraha tasutakse konkursi teates märgitud korras . Maksekorraldusele märgitakse selgitusena viide vastavale konkursile . (2) Tagatisraha loetakse tasutuks, kui konkursi teates märgitud tagatisraha summa on laekunud konkursi teates märgitud konto numbrile ja määratud tähtpäevaks . (3) Pärast konkursi võitja selgumist või konkursi nurjumist tagastatakse tagatisraha 14 päeva jooksul sellele arveldus arvele millelt tagatisraha tasuti. § 10. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub üldises korras . (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler 09.03.2023 Majandus- ja taristuministri määruse „Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Majandus- ja taristuministri määrus “Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord“ kehtestatakse ehitusseadustiku (EhS) § 11310 lõike 14 alusel. Määruse eesmärgiks on sätestada hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord. Kui pädevale asutusele (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, TTJA) on ühe avaliku veekogu piiritletud ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus, siis loetakse neid konkureerivateks taotlusteks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning TTJA alustasid määruse väljatöötamist 2021. a septembris, kui Riigikogu võttis menetlusse tänaseks seadusena jõustunud EhS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (RT I, 27.04.2022, 1), millega hoonestusloa menetlusega seonduvad sätted toodi veeseadusest üle EhS-i ja täiendati hoonestusloa menetlusega seonduvaid põhimõtteid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi (e-post: [email protected], tel: 625 6479) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õiguse valdkonna juht Martti Kangur (e-post: [email protected], tel: 620 1904) ja ehituse tegevõiguse talituse juhataja Liina Roosimägi (e-post: [email protected], tel: 667 2004). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga kehtestatakse määruse terviktekst. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Majandus- ja taristuministri määruse „Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord“ eelnõu koosneb 3 peatükist ja 10 paragrahvist. Määruse eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisese. 1 Eelnõu § 1 Eelnõu §-ga 1 sätestatakse, et määrust kohaldatakse siis, kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu piiritletud ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus ehk siis, kui hoonestusloa taotlusele on esitatud ehitusseadustiku § 1137 kohane täiendav hoonestusloa taotlus, mida koos käsitletakse ehitusseadustiku § 1139 kohaselt konkureerivate hoonestusloa taotlustena. Paragrahvi 1137 kohaselt on huvitatud isikul õigus esitada pärast EhS § 1136 lõike 1 kohaselt hoonestusloa alustamise teatise avaldamist 60 päeva jooksul täiendav hoonestusloa taotlus veekogu sama piiritletud alale. Pädevale asutusele esitatud taotluste osas avaldatakse avalikes teadaannetes ajaliselt esimesena esitatud taotlus, millele on 60 päeva jooksul õigus esitada konkureeriv taotlus. Kui pädevale asutusele on juba esitatud samale veekogu piiritletud alale muid taotlusi, tuleb need lugeda konkureerivateks taotlusteks. Kui samale veekogu piiritletud alale on esitatud hoonestusloa taotlus, mis ainult osaliselt kattub, siis 60 päeva jooksul annab pädev asutus taotluse esitajale võimaluse muuta või parandada oma taotlust selliselt, et see vastaks EhS § 1137 lõikele 1, või oma taotlus tagasi võtta. Eelnõu § 2 Eelnõu §-ga 2 sätestatakse konkursi väljakuulutamine. Lõikega 1 sätestatakse, et teate konkursi väljakuulutamise ja enampakkumise läbiviimise kohta (edaspidi konkursi teade) edastab konkursi korraldaja ehk TTJA vähemalt 30 päeva enne pakkumise esitamise tähtpäeva. Teade edastatakse nendele konkureerivate taotluste esitajatele, kelle kohta puuduvad EhS §-s 11311 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused ning kelle taotlused vastavad sama seaduse § 1139 lõikes 2 sätestatud aspektidele (EhS § 1139 lõige 1). Lõikega 2 sätestatakse teave, mis konkursi teates peab olema kajastatud. Konkursi objekti kirjelduses märgitakse konkureerivates taotlustes üht avaliku veekogu piiritletud ala, või juhul, kui neid on mitu, siis alade koordinaadid, suurused ja muud olulised asjaolud, mis on konkreetse(te) ala(de)ga seotud. Konkursi muud olulised tingimused määrab pädev asutus lähtuvalt konkureerivates taotluses kattuvatest aladest, nende kasutusotstarbest või muudest tingimustest, mis pädeva asutuse hinnangul on olulised, aga ei ole eraldiseisvalt sätestatud määruses. Eelnõu § 3 Eelnõu §-ga 3 sätestatakse enampakkumise osalemise avaldusega seonduvad nõuded. Lõike 1 kohaselt esitab enampakkumisel osaleda sooviv taotleja (edaspidi osaleja) konkursi korraldajale konkursi teates märgitud tähtpäevaks kirjaliku enampakkumisel osalemise avalduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78 kohaselt eeldab kirjalik vorm omakäelist allkirja ja sellega loetakse sama seaduse § 80 alusel võrdseks elektrooniline vorm, mis omakorda eeldab elektroonilist allkirja. Avaldus, mille osaleja esitab konkursi korraldajale pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva, vastu ei võeta ja tagastatakse osalejale. Konkursi väljakuulutamise teates määratud kuupäeval postitempli järgi postitatud avaldus siiski loetakse tähtaegselt esitatuks. Konkursi korraldaja arvestab avalduse esitamise tähtpäeva määramisel seda, kas konkureerivas menetluses osalevad ainult Eestis asuvad ettevõtjad või on nende hulgas ka ettevõtjaid, kelle asukoht on mujal Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või on registreeritud Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või mujal Euroopa Liidu liikmesriigis. Lõikega 2 sätestatakse see, mille peab osaleja oma avalduses ning ühes sellega esitama. 2 Punkti 1 kohaselt on nendeks andmeteks osaleja nimi, asukoht, e-posti aadress ja tema asukohariigi äriregistri või Euroopa Liidu liikmesriigi puhul muu samaväärse registri kood või tunnus. Punkti 2 kohaselt sisaldub kinnitus, et osaleja on teadlik konkursil osalemise nõuetest ja et osaleja nõustub konkursi tingimustega – selline nõue on kehtestatud eesmärgiga suunata konkursil osalejat enne enampakkumisel osalemise avalduse esitamist tutvuma endale võetavate kohustuste ja temale õigusaktidest tulenevate kohustustega. Punkti 3 kohaselt tuleb esitada ka osaleja esindusõigust tõendav dokument või volikiri. Esindusõigust tõendavat dokumenti ei ole vaja avaldusele lisada nt juhul, kui tegemist on äriühinguga, mille juhatuse kohta on pädeval asutusel võimalik infot saada äriregistrist. Lõige 3 annab pädevale asutusele õiguse vajadusel osaleja volitatud esindajalt nõuda esindusõigust tõendavat volikirja notariaalselt kinnitatud või tõendatud kujul. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui osaleja asukohariigis pole võimalik dokumente digitaalselt allkirjastada. Lõikes 4 sätestatakse, et avaldus esitatakse eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde. Seega viidates esimese lõike selgitusele, peab osalejale tagama piisava aja avalduse koostamiseks ja selle eesti keelde tõlkimiseks. Eestikeelse asjaajamise kohustus tuleneb haldusmenetluse seaduse §-st 20 ja keeleseadusest, mille § 10 lõikes 1 sätestatakse, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles ning § 12 lõikes 1 sätestatakse, et kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Siinne säte annab täiendava võimaluse avaldus esitada võõrkeeles koos tõlkega eesti keele. Lõikes 5 sätestatakse, et osaleja võib enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtta ja esitada uue avalduse. Ühe taotleja poolt mitme avalduse esitamisel võetakse konkursi läbiviimisel aluseks ajaliselt viimasena tähtaegselt esitatud avaldus. Osalejale, kes uut avaldust esitamata on enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtnud, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul. Tagatisraha tagastatakse samale arvelduskontole, millelt see maksti. Eraldiseisvat avaldust tagatisraha tagastamiseks esitama ei pea. Eelnõu § 4 Eelnõu §-s 4 sätestatakse avalduse läbivaatamise reeglid. Lõikega 1 sätestatakse, et pädev asutus kontrollib kolme tööpäeva jooksul tähtajaks laekunud avalduste vastavust avalduse nõuetele. Kui avalduses on puudusi, määrab pädev asutus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sellega tagatakse, et avalduse esitaja ei lange kohe konkursilt välja, vaid talle tagatakse võimalus viia avaldus vastavusse konkursi tingimustes sätestatud nõuetega. Lähtutakse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõikest 1, milles sätestatakse, et haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise regulatsioon EhS §-s 11310 ei sisalda selles osas mingeid erandeid. HMS § 15 lõikes 2 sätestatakse, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata Sama sätte lõige 3 näeb ette, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Tähtaeg, mis aja jooksul tuleb avalduses esinevad puudused 3 kõrvaldada, määrab pädev asutus, lähtudes avalduses esinevate puuduste olemusest ja mahust. Tähtaja määramisel tuleb arvesse võtta ka avalduse esitaja asukohariiki ja potentsiaalset tõlkimisele kuluvat aega. Lõikega 2 sätestatakse, et pädeval asutusel on õigus osaleja konkursilt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et osaleja ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele või kui ta on esitanud valeandmeid. Eelnõu § 5 Eelnõu paragrahviga 5 määratakse kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et kirjalik enampakkumine viiakse läbi konkursi teates märgitud ajal ja tingimustel e-posti teel elektrooniliste voorudena. Enampakkumise vooruna mõistetakse konkursi korraldaja määratud ajavahemikku, mille jooksul võivad konkursil osalejad pakkumisi esitada. Enampakkumise voorude läbiviimise kord on sätestatud lõikes 2. Konkursil ei saa osaleda posti teel saadetud kirjaliku pakkumisega, sest sellisel juhul peaks iga pakkumise vahele jääma võimalikult pikk aega, mil saab uut pakkumist esitada. Kuid see oleks ebamõistlik aeg ja tingimus konkursi läbiviimiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et konkursi korraldaja küsib vastuvõetud avalduse esitanud osalejate käest iga pakkumiste vooru kohta pakkumised seal nimetatud kriteeriumide ja protseduuri kohaselt. Lõike 2 punktidega 1–5 sätestatakse pakkumise esitamise tähtaeg, tingimused, kes saavad pakkumisi esitada, konkursi objekti pakkumise hind, kuidas pakkumist saab esitada, tingimused pakkumise muutmiseks või uue pakkumise esitamiseks. Konkursi korraldaja võib ühe tööpäeva sees korraldada kas ainult ühe või ka mitu pakkumiste esitamise vooru. Näiteks määratakse, et osalejad võivad tööpäeva jooksul esitada pakkumisi kolmel korral (kolm vooru): kella 9.00ks, kella 12.00ks ning seejärel kella 15.00ks. Lõike 2 punktiga 5 sätestatakse, et pakkuja võib juba esitatud pakkumist enne pakkumise esitamise tähtaega muuta, selle tagasi võtta või esitada uue pakkumise. Pärast pakkumise esitamise tähtaja saabumist loetakse konkursi pakkumiseks ajaliselt viimast pakkumist. Kui konkursil osaleja on esitanud pakkumise ja selle enne tähtaja saabumist tagasi võtnud, siis loetakse see pakkuja konkursil mitteosalejaks. Punktiga 6 sätestatakse, et pakkumised, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta käesolevas korras või teates sätestatud tingimustele, enampakkumises ei osale. Punktiga 7 sätestatakse, et konkursi korraldaja väljastab pakkumise kättesaamise kohta kinnituse. Kirjaliku enampakkumise läbiviimiseks luuakse konkreetne e-posti aadress ja iga pakkumise laekumise korral saadab e-posti aadress teate pakkumise kättesaamise kohta. See tähendab, et pakkumise tegija saab kohe teate selle kohta, et tema pakkumine on asjakohasele e-posti aadressile laekunud. Punktiga 8 antakse teada, et iga pakkumiste vooru pakkumistest moodustab konkursi korraldaja pingerea vastavalt pakkumiste suurusele. Punktiga 9 sätestatakse, et konkursi korraldaja teavitab kõiki konkursi objekti enampakkumisel osalenud osalejaid kolme tööpäeva jooksul e-posti teel pakkumise vooru tulemustest koos pakkumiste pingerea ja osalejate nimedega. Lõike 2 punktiga 10 sätestatakse, et punktides 1–9 esitatut korratakse kuni konkursi objektile esitatud pakkumiste pingerea esimesel positsioonil on ainult üks kõrgeim pakkumine, mida ei ole käesolevas lõikes sätestatud korras üle pakutud ning millega on selgunud pakkumiste lõplik pingerida. 4 Lõikes 3 sätestatakse, et kõrgeima pakkumise teinud osaleja tunnistatakse konkursi korraldaja otsusega enampakkumise võitjaks. Otsus tehakse kolme tööpäeva jooksul ja see edastatakse enampakkumises osalenud osalejatele. Kolm tööpäeva on vajalik konkursi korraldajal otsuse nõuetekohaseks vormistamiseks. Eelnõu § 6 Eelnõu paragrahviga 6 sätestatakse suulise enampakkumise läbiviimise kord. Lõike 1 kohaselt viiakse suuline enampakkumine läbi konkursi teates märgitud ajal, kohas ja tingimustel. Enampakkumise läbiviimine protokollitakse. Konkursi korraldaja tagab suulise enampakkumise läbiviimise koha selliselt, et see on enampakkujatele ligipääsetav. Lõikes 2 sätestatakse, et suulisel enampakkumisel osalejad registreeritakse ning registreerunud osalejatele väljastatakse registreerimisnumber, millega neid identifitseeritakse kuni enampakkumise lõpuni. Lõike 3 kohaselt tutvustab konkursi korraldaja enampakkumisele minevat objekti ehk avaliku veekogu piiritletud ala, enampakkumise protseduurireegleid, teatab enampakkumisel osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid, enampakkumise sammu ning tutvustab enampakkumise läbiviijat. Enampakkumise läbiviija ei pea olema konkurssi korraldav ametnik, pädev asutus võib enamapakkumise läbiviimise teenuse sisse osta. Lõikega 4 sätestatakse, et enampakkumise läbiviija asjakohase märguande andmise järel alustavad enampakkumisel osalejad pakkumist. Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi korraldaja teates määratud sammu kaupa. Protseduurireeglid pakkumise läbiviimisel peavad olema igale pakkujale enne enampakkumise läbiviimist selgelt arusaadavad. Lõikes 5 sätestatakse, et enampakkumisel osaleja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab oma pakkumise suuruse. Enampakkumise läbiviija kordab osaleja pakkumise suurust. Viidates eelmisele lõikele, siis kogu protseduurireeglistik peab enne enampakkumise läbiviimist pakkujale selgelt arusaadav olema. Lõikes 6 sätestatakse, et enampakkumise läbiviija teatab enampakkumise parima pakkumise pärast kõrgeima pakkumise kolmekordset teatamist. Pärast seda ei saa enam täiendavat pakkumist teha. Lõike 7 järgi kinnitab konkursi korraldaja suulise enampakkumise võitja oma otsusega kolme tööpäeva jooksul. Teate selle kohta koos suulise enampakkumise protokolliga edastab konkursi korraldaja enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul suulise enampakkumise lõppemisest arvates. Kolm tööpäeva on vajalik konkursi korraldaja poolt nõuetekohase teate vormistamiseks. Eelnõu § 7 Eelnõu paragrahviga 7 sätestatakse elektroonilise enampakkumise läbiviimise kord. 5 Lõikega 1 sätestatakse, et elektrooniline enampakkumine viiakse läbi konkursi teates märgitud ajal ja tingimustel konkursi teates märgitud veebikeskkonnas, kus osalejad teevad pakkumisi. Enampakkumise andmed ja pakkumised on osalejatele reaalajas kättesaadavad. Elektroonilisel enampakkumisel teevad enampakkumisel osalejad pakkumisi ja suhtlevad konkursi korraldajaga pakkumises märgitud veebikeskkonna vahendusel ning osalejate registreerimisnumbrid ja tehtud pakkumised on kõigile enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas kättesaadavad. Enampakkumise korraldaja kohustus on tagada, et elektroonilisel enampakkumisel saavad võrdsetel alustel osaleda nii Eesti riigis kui ka Eestist väljapool asuvad pakkujad. Enampakkumise läbiviimisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse §-st 20, mis sätestab, et haldusmenetluse keel on eesti keel ja haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras ning §-st 21, milles sätestatakse, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk ja tõlgi kaasamise kulud katab seda taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist. Konkursi läbiviija peab tagatama veebisüsteemi toimimise. Lõike 2 kohaselt tutvustab konkursi korraldaja enampakkumisele minevat objekti ehk avaliku veekogu piiritletud ala, enampakkumise protseduurireegleid, teatab enampakkumisel osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid, enampakkumise sammu ning tutvustab enampakkumise läbiviijat. Enampakkumise läbiviija ei pea olema konkurssi korraldav ametnik, pädev asutus võib enamapakkumise läbiviimise teenuse sisse osta. Lõikega 3 sätestatakse, et enampakkumise läbiviija asjakohase märguande andmise järel alustavad enampakkumisel osalejad pakkumist. Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi korraldaja teates määratud sammu kaupa. Protseduurireeglid pakkumise läbiviimisel peavad olema igale pakkujale enne selle läbiviimist selgelt arusaadavad. Lõikega 4 sätestatakse, et enampakkumise läbiviimise logid säilitatakse kuni hoonestusloa algatamise vaidlustamise tähtaja möödumiseni. Tegemist on elektroonilises keskkonnas konkursi läbiviimise eripäraga, sest üldjuhul ei pruugi sellise asjaajamise korda asutustes kehtestatud olla. Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi korraldaja määratud sammu kaupa. Pädev asutus on eelnõuga paralleelselt ette valmistanud oksjonikeskkonna loomist, mis võiks olla sarnane juba praegu kasutuses oleva Maa-ameti oksjonikeskkonnaga. Lõikega 5 sätestatakse, et konkursi korraldaja teeb elektroonilise enampakkumise tulemused kõigile osalejatele teatavaks enampakkumise läbiviimise aadressil üldkasutatavas andmesidevõrgus kohe pärast enampakkumise võitja selgumist. Lõikega 6 sätestatakse, et pädev asutus kinnitab konkursi korraldaja elektroonilise enampakkumise võitja oma otsusega kolme tööpäeva jooksul. Kolm tööpäeva on vajalik konkursi korraldaja poolt nõuetekohase teate vormistamiseks. Eelnõu § 8 Paragrahviga 8 sätestatakse konkursi lõppemise alused. 6 Punkti 1 kohaselt lõpeb konkurss, kui enampakkumise võitja taotluse alusel algatatakse hoonestusloa menetlus. Punkt 2 on seotud enampakkumise summa laekumisega ja määruses sätestatakse, et konkursi lõppemise aluseks on asjaolu, kui § 9 lõikes 1 nimetatud summa ei ole laekunud määratud tähtajaks ja ei ole võimalik kohaldada § 9 lõikes 2 sätestatut. Punktiga 3 sätestatakse, et konkursi lõppemise aluseks loetakse see, kui ükski konkursil osaleja ei kvalifitseerunud. Punkt 4 kohaselt tunnistab pädev asutus konkursi nurjunuks EhS § 11310 lõike 7 alusel, milles on sätestatud, et konkurss tunnistatakse nurjunuks, kui on rikutud konkursi läbiviimise korda, pärast konkursi läbiviimist selgub, et konkursil võitnud osaleja on esitanud valeandmeid või kui jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumine pärast seda, kui konkursi võitja ei tasu pakutud summat tähtaja jooksul või võtab hoonestusloa taotluse tagasi. Eelnõu § 9 Eelnõu §-ga 9 sätestatakse tagatisraha tasumise ja tagastamise kord. Lõikega 1 sätestatakse, et tagatisraha tasutakse konkursi teates märgitud arvelduskontole. Maksekorraldusele märgitakse selgitusena viide vastavale konkursile. Lõikega 2 sätestatakse, et tagatisraha loetakse tasutuks, kui konkursi teates märgitud tagatisraha summa on täies ulatuses laekunud konkursi teates märgitud kuupäevaks. Lõikega 3 sätestatakse, et pärast konkursi võitja selgumist tagastatakse tagatisraha 14 päeva jooksul konkursist osavõtja arvelduskontole, millelt tagatisraha tasuti. Tulenevalt EhS § 11310 lõike 3 teisest lausest tagatisraha ei tagastata konkursi võitjale, kelle enampakkumisel pakutud summast võetakse juba tasutud tagatisraha osa maha. Tagatisraha ei tagastata ka EhS § 11310 lõikes 4 sätestatud konkursi nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuuteid Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Määruse sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: kohalik elanikkond, kelle elukoha lähedale või vaateulatusse eeldatav merre ehitamine planeeritakse. Mõju ulatus on väike. Alates ehitusloa saamisest on võimalik kaasata kohalikku elanikkonda töökohtade täitmisel nii hoonestusloaga kaetud aladele ettenähtud ehitiste püstitamisel kui ka hilisemas majandustegevuses, mille tulemusena luuakse täiendavaid töökohti. Mõju avaldumise sagedus sõltub konkreetse piirkonna mõjusfääri jääva avaliku veekogu kasutamise soovist. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja sõltub kohaliku elanikkonna valmidusest aktsepteerida nende elukoha lähedale või vaateulatusse merre ehitamist ja avalikus veekogus läbiviidavat majandustegevust. Mõju olulisus on väike. 7 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühm: Siseministeerium, Kaitseministeerium, piirkonna elanikkond. Mõju ulatus on väike. Avalikku veekogusse ehitamise hoonestusload kooskõlastatakse asjassepuutuvate ministeeriumitega ja vastuolu selgumisel konkreetse avaliku veekogu kasutuselevõtmise tingimused kas muudetakse või menetlus lõpetatakse. Mõju avaldumise sagedus sõltub merealale hoonestuslubade taotlemise arvust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest ebasoovitavad mõjud selguvad hoonestuslubade ettevalmistava tegevuste käigus. Mõju olulisus. Oluline on, et hoonestusloa menetluse käigus selgitatakse asjassepuutuvate ministeeriumite vahel ehitise võimalikkus ja tingimused. Seega on vette ehitamise hoonestuslubade menetluse protsessi mõju riigi julgeolekule praktiliselt olematu. Mõju sihtgrupi halduskoormusele on väike, sest ka arendajate esitatud hoonestuslubade taotlused vaatavad ministeeriumid enne TTJA poolt hoonestusloa menetluse algatamist läbi jooksvalt vastavalt esitatud taotlustele. 4.3. Mõju majandusele Sihtrühm: eelnõu avaldab mõju riigile, arendajatele, kohalikule elanikkonnale. Mõju ulatus on suur, sest seoses konkreetsete merealade kasutuselevõtuga on võimalik kiirendada avalikku veekogusse ehitamise protsessi ja sellega kaasneb ka hoonestusloa tasu riigile. Kasvab töökohtade arv piirkondades, mis asuvad merre ehitatava ettevõtte lähedal (näiteks töö vesiviljeluses), võimaldatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Mõju ulatuse sagedus on seotud merealale hoonestuslubade taotlemise arvust ja konkursist osavõtjate arvust. Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike, sest riske hinnatakse osaliselt juba enne hoonestusloa menetluse alustamist ja konkursi läbiviimist, olulised uuringud viiakse läbi hoonestusloa menetluse käigus. Mõju sihtgrupi halduskoormusele. Eelnõu ei avalda otsest mõju riigile, sest hoonestusloaga kaasnevad ettevalmistavad tegevused tasutakse arendajate poolt. Halduskoormus tõuseb TTJA- l, kes hakkab läbi viima hoonestusloa menetluses ettenähtud tegevusi (vt mõju keskvalitsusele). Täiendava töökoha vajadust hindab pädev asutus. 4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Sihtrühm: Määrus toob kaasa mõju: 1) hoonestusloa menetluse läbiviijale, et uurida, missugust mõju võib avaldada hoonestusloaga kaetud ala elu- ja looduskeskkonnale; 2) keskkonnamõjude hindamise läbiviijatele; 3) uuringute teostajatele; 4) Keskkonnaametile. Mõju ulatus sõltub hoonestusloa taotluste arvust, hoonestusloaga kaetud alal planeeritavast majandustegevusest. Hoonestusloa menetluse käigus kulutused uuringutele ja mõjude hindamisele ei ole täpselt teada ja selle selgitamiseks tuleb läbi viia täpsustav uuring. Mõju avaldumise sagedus sõltub hoonestusloa taotluste arvust ja konkursil osalejate arvust. Ebasoovitavate mõjude risk praktiliselt puudub, sest hoonestusloa menetluse käigus teostatakse kõik vajalikud keskkonda puudutavad uuringud ja mõjude hinnangud, mille käigus on kohustus välja tuua ka keskkonnakahjustusi leevendavad tegevused. Kui menetluse käigus selgub, et hoonestusloaga kaetavale alale planeeritud majandustegevus võib kaasa tuua nii olulise keskkonda kahjustava toime, mida ei ole võimalik leevendada ja mis kaalub üles 8 igasuguse majandushuvi, siis sellele alale hoonestusluba selleks tegevuseks välja anda ei ole võimalik. Riski maandavaks faktoriks on kehtiv merealaplaneering, mille käigus on läbi viidud mitmeid olulisi uuringuid ja kus on selgitatud, missugustele merealadele on millist tegevust üldse võimalik planeerida. Mõju olulisus: Kuna hoonestusloa menetluse käigus tehakse kõik vajalikud keskkonda puudutavad mõjude hinnangud ja vajaminevad uuringud, siis minimeeritakse ehitustegevusega kaasnevat mõju keskkonnale. Mõju olulisus halduskoormusele. Oluline mõju puudub, kuna ka seni kehtinud regulatsioon sätestab, et hoonestusloa menetluste käigus kooskõlastatakse keskkonnamõjude hindamine ja hinnatakse uuringutest saadud tulemusi. 4.5. Mõju keskvalitsusele Sihtrühm: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Mõju ulatus on keskmine, sest eeldatavalt on vajalik osalise või täiendava töökoha loomine. Pärast merealaplaneeringu kehtestamist kasvab olulisel määral hoonestusloa menetluste taotluste arv, lisanduvad konkureerivate taotluste osas konkursi läbiviimisega seotud tegevused. Täiendava töökoha vajadust hindab pädev asutus ja täiendavate eelarveliste vahendite taotluse esitab pädev asutus. Mõju olulisus halduskoormusele on seotud töömahu kasvuga. Uusi tegevusi sellest määrusest tulenevalt pädevale asutusele ei lisandu, sest ka praegu menetleb TTJA hoonestuslubade taotlusi ja sellekohane kompetents on TTJA-l kui pädeval asutusel olemas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Taastuvenergia kiirendamise raames on eesmärgiks välja anda kogu planeeringutega kaetud merealal hoonestusload. Seisuga jaanuar 2023. a. on TTJA-s menetlusootel 39 hoonestusloa taotlust, enampakkumise läbiviimise eel see arv eelduslikult kahekordistub. TTJA täiendav personal (1 õigusnõunik ja 5 hoonestusloa taotluste menetlejat, sh üks tiimijuhtimise kogemusega) on vajalik eelpool toodud hoonestus- ja ehituslubade väljastamiseks ning järelevalve teostamiseks väljastatud lubade tingimuste täitmise üle. Personalikulude arvutuse aluseks rahandusministeeriumi poolt kehtestatud avaliku sektori asutuste tööperede palgastatistika (https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/avalik- teenistus/personali-ja-palgastatistika#keskvalitsuse-asutus), rahastuse katteallikaks on planeeritud Euroopa Liidu taastekava vahendid (edaspidi RePowerEU). Personal värvatakse järk-järgult ehk 50% seisuga märts 2023 ja 50% seisuga mai 2023. Kõik ametikohad on loodud ajutisena (kuni 2026 I kvartal) tulenevalt EL-i rahastuse reeglistikust. Peale nimetatud aja saabumist on vajalik rahastust jätkata riigieelarve vahenditest. Täiendava 6 ametikoha (1 õigusnõunik ja 5 hoonestusloa taotluste menetlejat, sh üks tiimijuhtimise kogemusega) töökohakuludeks on ajavahemikuks RePowerEU vahenditest aastateks 2023-2026 I kvartal vajalik summa 1 012 384 eurot aastate peale kokku, alates 2026. aastast on vaja rahastust jätkata riigieelarve vahenditest. Täiendavalt majanduskulude rahastus aastateks 2023--2024 hõlmab hoonestusloa konkursi eel ja järgselt täiendava õigusabi kasutamise kulusid, hoonestusloa väljastamisega seotud kommunikatsioonikulusid, hoonestusloa enampakkumise läbiviimise kulusid (oksjonikorralduse kulud), mida on samuti plaanis rahastada RePowerEU vahenditest kogusummas 94 670 eurot. 9 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 17. märtsil. Määruse jõustumise tähtaeg on seotud ehitusseadustiku muutmisega: RT - https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/EMS/14-696. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Maaeluministeeriumile. Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning see oli avalikult kättesaadav kõikidele huvigruppidele. Määruse eelnõu osas esitati kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni käigus kommentaare, märkuseid ja ettepanekuid (need on esitatud ja neile on vastatud seletuskirja lisas – kooskõlastustabel), millele järgnesid mitmed kohtumised ettepanekute esitajatega. Seejärel korraldati veel täiendavad kohtumised huvigruppidega, et tutvustada neile määruse täiendatud eelnõu. 10  Majandus- ja taristuministri määruse „Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord“ eelnõu seletuskiri Lisa Eelnõu kooskõlastustabel Kommentaar (esitaja) Arvesse võtmine ja selgitus Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Määruse § 6. „Enampakkumise alghind ja Selgitame tagatisraha suurus“. Tagatisraha suuruse määramise kohta Riigikogus III lugemise läbinud puudub eelnõus info, mis metoodikat elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise selle arvutamisel kasutatakse, öeldakse seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse vaid, et seda sisaldab konkursi teade. ehitusseadustikku ning konkursi alghind Eelnõu seletuskirjas on märgitud et sätestatakse seadusega. Seega arvestatakse meretuulepargi puhul on tagatisraha 2% tagatisraha suurust 2% alghinnast, milleks on enampakkumise alghinnast (ehk 500 € konkureeriva mereala suurus ruutkilomeetrites ruutkilomeetri kohta). Vajalik on korrutatud 15 000 euroga (§ 11310 lõige 2 punkt seletuskirjas nimetatud numbrid (2%) 1). tuua sisse ka määrusesse endasse. 1. Määruse § 2. „Konkureerivate Selgitame hoonestusloa taotluste hindamise Riigikogus III lugemise läbinud tingimused“ lõige 4, mille alusel elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise hinnatakse 3) kasu kohaliku omavalitsuse seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse üksuse ja riigi majanduslikule arengule. ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 Seletuskiri toob välja, et „Kui taotletava tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku hoonestusloaga kaetud alal soovitakse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste teostada majandustegevust, mis toob muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. riigile või kohalikule omavalitsusele 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu suuremat kasu ja konkureeriva taotluse II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni puhul planeeritaval alal teostatav tegevus otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja riigile ega kohalikule omavalitsusele konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet peale riigile makstava hoonestustasu muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine mingit tulu ei tooda, siis eelistatakse muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. hindamisel suuremat kasu tootvat Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade majandustegevust.“ hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb Punktides 2.4.3 ja 2.6.1 pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. majandusarengule ja tööhõivele Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole avaldatava mõju kohta on sätestatud, et vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid konkureerivaid taotlusi hinnatakse neid taotlusi uuesti hinnata. tegureid arvesse võttes. Siiski puudub nii määruse eelnõus kui ka seda toetavas seletuskirjas täpsem teave selle kohta, kuidas selliseid kriteeriume täita. Arvestades, et hoonestusõiguse menetlemine on lühikeste aja- /tähtaegadega, sooviks ministri määruse tasemel konkreetsemat selgitust, mida arendajalt oodatakse. 1 Võib tekkida olukord kus konkureerivatel pakkujatel on motivatsioon avalduvat mõju endale positiivses suunas „bluffida“ sest reaalsuses selgub pakutava realiseeritavus alles aastate pärast (ajal mil nii hoonestusluba kui ka muud meretuulepargi opereerimiseks vajalikud load on juba väljastatud). Näiteks ka samasuguse võimsusega meretuulepargiga loodavate töökohtade arvu võivad erinevad pakkujad esitada väga erinevalt. 3. peatükk, mis käsitleb oksjoni formaati Selgitame jätab täna õhku mitmed küsimused, Oksjon viiakse läbi vastavalt esitatud taotlusele millest kõige akuutsemad on järgnevad: ja sellele esitatud konkureerivale taotlusele. Kas korraga viiakse läbi oksjon ühele Mitmele asukohale esitatud taotluste puhul ei saa asukohale? Kui korraga toimub mitme oksjonit samaaegselt läbi viia, sest erinevate asukoha oksjon, siis kuidas saab neil alade puhul võib tegemist olla samade korraga osaleda? Kas üks pakkuja saab taotlejatega. Samuti seab piirid ka pädeva võita rohkem kui ühe asukoha oksjoni, asutuse haldusvõimekus mitut oksjonit samal kas seal on piirarv? ajal läbi viia. Kahe oksjoni vahelise aja määrab Kui pikad on pakkumisvoorude vahelised pädev asutus. ajad? Kas pakkumisvoorud on kinnised ja mitu vooru on ainult siis, kui täpselt sama pakkumise teeb rohkem kui üks arendaja? Seletuskirjas on kirjas, et kattuvatele Arvestatud aladele (täielikult ja isegi osaliselt) Määruse eelnõu koostaja koostöös pädeva toimuvad eraldi konkursid. Selline asutusega on analüüsinud kattuvate alade lähenemine toob potentsiaalselt kaasa konkursi tingimusi lähtuvalt EhS § 1139 lg-s 1 ja suure hulga konkurentsimenetlusi § 1137 lg-s 1 sätestatust. Oleme jõudnud piirkondades, mis eraldiseisvana ei seisukohale, et ajaliselt esimene taotlus moodusta kasulikku ja ühtset avaldatakse Ametlikes Teadaannetes vastavalt tuuleparkide arenduspiirkonda. EhS § 1136 lõikele 1 ja vastavalt sama seadustiku Veelgi olulisem on see, et selliste § 1137 lõikes 1 on 60 päeva jooksul võimalik menetluste ebamõistlikult suur arv paneb antud alale esitada täiendav hoonestusloa Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve taotlus. Nendele taotlejatele, kes on oma Ametile suure halduskoormuse. hoonestusloa taotluse esitanud osaliselt samale Arvestades ressursside nappust, aeglustab alale, antakse võimalus 60 päeva jooksul oma see avameretuule arendamise protsessi ja taotlust täiendada/muuta ja esitada uuendatud võib omakorda kaasa tuua taotlus, mida saab lugeda EhS § 1139 lõikes 1 konkurentsitaseme languse. sätestatud ühe avaliku veekogu piiritletud alale Veelgi enam, kui erinevate osaliselt esitatud täiendavaks hoonestusloa taotluseks. vastutaotluste kattumine toob kaasa selle, Seletuskirjas on tehtud vastavasisuline et esialgse (esimese) taotlusega hõlmatud muudatus. ala on hajutatud väikesteks kattuvateks piirkondadeks, mille tulemuseks on palju konkursiprotsesse, tekib küsimus, kuidas saab konkureerivate taotluste hindamine objektiivselt toimuda. Näiteks oleks väga 2 keeruline hinnata milline on tööhõive või kasu mõju kohalikule kogukonnale. Määrusest ja seletuskirjast jääb arusaamatuks milliseks kujunevad enampakkumisele minevate veealade konkreetsed alad (paiknemine ruumis ja alade kuju) ja millise loogikaga need kujundatakse. Arvestades juba tänaseks laekunud suurt taotluste hulka ja mitmekesist „ülekattumist“ ei ole meie hinnangul loogiline lähtuda mõnest esitatud taotlusest (nt mingis asukohas esimesena esitatust) ning hakata selle baasil enampakkumisele minevaid alasid „joonistama“. Samuti tuleb arvestada juba käimasolevate hoonestusloa menetluses olevate aladega, nende seadusest tulenevate võimalike korrigeerimiste/suurenemistega (kuni 33%) ning puhveraladega erinevate meretuuleparkide vahel. 5. Punkt 8.1 sätestab, et konkursil Arvestatud osalemise avaldus tuleb esitada 10 Määruse eelnõu § 3 lg 1 (enne § 8) sõnastus tööpäeva jooksul konkursi avaldamisest muudetud järgmiselt: arvates. Arvestades protsessi ulatust ja „Enampakkumisel osaleda sooviv konkureeriva kapitalimahukust, on selline tähtaeg liiga taotluse esitaja (edaspidi osaleja) esitab lühike ja ETEA soovitab seda pikendada pädevale asutusele konkursi teates märgitud vähemalt 30 tööpäevani. tähtpäevaks kirjaliku enampakkumisel osalemise avalduse. Postitempli järgi hiljemalt nimetatud tähtpäeval postitatud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks.“ Eesti Taastuvenergia Koda 1. Konkureerivate taotluste hindamisel Selgitame tuleb tagada ausus, läbipaistvus ja Pädevale asutusele esitatud konkureerivaid võimaliku huvide konflikti välistamine määruste vastavust EhS § 1139 lõikele 2 hindab maksimaalsel võimalikul moel. Määruse pädev asutus taotluste esitamise ajal. Täiendavat eelnõu § 1 lg 2 kohaselt on vastavuse hindamist ei toimu. konkureerivate taotluste hindamise eest vastutavaks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). ETEK on seisukohal, et hindamiskomisjoni liikmetest spetsialistid peaksid tulema vaid TTJAst, st mitte teistest asutustest (sh ministeeriumitest), kellel võib tekkida vastavalt valdkonnale huvide konflikt. Tõstame esile, et see samas ei välista 3 asjaomastelt asutustelt pärinevate hinnangute arvesse võtmist. 2. Pöörame tähelepanu, et konkureerivate Selgitame hoonestusloa taotluste hindamine EhS § Riigikogus III lugemise läbinud 113(9) lg 2 toodud kriteeriumite kohaselt elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise võib tänasel kujul jääda ebamääraseks. seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse Kriteeriumid, mille alusel konkureerivaid ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 taotlusi hinnatakse, ei võimalda neile tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku lõplikult objektiivse hinnangu andmist muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste või usaldusväärse ja selgelt mõõdetava muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. suuruse kontrollimise võimalus puudub 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu sootuks. Näiteks pole võimalik taotluses II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni ette nähtud projekti sotsiaalset kasu või otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja majanduslikku kasu riigile täie tõsidusega konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet hinnata ning hoonestusloa taotluste muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine kõlblikkust määrata. TTJA on kohustatud muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. konkureerivaid taotlusi hindama, lähtudes Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade järgmistest kriteeriumitest: 1) asjaomase hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb asutuse arvamusest; 2) planeeringutes pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. toodud suunistest; 3) Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole keskkonnakaalutlustest; 4) hoonestusloa vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid taotleja majandustegevuse sisust; 5) taotlusi uuesti hinnata. hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest; 6) riigi majanduslikust kasust; 7) avaliku veekogu alale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast; 8) projekti sotsiaalsest kasust; 9) avaliku veekogu ala kasutamise otstarbest; 10) vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele; 11) riigi eelistusest avaliku veekogu ala kasutamisel. ETEK teeb ettepaneku olemasolevatele EhS sätetele toetudes kavandatavas määruses konkureerivate taotluste eeltoodud hindamise kriteeriumid võimalikult selgelt piiritleda, eesmärgiga tagada üheselt mõistetavad tingimused. Seejuures ei tohiks kaalutluses tähendusrikkad asjaolud selguda turuosaliste jaoks tagantjärele 3. ETEK on veendumusel, et eelnõu Arvestatud seletuskirja § 4 juures kirjeldatud olukord, Määruse eelnõu koostaja koostöös pädeva kus konkureerivate taotluste koormatavad asutusega on analüüsinud kattuvate alade alad kattuvad vaid osaliselt, ei ole konkursi tingimusi lähtuvalt EhS 1139 lg-s 1 ja lahendatud mõistlikult ega õiguspäraselt. 1137 lg-s 1 sätestatust. Oleme jõudnud Eelnõu seletuskirjas kirjeldatud praktika, seisukohale, et ajaliselt esimene taotlus kus kattuvad hoonestusloa taotlused avaldatakse Ametlikes Teadaannetes vastavalt jaotatakse konkurentsimenetluse tarbeks EhS § 1136 lõikele 1 ja vastavalt sama seadustiku väiksemateks kattuvateks tükkideks toob § 1137 lõikele 1 on 60 päeva jooksul võimalik 4 tõenäoliselt kaasa suure hulga menetlusi antud alale esitada täiendav hoonestusloa piirkondades mis eraldiseisvana ei taotlus. Nendele taotlejatele, kes on oma moodusta kasulikku ja ühtset hoonestusloa taotluse esitanud osaliselt samale tuuleparkide jaoks sobivat alale, antakse võimalus 60 päeva jooksul oma arenduspiirkonda. TTJA-le langev taotlust täiendada/muuta ja esitada uuendatud täiendav halduskoormus pidurdab ühtlasi taotlus, mida saab lugeda EhS § 1139 lõikes 1 tuuleparkide arendamise protsessi. Lisaks sätestatud ühe avaliku veekogu piiritletud alale nendime, et väikseimateks aladeks esitatud täiendavaks hoonestusloa taotluseks. liigendatud taotlusi ei ole võimalik Seletuskirjas on tehtud vastavasisuline adekvaatselt võrrelda, kuivõrd muudatus. hoonestusloa taotlus on siiski üks tervik. Sellele viitab ka EhS § 113(9) lg 1, mille kohaselt hinnatakse hoonestusloa taotlust, mitte selle osa. Veelgi enam, EhS § 113(7) lg 1 sätestab, et esmase hoonestusloa teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on huvitatud isikul õigus esitada veekogu ehitisega koormamiseks omapoolne hoonestusloa taotlus samale piiritletud alale. See tähendab, et mitte osale sellest. Sarnasele tõlgendusele tuginedes on võimalik järeldada, et osaliselt kattuvale alale esitatud hoonestusloa taotlus ei ole esitatud õiguspäraselt 4. Määruse eelnõu § 6 lg 1 p 2 sätestab, Selgitame et enampakkumise alghind on avaliku Arvutamise aluseks võetakse kogu taotletav ala, veekogu koormamise korral eraldi tuulikutevahelisi alasid ei arvutata. tuuleelektrijaamaga 25 000 eurot Riigikogus III lugemise läbinud ruutkilomeetri kohta vastavalt konkursi elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise objektiga seotud hoonestusloaga seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse koormatava veekogu ala suurusele. ehitusseadustikku ning konkursi alghind Pöörame tähelepanu, et erinevates sätestatakse seadusega. Seega arvestatakse hoonestusloa taotlustes võib see olla tagatisraha suurust 2% alghinnast, milleks on erinev, nt tuulikute omavahelise konkureeriva mereala suurus ruutkilomeetrites vahemaa erinevuse tõttu. ETEK teeb korrutatud 12 500 euroga (§ 11310 lõige 2 punkt seetõttu ettepaneku määruses 1). täpsustada, kuidas arvutatakse alghinda olukorras, kus näiteks esimeses hoonestusloa taotluses on üksikute ehitiste (elektrituulikute) vahel enam kui 1000-meetrine vahemaa, ent täiendava (konkureeriva) taotluse puhul on elektrituulikute vahemaa vähem kui 1000-meetrine. 