COM(2022) 707 Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta

SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Õiglane maksustamine on üks Euroopa sotsiaalse turumajanduse alustalasid. See on ka üks põhisammastest, millele toetub komisjoni pühendumine inimeste hüvanguks toimivale majandusele . Õiglane maksusüsteem peaks põhinema maksueeskirjadel, mis tagavad, et kõik maksavad õiglase osa maksudest, samal ajal tehes maksumaksjatele – nii ettevõtjatele kui ka üksikisikutele – eeskirjade järgimise lihtsaks. COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõjast tulenevad tagajärjed suurendavad riigi rahanduse kaitsmise tungivat vajadust. Liikmesriikidel on vaja piisavat maksutulu, et rahastada oma märkimisväärseid jõupingutusi kriiside negatiivse majandusliku mõju ohjamiseks, tagades samal ajal kõige haavatavamate rühmade kaitse. Sellega seoses on õiglase maksustamise tagamine maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise ennetamise teel muutunud tähtsamaks kui kunagi varem. Maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise paremaks ennetamiseks ELis on äärmiselt oluline tugevdada halduskoostööd ja teabevahetust maksuküsimustes. Konkreetsemalt ähvardab alternatiivsete makse- ja investeerimisvahendite – nagu krüptovara ja e-raha – esilekerkimine kahjustada viimastel aastatel maksustamise läbipaistvuse valdkonnas saavutatud edu ja toob kaasa märkimisväärse maksudest kõrvalehoidmise ohu. Seepärast kohustus komisjon teatises õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava kohta, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat, ajakohastama maksustamisalase halduskoostöö direktiivi, et laiendada selle kohaldamisala arenevale majandusele ja tugevdada halduskoostöö raamistikku. Komisjoni töö toetamiseks võttis nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) 27. novembril 2020 vastu nõukogu järeldused majanduse taastamise ajal toimuva õiglase ja tõhusa maksustamise kohta, digiüleminekuga seotud maksustamisprobleemide kohta ja hea maksuhaldustava kohta ELis ja mujal . Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu maksuküsimusi käsitlevas aruandes Euroopa Ülemkogule, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 1. detsembril 2021, märgitakse, et eeldatavasti esitab komisjon 2022. aastal seadusandliku ettepaneku maksustamisalast halduskoostööd käsitleva direktiivi 2011/16/EL täiendavaks läbivaatamiseks seoses krüptovarasid ja maksualaseid eelotsuseid käsitleva teabevahetusega jõukate üksikisikute osas. Euroopa Parlament võttis 10. märtsil 2022 vastu resolutsiooni soovitustega komisjonile õiglase ja lihtsama maksustamise kohta, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat, milles ta kiidab heaks tegevuskava ja toetab selle põhjalikku rakendamist ning kutsub komisjoni konkreetselt üles lisama automaatse teabevahetuse kohaldamisalasse lisakategooriaid tulu ja vara, näiteks krüptovara jaoks. Seda ettepanekut tuleks käsitleda ka OECD paralleelselt tehtava töö kontekstis, et kokku leppida krüptovaraga seotud maksustamisalase teabevahetuse standardis ja laiendada ühise aruandlusstandardi kohaldamisala e-rahale, mille tagajärjel saavutati 2022. aasta augustis kokkulepe ja mida G20 pidas 2022. aasta novembris G20 juhtide Bali deklaratsioonis kiiduväärseks . Viimastel aastatel on EL keskendunud oma jõupingutustes maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastasele võitlusele ning läbipaistvuse suurendamisele. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi mitme muudatuse abil on tehtud olulisi edusamme, eelkõige teabevahetuse valdkonnas . Euroopa Kontrollikoja aruandes ja Euroopa Parlamendi resolutsioonis juhiti siiski tähelepanu mõningatele puudustele ja vajadusele parandada direktiivi mitmes valdkonnas, mis on seotud teabevahetuse ja halduskoostöö kõikide vormidega. Raamistiku kõige probleemsemad aspektid olid eelkõige e-raha ja keskpanga digivääringuid käsitlevate erisätete puudumine, piiriülesed eelotsused varakatele üksikisikutele ja ebaselged vastavusmeetmed . Euroopa Kontrollikoja aruandes märgitakse, et „krüptorahad on teabevahetuse kohaldamisalast välja jäetud. Kui maksumaksja hoiab raha elektroonilistes krüptorahades, ei ole sellistele klientidele portfelliteenuseid osutav platvorm või muu elektroonilise teenuse osutaja kohustatud deklareerima maksuhaldurile kõnealuseid summasid või saadud tulu. Seetõttu jääb sellistes elektroonilistes instrumentides hoitav raha suures osas maksustamata.“ Järelikult on olemas selge vajadus parandada olemasolevat teabevahetuse ja halduskoostöö ELi raamistikku. Lisaks kehtivate eeskirjade karmistamisele on ELis vaja laiendada halduskoostööd uutele valdkondadele. Selle eesmärk on lahendada probleeme, mis tulenevad krüptovara üha suurenevast kasutusest investeerimise eesmärgil. See aitab ELi maksuhalduritel makse paremini ja tõhusamalt koguda ning pidada sammu uute suundumustega, eelkõige võttes arvesse krüptovara maksustamise süsteemide erinevusi liikmesriikide lõikes. Krüptovara iseärasuste tõttu on maksuhalduritel väga keeruline maksustatavaid sündmusi jälgida ja tuvastada. Probleemi süvendab eelkõige see, kui kauplemine toimub teises riigis asuvate krüptovarateenuse osutajate või krüptovaraettevõtjate kaudu või kui kauplemine toimub otse teises jurisdiktsioonis asuvate üksikisikute või ettevõtete vahel . Krüptovarainvesteeringute kaudu saadava tulu aruandluse puudumine toob kaasa liikmesriikide maksutulu vähenemise. Samuti annab see krüptovara kasutajatele eelise võrreldes nendega, kes krüptovarasse ei investeeri. Seda õiguslikku lünka kõrvaldamata ei ole võimalik õiglase maksustamise eesmärki saavutada. Nende probleemide lahendamiseks esitas komisjon käesoleva ettepaneku, mis põhineb OECD krüptovara aruandlusraamistikul. Viimases on täpsustatud hoolsusmeetmeid, aruandlusnõudeid ja muid eeskirju aruandvate krüptovarateenuse osutajate tarbeks. Ettepaneku ja OECD krüptovara aruandlusraamistiku peamine erinevus seisneb selles, et ELi turul tegutsevaid krüptovaraettevõtjaid reguleeritakse määrusega XXX. Venemaa vastu suunatud sanktsioonide jõustamiseks vajalike meetmete rakendamistingimuste parandamiseks on samuti vaja hästitoimivat ja koordineeritud aruandlust ja teabevahetust. See toob esile selliste sätete kehtestamise olulisuse ja suurendab selliste sätete kehtestamise pakilist vajadust, mille abil tagatakse, et nii krüptovara omamise kui ka krüptovaratehingutega seotud teavet esitatakse ja vahetatakse liikmesriikide vahel. Käesoleva ettepanekuga nähakse ette ka direktiivi kehtivate sätete tugevdamine, et võtta arvesse ühtsel turul ja rahvusvahelisel tasandil täheldatud suundumusi. See peaks tagama tõhusa aruandluse ja teabevahetuse, muu hulgas kajastades ühisesse aruandlusstandardisse viimati tehtud täiendusi, sealhulgas e-raha ja keskpanga digivääringuid käsitlevate sätete lõimimist, luues selge ja ühtlustatud raamistiku vastavusmeetmete jaoks või laiendades piiriüleste eelotsuste kohaldamisala varakatele üksikisikutele. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Kavandatud õigusaktis käsitletakse maksustamise läbipaistvuse üldist poliitilist prioriteeti, mis on eeltingimus selleks, et tõhusalt võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi, millega loodi liikmesriikide pädevate asutuste vaheline maksustamisalase halduskoostöö raamistik, on mitmel korral muudetud järgmiste seadusandlike algatustega: nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL (nn teine maksustamisalase halduskoostöö direktiiv) finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse kohta liikmesriikide vahel, mis põhineb OECD ühisel aruandlusstandardil, millega nähakse ette automaatne teabevahetus mitteresidentide finantskontode kohta; nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376 (nn kolmas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), mis käsitleb kohustuslikku automaatset teabevahetust piiriüleste maksualaste eelotsuste puhul; nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881 (nn neljas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), mis käsitleb kohustuslikku automaatset teabevahetust riigipõhiste aruannete kohta maksuhaldurite vahel; nõukogu 6. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2258 (nn viies maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), mis käsitleb maksuhaldurite juurdepääsu rahapesuvastasele teabele; nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822 (nn kuues maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), mis käsitleb kohustuslikku automaatset teabevahetust maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul, ning nõukogu 22. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/514 (nn seitsmes maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta seoses digiplatvormide müüjatega. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kehtivad sätted on seotud isikuandmete kaitse üldmäärusega mitmel sellisel juhul, kus isikuandmed on asjakohased. Samal ajal sisaldab direktiiv konkreetseid sätteid andmekaitse kohta ja sellega seotud kaitsemeetmeid. Kavandatud muudatuste puhul järgitakse neid kaitsemeetmeid ja võetakse neid jätkuvalt arvesse. Asjakohaste IT- ja menetlusmeetmetega tagatakse isikuandmete kaitse kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Andmevahetus toimub turvalise elektroonilise süsteemi kaudu, millega krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse andmeid, ning kõik maksuhaldurid peaksid andma sellele teabele juurdepääsu üksnes volitatud riigiametnikele. Kaasvastutavate töötlejatena peavad liikmesriigid tagama andmete säilitamise vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruses nõutud turvameetmetele ja tähtaegadele. Komisjoni tegevus on suunatud mitmele krüptovaraturuga seotud poliitikavaldkonnale, sealhulgas kavandatud seadusandlik algatus, mis hõlmab krüptovarateenuse osutajaid ja krüptovaraettevõtjaid. Kavandatud seadusandlik algatus ei mõjuta teisi samal ajal käimasolevaid komisjoni projekte, kuna see on konkreetselt suunatud teatavate maksudega seotud küsimuste lahendamisele. Ettepanek põhineb krüptovaraturge käsitleva määruse (määrus XXX) ja rahaülekandeid käsitleva määruse sätetel, eelkõige selles osas, mis puudutab nendes ELi õigusaktides sätestatud määratluste kasutamist ja tuginemist nimetatud õigusaktidega kehtestatud loanõuetele. Rahaülekandeid käsitleva määrusega tagatakse, et kohustatud isikud täidavad rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil teataval määral hoolsuskohustust, kuid selles ei ole ette nähtud üksikasjalikku kirjeldust aruandlusest ja automaatsest teabevahetusest, mis on vajalik otsese maksustamise eesmärgil. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Otsese maksustamise valdkonnas on seadusandlike algatuste õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115. Kuigi artiklis 115 puudub selge viide otsesele maksustamisele, viidatakse selles neid liikmesriikide õigusakte ühtlustavatele direktiividele, mis mõjutavad otseselt ühtse turu rajamist või toimimist. Selleks et see tingimus oleks täidetud, on vaja, et otsese maksustamise valdkonnas kavandatud ELi õigusaktide eesmärk oleks kõrvaldada olemasolevad ebakõlad ühtse turu toimimises. Peale selle, kuna maksustamisalase halduskoostöö direktiivi alusel vahetatavat teavet võib kasutada ka käibemaksu ja muude kaudsete maksude valdkonnas, on õigusliku alusena nimetatud ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113. Kuna kavandatud seadusandliku algatusega muudetakse direktiivi, jääb õiguslik alus loomulikult samaks. Tegelikult ei kaldu kavandatud eeskirjad, mille eesmärk on parandada teabevahetuse ja halduskoostöö kehtivat raamistikku, kõrvale direktiivi reguleerimisesemest. Eelkõige luuakse kavandatud muudatustega selge ja ühtlustatud raamistik vastavusmeetmete jaoks, lõimitakse e-raha käsitlevad sätted kehtiva raamistikuga ja laiendatakse piiriüleste eelotsuste kohaldamisala varakatele üksikisikutele. Nende sätete ühtset kohaldamist on võimalik saavutada üksnes liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise teel. Lisaks kehtivale raamistikule esitatakse ettepanekus aruandvatele krüptovarateenuse osutajatele aruandluseeskirjad, et lahendada maksustamise valdkonnas esinevad probleemid, mis tulenevad krüptovara kasutusest investeeringu või vahetusvahendina. Aruandvad krüptovarateenuse osutajad võimaldavad krüptovara kasutajatel kasutada nende teenuseid, jättes samas potentsiaalselt teatamata nende residentsuse liikmesriigis saadava tulu. Selle tagajärjel jääb liikmesriikidele tulu deklareerimata ja nad jäävad maksutulust ilma. Selline olukord loob samuti ebaausa maksukonkurentsi tingimused krüptovarasse investeerivate üksikisikute ja ettevõtjate suhtes, mis moonutab ühtse turu toimimist. Sellest järeldub, et niisugust olukorda on võimalik lahendada ainult ühtse lähenemisviisi kaudu, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 115. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Ettepanekus järgitakse täielikult Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. Ettepanekus käsitletakse maksustamisalast halduskoostööd. See hõlmab teatavaid muudatusi eeskirjades, et parandada liikmesriikide maksuhaldurite vahelise piiriülese koostööga seotud kehtivate sätete toimimist. Ettepanek hõlmab ka automaatse teabevahetuse kohaldamisala laiendamist krüptovarateenuse osutajatele ja krüptovaraettevõtjatele, pannes neile kohustuse anda aru krüptovara kasutajate saadava tulu kohta. Maksuhalduritel puudub teave krüptovara kasutusest saadava tulu ja võimalike maksualaste tagajärgede jälgimiseks. Teisisõnu ei ole maksuhalduritel krüptovara kohta piisavalt teavet, kuigi krüptovaraturg on viimastel aastatel olulisemaks muutunud. Enamikus liikmesriikides on juba olemas õigusaktid või vähemalt haldussuunised krüptovarainvesteeringute kaudu saadava tulu maksustamiseks. Siiski puudub neil sageli vajalik teave, mis võimaldaks neil seda teha. Õiguskindlust ja -selgust on võimalik tagada üksnes siis, kui riiklike meetmete ebatõhusust käsitletakse kõikide liikmesriikide suhtes kohaldatavate ühtsete eeskirjade abil. Ühtne turg vajab tugevat mehhanismi, mis võimaldab neid lünki käsitleda ühtsel viisil ja kõrvaldada olemasolevad moonutused, tagades, et maksuhaldurid saavad õigel ajal asjakohast teavet. Kogu ELi hõlmav ühtlustatud aruandlusraamistik näib hädavajalik, kui arvestada aruandvate krüptovarateenuse osutajate pakutavate teenuste valdavalt piiriülest mõõdet. Võttes arvesse, et krüptovarainvesteeringute kaudu saadava tulu aruandekohustuse peamine eesmärk on teavitada maksuhaldureid piiriülestest krüptovaratehingutest, on probleemile ühtse lähenemisviisi tagamiseks vaja, et selline algatus hõlmaks meetmeid ELi tasandil. Seetõttu on ELil tuvastatud probleemide lahendamiseks ning teabevahetuse ja halduskoostöö süsteemi tõhususe ja täielikkuse tagamiseks üksikute liikmesriikidega võrreldes paremad võimalused. Esiteks tagab kavandatud direktiiv eeskirjade ühtse kohaldamise kogu ELis. Teiseks rakendatakse kõikide kohaldamisalasse kuuluvate aruandvate krüptovarateenuse osutajate suhtes samu aruandlusnõudeid. Kolmandaks kaasneb aruandlusega teabevahetus, mis võimaldab maksuhalduritel saada põhjalikku teavet krüptovarainvesteeringute kaudu saadava tulu kohta. • Proportsionaalsus Ettepanekuga parandatakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kehtivaid sätteid ja laiendatakse automaatse teabevahetuse kohaldamisala teatavale konkreetsele teabele, mida esitavad aruandvad krüptovarateenuse osutajad. Parandused ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik teabevahetuse ja laiemalt halduskoostöö eesmärgi saavutamiseks. Võttes arvesse asjaolu, et tuvastatud moonutused ühtse turu toimimises ulatuvad enamasti ühe liikmesriigi piiridest kaugemale, on probleemide tõhusaks lahendamiseks vaja vähemalt ühiseid ELi eeskirju. Seega aitavad kavandatud eeskirjad kaasa direktiivi selgemale, ühtsemale ja tõhusamale kohaldamisele, mis toob kaasa paremad võimalused direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Kavandatav aruandvate krüptovarateenuse osutajate kohustus anda aru oma kasutajate saadava tulu kohta on ka toimiv lahendus maksudest kõrvalehoidmise vastu, milles rakendatakse kolmanda ja kuuenda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi puhul juba katsetatud teabevahetuse mehhanisme. Selle puhul võib väita, et kavandatud seadusandlik algatus on proportsionaalne vastus direktiivis tuvastatud lünkadele ja selle eesmärk on lahendada ka maksudest kõrvalehoidmise probleemi. • Vahendi valik Käesoleval ettepanekul on kaks õiguslikku alust: Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 113 ja 115, milles on sõnaselgelt sätestatud, et selle valdkonna õigusakte võib kehtestada üksnes direktiivi vormis õigusaktiga. Seepärast ei ole siduvate maksueeskirjade vastuvõtmisel lubatud kasutada ühtegi muud ELi õigusakti. Lisaks kujutab kavandatud direktiiv endast direktiivi seitsmendat muudatust; see on jätkuks nõukogu direktiividele 2014/107/EL, (EL) 2015/2376, (EL) 2016/881, (EL) 2016/2258, (EL) 2018/822 ja (EL) 2021/514. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll 2021. aastal uuris Euroopa Kontrollikoda , kuidas Euroopa Komisjon jälgib direktiivis 2011/16/EL sätestatud maksuteabe vahetamise süsteemi rakendamist ja toimimist ning kuidas liikmesriigid seda teavet kasutavad. Lisaks hindas Euroopa Parlament direktiivis 2011/16/EL ja selle hilisemates muudatustes sätestatud teabevahetuskohustuste rakendamist, mille eesmärk on võidelda maksustamisalase teabevahetuse soodustamise teel maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimisega. Euroopa Kontrollikoja aruandes jõuti järeldusele, et süsteem on üldiselt hästi kasutusele võetud, kuid jõupingutusi on vaja suurendada järelevalve, andmete kvaliteedi tagamise ja saadud teabe kasutamise vallas. Euroopa Parlament väidab oma resolutsioonis, et vahetatav teave on piiratud kvaliteediga ja süsteemi tõhusust jälgitakse vähe. Samuti märkis ta, et praegu puudub ühine ELi raamistik süsteemi toimimise ja edusammude jälgimiseks ning ainult mõned liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt vahetatavate andmete kvaliteeti. Lõpuks väljendas Euroopa Parlament toetust uutele õigusaktidele, mis tugevdaksid ja täiustaksid veelgi direktiivi, tagades samas kehtivate eeskirjade ja standardite põhjaliku rakendamise, kaasa arvatud rahapesuvastase võitluse valdkonnas. Nende kahe aruande põhjal esitatakse käesolevas seadusandlikus ettepanekus konkreetsed algatused halduskoostöö toimimise parandamiseks. • Konsulteerimine sidusrühmadega 10. märtsil 2021 algatas komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda tagasisidet selle kohta, milliseid edasisi ELi meetmeid rakendada maksustamise valdkonna teabevahetuse raamistiku tugevdamiseks. Esitati hulk küsimusi ja sidusrühmad andsid toetavat tagasisidet kokku 33 vastuses. Peale selle korraldas komisjon 23. märtsil 2021 sihtkonsultatsiooni ettevõtlussektoriga, korraldades kohtumise krüptovara- ja e-raha teenuse osutajate ning digivaraühenduste esindajatega. Esindajad olid üksmeelel, et paljude erinevate riiklike aruandlusnõuete asemel on aruandvatelt krüptovarateenuse osutajatelt teabe kogumiseks vaja standarditud ELi õigusraamistikku. Lisaks pooldasid esindajad teise maksustamisalase halduskoostöö direktiiviga sarnast lahendust, mis võimaldaks esitada teavet üksnes selle liikmesriigi maksuhaldurile, kus aruandev krüptovarateenuse osutaja on registreeritud, mille tegevusluba tal on või mille resident ta on. Liikmesriikidega konsulteeriti küsimustiku ja erikohtumiste kaudu. 13. novembril 2020 ja 24. märtsil 2021 korraldasid komisjoni talitused IV töörühma kohtumise, kus liikmesriikidel oli võimalus arutada võimalikku ettepanekut direktiivi muutmiseks. Kohtumisel keskenduti krüptovarainvesteeringute kaudu saadavat tulu käsitleva teabe esitamisele ja vahetamisele. Üldiselt väljendati ulatuslikku toetust võimalikule ELi seadusandlikule algatusele, mille eesmärk on vahetada aruandvate krüptovarateenuse osutajate kaudu teavet krüptovara kasutajate saadava tulu kohta. Enamik liikmesriike toetas kohaldamisala vastavusseviimist OECD tasandil tehtava tööga. Üldiselt näib, et nii avalike kui ka sihtkonsultatsioonide tulemused ühtivad küsimustes, mida aruandvatele krüptovarateenuse osutajatele suunatud uued eeskirjad peaksid püüdma lahendada: krüptovaraga seotud osaluste ja tehingute aruandluse puudumine ning vajadus selgitada e-raha toodete lisamist aruandekohustuse ja liikmesriikidevahelise teabevahetuse kohaldamisalasse. • Mõjuhinnang Komisjon tegi asjakohaste poliitikavariantide mõju hindamise. Õiguskontrollikomitee esitas selle kohta 12. novembril 2021 positiivse arvamuse (SEC(2022) 438). Õiguskontrollikomitee esitas positiivse arvamuse koos reservatsioonidega, esitades mitu soovitust täiustuste tegemiseks, mida on arvesse võetud lõplikus mõjuhinnangus (SWD(2022) 401). Õiguskontrollikomitee esitas kommentaarid seadusandliku algatuse kohaldamisala kirjelduse võimalike täiustuste ning kõikide olemasolevate ja teostatavate poliitikavariantide kohta, võttes arvesse mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Mõjuhinnang sõnastati ümber, et paremini määratleda seadusandliku algatuse kohaldamisala ja analüüsida põhjalikumalt erinevaid poliitikavariante, võttes arvesse krüptovarateenuse osutajatele tehtavat võimalikku erandit olenevalt nende suurusest. Võrreldes lähtestsenaariumiga hinnati erinevaid poliitikavariante tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususe kriteeriumide alusel. Kõige kõrgemal analüüsitasandil tuleb valida praeguse olukorra või lähtestsenaariumi ning sellise stsenaariumi vahel, mille puhul komisjon rakendaks kas mitteregulatiivseid või regulatiivseid meetmeid. Mitteregulatiivsed meetmed seisneksid soovituse esitamises. Regulatiivsed meetmed hõlmavad seadusandlikku algatust kehtiva halduskoostöö raamistiku konkreetsete aspektide muutmiseks. Eri poliitikavariandid lähtusid erinevate aruandlusvormide koosmõjust (st tehingupõhine, koond- või hübriidaruandlus) ning võimalusest kehtestada ettevõtja suurusel (käibel) põhinev künnis. Eelistatud variant on hübriidaruandlus, mille puhul aruandvad krüptovarateenuse osutajad esitavad koondteabe krüptovara liikide ja tehingute liikide kaupa, sellega tagatakse, et maksuhaldurid suudavad saadavat teabehulka kasutada, et vajalikke riskianalüüse teha. Eelistatud variant ei sisalda aruandvate krüptovarateenuse osutajate suurusel põhinevat künnist, sest see võib põhjustada lünki. Seoses aruandvate krüptovarateenuse osutajatega näitab mõjuhinnang, et ELi tasandi regulatiivne poliitikavariant on kindlaksmääratud poliitika elluviimiseks kõige asjakohasem. Praeguse olukorra säilitamine või lähtestsenaarium osutusid kõige vähem tulemuslikuks, tõhusaks ja sidusaks. Erinevalt lähtestsenaariumist tagaks ELi kohustuslik ühine aruandlusstandard, et kõikidel liidu maksuhalduritel on juurdepääs sama liiki andmetele. Teisisõnu seaksid ELi regulatiivsed meetmed kõik maksuhaldurid võrdsesse olukorda, kui neil on vaja pääseda ligi teabele, mis on kogutud kindlaksmääratud maksustamiseesmärgil. Sellega nähakse ette ka automaatne teabevahetus ELi tasandil, mis põhineb ühistel standarditel ja spetsifikaatidel. Kui see on rakendatud, on see ainus stsenaarium, mille puhul saavad krüptovara kasutajate liikmesriigi maksuhaldurid kontrollida, et kasutajad on oma krüptovarainvesteeringute kaudu saadava kapitalikasumi kohta esitanud täpsed andmed, ilma et selleks oleks vaja sihtotstarbelisi ja aeganõudvaid taotlusi ja päringuid. Lisaks tagaksid ELi kohustuslikud ühised aruandlusnõuded, et krüptovarateenuse osutajad ei pea maksualase aruandekohustuse vallas tulema toime riikide killustatud lahendustega. Majanduslik mõju Saadav kasu Kohustus teatada krüptovarainvesteeringute kaudu saadavast tulust ja sellise teabe vahetamine aitab liikmesriikidel saada täielikku teavet, mis on vajalik tasumisele kuuluva maksutulu kogumiseks. Hinnanguliselt võib täiendav maksutulu ulatuda 2,4 miljardi euroni. Ühised aruandluseeskirjad aitavad samuti luua krüptovarateenuse osutajatele võrdsed tingimused. Krüptovarainvestorite saadava tulu läbipaistvus looks võrdsemad tingimused traditsioonilisema varaga. Ühtsel ELi kohustuslikul vahendil võib olla ka positiivne sotsiaalne mõju ja see võib aidata luua positiivset arvamust õiglasest maksustamisest ning soodustada koormuse õiglast jaotamist maksumaksjate vahel. Kuna andmete piiratud esitamist esineb kõigil tegevusaladel, siis eeldatakse, et mida laiem on eeskirjade kohaldamisala, seda rohkem peetakse maksustamist õiglaseks. Sama põhjendus kehtib ka koormuse õiglasest jagamisest saadava kasu kohta – mida laiem on algatuse kohaldamisala, seda paremini saavad liikmesriigid tagada tasumisele kuuluvate maksude tõhusa kogumise. Laiema kohaldamisalaga aruandekohustuse puhul on ELi meetmetest tulenev eelarveline kasu palju suurem. Kulud Rakendamise ja kogu ELi hõlmava automaatse aruandlusega kaasnevad ühekordsed kulud on hinnanguliselt ligikaudu 300 miljonit eurot kõikide aruandvate krüptovarateenuse osutajate ja maksuhaldurite kohta ning korduvkulud on ligikaudu 25 miljonit eurot aastas. Ühekordsed ja korduvkulud tulenevad peamiselt IT-süsteemide arendamisest ja toimimisest. Maksuhalduritele kaasnevad ka täitmiskulud. Kulutõhususe huvides julgustatakse liikmesriike võimaldama digitaalset aruandlust ja tagama võimalikult suures ulatuses süsteemide koostalitlusvõimet aruandvate krüptovarateenuse osutajate ja maksuhaldurite vahel, sealhulgas andmetasandil. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ettepaneku eesmärk on minimeerida aruandvate krüptovarateenuse osutajate, maksumaksjate ja maksuhaldurite regulatiivset koormust. Kooskõlas põhimõttega „üks sisse, üks välja“ saavad aruandvad krüptovarateenuse osutajad kasu ühtsetest aruandlusnõuetest kogu ELis, selle asemel et nende suhtes kohaldataks igas liikmesriigis mitut standardit. Eelistatud poliitikavariant on proportsionaalne võimalus tuvastatud probleemi lahendamiseks, sest see ei lähe aluslepingute eesmärgi – tagada paremini toimiv ja moonutusteta ühtne turg – saavutamiseks vajalikust kaugemale. Ühised eeskirjad piirduvad siiski krüptovarainvesteeringute kaudu saadava tulu aruandluse tarbeks minimaalselt vajaliku ühise raamistiku loomisega. Mõned näited on järgmised: i) eeskirjadega tagatakse, et ei toimuks topeltaruandlust (st aruandluse ühtne kontaktpunkt), ii) automaatne teabevahetus piirdub asjaomaste liikmesriikidega ning iii) karistuste määramine nõuete täitmata jätmise eest jääb liikmesriikide suveräänse kontrolli alla. Lisaks ei lähe ühtlustamine kaugemale selle tagamisest, et pädevaid asutusi teavitatakse teenitud tulust. Seejärel peavad liikmesriigid otsustama tasumisele kuuluva maksu üle vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. • Põhiõigused Käesolevas kavandatud direktiivis järgitakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Eelkõige määratletakse maksuhalduritele edastatavad andmeelemendid selliselt, et need hõlmaksid ainult minimaalseid andmeid, mis on vajalikud nõuetele mittevastava aruandluse või teatamata jätmise tuvastamiseks, kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud kohustustega, eelkõige võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega. 4. MÕJU EELARVELE Vt finantsselgitus. 5. ETTEPANEKU SÄTETE ÜKSIKASJALIK SELGITUS Ettepanekus esitatakse teabevahetust ja halduskoostööd käsitlevate kehtivate sätete muudatused. Samuti laiendatakse sellega direktiivi kohaldamisala automaatsele teabevahetusele seoses teabega, mida esitavad aruandvad krüptovarateenuse osutajad. Hoolsusmeetmeid käsitlevad eeskirjad, aruandlusnõuded ja aruandvate krüptovarateenuse osutajate suhtes kohaldatavad muud eeskirjad põhinevad OECD krüptovara aruandlusraamistikul. i)Automaatne teabevahetus • Tulu ja kapitali kategooriad Artikli 8 lõikes 1 on sätestatud tulu kategooriad, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikku automaatset teabevahetust liikmesriikide vahel. Muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu lisatakse tulu ja kapitali kategooriatele, mille suhtes juba rakendatakse teabevahetust. Muudatusega kohustatakse samuti liikmesriike vahetama teiste liikmesriikidega kogu kättesaadavat teavet kõikide tulu ja kapitali kategooriate kohta 2026. aasta jaanuaris või pärast seda algavate maksustamisperioodide osas kooskõlas artikli 8 lõikega 3. • Piiriülesed eelotsused varakate üksikisikute kohta Artiklis 8a on sätestatud eeskirjad piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete automaatseks vahetamiseks muude isikute kui füüsiliste isikute puhul. Seda sätet laiendatakse varakatele üksikisikutele, kellel on vähemalt 1 000 000 euro väärtuses rahalist või investeeritavat vara või valitsetavaid varasid, välja arvatud selle üksikisiku peamine isiklik eluase. Muudatusega kohustatakse liikmesriike vahetama teiste liikmesriikidega teavet varakate üksikisikute piiriüleste eelotsuste kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2025. Selline teabevahetus toimub tingimusel, et need eelotsused kehtivad endiselt 1. jaanuaril 2026. • Aruandvate krüptovarateenuse osutajate esitatav teave Artiklis 8ad on sätestatud sellise kohustusliku automaatse teabevahetuse kohaldamisala ja tingimused, mille puhul aruandvad krüptovarateenuse osutajad esitavad andmed pädevatele asutustele. Üksikasjalikud eeskirjad kohustuste kohta, mida aruandvatel krüptovarateenuse osutajatel tuleb täita, on sätestatud VI lisas, mis kehtestatakse III lisaga. Esimese sammuna näevad eeskirjad ette aruandva krüptovarateenuse osutaja kohustuse koguda ja kontrollida teavet kooskõlas ettepanekus sätestatud hoolsusmeetmetega. Teise sammuna peavad aruandvad krüptovarateenuse osutajad esitama asjakohasele pädevale asutusele teabe krüptovara kasutajate kohta, st nende kohta, kes kasutavad teenuse osutajat krüptovaraga kauplemiseks ja selle teise krüptovara vastu vahetamiseks. Kolmas samm on see, et selle liikmesriigi pädev asutus, kes on aruandvalt krüptovarateenuse osutajalt teavet saanud, edastab esitatud teabe selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille resident aruandlusega hõlmatud krüptovara kasutaja on. Kohaldamisala V lisa IV jaos on esitatud mõisted, millega määratakse kindlaks aruandluseeskirjade kohaldamisala. Kes peab täitma aruandekohustust? Eeskirjad sisaldavad krüptovarateenuse osutaja, krüptovaraettevõtja ja aruandva krüptovarateenuse osutaja määratlusi. Krüptovarateenuse osutaja on juriidiline isik või ettevõtja, kelle tegevusala või majandustegevus seisneb ühe või mitme krüptovarateenuse professionaalsel tasemel osutamises kolmandatele isikutele ja kellele on liikmesriik andnud tegevusloa, et osutada krüptovarateenuseid kooskõlas määrusega XXX. See mõiste on seotud määrusega XXX, et tagada ühtne määratlus. Lisaks on krüptovarateenuse osutajatel lubatud ELis tegutseda üleeuroopalise tegevusloa andmise alusel ja nad on kantud ESMA hallatavasse registrisse. Krüptovaraettevõtja on füüsiline isik, juriidiline isik või ettevõtja, kelle tegevusala või majandustegevus seisneb ühe või mitme krüptovarateenuse professionaalsel tasemel osutamises kolmandatele isikutele, kuid kes ei kuulu määruse XXX kohaldamisalasse. Aruandev krüptovarateenuse osutaja on krüptovarateenuse osutaja ja krüptovaraettevõtja, kes osutab üht või mitut krüptovarateenust, mis võimaldab aruandlusega hõlmatud kasutajatel vahetustehinguid teha. Aruandva krüptovarateenuse osutaja määratlus hõlmab määruses XXX määratletud krüptovarateenuse osutajaid ja krüptovaraettevõtjaid, kes ei kuulu määruse XXX kohaldamisalasse (nt ELi residentidest mittearuandvate krüptovara kasutajatega krüptovaraettevõtjad, krüptovaraettevõtjad, kes kauplevad mitteasendatava varaga jne) ega vasta seega kõnealuse määruse alusel tegevusloa saamiseks vajalikele tingimustele. Krüptovarateenuse osutajad saavad määruse XXX kohase tegevusloa juriidilise isiku liikmesriigis ja seega esitavad nad andmeid selles liikmesriigis. Seevastu krüptovaraettevõtjate hõlmamiseks sätestatakse ettepaneku artikli 8ad lõikes 7 kohustused ühtse registreerimise kohta nende valitud liikmesriigis. Aruandluse esitamine toimub selles liikmesriigis. Registreerimisprotsessi üksikasjad on sätestatud VI lisa V jao punktis F. Selleks et tagada ühetaolised tingimused kavandatud eeskirjade rakendamiseks ning täpsemalt aruandva krüptovarateenuse osutaja registreerimiseks ja tuvastamiseks, antakse artikli 8ad lõike 11 kolmanda lõiguga komisjonile rakendamisvolitused standardvormi vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleb teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Vastavalt artikli 8ad lõikele 12 peaksid liikmesriigis end registreerima ainult krüptovaraettevõtjad, kes ei kuulu määruse XXX kohaldamisalasse. ELis juba määruse XXX kohaselt tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutaja vabastataks ühtsest registreerimisnõudest. Kuna krüptovaraettevõtjad võivad olla kolmanda riigi residendid, nähakse ettepanekuga ette vabastus käesolevas direktiivis sätestatud ühtsest registreerimis- ja aruandekohustusest, mis sõltub vastavate aruandlus- ja teabevahetusmehhanismide kindlaksmääramisest seoses liiduväliste jurisdiktsioonide ja liikmesriikidega. See mehhanism sarnaneb direktiivis 2021/514 (seitsmes maksustamisalase halduskoostöö direktiiv) ette nähtud mehhanismiga ning selle eesmärk on samuti tagada võrdsed tingimused ja vältida olukorda, kus teenuse osutajad valivad meelepärase kohtualluvuse. Direktiivi kohaselt peavad Euroopa Liidu ja kolmandate riikide krüptovaraettevõtjad esitama aruandeid ulatuses, mille puhul sellistel kolmandate riikide ettevõtjatel on liidu residentidest aruandlusega hõlmatud kasutajad. See on oluline, et tagada kõikidele aruandvatele krüptovarateenuse osutajatele võrdsed tingimused ja vältida ebaõiglast konkurentsi. Kolmandate riikide krüptovaraettevõtjad võib ühtsest registreerimis- ja aruandekohustusest vabastada juhul, kui on olemas asjakohane kord, et tagada vastava teabe vahetamine liiduvälise jurisdiktsiooni ja liikmesriikide vahel. Komisjon kehtestab asjakohase korra vastavalt artiklis 8ad sätestatud kriteeriumidele ja korrale. Vastava korra tuvastamise korral antakse vabastus registreerimis- ja aruandekohustusest ning selle puudumise korral jääb kehtima direktiivis sätestatud registreerimis- ja aruandekohustus. Millistest tehingutest tuleb aru anda? Aruandlusega hõlmatud tehingud on aruandlusega hõlmatud krüptovara vahetustehingud ja ülekanded. Nii riigisisesed kui ka piiriülesed tehingud kuuluvad ettepaneku kohaldamisalasse ja koondatakse aruandlusega hõlmatud krüptovara liikide kaupa. Kelle tehingutest tuleb aru anda? Krüptovara kasutaja on üksikisik või ettevõte, kes on aruandlusega hõlmatud tehingute tegemise eesmärgil aruandva krüptovarateenuse osutaja klient. Üksikisikut või ettevõtet, kes ei ole finantsasutus ega aruandev krüptovarateenuse osutaja, kes tegutseb krüptovara kasutajana teise üksikisiku või ettevõtte eest või nimel tema agendi, kontohalduri, esindaja, allkirjaõigusliku isiku, investeerimisnõustaja või vahendajana, ei käsitata krüptovara kasutajana ning krüptovara kasutajaks loetakse sellist teist üksikisikut või ettevõtet. Kui aruandev krüptovarateenuse osutaja vahendab krüptovaramaksete tegemist kaupleja jaoks või nimel, tuleb klienti, kes on kaupleja teine tehingupool, käsitada krüptovara kasutajana. Sellisel juhul peab aruandev krüptovarateenuse osutaja kontrollima kliendi isikusamasust kooskõlas rahapesuvastase võitluse riigisiseste eeskirjadega. Aruandlusega hõlmatud kasutaja on krüptovara kasutaja, kes on liikmesriigi resident ja aruandlusega hõlmatud isik. Selle alt jäetakse välja järgmised isikud: a) ettevõte, mille aktsiatega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel väljakujunenud väärtpaberiturul, b) ettevõte, mis on alapunktis a kirjeldatud ettevõttega seotud üksus, c) valitsusüksus, d) rahvusvaheline organisatsioon, e) keskpank või f) finantsasutus, mis ei ole IV jao E osa punkti 5 alapunktis b kirjeldatud investeerimisüksus. Aru tuleb anda üksnes aruandlusega hõlmatud kasutaja tehingutest. Hoolsusmeetmed Aruandev krüptovarateenuse osutaja rakendab VI lisa III jaos sätestatud hoolsusmeetmeid, et määrata kindlaks aruandlusega hõlmatud kasutajad. Hoolsusmeetmeid kohaldatakse nii eraisikust kui ka ettevõttest krüptovara kasutajate suhtes, keda käsitatakse aruandlusega hõlmatud kasutajatena. Sellised aruandlusega hõlmatud kasutajad tuvastatakse nende esitatava kinnituse teel, mis võimaldab aruandval krüptovarateenuse osutajal näiteks kindlaks määrata krüptovara kasutajate residentsuse(d). Selle protsessi käigus võidakse koguda kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kohaseid lisadokumente. III jao punktis A on sätestatud konkreetne teave üksikisikust krüptovara kasutaja kohta, mida aruandev krüptovarateenuse osutaja peab koguma. III jao punktis B on sätestatud konkreetne teave ettevõttest krüptovara kasutaja kohta, mida aruandev krüptovarateenuse osutaja peab koguma. Neid meetmeid rakendatakse selleks, et määrata kindlaks, kas ettevõttest krüptovara kasutaja on aruandlusega hõlmatud kasutaja või ettevõte (v.a väljajäetud isik), mille alla kuulub üks või mitu kontrollitavat isikut, keda käsitatakse aruantava isikuna. III jao punktis C on sätestatud eeskirjad üksikisikust krüptovara kasutajate ja ettevõttest krüptovara kasutajate esitatavate kinnitustega seotud nõuete kohta. III jao punktis D on sätestatud hoolsuskohustuse üldnõuded. Aruandva krüptovarateenuse osutaja esitatav aruandlus pädevale asutusele Kogutud ja kontrollitud teave tuleb esitada hiljemalt aruandlusega hõlmatud tehingu asjakohasele kalendriaastale või muule asjakohasele aruandeperioodile järgneva aasta 31. jaanuaril. Aruandluse esitamine peab toimuma üksnes ühes liikmesriigis (st soovikohases liikmesriigis, kus toimus ühtne registreerimine, või tegevusloa andnud liikmesriigis). Aruandval krüptovarateenuse osutajal tuleb esitada aruanne liikmesriigis, kus ta on saanud määruse XXX kohase tegevusloa. Aruandval krüptovarateenuse osutajal, kellel puudub määruse XXX kohane tegevusluba, tuleb esitada aruanne liikmesriigis, kus ta on registreeritud kooskõlas artikli 8ad lõikega 11. Kooskõlas muudetud artikli 25 lõikega 3 peab aruandev krüptovarateenuse osutaja teavitama iga asjaomast isikut sellest, et selle isikuga seotud teavet kogutakse ja see teave esitatakse pädevatele asutustele vastavalt käesoleva kavandatud direktiivi nõuetele. Aruandev krüptovarateenuse osutaja peab esitama ka kogu teabe, mida vastutavad töötlejad on kohustatud isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt esitama. Aruandev krüptovarateenuse osutaja peab esitama igale isikule kogu teabe hiljemalt enne teabega seotud aruandluse esitamist. See ei piira andmesubjekti isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid õigusi. Automaatne teabevahetus pädevate asutuste vahel Aruandva krüptovarateenuse osutaja esitatav teave tuleb edastada nende liikmesriikide pädevatele maksuhalduritele, mille maksuresident on aruandev krüptovarateenuse osutaja või kus ta on saanud tegevusloa või on registreeritud, ning seda tuleb teha kahe kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, mille suhtes kehtivad aruandvatele krüptovarateenuse osutajatele kohaldatavad aruandlusnõuded. Artikli 8ad lõikes 3 on sätestatud, millist teavet tuleb liikmesriikide pädevatele maksuhalduritele esitada. Aruandev krüptovarateenuse osutaja esitab teabe oma tegevusloa, maksuresidentsuse või registreerimise kohta liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt aruandlusega hõlmatud tehingu asjakohasele kalendriaastale või muule asjakohasele aruandeperioodile järgneva aasta 31. jaanuaril. Selline õigeaegne teabevahetus tagab maksuhalduritele täieliku teabe, mis võimaldab koostada iga-aastaseid eeltäidetud maksuotsuseid. Automaatne teabevahetus toimub elektrooniliselt ELi ühise teabevõrgu (edaspidi „CCN-võrk“) kaudu, kasutades komisjoni välja töötatud XML skeemi. See on ühine teabevõrk, mida kasutatakse käesoleva direktiivi kohaseks automaatseks teabevahetuseks. Käesoleva ettepaneku kohaseks automaatseks teabevahetuseks edastatakse teave komisjoni välja töötatud keskregistrile, mida selle jaoks juba piiriüleste eelotsuste ja piiriüleste skeemide puhul kasutatakse. Vahetustehingute tõhus rakendamine ja teostamise takistamine Kui krüptovara kasutaja ei esita III jaos nõutud teavet pärast aruandva krüptovarateenuse osutaja algsele taotlusele järgnenud kaht meeldetuletust, kuid mitte enne 60 päeva möödumist, tuleb aruandvatel krüptovarateenuse osutajatel takistada krüptovara kasutaja vahetustehingute teostamist (vt V jao punkt A). ii) Halduskoostöö • Karistused ja muud vastavusmeetmed Artikkel 25a „Karistused ja muud vastavusmeetmed“ Tõhusad karistused mittevastavuse eest riiklikul tasandil Karistusi käsitlevat artiklit 25a muudetakse, märkides konkreetselt, et liikmesriigid peavad kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral ning seoses artikli 8 lõikega 3a ning artiklitega 8aa, 8ab, 8ac ja 8ad. Direktiivis sätestatud karistused ja muud vastavusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Minimaalset rahalist karistust kohaldatakse juhul, kui andmeid ei esitata pärast kahte kehtivat halduslikku meeldetuletust või kui esitatud teave sisaldab mittetäielikke, ebaõigeid või valeandmeid, mis moodustavad rohkem kui 25 % esitatavast teabest. iii) Muud sätted • Teabe kasutamine Artiklit 16 muudetakse uue lõikega 7, milles nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid tõhusa mehhanismi, et tagada artiklite 8–8ad kohase aruandluse ja automaatse teabevahetuse kaudu saadud teabe kasutamine. Artikli 16 lõiget 2 muudetakse tagamaks, et olukordades, kus ELi tasandil on sõlmitud kokkulepe kasutada sellist teavet sanktsioonide rakendamiseks rahvusvahelises kontekstis, saab maksustamisalase halduskoostöö direktiivi alusel esitatud ja vahetatud teavet kasutada muudel eesmärkidel kui otsese maksustamise eesmärgil. Need olukorrad on eelkõige sellised, kus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 215 on vastu võetud piiravaid meetmeid käsitlevad otsused. Direktiivi 2011/16/EL alusel vahetatav teave võib olla väga oluline piiravate meetmete rikkumise või neist kõrvalehoidmise tuvastamiseks. Samamoodi on sanktsioonide võimalik rikkumine maksustamise seisukohast oluline, sest piiravate meetmete vältimine tähendab enamikul juhtudel ka maksustamise vältimist seoses nende varadega. Võttes arvesse tõenäolist koostoimet ja tihedat seost kahe valdkonna vahel, on asjakohane lubada andmete edasist kasutamist. • Aruandlus Artikli 27 lõige 2 asendatakse sättega, mis kohustab liikmesriike direktiivi kohaselt oma jurisdiktsiooni piires jälgima ja hindama halduskoostöö tõhusust seoses maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastase võitlusega. Direktiivi hindamiseks peavad liikmesriigid igal aastal edastama komisjonile oma hindamise tulemused. Selle muudatuse tulemusena jäetakse IV lisast välja piiriüleste skeemide tunnuste iga kahe aasta järel tehtav hindamine. Maksukohustuslasena registreerimise numbreid käsitleva teabe esitamine Lisatakse artikkel 27c, et lisada säte, millega nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid, et artikli 8 lõikes 1, artikli 8 lõikes 3a, artikli 8a lõikes 6, artikli 8aa lõikes 3, artikli 8ab lõikes 14, artikli 8ac lõikes 2 ja artikli 8ad lõikes 3 osutatud teabe edastamisel oleks hõlmatud aruandlusega hõlmatud üksikisikute või ettevõtete residentsuse liikmesriigi väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid. Maksukohustuslasena registreerimise number tuleb esitada isegi juhul, kui see ei ole nende artiklitega konkreetselt ette nähtud. Direktiivi 2014/107/EL sätete läbivaatamine Kuna nõukogu direktiiviga 2014/107/EL (teine maksustamisalase halduskoostöö direktiiv) rakendatakse ELis OECD ühist aruandlusstandardit, võetakse käesolevas ettepanekus arvesse ühise aruandlusstandardi muudatusi, milles lepiti kokku ühise aruandluse läbivaatamise käigus 26. augustil 2022. Nende muudatustega laiendatakse ühise aruandlusstandardi kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpanga digivääringutele. Lepiti kokku täiendavates muudatustes, et veelgi täiustada hoolsusmeetmeid ja aruandlustulemusi, suurendamaks maksuhaldurite jaoks ühise aruandlusstandardi teabe kasutatavust ja vähendamaks võimaluse korral finantsasutuste koormust. Identimisteenused Võetakse kasutusele identimisteenused, et lihtsustada ja standardida teenuse osutajate ja maksumaksjate tuvastamist. See võimaldab liikmesriikidel soovi korral tuvastamise eesmärgil kasutada neid teenuseid, ilma et see mõjutaks mingil viisil selliste liikmesriikidega vahetatava teabe liikumist ja kvaliteeti, kes neid identimisteenuseid ei kasuta. Teabevahetuse kasutamine muudel eesmärkidel Üldiselt on direktiiviga ette nähtud võimalus kasutada vahetatavat teavet muul kui otsesel ja kaudsel maksustamise eesmärgil selles ulatuses, mille andmeid esitav liikmesriik on sellise teabe lubatud kasutusotstarbe loendis märkinud. Ettepanekuga kaotatakse vajadus konsulteerida andmeid esitava liikmesriigiga juhul, kui teabe kasutus on hõlmatud andmeid esitava liikmesriigi koostatud loendiga. Peale selle on ettepanekus asjakohaselt täpsustatud, et liikmesriikide vahel edastatavat teavet võib kasutada ka tollimaksude hindamise, haldamise ja jõustamise ning rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. Direktiivi kohaldamise kuupäev Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026. Direktiivis on sätestatud kaks erandit. Identimisteenust käsitlevaid sätteid kohaldatakse alates 2025. aasta jaanuarist. Maksukohustuslasena registreerimise numbri kontrollimist käsitlevaid sätteid kohaldatakse alles alates 2027. aasta jaanuarist. 