5. ETEK hinnangul ei ole hoonestusloa Mitte arvestatud taotluse esitanule lasuv kohustus tasuda Eelnõu koostajate hinnangul seob EhS § 11310 lg enampakkumise kaudu selgunud hinna 10 hoonestusloa menetluse algatamise konkursil tasumine täies mahus enne hoonestusloa pakutud hinna tasumisega. Nimetatud sätet ei ole menetluse algatamist proportsionaalne võimalik määrusega muuta. Väljapakutu ei 5 ega arvesta piisavalt hoonestusloa taotleja ühtiks ka kõnesoleva regulatsiooni eesmärgiga. riski ja rahalist koormust. Hoonestusloa Nimelt on konkursil pakutud hind tasu selle eest, taotlejal puudub igasugune kindlus et seda hinda pakkunud isiku taotluse alusel hoonestusloa andmise osas enne algatatakse hoonestusloa menetlus. See määrab uuringute ja keskkonnamõju hindamise kindlaks selle, kelle taotluse alusel menetlus läbimist ning juba ainuüksi vastav algatatakse, ei midagi muud. Konkursil pakutud protsess maksab miljoneid eurosid. ETEK hind ega osa sellest ei ole tasu hoonestusloa teeb seetõttu ettepaneku kohustada andmise eest. Seega tuleb isikul enda pakutud taotluse esitajat lõpphinna tasumist hind tasuda olenemata sellest, kas hoonestusluba vahetult enne hoonestusloa andmist. antakse või kas see antakse samadel tingimustel Lisaks teeb ETEK ettepaneku muuta nagu ta taotles. Riski, et hind tuleb tasuda, aga enampakkumisel kujunenud hinna hoonestusluba ei antagi, võtab seega konkursil tasumise osakaalusid nii, et suurem osa osaleja konkursil osalemisega ja selle riski tasutaks vahetult enne hoonestusloa suurus ei muutu hoonestusloa menetluse käigus. andmist. See maandaks oluliselt ettevõtja Hoonestusloa menetluse käigus selgub, kas riske hoonestusloa menetluse uuringute ja konkursil osalemisega võetud risk realiseerub, keskkonnamõju hindamise faasis. Seega kuid see ei muuda kohustust tasuda hind, mille teeme ETEK poolt ettepaneku määruse osaleja on konkursil osalemisega võtnud. eelnõu muuta nii, et 20% võitnud Vastavalt määruse eelnõu kohta tehtud pakkumise hinnast tuleks tasuda enne märkustele ja ettepanekutele on eelnõu koostaja hoonestusloa menetluse algatamist ning vähendanud konkursi alghinda, mis sätestatakse 80% vahetult enne hoonestusloa andmist. nüüd ehitusseadustikus. Riigikogus III lugemise Juhul kui hoonestusloa menetluse läbinud elektrituruseaduse ja teiste seaduste tulemusena keeldutakse hoonestusloa muutmise seaduse eelnõu (696 SE) andmisest, tagastataks taotlejale makstud 20%-st pool e 10% kogusummast. CI NMF Estonia Sea I OÜ 1. Konkureerivate taotluste hindamine Selgitame Esmalt jääb eelnõust mõneti ebaselgeks Riigikogus III lugemise läbinud konkureerivate taotluste hindamise elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise standard. EhS § 1139 lg 1 sõnastusest seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse võib järeldada, et tegemist on ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 vastavushindamisega — st kui mitu tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku konkureerivat taotlust vastavad EhS § muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste 1139 lõikes 2 toodud kriteeriumitele, muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. siis tunnistatakse need taotlused 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu vastavaks, omavahelist võrdlust läbi II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni viimata, ja nende vahel viiakse läbi otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja konkurss (enampakkumine). Sama konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet kinnitab ka määruse eelnõu § 3 lg 1 muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine sõnastus. muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. Samal ajal on seletuskirjas määruse §- Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade de 3 ja 4 juurde mainitud „olulise hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb erinevuse tuvastamist“ konkureerivate pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. taotluste vahel (lk 5-6). See viitab mitte Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole vastavushindamisele, vaid taotluste vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid võrdlusele omavahel ehk n-ö taotlusi uuesti hinnata. eelkonkursile — „edasi pääseb“ see taotlus, mis vastab teistest paremini EhS § 1139 lõikes 2 toodud kriteeriumitele. 6 Leiame, et kui regulatsiooni eesmärgiks on võimaldada juurdepääs hoonestustaotluste konkursile võimalikult paljudele arendajatele, siis peab aset leidma konkureerivate taotluste vastavushindamine, mitte nende võrdlemine omavahel. Toetame vastavushindamise lahendust ning kui see oli eesmärgiks ka määruse väljatöötamisel, siis teeme ettepaneku võtta seletuskirjast välja viited taotluste „konkureerimisele“ ning „olulistele erinevustele“ konkureerivate taotluste vahel ja nende võrdlusele. Kui aga eesmärgiks ei olnud üksnes vastavushindamine, siis puudub konkureerivate taotluste võrdleva hindamise kord ja sellekohased selged kriteeriumid. 2. Hindamiskriteeriumite tähendus Selgitame Märkused Märkustes väljatoodud paragrahvid on määruse Määruse eelnöu § 2 sätestab EhS § 1139 eelnõust kustutatud. Iöikes 2 toodud kriteeriumite Riigikogus III lugemise läbinud täpsustused. Muu hulgas on esile toodud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise järgmine: seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse — § 2 Ig 1 juures: „EhS § 1135 Iöikes 2 ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 nimetatud juhul vöetakse arvesse tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku konkureeriva hoonestusloa muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste taotluses esitatud riskide muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. maandamise vöimalusi. Näiteks 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu /.../ saab pädev asutus esitada II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni hoonestusloa taotlejale täiendava otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja järelepärimise, kas asjaomase konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet asutuse poolt väljatoodud riski on muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine vöimalik mingil moel vältida vöi muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. maandada.“ Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade — § 2 Ig 3 juures: „Esmase hindamise hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb aluseks on andmed pädev asutus kohes pärast taotluste esitamist. majandustegevuse registris, milles Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole peab taotletava hoonestusloaga vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid ettenähtud majandustegevus taotlusi uuesti hinnata. olema taotlejal vastavalt majandustegevuse seaduse üldosa seadusele registreeritud.“/.../„Pädev asutus kontrollib taotleja tegevusluba ja selle vastavust tegelikele tegevustele jne.“ — § 2 Ig 5 juures: „Hinnatakse kavandatava ehitise eeldatavat kasutuselevötmise tähtaega, 7  ehitisekavandatavat eluiga. Kui ehitise eluiga on eeldatavalt lühem, kui taotletud hoonestusluba, siis hinnatakse ka hoonestusloaga kaetud ala edaspidise kasutamise plaane.“ — § 2 lg 6 juures: „Koostöö osas saab hinnata, kas taotluses on kajastatud koostööd teiste ettevötjatega (äriühingud, FlE-d) ja kolmanda sektoriga (MTÜ-d, SA-d, seltsingud). Majanduskoostöös hinnatakse, kas on teada, kellega soovitakse teha koostööd möjude hindamise, uuringute, ehitustegevuse jms osas.“ Juhul, kui toimub taotluste vastavushindamine, ei pruugi küsitavad teave ja kriteeriumid olla kohased. Nii ei ole meetmed riskide maandamiseks, tuulikute kavandatav eluiga ega koostööpartnerite loetelu (nt keskkonnauuringute osas) EhS § 113’ järgi hoonestusloa taotluse kohustuslikud osad. Mis puudutab määruse § 2 lg 3 juures mainitud tegevusloa nöuet, siis jääb ebaselgeks, kas hoonestusloa taotlejal peaks luba elektrienergia tootmiseks (ELTS § 22 Ig 1 p 1) olema juba taotluse esitamise / vastavushindamise ajal. Leiame, et selline sönastus ei ole kooskölas 7.05.2022 jöustunud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, millega kaotati ELTS § 922, mille järgi hoonestusloa taotluse sai esitada ainult elektriettevõtja ELTS-i möistes. Nimetatud muudatuste seletuskirjas on toodud: „Paragrahv 92.2, millega sätestati meretuuleparkide taotlejatele piirangud, et taotluse saab esitada ainult elektriettevötja elektrituruseaduse mõistes, tunnistatakse kehtetuks. Antud piirang piirab ettevõtlusvabadust.“ Pealegi ei ole praktikas hoonestusloa taotlejal möistlik taotleda tegevusluba elektri tootmiseks, kui ei ole selge, kas 8 tema taotluse alusel algatatakse hoonestusloa menetlus (st ta võidab konkurssi). Ka menetluse algatamisel ja hoonestusloa saamisel algab elektri tootmine eelduslikult mitte enne kui 5 aasta pärast. Avaldaja ettepanekud Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas määruse §-s 2 toodud hindamiskriteeriumite tähendust. Juhul, kui hindamisel ei kasutata seletuskirjas mainitud asjaolusid (tegevusload, lepingupartnerid ine) selleks, et võrrelda ja eelistada teatud taotlusi, soovitame seda selguse huvides määruses ja seletuskir¡as esile tuua. Nii peaksid hindamise kriteeriumid sõnastatud binaarsena, st TTJA peaks neid saama hinnata kas vastavaks või mittevastavaks. Juhul aga, kui nimetatud asjaolud võivad taotluste hindamisel anda taotlejale eelise teiste ees, tuleb ka seda selgitada (sellisel juhul oleks aga juba tegu mitte vastavushindamisega, vaid taotluste võrdlemisega omavahel — vt eespool p I). Allpool esitame oma ettepanekud määruse § 2 konkreetsete lõigete kohta: — Määruse § 2 Ig 1 peaks olema sönastatud „Kinnitus pädeva asutuse poolt, et taotluses esitatud meetmed riskide maandamiseks on piisavad“. Vastasel juhul peaks seda kriteeriumi sätestama oluliselt detailsemalt. Teeme ettepaneku see välja vötta, kuna taotluse ettevalmistamisel ei ole kohane koostada riskide maandamise plaani meretuulepargi ehitamiseks. Seda on parem teha siis, kui menetluse jooksul on kohapeal tehtud uuringud ning riskid täpsustatud. Esmase riskide maandamise kava on vöimalik koostada, kuid tuleb arvestada, et Eesti turul on 2-3 keskkonnamöjude hindamise nöustajat, kes peaksid tegelema 9  enam kui 30 taotlusega (seda lisaks kolmele teadaolevalt juba käivale KMH protsessile). — Määruse § 2 lg 2 peaks olema sönastatud „Kinnitus, et taotlus vastab planeeringule, sh keskkonnatingimustele meretuulealade sees“. Nagu öeldud, peab olema tegemist mitte umbmäärase hinnanguga (körge, keskmine, madal), vaid binaarse kriteeriumiga — vastavus vöi mittevastavus. — Määruse § 2 Ig 3 peaks olema sönastatud „Taotleja tehnilise vöimekuse, kogemuse ja finantsvöimekuse piisavus“. — Määruse § 2 lg 4 peab olema oluliselt detailsem, nagu ka § 2 lg 1 puhul. Säte peaks olema sönastatud nii, et see annaks vastuse küsimusele, kas taotleja vastab ühiskondliku kasu kriteeriumile. Määruse § 2 Ig 5 möjutab § 2 löiget 4 ning need tuleb ühildada. Seletuskirjas tuleks selgitada, kuidas § 2 löiget 5 tuleb arvestada § 2 Ig 4 juures. — Määruse § 2 lg 6 peab olema konkreetne: „Kinnitus, et projekti tulemusena tekib juurde [xxx] arv töökohti“. Määruse § 2 Ig 7: tuleb detailsemalt ette näha, kuidas kohaldada arengustrateegiat „Eesti 2035“ — nt mis konkreetseid asjaolusid peaks taotleja käsitlema. Muu hulgas on siin vöimalik käsitleda § 2 Iöigetes 4-6 toodud kriteeriume uue eesmärgi valguses hoogustada taastuvenergia arendamist ning saavutada 2030. aastaks taastuva elektri osakaal 100%. 3. Kattuvate taotluste käsitlemine Arvestatud Kui konkureerivad hoonestusloa Määruse eelnõu koostaja koostöös pädeva taotlused ei kattu täies ulatuses, st on asutusega on analüüsinud kattuvate alade erinevad, tuleb seletuskirjast nähtuvalt konkursi tingimusi lähtuvalt EhS 1139 lg 1 ja konkurss korraldada iga eraldivöetud n- 1137 lg 1 sätestatust. Oleme jõudnud ö kattuvuslöigu osas. Nii on seletuskirja seisukohale, et ajaliselt esimene taotlus 10 Ik-I 6 toodud näite puhul sisuliselt avaldatakse Ametlikes Teadaannetes vastavalt esitatud 3 konkureerivat taotlust, kuid EhS § 1136 lõikele 1 ja vastavalt sama seadustiku vaja on läbi viia konkurss 5 alale. § 1137 lõikele 1 on 60 päeva jooksul võimalik Suurema taotluste arvu korral antud alale esitada täiendav hoonestusloa kattuvate löikude arv mitmekordistub. taotlus. Nendele taotlejatele, kes on oma Teadaolevalt on juba esitatud ligi 30 hoonestusloa taotluse esitanud osaliselt samale hoonestusloa taotlust1 ning neid vöib alale, antakse võimalus 60 päeva jooksul oma lisanduda veelgi. Seega on eelnöus taotlust täiendada/muuta ja esitada uuendatud pakutud lahenduse puhul eelduslikult taotlus, mida saab lugeda EhS § 1139 lõikes 1 vajalik viia läbi väga suur arv eraldi sätestatud ühe avaliku veekogu piiritletud alale konkursse. See toob TTJA-le kaasa esitatud täiendavaks hoonestusloa taotluseks. suure halduskoormuse. Lisaks venitab Seletuskirjas on tehtud vastavasisuline täiendus. see menetlust ning seeläbi ka meretuuleparkide rajamist ja taastuvenergia kasutuselevöttu tervikuna. Avaldaja on juba 16.07.2022 esitanud MKM-le ettepanekud kattuvate taotluste käsitlemiseks. Avaldaja jääb nende ettepanekute juurde (lisa 1). Meie pakutav lahendus seisneb selles, et eesmärgiga panna konkursile suuremad alad ning vältimaks alade tükeldamist valitakse igas piirkonnas konkursile minevaks alaks suurim ala neist, mida on taotletud. Selle tulemusena on konkursile minevad alad majanduslikult sobilikumad meretuuleparkide rajamiseks ja sellisena ka atraktiivsemad, mis muu hulgas tagab: konkursil osalejate arvu suurema arvu ehk suurema konkurentsi; Eesti meretuule sujuvama ja kiirema kasutuselevötu ressursina; mastaabisäästu ja sellest tulenevad madalamad kulud tuuleparkide rajamisel ja käitamisel; suurema töenäosuse, et köigile aladele leidub arendaja ehk ükski konkurss ei nurju. 4. Menetluse ajajoon Arvestatud Lähtuvalt EhS-s ja määruse eelnöus Eelnõu § 3 osas seletuskirjas eksitavalt sisse toodust oleme koostanud konkureerivate jäänud lõike 3 selgitus. Lõige 3 eelnõust taotluste hindamise ja konkursi kustutatud, kuna tähtaja pikendamise õigus menetluse ajajoone (lisa 2). Palume tuleneb haldusmenetluse seadusest. Seletuskirjas kinnitada, et saame regulatsioonist eksitav tekst kustutatud. öigesti aru. Juhul, kui koostatud ajajoon ei ole korrektne, palume teatada, mis 11  osas, ning muuta selles osas vajadusel selgemaks määruse eelnöu ja/vöi seletuskirja sönastust. Märgime, et määruse eelnöu seletuskirjas (lk 4) on § 3 juures toodud: „Löikega 3 sätestatakse, et pöhjendatud juhul on pädeval asutusel öigus konkursi korraldamise tähtaega pikendada 30 päeva vörra. Selliseks pöhjuseks vöib osutuda konkursil osalejate rohkus, suur halduskoormus sellel perioodil, kui menetleda tuleb mitut erinevat konkureeriva taotlust erinevatele merealadele vms.“ Samal ajal ei sisalda eelnöu § 3 vastavat sätet. Palume eelnöud selles osas täiendada ning olukorda selgitada. 5. Selgitustaotlus Selgitame Avaldaja palub teatada: Riigikogus III lugemise läbinud 1) Kas määruse väljatöötamisel oli elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise eesmärgiks taotluste seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse vastavushindamine vöi sisuline ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 vördlus omavahel? tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku 2) Kas II peatükis toodud arusaam muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste hindamiskriteeriumite tähendusest on muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. öige? 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu 3) Miks on valitud määruses toodud II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni kattuvate taotluste käsitlemise viis otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja ning miks ei ole pöhjendatud III konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet peatükis toodud ettepanek alade muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine grupeerimiseks? muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. Kas IV peatükis ja lisas 2 toodud arusaam Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade menetluse ajajoonest on õige? hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid taotlusi uuesti hinnata. Määruse eelnõus IV peatükk kustutatud. Kõik konkursiga seonduvad ajad märgib konkursi korraldaja konkursi läbiviimise teates. Sunly Wind OÜ 1. Enampakkumise alghind ja tagatis 1.1 Selgitame Menetlustasu on ebamõistlikult kõrge Riigikogus III lugemise läbinud ning vastuolus põhiseadusega. Määruse elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise kohaselt on avaliku veekogu seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse koormamisel kaldaga püsivalt ehitusseadustikku ning konkursi alghind ühendamata ehitise, mis ei ole sätestatakse seadusega. Seega arvestatakse meretuulepark, enampakkumise tagatisraha suurust 2% alghinnast, milleks on alghinnaks 12 500 eurot ruutkilomeetri konkureeriva mereala suurus ruutkilomeetrites kohta. Samas meretuulepargi puhul on 12 enampakkumise alghinnaks 25 000 eurot korrutatud 15 000 euroga (§ 11310 lõige 2 punkt ruutkilomeetri kohta. Näiteks 1000 MW 1). suuruse meretuulepargi puhul, mis Alginda meretuuleparkide konkursile on hõlman umbes 200 ruutkilomeetri määruse eelnõus märgitud summa osas suuruse ala, oleks alghinnaks 5 miljonit muudetud ja vähendatud 15 000 eurole eurot. Täielikult on selgitamata sedavõrd ruutkilomeetri kohta. kõrgete alghindade kujunemise põhjused. Lisaks on arusaamatu ja diskrimineeriv, miks on meretuulepargi puhul enampakkumise alghind oluliselt kõrgem kui mistahes muude avalikku veekogusse rajatavate ehitiste puhul. Ei ole välistatud, et muude ehitiste (mis ei ole meretuulepargid) mõjud, sh võimalik keskkonnamõju võib olla sarnane või ületada meretuulepargi püstitamise ja/või käitamisega seotud mõjusid oluliselt. Juhime tähelepanu, et oksjoni võitja poolt riigile makstav tasu on sisuliselt käsitletav menetlustasu/lõivuna (analoogne näiteks riigilõivuga), kuivõrd oksjoni võitja ei saa tasu eest vastu hoonestusluba. Oksjoni võitja saab tasu maksmise eest üksnes selle, et riik alustab tema taotluse alusel hoonestusloa andmise menetlust (mis võib lõppeda ka loa mitteandmisega). Kavandatud kujul sellise tasu küsimine on vastuolus põhiseaduse §-ga 113, mille kohaselt tuleb riiklikud maksud, koormised, lõivud jms avalik-õiguslikud rahalised kohustused sätestada seadusega, mitte määrusega. Selliste avalik-õiguslike maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus, mistõttu ei saa otsustusõigust delegeerida Vabariigi Valitsusele, ministritele ega ka kohalikele omavalitsustele. Lisaks, nimetatud tasud peavad olema eesmärgipärased, mitte ebaproportsionaalselt kõrged. Antud juhul esineb vastuolu mõlema PS § 113 toodud nõudega – menetlustasu suurust ega ka menetlustasu arvutamise aluseid pole sätestatud seadusega ning lisaks on tasu suurus ebamõistlikult kõrge (nt põhivõrguga liitumiseks vajaliku menetluse alustamise tasu on eeltoodud 1000 MW suuruse meretuulepargi näite korral 2 000 eurot + 1 000 eurot dokumentide kontrolli eest). Sellises 13 mahus arenduse alustamise tasusid mujal riikides pole, mis tähendab, et Eesti meretuuleenergia arendajad satuvad negatiivsesse turuolukorda, mis omakorda mõjutab meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Leedus, kus on järgmisel aastal kavas korraldada meretuuleparkide oksjon (ja kus vastu pakutakse reaalset võimalust meretuulepark valmis ehitada), kehtib küll oksjonil osalemise osalustasu, kuid selle tasu arvutamise aluseks on hanke korraldamisel tehtud kulutused. Kuna enampakkumise alghind on Määruses ebamõistlikult kõrge, siis on ebaproportsionaalselt kõrge ka tagatis ehk 2% alghinnast. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et tagatisraha suurus on välja toodud üksnes EhS § 113(10) lg 2 p-s 2. Määrus tagatisraha suurust ei määratle, kuigi määruse § 6 pealkiri viitab tagatisraha suurusele. Määruse seletuskirjale viidates on antud enampakkumise alghinna kujundamisel lähtutud varasemast kehtinud seadusandlusest, kus enampakkumise alghind oli kuni 1 miljon eurot. Antud selgitus on meelevaldne, sest veeseaduses oli sätestatud vaid maksimaalne enampakkumise summa, kuid puudusid kõik muud täpsustused. See tähendab, et enampakkumise summa võis varasemalt olla ka oluliselt väiksem kui 1 miljon eurot. Kavandatava Määruse enampakkumise alghind ületab kordades varasemat sätestatut 1.2 Enampakkumise protsess ning kõrge Mitte arvestatud menetlustasu rikuvad võrdse kohtlemise Kommentaaris viidatud hoonestusloa menetluste põhimõtet (PS § 12). Hoonestusloa osas ei esitatud konkureerivaid taotlusi ja sellest menetluse algatamine konkursi korras tulenevalt ei saa neid taotlusi käsitleda kui enampakkumise teel, ja alghinna tasumise konkureerivas menetluses olevaid hoonestusloa kohustus rakendub ainult juhul, kui ühe taotlusi. ala suhtes on esitatud mitu konkureerivat Nii varem kehtinud veeseaduse kui ka kehtiva hoonestusloa menetluse algatamise ehitusseadustiku kohaselt on kõikidele taotlust. Samal ajal on mitmete teiste taotlejatele tagatud võrdsed võimalused arendajate (Eesti Energia AS, Utilitas hoonestusloa menetluse protsessis osalemiseks. OÜ, Saare Wind Energy OÜ, Tuuletraal Kui samale piiritletud veekogu alale ei esitata OÜ, Five Wind Enegry OÜ)1 täiendavat taotlust, siis alustatakse taotluse osas hoonestuslubade menetlused hoonestusloa menetlust, täiendavate taotluste meretuuleparkide osas algatatud ilma puhul kohaldatakse konkureerivate taotluste 14 kohustuseta maksta riigile menetlustasu, menetlust. Uut regulatsiooni selles osas ei ole mis võib ulatuda miljonitesse eurodesse. ehitusseadustikuga kehtestatud ja märkuse Olemuslikult ei erine hoonestusloa esitaja ei saa väita, et tänane olukord oleks menetluse konkursi teel algatamine ilma temale kui arendajale oluliselt muutunud. konkursita menetlusest, kus Vastuolu Eesti Vabariigi Põhiseadusega ei ole enampakkumise protsessi ei kohaldata. antud menetluse osas leitud. Kui välja arvata enampakkumise protsess ise, siis nii TTJA kui taotleja peavad tegema samu toiminguid mõlema menetluse puhul ning ka riigi kulud mõlema menetluse puhul on samad. Järelikult ei saa esineda mõistlikku põhjust, miks ettevõtjad, kelle hoonestusloa menetlused on tänaseks algatatud, saavad menetlust pidada ilma äärmiselt kõrge menetlustasuta, aga seejuures ülejäänud ettevõtjad peavad menetlustasu maksma. Kõigile taotlejatele peaks olema tagatud võrdsed võimalused hoonestusloa menetluse protsessis osalemiseks. Sellisel viisil üksnes teatud ettevõtjate menetlustasust vabastamine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega PS § 12 tähenduses. Seejuures ei saa välistada, et teatud ettevõtjatele eeliste andmine hoonestusloa menetluses on käsitletav riigiabina. Riigiabi on igasugune eelis, mida annavad avaliku võimu organid riigi vahenditest ettevõtjatele ja mis kasvõi potentsiaalselt võivad moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidus. Riigi poolt pakutava eelisena saab kindlasti käsitleda olukorda, kus määrusega kavandatud menetlustasu ei nõuta nendelt taotlejatelt, kelle taotletud alade osas on hoonestusloa menetlus algatatud varasemalt. Välistatud ei ole, et nendele ettevõtjatele pakutav eelis on käsitletav riigiabina, mille lubatavus on küsitav ning mida ei ole ka täiendavalt analüüsitud 1.3 Kõrge menetlustasu on tagastamatu ka Mitte arvestatud juhul, kui hoonestusloa menetlus lõpeb Eelnõu koostajate hinnangul seob EhS § 11310 lg hoonestusloa andmisest keeldumisega või 10 hoonestusloa menetluse algatamise konkursil taotlejast mittesõltuvatel asjaoludel. pakutud hinna tasumisega. Nimetatud sätet ei ole Määruse kohaselt tasutakse 50% summast võimalik määrusega muuta. Väljapakutu ei 30 päeva jooksul enampakkumise ühtiks ka kõnesoleva regulatsiooni