2022/0413 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 113 ja 115, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Maksupettus, maksudest kõrvalehoidmine ja maksustamise vältimine on liidu ja kogu maailma jaoks suur probleem. Teabevahetus on selliste tavade vastases võitluses keskse tähtsusega. (2) Euroopa Parlament on rõhutanud õiglase maksustamise ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastase võitluse poliitilist tähtsust, sealhulgas tihedama halduskoostöö ja teabevahetuse kaudu liikmesriikide vahel. (3) Euroopa Ülemkogu kiitis 1. detsembril 2021 heaks nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) aruande, milles palutakse Euroopa Komisjonil esitada 2022. aastal seadusandlik ettepanek, mis sisaldab nõukogu direktiivi 2011/16/EL täiendavaid muudatusi, mis puudutavad teabevahetust krüptovara kohta ja maksualaseid eelotsuseid jõukate üksikisikute suhtes. (4) Euroopa Kontrollikoda avaldas aruande, milles uuriti direktiivi õigusraamistikku ja rakendamist. Aruandes jõutakse järeldusele, et direktiivi 2011/16/EL üldine raamistik on kindel, kuid selle mõningaid sätteid tuleb tugevdada, et tagada teabevahetuse täieliku potentsiaali ärakasutamine ja automaatse teabevahetuse tõhususe mõõtmine. Lisaks järeldatakse aruandes, et direktiivi kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks täiendavaid vara- ja tulukategooriaid, näiteks krüptovara. (5) Krüptovaraturg on viimase kümne aasta jooksul muutunud olulisemaks ning selle kapitaliseeritus on märkimisväärselt ja kiiresti kasvanud. Krüptovara on väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida saab üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat . (6) Liikmesriigid on kehtestanud krüptovaratehingutest saadud maksutulu käsitlevad õigusnormid ja suunised, kuigi need on liikmesriigiti erinevad. Krüptovara detsentraliseeritud olemus raskendab aga liikmesriikide maksuhalduritel maksukuulekuse tagamist. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega XXX (mis käsitleb krüptovaraturge, edaspidi „määrus XXX“) on laiendatud liidu regulatsiooni krüptovaradega seotud küsimustele, mida seni ei ole liidu finantsteenuste alaste õigusaktidega reguleeritud, ning selliste krüptovaradega seotud teenuste osutajatele (edaspidi „krüptovarateenuse osutajad“). Määruses XXX on sätestatud mõisted, mida kasutatakse käesolevas direktiivis. Käesolevas direktiivis võetakse arvesse ka määruse XXX kohast krüptovarateenuse osutajatele tegevusloa andmise nõuet, et minimeerida krüptovarateenuse osutajate halduskoormust. Krüptovaradele omane piiriülene olemus nõuab tugevat rahvusvahelist halduskoostööd, et tagada tõhus reguleerimine. (8) Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga laiendatakse selliste kohustatud ettevõtete ringi, kelle suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme, määrusega XXX reguleeritud krüptovarateenuse osutajatele. Lisaks laiendatakse määrusega XXX makseteenuse pakkujate kohustust lisada rahaülekannetele teave maksja ja saaja kohta ka krüptovarateenuse osutajatele, et tagada krüptovaraülekannete jälgitavus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eesmärgil. (9) Rahvusvahelisel tasandil on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) krüptoaruandluse raamistiku eesmärk suurendada krüptovara ja selle aruandluse maksustamisalast läbipaistvust. Liidu õigusnormides tuleks võtta arvesse OECD välja töötatud raamistikku, et suurendada teabevahetuse tõhusust ja vähendada halduskoormust. (10) Nõukogu direktiivis 2011/16/EL on sätestatud finantsvahendajate kohustus esitada finantskontode teave maksuhalduritele, kes peavad seejärel seda teavet teiste asjaomaste liikmesriikidega vahetama. Enamiku krüptovarade kohta ei pea kõnealuse direktiivi kohaselt siiski aru andma, sest need ei ole hoiusekontodel ega finantsvarades hoitav raha. Lisaks ei ole krüptovarateenuse osutajad ja krüptovaraettevõtjad enamikul juhtudel direktiivis 2011/16/EL sätestatud finantsasutuste määratlusega hõlmatud. (11) Selleks et lahendada uusi probleeme, mis tulenevad alternatiivsete makse- ja investeerimisvahendite kasvavast kasutamisest, mis toob kaasa uusi maksudest kõrvalehoidmise ohte ja mida direktiiv 2011/16/EL veel ei hõlma, peaksid aruandlus- ja teabevahetuseeskirjad hõlmama krüptovara ja nende kasutajaid. (12) Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks peaks aruandlus olema tõhus, lihtne ja selgelt määratletud. Krüptovarasse investeerimise ajal aset leidvate maksustatavate sündmuste tuvastamine on keeruline. Aruandvatel krüptovarateenuse osutajatel on parimad võimalused koguda ja kontrollida oma kasutajate kohta vajalikku teavet. Valdkonna halduskoormus tuleks viia miinimumini, et valdkond saaks oma potentsiaali liidus täielikult ära kasutada. (13) Automaatne teabevahetus maksuhaldurite vahel on äärmiselt oluline, et anda neile vajalikku teavet, mis võimaldab neil tasumisele kuuluvaid tulumaksusummasid õigesti hinnata. Aruandekohustus peaks hõlmama nii piiriüleseid kui ka riigisiseseid tehinguid, et tagada aruandlusreeglite tõhusus, siseturu nõuetekohane toimimine, võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine. (14) Direktiivi kohaldatakse määrusega XXX reguleeritud ja selle alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate suhtes ning krüptovaraettevõtjate suhtes, kes ei ole selle määrusel alusel reguleeritud ja tegevusluba saanud. Mõlemale viidatakse kui aruandvatele krüptovarateenuse osutajatele, kuna nad peavad käesoleva direktiivi kohaselt aru andma. Üldine arusaam sellest, mis on krüptovara, on väga lai ja hõlmab ka neid krüptovarasid, mis on emiteeritud detsentraliseeritult, samuti stabiilseid krüptovarasid ja teatavaid mitteasendatavaid varasid. Krüptovarast, mida kasutatakse maksete tegemiseks või investeerimiseks, tuleb anda aru käesoleva direktiivi alusel. Seepärast peaksid aruandvad krüptovarateenuse osutajad iga juhtumi puhul eraldi kaaluma, kas krüptovara saab kasutada maksete ja investeeringute tegemiseks, võttes arvesse määruses XXX sätestatud erandeid, eelkõige seoses piiratud võrgu ja teatavate kasutustokenitega. (15) Selleks et maksuhaldurid saaksid analüüsida saadud teavet ja kasutada seda kooskõlas siseriiklike õigusnormidega, näiteks teabe vastavusse viimiseks ning varade ja kapitali kasvutulu hindamiseks, on asjakohane näha ette aruandlus ja teabevahetus krüptovara iga alajaotise kohta, milles asjaomane krüptovara kasutaja on tehinguid sooritanud. (16) Selleks et tagada pädevate asutuste vahelist automaatset teabevahetust käsitlevate sätete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu praktiline korraldus, mis on vajalik aruandvate krüptovarateenuse osutajate esitatud teabe kohustusliku automaatse vahetamise rakendamiseks, sealhulgas teabevahetuse tüüpvorm. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 . (17) Määrusega XXX hõlmatud krüptovarateenuse osutajad võivad tegutseda liidus tegevusloa andmise korra kaudu, kui nad on saanud liikmesriigis tegevusloa. Selleks peab ESMA-l olema tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate register. Lisaks peab ESMA musta nimekirja krüptovarateenuseid osutavatest ettevõtjatest, kellel peab olema määruse XXX kohaselt tegevusluba. (18) Krüptovaraettevõtjatelt, kes ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse, kuid kes on käesoleva direktiivi kohaselt kohustatud esitama teavet ELis elavate krüptovara kasutajate kohta, tuleks nõuda, et nad registreeriksid end ühes liikmesriigis ja annaksid selles liikmesriigis aru, et täita oma aruandekohustusi. (19) Selleks et edendada selles valdkonnas halduskoostööd liiduväliste jurisdiktsioonidega, peaks liiduvälises jurisdiktsioonis asuvatel krüptovaraettevõtjatel, kes osutavad teenuseid ELi krüptovara kasutajatele, näiteks mitteasendatavate varade teenuse osutajatel või kliendi enda ainuisikulisel algatusel teenuseid osutavatel ettevõtjatel, olema võimalik esitada liiduvälise jurisdiktsiooni maksuhalduritele teavet liidus asuvate krüptovara kasutajate kohta üksnes tingimusel, kui esitatud teave vastab käesolevas direktiivis sätestatud teabele ning kui liiduvälise jurisdiktsiooni ja liikmesriigi vahel toimub tõhus teabevahetus. Määruse XXX kohaselt tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajad võidakse vabastada sellise teabe esitamisest liikmesriikides, kus neil on tegevusluba, kui samaväärne aruandlus toimub liiduvälises jurisdiktsioonis ja kui on olemas kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe. Eritingimustele vastav liiduväline jurisdiktsioon edastaks sellise teabe omakorda nende liikmesriikide maksuhalduritele, kus krüptovara kasutajad on residendid. Asjakohasel juhul tuleks seda mehhanismi kasutada, et vältida vastava teabe mitmekordset esitamist ja edastamist. (20) Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks, kas teave, mida on vaja vahetada vastavalt liikmesriigi ja liiduvälise jurisdiktsiooni pädevate asutuste vahelisele kokkuleppele, vastab käesolevas direktiivis sätestatule. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Täpsemalt peaks komisjon rakendusaktidega kindlaks määrama, kas teave, mida on vaja vahetada vastavalt liikmesriigi ja liiduvälise jurisdiktsiooni pädevate asutuste vahelisele kokkuleppele, vastab selles direktiivis sätestatule. Arvestades, et otsese maksustamise alast halduskoostööd käsitlevate kokkulepete sõlmimine liiduväliste jurisdiktsioonidega jääb liikmesriikide pädevusse, võib komisjoni tegevuse käivitada ka liikmesriigi taotluse korral. Selleks on vaja, et vastavuse saaks kindlaks määrata liikmesriigi taotluse korral ka enne sellise kokkuleppe kavandatavat sõlmimist. Kui sellise teabe vahetamine põhineb mitmepoolsel pädevate asutuste kokkuleppel, tuleks vastavuse kohta teha otsus seoses kogu sellise pädevate asutuste kokkuleppega hõlmatud asjakohase raamistikuga. Siiski peaks jääma võimalus teha vastavuse kohta otsus, mis puudutab asjakohasel juhul kahepoolset pädevate asutuste kokkulepet. (21) Niivõrd kui krüptovaradega seotud aruandluse ja automaatse teabevahetuse rahvusvaheline standard, OECD krüptovarade aruandluse raamistik, on miinimumstandard või samaväärne standard, millega kehtestatakse jurisdiktsioonide poolt selle rakendamise minimaalne ulatus ja sisu, ei tohiks nõuda, et komisjon määraks rakendusaktiga kindlaks käesoleva direktiivi ja OECD krüptovarade aruandluse raamistiku vastavuse, tingimusel et liiduväliste jurisdiktsioonide ja kõigi liikmesriikide vahel on olemas tõhus tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe. (22) Kuigi G20 kiitis heaks OECD krüptovarade aruandluse raamistiku ja soovitas seda rakendada, ei ole veel tehtud otsust selle kohta, kas seda võiks pidada miinimumstandardiks või samaväärseks standardiks. Kuni selle otsuse tegemiseni sisaldab ettepanek kahte erinevat lähenemisviisi vastavuse kindlaksmääramiseks. (23) Käesolev direktiiv ei asenda määrusest XXX tulenevaid laiemaid kohustusi. (24) Selleks et soodustada lähenemist ja edendada järjepidevat järelevalvet seoses määrusega XXX, peaksid riikide pädevad asutused tegema koostööd teiste riiklike pädevate asutuste või institutsioonidega ning jagama asjakohast teavet. (25) Käesolevas direktiivis sätestatud registreerimis- ja aruandekohustuse kaotamist, mis sõltub samaväärsete aruandluse ja teabevahetuse mehhanismide kindlaksmääramisest seoses liiduväliste jurisdiktsioonide ja liikmesriikidega, tuleks mõista üksnes maksustamise valdkonnas kohaldatavana, eriti käesoleva direktiivi kohaldamisel, ning seda ei tohiks käsitada alusena vastavuse tunnustamiseks muudes ELi õiguse valdkondades. (26) Väga oluline on tugevdada direktiivi 2011/16/EL sätteid, mis käsitlevad esitatavat või vahetatavat teavet, et kohaneda eri turgude uute arengusuundadega ja seega tõhusalt võidelda kindlaks tehtud maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise juhtumite vastu. Need sätted peaksid kajastama siseturul ja rahvusvahelisel tasandil täheldatud muutusi, mis viivad tõhusa aruandluse ja teabevahetuseni. Sellest tulenevalt sisaldab direktiiv muu hulgas OECD ühise aruandlusstandardi viimaseid täiendusi, e-raha ja keskpanga digiraha käsitlevate sätete integreerimist, selget ja ühtlustatud vastavusmeetmete raamistikku ning piiriüleste eelotsuste kohaldamisala laiendamist varakatele üksikisikutele. (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/110/EL määratletud e-raha tooteid kasutatakse liidus sageli ning tehingute maht ja koguväärtus kasvab pidevalt. E-raha tooted ei ole aga direktiiviga 2011/16/EL sõnaselgelt hõlmatud. Liikmesriigid kasutavad e-raha suhtes erinevaid lähenemisviise. Seetõttu ei ole seotud tooted alati hõlmatud direktiivis 2011/16/EL sätestatud olemasolevate tulu- ja kapitalikategooriatega. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et e-raha ja e-raha tokenite suhtes kohaldatakse määruse XXX kohast aruandekohustust. (28) Maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja maksupettusi võimaldavate lünkade kõrvaldamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad vahetaksid teavet muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu kohta. Seega tuleks muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu lisada tulukategooriatesse, mille suhtes kehtib kohustuslik automaatne teabevahetus. (29) Maksukohustuslasena registreerimise number on liikmesriikide jaoks väga oluline, et viia saadud teave vastavusse riiklikes andmebaasides olevate andmetega. See suurendab liikmesriikide suutlikkust teha kindlaks asjaomased maksumaksjad ja õigesti hinnata nendega seotud makse. Seepärast on oluline, et liikmesriigid nõuaksid maksukohustuslasena registreerimise numbri märkimist finantskontodega seotud teabevahetuse, piiriüleste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete, riikide lõikes esitatavate aruannete, aruantavate piiriüleste skeemide ja digiplatvormidel tegutsevaid müüjaid puudutava teabe kontekstis. (30) Varakaid üksikisikuid käsitlevate eelotsuste mittevahetamine tähendab, et maksuhaldurid ei pruugi olla nendest otsustest teadlikud. See olukord võib luua võimalusi maksupettusteks, maksudest kõrvalehoidmiseks ja maksustamise vältimiseks. Seetõttu peaks piiriüleste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete automaatne vahetamine laienema olukordadele, kus piiriülene eelotsus puudutab varakate üksikisikute maksuküsimusi. (31) Selleks et saada kasu varakate üksikisikute piiriüleste eelotsuste kohustuslikust automaatsest vahetamisest, tuleks seda laiendada sellistele piiriülestele eelotsustele, mis tehti või mida muudeti või uuendati ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2025 ja mis kehtivad endiselt 1. jaanuaril 2026. (32) Mitu liikmesriiki peaksid võtma kasutusele identimisteenused kui teenuseosutajate ja maksumaksjate lihtsustatud ja standarditud identimisvahendid. Liikmesriikidel, kes soovivad kasutada seda vormingut identimiseks, peaks olema lubatud seda teha, tingimusel et see ei mõjuta teabe liikumist ja kvaliteeti teistes liikmesriikides, kes selliseid identimisteenuseid ei kasuta. (33) On oluline, et direktiivi 2011/16/EL alusel edastatavat teavet kasutataks põhimõtteliselt kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate maksude määramiseks, haldamiseks ja kogumiseks. Kuigi seni ei olnud see välistatud, tekitas ebaselge raamistik teabe kasutamisel ebakindlust. Võttes arvesse maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja rahapesu tõkestamise vahelisi seoseid ning rakendamise koostoimet, on asjakohane selgitada, et liikmesriikide vahel edastatavat teavet võib kasutada ka tollimaksude kehtestamiseks, haldamiseks ja kogumiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks. (34) Direktiiviga 2011/16/EL on ette nähtud võimalus kasutada vahetatud teavet muul eesmärgil kui otsese või kaudse maksustamise eesmärgil, kui teavet esitav liikmesriik on märkinud sellise teabe kasutamiseks lubatud eesmärgi loendis. Sellise kasutamise kord on siiski koormav, sest enne kui teavet vastu võttev liikmesriik saab teavet kasutada muudel eesmärkidel, tuleb konsulteerida teavet esitava liikmesriigiga. Sellise konsulteerimise nõude kaotamine peaks leevendama halduskoormust ja võimaldama maksuhalduritel vajaduse korral kiiresti meetmeid võtta. Seetõttu ei tohiks temalt nõuda konsulteerimist teavet esitava liikmesriigiga, kui teabe kavandatud kasutus on hõlmatud teavet esitava liikmesriigi poolt eelnevalt koostatud loendiga. (35) Võttes arvesse muudetud direktiivi 2011/16/EL alusel kogutud ja vahetatud teabe hulka ja laadi, võib see olla kasulik ka muudes valdkondades peale maksustamise. Kuigi selle teabe kasutamine muudes valdkondades peaks üldjuhul piirduma valdkondadega, mille teavet esitav liikmesriik on käesoleva direktiivi sätete kohaselt heaks kiitnud, on vaja lubada teabe laiemat kasutamist olukordades, mida iseloomustatakse eriliste ja tõsistena ning mille puhul meetmete võtmine on liidu tasandil kokku lepitud. Sellisteks olukordadeks on eelkõige need, kus on tehtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohased otsused piiravate meetmete kohta. Direktiivi 2011/16/EL alusel vahetatav teave võib olla väga oluline piiravate meetmete rikkumise või neist kõrvalehoidmise tuvastamiseks. Samamoodi on sanktsioonide võimalik rikkumine maksustamise seisukohast oluline, sest piiravate meetmete vältimine tähendab enamikul juhtudel ka maksustamise vältimist seoses nende varadega. Võttes arvesse tõenäolist koostoimet ja tihedat seost kahe valdkonna vahel, on asjakohane lubada andmete edasist kasutamist. (36) Selleks et ressursse võimalikult tõhusalt kasutada, teabevahetust hõlbustada ja vältida vajadust, et iga liikmesriik peab tegema samalaadseid muudatusi andmete salvestamiseks, tuleks luua kõikidele liikmesriikidele ja üksnes statistilistel eesmärkidel komisjonile juurdepääsetav keskregister, kuhu liikmesriigid laadiksid üles ja salvestaksid esitatud teavet, selle asemel et kõnealust teavet turvalise e-kirja teel vahetada. Sellise keskregistri loomiseks vajaliku praktilise korralduse peaks vastu võtma komisjon. (37) Tagamaks, et liikmesriigid saavad kasutada õiget maksukohustuslasena registreerimise numbrit, töötab komisjon välja ja annab liikmesriikidele vahendi, mis võimaldab neile maksumaksja või rikkumisest teataja poolt esitatud maksukohustuslasena registreerimise numbri õigsust elektrooniliselt ja automaatselt kontrollida. See IT-vahend peaks aitama suurendada maksuhaldurite teabe vastavusse viimise määrasid ja parandama vahetatava teabe kvaliteeti üldiselt. (38) Direktiivi 2011/16/EL kohase liikmesriikidevahelise teabevahetuse käigus saadud andmete minimaalne säilitamisaeg ei tohiks olla pikem kui vajalik, kuid igal juhul ei tohiks see olla lühem kui viis aastat. Liikmesriigid ei tohiks säilitada teavet kauem, kui on vaja käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. (39) Selleks et tagada direktiivi 2011/16/EL järgimine, peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad karistuste ja muude vastavusmeetmete kohta, mis peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Iga liikmesriik peaks kohaldama neid eeskirju kooskõlas oma siseriiklike õigusaktide ja käesoleva direktiivi sätetega. (40) Selleks et tagada kõigis liikmesriikides piisav tõhusus, tuleks kehtestada karistuste miinimumtasemed seoses kahe juhtumiga, mida peetakse raskeks: nimelt teatamata jätmine pärast kahte halduslikku meeldetuletust ja kui esitatud teave sisaldab mittetäielikke, ebaõigeid või valeandmeid, mis mõjutab oluliselt esitatud teabe terviklust ja usaldusväärsust. Mittetäielikud, ebaõiged või valeandmed mõjutavad oluliselt esitatud teabe terviklust ja usaldusväärsust, kui need moodustavad rohkem kui 25 % koguandmetest, mille maksumaksja või aruandekohustuslik üksus oleks pidanud nõuetekohaselt esitama kooskõlas VI lisa II jao punktis B nõutud teabega. Karistuste miinimumsummad ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast nende kahe rikkumise liigi suhtes rangemaid karistusi. Muud liiki rikkumiste puhul peavad liikmesriigid endiselt kohaldama tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi. (41) Selleks et võtta arvesse võimalikke muutusi kaupade ja teenuste hindades, peaks komisjon hindama käesolevas direktiivis sätestatud karistusi iga viie aasta järel. (42) Selleks et ühtlustada ajakava direktiivi 2011/16/EL kohaldamise hindamise ja IV lisas esitatud tunnuste asjakohasuse iga kahe aasta tagant toimuva hindamise vahel, on protsessid ühtlustatud ja toimuvad iga viie aasta järel pärast 1. jaanuari 2023. (43) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42. (44) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva direktiiviga püütakse igakülgselt tagada õigus isikuandmete kaitsele ja ettevõtlusvabadus. (45) Kuna direktiivi 2011/16/EL eesmärki, nimelt tõhus liikmesriikidevaheline halduskoostöö siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. (46) Direktiivi 2011/16/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Direktiivi 2011/16/EL muudetakse järgmiselt. (1) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: (a) punkti 9 muudetakse järgmiselt: i) esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega: „a) artikli 8 lõike 1 ning artiklite 8a–8ad kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav kooskõlas kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevate menetlustega;“; ii) esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega: „c) kõikide käesoleva direktiivi sätete (välja arvatud artikli 8 lõiked 1 ja 3a ning artiklid 8a–8ad) kohaldamisel käesoleva punkti esimese lõigu alapunktides a ja b sätestatud eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine.“; iii) teine lõik asendatakse järgmisega: „Artikli 8 lõigete 3a ja 7a, artikli 21 lõike 2 ja IV lisa kontekstis on kõigil mõistetel I lisas vastava määratluse kohane tähendus. Artikli 25 lõigete 3 ja 4 kontekstis on terminitel I või VI lisas vastava termini määratluses esitatud tähendus. Artikli 8aa ja III lisa kontekstis on kõigil mõistetel III lisas vastava määratluse kohane tähendus. Artikli 8ac ja V lisa kontekstis on terminitel V lisas vastava termini määratluses esitatud tähendus. Artikli 8ad ja VI lisa kontekstis on terminitel VI lisas vastava termini määratluses esitatud tähendus.“; (b) lisatakse järgmised punktid: „28) „varakas üksikisik“ – isik, kellel on kokku vähemalt 1 000 000 eurot finants- või investeeritavas varas või valitsetavas varas, välja arvatud selle isiku peamine isiklik eluase. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse üksikisikut varaka üksikisikuna, kui see miinimumkünnis on mis tahes ajal selle kalendriaasta jooksul, mille kohta teabevahetus toimub, saavutatud; 29) „vastavusmeetmed“ – mis tahes mitterahalised meetmed, mida liikmesriik võib kasutada aruandlusnõuete täitmata jätmisele reageerimiseks; 30) „teabe kasutamine“ – artiklite 8–8ad kohase aruandluse või teabevahetuse käigus saadud andmete hindamine käesoleva direktiivi kohaldamisalas; 31) „muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu“ – tulu dividendidest, mida ei maksta ega kanta hoidmiskontole; 32) „elukindlustustooted, mis ei ole hõlmatud muude teabevahetust käsitlevate liidu õigusaktidega ja muude sarnaste meetmetega“ – kindlustuslepingud, välja arvatud rahalise väärtusega kindlustuslepingud, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/107/EL kohast aruandlust, mille puhul makstakse kindlustusvõtja surma korral lepingujärgseid hüvitisi; 33) „päritoluliikmesriik“ – määruses XXX määratletud päritoluliikmesriik; 34) „hajusraamatu aadress“ – määruses XXX määratletud hajusraamatu aadress.“ (2) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt: (a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt: i) esimene lõik asendatakse järgmisega: „Iga liikmesriigi pädev asutus edastab automaatse teabevahetuse teel iga teise liikmesriigi pädevale asutusele kogu teabe seoses kõnealuse teise liikmesriigi residentidega järgmiste konkreetsete tulu ja kapitali kategooriate kohta, nagu neid mõistetakse teavet edastava liikmesriigi siseriiklike õigusnormide alusel: (a) hüvitised töötajatele; (b) juhtide tasud; (c) elukindlustustooted, mis on hõlmamata muude teabevahetust käsitlevate liidu õigusaktidega ja muude sarnaste meetmetega; (d) pensionid; (e) kinnisomand ja kinnisvaratulu; (f) litsentsitasud; (g) muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu.“; ii) lisatakse järgmine lõik: „Maksustamisperioodide puhul, mis algavad 1. jaanuaril 2026 või hiljem, lisavad liikmesriigid esimeses lõigus osutatud teabe edastamisel residendi maksukohustuslasena registreerimise numbri, mille on väljastanud residentsuse liikmesriik.“; (b) lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „Liikmesriigid edastavad automaatse teabevahetuse teel mis tahes teise liikmesriigi pädevale asutusele teabe kõikide lõike 1 esimeses lõigus osutatud tulu ja kapitali kategooriate kohta, mis on seotud kõnealuse teise liikmesriigi residentidega. See teave hõlmab maksustamisperioode, mis algavad 1. jaanuaril 2026 või hiljem.“; (c) lõige 7a asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid tagavad, et ettevõtted ja kontod, mida tuleb käsitada vastavalt mittearuandekohustuslike finantsasutustena ja väljaarvatud kontodena, vastavad kõigile I lisa VIII jao B jaotise punkti 1 alapunkti c ja VIII jao C jaotise punkti 17 alapunkti g nõuetele ja eelkõige nõudele, et finantsasutuse staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ja konto staatus väljaarvatud kontona ei takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.“ (3) Artiklit 8a muudetakse järgmiselt: (a) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Selle liikmesriigi pädev asutus, kus tehti piiriülene eelotsus varaka üksikisiku kohta või kus sellist otsust muudeti või uuendati pärast 31. detsembrit 2023, edastab automaatse teabevahetuse teel asjakohase teabe kooskõlas artikli 21 kohaselt vastu võetud kohaldatava praktilise korraldusega ja käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud piiranguid arvesse võttes kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.“; (b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt: i) esimene lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigi pädev asutus edastab kooskõlas artikli 21 kohaselt vastu võetud kohaldatava praktilise korraldusega ka teabe kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud piiranguid, piiriüleste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või pikendatud viie aasta jooksul enne 1. jaanuari 2017, ning varakaid üksikisikuid puudutavate piiriüleste eelotsuste kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud viie aasta jooksul enne 1. jaanuari 2026.“; ii) lisatakse järgmine lõik: „Kui piiriülesed eelotsused varakate üksikisikute kohta tehti või kui neid muudeti või uuendati ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2025, edastatakse selline teave tingimusel, et need olid 1. jaanuaril 2026 endiselt kehtivad.“; (c) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui piiriülene eelotsus puudutab ja hõlmab üksnes ühe või mitme füüsilise isiku maksuküsimusi, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks neist füüsilistest isikutest on varakas üksikisik.“; (d) lõiget 6 muudetakse järgmiselt: i) punkt asendatakse järgmisega: „a) isiku andmed, välja arvatud füüsiline isik, kes ei ole varakas üksikisik, ja vajaduse korral isikute rühma andmed, kuhu ta kuulub;“; ii) punkt k asendatakse järgmisega: „k) viide muude liikmesriikide isikutele (v.a füüsiline isik, kes ei ole varakas üksikisik) (kui neid on), keda piiriülene eelotsus või siirdehinna eelkokkulepe tõenäoliselt mõjutab (märkides liikmesriigid, millega mõjutatud isikud on seotud);“. (4) Artikli 8ab lõike 14 punkt c asendatakse järgmisega: „c) aruantava piiriülese skeemi sisu kokkuvõte, sealhulgas viide nimele, mille all see on üldiselt tuntud (selle olemasolul), ning asjakohase skeemi või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus ja muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski, ja ilma et see põhjustaks äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamist, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga.“ (5) Artikli 8ac lõikele 2 lisatakse punkt m: „m) kui aruandev platvormihaldur tugineb müüja isiku ja residentsuse vahetule kinnitamisele liikmesriigi või liidu poolt kättesaadavaks tehtud identimisteenuse kaudu, et teha kindlaks müüja isik ja maksuresidentsus, nimi, identimisteenuse tunnus ja emiteerinud liikmesriik; sellistel juhtudel ei ole vaja edastada punktides c–g osutatud teavet.“ (6) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 8ad Aruandvate krüptovarateenuse osutajate esitatud teabe kohustusliku automaatse teabevahetuse ulatus ja tingimused 1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda aruandvatelt krüptovarateenuse osutajatelt VI lisa II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete täitmist. Iga liikmesriik tagab ka selliste meetmete tõhusa rakendamise ja järgimise kooskõlas VI lisa V jaoga. 2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus toimub käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandlus, edastab automaatse teabevahetuse teel ja käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teabe kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele vastavalt artikli 21 kohaselt vastu võetud praktilisele korraldusele. 3. Liikmesriigi pädev asutus edastab iga avaldatava krüptovara kasutaja kohta järgmise teabe: (a) iga avaldatava kasutaja nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ja üksikisiku puhul sünniaeg ja -koht ning ettevõtte puhul, kelle kohta on pärast VI lisa III jaos sätestatud hoolsusmeetmete rakendamist kindlaks tehtud, et tal on üks või mitu avaldatavast isikust kontrollivat isikut, nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid) ja maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning sünniaeg ja -koht, samuti roll(id), mille alusel iga avaldatav isik on ettevõtet kontrolliv isik; (b) aruandva krüptovarateenuse osutaja nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number ja lõikes 7 osutatud individuaalne identifitseerimisnumber (kui see on olemas) ning juriidilise isiku ülemaailmne tunnus; (c) iga avaldatava krüptovara kohta, millega seoses on avaldatav krüptovara kasutaja asjaomasel kalendriaastal või muul asjakohasel aruandlusperioodil teinud avaldatavaid tehinguid, kui see on asjakohane: (a) avaldatava krüptovara täielik nimi; (b) makstud brutosumma, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv usaldusrahas toimunud omandamiste osas; (c) saadud brutosumma, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv usaldusrahas toimunud võõrandamiste osas; (d) õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv muus avaldatavas krüptovaras toimunud omandamiste osas; (e) õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv muus avaldatavas krüptovaras toimunud võõrandamiste osas; (f) õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate jaemakse tehingute arv; (g) õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, jaotatuna ülekandeliikide kaupa, kui see on aruandvale krüptovarateenuse osutajale teada, avaldatavale kasutajale tehtud ülekannete osas, mis ei ole hõlmatud alapunktidega b ja d; (h) õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, jaotatuna ülekandeliikide kaupa, kui see on aruandvale krüptovarateenuse osutajale teada, avaldatava kasutaja tehtud ülekannete osas, mis ei ole hõlmatud alapunktidega c, e ja f; ning (i) õiglane koguturuväärtus kokku ning aruandva krüptovarateenuse osutaja poolt XXX määruses hajusraamatu aadressidele, mis teadaolevalt ei ole seotud krüptovarateenuse osutaja või finantseerimisasutusega, tehtud ülekannete ühikute koguarv. Käesoleva punkti alapunktide b ja c kohaldamisel kajastatakse makstud või saadud summa selles usaldusrahas, milles see maksti või saadi. Kui summad maksti või saadi mitmes usaldusrahas, esitatakse summad ühes vääringus, konverteerides need iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandev krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab. Aruandev krüptovarateenuse osutaja võib tehingu(te) ajal kasutada mis tahes konverteerimismeetodit, et konverteerida sellised summad aruandva krüptovarateenuse osutaja poolt kindlaks määratud ühte usaldusrahasse. Käesoleva punkti alapunktide d–h kohaldamisel määratakse õiglane turuväärtus kindlaks ja esitatakse ühes usaldusrahas, mille väärtus määratakse kindlaks iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandev krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab. Esitatavas teabes täpsustatakse usaldusraha, milles iga summa esitatakse. 4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teabevahetuse hõlbustamiseks võtab komisjon artikli 20 lõikes 5 sätestatud tüüpvormi kehtestamise korra osana rakendusaktidega vastu vajaliku praktilise korralduse, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud teabe edastamise standardimise meetmed . 5. Käesoleva artikli lõike 3 kohane teabe edastamine toimub artikli 20 lõikes 5 osutatud elektroonilist tüüpvormi kasutades kahe kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, millega on seotud aruandva krüptovarateenuse osutaja aruandlusnõue. Esimene teave esitatakse asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta alates 1. jaanuarist 2027. 6. Olenemata lõikest 3 ei ole vaja esitada teavet krüptovara kasutaja kohta, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja on saanud piisava kindluse selle kohta, et teine aruandev krüptovarateenuse osutaja täidab selle krüptovara kasutaja suhtes kõiki käesolevas artiklis sätestatud aruandlusnõudeid. 7. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandlusnõuete täitmiseks kehtestab iga liikmesriik vajalikud eeskirjad, et nõuda krüptovaraettevõtjalt registreerimist liidus. Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab sellisele aruandvale krüptovaraettevõtjale individuaalse identifitseerimisnumbri. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, mille kohaselt aruandev krüptovaraettevõtja võib otsustada registreeruda ühe liikmesriigi pädevas asutuses kooskõlas VI lisa V jao punktis F sätestatud nõuetega. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda, et krüptovaraettevõtjal, kelle registreering on tühistatud vastavalt VI lisa V jao punkti F alapunktile 7, lubatakse uuesti registreeruda üksnes juhul, kui ta esitab asjaomase liikmesriigi ametiasutustele tõendid artiklis 25a sätestatud karistuste järgimise kohta ja asjakohase kinnituse selle kohta, et ta kohustub täitma liidus aruandlusnõudeid, sealhulgas täitmata aruandlusnõudeid. 8. Lõiget 7 ei kohaldata krüptovarateenuse osutajate suhtes VI lisa IV jao punkti B alapunkti 1 tähenduses. 9. Komisjon kehtestab rakendusaktidega aruandvate krüptovaraettevõtjate registreerimiseks ja tuvastamiseks vajaliku praktilise ja tehnilise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega. 10. Komisjon loob 31. detsembriks 2026 keskregistri, kuhu kantakse VI lisa V jao punkti F alapunkti 2 kohaselt esitatud ja edastatud teave. Keskregister on kättesaadav kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele. Kui komisjon töötleb isikuandmeid käesoleva direktiivi kohaldamisel, käsitatakse seda isikuandmete töötlemisena vastutavate töötlejate nimel ja ta järgib volitatud töötlejatele määruses (EL) 2018/1725 sätestatud nõudeid. Töötlemine toimub lepingu alusel määruse (EL) 2016/679 artikli 28 lõike 3 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 29 lõike 3 tähenduses. 11. Komisjon määrab rakendusaktidega mis tahes liikmesriigi põhjendatud taotluse korral või omal algatusel kindlaks, kas teave, mida tuleb asjaomase liikmesriigi ja liiduvälise jurisdiktsiooni vahelise kokkuleppe kohaselt automaatselt vahetada, vastab VI lisa II jao punktis B täpsustatud teabele VI lisa IV jao punkti F alapunkti 5 tähenduses. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega. Esimeses lõigus osutatud meedet taotlev liikmesriik saadab komisjonile põhjendatud taotluse. Kui komisjon leiab, et tal pole taotluse hindamiseks kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist lisateavet on vaja. Kui komisjon on saanud kogu teabe, teavitab ta sellest ühe kuu jooksul taotlevat liikmesriiki ning edastab asjakohase teabe artikli 26 lõikes 2 osutatud komiteele. Omal algatusel tegutsedes võtab komisjon esimeses lõigus osutatud rakendusakti vastu üksnes seoses liiduvälise jurisdiktsiooniga sõlmitud pädeva asutuse kokkuleppega, millega nõutakse automaatset teabevahetust üksikisiku või üksuse kohta, kes on aruandva krüptovarateenuse osutaja klient, et teha avaldatavaid tehinguid, mille on sõlminud liikmesriik. Selle kindlaks määramisel, kas teave on avaldatava tehingu puhul esimese lõigu tähenduses vastav, võtab komisjon igakülgselt arvesse, mil määral sellise teabe aluseks olev kord vastab VI lisas sätestatud korrale, eelkõige seoses järgmisega: i) aruandva krüptovarateenuse osutaja, avaldatava kasutaja, avaldatava tehingu määratlused; ii) avaldatavate kasutajate tuvastamiseks kohaldatavad meetmed; iii) aruandlusnõuded; iv) normid ja haldusmenetlused, mis tuleb liiduvälistes jurisdiktsioonides kehtestada, et tagada kõnealuses korras sätestatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete tõhus rakendamine ja täitmine. Käesolevas lõikes sätestatud menetlust kohaldatakse ka selleks, et teha kindlaks, et teave ei vasta enam VI lisa IV jao punkti F alapunktile 5. 12. Olenemata käesoleva artikli lõikest 11, kui krüptovaradega seotud aruandluse ja automaatse teabevahetuse rahvusvaheline standard on kindlaks määratud kui miinimumstandard või samaväärne standard, ei pea komisjon enam rakendusaktidega kindlaks määrama, kas teavet, mida tuleb automaatselt vahetada vastavalt käesoleva standardi rakendamisele, ning asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide ja liiduvälise jurisdiktsiooni vahelist pädevate asutuste kokkulepet veel nõutakse. Seda teavet käsitatakse käesoleva direktiivi kohaselt nõutava teabega vastavuses olevana, tingimusel et kõigi asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste ja liiduvälise jurisdiktsiooni vahel on olemas kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe. Sel eesmärgil ei kohaldata enam käesoleva artikli ja käesoleva direktiivi VI lisa vastavaid sätteid.“ (7) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt: (a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriikide vahel käesoleva direktiivi kohaselt mis tahes kujul edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Sellist teavet võib kasutada ainult seoses artiklis 2 osutatud makse, sealhulgas käibemaksu, muid kaudseid makse ja tollimakse, ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate liikmesriikide siseriiklike õigusnormide hindamise, haldamise ja täitmise tagamisega.“; (b) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „2. Vastavalt käesolevale direktiivile teavet edastava liikmesriigi pädeva asutuse loal ja ainult siis, kui see on lubatud teavet ja dokumente saava pädeva asutuse liikmesriigi õigusaktidega, võib vastavalt käesolevale direktiivile saadud teavet ja dokumente kasutada muudel kui lõikes 1 nimetatud eesmärkidel. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele vastavalt oma riigisisesele õigusele loetelu teabest ja dokumentidest, mida võib kasutada muudeks kui lõikes 1 osutatud otstarveteks. Teavet saav pädev asutus võib kasutada saadud teavet ja dokumente ilma esimeses lõigus osutatud loata mis tahes eesmärgil, mille on loetlenud teavet edastav liikmesriik. Iga liikmesriigi pädev asutus teeb üldsusele kättesaadavaks loetelu teabest ja dokumentidest, mida võib kasutada muudeks kui lõikes 1 osutatud otstarveteks ja millele on osutatud lõikes 2. Teabe saav pädev asutus võib kasutada seda teavet ka ilma esimeses lõigus osutatud loata mis tahes eesmärgil, mis on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 215 põhineva õigusaktiga, ning jagada seda sel eesmärgil asjaomases liikmesriigis piiravate meetmete eest vastutava pädeva asutusega. 3. Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud teave võiks lõikes 1 nimetatud eesmärkidel olla vajalik kolmanda liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta teabe kõnealuse kolmanda liikmesriigi pädevale asutusele edastada, eeldusel et kõnealune edastamine on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade ja menetlustega. Ta teavitab teabe päritolu liikmesriigi pädevat asutust oma kavatsusest jagada seda teavet kolmanda liikmesriigiga. Teabe päritolu liikmesriik võib sellise teabe jagamise vaidlustada 15 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil ta sai teavet jagada sooviva liikmesriigi teatise.“; (c) lisatakse lõige 7: „7. Iga liikmesriigi pädev asutus kehtestab tõhusa mehhanismi, et tagada artiklite 8–8ad kohase aruandluse või teabevahetuse käigus saadud andmete hindamine käesoleva direktiivi kohaldamisalas.“ (8) Artikli 20 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Komisjon võtab liikmesriikide pädevate asutuste nimel tegutsedes artikli 26 lõikes 2 osutatud korras vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse elektroonilised standardvormid, sealhulgas keeleline korraldus, järgmistel juhtudel: a) automaatseks teabevahetuseks piiriüleste maksuotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete kohta vastavalt artiklile 8a enne 1. jaanuari 2017; b) automaatseks teabevahetuseks aruantavate piiriüleste skeemide kohta vastavalt artiklile 8ab enne 30. juunit 2019; c) automaatseks teabevahetuseks avaldatavate krüptovarade kohta vastavalt artiklile 8ad enne 1. jaanuari 2026. Need tüüpvormid sisaldavad üksnes artikli 8a lõikes 6, artikli 8ab lõikes 14 ja artikli 8ad lõikes 3 loetletud vahetatava teabe elemente ja muid selliste elementidega seotud andmevälju, mis on vajalikud artiklite 8a, 8ab ja 8ad eesmärkide saavutamiseks. Esimeses lõigus osutatud keeleline korraldus ei või takistada liikmesriike edastamast artiklites 8a, 8ab ja 8ad osutatud teavet liidu mis tahes ametlikus keeles. Keelelise korraldusega võidakse siiski ette näha, et teabe peamised elemendid esitatakse ka mõnes muus liidu ametlikus keeles.“ (9) Artiklit 21 muudetakse järgmiselt: (a) lisatakse lõige 5a: „ 5a. Komisjon töötab liikmesriikide nimel tegutsedes 31. detsembriks 2025 välja liikmesriikide maksustamisalase halduskoostöö turvalise keskregistri, kuhu kantakse artikli 8ad lõigete 2 ja 3 alusel edastatav teave, et täita nimetatud lõigetes sätestatud automaatse teabevahetuse nõuet, ning tagab sellele registrile tehnilise ja logistilise toe. Registrisse kantud teabele on juurdepääs kõigi liikmesriikide pädevatel asutustel. Komisjonil on samuti juurdepääs kõnealuses registris sisalduvale teabele, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, kuid artikli 8a lõikes 8, artikli 8ab lõikes 17 ja artikli 8ad lõikes 8 sätestatud piirangutega. Komisjon võtab vastu vajaliku praktilise korralduse kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega. Enne sellise turvalise keskregistri töövalmiduse saavutamist toimub artikli 8a lõigetes 1 ja 2, artikli 8ab lõigetes 13, 14 ja 16 ning artikli 8ad lõigetes 2, 3 ja 8 sätestatud automaatne teabevahetus vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja kooskõlas kohaldatava praktilise korraldusega.“; (b) lisatakse lõige 8: „8. Komisjon töötab liikmesriikide nimel tegutsedes välja ja annab liikmesriikidele vahendi, mis võimaldab automaatse teabevahetuse eesmärgil elektrooniliselt ja automaatselt kontrollida aruandekohustusliku üksuse või maksumaksja esitatud maksukohustuslasena registreerimise numbri õigsust.“ (10) Artiklile 22 lisatakse lõiked 3 ja 4: „3. Liikmesriigid säilitavad artiklite 8–8ad kohase automaatse teabevahetuse teel saadud teavet mitte kauem kui vajalik, kuid igal juhul mitte vähem kui viis aastat alates teabe kättesaamise kuupäevast, et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid. 4. Liikmesriigid tagavad, et aruandekohustuslikul üksusel on lubatud saada elektrooniliselt kinnitus maksumaksja maksukohustuslasena registreerimise numbri teabe kehtivuse kohta mis tahes maksumaksja puhul, kelle suhtes kohaldatakse artiklite 8–8ad kohast teabevahetust. Maksukohustuslasena registreerimise numbri kinnitamist võib nõuda üksnes artikli 8 lõikes 1, artikli 8 lõikes 3a, artikli 8a lõikes 6, artikli 8aa lõikes 3, artikli 8ab lõikes 14, artikli 8ac lõikes 2 ja artikli 8ad lõike 3 punktis c osutatud andmete õigsuse kinnitamiseks.