eesmärgiga. võitjaks tunnistamise teatise Nimelt on konkursil pakutud hind on tasu selle kättesaamisest ning 50% määratud eest, et seda hinda pakkunud isiku taotluse alusel 15 tähtpäevaks, kuid mitte vähem kui viis algatatakse hoonestusloa menetlus. See määrab päeva enne hoonestusloa menetluse kindlaks selle, kelle taotluse alusel menetlus algatamist. Arvestades oksjoni alghinna algatatakse, ei midagi muud. Konkursil pakutud kõrget suurust, tekib ettevõtjatel hind ega osa sellest ei ole tasu hoonestusloa õigustatud ootus, et menetlus lõpeb andmise eest. Seega tuleb isikul enda pakutud hoonestusloa väljastamisega – seda ei ole hind tasuda olenemata sellest, kas hoonestusluba aga antud faasis kuidagi võimalik lubada. antakse või kas see antakse samadel tingimustel, Juhime tähelepanu, et välismeedias2 on nagu ta taotles. Riski, et hind tuleb tasuda, aga kahjuks jäänud juba mulje, justkui tuleks hoonestusluba ei antagi, võtab seega konkursil Eestis enampakkumine meretuuleparkide osaleja konkursil osalemisega ja selle riski ala õigustele, mitte menetluse suurus ei muutu hoonestusloa menetluse käigus. alustamisele, mistõttu võivad Eesti riiki Hoonestusloa menetluse käigus selgub konkursil oodata ees ulatuslikud vaidlused osalemisega võetud riski realiseerumise rahvusvaheliste suurkorporatsioonidega, tõenäosus, kuid see ei muuda kohustust tasuda kellele on lubatud midagi muud, kui nad hind, mille osaleja on konkursil osalemisega tegelikkuses saavad. Menetlustasu võtnud. maksmise kohustuse kehtestamisel ei ole arvestatud ka potentsiaalsete vaidlustuste ning kohtuvaidlustega. Taotlejal tekib 100% menetlustasu maksmise kohustus olenemata sellest, kas hoonestusloa algatamise menetlus on peatunud potentsiaalse kohtuvaidluse ajaks või lõppenud selle tulemusel. Hoonestusloa algatamise menetluse käigus on võimalik esitada vaidlustusi nii a) taotlejal, kelle taotlust ei võetud TTJA poolt menetlusse, kuivõrd esines EhS §-s 11311 toodud menetluse algatamisest keeldumise alus; b) enampakkumisel osalenud taotlejal, kelle pakkumist ei tunnistatud võitjaks; c) enampakkumise võitjal hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse osas jne. Kõiki neid hoonestusloa algatamise käigus tehtud otsuseid on võimalik kolmandatel isikutel kohtus vaidlustada. Lisaks saab potentsiaalselt vaidlustada ka hoonestusloa menetluse käigus tehtava keskkonnamõjude hindamise vastuvõtmist või hoonestusluba ennast. Kohtumenetluse tulemusel võib hoonestusloa menetlus esialgse õiguskaitse menetluse korras aastateks peatuda või kohtuotsuse tulemusel sootuks lõppeda enampakkumise võitjast mittetulenevatel põhjusel. Järelikult peaks ettevõtja andma riigile mitmeid miljoneid menetlustasuna aastateks hoiule ilma igasuguse kindluseta 16 menetluse jätkumise või hoonestusloa väljastamise osas. Seejuures ei ole selge, kas ja kuidas on tagatud menetlustasu tagastamine olukorras, kus pädev asutus või kohus tühistab hoonestusloa menetluse algatamise otsuse või hoonestusloa enampakkumise võitjast mittetulenevatel asjaoludel, näiteks menetleja vea tõttu. Teeme ettepaneku enampakkumise võitnud summa tasuda hoonestusloa väljastamisel. Nagu eelnevalt selgitatud, on kogu enampakkumise tasu küsimine vastuolus PS §-ga 113, kuid et siin mingigi lahendus leida, siis võib võimaluseks olla see, kui 100% tasust makstakse alles hoonestusloa andmise hetkel. Sellisel juhul ei oleks tasu näol tegemist mitte haldusmenetluse alustamise tasuga (mille küsimise õigust ja suurust piirab PS § 113), vaid hoonestusloa saamise eest makstava tasuga. Selline lähenemine vähendaks ka oluliselt ettevõtjate riske ning suurendaks enampakkumise õnnestumise võimalust. Lisaks teeme ettepaneku, et määrus kajastaks ka enampakkumise tulemusel tasutud menetlustasu tagastamise aluseid. Enampakkumise võitnud pakkumise hinna tasumise kohustus tuleks lisada hoonestusloa kõrvaltingimuseks. Juhul, kui võimalike vaidlustuste või kohtuvaidluste tulemusel tühistab pädev asutus või kohus hoonestusloa, oleks hoonestusloa taotlejal võimalik enampakkumise summa tagasi nõuda. 2. Konkureerivate taotluste hindamine 2.1 Selgitame Vastavalt EhS §113(9) lg-le 4 peab Riigikogus III lugemise läbinud Määrus sätestama ka konkureerivate elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise taotluste sisulised hindamise tingimused. seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse Dokumentide vastavuskontroll pole ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 piisav hindamaks, milline taotlus on tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku riigile parem. On oluline, et iga muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste kriteeriumi lõikes tuvastatakse vastavus. muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. Kuidas on see tagatud? Määruses on 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu loetletud küll hindamise kriteeriumid, II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni millega tuleb konkureerivate taotluse otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja hindamisel arvestada, kuid selgitama on konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet jäänud, mil viisil neid arvestada tuleb. muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine Näiteks sätestab Määrus üldsõnaliselt, et muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. arvesse võetakse mh ehitise kavandatavat Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade 17 eluiga ning hoonestusloaga kaetud ala hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb edaspidise kasutamise plaane, kui ehitise pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. kavandatav eluiga on lühem kui taotletav Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole hoonestusloa tähtaeg (Määruse eelnõu § 2 vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid lg 5). Ebaselgeks jääb, kas eelistatud on taotlusi uuesti hinnata. lühema või pikema eluaega ehitised või kas on lähtutud eeldusest, et pikema kavandatud eluaega ehitised saavad eelise lühema eluaega ehitiste ees. Samuti tuleb konkureerivate taotluse hindamisel arvesse võtta mõju tööhõivele, kuid täpsustamata on jäänud, milline mõju on määrav. Seletuskiri ei anna selles osas täpsemaid suuniseid. Määruse kohaselt kontrollitakse konkureerivate taotluste hindamisel muuhulgas ka hoonestusloa taotleja tegevusala majandustegevuse registris ning tegevusloa olemasolu. Juhime tähelepanu, et taotlejal ei pea taotluse esitamise hetkel nimetatud registreeringuid ja tegevusluba olema. Näiteks elektrienergia tootmise tegevusluba saab taotleda alles siis, kui on selge tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus, asukoht, käitamiseks kasutatava energiaallika andmed ning muud käitamisega seotud olulised asjaolud. Kuivõrd hoonestusloa taotluse esitamise hetkel ei ole tootmisseadmeid rajatud, ei ole loodud ka organisatsiooni tootmisseade käitlemiseks. Seega taotletakse elektrienergia tootmise tegevusluba alles pärast kõigi oluliste asjaolude selgumist ning tootmisseadme rajamist. Küsitav on tegevusloa väljastamine olukorras, kus seaduses ettenähtud tegevusloa kontrolliese on ebaselge, kuna teadmata on hoonestusloa saamine ning lõpuni ei ole viidud ka planeerimis- ja muud loamenetlused. Järelikult ei ole põhjendatud eeldada majandustegevuse registreeringu ja tegevusloa olemasolu hoonestusloa menetluse algatamise faasis. Seejuures juhime tähelepanu, et enampakkumise korraldajal ei ole võimalik konkureerivate taotluste kõiki sisulise hindamise tingimusi ise konkursi tingimustes määrata ja hinnata. EhS § 113(9) lg-s 4 toodud volitusnorm ei ole 18 piisavalt selge. Määruses toodud mitmete hindamiskriteeriumite sisustamisel puudub TTJA-l meie hinnangul iseseisev pädevus. Näiteks tuleb Määruse kohaselt konkureerivate taotluste hindamisel arvesse võtta „sobivust riigile oluliste teenuste ja majandustegevuste elluviimise toetamiseks“ (Määruse eelnõu § 2 lg 4 p 2). Arusaamatuks jääb, mille alusel TTJA-l seda sobivust hindab, kuivõrd TTJA-l puudub poliitika loomise pädevus. Samuti on TTJA-le pandud kohustus hinnata „kasu kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi majanduslikule arengule“ (Määruse eelnõu § 4 lg 2 p 3). TTJA-l ei ole kohaliku elu küsimustes iseseisvat otsustusõigust. Andes kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise küsimuse TTJA-le, rikutaks seeläbi PS §- s 154 toodud kohaliku omavalitsuse iseseisvuse ja autonoomia põhimõtet. Sunly hinnangul peaks Määrus kajastama ühemõtteliselt ja oluliselt selgemalt konkureerivate taotluste sisulise hindamise tingimusi, et ettevõtjatel oleks võimalik juba hoonestusloa taotluse ettevalmistamisel kajastada nõutavas detailsusastmes kõiki olulisi aspekte, mida konkureerivate taotluste hindamisel arvesse võetakse. Teeme ettepaneku, et hindamiskomisjon peaks andma hoonestusloa taotlustele siiski ka sisulisi hinnanguid. Samuti tuleks üle vaadata Määruse §-s 2 toodud hindamiskriteeriumid ning välistada TTJA otsustuspädevus tema pädevusse mittekuuluvates küsimustes 2.2 Vastavalt Määrusele saadetakse Arvestatud enampakkumisele konkureerivad Määruse eelnõu koostaja koostöös pädeva taotlused, mille vahel ei ole tuvastatud asutusega on analüüsinud kattuvate alade olulist erinevust. Kuivõrd konkursi tingimusi lähtuvalt EhS § 1139 lg-s 1 ja meretuuleparkide hoonestusloa taotlused § 1137 lg-s 1 sätestatust. Oleme jõudnud on avalikud, siis saab igaüks esitada seisukohale, et ajaliselt esimene taotlus kopeeritud taotluse olematu kuluga vs avaldatakse Ametlikes Teadaannetes vastavalt esialgne taotleja, kes on teinud põhjalikud EhS § 1136 lõikele 1 ja vastavalt sama seadustiku analüüsid, mis alale ja kuidas ta taotluse § 1137 lõikele 1 on 60 päeva jooksul võimalik esitab. Veelgi enam, kõige hilisem antud alale esitada täiendav hoonestusloa taotleja saab lisada taotlusesse mõne taotlus. Nendele taotlejatele, kes on oma „olulise erinevuse“, mis seab esialgse ja hoonestusloa taotluse esitanud osaliselt samale 19 varasemad taotlejad ebasoodsasse alale, antakse võimalus 60 päeva jooksul oma olukorda. Kuivõrd esmataotleja taotlust täiendada/muuta ja esitada uuendatud ettevalmistavad tegevused on igal juhul taotlus, mida saab lugeda EhS § 1139 lõikes 1 teostatud avalikes huvides ning teinud sätestatud ühe avaliku veekogu piiritletud alale võimalikuks konkureerivate taotluste esitatud täiendavaks hoonestusloa taotluseks. esitamise teiste isikute poolt, ei ole Seletuskirjas on tehtud vastavasisuline põhjendatud esmataotlejate muudatus. ebasoodsamasse olukorda jätmine. Eelisostuõigust ei saa määrusega sätestada. Määrus ei näe esialgse taotluse esitajatele Taotlusi ei hinnata punktide alusel, EhS § 1139 ette eeliseid hilisemate taotluste ees. lõiget 1 ja 3 muudeti Riigikogu Võttes arvesse esmataotleja suuremat Majanduskomisjonis enne seaduse eelnõu II panust vastavate alade sobivuse lugemist ja seega ei vasta seaduse muudatus kaardistamisel, ettevalmistavate Riigikogule esitatud seletuskirjas väljatoodule. tegevuste teostamisel ja kulude Aluseks tuleb võtta Majanduskomisjoni kandmisel, oleks õiglane, et protokoll. ebasoodsamas olukorras nähakse esmataotlejale ka soodustatud lähenemine ette. Võimaliku lahendusena näeme, et konkureerivate taotluse hindamisel saab pädev asutus arvesse võtta ka esmataotleja fakti ning võimalusel ette näha esmataotlejale lisapunkte. Seejuures oleks mõistlik, et esmataotlejale tagatakse eelisostuõigus võidupakkumise hinnaga enampakkumine võita. Teeme ettepaneku otsustada eelisostuõiguse kasuks, mis on levinud tavapraktika, kus esmasel taotlejal on võimalus võidupakkumise hinnaga enampakkumine võita. Lisaks teeme ettepaneku lisada konkureerivate taotluste hindamisel täiendava kriteeriumina võimalus anda lisapunkte esmataotlejale. 3. Mis saab juhul, kui enampakkumisele Arvestatud ei laeku ühtegi pakkumist? Määrus ei Pädev asutus määrab konkursi teates EhS § 11310 sätesta, mis sellisel juhul juhtub. Juhime lg 2 p 4 alusel tingimuseks, et osaleja peab tähelepanu, et EhS-s pole sätestatud tegema vähemalt alghinnaga pakkumise. Kui õigusnormi, mis annaks õigusliku aluse ükski osaleja pakkumist ei tee, siis tunnistab oksjoni nurjumise korral hoonestusloa pädev asutus konkursi lõppenuks. andmise menetluse algatamisest keelduda või lõpetada hoonestusloa taotluse haldusmenetlus. Teeme ettepaneku, et kui oksjonile pakkumisi ei tule või see mõnel muul põhjusel ebaõnnestub, siis loetakse võitjaks esialgne taotleja ning algatatakse hoonestusloa menetlus tema taotluse alusel 4. Määrus on ebaselge konkursi ja Arvestatud enampakkumise korraldamise tingimuste Määruse eelnõu koostaja koostöös pädeva osas. EhS § 113(9) lg 1 toob välja, et asutusega on analüüsinud kattuvate alade 20 konkurss viiakse läbi juhul, kui pädevale konkursi tingimusi lähtuvalt EhS § 1139 lg-s 1 ja asutusele on ühe avaliku veekogu § 1137 lg-s 1 sätestatust. Oleme jõudnud piiritletud ala kohta esitatud rohkem kui seisukohale, et ajaliselt esimene taotlus üks hoonestusloa taotlus. Arusaamatuks avaldatakse Ametlikes Teadaannetes vastavalt jääb, kuidas toimub konkurss taotluste EhS § 1136 lõikele 1 ja vastavalt sama seadustiku osas, mille alad kattuvad üksnes osaliselt § 1137 lõikele 1 on 60 päeva jooksul võimalik – kas konkurss tuleks läbi viia üksnes antud alale esitada täiendav hoonestusloa kattuva ala osas või siiski mõlema taotleja taotlus. Nendele taotlejatele, kes on oma terve taotletud ala osas (sh ulatuses, hoonestusloa taotluse esitanud osaliselt samale milles taotluste alad ei kattu). Palume alale, antakse võimalus 60 päeva jooksul oma tuua näide, kuidas konkureerivate taotlust täiendada/muuta ja esitada uuendatud taotluste esitamine, konkursi taotlus, mida saab lugeda EhS § 1139 lõikes 1 korraldamine ning taotluste hindamine sätestatud ühe avaliku veekogu piiritletud alale merealade planeeringu alal nr 2 välja esitatud täiendavaks hoonestusloa taotluseks. näeks. Seletuskirjas on tehtud vastavasisuline täiendus. Advokaadibüroo Sorainen Pöördume teie poole oma kliendi Simply Selgitame Blue Group (edaspidi klient) nimel Innovatsioonialadele esitatavate taotluste osas seoses majandusja muudetakse EhS (elektrituruseaduse ja teiste kommunikatsiooniministri määruse seaduste muutmise eelnõu 696 SE, läbinud eelnõuga Konkureerivate hoonestusloa Riigikogus III lugemise 15.02) paragrahvi 1133 taotluste hindamise tingimused ja kord, lõiget 2 ja täiendatakse punktiga 11 järgmises hoonestusloa menetluse konkursi korras sõnastuses: algatamise kord ja enampakkumise ”11) teave innovatsioonialadele kavandatava alghinna määramise metoodika (edaspidi tehnoloogia uudsuse kohta.” määrus). Esitame määruse eelnõule paragrahvi 1139 lõiget 2 täiendatakse punktiga endapoolse seisukoha ning palume anda 12 järgmises sõnastuses: tagasisidet seisukohaga arvestamise ”12) planeeringus määratletud kohta. Kokkuvõttes leiame, et: - Määrus innovatsioonialale kavandatava tehnoloogia ei täida seadusandja antud ülesannet uudsusest.” töötada välja hoonestusloa taotluste Innovatsioonialadele esitatavad taotlused ja hindamise tingimused ja kord (sh nende hindamise osa on määruse eelnõust hindamise metoodika). Hindamist kustutatud. abistavad ja selgitavad tingimused on jätkuvalt sisustamata; - Määrus ei anna juhiseid hindamaks mereala teemaplaneeringus (edaspidi MTP) toodud innovatsiooniala kasutamist. Samas on teadus- ja arendustegevuse olulisus merealal ning ka energeetikasektoris üks riiklike strateegiate aluspõhimõtteid; - Seevastu sätestab määrus valikuliselt lisatingimusi, mille kehtestamine ei pruugi olla kooskõlas volitusnormi ulatusega. 1. Määrus ei võimalda tuuleenergeetika Arvestatud hoonestusloa taotluste hindamisel Innovatsioonialadel tehnoloogia uudsuse arvestada innovatsioonikriteeriumiga selgitus on toodud EhS-i muudatuste (vt. MTP loob alused avaliku veekogu eelmine punkt) selgitusse. 21 kasutamiseks erinevatel viisidel, sealhulgas võimaldab kasutada mereala innovatsiooniks. MTP seletuskirja lk 42 ütleb, et eskiislahenduse tagasiside põhjal ja tehnoloogia kiiret arengut silmas pidades lisati mh arendajate ettepanekul planeeringusse ka tuuleenergeetika innovatsiooniala. Eelkõige ujuvvundamentidel tuulikutele ja tuuleparkidele, aga ka teistele innovatiivsetele lahendustele mõeldud kinnisjää vaba ala jääb majandusvööndisse, tuuleenergeetika arendusalast nr 2 läände. Ala pindalaks on 88 km2 . Samas ei viita EhS § 113(9) lg 2 selgelt innovatsioonile kui ühele kaalutluskriteeriumile. Oleme oma varasemas kirjas1 toonud välja, et innovatsiooniks ja teadustegevuseks kasutusse antavaid alasid tuleks hinnata erinevalt rannikulähedastest tuulikute ehitamiseks ette nähtud aladest. Panustamist innovatsiooni nimetatud aladel tuleb kaalutlusotsuses eraldi välja tuua, sest vastasel juhul konkureerivad olemasolevad tehnoloogiad samadel alustel uuenduslike tehnoloogiatega ning hoonestusloa menetluse algatamisel saab määravaks enampakkumisel makstav rahasumma. Erisuste puudumisel innovatsioonialade kasutusse andmisel on kaheldav, kas suudetakse saavutada innovatsioonialade loomise algne eesmärk panustada Eesti riigi teadus- ja arendustegevusesse ning tagada tarbijatele mõistliku hinnaga energiavarustus. Hoonestusloa taotluse algatamisel toimuv ülepakkumine võtab ära vajaliku investeeringu teadus- ja arendustegevuselt ning ei taga, et innovatsioonialadel loodaks uuenduslikke lahendusi, mille kaudu saaks arendada ka Eesti kõrgkoole. Innovatsioonikriteeriumi määruses sisustamine EhS § 1139 lg 2 p-de 8 ja 102 alusel võimaldaks kaaluda, kas taotleja pakutav ala kasutusviis tagab ka sisuliselt teadus- ja arendustegevuse antud kohas. Ala kasutusseandmisel peab riik ka mõistma, et tegu on investeeringuga 22 valdkonna arengusse, samas kasu seal läbi viidavatest projektidest on valdkondadeülene. Innovatsioonikriteeriumi lisamine võimaldab hinnata hoonestusloa taotluse sisulist kvaliteeti ning mitte keskenduda ala kasutustasu enampakkumisele. Oleme oma varasemaks kirjas toonud välja Iirimaa, Austraalia, Luxembourgi ning Šotimaa õigusraamistiku näited innovatsiooni arvestamisest tuulikuparkide kavandamisel. Kokkuvõtlikult tuleks meie hinnangul projekti sotsiaalse kasu ning riigi arengudokumentide alusel MTP innovatsioonialadel kaaluda ka: - Kavandatava tehnoloogia uudsust, sealhulgas panna tähele, et tehnoloogia ei pruugi veel olla laialdaselt kasutusel ning tegu võib olla arendusjärgus seadmetega. Uudse tehnoloogia arendamine nõuab samuti suuri investeeringuid; - Asjaolu, et kavandatav tehnoloogia arendatakse välja projekti elluviimise käigus ning see peab olema parem ja efektiivsem, kui seni kasutuses olevad valdavad tehnoloogiad; - Hoonestusluba antakse teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks innovatsioonialal, mis tähendab, et menetluse algatamisel ei ole võimalik panna paika kindlalt kavandatavat tehnoloogiat ega sätestada täpseid tehnilisi parameetreid; - Kavandatava innovatsiooni sotsiaalset mõju mitte ainult teadus- ja arendustegevusele, vaid ka Eestis välja töötatud (the solution with significant local content) lahenduse tööstuslikuks muutmist; - Lahenduse keskkonnakasu, millel on ehituse ja kasutamise ajal võimalikult väike mõju keskkonnale, pakkudes samal ajal keskkonnasõbralikke tooteid või teenuseid. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku lisada määrusesse tuuleenergia innovatsioonivaldkonna taotluste hindamise kriteeriumid, et toetada innovatsioonialade kasutuselevõttu teadus- ja arendustegevuseks. Tingimuste lisamise eesmärk on kaalutlusotsusele toetavate 23 argumentide andmine, et innovatsioonialasid kasutataks sihtotstarbeliselt. 