“ (11) Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile hinnangu artiklite 8–8ad kohase automaatse teabevahetuse tõhususe kohta ja tegelikult saavutatud tulemused. Komisjon kehtestab rakendusaktidega nimetatud iga-aastase hinnangu vormi ja edastamise tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“ (12) Artiklit 25 muudetakse järgmiselt: (a) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Aruandvaid finantsasutusi, vahendajaid, aruandvaid platvormihaldureid, aruandvaid krüptovarateenuse osutajaid ja liikmesriikide pädevaid asutusi käsitatakse vastutavate töötlejatena, kes tegutsevad üksi või ühiselt. Kui komisjon töötleb isikuandmeid käesoleva direktiivi kohaldamisel, käsitatakse seda isikuandmete töötlemisena vastutavate töötlejate nimel ja ta järgib volitatud töötlejatele määruses (EL) 2018/1725 sätestatud nõudeid. Töötlemine toimub lepingu alusel määruse (EL) 2016/679 artikli 28 lõike 3 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 29 lõike 3 tähenduses .“; (b) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Olenemata lõikest 1 tagab iga liikmesriik, et iga tema jurisdiktsiooni alla kuuluv aruandev finantsasutus või vahendaja või aruandev platvormihaldur või aruandev krüptovarateenuse osutaja: (a) teatab igale asjaomasele üksikisikule, et temaga seotud teavet kogutakse ja edastatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga, ning (b) annab igale asjaomasele üksikisikule kogu teabe, mida tal on vastutavalt töötlejalt õigus saada, piisavalt aegsasti, et see isik saaks kasutada oma andmekaitseõigusi, ja igal juhul enne teabe esitamist.“ (13) Artikkel 25a asendatakse järgmisega: „Artikkel 25a Karistused ja muud vastavusmeetmed 1. Liikmesriigid kehtestavad normid karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral seoses artikli 8 lõikega 3a ja artiklitega 8aa–8ad, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise ja täitmise tagamiseks. Sätestatud karistused ja vastavusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 2. Liikmesriigid tagavad, et karistusi ja vastavusmeetmeid saab kohaldada juriidiliste isikute suhtes, kes ei järgi käesolevat direktiivi ülevõtvaid siseriiklikke õigusnorme, ning juhtorgani liikmete ja muude füüsiliste isikute suhtes, kes siseriikliku õiguse kohaselt vastutavad nõuete täitmata jätmise eest. Liikmesriigid tagavad, et juriidilisi isikuid saab vastutusele võtta, kui isik, kes tegutseb üksi või kõnealuse juriidilise isiku organi liikmena ja kellel on selles juriidilises isikus juhtiv positsioon, ei ole täitnud käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikke õigusnorme. Juriidilises isikus juhtivale kohale tuleb märkida mis tahes järgmine asjaolu: (a) õigus esindada juriidilist isikut; (b) õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid; (c) õigus kontrollida juriidilist isikut. 3. Kui pärast kahte haldusmeeldetuletust ei esitata teavet või kui esitatud teave sisaldab mittetäielikke, ebaõigeid või valeandmeid, mis moodustavad rohkem kui 25 % teabest, mis oleks tulnud esitada vastavalt VI lisa II jao punktis B sätestatud teabele, tagavad liikmesriigid, et kohaldatavad karistused hõlmavad vähemalt järgmisi minimaalseid rahalisi karistusi: (a) artikli 8 lõike 3a täitmiseks vastu võetud siseriiklike sätete täitmata jätmise korral on minimaalne rahaline karistus vähemalt 50 000 eurot, kui aruandva finantsasutuse aastakäive on alla 6 miljoni euro, ja 150 000 eurot, kui käive on vähemalt 6 miljonit eurot; (b) artikli 8aa järgimiseks vastu võetud siseriiklike sätete täitmata jätmise korral on minimaalne rahaline karistus vähemalt 500 000 eurot; (c) artikli 8ab täitmiseks vastu võetud siseriiklike sätete täitmata jätmise korral on minimaalne rahaline karistus vähemalt 50 000 eurot, kui vahendaja või asjaomase maksumaksja aastakäive on alla 6 miljoni euro, ja 150 000 eurot, kui käive on vähemalt 6 miljonit eurot; minimaalne rahaline karistus on vähemalt 20 000 eurot, kui vahendaja või asjaomane maksumaksja on füüsiline isik; (d) artikli 8ac täitmiseks vastu võetud siseriiklike sätete täitmata jätmise korral on minimaalne rahaline karistus vähemalt 50 000 eurot, kui aruandva platvormihalduri aastakäive on alla 6 miljoni euro, ja 150 000 eurot, kui käive on vähemalt 6 miljonit eurot; minimaalne rahaline karistus on vähemalt 20 000 eurot, kui aruandev platvormihaldur on füüsiline isik; (e) artikli 8ad täitmiseks vastu võetud siseriiklike sätete täitmata jätmise korral on minimaalne rahaline karistus vähemalt 50 000 eurot, kui aruandva krüptovarateenuse osutaja aastakäive on alla 6 miljoni euro, ja 150 000 eurot, kui käive on vähemalt 6 miljonit eurot; minimaalne rahaline karistus on vähemalt 20 000 eurot, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja on füüsiline isik. Komisjon hindab käesoleva lõike punktis d sätestatud summade asjakohasust artikli 27 lõikes 1 osutatud aruandes. Liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, kohaldavad vastavat väärtust omavääringus käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval. Lõikes 3 kindlaks määratud minimaalsed rahalised karistused määratakse, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kehtestada teistsuguseid karistusi või muid vastavusmeetmeid muude kui käesolevas direktiivis määratletud siseriiklike sätete rikkumise eest. 4. Liikmesriigid märgivad, kas siseriiklikes õigusaktides sätestatud karistusi kohaldatakse üksikute rikkumiste korral või kumulatiivselt. Lõikes 3 sätestatud miinimumkaristusi kohaldatakse kumulatiivselt. 5. Liikmesriigid kehtestavad karistused käesoleva direktiivi I lisa I jaos ja VI lisa III jaos osutatud vale enesesertifitseerimise eest. 6. Karistuste ja muude vastavusmeetmete kehtestamisel teevad pädevad asutused vajaduse korral omavahel ja teiste asjaomaste pädevate asutustega tihedat koostööd ning koordineerivad vajaduse korral oma tegevust piiriüleste juhtumite käsitlemisel.“ (14) Artikli 27 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid jälgivad ja hindavad seoses oma jurisdiktsiooniga käesoleva direktiivi kohase halduskoostöö tõhusust maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastases võitluses ning edastavad oma hindamistulemused igal aastal komisjonile.“ (15) Lisatakse artikkel 27c: „Artikkel 27c Maksukohustuslasena registreerimise numbri aruandlus 1. jaanuaril 2026 või pärast seda algavate maksustamisperioodide puhul tagavad liikmesriigid, et avaldatud üksikisikute või ettevõtete residentsuse liikmesriigi väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number lisatakse artikli 8 lõigetes 1 ja 3a, artikli 8a lõikes 6, artikli 8aa lõikes 3, artikli 8ab lõikes 14, artikli 8ac lõikes 2 ja artikli 8ad lõikes 3 osutatud teabe edastamisel. Maksukohustuslasena registreerimise number esitatakse ka siis, kui see ei ole kõnealuste artiklitega konkreetselt nõutav. Liikmesriigid tagavad ka, et aruandekohustuslik üksus teatab avaldatud üksikisikute või üksuste maksukohustuslasena registreerimise numbri kohustuslikus korras, isegi kui seda ei nõuta I, III, V või VI lisaga.“ (16) I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale. (17) V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale. (18) Lisatakse VI lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva direktiivi III lisas. Artikkel 2 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2025. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2026. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võtavad liikmesriigid vastu käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 5 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 1. jaanuariks 2024. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2025. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võtavad liikmesriigid vastu käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 10 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2027. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2028. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 3 Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Artikkel 4 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Nõukogu XX. märtsi 2023. aasta direktiiv (EL) 2022/XXX, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Maksupoliitika 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb X uut meedet uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest olemasoleva meetme pikendamist ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Ettepaneku eesmärk on tagada ühtse turu õiglane ja tõhus toimimine, suurendades üldist maksualast läbipaistvust krüptovara valdkonnas, tuues kasu nii maksuhalduritele kui ka kasutajatele ja teenuse osutajatele. Algatuse eesmärk on ka liikmesriikide maksutulu kaitsmine, laiendades ja täpsustades halduskoostööd käsitlevaid sätteid. Kavandatud eeskirjad peaksid konkreetsemalt parandama liikmesriikide suutlikkust avastada maksupettusi, maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist ning nende vastu võidelda. Samuti peaksid need aitama vältida nõuete täitmata jätmist. 1.4.2. Erieesmärgid Erieesmärk Ettepaneku eesmärk on täiustada maksuhalduritele nende ülesannete tõhusamaks täitmiseks kättesaadavat asjakohast teavet ning suurendada üldist vastavust direktiivi 2011/16/EL (edaspidi „maksustamisalase halduskoostöö direktiiv“) sätetega. Algatusega tagatakse võrdsed tingimused kogu liidus, kuna maksustamisalase halduskoostöö direktiiviga nõutakse, et krüptovarateenuse osutajad esitaksid liikmesriikidele krüptotehingute kohta asjakohast teavet. Ettepanekuga parandatakse hoiatavat mõju aruandekohustuse kaudu, mis vähendaks maksudest kõrvalehoidmise ohtu. On tõendeid selle kohta, et maksumaksjad on teadlikud asjaolust, et automaatse teabevahetuse meetmete rakendamise korral on suurem tõenäosus jääda vahele maksude vältimise ja maksudest kõrvalehoidmisega. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Kehtivate sätete parandamine peaks avaldama positiivset mõju maksustamisalast halduskoostööd käsitleva direktiivi 2011/16/EL tõhusale kohaldamisele. Praeguste puuduste ühtse käsitlemisega tagatakse õiguskindlus ja -selgus. Krüptovara kasutajate saadava tuluga seotud aruandekohustuse eesmärk on eelkõige teavitada maksuhaldureid ja võimaldada neil määrata tasumisele kuuluvat maksu õige ja täieliku teabe alusel. Käesolev ettepanek hõlmab krüptovarateenuse osutajatega seotud aruandekohustust ja hoolsusmeetmeid, mis tooksid kaasa nõuete täitmisega seotud kulud. Neid kulusid kompenseerivad aga võrdsed turutingimused ning kasu, mida toob suurem õiguskindlus kõigi turul osalejate jaoks. Mitte ainult krüptovarateenuse osutajad ei osuta oma teenuseid stabiilsemal turul, vaid ka kasutajad tajuvad seda turgu õiglasema ja turvalisema turuna. 1.4.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Erieesmärgid Näitajad Hindamisvahendid Parandada liikmesriikide suutlikkust avastada ja võrrelda piiriülest maksudest kõrvalehoidmist Maksuhaldurite algatuse kaudu kogutud andmetel (kas üksnes need andmed või kaasa arvatud need andmed) põhinevate kontrollide arv Automaatse teabevahetuse iga-aastane hindamine (allikas: liikmesriikide maksuhaldurid) Parandada liikmesriikide maksutulu kogumist Tänu algatusele saadud täiendav maksutulu, mida mõõdetakse kas maksubaasi suurenemisena ja/või hinnatud maksude suurenemisena Automaatse teabevahetuse iga-aastane hindamine (allikas: liikmesriikide maksuhaldurid) Parandada hoiatavat mõju aruandekohustuse ja sellele järgneva avastamisriski abil Krüptovara kasutajate nõuetele vastavuse määra kvalitatiivne hindamine Automaatse teabevahetuse iga-aastane hindamine (allikas: liikmesriikide maksuhaldurid) 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Krüptovarateenuse osutajatel tuleb esitada maksualane teave, kui neil on ELi maksuresidentidest kasutajaid. Selleks tuleb krüptovarateenuse osutajad registreerida keskregistris. Registreerimisest on vabastatud krüptovarateenuse osutajad, kellel on vastav luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu krüptovaraturge käsitleva määruse (edaspidi „krüptovaraturgude määrus“) alusel. Pärast seda, kui krüptovarateenuse osutaja on esitanud liikmesriigis registreerimiseks vajaliku teabe, esitavad maksuhaldurid sellise krüptovarateenuse osutaja kohta teabe keskregistrile, mis on kättesaadav kõikidele liikmesriikidele. Automaatse teabevahetuse tagamiseks peavad liikmesriigid vahetama käesoleva ettepanekuga nõutavat teavet teiste liikmesriikidega keskregistri kaudu, mis on kättesaadav kõikidele liikmesriikidele. Komisjoni ülesanne on tagada liikmesriikidele keskregister ja komisjon ise jääb volitatud töötlejaks, kellel on piiratud juurdepääs. Üldiselt kasutatakse ettepanekus maksustamisalase halduskoostöö direktiivi raames praegu rakendatavat praktilist korda. Võttes arvesse muude keskregistrite, näiteks kolmanda ja kuuenda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kohaste keskregistrite loomise aega, siis on liikmesriikidel ja komisjonil pärast ettepaneku vastuvõtmist vaja piisavalt aega, et nad saaksid kehtestada liikmesriikidevahelist teabevahetust võimaldavad süsteemid. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud Liikmesriikide rakendatavate meetmetega ei ole võimalik olemuslikult riikidevahelisi probleeme tõhusalt ja tulemuslikult lahendada. ELi lähenemisviis näib olevat eelistatav, et vältida mitmes liikmesriigis või kõikides liikmesriikides ühepoolselt rakendatavaid erinevaid aruandlusnõudeid. ELi tasandi meede tagab sidususe, vähendab aruandvate üksuste ja maksuhaldurite halduskoormust ning on asjaomase vara volatiilsusest tulenevate võimalike lünkade suhtes kindlam. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Selle algatusega võetakse krüptovara tarbeks kasutusele uus teabevahetuse raamistik. Algatuse eesmärk on ka täiustada ja tugevdada maksustamisalase halduskoostöö direktiivi üldiselt. Varasemate sarnaste kogemuste põhjal võib järeldada, et see algatus suurendab ELi krüptovaraturu läbipaistvust maksustamise seisukohast, saavutades õiglasema ja võrdsema maksusüsteemi. Liikmesriikide maksuhaldurite käsutuses on uus vahend maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks ning lõppkokkuvõttes oma eelarveraamistike tõhususe suurendamiseks. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega Nagu on märgitud õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavas, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat (avaldatud 15. juulil 2020), kohustus komisjon esitama seadusandliku ettepaneku, milles sätestatakse liidu eeskirjad krüptovaraturu fiskaalse läbipaistvuse suurendamiseks. Ettepanekus kasutatakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi raames juba kehtestatud või väljatöötamisel olevaid menetlusi, korda ja IT-vahendeid. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Algatuse rakenduskulusid rahastatakse ELi eelarvest, mis hõlmab ainult automaatse teabevahetuse süsteemi keskseid komponente. Muul juhul on kavandatud meetmete rakendamine liikmesriikide ülesanne. 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju Piiratud kestusega hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA X Piiramatu kestusega Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, millele järgneb täieulatuslik rakendamine 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali rakendusametite kaudu Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega Eelarve kaudne täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage) Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele avalik-õiguslikele asutustele avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. Märkused Käesolev ettepanek tugineb automaatse teabevahetuse kehtivale raamistikule ja süsteemidele, mille puhul kasutatakse piiriüleste eelotsuste keskregistrit (kolmas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv) ja aruantavaid piiriüleseid maksustamisskeeme (kuues maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), mis loodi direktiivi 2011/16/EL artikli 21 alusel maksustamisalase halduskoostöö direktiivi varasemate muudatuste raames. Komisjon töötab koos liikmesriikidega rakendusaktide abil välja teabevahetuse elektroonilised tüüpvormid ja -vormingud. Mis puudutab liikmesriikidevahelist teabevahetust võimaldavat CCN-võrku, siis komisjon vastutab selle võrgu väljatöötamise ja käitamise eest ning liikmesriigid kohustuvad looma asjakohase riigisisese taristu, mis võimaldab teabevahetust CCN-võrgu kaudu. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Märkige sagedus ja tingimused. Komisjon hindab sekkumise toimimist võrreldes peamiste poliitikaeesmärkidega. Järelevalve ja hindamine toimuvad kooskõlas halduskoostöö muude aspektidega. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal andmed eespool tulemusnäitajate tabelis kirjeldatud teabe kohta, mida kasutatakse ettepanekuga seotud nõuete täitmise jälgimiseks. Liikmesriigid kohustuvad: – esitama komisjonile iga-aastase hinnangu artiklites 8, 8a, 8aa, 8ab, 8ac ja kavandatud artiklis 8ad osutatud direktiiviga hõlmatud automaatse teabevahetuse tõhususe kohta; – esitama käesoleva direktiivi hindamiseks statistiliste andmeelementide loendi, mille määrab kindlaks komisjon vastavalt artikli 26 lõikes 2 sätestatud korrale (rakendusmeetmed); – esitama komisjonile igal aastal oma hindamise tulemused halduskoostöö tõhususe kohta. Artikli 27 kohaselt on komisjon võtnud kohustuse esitada iga viie aasta järel aruanne direktiivi kohaldamise kohta, mida hakatakse arvestama pärast 1. jaanuari 2013. Käesoleva ettepaneku (millega muudetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi) tulemused lisatakse aruandele, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ja mis avaldatakse 1. jaanuariks 2028. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Algatust rakendavad liikmesriikide pädevad asutused (maksuhaldurid). Nende ülesanne on rahastada oma riiklikke süsteeme ja kohandusi, mis on vajalikud ettepaneku eesmärgil loodava keskregistriga teabe vahetamiseks. Komisjon loob taristu, sealhulgas keskregistri, mis võimaldab liikmesriikide maksuhalduritel vahetada teavet. Käesoleva algatuse jaoks kasutatakse IT-süsteeme, mis on loodud maksustamisalase halduskoostöö direktiivi raames. Komisjon rahastab teabevahetuseks vajalikke süsteeme, sealhulgas keskregistrit, mille suhtes rakendatakse peamisi kontrollielemente – hankelepinguid, hangete tehnilist kontrolli, kulukohustuste eelkontrolli ja maksete eelkontrolli. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Kavandatud sekkumine põhineb deklareerimissüsteemil, millega kaasneb oht, et krüptovarateenuse osutajad jätavad andmed deklareerimata või deklareerivad neid valesti. Liikmesriigid peavad igal aastal esitama komisjonile asjakohased statistilised andmed. Vähendamaks ohtu, et krüptovarateenuse osutajad ei täida nõudeid, sisaldab ettepanek uut vastavusraamistikku. Riikide maksuhaldurid vastutavad karistuste täitmise ja üldisemalt kaheksanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi järgimise tagamise eest. Kehtestatavad karistused on piisavalt ranged, et tagada hoiatav mõju. Lisaks saavad riikide maksuhaldurid teha auditeid, et avastada ja ära hoida nõuete täitmata jätmist. Selleks et teha järelevalvet ettepaneku nõuetekohase kohaldamise üle, on komisjonil piiratud juurdepääs keskregistrile, mille kaudu liikmesriigid vahetavad käesoleva ettepaneku alusel teavet kasutajate krüptovaratehingute kohta ning statistilisi andmeid. Fiscalise programm toetab sisekontrollisüsteemi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrusele (EL) nr 2021/847, eraldades rahalisi vahendeid järgmise tarbeks: – ühismeetmed (nt projektirühmade vormis), – tehnilise kirjelduse, sh XML skeemi väljatöötamine. Kontrollistrateegia peamised elemendid on järgmised. Hankelepingud Finantsmääruses kindlaks määratud hangete kontrollimenetlused: kõik hankelepingud sõlmitakse maksete eest vastutavate komisjoni talituste kehtestatud kontrollimenetluse kohaselt, võttes arvesse lepingulisi kohustusi ning usaldusväärset finants- ja üldist juhtimist. Kõikides komisjoni ja toetusesaajate vahel sõlmitud lepingutes sätestatakse pettusevastased meetmed (kontroll, aruanded jne). Iga üksiku lepingu puhul sätestatakse lepingu aluseks olevad üksikasjalikud tingimused. Vastuvõtmisel järgitakse rangelt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi elektroonilise projektihaldusvahendi (TEMPO) metoodikat: tulemused vaadatakse läbi, neid muudetakse vajaduse korral ja lõpuks kiidetakse need sõnaselgelt heaks (või lükatakse tagasi). Ilma „kinnituskirjata“ ei maksta ühtegi arvet. Hanke tehniline kontroll Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat kontrollib tulemusi ning teeb järelevalvet töövõtjate tegevuse ja teenuste üle. Samuti teeb ta töövõtjate suhtes korrapäraselt kvaliteedi- ja turbeauditeid. Kvaliteediauditi käigus kontrollitakse töövõtja tegelike tööprotsesside vastavust kvaliteedikavas kindlaks määratud eeskirjadele ja menetlustele. Turbeaudit keskendub konkreetsetele protsessidele, menetlustele ja korrale. Lisaks eespool nimetatud kontrollile teeb maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat järgmisi tavapäraseid finantskontrolle. Kulukohustuste eelkontroll Kõiki maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kulukohustusi kontrollib finants- või personalitalituse juhataja. Selle tulemusena hõlmab eelkontroll 100 % kulukohustustest. See menetlus annab kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes. Maksete eelkontroll Eelkontroll hõlmab 100 % maksetest. Lisaks valitakse vähemalt üks makse (kõigist kulukategooriatest) nädalas pisteliselt täiendavaks eelkontrolliks, mille teeb finants- või personalitalituse juhataja. Kontrolliga hõlmatuse suhtes kindlaid eesmärke ei seata, sest kontrolli eesmärk on kontrollida makseid pisteliselt, et teha kindlaks, kas kõik maksed vastavad nõuetele. Ülejäänud makseid töödeldakse iga päev kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate deklaratsioonid Kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad kirjutavad alla deklaratsioonile, mis lisatakse asjaomase aasta kohta koostatud tegevusaruandele. Deklaratsioon hõlmab programmi raames tehtavaid toiminguid. Edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitab, et eelarve täitmisega seotud toimingud on tehtud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, et sisseseatud juhtimis- ja kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes ning et nende toimingutega seotud riskid on nõuetekohaselt tuvastatud ja teave nende kohta edastatud ning võetud on leevendusmeetmed. 