2. Määrus ületab kohati EhS § 113(9) lg 4 Selgitame antud volitusnormi ulatust, samas jätab Riigikogus III lugemise läbinud olulised hindamist abistavad kriteeriumid elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise sätestamata. Määruse teine peatükk seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse sisustab EhS § 113(9) lg-s 2 sätestatud ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 hoonestusloa taotluste hindamise tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku kriteeriume. Kriteeriumite sisustamine ei muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste ole samas järjepidev ning ületab kohati muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. volitusnormiga lubatu piire. EhS 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu seletuskiri § 113(9) osas viitab II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni hindamissüsteemi loomisele, mille alusel otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja antakse taotlejatele punkte. Millise konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet metoodika alusel punkte jagama muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine hakatakse, kas punktidel on maksimum- muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. ja miinimummäärad ning millised Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade asjaolud annavad rohkem punkte jäävad hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb määruse eelnõust selgusetuks. pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. Kokkuvõttes leiame, et esitatud Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole tingimused ei aita kaasa EhS § 113(9) lg vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid 2 sisulisele tõlgendamisele. Taotlejatele taotlusi uuesti hinnata. oleks abiks nimetatud sätet selgitav metoodika4 , kus riik oleks sisustanud kaalutluskriteeriumid näiteks kontrollküsimustiku näol, tuues ühtlasi näidisloetelu nõutavatest dokumentidest. Määruse § 2 lg 1 võimaldab Selgitame konkureerivate hoonestuslubade taotluste Konkureerivate taotluste osas ei toimu enam hindamisel hinnata hoonestusloa taotluses teistkordset hindamist (vt. eelmine punkt) ja esitatud riskide maandamise võimalusi. määruse eelnõu on selles osas muudetud. Juhime tähelepanu, et käesoleva määruse preambulas ei ole viidatud, et määrus täpsustab EhS § 113(3) lg-s 2 sätestatud hoonestusloa taotluse sisu. Lisaks on õiguslikult kaheldav, kas määrusega saab nõuda riskianalüüsi koostamist, kui seadus ei anna selleks õiguslikku alust. Sellest tulenevalt soovitame asjaomase asutuse arvamuse andmise aluseks võtta taotluses esitatud üldine lahenduse ning selle tehniline usaldusväärsus, mitte taotlejate endi tuvastatud riskide maandamise kirjeldus. Määruse § 2 lg 2 sisustab EhS § 113(9) lg- Selgitame s 2 toodud tingimusi, mis sätestavad Konkureerivate taotluste osas ei toimu enam planeeringutes toodud suuniste ja teistkordset hindamist ja määruse eelnõu on keskkonnakaalutluste hindamise. selles osas muudetud. Määruse sõnastus on laiem ning lisab 24 hindamiskriteeriumina planeeringu menetluse käigus kogutud andmete ning mõjude kaalumise. Esmalt on meie hinnangul problemaatiline, et hoonestusloa taotluse sisu hinnatakse planeeringu menetluse käigus kogutud andmetega seonduvalt. Samas omab õiguslikku tähendust üksnes kehtestatud planeering. Hoonestusloa taotlejate jaoks on ebaselge, millistele menetluse käigus kogutud andmetele peaksid taotlused vastama. Ühtlasi on selline lähenemine vastuolus Riigikohtu praktikaga, mis käsitles detailplaneeringu õiguspärasust, kuid mille järeldused on kohaldatavad ka mereala teemaplaneeringule kui haldusaktile. Riigikohus leidis, et haldusakti motiveerimine haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus. Riigikohtu halduskolleegium on motiveerimise vajadust põhjendanud järgnevalt: "Kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema. Viitamine menetluses kogutud teiste isikute koostatud dokumentidele ei võimalda ei menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. /- / Selgeks ja üheselt mõistetavaks regulatsiooniks ei saa pidada seda, mis ei ole sätestatud eraldi detailplaneeringu kehtestamise otsuses või väljendatud selgelt detailplaneeringu lõpptulemuseks olevas kaardis või tekstilises osas. Arusaam, nagu võiks detailplaneeringu kooskõlastamise tingimused olla välja toodud üksnes kooskõlastavate haldusorganite kirjades, võib põhjustada vaidlusi nende kohustuslikkuse ja täitmise üle ning tuua lõppkokkuvõttes kaasa pöördumatut kahju. Sellest tulenevalt soovitame taotluste hindamisel mitte lähtuda planeerimismenetluse 25 käigus kogutud andmetest, vaid planeeringuga kehtestatud eesmärkidest ja tingimustest ning kavandatava tegevuse mõjust planeeringus püstitatud eesmärkide saavutamisele. Määruse § 2 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt Selgitame kontrollitakse taotleja tegevusala Konkureerivate taotluste osas ei toimu enam majandustegevuse registris. Õiguslikult teistkordset hindamist ja määruse eelnõu on on ebaselge, miks peab hoonestusloa selles osas muudetud. taotlejal olema MTR registreering, kui tegu ei ole Eestis asutatud äriühinguga (samas on tegu Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud isikuga). Lisaks on küsimus, milliste tegevuslubade olemasolu kontrollitakse hoonestusloa taotlemise faasis. Hoonestuslubade andmine on suunatud avaliku veekogu põhja kasutusse andmisele, millele järgnevad ehitus- ja kasutusluba ning muud tegevusload, sh elektritootmiseks vajalikud load. EhS § 113(3) lg 2 ei sätesta, et hoonestusloa taotlejal peaks olema kehtiv elektrienergia tootmise või muu ELTS § 22 sätestatud tegevusluba. Soovitame nimetatud nõuded eelnõust eemaldada, sest nii Eesti kui ka Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud isiku vaates on selline nõue ülemäärane. Määruse § 2 lg 4 p 3 sätestab, et Selgitame hoonestusloa taotluses hinnatakse kasu Konkureerivate taotluste osas ei toimu enam kohaliku omavalitsuse üksusele. Kuna teistkordset hindamist ja määruse eelnõu on tegu on avalike veekogudega, kus selles osas muudetud. arendatavad alad võivad olla kaugel rannikust, siis jääb ebaselgeks, milliste kohalike omavalitsuste kasu selle kriteeriumi alusel hinnatakse. Kui viidata soovitakse projekti üldisele sotsiaalsele kasule ja näiteks arendusprojektist tekkivale töökohtadele lähedal asuvates kohalikes omavalitsustes, siis tuleks see tingimus selgemalt sõnastada. Sõnastus on ka problemaatiline selles vaates, et see viitab kohalikule kasule, mis on olnud kohaliku kasu instrumendi loomisel kasutatav termin. Kuna tegu ei ole ühegi kohaliku omavalitsuse territooriumiga, ei tohiks määruse rakendamisel tekkida küsimust kohalikust kasust kohaliku kasu instrumendi võtmes. Seega segaduste 26 vältimiseks, soovitame vastava tingimuse eelnõust välja võtta Määruse § 2 lg 7 võimaldab kaaluda riigi Selgitame eelistusi mereala kasutamisel. Riigi Konkureerivate taotluste osas ei toimu enam eelistused on alade ja tingimuste kaupa teistkordset hindamist ja määruse eelnõu on sätestatud MTP-s. Õiguslikult jääb selles osas muudetud. arusaamatuks, millistest õiguslikult siduvatest dokumentidest võiks selguda täiendavaid riigi eelistusi. Kindlasti ei saa riigi nägemus olla sõnamurdlik MTP-s kokku lepitud tingimuste osas. Sellest tulenevalt on soovitav välja tuua, milliseid riigi arengudokumente ja asjaomaste asutuste arvamusi tuleks vähemalt arvesse võtta, et riigi eelistusi rahuldavalt käsitleda. Utilitas Wind 1. Hindamiskomisjoni liikmetest Selgitame Määruse eelnõu § 1 lg 2 kohaselt on Määruse eelnõu on muudetud seoses asjaoluga, konkureerivate taotluste hindamise ja et Riigikogus III lugemise läbinud hoonestusloa menetluse konkursi elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse Järelevalve Amet („TTJA“). Sama ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 tuleneb EhS § 1139 lg-st 1 ja EhS § 11310 tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku lg-st 1. Samas ei ole määruse eelnõus muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste täpsustatud, kuidas konkureerivate muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. taotluste hindamine protseduuriliselt läbi 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu viiakse, sh kes on konkreetseteks II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni hindajateks. otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. Konkursi korraldab pädev asutus (TTJA). 2. Konkureerivate taotluste Selgitame hindamise kriteeriumitest Riigikogus III lugemise läbinud EhS § 1139 lg 1 sätestab, et kui TTJA-le elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise on ühe avaliku veekogu piiritletud ala seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse kohta esitatud rohkem kui üks ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 hoonestusloa taotlus (konkureeriv tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku taotlus), mille puhul puuduvad EhS §-s muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste 11311 sätestatud hoonestusloa menetluse muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. algatamisest keeldumise alused, 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu algatatakse hoonestusloa menetlus selle II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni taotluse alusel, mis vastab EhS § 1139 otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja lõikes 2 sätestatud aspektidele. Kui konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet nendele aspektidele vastab mitu muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine konkureerivat taotlust, viiakse läbi EhS § muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. 27 11310 lõikes 1 sätestatud konkurss. Teiste Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade taotluste kohta teeb TTJA keelduva hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb otsuse. pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. EhS § 1139 lg 2 kohaselt hindab TTJA Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole konkureerivaid taotlusi, lähtudes: 1) vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid asjaomase asutuse arvamusest; 2) taotlusi uuesti hinnata. planeeringutes toodud suunistest; 3) keskkonnakaalutlustest; 4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisust; 5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest; 6) riigi majanduslikust kasust; 7) avaliku veekogu alale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast; 8) projekti sotsiaalsest kasust; 9) avaliku veekogu ala kasutamise otstarbest; 10) vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele; 11) riigi eelistusest avaliku veekogu ala kasutamisel. EhS § 1139 lg 2 puhul on problemaatiline juba ainuüksi asjaolu, et loetelus esitatud aspektidele “vastavust” ei ole võimalik kontrollida (nagu EhS § 1139 lg 1 nõuaks), kuna need ei ole selgelt piiritletud tingimused, vaid pigem abstraktsed võrdluskriteeriumid. Näiteks „majandustegevuse sisule“ või “majandusvõimekusele” ei ole võimalik “vastata”. Samas, jättes isegi eeltoodu kõrvale, tuleks kavandatavas määruses tagada vähemalt kehtiva EhS-i piires täielik õigusselgus, kuidas ja millistel täpsetel alustel konkureerivate taotluste hindamine toimub. Tähendust omavad aspektid ei tohiks tagantjärele üllatuslikuna tulla. Läbipaistvuse ja selguse huvides on tarvilik kavandatavas määruses sätestada igale hindamise tingimusele (aspektile) vastavad konkreetsed mõõdikud, mis on üheselt kontrollitavad ja võrreldavad. Vastasel juhul on hindamine ühelt poolt pelgalt näiline ja formalistlik ning teisalt avatud ebavajalikele vaidlustele. Utilitas Windi hinnangul oleks määruse eelnõu §-i 2 vaja samal eesmärgil täpsustada ning esitab alljärgnevalt vaid mõned näited ebamäärasusest just meretuuleparkide näitel. 28 Esiteks, määruse eelnõu § 2 lg 2 kohaselt arvestatakse EhS § 1139 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel hoonestusloa taotluses kirjeldatud kavandatava tegevuse kooskõla planeeringus antud suuniste ja tingimustega, planeeringu menetluse käigus kogutud andmetega ning kavandatava tegevuse mõju planeeringus ettenähtud eesmärkide saavutamisele. Määruse eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Hoonestusloa taotluste puhul hinnatakse, kas taotleja on oma planeeritavas tegevuses lähtunud planeeringus ettenähtud tingimustest, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia /---/ Keskkonnakaalutluste puhul võetakse arvesse kavandatava tegevuse sobivust keskkonda lähtuvalt kehtivast planeeringust ja olemasolevatest andmetest /---/ hoonestusloa taotlusest nähtub, kas hoonestusloaga taotletavale alale antud majandustegevus sobib. Kui merealaplaneeringus on konkreetselt välja toodud alad, kuhu võib näiteks meretuuleparke püstitada, siis on selge, et esmased uuringud selles osas on juba planeeringu läbiviimise käigus teostatud. /---/.” Arusaamatuks jääb, mille põhjal eristataks kõnealuste kriteeriumite alusel konkureerivaid taotlusi, mis on (kõik) esitatud meretuulepargi rajamise eesmärgil Eesti mereala planeeringus (“MSP”) ette nähtud tuuleenergeetika arendamiseks sobivatele aladele. Teiseks, määruse eelnõu § 2 lg 3 sätestab, et EhS § 1139 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel kontrollitakse hoonestusloa taotleja: 1) tegevusala majandustegevuse registris; 2) tegevusloa olemasolu majandustegevuse korral, kui see on nõutud; 3) ettevõtja hoolsuskohustuse täitmist ja maksuvõlgade puudumist; 4) majanduslikku võimekust taotletava hoonestusloa projekt teostada. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt „hindab pädev asutus hoonestusloa 29 taotleja majandustegevuse sisu selles osas, mil määral toetab hoonestusloa taotleja senine majandustegevus kavandatava tegevuse elluviimist. Esmase hindamise aluseks on andmed majandustegevuse registris /---/ Pädev asutus kontrollib taotleja tegevusluba ja selle vastavust tegelikele tegevustele jne. /---/ Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamisel võetakse arvesse hoonestusloa taotleja võimekust taotletava hoonestusloa projekt teostada, hinnatakse majandusvõimekust osas, mis puudutab riiklike maksuvõlgade puudumist või ajatamist, taotleja omakapitali olemasolu ja majandusnäitajaid ning taotleja finantsvõimekust.” Segaseks jääb aga, kas ja millise registreeringu ja/või tegevusloa olemasolu meretuulepargi hoonestusloa taotleja puhul kontrollitaks. Elektrienergia tootmiseks peab iseenesest tõesti olema tegevusluba (ELTS § 22 lg 1 p 1). Samas, kuni 06.05.2022 kehtinud ELTS § 922 sätestas, et hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale ELTS-i tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale KonkS § 2 lõike 3 tähenduses. Eelnõu 581 SE I lugemise seletuskirja kohaselt oli põhjus hoonestusloa andmise võimaldamiseks ka elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale asjaolu, et niikaua kui projektid on arendamisjärgus, ei saa ettevõtja veel taotleda tootmise tegevusluba, kuna tal pole võimalik ette näidata tootmisseadmeid, millega elektrit tootma hakatakse. Seega, kui meretuulepargi hoonestusloa taotleja puhul asutakse juba hindamisel kontrollima tegevusloa olemasolu, tuleb proportsionaalsuse tagamiseks igal juhul aktsepteerida, kui tegevusluba on taotlejaga samasse kontserni kuuluval ettevõtjal. Samuti jääb arusaamatuks, mida ikkagi peetakse silmas “majandusliku 30 võimekuse” all. Määruse eelnõu seletuskirjast jääb mulje, justkui arvestatakse üksnes hoonestusloa taotleja enda (kui juriidilise isiku) näitajaid. Kindlasti ei oleks niivõrd kitsas lähenemine põhjendatud. Eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirjas on (hoonestusloa taotluses esitatavate andmete kontekstis) viidatud, et finantsallikana on aktsepteeritud nii omavahendid, laen kui ka investori kaasamine. Järelikult ei saa ka taotluste hindamisel lähtuda üksnes kitsalt taotleja enda võimekusest. Kolmandaks, määruse eelnõu § 2 lg 4 kohaselt hinnatakse EhS § 1139 lõikes 2 punktis 6 nimetatud juhul järgmisi näitajaid: 1) avaliku veekogu kui riigile kuuluva vara väärindamist; 2) sobivus riigile oluliste teenuste ja majandustegevuste elluviimise toetamiseks; 3) kasu kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi majanduslikule arengule. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt: „Näiteks kui Eesti riigi taastuvenergia eesmärgi täitmiseks on vajalik püstitada meretuuleparke, siis võrreldes majandustegevusega merealal, mis ei ole riigi arengudokumendides välja toodud ja ei oma nii suurt mõju Eesti riigile, tuleb hindamisel seada eelistatud taotluseks meretuulepargile hoonestusloa menetluse alustamine. /---/ [punkti 2 alusel hinnatakse] hoonestusloa alusel püstitava ehitisega seonduvat majandustegevuse sisu ja seda, kas see toetab riigile oluliste teenuste ja majandustegevuse elluviimist. /---/ Majanduslik kasu riigile tuleneb hoonestusloa tasust, riigile laekuvatest maksudest, keskkonnahäiringu hüvitamise tasust, milleks on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mida makstakse meretuuleparkide puhul kohalikele omavalitsustele, kes asuvad meretuulepargi areaalis. /---/ Näiteks tuleb planeeritava meretuulepargi ja muu planeeritava majandustegevuse hindamisel võtta arvesse, et taastuvenergia arendamine 31 minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning tõstab majanduse konkurentsivõimet.” Määruse eelnõu seletuskirjas on toodud ka näited meretuuleparkide rajamise mõjust taastuvelektri osakaalule, teistele majandussektoritele ja võimalikest hüvedest, mida kohalik kogukond saab. Utilitas Windi hinnangul peaks määruse eelnõust selgelt välja tulema, et kõiki meretuuleparke ei loeta „riigi majandusliku kasu” kriteeriumi alusel a priori võrdseks ehk teisisõnu võetakse arvesse konkreetse kavandatava meretuulepargi projekti majanduslikku kasu kohalikule omavalitsusele, kogukonnale, riigile ja teistele majandussektoritele. Neljandaks, määruse eelnõu § 2 lg 6 sätestab, et EhS § 1139 lõikes 2 punktis 8 nimetatud juhul võetakse arvesse: 1) mõju tööhõivele; 2) projekti seost teiste tegevusvaldkondadega. Määruse eelnõu seletuskirjas on „mõju tööhõivele“ selgitatud: „Mõju tööhõivele seisneb uute töökohtade loomises nii ehituse kui ka hilisema majandustegevuse käigus. Näiteks loob meretuulepargi püstitamine täiendavaid töökohti sadamatesse, mis hakkavad teenindama meretuuleparke.” Utilitas Windi hinnangul peaks määruse eelnõust selgelt välja tulema, et kõiki meretuuleparke ei loeta mõju osas tööhõivele kohe võrdseks ehk teisisõnu võetakse arvesse konkreetse kavandatava meretuulepargi projekti mõju töökohtade loomisele. Viiendaks, EhS § 1139 lg 2 p-des 9 ja 10 nimetatud aspekte (avaliku veekogu ala kasutamise otstarve ja vastavus riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele) ei ole määruse eelnõus üldse täpsustatud. Arusaamatuks jääb, mille põhjal eristataks kõnealuste kriteeriumite alusel konkureerivaid taotlusi, mis on (kõik) esitatud meretuulepargi rajamise eesmärgil. 32 Kuuendaks, määruse eelnõu § 2 lg 7 kohaselt võetakse EhS § 1139 lõike 2 punktis 11 nimetatud juhul arvesse kavandatava tegevuse vastavust riigi kui mereala omaniku eelistustele mereala kasutamisel. Riigi eelistusena võetakse arvesse riigi arengudokumentidest lähtuvaid eesmärke ning asjaomaste asutuste arvamusi. Vajadusel võib pädev asutus küsida asjaomastelt asutuselt täiendavaid seisukohti riigi eelistuste kohta. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt: “Riigi arengudokumentidest lähtuvate eesmärkide vastavuse puhul hinnatakse hoonestusloa taotluste puhul, kas kavandatav tegevus on vastavuses riigi arengudokumentidest lähtuvate eesmärkidega.” Jällegi jääb arusaamatuks, mille põhjal eristataks kõnealuse kriteeriumi alusel konkureerivaid taotlusi, mis on (kõik) esitatud meretuulepargi rajamise eesmärgil. „Riigi eelistuste“ hindamine ja nende alusel taotluste võrdlemine ei tohi jääda niivõrd ebamääraseks ning peab põhinema ettenähtavatel ja objektiivsetel näitajatel. 33  3. Konkureerivate taotluste alade Arvestatud määratlemisest Määruse eelnõu koostaja koostöös pädeva Määruse eelnõu seletuskirjas on § 4 juures asutusega on analüüsinud kattuvate alade asutud lahendama ka küsimust, kuidas konkursi tingimusi lähtuvalt EhS § 1139 lg-s 1 ja toimub alade määratlemine olukorras, kus § 1137 lg-s 1 sätestatust. Oleme jõudnud konkureerivate taotluste koormatavad seisukohale, et ajaliselt esimene taotlus alad kattuvad vaid osaliselt. avaldatakse Ametlikes Teadaannetes vastavalt Utilitas Wind juhib tähelepanu, et EhS ei EhS § 1136 lõikele 1 ja vastavalt sama seadustiku sisalda volitusnormi, mis võimaldaks § 1137 lõikele 1 on 60 päeva jooksul võimalik kavandatud määrusega reguleerida antud alale esitada täiendav hoonestusloa konkureerivate taotluste alade endi taotlus. Nendele taotlejatele, kes on oma piiritlemist. Määruses saab reguleerida hoonestusloa taotluse esitanud osaliselt samale konkureerivate taotluste hindamise alale, antakse võimalus 60 päeva jooksul oma tingimusi ja korda (EhS § 1139 lg 4). taotlust täiendada/muuta ja esitada uuendatud Alade määratlemise näol on tegemist kuni taotlus, mida saab lugeda EhS § 1139 lõikes 1 06.05.2022 kehtinud VeeS-i ning alates sätestatud ühe avaliku veekogu piiritletud alale 07.05.2022 kehtivate EhS-i sätete esitatud täiendavaks hoonestusloa taotluseks. tõlgendamise küsimusega. Seletuskirjas on tehtud vastavasisuline Samas märgib Utilitas Wind selguse muudatus. huvides, et määruse eelnõu seletuskirjas esitatud tõlgendus konkureerivate taotluste alade määratlemisest ei vasta osaliselt VeeS-ile ja EhS-ile. Nimelt, iseenesest on määruse eelnõu seletuskirjas õigesti märgitud, et konkursi objektiks loetakse „ainult need avaliku veekogu piiritletud alad, mille osas hoonestusloa taotlused kattuvad.“ Määruse eelnõu seletuskirjas on edasi aga toodud näidisena joonis mereala osas, kus osaliselt kattuvad Utilitas Windi esitatud hoonestusloa taotlused Saare-Liivi 1-3 aladele ning European Energia Estonia OÜ hoonestusloa taotlus Ruhnu 1 ja Ruhnu 2 aladele. Tänaseks on Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakenduse andmetel esitatud veel osaliselt kattuv UAB „Ignitis Renewables“ hoonestusloa taotlus alale 2. Määruse eelnõu seletuskirjas on nimetatud näite kohta märgitud: “Konkureerivasse menetlusse minevateks aladeks on seega viis kattuvat ala.” Teisisõnu – lähtutud on tõlgendusest, justkui kirjeldatud olukorras jaotatakse hoonestusloa taotluste alad kattuvateks osadeks, kusjuures jaotamisel lähtutaks korraga nii esimese hoonestusloa taotluse kui täiendava (konkureeriva) hoonestusloa taotluse piiridest ehk 34 konkureerivateks aladeks loetakse kõige väiksemad kattuvad ühikud. Vastav lähenemine oleks aga õigusvastane. Nimelt, kuni 06.05.2022 kehtinud VeeS § 219 lg 4 ls 1 sätestas, et teate avaldamisest arvates 20 päeva jooksul on teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. EhS § 1137 lg 1 sätestab samuti, et EhS § 1136 lõikes 1 sätestatud teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on huvitatud isikul õigus esitada veekogu sama piiritletud ala ehitisega koormamiseks omapoolne EhS §-s 1133 sätestatud nõuetele vastav hoonestusloa taotlus. Seega, ainuvõimalik on VeeS-i ja EhS-i tõlgendada nii, et täiendava (konkureeriva) hoonestusloa taotluse saab esitada üksnes samale koormatavale alale ehk määruse eelnõu seletuskirjas toodud näite puhul ei ole täiendav taotlus nõuetekohanegi. Isegi kui täiendava taotluse saaks esitada esimese hoonestusloa taotluse koormatavast alast mingile osale (näiteks poolele Saare-Liivi 2 alast), ei ole kindlasti võimalik määratleda täiendava taotluse koormatavat ala diagonaalis üle mitme esimesena esitatud hoonestusloa taotluse ala (nagu antud juhul diagonaalis üle Saare-Liivi 1-3 alade osade). Vastupidine (hoonestusloa taotluste alade „osadeks jaotamine“) viiks ebaloogilise lõpptulemini – ei esimene ega täiendav hoonestusloa taotlus ei ole ju esitatud määruse eelnõu seletuskirjas viidatud „viiele kattuvale alale“ ning niimoodi kunstlikult väikseimateks osadeks jaotatud taotlusi ei ole võimalik adekvaatselt hinnata ega võrrelda. VeeS § 219 lg 5 ja EhS § 1139 lg 1-2 kohaselt hinnatakse/võrreldakse samuti hoonestusloa taotlusi, mitte taotluste osi. VeeS ja EhS põhinevad loogikal, et esimene hoonestusloa taotleja määrab ära ka koormatavate alade piirid. Veelgi enam – VeeS-i ja EhS-i mõttele ei vasta ning lubamatu oleks olukord, kus 35 ühes piirkonnas menetletakse kunstlikult väikeste tükkide kaupa ning läbisegi erinevate arendajate meretuuleparkide hoonestusloa taotlusi. Hoonestusloa menetluse läbiviimine muutuks kirjeldatud viisil ebaproportsionaalselt keerukaks kui mitte võimatuks. Samuti ei oleks isegi hoonestusloa andmisel vastavate „väikemeretuuleparkide“ vaheldumisi rajamine realistlik. 4. Enampakkumise alghinnast Selgitame Määruse eelnõu § 6 lg 1 p 2 sätestab, et Riigikogus III lugemise läbinud enampakkumise alghind on avaliku elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise veekogu koormamise korral seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse tuuleelektrijaamaga 25 000 eurot ehitusseadustikku ning konkursi alghind ruutkilomeetri kohta vastavalt konkursi sätestatakse seadusega. objektiga seotud hoonestusloaga Alginda meretuuleparkide konkursile on koormatava veekogu ala suurusele. määruse eelnõus märgitud summa muudetud ja Kuni 06.05.2022 kehtinud VeeS § 222 lg vähendatud 15 000 eurole ruutkilomeetri kohta. 3 sätestas, et ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse Enampakkumise alghinna kujundab kogu koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste taotletava ala suurus. vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. Alates 07.05.2022 kehtiv EhS § 1131 lg 4 ls 2 sätestab samuti, et ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariidist lähtuvalt. Määruse eelnõust jääb ebaselgeks, kuidas arvutatakse alghinda olukorras, kus näiteks esimeses hoonestusloa taotluses on üksikute ehitiste (elektrituulikute) vahel enam kui 1000-meetrine vahemaa, ent täiendava (konkureeriva) taotluse puhul on elektrituulikute vahemaa vähem kui 1000-meetrine. Hoonestusloaga koormatava veekogu ala suurus loetakse kõnealustel näidetel oluliselt erinevaks ehk ka alghinna suurus ei ole üheselt määratletav. 5. Enampakkumise võitja Võetud teadmiseks määramisest Eluliselt ebausutav, üleminekud ja jagunemised Määruse eelnõust tuleneb, et jne võivad juhtuda. enampakkumise võitjaks tunnistatakse kõrgeima pakkumuse teinud osaleja. 36 Utilitas Wind ei tea teistest riikidest analoogset näidet, kus oleks õnnestunult korraldatud sarnase ülesehitusega enampakkumine aladele, mille meretuulepargina realiseeritavus (sh keskkonnamõju kontekstis) selgub alles tulevikus hoonestusloa menetluse tulemusena. Oluline on, et määruse eelnõu järgne enampakkumise meetod ei avaks ust spekuleerimisele. Käesoleval hetkel näeme mitmeid olulisi riske, mis on maandamata. Olukorras, kus ühelt poolt hoonestusloa taotlejale ega taotlusele VeeS ja EhS tasandil kuigi kõrgeid nõudeid ei seata ning teiselt poolt on enampakkumise objektiks pelgalt abstraktne hoonestusloa menetluse läbimise õigus teatud merealal, tuleb tagada, et võitnud pakkumine põhineb reaalsel arendushuvil. Riiklikuks eesmärgiks on ka määruse eelnõu seletuskirja kohaselt meretuuleparkide tegelik püstitamine, mitte kitsalt menetlus ise. Järelikult ei piisa nö tavaloogikat järgivast lihtsa enampakkumise korrast, mida võib õigustatult kasutada situatsioonis, kus riigil on huvi üksnes võitnud pakkumuse hinna näol otsest tulu teenida, enampakkumise objekt on reaalselt projektina piiritletav ning spekuleerimise riski saab hinnata madalaks. Antud juhul on taustsüsteem vastupidine ning luua tuleb mehhanism, mis välistaks spekulatiivsed pakkumused. Samuti ei taga määruse eelnõus ette nähtav enampakkumise meetod hetkel kuidagi seda, et Eestisse loodaks uusi väärtusahelaid. Vastava aspekti ignoreerimine oleks vastuolus ka EhS § 1139 lg 2 p-des 6 ja 8 ning määruse eelnõu § 2 lg-tes 4 ja 6 sätestatud hindamiskriteeriumite eesmärgiga (võimendada meretuulepargi rajamisega seotud laiemat majanduslikku kasu Eesti riigile, kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele ning ettevõtjatele). Varasemalt on MKM mõistliku alternatiivina välja toonud võimaluse anda esimese hoonestusloa taotluse 37 esitajale eelisostuõigus kõrgeima pakkumuse hinnaga. EhS § 11310 lg 10 kohaselt algatatakse hoonestusloa menetlus konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtaja jooksul. Olukord, kus esimene hoonestusloa taotleja teeb kõrgeima hinnaga võrdväärse pakkumuse ehk pakub ka ise „kõrgeimat hinda“ ning tunnistatakse enampakkumise võitjaks, ei oleks kuidagi EhS § 11310 lg-ga 10 vastuolus. 38  6. Enampakkumise võitnud Mitte arvestatud pakkumise hinna maksmise Konkursil pakutud hind on tasu selle eest, et seda tähtajast. hinda pakkunud isiku taotluse alusel algatatakse Määruse eelnõu § 4 sätestab, et konkursi hoonestusloa menetlus. See määrab kindlaks objektiks on avaliku veekogu ala suhtes selle, kelle taotluse alusel menetlus algatatakse, hoonestusloa menetluse algatamine. ei midagi muud. Konkursil pakutud hind ega osa Sama tuleneb EhS § 11310 lg-st 10. sellest ei ole tasu hoonestusloa andmise eest. Määruse eelnõu § 13 lg 1 sätestab, et Seega tuleb isikul enda pakutud hind tasuda enampakkumise võitja on kohustatud olenemata sellest, kas hoonestusluba antakse või tasuma 50 protsenti oma kõrgeima kas see antakse samadel tingimustel, nagu ta pakkumise summast 30 päeva jooksul taotles. Riski, et hind tuleb tasuda, aga enampakkumise võitja kinnitamise otsuse hoonestusluba ei antagi, võtab seega konkursil kättesaamisest otsuses märgitud osaleja konkursil osalemisega ja selle riski pangakontole. Määruse eelnõu § 13 lg 3 suurus ei muutu hoonestusloa menetluse käigus. kohaselt maksab ülejäänud 50 protsenti Hoonestusloa menetluse käigus selgub konkursil oma kõrgeima pakkumise summast osalemisega võetud riski realiseerumise enampakkumise võitja TTJA määratud tõenäosus, kuid see ei muuda kohustust tasuda tähtpäevaks, kuid mitte hiljem kui viis hind, mille osaleja on konkursil osalemisega päeva enne hoonestusloa menetluse võtnud. alustamist § 13 lõikes 1 sätestatud Vastavalt määruse eelnõule tehtud märkustele ja pangakontole. ettepanekutele on eelnõu koostaja vähendanud Seega tuleb määruse eelnõu praeguse konkursi alghinda ja see kajastub 10 sõnastuse kohaselt tasuda võitnud ehitusseadustiku § 113 lg 2 punktis 1 pakkumuse hind tervikuna justkui juba (elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise enne hoonestusloa menetluse algatamist. seaduse eelnõu 696 SE, III lugemisega vastu Määruse eelnõu seletuskirjas on aga võetud 15.02, ei ole veel jõustunud). märgitud: „Lähtudes asjaolust, et konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad EhS §-s 11311 sätestatud asjaolud (EhS § 11310 lg 13), milleks on ka näiteks oht keskkonnale, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada ja selline oht selgub alles täiendavate uuringute käigus, siis on põhjendatud enampakkumise summa kahes jaos tasumine. Merealaplaneering annab küll olulise informatsiooni erinevate piirangute ja ohtude suhtes, samas määrates näiteks eeldatavad võimalikud alad meretuuleparkidele, siis lõplik selgus tuulepargi püstitamise võimalikkusest selgub alles keskkonnamõjude hindamise ja sellega seonduvalt täiendavate läbiviidavate uuringute käigus. Määruse eelnõu koostamisel on arvesse võetud ka asjaolu, et konkursi alghind, eriti 39 meretuuleparkidele, on üsna kõrge ja kui hoonestusloa menetlus lõpeb hoonestusloa andmisest keeldumisega, siis antud summat ettevõtja enam tagasi ei saa.“ Seega on määruse eelnõu seletuskirjas lähtutud igati loogilisest tõdemusest, et ehkki MSP-s määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobivatele aladele on eelduslikult meretuuleparkide rajamine võimalik (vt ka nt RKHKo nr 3-16-1472, p 28), ei ole ka algatatud hoonestusloa menetluse korral hoonestusloa andmine kuidagi kindel. Eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirjas on samuti välja toodud: „Kehtiva veeseaduse ja antud eelnõu (§-d 1139 ja 11310) järgi on võimalik panna konkursile ka hoonestusloa menetluse alustamine, kuid see ei anna konkursil osalejale garantiid, et hoonestusloa menetluse alustamine lõpeb hoonestusloa andmisega /---/. Näiteks võib erinevate uuringute ja mõjude hindamise tulemusena selguda, et konkursi korras algatatud hoonestusloa menetluse tulemusel pole siiski võimalik hoonestusluba anda, sest antud aladele ei ole võimalik tuuleparke püstitada /---/.“ Arvestades teiselt poolt nii alghinna kui veel enam kõrgeima pakkumuse suurust, ei oleks mingil juhul proportsionaalne nõuda kogu hinna tasumist juba enne hoonestusloa menetluse algatamist. Utilitas Windi arusaamisel on määruse eelnõu sõnastamisel läinud hoonestusloa menetluse algatamise ning hoonestusloa andmise menetlusfaasid vahetusse ning määruse eelnõu koostajate tegelik tahe oligi määratleda, et teine 50% hinnast tasutakse vahetult enne hoonestusloa andmist. Varasemalt on MKM samuti väljendanud soovi, et märkimisväärne osa hinnast tasutaks alles hoonestusloa andmise ajaks. Samas ei ole Utilitas Windi hinnangul isegi 50% hinna nõudmine enne hoonestusloa menetluse algatamist proportsionaalne ega arvesta piisavalt hoonestusloa taotleja riski ja rahalist koormust. Hoonestusloa taotlejal puudub 40 igasugune kindlus hoonestusloa andmise osas enne uuringute ja keskkonnamõju hindamise läbimist ning juba ainuüksi vastav protsess maksab miljoneid eurosid. Teisalt on MSP koostamise korraldajaks olnud riik (Rahandusministeerium), samas kui hoonestusloa menetlusest riigile langev otsene rahaline koormus ei ole märkimisväärne. Utilitas Wind teeb ettepaneku määruse eelnõu muuta nii, et 20% võitnud pakkumise hinnast tuleks tasuda enne hoonestusloa menetluse algatamist ning 80% vahetult enne hoonestusloa andmist. Juhul kui hoonestusloa menetluse tulemusena keeldutakse hoonestusloa andmisest, tagastataks taotlejale makstud 20%-st pool (10%). Kõnealune lahendus oleks proportsionaalne ning kannaks huvide tasakaalustamise eesmärki. Nimelt, riik saab minimaalse 10% arvel kaetud vähemalt hoonestusloa menetlusega seotud otsesed kulud. Hoonestusloa andmise korral oleks arendaja kohustatud ka ülejäänud hinna tasuma. Samas, kui hoonestusloa menetluse tulemusena selgub, et alale ei ole võimalik meretuuleparki rajada, on arendaja niigi suures ulatuses kulutusi teinud ehk lisanduv 10% hinna riski kandmine on enam kui piisav. Selguse huvides märgime, et EhS ei välista hinna osalist tasumist ka pärast hoonestusloa menetluse algatamist. EhS § 11310 lg 10 sätestab, et hoonestusloa menetlus algatatakse konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtaja jooksul. Kõnealune sõnastus pärineb omakorda 01.07.2015 jõustunud toonase VeeS v.r § 227 lg 57 muudatustest. Vastava sätte aluseks olnud eelnõu 572 SE II lugemise muudatusettepaneku nr 59 selgitus ei viita kuidagi, et eesmärk olnuks nõuda, et pakutud summa peab olema tervikuna laekunud tingimata enne hoonestusloa menetluse algatamist. Hoonestusloa menetluse algatamise otsuses on võimalik ülejäänud osa summa tasumise kohustus 41 määrata kõrvaltingimusena (ehk sisuliselt ühe tingimusena hoonestusloa andmiseks). Kokkuvõttes loodame, et meie täiendus- ja muudatusettepanekud on abiks määruse eelnõu sõnastamisel nii, et protsessi tulemusena oleks Eesti mereala kasutuselevõtt tuuleenergeetika tootmisvõimsuste rajamiseks jätkuvalt võimalik ja realistlik ega sumbuks vaidlustesse või ebavajalikesse takistustesse. Rahandusministeerium 1. Määruse § 2 lg 4 p 1 kohaselt hindab Selgitame pädev asutus avaliku veekogu kui Täiendavat hindamist määruse eelnõu enam ei riigile kuuluva vara väärindamist. sätesta. EhS § 1139 lg 4 elektrituruseaduse ja Vastavalt Eesti mereala planeeringule teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 696 (MSP) tuleb eelistada mereala SE, 15.02 III lugemise läbinud, kuid mitte veel kooskasutust, nt on MSP seletuskirja jõustunud) tunnistatud kehtetuks. 5.6.5 tuuleenergeetika suunistes on toodud, et tuuleenergeetika arendusaladel on soositud vesiviljeluse arendamine. Seega palume määruse seletuskirja täiendada, et riigile kuuluva vara väärindamisel eelistatakse kooskasutust – näiteks võrreldes ainult tuulepargi rajamisega on eelistatud tuulepark koos vesivesiviljelusega. 2. Määruse § 4 seletuskirjas olevat Arvestatud joonist vaadates tekitab segadust Määruse eelnõu koostaja koostöös pädeva loodava enampakkumise korra asutusega on analüüsinud kattuvate alade praktiline rakendatavus. Ennekõike konkursi tingimusi lähtuvalt EhS § 1139 lg-s 1 ja olukorras, kus alad, millele § 1137 lg-s 1 sätestatust. Oleme jõudnud enampakkumine korraldatakse, on seisukohale, et ajaliselt esimene taotlus väikesed ja kattuvaks osutuvad avaldatakse Ametlikes Teadaannetes vastavalt rohkem kui kahe arendaja huvid. EhS § 1136 lõikele 1 ja vastavalt sama seadustiku Sellisel juhul võib tekkida olukord, § 1137 lõikele 1, kui 60 päeva jooksul on kus arendaja jaoks muutub tuulepargi võimalik antud alale esitada täiendav arendamine mõttetuks või võimatuks, hoonestusloa taotlus. Nendele taotlejatele, kes kuna ta ei saa hoonestusalana loogilist on oma hoonestusloa taotluse esitanud osaliselt tervikut kokku. Kuidas samale alale, antakse võimalus 60 päeva jooksul enampakkumine sellisel juhul oma oma taotlust täiendada/muuta ja esitada eesmärki täidab? Ühtlasi tekib uuendatud taotlus, mida saab lugeda EhS § 1139 küsimus, kas selliselt enampakkumise lõikes 1 sätestatud ühe avaliku veekogu käigus omandatud hoonestusload on piiritletud alale esitatud täiendavaks hiljem nt võõrandatavad hoonestusloa taotluseks. naaberarendajatele, et ebaloogilisi 42  tükke omavahel loogilisteks Seletuskirjas on tehtud vastavasisuline tervikuteks oleks võimalik liita? muudatus. 3. Määruse § 6 eelnõu ja seletuskiri ei Arvestatud ole omavahel kooskõlas. Määruses on Seletuskiri viidud vastavusse eelnõuga. toodud kaks lõiget, seletuskirjas on selgitatud aga kolme lõiget. 4. Määruse § 7 lõike 3 kohta ei selgu Arvestatud seletuskirjast, miks kulub tagatisraha Muudetud eelnõu § 10 (enne § 7) lg 3 muudetud, tagastamisele 30 päeva. Palume number „30“ asendatud numbriga „14“. seletuskirja täiendada, mis niivõrd pika tagatisraha tagastamise tähtaja tingib. 5. Määruse § 13 eelnõu ja seletuskiri ei Arvestatud ole omavahel kooskõlas. Kui See säte eelnõust kustutatud. mõlemad kõrgeima pakkumise summa osad tuleb tasuda enne, kui hoonestusloa menetluse algatatakse ning hoonestusloa menetluse tulemusel võib selguda hoonestusloast keeldumine, siis see ju ei põhjenda kahes osas tasumise vajalikkust? Seletuskirjaga on tahetud justkui öelda, et esimene pool summast on arendaja risk ja teine osa summast tuleb tasuda pärast hoonestusloa saamist, aga see niimoodi eelnõusse ja seletuskirja kirja saanud ei ole. Ühtlasi jääb seletuskirjast arusaamatuks see, miks makstud kõrgeima pakkumuse summat ei tagastata, kui hoonestusloa menetlus lõpeb hoonestusloa andmisest keeldumisega. Arendajale kaasnevad hoonestusloa menetlusega veel täiendavad kulud seoses keskkonnamõju hindamise ja muude vajalike uuringutega. Tagastamatu enampakkumise summa näol täiendava äririski lisandumine ei tundu selle valguses arendajate suhtes õiglane ja põhjendatud. Palume eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlla viia ja valitud lähenemist täiendavalt põhjendada. RWE Renewables Term for erection of the structure and use Selgitame of the structure: Kui hoonestusloa taotleja taotleb hoonestusluba Given that typical offshore wind farm 50 aastaks ehitisele, mille eluiga on lühem, siis lifecycle is 25-30 years, what is expected ootab pädev asutus enne hoonestusloa andmist selgitust, miks taotleja soovib hoonestusluba 43 to be provided from the applicant to maksimaalselt lubatud tähtajaks. Luuakse alus substantiate the application for 50 years? hoonestusloa tähtaja määramiseks. Compatibility with planning guidelines Selgitame and environmental considerations: Kooskasutus võib hõlmata ühe hoonestusloa In the explanatory memorandum it is taotleja majandustegevust kui ka näiteks kahe mentioned that the coexistence options ettevõtja poolt ühise hoonestusloa menetluse are available for certain areas and alustamist konkreetse piiritletud veekogu ala economic activities will be assessed. kasutamiseks (näiteks meretuulepark ja 1. Does it mean that applicant to the vesiviljelus). Hoonestusloa taotleja lähtub oma offshore wind development areas are also taotluses sellest, milleks ta hoonestusluba taotleb required to consider the joint use of area ja täiendavate andmete osas esitab need andmed, by including other activities in the mis vastavad tegelikkusele. Kui hoonestusloa application, e.g. aquaculture? taotluses on näidatud ühiskasutus, siis on see 2. If so, what kind of information is väga positiivne, kuid see ei saa olla määravaks expected to be provided from the asjaoluks, et eelistada seda taotlust teistele applicant's side to satisfy requirement at hoonestusloa taotlejatele. Taotluse esitamise this stage? hetkel ei saa tagada, et taotletav kooskasutus realiseerub. Content of economic activities of the Selgitame applicant: Riigikogus III lugemise läbinud In the draft decree and explanatory elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise memorandum, aspects that will be seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse assessed in analyzing the content of ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 economic activities of the applicant tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku include the following: muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste a) The existence of authorisation for an muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. economic activity; 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu b) the economic capacity to carry out the II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni project for which planning permission is otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja sought: konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet - the applicant's equity capital and muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine economic indicators; and muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. -the applicant's financial capacity. Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade 1. With regards to a), could the applicant hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb rely on the licence to produce electricity pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. issued in other EU member state or should Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole it be licenced in Estonia? Can it use the vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid licence that has been acquired by other taotlusi uuesti hinnata. company belonging to the same group? 2. WIth regards b), what is expected to be provided and can the data of other group companies be use to substatiate applicant's financial capability? Economic benefits to the State: Selgitame In the draft decree and explanatory Riigikogus III lugemise läbinud memorandum, one of the aspect that will elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise be taken into account by CPTRA (TTJA) seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse is the economic benefits to the local ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 44 authority and the state. Explanatory tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku memorandum lists potential benefits to muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste the local community: muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. use of local industrial production; 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu using local construction companies; II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni improving on-site facilities and otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja infrastructure; konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet hiring local people; muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine environmental and habitat improvement muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. projects; Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade support for visitor centres, tourism hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb services; pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. compensating local communities for the Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole resilience of wind farms; vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid money from various national taxes. taotlusi uuesti hinnata. 1. How such information is assessed? 2. What is expected to be provided from the applicant? Social benefits of the project: Selgitame CPTRA shall assess the social benefits of Riigikogus III lugemise läbinud the project by examining its impact on elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise employment and the relationship of the seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse project with other economic activities: ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 a) The impact on employment tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku encompasses the creation of new jobs muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste both during construction and operation; muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. b) In terms of relationship with other 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu activities, it can be assessed whether theII lugemist Riigikogu majanduskomisjoni application reflects cooperation with otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja other operators (companies, self- konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet employed) and the third sector (NGOs, muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine SAs, associations) and whether it is muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. envisaged with whom to cooperate in Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade terms of impact assessment, studies, hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb construction activities, etc. pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole 1. With regards to a), how such vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid assessment will be performed? What is taotlusi uuesti hinnata. expected to be provided for the assessment of the impact on employment? 