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) Kehtestatud kontrollimenetlused annavad maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile piisava kindluse kulude kvaliteedi ja korrektsuse suhtes ning vähendavad nõuetele mittevastavuse ohtu. Eespool nimetatud kontrollistrateegia meetmed langetavad võimaliku riskitaseme alla ettenähtud 2 % ja see mõjutab kõiki toetusesaajaid. Täiendavad meetmed riskide edasiseks vähendamiseks oleksid ebaproportsionaalselt kulukad ja seetõttu ei ole neid ette nähtud. Eespool nimetatud kontrollistrateegia rakendamisel tekkinud üldkulud (kõigi programmi „Fiscalis 2027“ raames tehtud kulutuste korral) moodustavad kuni 1,6 % kõigist tehtud maksetest. Käesoleva algatuse korral jääb kõnealune määr eeldatavasti samaks. Programmi kontrollistrateegia tulemusena on nõuetele mittevastavuse oht praktiliselt olematu ning proportsionaalne kaasnevate riskidega. 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 materiaal- ja menetlusõiguse normidele, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatud toetuslepingu, toetuse määramise otsuse või lepingu puhul on olnud tegemist liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevusega. 3. ETTEPANEKU HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Nr 03 04 0100 Liigendatud/ liigendamata EFTA riigid Kandidaatriigid Kolmandad riigid Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 1 – ühtne turg, innovatsioon ja digivaldkond Maksusüsteemide toimimise parandamine Liigendatud EI EI EI EI Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Nr Liigendatud/liigendamata EFTA riigid Kandidaatriigid Kolmandad riigid finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses [XX.AA.AA.AA] JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 1 Ühtne turg, innovatsioon ja digivaldkond Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat 2023 2024 2025 2026 2027 2028 KOKKU Tegevusassigneeringud Eelarverida 14.030100 Kulukohustused (1a) 0,400 0,870 0,450 0,270 0,170 0,170 2,330 Maksed (2a) 0,400 0,870 0,450 0,270 0,170 2,160 Eelarverida Kulukohustused (1b) Maksed (2b) Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi assigneeringud KOKKU Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,400 0,870 0,450 0,270 0,170 0,170 2,330 Maksed = 2a + 2b +3 0,400 0,870 0,450 0,270 0,170 2,160 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“ Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil. miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2023 2024 2025 2026 2027 Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat Personalikulud 0,118 0,157 0,157 0,063 0,016 0,511 Muud halduskulud 0,004 0,004 0,002 0,002 0,001 0,013 Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat KOKKU 0,122 0,161 0,159 0,065 0,017 0,524 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) 0,122 0,161 0,159 0,065 0,017 0,524 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2023 2024 2025 2026 2027 Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 0,522 1,031 0,609 0,335 0,187 2,684 Maksed 0,122 0,561 1,029 0,515 0,287 2,514 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU 3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Märkige eesmärgid ja väljundid 2023 2024 2025 2026 2027 2028 KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik Keskmine kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Väljundite arv kokku Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1 … Nõuded 0,400 0,400 0,800 Arendus 0,450 0,350 0,100 0,900 Hooldus 0,050 0,050 0,050 0,150 Tugi 0,020 0,060 0,060 0,060 0,200 Koolitus 0,020 0,020 IT-teenuste haldamine (taristu, majutus, litsentsid jms) 0,020 0,060 0,060 0,060 0,060 0,260 Erieesmärk nr 1 kokku 0,400 0,870 0,450 0,270 0,170 0,170 2,330 ERIEESMÄRK nr 2 ... - Väljund Erieesmärk nr 2 kokku KOKKU 0,400 0,870 0,450 0,270 0,170 0,170 2,330 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta 2023 Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Mitmeaastase finantsraamistiku Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 0,118 0,157 0,157 0,063 0,016 0,511 Personalikulud 0,004 0,004 0,002 0,002 0,001 0,013 Muud halduskulud 0,122 0,161 0,159 0,065 0,017 0,524 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku KOKKU 0,122 0,161 0,159 0,065 0,017 0,524 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Personalikulud Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku KOKKU 0,122 0,161 0,159 0,065 0,017 0,524 Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0,75 1 1 0,4 0,1 3,25 20 01 02 03 (delegatsioonides) 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) Muud eelarveread (märkige) Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) XX 01 xx yy zz - peakorteris - delegatsioonides 01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) 01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) KOKKU 0,75 1 1 0,4 0,1 3,25 Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist. Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Koosolekute ettevalmistamine ja kirjavahetus liikmesriikidega; töö vormide, IT-vormingute ja keskregistriga; välistelt töövõtjatelt IT-süsteemiga seotud töö tellimine. Koosseisuvälised töötajad – 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus:  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel. tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu. Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid. nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist. Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus:  ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta N Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Kokku Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 3.3. Hinnanguline mõju tuludele Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: omavahenditele muudele tuludele palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud Ettepaneku/algatuse mõju Aasta N Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). ANNEX I Annex I is amended as follows: (1) Section I is amended as follows : paragraph A is amended as follows: ‘ (i) the introductory paragraph and subpoints 1 and 2 are replaced by the following: A. Subject to paragraphs C to G, each Reporting Financial Institution shall report to the competent authority of its Member State. the following information with respect to each Reportable Account of such Reporting Financial Institution is reported: the name, address, Member State(s) of residence, TIN(s) and date and place of birth (in the case of an individual) of each Reportable Person that is an Account Holder of the account and whether the Account Holder has provided a valid self-certification; in the case of any Entity that is an Account Holder and that, after application of the due diligence procedures consistent with Sections V, VI and VII, is identified as having one or more Controlling Persons that is a Reportable Person, the name, address, Member State(s) of residence and TIN(s) of the Entity and the name, address, Member State(s) of residence, TIN(s) and date, and place of birth of each Reportable Person, as well as the role(s) by virtue of which each Reportable Person is a Controlling Person of the Entity and whether a valid self-certification has been provided for each Reportable Person; whether the account is a joint account, including the number of joint Account Holders. the account number (or functional equivalent in the absence of an account number), the type of account and whether the account is a Pre-existing Account or a New Account; ’; (ii) the following subparagraph 6a is inserted: ‘ 6a. in the case of any Equity Interest held in an Investment Entity that is a legal arrangement, the role(s) by virtue of which the Reportable Person is an Equity Interest holder; and .’ paragraph C is amended as follows: ‘ C. Notwithstanding subparagraph A(1), with respect to each Reportable Account that is a Pre-existing Account, the TIN(s) or date of birth is not required to be reported if such TIN(s) or date of birth is not in the records of the Reporting Financial Institution and is not otherwise required to be collected by such Reporting Financial Institution under domestic law or any Union legal instrument. However, a Reporting Financial Institution is required to use reasonable efforts to obtain the TIN(s) and date of birth with respect to Pre-existing Accounts by the end of the second calendar year following the year in which Pre-existing Accounts were identified as Reportable Accounts and whenever it is required to update the information relating to the Pre-existing Account pursuant to domestic AML/KYC Procedures. ’; the following paragraph F is added: F. Nothwithstanding paragraph A(5) , point (b) and unless the Reporting Financial Institution elects otherwise with respect to any clearly identified group of accounts , the gross proceeds from the sale or redemption of a Financial Asset is not required to be reported to the extent such gross proceeds from the sale or redemption of such Financial Asset is reported by the Reporting Financial Institution according to Article 8ad. in Section VI, paragraph 2 , point (b) is replaced by the following: ‘(b) Determining the Controlling Persons of an Account Holder. For the purposes of determining the Controlling Persons of an Account Holder, a Reporting Financial Institution may rely on information collected and maintained pursuant to AML/KYC Procedures, provided that such procedures are consistent with the Directive (EU) 2015/849 . If the Reporting Financial Institution is not legally required to apply AML/KYC Procedures that are consistent with the Directive (EU) 2015/849 , it shall apply substantially similar procedures for the purpose of determining the Controlling Persons.’ in Section VII, the following paragraph is inserted: ‘ AA. Temporary lack of Self-Certification. In exceptional circumstances where a self-certification cannot be obtained by a Reporting Financial Institution in respect of a New Account in time to meet its due diligence and reporting obligations with respect to the reporting period during which the account was opened, the Reporting Financial Institution shall apply the due diligence procedures for Pre-existing Accounts, until such self-certification is obtained and validated. ’ Section VIII is amended as follows: sub paragraphs A(5), A(6) and A(7) are replaced by the following: ‘5. The term ‘Depository Institution’ means any Entity that: accepts deposits in the ordinary course of a banking or similar business; or holds E-money, E-money Tokens or Central Bank Digital Currencies for the benefit of customers. 6. The term ‘Investment Entity’ means any Entity: which primarily conducts as a business one or more of the following activities or operations for or on behalf of a customer: (i) trading in money market instruments (cheques, bills, certificates of deposit, derivatives, etc.); foreign exchange; exchange, interest rate and index instruments; transferable securities; or commodity futures trading; (ii) individual and collective portfolio management; or (iii) otherwise investing, administering, or managing Financial Assets, money, or Reportable Crypto-Assets on behalf of other persons; or (b) the gross income of which is primarily attributable to investing, reinvesting, or trading in Financial Assets or Reportable Crypto-Assets, if the Entity is managed by another Entity that is a Depository Institution, a Custodial Institution, a Specified Insurance Company, Specified Insurance Company or an Investment Entity described in subparagraph A(6) , point (a). An Entity is treated as primarily conducting as a business one or more of the activities described in subparagraph A(6) , point (a), or an Entity's gross income is primarily attributable to investing, reinvesting, or trading in Financial Assets or Reportable Crypto-Assets for the purposes of subparagraph A(6) , point (b), if the Entity's gross income attributable to the relevant activities equals or exceeds 50 % of the Entity's gross income during the shorter of: (i) the three-year period ending on 31 December of the year preceding the year in which the determination is made; or (ii) the period during which the Entity has been in existence. For the purposes of subparagraph A(6) , point (a)(iii), the term “otherwise investing, administering, or managing Financial Assets, money, or Reportable Crypto-Assets on behalf of other persons” does not include the provision of services effectuating Exchange Transactions for or on behalf of customers. The term ‘Investment Entity’ does not include an Entity that is an Active NFE because that Entity meets any of the criteria in subparagraphs D(8) , point (d) t o (g). This paragraph shall be interpreted in a manner consistent with similar language set forth in the definition of ‘financial institution’ in Directive (EU) 2015/849 . 7. The term ‘Financial Asset’ includes a security (for example, a share of stock in a corporation; partnership or beneficial ownership interest in a widely held or publicly traded partnership or trust; note, bond, debenture, or other evidence of indebtedness), partnership interest, commodity, swap (for example, interest rate swaps, currency swaps, basis swaps, interest rate caps, interest rate floors, commodity swaps, equity swaps, equity index swaps, and similar agreements), Insurance Contract or Annuity Contract, or any interest (including a futures or forward contract or option) in a security, Reportable Crypto-Asset, partnership interest, commodity, swap, Insurance Contract, or Annuity Contract. The term ‘Financial Asset’ does not include a non-debt, direct interest in real property.’ in paragraphs A, the following subparagraphs are added : ‘9. The term ‘Electronic Money’ or E-money’ means Electronic Money or E-money as defined in Directive 2009/110/EC. For the purposes of this Directive, th e terms ‘Electronic Money’ or ‘E-money’ does not include a product created for the sole purpose of facilitating the transfer of funds from a customer to another person pursuant to instructions of the customer. A product is not created for the sole purpose of facilitating the transfer of funds if, in the ordinary course of business of the transferring Entity, either the funds connected with such product are held longer than 60 days after receipt of instructions to facilitate the transfer, or, if no instructions are received, the funds connected with such product are held longer than 60 days after receipt of the funds. 10. The term ‘Electronic Money Token‘ or ‘E-money Token’ means Electronic Money Token or E-money Token as d efined in Regulation XXX. 11. The term ‘Fiat Currency’ means the official currency of a jurisdiction, issued by a jurisdiction or by a jurisdiction’s designated Central Bank or monetary authority, as represented by physical banknotes or coins or by money in different digital forms, including bank reserves, commercial bank money, electronic money products and Central Bank Digital Currencies 12. The term ‘Central Bank Digital Currency’ means any digital Fiat Currency issued by a Central Bank or other monetary authority . 13. The term ‘Crypto-Asset’ means Crypto-Asset as defined in Regulation XXX. 14. The term ‘Reportable Crypto-Asset’ means any Crypto-Asset other than a Central Bank Digital Currency, Electronic Money, Electronic Money Token or any Crypto-Asset for which the Reporting Crypto-Asset Service Provider has adequately determined that it cannot be used for payment or investment purposes. 15. The term ‘Exchange Transaction’ means any: exchange between Reportable Crypto-Assets and Fiat Currencies; exchange between one or more forms of Reportable Crypto-Assets. sub paragraph B (1) , point (a) is replaced by the following: 1. The term ‘Non-Reporting Financial Institution’ means any Financial Institution that is: a Governmental Entity, International Organisation or Central Bank, other than : (i) with respect to a payment that is derived from an obligation held in connection with a commercial financial activity of a type engaged in by a Specified Insurance Company, Custodial Institution, or Depository Institution; or (ii) with respect to the activity of maintaining Central Bank Digital Currencies for Account Holders which are not Financial Institutions, Governmental Entities, International Organisations or Central Banks. sub paragraph C( 2 ) is replaced by the following: ‘2. The term ‘Depository Account’ includes any commercial, checking, savings, time, or thrift account, or an account that is evidenced by a certificate of deposit, thrift certificate, investment certificate, certificate of indebtedness, or other similar instrument maintained by a Depository Institution, A Depository Account also includes: an amount held by an insurance company pursuant to a guaranteed investment contract or similar agreement to pay or credit interest therein; a n account or notional account that represents all E-money or E-money Tokens held for the benefit of a customer; and an account that holds one or more Central Bank Digital Currencies for the benefit of a customer. sub paragraph C (9) and (10) are replaced by the following: ‘ 9. The term ‘Pre-existing Account’ means: a Financial Account maintained by a Reporting Financial Institution as of 31 December 2015 or, if the account is treated as a Financial Account solely by virtue of the amendments to the Directive 2011/16/EU, as of 1 January 2024; any Financial Account of an Account Holder, regardless of the date such Financial Account was opened, if: (i) the Account Holder also holds with the Reporting Financial Institution (or with a Related Entity within the same Member State as the Reporting Financial Institution) a Financial Account that is a Pre-existing Account under subparagraph C(9) , point (a); (ii) the Reporting Financial Institution (and, as applicable, the Related Entity within the same Member State as the Reporting Financial Institution) treats both of the aforementioned Financial Accounts, and any other Financial Accounts of the Account Holder that are treated as Pre-existing Accounts under point (b), as a single Financial Account for purposes of satisfying the standards of knowledge requirements set forth in paragraph A of Section VII, and for purposes of determining the balance or value of any of the Financial Accounts when applying any of the account thresholds; (iii) with respect to a Financial Account that is subject to AML/KYC Procedures, the Reporting Financial Institution is permitted to satisfy such AML/KYC Procedures for the Financial Account by relying upon the AML/KYC Procedures performed for the Pre-existing Account described in subparagraph C(9) , point (a); and (iv) the opening of the Financial Account does not require the provision of new, additional or amended customer information by the Account Holder other than for the purposes of this Directive. 1 0. The term ‘New Account’ means a Financial Account maintained by a Reporting Financial Institution opened on or after 1 January 2016 or, if the account is treated as a Financial Account solely by virtue of the amendments to the Directive 2011/16/EU, on or after 1 January 2024.’ in sub paragraph (17) , point (e) the following point is added: ‘ (v) a foundation or capital increase of a company provided that the account satisfies the following requirements: the account is used exclusively to deposit capital that is to be used for the purpose of the foundation or capital increase of a company, as prescribed by law; any amounts held in the account are blocked until the Reporting Financial Institution obtains an independent confirmation regarding the foundation or capital increase; the account is closed or transformed into an account in the name of the company after the foundation or capital increase; any repayments resulting from a failed foundation or capital increase, net of service provider and similar fees, are made solely to the persons who contributed the amounts; and the account has not been established more than 12 months ago ’ . in paragraph C(17), the following point (ee) is inserted: ‘ (ee) A Depository Account that represents all Electronic Money and Electronic Money Tokens held for the benefit of a customer, if the rolling average 90 days end-of-day aggregate account balance or value during a n y period of 90 consecutive days did not exceed USD 10 000 at any day during the calendar year or other appropriate reporting period. ’ paragraph D(2) is replaced by the following: ‘ 2. The term ‘Reportable Person’ means a Member State Person other than (i) an Entity the stock of which is regularly traded on one or more established securities markets; (ii) any Entity that is a Related Entity of an Entity described in clause (i); (iii) a Governmental Entity; (iv) an International Organisation; (v) a Central Bank; or (vi) a Financial Institution ’ . in paragraph E, the following paragraph 7 is added: ‘7. The term ‘Identification Service’ means an electronic process made available free of charge by a Member State to a Reporting Financial Institution for the purposes of ascertaining the identity and tax residence of an Account Holder or Controlling Person.’ in Section IX the following subparag ra ph is added: ‘ Records referred to in point (2) of this subparagraph shall remain available not longer than necessary but in any event not shorter than 5 years to achieve the purposes of this Directive; ’ the following Section XI is added: ‘Section XI Transitional Measures Under subparagraph A(1) , point (b) and A (6a) of Section I, with respect to each Reportable Account that is maintained by a Reporting Financial Institution as of 1 January 2024 and for reporting periods ending by the second calendar year following such date, information with respect to the role(s) by virtue of which each Reportable Person is a Controlling Person or Equity Interest holder of the Entity is only required to be reported if such information is available in the electronically searchable data maintained by the Reporting Financial Institution.’ ANNEX II Annex V is amended as follows: in Section I C. the following subparagraph is added. ‘10. ‘Identification Service’ means an electronic process made available free of charge by a Member State to a Reporting Platform Operator for the purposes of ascertaining the identity and tax residence of a Seller.’ in Section II subparagraph B(3) is replaced by the following: ‘3. Notwithstanding subparagraphs B(1) and (2), the Reporting Platform Operator shall not be required to collect information referred to in subparagraph B(1) , points (b) to ( e ) and subparagraph B(2) , point (b) to (f) where it relies on direct confirmation of the identity and residence of the Seller through an Identification Service made available by a Member State or the Union to ascertain the identity and tax r r esidence of the Seller . I n case the Reporting Platform Operator relied on an Identification Service to ascertain the identity and tax residence of a Reportable Seller, the name, Identification Service identifier, and the Member State of issuance will be required; ’ in Section IV the introductory wording of subparagraph F(5) is replaced by the following: ‘5. The Member State of single registration shall remove a Reporting Platform Operator from the central register in the following cases: ANNEX III ‘ ANNEX VI DUE DILIGENCE PROCEDURES, REPORTING REQUIREMENTS AND OTHER RULES FOR REPORTING CRYPTO-ASSET SERVICE PROVIDERS This Annex lays down the due diligence procedures, reporting requirements and other rules that shall be applied by the Reporting Crypto-Asset Service Providers in order to enable Member States to communicate, by automatic exchange, the information referred to in Article 8ad of this Directive. This Annex also lays down the rules and administrative procedures that Member States shall have in place to ensure effective implementation of, and compliance with, the due diligence procedures and reporting requirements set out in it. SECTION I OBLIGATIONS OF REPORTING CRYPTO-ASSET SERVICE PROVIDERS A. A Reporting Crypto-Asset Service Provider as defined in Section IV subparagraph B( 3 ) is subject to the due diligence and reporting requirements in Sections II and III in a Member State, if it is: an Entity authorised under Regulation XX; an Entity or individual resident for tax purposes in a Member State; an Entity that (a) is incorporated or organised under the laws of a Member State and (b) either has legal personality in a Member State or has an obligation to file tax returns or tax information returns to the tax authorities in a Member State with respect to the income of the Entity; an Entity managed from a Member State; or an Entity or individual that has a regular place of business in a Member State and is not a Qualified Non-Union Reporting Crypto-Asset Service Provider ; or an Entity or individual resident for tax purposes in a non-Union jurisdiction. B. A Reporting Crypto-Asset Service Provider is subject to the due diligence and reporting requirements in Sections II and III in a Member State in accordance with subparagraph A with respect to Reportable Transactions effectuated through a Branch based in a Member State. C. A Reporting Crypto-Asset Service Provider that is an Entity is not required to complete the due diligence and reporting requirements in Sections II and III in a Member State it is subject to pursuant to subparagraphs A(3), (4) or (5), if such requirements are completed by such Reporting Crypto-Asset Service Provider in any other Member State by virtue of it being resident for tax purposes in such Member State. D. A Reporting Crypto-Asset Service Provider that is an Entity is not required to complete the due diligence and reporting requirements in Sections II and III in a Member State it is subject to pursuant to subparagraph A(4) or (5), if such requirements are completed by such Reporting Crypto-Asset Service Provider in any other Member State by virtue of it being an Entity that (a) is incorporated or organised under the laws of such Member State and (b) either has legal personality in the other Member State or has an obligation to file tax returns or tax information returns to the tax authorities in the other Member State with respect to the income of the Entity. E. A Reporting Crypto-Asset Service Provider that is an Entity is not required to complete the due diligence and reporting requirements in Sections II and III in a Member State it is subject to pursuant to subparagraph A(5), if such requirements are completed by such Reporting Crypto-Asset Service Provider in any other Member State by virtue of it being managed from such Member State. F. A Reporting Crypto-Asset Service Provider that is an Entity is not required to complete the due diligence and reporting requirements in Sections II and III in a Member State it is subject to pursuant to subparagraph A(6), if such requirements are completed by such Reporting Crypto-Asset Service Provider in any other Qualified Non-Union Jurisdiction by virtue of it being managed from such Qualified Non-Union jurisdiction . G.A Reporting Crypto-Asset Service Provider that is an individual is not required to complete the due diligence and reporting requirements in Sections II and III in a Member State it is subject to pursuant to subparagraph A(5), if such requirements are completed by such Reporting Crypto-Asset Service Provider in any other Member State by virtue of it being resident for tax purposes in such Member State. H. A Reporting Crypto-Asset Service Provider that is an individual is not required to complete the due diligence and reporting requirements in Sections II and III in a Member State it is subject to pursuant to subparagraph A(6), if such requirements are completed by such Reporting Crypto-Asset Service Provider in any other Qualified Non-Union jurisdiction by virtue of it being resident for tax purposes in such Qualified Non-Union jurisdiction . I. A Reporting Crypto-Asset Service Provider is not required to complete the due diligence and reporting requirements in Sections II and III in a Member State with respect to Reportable Transactions it effectuates through a Branch in any other Member State, if such requirements are completed by such Branch in such Member State. J. Reporting Crypto-Asset Service Provider is not required to complete the due diligence and reporting requirements in Section II and III in a Member State it is subject to pursuant to subparagraph A(2), (3), (4) (5) or (6), if it has lodged a notification with a Member State in a format specified by a Member State confirming that such requirements are completed by such Reporting Crypto-Asset Service Provider under the rules of any other Member State pursuant to criteria that are substantially similar to subparagraphs A(2), (3), (4),(5) or (6), respectively. K. Reporting Crypto-Asset Service Provider is not required to complete the due diligence and reporting requirements in Section II and III in a Member State it is subject to pursuant to subparagraph A(1) if it has lodged a notification with a Member State in a format specified by a Member State confirming that such requirements are completed by such Reporting Crypto-Asset Service Provider under the rules of an Effective Qualifying Competent Authority Agreement pursuant to an correspondence decision according to Article 8ad(11). SECTION II REPORTING REQUIREMENTS A. A Reporting Crypto-Asset Service Provider within the meaning of paragraph A of Section I shall report to the competent authority of the Member State of its authorisation, tax residence or registration the information set out in paragraph B of this Section no later than 31 January of the year following the relevant calendar year or other appropriate reporting period of the Reportable Transaction. B. For each relevant calendar year or other appropriate reporting period, and subject to the obligations of Reporting Crypto-Asset Service Providers in Section I and the due diligence procedures in Section III, a Reporting Crypto-Asset Service Provider shall report the following information with respect to its Crypto-Asset Users that are Reportable Users or that have Controlling Persons that are Reportable Persons: the name, address, Member State(s) of residence, TIN(s) and, in case of an individual, date and place of birth of each Reportable User and, in the case of any Entity that, after application of the due diligence procedures laid down in Section III, is identified as having one or more Controlling Persons that is a Reportable Person, the name, address, Member State(s) of residence and TIN(s) of the Entity and the name, address, Member State(s) of residence, TIN(s) and date and place of birth of each Reportable Person, as well as the role(s) by virtue of which each Reportable Person is a Controlling Person of the Entity; the name, address, TIN and , if available, the individual identification number and the Global Legal Entity Identifier, of the Reporting Crypto-Asset Service Provider; for each Reportable Crypto-Asset with respect to which it is has effectuated Reportable Transactions during the relevant calendar year or other appropriate reporting period, where relevant: the full name of the type of Reportable Crypto-Asset; the aggregate gross amount paid, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions in respect of acquisitions against Fiat Currency; the aggregate gross amount received, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions in respect of disposals against Fiat Currency; the aggregate fair market value, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions in respect of acquisitions against other Reportable Crypto-Assets; the aggregate fair market value, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions in respect of disposals against other Reportable Crypto-Assets; the aggregate fair market value, the aggregate number of units and the number of Reportable Retail Payment Transactions; the aggregate fair market value, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions, and subdivided by transfer type where known by the Reporting Crypto-Asset Service Provider, in respect of Transfers to the Reportable User not covered by subparagraphs A(3) , points (b) and (d); the aggregate fair market value, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions, and subdivided by transfer type where known by the Reporting Crypto-Asset Service Provider, in respect of Transfers by the Reportable User not covered by subparagraphs A(3) , points (c), (e) and (f); and the aggregate fair market value, as well as the aggregate number of units of Transfers effectuated by the Reporting Crypto-Asset Service Provider to distributed ledger addresses not known to be associated with a virtual asset service provider or financial institution. For the purposes of subparagraphs B(3) , points (b) and (c), the amount paid or received shall be reported in the Fiat Currency in which it was paid or received. In case the amounts were paid or received in multiple Fiat Currencies, the amounts shall be reported in a single currency, converted at the time of each Reportable Transaction in a manner that is consistently applied by the Reporting Crypto-Asset Service Provider. For the purposes of subparagraphs B(3) , points (d) t o (i), the fair market value shall be determined and reported in a single currency, valued at the time of each Reportable Transaction in a manner that is consistently applied by the Reporting Crypto-Asset Service Provider. The information reported shall identify the Fiat Currency in which each amount is reported. C. The information listed in paragraph 3 shall be reported by 31 January of the calendar year following the year to which the information relates. The first information shall be reported for the relevant calendar year or other appropriate reporting period as from 1 January 202 6 . D . Notwithstanding subparagraph (C) of this Section, a Reporting Crypto-Asset Service Provider within the meaning of Section I , subparagraph A(6), shall not be required to provide the information set out in paragraph B of this Section with respect to Qualified Reportable Transactions, covered by an Effective Qualifying Competent Authority Agreement, which already provides for the automatic exchange of correspondent information with a Member State on Reportable Users resident in that Member State. SECTION III DUE DILIGENCE PROCEDURES A Crypto-Asset User is treated as a Reportable User beginning from the date when it is identified as such pursuant to the due diligence procedures described in this Section. A. Due Diligence Procedures for Individual Crypto-Asset Users The following procedures apply for purposes of determining whether the Individual Crypto-Asset User is a Reportable User. When establishing the relationship with the Individual Crypto-Asset User, or with respect to Pre-existing Individual Crypto-Asset Users by 12 months after the entry of force of this Directive, the Reporting Crypto-Asset Service Provider shall obtain a self-certification that allows the Reporting Crypto-Asset Service Provider to determine the Individual Crypto-Asset User’s residence(s) for tax purposes and confirm the reasonableness of such self-certification based on the information obtained by the Reporting Crypto-Asset Service Provider, including any documentation collected pursuant to Customer Due Diligence Procedures . If at any point there is a change of circumstances with respect to an Individual Crypto-Asset User that causes the Reporting Crypto-Asset Service Provider to know, or have reason to know, that the original self-certification is incorrect or unreliable, the Reporting Crypto-Asset Service Provider cannot rely on the original self-certification and shall obtain a valid self-certification, or a reasonable explanation and, where appropriate, documentation supporting the validity of the original self-certification. B. Due Diligence Procedures for Entity Crypto-Asset Users The following procedures apply for purposes of determining whether the Entity Crypto-Asset User is a Reportable User or an Entity, other than an Excluded Person or an Active Entity, with one or more Controlling Persons who are Reportable Person. Determine whether the Entity Crypto-Asset User is a Reportable Person. When establishing the relationship with the Entity Crypto-Asset User, or with respect to Pre-existing Entity Crypto-Assets Users by 12 months after the entry of force of this Directive , the Reporting Crypto-Asset Service Provider shall obtain a self-certification that allows the Reporting Crypto-Asset Service Provider to determine the Entity Crypto-Asset User’s residence(s) for tax purposes and confirm the reasonableness of such self-certification based on the information obtained by the Reporting Crypto-Asset Service Provider, including any documentation collected pursuant to Customer Due Diligence Procedures . If the Entity Crypto-Asset User certifies that it has no residence for tax purposes, the Reporting Crypto-Asset Service Provider may rely on the place of effective management or the address of the principal office to determine the residence of the Entity Crypto-Asset User. If the self-certification indicates that the Entity Crypto-Asset User is resident in a Member State, the Reporting Crypto-Asset Service Provider shall treat the Entity Crypto-Asset User as a Reportable User, unless it reasonably determines based on the self-certification or on information in its possession or that is publicly available, that the Entity Crypto-Asset User is an Excluded Person. Determine whether the Entity has one or more Controlling Persons who are Reportable Persons. With respect to an Entity Crypto-Asset User, other than an Excluded Person, the Reporting Crypto-Asset Service Provider shall determine whether it has one or more Controlling Persons who are Reportable Persons, unless it determines that the Entity Crypto-Asset User is an Active Entity, based on a self-certification from the Entity Crypto-Asset User. Determining the Controlling Persons of the Entity Crypto-Asset User. For the purposes of determining the Controlling Persons of the Entity Crypto-Asset User, a Reporting Crypto-Asset Service Provider may rely on information collected and maintained pursuant to Customer Due Diligence Procedures , provided that such procedures are consistent with Directive (EU) 2015/849 . If the Reporting Crypto-Asset Service Provider is not legally required to apply Customer Due Diligence Procedures that are consistent with Directive (EU) 2015/849 , it shall apply substantially similar procedures for the purpose of determining the Controlling Persons. Determining whether a Controlling Person of an Entity Crypto-Asset User is a Reportable Person. For the purposes of determining whether a Controlling Person is a Reportable Person, a Reporting Crypto-Asset Service Provider shall rely on a self-certification from the Entity Crypto-Asset User or such Controlling Person that allows the Reporting Crypto-Asset Service Provider to determine the Controlling Person’s residence(s) for tax purposes and confirm the reasonableness of such self-certification based on the information obtained by the Reporting Crypto-Asset Service Provider, including any documentation collected pursuant to Customer Due Diligence Procedures . If at any point there is a change of circumstances with respect to an Entity Crypto-Asset User or its Controlling Persons that causes the Reporting Crypto-Asset Service Provider to know, or have reason to know, that the original self-certification is incorrect or unreliable, the Reporting Crypto-Asset Service Provider cannot rely on the original self-certification and shall obtain a valid self-certification, or a reasonable explanation and, where appropriate, documentation supporting the validity of the original self-certification. C. Requirements for validity of self-certifications A self-certification provided by an Individual Crypto-Asset User or Controlling Person is valid only if it is signed or otherwise positively affirmed by the Individual Crypto-Asset User or Controlling Person, it is dated at the latest at the date of receipt and it contains the following information with respect to the Individual Crypto-Asset User or Controlling Person: first and last name; residence address; Member State(s) of residence for tax purposes; w ith respect to each Reportable Person, the TIN with respect to each Member State; date of birth. A self-certification provided by an Entity Crypto-Asset User is valid only if it is signed or otherwise positively affirmed by the Entity Crypto-Asset User, it is dated at the latest at the date of receipt and it contains the following information with respect to the Entity Crypto-Asset User: legal name; address; Member State(s) of residence for tax purposes; w ith respect to each Reportable Person, the TIN with respect to each Member State; i n the case of an Entity Crypto-Asset User other than Active Entity or an Excluded Person, the information described in subparagraph C(1) with respect to each Controlling Person of the Entity Crypto-Asset User, as well as the role(s) by virtue of which each Reportable User is a Controlling Person of the Entity, if not already determined on the basis of Customer Due Diligence Procedures ; if applicable, information as to the criteria it meets to be treated as an Active Entity or Excluded Person. Notwithstanding subparagraphs C(1) and (2), the Reporting Crypto-Asset Service Provider shall not be required to collect information referred to in subparagraph C(1) , points (b) to (e), and paragraph C(2), points (b) to (f), where it relies on self-certification of the Crypto-Asset User through an Identification Service made available by a Member State or the Union to ascertain the identity and tax residence of the Crypto-Asset User, in case the Reporting Platform Operator relied on an Identification Service to ascertain the identity and tax residence of a Reportable Crypto-Asset User, the name, Identification Service identifier, and the Member State of issuance will be required. D. General due diligence requirements A Reporting Crypto-Asset Service Provider that is also a Financial Institution for the purposes of th is Directive may rely on the due diligence procedures completed pursuant to Sections IV and VI of Annex I of this Directive for the purpose of the due diligence procedures pursuant to this Section. A Reporting Crypto-Asset Service Provider may also rely on a self-certification already collected for other tax purposes, provided such self-certification meets the requirements of paragraph C of this Section. A Reporting Crypto-Asset Service Provider may rely on a third party to fulfil the due diligence obligations set out in this Section III, but such obligations remain the responsibility of the Reporting Crypto-Asset Service Provider. SECTION IV DEFINED TERMS The following terms have the meaning set forth below: A. Reportable Crypto-Asset ‘Crypto-Asset’ means Crypto-Asset as defined in Regulation XXX. ‘Central Bank Digital Currency’ means any digital Fiat Currency issued by a Central Bank or other monetary authority . ‘Central Bank’ means an institution that is by law or government the principal authority, other than the government of the jurisdiction itself, issuing instruments intended to circulate as currency. Such an institution may include an instrumentality that is separate from the government of the jurisdiction, whether or not owned in whole or in part by the jurisdiction. ‘Reportable Crypto-Asset’ means any Crypto-Asset other than a Central Bank Digital Currency, Electronic Money, Electronic Money Token, or any Crypto-Asset for which the Reporting Crypto-Asset Service Provider has adequately determined that it cannot be used for payment or investment purposes. ‘Electronic Money’ or ‘E-money’ means Electronic Money or E-money as is defined in Directive 2009/110/EC. For the purposes of this Directive, the term ‘Electronic money’ or ‘E-money’ does not include a product created for the sole purpose of facilitating the transfer of funds from a customer to another person pursuant t o instructions of the customer. A product is not created for the sole purpose of facilitating the transfer of funds if, in the ordinary course of business of the transferring Entity, either the funds connected with such product are held longer than 60 days after receipt of instructions to facilitate