2. With regards to b), how will it be assessed? What is expected to be provided to satisfy the requirement? Area subject to competition: Selgitame In the draft decree and supporting Riigikogus III lugemise läbinud explanatory memorandum it is stated that elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise only those areas delimited by a public seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse water body for which the superficies ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 licence applications overlap are tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku considered to be subject to competition. muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste 45 Such approach could potentially trigger muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. many competition processes as even the 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu smallest discrepancy between the II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni applications with regards to the area could otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja result in the multiplication of competition konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet processes. Moreover, such process could muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine be subject to malicious applications that muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. could distort the process and increase Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade unreasonably administrative burden to the hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb public institutions. pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. 1. Is there any mechanism by which the Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole CPTRA (TTJA) could reject malicious vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid applications aimed at unjustifiably taotlusi uuesti hinnata. increasing the number of competition Asjaomase asutuse arvamust taotluse ja taotleja processes? kohta küsib pädev asutus pärast hoonestusloa 2. How the comparison of competing taotluse saamist. application will be performed if one application captures the whole area whereas other applications only takes part of the original area? Mode of auction: Selgitame 1. When and how will the type of auction Oksjoni liik kuulutatakse välja pädeva asutuse (i.e. electronic, written or oral) be teatises – konkursi teade (muudetud kujul EhS § determined? 11310 lg 2 p 3). Deadlines: Selgitame 1. Given the short time frame between the Määruse eelnõu § 3 lg 1 (enne § 8) sõnastus competition notice announcment and muudetud järgmiselt: application to participate in the auction „Enampakkumisel osaleda sooviv konkureeriva (10 working days), will application forms taotluse esitaja (edaspidi osaleja) esitab be published in advance so that pädevale asutusele konkursi teates märgitud developers would know what to expect? tähtpäevaks kirjaliku enampakkumisel osalemise avalduse. Postitempli järgi hiljemalt nimetatud tähtpäeval postitatud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks.“ Maaeluministeerium 1. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et Selgitame eelnõu § 10 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab Alghind on EhSiga sätestatud ja selles osas konkursi objekti esimese pakkumise hind määruse eelnõu muutunud. olema vähemalt § 8 lõikes 1 nimetatud alghind, iga järgmine pakkumine peab ületama eelmise vooru kõrgeimat pakkumist vähemalt konkursi teates märgitud pakkumise sammu võrra. Samas eelnõu teksti § 8 lõige 1 ei räägi alghinna suurusest, vaid sätestab asjaolu, et enampakkumisel osaleda sooviv § 3 lõikes 2 sätestatud konkureeriva taotluse esitaja esitab pädevale asutusele kümne tööpäeva jooksul konkursi teate 46 kättesaamisest enampakkumisel osalemise avalduse. Palume seletuskirja ja eelnõu teksti osas teha vastavad täpsustused. 2. Eelnõu § 7 lõike 3 osas ei ole selgitatud, Arvestatud mis põhjusel peab pärast konkursi võitja Muudetud eelnõu § 10 (enne § 7) lg 3 muudetud selgumist konkursil osavõtja ootama ja 30 päeva asendatud 14 päevaga tasutud tagatisraha tagastamist kuni 30 päeva. Samas näiteks eelnõu § 8 lõike 5 juhtumi korral tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul. Näiteks riigihangete seaduse kohaselt tagastatakse tasutud tagatis tavapäraselt viie tööpäeva jooksul pärast hankeotsuse tegemist. Palume tagatisraha tasumise periood eelnõus ühtlustada ning võimalusel eelistada lühemat perioodi, et ettevõtjale oleks võimaldatud tasutud tagatisraha võimalikult kiire tagastamine. Täiendavad ettepanekud Utilitas (advokaadibüroo TRINITI) EhS § 1139 lg 2 kohaselt hindab TTJA Selgitame konkureerivaid taotlusi, lähtudes muu Riigikogus III lugemise läbinud hulgas riigi majanduslikust kasust (p 6) ja elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise projekti sotsiaalsest kasust (p 8). seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse Vastavalt eilsel kohtumisel kokku lepitule ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 edastame ettepanekud, kuidas nende tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku punktide alusel konkureerivaid muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste meretuuleparkide hoonestusloa taotlusi muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. omavahel võrrelda. Nimelt, määruse 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu seletuskirja 11.08.2022 versioonis on II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni õigesti viidatud, et eesmärk võiks olla otsusega eelnõu § 1139 lõige 1 sõnastust ja Eesti riigile kuuluva avaliku veekogu ala konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet väärindamine ning lisaks hoonestus- muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. tasust ja maksudest laekuvale tulule on Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade meretuuleparkidel oluline mõju ka hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb teistele sektoritele ja tööhõivele. Samas pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. jääb seletuskirja tekstist kohati mulje, Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole justkui kõigi meretuuleparkide vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid arendusprojektide positiivne mõju oleks taotlusi uuesti hinnata. siinkohal võrdsustatav. Määruse eelnõu vastavalt EhS-i muudatustele Selgitasime, et meretuuleparkide muudetud. hoonestusloa taotlusi on asjakohane eristada nende panuse alusel Eesti majandusse, võttes eesmärgiks maksimeerida Eesti riigi ja ühiskonna kasu ning vähendades riski, et enamik lisanduvast väärtusest luuakse kuskil 47 mujal, kuna nii on arendajale kuluefektiivsem ja mugavam. Seega, teeme ettepaneku määruse eelnõu § 2 lg 4 ja lg 6 muuta alljärgnevalt (oluline on mõte, sõnastust võib kohendada): Määruse § 2 lg 4 muudetud teksti ettepanek: (4) Ehitusseadustiku § 1139 lõikes 2 punktis 6 nimetatud juhul võetakse arvesse Eesti kohalike ettevõtjatega sõlmitud lepingute, eellepingute, koostöömemorandumite ning muude hoonestusloa taotluses esitatud mõõdetavate ja siduvate lubaduste mahtu koostööks Eesti kohalike ettevõtjatega näiteks järgmistes valdkondades: 1) keskkonnamõju hindamine ja uuringute teostamine; 2) projekteerimine; 3) ehitamine; 4) materjalide ja tööjõu transport; 5) materjalide hoiustamine; 6) hooldus; 7) tööstustoodang. Määruse § 2 lg 6 muudetud teksti ettepanek: (6) Ehitusseadustiku § 1139 lõikes 2 punktis 8 nimetatud juhul hinnatakse: 1) hoonestusloa taotluses esitatud uute Eestisse loodavate töökohtade mahtu nii ettevalmistuse, ehitamise kui opereerimise faasis näiteks käesoleva määruse § 2 lõikes 4 loetletud valdkondades; 2) koostöölepingute ning muude hoonestusloa taotluses esitatud mõõdetavate ja siduvate lubaduste mahtu koostööks Eesti kolmanda sektoriga näiteks keskkonna, turismi ja hariduse valdkondades; 3) hoonestusloa taotluses esitatud ja õigusaktidest tulenevatele kohustustele lisanduvate Eestis pakutavate hüvede mahtu näiteks taristu, keskkonna, turismi ja hariduse valdkondades. Kordame üle, et vastavad mõõdikud on Selgitame ühtmoodi ja võrdsetel alustel Riigikogus III lugemise läbinud kohaldatavad nii Eesti kui teiste riikide elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise hoonestusloa taotlejatele. seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 48 Teisisõnu – hindamiskriteeriumid tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku peaksid ka välispäritolu taotlejaid muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste motiveerima, et projekt panustaks Eesti muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. majandusse. Konkreetsed lubadused on 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu võimalik fikseerida hoonestusloa II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni menetluse algatamise ja/või andmise otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja otsustes lisa-/kõrvaltingimustena (VeeS § konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet 219 lg 7 p 5, § 222 lg 2 p 8 ning EhS § muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine 1134 lg 3 p 5, § 11312 p 9) – nii muutuvad muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. need hoonestusloa taotlejale mitte ainult Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade nö moraalselt, vaid ka juriidiliselt hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb siduvateks. Omakorda ka võrdlemisel pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. võetaks arvesse just Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole konkreetseid/mõõdetavaid lubadusi. vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid taotlusi uuesti hinnata. Määruse eelnõu vastavalt EhS-i muudatustele muudetud. EhS ei välista konkursil pakutud hinna Mittearvestatud osalist tasumist ka pärast hoonestusloa Eelnõu koostajate hinnangul seob EhS § 11310 lg menetluse algatamist. 10 hoonestusloa menetluse algatamise konkursil EhS § 11310 lg 10 sätestab, et pakutud hinna tasumisega. Nimetatud sätet ei ole hoonestusloa menetlus algatatakse võimalik määrusega muuta. Väljapakutu ka ei konkursil osaleja suhtes, kes pakub ühtiks kõnesoleva regulatsiooni eesmärgiga. konkursil kõrgeimat hinda ja tasub Nimelt on konkursil pakutud hind on tasu selle pakutud summa konkursi teates määratud eest, et seda hinda pakkunud isiku taotluse alusel tähtaja jooksul. algatatakse hoonestusloa menetlus. See määrab Kolmapäevasel taastuvenergia nõukoja kindlaks selle, kelle taotluse alusel menetlus koosolekul saime aru, et Majandus- ja algatatakse, ei midagi muud. Konkursil pakutud Kommunikatsiooniministeeriumil ei hind ega osa sellest ei ole tasu hoonestusloa oleks midagi selle vastu, et osa pakutud andmise eest. Seega tuleb isikul enda pakutud summast tasutakse hoonestusloa andmise hind tasuda olenemata sellest, kas hoonestusluba eel, ent lähtusite analüüsist, mille kohaselt antakse või kas see antakse samadel tingimustel nõuaks vastav regulatsioon EhS-i nagu ta taotles. Riski, et hind tuleb tasuda, aga muutmist. hoonestusluba ei antagi, võtab seega konkursil Meie hinnangul võimaldab juba kehtiv osaleja konkursil osalemisega ja selle riski EhS pakutud hinna eelkirjeldatud osadena suurus ei muutu hoonestusloa menetluse käigus. tasumist. Hoonestusloa menetluse käigus selgub konkursil Esiteks, juba grammatilisel osalemisega võetud riski realiseerumise tõlgendamisel ei keela EhS § 11310 lg 10 tõenäosus, kuid see ei muuda kohustust tasuda kuidagi määrata tähtaega nii, et osa hind, mille osaleja on konkursil osalemisega pakutud hinnast tuleb tasuda võtnud. hoonestusloa menetluse algatamise ja teine osa hoonestusloa andmise eel. Vastavalt määruse eelnõu kohta tehtud · Tsiviilseadustiku üldosa seaduse märkustele ja ettepanekutele on eelnõu koostaja (TsÜS) § 135 lg 2 sätestab, et vähendanud konkursi alghinda, mis sätestatakse tähtaeg lõpeb tähtpäeva EhS § 11310 lõike 2 punktis 1. saabumisel. TsÜS § 136 lg 1 kohaselt määratakse tähtpäeva saabumine tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. 49  · Teisisõnu on võimalik konkursi teates määrata esimene tähtaeg (hoonestusloa menetluse algatamise eel), mille jooksul tuleb tasuda x% hinnast ning teine tähtaeg, mille jooksul ülejäänud (100-x)% hinnast tasuda hoonestuloa andmise eel. · Täiendavaks (õigus)kindluseks on võimalik ülejäänud summa tasumise kohustus määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsuse (kõrval)tingimusena (ehk eeldusena hoonestusloa andmiseks) – VeeS § 219 lg 7 p 5 ja EhS § 1134 lg 3 p 5. Ehk – kui summat ei tasu, keeldutakse hoonestusloa andmisest (VeeS § 223 lg 1 p 1, EhS § 11313 lg 1 p 1). · Tõsi, EhS § 11310 lg 7 p 3 sätestab, et pädev asutus tunnistab konkursi nurjunuks, kui jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumine pärast seda, kui konkursi võitja ei tasu pakutud summat tähtaja jooksul või võtab hoonestusloa taotluse tagasi. EhS § 11310 lg 11 kohaselt, kui konkurss tunnistatakse nurjunuks EhS § 11310 lg 7 p 3 alusel, algatatakse hoonestusloa menetlus paremuselt järgmise hinnapakkumise teinud konkursil osaleja suhtes, kui ta tasub pakutud summa pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul. Nimetatud sätteid on võimalik tõlgendada aga samuti eelviidatud loogika kohaselt – enne hoonestusloa menetluse algatamist tuleb tasuda x% pakutud summast ning ülejäänud summa tasumise kohustus määratakse hoonestusloa menetluse algatamise otsuses (kõrval)tingimusena hoonestusloa andmiseks. Teiseks, ka seadusandja äratuntav eesmärk ei ole olnud nõuda kogu 50 pakutud summa tasumist juba enne hoonestusloa menetluse algatamist. · EhS eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirja kohaselt on EhS § 11310 lg 10 (ja ka EhS § 11310 lg 11) kohta märgitud, et need on üle võetud VeeS § 220 lg-test 8 ja 9. · VeeS § 220 aluseks olnud eelnõu 643 I lugemise seletuskirja kohaselt pärinevad hoonestusloa menetluse sätted omakorda VeeS v.r-ist. · EhS § 11310 lg 10 (ja ka EhS § 11310 lg 11) regulatsioon põhineb konkreetselt 01.07.2015 jõustunud toonase VeeS v.r § 227 lg 57 muudatustel. Vastava sätte aluseks olnud eelnõu 572 SE II lugemise muudatusettepaneku nr 59 selgituses on märgitud üksnes: „Lõige 57 reguleerib hoonestusloa menetluse algatamist enampakkumise võitja selgumisel, enampakkumise võitja loobumisel ja enampakkumise nurjumisel.“ · Seega, mitte kuskilt ei nähtu, et seaduse loomisel olnuks äratuntav eesmärk nõuda, et pakutud summa peab olema tervikuna laekunud tingimata enne hoonestusloa menetluse algatamist. Kolmandaks, eelistada tuleb proportsionaalset ehk põhiseaduspärast tõlgendust.  EhS § 11310 lg 10 on halvimal juhul mitmetitõlgendatav küsimuses, kas osa konkursil pakutud summa tasumine on võimalik ka hoonestusloa andmise eel. Vaieldamatult ei sisaldu EhS- is otsest keeldu määrata teise osa summa tasumise tähtaeg hoonestusloa menetluse lõppu ehk hoonestusloa andmise eeltingimuseks. · Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt tuleb aga erinevate tõlgendusvõimaluste puhul eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile 51  tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole (RKÜKo nr 3-2- 1-73-04, p 36). · Oleme enda tagasisides määruse eelnõule (p-s 6) selgitanud, et nõue tasuda kogu hind enne hoonestusloa menetluse algatamist ei oleks proportsionaalne ega arvestaks hoonestusloa taotleja riski ja rahalist koormust. Teisisõnu oleks tõlgendus vastuolus põhiseaduse §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.  On tõsi, et tuleb eeldada, et mereala planeeringus määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobivatele aladele on meretuuleparkide rajamine võimalik ning risk, et nimetatud aladele (või nende osadele) ühtegi elektrituulikut paigaldada ei saa, on pigem väike.  Samas on riskid hoonestusloa taotlejale kokkuvõttes siiski märkimisväärsed: a. Nii mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 5.6.4 kui ka Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korralduses nr 146 mereala planeeringu kehtestamise kohta on märgitud, et tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad realiseeruvad eeldatavasti ca 70% ulatuses. b. Nii määruse kui eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirjas on samuti välja toodud, et hoonestusloa menetluse algatamine ega ka mereala planeering ei anna konkursil osalejale garantiid hoonestusloa andmise osas. c. Hoonestusloa taotleja jaoks ongi ehk kõige suurem risk hoopis see, et 52  ala, millel hoonestusloa menetlus algatati, on keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusena realiseeritav tuulepargina vaid osaliselt. Samas, konkursil osaletakse ja tehakse pakkumus ju kogu konkreetset avaliku veekogu ala silmas pidades ning eesmärgiga sinna meretuulepark püstitada. Aluseks ei ole võimalik võtta ka eelnimetatud 70% orientiiri, sest vastav idikatsioon on antud kogu mereala planeeringu tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade lõikes. Teisisõnu võib juhtuda, et osad hoonestusloa taotluste alad on realiseeritavad 90%, teised aga ainult 50% ulatuses. d. Samas on rahaline koormus hoonestusloa taotlejale juba hoonestusloa menetluse ajal niigi väga kõrge, ulatudes miljonitesse eurodesse (keskkonnamõju hindamine, uuringud).  Eelkirjeldatud riske arvestades ei saa olla kuidagi proportsionaalne nõuda hoonestusloa taotlejalt lisaks veel ka kogu pakutud summa tasumist enne hoonestusloa menetluse algatamist. Mereala planeeringu koostamise korraldajaks on olnud riik (Rahandusministeerium), samas kui hoonestusloa menetlusest riigile langev otsele rahaline koormus ei ole kuigi suur.  Teisisõnu – eelistada tuleb EhS § 11310 lg 10 tõlgendust, mille 53  kohaselt on võimalik osa pakutud summast tasuda hoonestusloa andmise (mitte hoonestusloa menetluse algatamise) eel. Neljandaks, konkursil pakutud hinna kahes osas tasumise põhimõte on võimalik kajastada määruses. · EhS § 11310 lg 14 sätestab, et hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra ja enampakkumise alghinna ning konkursi tagatisraha määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. · Arvestades, et EhS § 11310 lg 10 lubab täpse tähtaja määrata konkursi teates, oleks ebaloogiline väita, et määruses ei ole võimalik sätestada kahes osas tasumise põhimõtet koos vastavate proportsioonidega. Tegemist on konkursi korra küsimusega ning eeltoodud põhjustel vastuolu EhS- iga ka ei esine. · Veelgi enam – vastav regulatsioon ei saa kahjustada ühegi hoonestusloa taotleja subjektiivseid õigusi. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt on oluline, et kõigile konkursil osalejatele oleks konkursil pakutava hinna tasumise tähtajad konkursil osalemise eel teada. Simply Blue Group (advokaadibüroo Sorainen) ETTEPANEK MÄÄRUSE EELNÕU TÄIENDAMISEKS Pöördume teie poole oma kliendi Simply Blue Group (edaspidi klient) nimel seoses majandusja kommunikatsiooniministri määruse eelnõuga Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika (edaspidi määrus). Esitame määruse eelnõule endapoolse normiettepaneku. Muuta määruse paragrahvi 2 lõige 6 ning Selgitame sõnastada see järgmiselt: „(6) Riigikogus III lugemise läbinud Ehitusseadustiku § 113(9) lõikes 2 elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise 54 punktis 8 nimetatud juhul: 1) arvestatakse seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse mõju tööhõivele; 2) võetakse ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 planeeringus määratletud tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku innovatsioonialadel arvesse kavandatava muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste tehnoloogia uudsust.“. SELGITUS EhS § muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 1139 lõike 2 punkt 8 kohaselt hinnatakse 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu hoonestusloa taotlusi, pidades silmas II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni projekti sotsiaalset kasu. Sotsiaalne kasu otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja on seostatav sotsiaalsete mõjudega, mis konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet hõlmavad mõju teadus- ja muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine arendustegevusele ning mõju muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. teadmistepõhise ühiskonna arengule. Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade Teadmistepõhine ühiskond on omakorda hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb seotud innovatsiooniga. Seega on EhS § pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. 113(9) lõike 2 punkt 8 alusel võimalik Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole hoonestusloa taotluste hindamisel vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid kaaluda pakutava tehnoloogia uudsuse taotlusi uuesti hinnata. ehk innovaatilisuse kriteeriumit. Määruse eelnõu vastavalt EhS-i muudatustele Kehtestatud mereala teemaplaneering muudetud. (edaspidi MTP) toetab muuhulgas tuuleparkide arendamist innovatsioonialadel. MTP seletuskiri ütleb, et eskiislahenduse tagasiside põhjal ja tehnoloogia kiiret arengut silmas pidades lisati mh arendajate ettepanekul planeeringusse ka tuuleenergeetika innovatsiooniala. Eelkõige ujuvvundamentidel tuulikutele ja tuuleparkidele, aga ka teistele innovatiivsetele lahendustele mõeldud kinnisjää vaba ala jääb majandusvööndisse, tuuleenergeetika arendusalast nr 2 läände. /-/ Innovatsiooniala kasutusele võtmine ei eelda teiste tuulte-energeetika alade eelnevat ammendumist. Innovatsiooniala on eraldi määratud mereala suurusega u 88 km2 . Innovatsioonialal tehnoloogia uudsuse arvestamine ei piira teistel aladel juba kasutuses oleva tehnoloogia kasutamist ega sea täiendavaid tingimusi seal esitatud hoonestuslubade taotlustele. Innovatsiooniala kasutamise eesmärk on vähendada energiatootmisega kaasnevaid kulutusi, toetades uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ning andes võimaluse kasutada teistsuguseid tehnoloogiaid. Lisaks on eesmärk tõsta esile Eestit kui riiki, kus arendatakse uuenduslikke tehnoloogiaid, mis loovad võimalused 55 varustusahelasse (nt laevandus, sadamad, ehitussektor, tehnoloogiaettevõtted, laevandus ning ülikoolid) investeerimiseks ja nende arendamiseks. Eesti riiklikud arengukavad toetavad uuemate teadus- ja innovatsioonisaavutuste rakendamist kliimaneutraalse majandusmudeli saavutamiseks. Lisaks on innovatsiooni peetud oluliseks majanduse konkurentsivõime hoidmiseks. Ettevõtlussektori kasvuveduriks on teaduspõhine arengutegevus ja innovatsioon ning et Eesti peaks kogu maailmas olema tuntud uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötaja ja kasutusele võtjana.1 Sealjuures on oluline välja tuua, et Eestil on innovatsiooniala kasutuselevõtul eelis teiste naaberriikide ees2 , sest nemad ei ole oma merealal innovatsiooniala veel määratlenud ning Eestil on võimalik siinkohal pakkuda uudset tehnoloogiat kogu Läänemere sügavamate alade kasutuselevõtuks, sealjuures kaasates Eesti varustusahelas olevaid asutusi ja ettevõtteid. Näiteks on Läänemeres vajalik eraldiseisva tehnoloogia väljatöötamine hõljuvvundamentidele, sest siinsed merepõhi, lainetus, meteoroloogilised ja okeanograafilised tingimused erinevad oluliselt ookeanite omast. Innovatsiooni mõiste sisustamist on käsitletud ka teiste riikide õigusaktides. Innovaatilisuse all mõistetakse uue või oluliselt parendatud toote, protsessi, turustamismeetodi, organisatsioonilise struktuuri või välissuhete kasutuselevõtmist. Taotlejatelt oodatakse konkurentsieeliste arendamist enda turul ning selgitust, kuidas on nende tehnika praegusest innovaatilisem.3 Teiste riikide4 õigusaktid toovad eraldi välja innovatsiooni merealadel ning lubavad teha erandeid selle arendamiseks. Seaduses sätestatakse eraldi alused võtmaks kasutusele tehnoloogia, mis on uuenduslik ja erineb oluliselt hetkel kasutuselolevast. Seadus annab võimalused näha ette alad, kuhu ei tule 56 rajada võrguühendusi. Innovatsiooni on võimalik hinnata erinevates mereala kasutuselevõtuga seonduvates küsimustes. Innovatsioon võib seisneda5 : kulutuste vähendamises, uute turgude/alade kasutuselevõtus, uudses varustusahelas, keskkonnatingimuste parendamises, tehnoloogia ärilises kasutuselevõtus ning tervise ja ohutuse valdkonnas. Innovatsiooniala kasutuselevõtul ei ole vajalik, et kõik vastavad tingimused esineksid koos. Hoonestusloa taotleja peab innovatsiooniala kasutamiseks esitatud taotluses näitama ära, millis(t)es valdkondades soovib ta võtta kasutusele uudsed lahendused. Innovatsiooni iseloomustavad tingimused sobivad erinevate projektide uudsuse hindamiseks. MTP soosib ka mereala kooskasutuse soodustamist, mistõttu sobib innovatsioonialal pakkuda välja ka lahendusi erinevate uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks koosmõjus. Innovatsiooni hinnatakse sisuliselt (Mida tähendab innovatsiooniprojekt üldiselt?): - Arenduse olemus, elluviidavus – taotleja selgitab, millisel viisil ta suudab innovaatilise projekti edukalt lõpuni arendada ja tagada tehnoloogia ärilise kasutuselevõtu. Nimetatud kriteerium hõlmab kontseptsiooni alusel lahenduse (prototüüp) väljatöötamist ja selle testimist. See tähendab, et taotluse esitamisel ei ole võimalik viidata konkreetsele kasutatavale tehnoloogiale, vaid see on arendusjärgus. Arendaja suudab selgitada, kuidas jõutakse kontseptsioonist lahenduseni, mida võiks võtta laialdasemalt kasutusele. Ebaõnnestumise korral tagab taotleja ehitiste demonteerimise. Taotleja näitab, et tema projekt on teostatav ning keerukusest tulenevalt realistlik; - Tehnoloogia uuenduslikkus – taotleja selgitab tehnoloogia arengu faasi ning näitab ära, kuidas uuendusliku tehnoloogia arendamisel jõutakse kontseptsioonist tööstuslikult kasutatava lahenduseni. Sealhulgas võib välja tuua 57 ka energia salvestamise või saatmise uuenduslikud lahendused. Uuendusliku tehnoloogia sotsiaalne kasu võib seisneda ka Eestis välja töötatud lahenduse tööstuslikus kasutamises; - Riskide juhtimine – taotleja selgitab, kuidas ta haldab projekti erinevates faasides tõusetuvaid riske. Innovatsiooni iseloomustavate tingimuste täpsemad selgitused (Milles võib innovatsioon seisneda? Kuidas võrrelda innovaatilisi projekte omavahel?): - Kulutuste vähendamine – taotleja peab näitama ära, et tema poolt kasutusele võetav innovaatiline tehnoloogiline lahendus viib märkimisväärsete kulutuste vähendamiseni, olukorras, kus tehnoloogia on laialdaselt kasutusel. Kulutuste vähendamise hindamisel kasutatakse Levelised Cost of Energy (LCOE) metoodikat. Selle sisu on hinnata elektritootmisjaama eluea kulusid jagatud energia tootmisega selle eluajal; - Uute turgude/alade kasutuselevõtt – taotleja peab näitama ära, et kasutusele võetav uuenduslik tehnoloogia võimaldab ehitisi rajada sügavamal merealal, karmimates ilmastikuoludes või uutel aladel. Taotleja peab näitama, et uuenduslik tehnoloogia aitab näiteks lahendada probleeme, mis seonduvad elektrivõrku ühendumisega (nt et ühendusi ei ole vaja rajada) jne; - Varustusahela uudsus – taotleja peab selgitama, kuidas tema projekt toetab varustusahela ning selle eri osade arengut. Näiteks peab taotleja esitama andmeid selle kohta, et ta investeerib varustusahela osadesse, mida ei ole veel olemas ning et need uuendused võiksid tuua kasu kogu riigi majandusele. Taotleja võib näidata, et uuenduslikuna kasutusele võetavad meetodid ja protsessid toovad riigile pikaajalise kasu, kuna varustusahelas olevaid tehnoloogiaid, sh tööjõu kompetentsi (nt sadamate kasutamiseks) uuendatakse ning neid saab kasutada ka teistel eesmärkidel. ; - Keskkonnatingimuste parendamine – taotleja peab selgitama, kuidas uuenduslik tehnoloogia vähendab 58 keskkonnamõju. Näiteks võivad tehnoloogilised uuendused tuua kaasa müra vähendamise ehitustegevuse ajal, tehnoloogia arendamise, mis aitab vältida lindude kokkupõrkeid tuulikutega, kalade elutingimuste parendamine, maavarade kasutamise vähendamise, ala kooskasutuse tingimused, et tagada maa- ala võimalikult efektiivne kasutamine (vetikate ning karpide kasvatus tuulikute jalamil); - Tervise ja ohutuse valdkonna uuendused – taotleja peab selgitama kasu tööstusele tervise ja ohutuse seisukohast. Tegu peab olema näiteks uudsete meetmete kasutuselevõtuga, mis parandavad merealadel ehitamise või ehitiste kasutamise ohutust. Tuuleenergia assotsiatsioon (EWPA Statement) Suggestions formed by the Estonian Wind Power Association (EWPA) offshore working group in regards to the EWPA meeting in Tallinn on the 21st of September are listed below: 1. Minimum development area Arvestatud osaliselt MKM koostöös pädeva asutusega on jõudnud for OW arusaamisele, et meretuuleparkide puhul võiks We propose a min size of the area to hoonestusloaga kaetud ala miinimumsuuruseks ensure that developers as well as the olla 75 km2. Olenevalt alade asukohast ja Estonian society can benefit from the merealaplaneeringus ettenähtud aladest scale advantage. We recommend 100-150 meretuuleparkidele, võib pädev asutus antud km2 as minimum size of the area, suurust muuta suuremaks. EhS muudatusega excluding the buffer area. Offshore wind (eelnõu 696 SE) miinimumala suurus projects need scale and industrialization sätestatakse seadustikus. Määrusest kõnealune to deliver cheap wind power and achieve peatükk välja võetud. profitability. Offshore projects will always have a large overhead/ fixed cost due to mobilization of large offshore construction vessels etc. Scale is needed, and areas of 20-30km2 will not be sufficient to bring down cost per turbine. Selgitame 2. Local content criteria? Riigikogus III lugemise läbinud All developers in the EWPA consider it elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise important to cooperate with local seaduse eelnõuga (696 SE) muudetakse stakeholders and to find ways to increase ehitusseadustikku ja volitusnorm § 1139 lg 4 it as much as possible. The establishment tunnistatakse kehtetuks. Ehitusseadustiku of local supply chain will be developed muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste with the available resources and muutmise seaduse [RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 59 capacities, as short distances and 07.05.2022] menetlemisel muudeti enne eelnõu involvement of local communities are key II lugemist Riigikogu majanduskomisjoni for the economically business case and otsusega eelnõu § 1139 lõike 1 sõnastust ja social responsibility criteria of the konkureerivate taotluste hindamise põhimõtet companies. We suggest that local content muudeti selliselt, et punktipõhine hindamine should not be imposed as civil or public muudeti taotluste vastavuse hindamiseks. law obligations, but rather be addressed in Pädevale asutusele esitatud hoonestuslubade one of the following manners: hindamise vastavalt EhS § 1139 lõikele 2 teeb pädev asutus kohe pärast taotluste esitamist. - By drafting a Sector Deal, as has Kuna punktipõhist hindamist ei ole, siis ei ole been done for i.e. Poland and the vajalik konkureerivasse menetlusse minevaid UK (UK Offshore Wind Sector taotlusi uuesti hinnata. Deal, year 2019, and the Polish Määruse eelnõu vastavalt EhS-i muudatustele Offshore Sector Deal, year 2021). muudetud. Such a Sector Deal will not create civil or public law obligation for the Parties, but will set reasonable targets for development of local competences, promote cooperation between government, subcontractors involved in construction or servicing offshore wind farms and developers. - Identifying what is needed from the developers and what can be provided from the suppliers through communication and corporation. This can be accomplished by developers providing the local suppliers with an overview of the entire supply chain, broken down into logical categories. By having local suppliers filling out what they are/will be able to provide in the given timeframe, they enable the developers to leverage their services easily. Arvestatud osaliselt 3. Grid options forecast Eesti on prognoosinud 2030. aasta Before the auction, we need the ministry elektritarbimist (kliimaneutraalse to provide a clear forecast about grid elektritootmise uuring, Eleringi koostatud connection options for the offshore wind varustuskindluse aruanne 2021) ja selle kohaselt farms. At the current stage, the area oleks aastal 2030 tiputarbimine sarnane without the access to the grid is having praegusega (1576 MW), kuid elektritarbimine tremendous impact to the project business Eestis kasvab 8,9 TWh-ni. Siiski tuleb silmas case. The result is a great influence on pidada asjaolu, et tegemist on prognoosiga, mis developers’ willingness to invest to the arvestab antud hetke parimat teadmist. Oleme areas. What will be the future demand of olnud siiani ja oleme ka tulevikus valmis läbi electricity of Estonia and the needed grid rääkima erinevate võimaluste üle, kuidas saada 60 reinforcement to accommodate the täiendavat taastuvenergia tootmisvõimekust produced electricity by the planned Wind turule, sh tutvustanud täiendavat liikmesriikide Farms according to the areas given by the vahelist ühendust ja ajakava (Estlink 3). Maritime Spatial Plan? Can you confirm Täiendava ülekandeliini osas EE-LV 4 pole 9,5 TWh? otsust vastu võetud, kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab We propose to start the dialogue about vajalikuks, et Elering alustaks ettevalmistusi new ways on how to cooperate, plan and Saaremaale (ja edasi perspektiivist Läti) 330 kV build, including financing the grid. ühenduse loomist, arvestades, et kehtestatud Estonia have always been quite vocal merealaplaneering näeb Saaremaa about that the areas are meant for export läänerannikule ette täiendava meretuuleenergia it to be market based. It would help to tootmise alad. understand and communicate Oksjonitelt saadav tulu laekub riigieelarvesse, transparently the plans and timeline for kus Vabariigi Valitsus otsustab eelarves, mis the EE-LV 4th interconnector and oleks kõige positiivsema ja suurema sotsiaalse opportunities to connect the wind farms. mõjuga otsus selle raha kasutamiseks. Also, we need to understand the timeframe for the H2 backbone. Proposals from EWPA: all the funding from auctions, should be used for co-financing the interconnections (either electricity or H2). Arvestatud osaliselt 4. Connection solutions Elering annab kaardiliselt ülevaate võrgu How the areas are divided between pikaajalisest planeerimisest läbi süsteemi VLA developers and choice of connection (https://elering.ee/available-connection- solution(s) are mutually dependent. capacities-application/). Transmission system cost per wind farm Ühendused tuuleparkide ja põhivõrgu vahel could be 30 million EUR and more. töötatakse välja arendaja ja Eleringi koostöös Hence, certainty in roadmap for peale seda, kui on teada, et antud aladel on connection solutions is seen as a condition võimalik tuuleparke rajada (sh võimsus) ning that needs to be meet by the ministry, for vajalikud taotlused on käes. Seega on võimalik developers to build a business case and alles peale seda alustada planeerimistegevust participate in lease auctions. Could the võimalike kaabelliinide ühendamiseks. Need ministry evaluate the following: protsessid järgnevad üksteisele. Koostöö erinevate arendajate ning Eleringiga - Roadmap/timeline for when parima ja soodsaima lahenduse väljatöötamiseks onshore substation and required on igati tervitatav, kuid need ettepanekud ei ole grid reinforcements can be in otseselt seotud arutelus oleva eelnõuga. place. - What levels of coordination are anticipated between developers? Sharing export cable routes, sharing collector substations and/or onshore substations. - What should be the physical interface between the wind park, 61  radial and the transmission network? - Should the connection solution be flexible to facilitate for future grid development offshore, and if so, how should this be done? Who should be responsible for anticipatory investments? 62  MÄÄRUS 14.03.2023 nr 20 Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11310 lõike 14 alusel. § 1. Määruse reguleerimisese Määrus sätestab hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra sellistele hoonestusloa taotlustele, mida käsitletakse ehitusseadustiku § 1139 kohaselt konkureerivate taotlustena. § 2. Konkursi väljakuulutamine (1) Teate konkursi väljakuulutamise kohta (edaspidi konkursi teade) edastab pädev asutus konkureerivate taotluste esitajatele vähemalt 30 päeva enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. (2) Konkursi teade sisaldab lisaks ehitusseadustiku § 11310 lõikes 2 sätestatule järgmist teavet: 1) pädeva asutuse nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress; 2) konkursi objekti kirjeldus; 3) tagatisraha tasumise kord; 4) pakkumise samm, enampakkumise läbiviimise aeg ja koht ning muud enampakkumisel osalemiseks olulised andmed; 5) enampakkumise kõrgeima pakkumise summa tasumise kord; 6) enampakkumisel osalemise avalduse esitamise tähtpäev; 7) konkursi muud olulised tingimused. § 3. Enampakkumisel osalemise avaldus (1) Enampakkumisel osaleda sooviv isik (edaspidi osaleja) esitab pädevale asutusele konkursi teates märgitud tähtpäevaks kirjalikult enampakkumisel osalemise avalduse. Postitempli järgi hiljemalt nimetatud tähtpäeval postitatud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks. (2) Avaldus peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) osaleja nime, asukohta, e-posti aadressi, isikukoodi või selle puudumisel sünnikuupäeva ja juriidilise isiku korral asukohariigi registrikoodi või muud identifitseeritavat tunnust; 2) kinnitust, et osaleja on teadlik konkursil osalemise nõuetest ning ta nõustub konkursi tingimustega; 3) osaleja seadusliku esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti, kui pädeval asutusel ei ole võimalik esindusõigust ise kontrollida, või lepingulise esindaja korral volikirja; 4) konkursi teates nõutud teavet. (3) Pädev asutus võib osaleja lepinguliselt esindajalt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja esitamist. (4) Avaldus esitatakse eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde. (5) Osaleja võib juba esitatud avalduse enne konkursi teates avalduse esitamise tähtpäeva tagasi võtta ja esitada uue avalduse. Kui üks taotleja esitab mitu avaldust, võetakse konkursi läbiviimisel aluseks ajaliselt viimasena tähtaegselt esitatud avaldus. Osalejale, kes uut avaldust esitamata on enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtnud, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul avalduse esitamise tähtpäevast arvates. § 4. Avalduste läbivaatamine ja konkursilt kõrvaldamine (1) Pädev asutus kontrollib kolme tööpäeva jooksul tähtajaks laekunud avalduste vastavust §-s 3 sätestatule. (2) Pädeval asutusel on õigus osaleja konkursilt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et osaleja ei vasta käesolevale määrusele või on esitanud valeandmeid. § 5. Kirjaliku enampakkumise läbiviimine (1) Kirjalik enampakkumine viiakse läbi konkursi teates märgitud ajal ja tingimustel e-posti teel. (2) Pädev asutus küsib osalejate käest iga pakkumise vooru kohta pakkumised järgmiste tingimuste ja korra kohaselt: 1) pädev asutus määrab pakkumise esitamiseks tähtaja arvestusega, et see jääb tööpäeval ajavahemikku 8.00–16.30; 2) pakkumisi saavad esitada ainult enampakkumisel osalemise avalduses märgitud seaduslikud või volitatud esindajad; 3) konkursi objekti esimese pakkumise hind peab olema vähemalt konkursi teates nimetatud alghind, iga järgmine pakkumine peab ületama eelmise vooru kõrgeimat pakkumist vähemalt konkursi teates märgitud pakkumise sammu võrra; 4) pakkumine esitatakse täiseurodes elektroonilises vormis e-posti teel; 5) pakkuja võib juba esitatud pakkumist enne pakkumise esitamise tähtaega muuta, selle tagasi võtta või esitada uue pakkumise; 6) pädev asutus arvestab viimast nõuetele vastavat ja tähtaegselt esitatud pakkumist; 7) pädev asutus väljastab kohe pärast pakkumise kättesaamise kohta kinnituse; 8) iga pakkumise vooru pakkumistest moodustab konkursi korraldaja pingerea, lähtudes nende suurusest; 9) pädev asutus teavitab kõiki osalejaid kolme tööpäeva jooksul e-posti teel pakkumise vooru tulemustest koos pakkumiste pingerea ja osalejate nimedega; 10) punktides 1–9 sätestatut korratakse, kuni pakkumiste pingerea esimesel positsioonil on ainult üks kõrgeim pakkumine. (3) Kõrgeima pakkumise teinud osaleja tunnistatakse pädeva asutuse otsusega enampakkumise võitjaks. Otsus tehakse kolme tööpäeva jooksul enampakkumise lõppemisest ja see edastatakse enampakkumises osalenutele. 2 § 6. Suulise enampakkumise läbiviimine (1) Suuline enampakkumine viiakse läbi konkursi teates märgitud ajal, kohas ja tingimustel. Enampakkumise läbiviimine protokollitakse. (2) Suulisel enampakkumisel osalejad registreeritakse ning igale registreerunud osalejale väljastatakse registreerimisnumber, millega teda tähistatakse kuni enampakkumise lõpuni. (3) Pädev asutus tutvustab konkursi objekti, enampakkumise protseduurireegleid, teatab enampakkumisel osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid, enampakkumise sammu ning tutvustab enampakkumise läbiviijat. (4) Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi teates määratud sammu kaupa. (5) Enampakkumisel osaleja annab selle läbiviijale märku oma soovist esitada pakkumine registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab oma pakkumise suuruse. Enampakkumise läbiviija kordab osaleja pakkumise suurust. (6) Enampakkumise läbiviija lõpetab suulise enampakkumise, teatades selle võitja pärast kõrgeima pakkumise kolmekordset teatamist. (7) Pädev asutus kinnitab suulise enampakkumise võitja kolme tööpäeva jooksul enampakkumise lõppemisest ning edastab selle koos enampakkumise protokolliga enampakkumises osalenutele. § 7. Elektroonilise enampakkumise läbiviimine (1) Elektrooniline enampakkumine viiakse läbi konkursi teates märgitud ajal, tingimustel ja veebikeskkonnas. (2) Pädev asutus tutvustab konkursi objekti, enampakkumise protseduurireegleid, teatab enampakkumisel osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid, enampakkumise sammu ning tutvustab enampakkumise läbiviijat. (3) Enampakkumise läbiviija asjakohase märguande andmisest alustavad osalejad pakkumist. Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi teates määratud sammu kaupa. (4) Enampakkumise läbiviimise logid säilitatakse kuni enampakkumise võitjat kinnitava otsuse vaidlustamise tähtaja möödumiseni. (5) Enampakkumise võitjaks on kõrgeima pakkumise teinud osaleja. Elektroonilise enampakkumise tulemused teeb läbiviija osalejatele teatavaks lõikes 1 nimetatud veebikeskkonna kaudu viivitamata pärast enampakkumise võitja selgumist. (6) Pädev asutus kinnitab elektroonilise enampakkumise võitja enampakkumise lõppemisest ning edastab selle kolme tööpäeva jooksul enampakkumises osalenutele. § 8. Konkursi lõppemine Konkurss lõpeb, kui: 1) enampakkumise võitja taotluse alusel algatatakse hoonestusloa menetlus; 2) paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud hinda ei ole tähtaegselt tasutud ja ei ole võimalik kohaldada § 9 lõikes 2 sätestatut; 3 3) enampakkumisel osalemiseks ei esitata ühtegi avaldust, nimetatud avaldused jäetakse läbi vaatamata või osalejad kõrvaldatakse konkursilt; 4) pädev asutus tunnistab konkursi nurjunuks ehitusseadustiku § 11310 lõike 7 alusel. § 9. Tagatisraha tasumise ja tagastamise kord (1) Tagatisraha tasutakse konkursi teates märgitud korras. Maksekorraldusele märgitakse selgitusena viide vastavale konkursile. (2) Tagatisraha loetakse tasutuks, kui konkursi teates märgitud tagatisraha summa on laekunud konkursi teates märgitud konto numbrile ja määratud tähtpäevaks. (3) Pärast konkursi võitja selgumist või konkursi nurjumist tagastatakse tagatisraha 14 päeva jooksul sellele arveldusarvele millelt tagatisraha tasuti. § 10. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler 4