the transfer, or, if no instructions are received, the funds connected with such product are held longer than 60 days after receipt of the funds. ‘Electronic Money Token‘ or ‘E-money Token’ means Electronic Money Token or E-money Token as defined in Regulation XXX. ‘Distributed Ledger Technology (DLT)’ means Distributed Ledger Technology or DLT as defined in Regulation XXX. B. Reporting Crypto-Asset Service Provider ‘Crypto-Asset Service Provider’ means Crypto-Asset Service Provider as defined in Regulation XXX. ‘Crypto-Asset Operator ’ means a provider of Crypto-Asset Services other than a Crypto-Asset Service Provider. ‘Reporting Crypto-Asset Service Provider’ means any Crypto-Asset Service Provider and any C rypto- A sset O perator that conducts one or more Crypto-Asset Services permitting Reportable Users to complete a n Exchange Transaction and is not a Qualified Non-Union Reporting C rypto- A sset Service Provider . ‘Crypto-Asset Services’ means Crypto-Asset Services as defined in Regulation XXX including staking and lending . C. Reportable Transaction ‘Reportable Transaction’ means any Exchange Transaction; and Transfer of Reportable Crypto-Assets. ‘Exchange Transaction’ means any: Exchange between Reportable Crypto-Assets and Fiat Currencies; and Exchange between one or more Reportable Crypto-Assets. ‘Qualified Reportable Transaction’ means all Reportable Transaction s covered by the automatic exchange pursuant to an Effective Qualifying Competent Authority Agreement. ‘Reportable Retail Payment Transaction’ means a Transfer of Reportable Crypto-Assets in consideration of goods or services for a value exceeding EUR 50 000. ‘Transfer’ means a transaction that moves a Reportable Crypto-Asset from or to the Crypto-Asset address or account of one Crypto-Asset User, other than one maintained by the Reporting Crypto-Asset Service Provider on behalf of the same Crypto-Asset User, where, based on the knowledge available to the Reporting Crypto-Asset Service Provider at the time of transaction, the Reporting Crypto-Asset Service Provider cannot determine that the transaction is an Exchange Transaction. ‘Fiat Currency’ means the official currency of a jurisdiction, issued by a jurisdiction or by a jurisdiction’s designated Central Bank or monetary authority, as represented by physical banknotes or coins or by money in different digital forms, including bank reserves or Central Bank Digital Currencies. The term also includes commercial bank money and electronic money products (including Electronic Money and E-money Token). D. Reportable User ‘Reportable User’ means a Crypto-Asset User that is a Reportable Person resident in a Member State . ‘Crypto-Asset User’ means an individual or Entity that is a customer of a Reporting Crypto-Asset Service Provider for purposes of carrying out Reportable Transactions. An individual or Entity, other than a Financial Institution or a Reporting Crypto-Asset Service Provider, acting as a Crypto-Asset User for the benefit or account of another individual or Entity as agent, custodian, nominee, signatory, investment advisor, or intermediary, is not treated as a Crypto-Asset User, and such other individual or Entity is treated as the Crypto-Asset User. Where a Reporting Crypto-Asset Service Provider provides a service effectuating Reportable Retail Payment Transactions for or on behalf of a merchant, the Reporting Crypto-Asset Service Provider shall also treat the customer that is the counterparty to the merchant for such Reportable Retail Payment Transactions as the Crypto-Asset Users with respect to such Reportable Retail Payment Transaction, provided that the Reporting Crypto-Asset Service Provider is required to verify the identity of such customer by virtue of the Reportable Retail Payment Transaction pursuant to domestic anti-money laundering rules. ‘Individual Crypto-Asset User’ means a Crypto-Asset User that is an individual. ‘Pre-existing Individual Crypto-Asset User’ means an Individual Crypto-Asset User that has established a relationship with the Reporting Crypto-Asset Service Provider as of 31 December 202 5 ‘Entity Crypto-Asset User’ means a Crypto-Asset User that is an Entity. ‘Pre-existing Entity Crypto-Asset User’ means an Entity Crypto-Asset User that has established a relationship with the Reporting Crypto-Asset Service Provider as of 31 December 202 5 . ‘Reportable Person’ means a Member State Person other than an Excluded Person. ‘Member State Person’ with regard to each Member State means an Entity or individual that is resident in any other Member State under the tax laws of that other Member State, or an estate of a decedent that was a resident of any other Member State. For this purpose, an Entity such as a partnership, limited liability partnership or similar legal arrangement that has no residence for tax purposes shall be treated as resident in the jurisdiction in which its place of effective management is situated. ‘Controlling Persons’ means the natural persons who exercise control over an Entity. In the case of a trust, such term means the settlor(s), the trustee(s), the protector(s) (if any), the beneficiary(ies) or class(es) of beneficiaries, and any other natural person(s) exercising ultimate effective control over the trust, and in the case of a legal arrangement other than a trust, such term means persons in equivalent or similar positions. The term ‘Controlling Persons’ shall be interpreted in a manner consistent with the term of ‘beneficial owner’ as defined in the Directive (EU) 2015/ 849 pertaining to Crypto- Asset Service Providers. ‘Active Entity’ means any Entity that meets any of the following criteria: less than 50 % of the Entity’s gross income for the preceding calendar year or other appropriate reporting period is passive income and less than 50 % of the assets held by the Entity during the preceding calendar year or other appropriate reporting period are assets that produce or are held for the production of passive income; substantially all of the activities of the Entity consist of holding (in whole or in part) the outstanding stock of, or providing financing and services to, one or more subsidiaries that engage in trades or businesses other than the business of a Financial Institution, except that an Entity does not qualify for this status if the Entity functions (or holds itself out) as an investment fund, such as a private equity fund, venture capital fund, leveraged buyout fund, or any investment vehicle whose purpose is to acquire or fund companies and then hold interests in those companies as capital assets for investment purposes; the Entity is not yet operating a business and has no prior operating history, but is investing capital into assets with the intent to operate a business other than that of a Financial Institution, provided that the Entity does not qualify for this exception after the date that is 24 months after the date of the initial organisation of the Entity; the Entity was not a Financial Institution in the past five years, and is in the process of liquidating its assets or is reorganising with the intent to continue or recommence operations in a business other than that of a Financial Institution; the Entity primarily engages in financing and hedging transactions with, or for, Related Entities that are not Financial Institutions, and does not provide financing or hedging services to any Entity that is not a Related Entity, provided that the group of any such Related Entities is primarily engaged in a business other than that of a Financial Institution; or the Entity meets all of the following requirements: (i) it is established and operated in its jurisdiction of residence exclusively for religious, charitable, scientific, artistic, cultural, athletic, or educational purposes; or it is established and operated in its jurisdiction of residence, and it is a professional organisation, business league, chamber of commerce, labour organisation, agricultural or horticultural organisation, civic league or an organisation operated exclusively for the promotion of social welfare; (ii) it is exempt from income tax in its jurisdiction of residence; (iii) it has no shareholders or members who have a proprietary or beneficial interest in its income or assets; (iv) the applicable laws of the Entity’s jurisdiction of residence or the Entity’s formation documents do not permit any income or assets of the Entity to be distributed to, or applied for the benefit of, a private person or non-charitable Entity other than pursuant to the conduct of the Entity’s charitable activities, or as payment of reasonable compensation for services rendered, or as payment representing the fair market value of property which the Entity has purchased; and (v) the applicable laws of the Entity’s jurisdiction of residence or the Entity’s formation documents require that, upon the Entity’s liquidation or dissolution, all of its assets be distributed to a Governmental Entity or other non-profit organisation, or escheat to the government of the Entity’s jurisdiction of residence or any political subdivision thereof. E. Excluded Person ‘Excluded Person’ means (a) an Entity the stock of which is regularly traded on one or more established securities markets; (b) any Entity that is a Related Entity of an Entity described in clause (a); (c) a Governmental Entity; (d) an International Organisation; (e) a Central Bank; or (f) a Financial Institution other than an Investment Entity described in Section IV subparagraph E(5) , point (b). ‘Financial Institution’ means a Custodial Institution, a Depository Institution, an Investment Entity, or a Specified Insurance Company. ‘Custodial Institution’ means any Entity that holds, as a substantial portion of its business, Financial Assets for the account of others. An Entity holds Financial Assets for the account of others as a substantial portion of its business if the Entity’s gross income attributable to the holding of Financial Assets and related financial services equals or exceeds 20% of the Entity’s gross income during the shorter of: (i) the three-year period that ends on 31 December (or the final day of a non-calendar year accounting period) prior to the year in which the determination is being made; or (ii) the period during which the Entity has been in existence. ‘Depository Institution’ means any Entity that: accepts deposits in the ordinary course of a banking or similar business; or holds Specified Electronic Money Products or Central Bank Digital Currencies for the benefit of customers. ‘Investment Entity’ means any Entity: that primarily conducts as a business one or more of the following activities or operations for or on behalf of a customer: (i) trading in money market instruments (cheques, bills, certificates of deposit, derivatives, etc.); foreign exchange; exchange, interest rate and index instruments; transferable securities; or commodity futures trading; (ii) individual and collective portfolio management; or (iii) otherwise investing, administering, or managing Financial Assets, or money, or Reportable Crypto-Assets on behalf of other persons; or the gross income of which is primarily attributable to investing, reinvesting, or trading in Financial Assets or Reportable Crypto-Assets, if the Entity is managed by another Entity that is a Depository Institution, a Custodial Institution, a Specified Insurance Company, or an Investment Entity described in paragraph E(5) , point (a). An Entity is treated as primarily conducting as a business one or more of the activities described in paragraph E(5) , point (a), or an Entity’s gross income is primarily attributable to investing, reinvesting, or trading in Financial Assets or Reportable Crypto-Assets for purposes of paragraph E(5) , point (b), if the Entity’s gross income attributable to the relevant activities equals or exceeds 50 % of the Entity’s gross income during the shorter of: (i) the three-year period ending on 31 December of the year preceding the year in which the determination is made; or (ii) the period during which the Entity has been in existence. For the purposes of paragraph E(5) , point (a)(iii), the term “otherwise investing, administering, or managing Financial Assets, money, or Reportable Crypto-Assets on behalf of other persons” does not include the provision of services effectuating Exchange Transactions for or on behalf of customers. The term ‘Investment Entity’ does not include an Entity that is an Active Entity because it meets any of the criteria in subparagraphs D(11) , points (b) to (e). This paragraph shall be interpreted in a manner consistent with similar language set forth in the definition of ‘financial institution’ in Directive (EU) 2015/849 . ‘Specified Insurance Company’ means any Entity that is an insurance company (or the holding company of an insurance company) that issues, or is obligated to make payments with respect to, a Cash Value Insurance Contract or an Annuity Contract. ‘Governmental Entity’ means the government of a jurisdiction, any political subdivision of a jurisdiction (which, for the avoidance of doubt, includes a state, province, county, or municipality), or any wholly owned agency or instrumentality of a jurisdiction or of any one or more of the foregoing. This category is comprised of the integral parts, controlled entities, and political subdivisions of a jurisdiction. An ‘integral part’ of a jurisdiction means any person, organisation, agency, bureau, fund, instrumentality, or other body, however designated, that constitutes a governing authority of a jurisdiction. The net earnings of the governing authority shall be credited to its own account or to other accounts of the jurisdiction, with no portion inuring to the benefit of any private person. An integral part does not include any individual who is a sovereign, official, or administrator acting in a private or personal capacity. A ‘controlled entity’ means an entity that is separate in form from the jurisdiction or that otherwise constitutes a separate juridical entity, provided that: (i) the Entity is wholly owned and controlled by one or more Governmental Entities directly or through one or more controlled entities; (ii) the Entity’s net earnings are credited to its own account or to the accounts of one or more Governmental Entities, with no portion of its income inuring to the benefit of any private person; and (iii) the Entity’s assets vest in one or more Governmental Entities upon dissolution. Income does not inure to the benefit of private persons if such persons are the intended beneficiaries of a governmental programme, and the programme activities are performed for the general public with respect to the common welfare or relate to the administration of some phase of government. Notwithstanding the foregoing, however, income is considered to inure to the benefit of private persons if the income is derived from the use of a governmental entity to conduct a commercial business, such as a commercial banking business, that provides financial services to private persons. ‘International Organisation’ means any international organisation or wholly owned agency or instrumentality thereof. This category includes any intergovernmental organisation (including a supranational organisation) (a) that is comprised primarily of governments; (b) that has in effect a headquarters or substantially similar agreement with the jurisdiction; and (c) the income of which does not inure to the benefit of private persons. ‘Financial Asset’ includes a security (for example, a share of stock in a corporation; partnership or beneficial ownership interest in a widely held or publicly traded partnership or trust; note, bond, debenture, or other evidence of indebtedness), partnership interest, commodity, swap (for example, interest rate swaps, currency swaps, basis swaps, interest rate caps, interest rate floors, commodity swaps, equity swaps, equity index swaps, and similar agreements), Insurance Contract or Annuity Contract, or any interest (including a futures or forward contract or option) in a security, Reportable Crypto-Asset, partnership interest, commodity, swap, Insurance Contract, or Annuity Contract. The term ‘Financial Asset’ does not include a non-debt, direct interest in real property. ‘Equity Interest’ means, in the case of a partnership that is a Financial Institution, either a capital or profits interest in the partnership. In the case of a trust that is a Financial Institution, an Equity Interest is considered to be held by any person treated as a settlor or beneficiary of all or a portion of the trust, or any other natural person exercising ultimate effective control over the trust. A Reportable Person will be treated as being a beneficiary of a trust if such Reportable Person has the right to receive directly or indirectly (for example, through a nominee) a mandatory distribution or may receive, directly or indirectly, a discretionary distribution from the trust. ‘Insurance Contract’ means a contract (other than an Annuity Contract) under which the issuer agrees to pay an amount upon the occurrence of a specified contingency involving mortality, morbidity, accident, liability, or property risk. ‘Annuity Contract’ means a contract under which the issuer agrees to make payments for a period of time determined in whole or in part by reference to the life expectancy of one or more individuals. The term also includes a contract that is considered to be an Annuity Contract in accordance with the law, regulation, or practice of the jurisdiction in which the contract was issued, and under which the issuer agrees to make payments for a term of years. ‘Cash Value Insurance Contract’ means an Insurance Contract (other than an indemnity reinsurance contract between two insurance companies) that has a Cash Value. ‘Cash Value’ means the greater of (i) the amount that the policyholder is entitled to receive upon surrender or termination of the contract (determined without reduction for any surrender charge or policy loan), and (ii) the amount the policyholder can borrow under or with regard to the contract. Notwithstanding the foregoing, the term ‘Cash Value’ does not include an amount payable under an Insurance Contract: solely by reason of the death of an individual insured under a life insurance contract; as a personal injury or sickness benefit or other benefit providing indemnification of an economic loss incurred upon the occurrence of the event insured against; as a refund of a previously paid premium (less cost of insurance charges whether or not actually imposed) under an Insurance Contract (other than an investment-linked life insurance or annuity contract) due to cancellation or termination of the contract, decrease in risk exposure during the effective period of the contract, or arising from the correction of a posting or similar error with regard to the premium for the contract; as a policyholder dividend (other than a termination dividend) provided that the dividend relates to an Insurance Contract under which the only benefits payable are described in paragraph E( 14 ) , point (b); or as a return of an advance premium or premium deposit for an Insurance Contract for which the premium is payable at least annually if the amount of the advance premium or premium deposit does not exceed the next annual premium that will be payable under the contract. F. Miscellaneous ‘ Customer Due Diligence Procedures’ means the customer due diligence procedures of a Reporting Crypto-Asset Service Provider pursuant to Directive (EU) 2015/849 on the prevention of the use of the financial system for the purposes of money laundering or terrorist financing, and amending Directives 2009/138/EC and Directive 2013/36/EU, as amended by Directive (EU) 2018/843 of the European Parliament and of the Council of 30 May 2018 or similar requirements to which such Reporting Crypto-Asset Service Provider is subject. ‘Entity’ means a legal person or a legal arrangement, such as a corporation, partnership, trust, or foundation. An Entity is a ‘Related Entity’ of another Entity if either Entity controls the other Entity, or the two Entities are under common control. For this purpose, control includes direct or indirect ownership of more than 50 % of the vote and value in an Entity. ‘Branch’ means a unit, business or office of a Reporting Crypto-Asset Service Provider that is treated as a branch under the regulatory regime of a jurisdiction or that is otherwise regulated under the laws of a jurisdiction as separate from other offices, units, or branches of the Reporting Crypto-Asset Service Provider. All units, businesses, or offices of a Reporting Crypto-Asset Service Provider in a single jurisdiction shall be treated as a single branch. ‘Effective Qualifying Competent Authority Agreement’ means an agreement between the competent authorities of a Member State and a non-Union jurisdiction that requires the automatic exchange of information corresponding to that specified in Section II , paragraph B of this Annex as confirmed by an implementing act in accordance with Article 8ad( 11 ). ‘Qualified Non-Union Reporting Crypto-Asset Service Provider’ means a Report ing Crypto-Asset Service Provider for which all Reportable Transactions are also Qualified Reportable Transactions and that is resident for tax purposes in a Qualified Non-Union Jurisdiction or, where such Repo rting Crypto-Asset Service Provider does not have a residence for tax purposes in a Qualified Non-Union Jurisdiction, it fulfils any of the following conditions: it is incorporated under the laws of a Qualified Non-Union Jurisdiction; or it has its place of management (including effective management) in a Qualified Non-Union Jurisdiction. ‘Qualified Non-Union Jurisdiction’ means a non-Union jurisdiction that has in effect an Effective Qualifying Competent Authority Agreement with the competent authorities of all Member States which are identified as reportable jurisdictions in a list published by the non-Union jurisdiction. ‘TIN’ means Taxpayer Identification Number (or functional equivalent in the absence of a Taxpayer Identification Number). The TIN is any number or code that a competent authority uses to identify a taxpayer. ‘Identification Service’ means an electronic process made available free of charge by a Member State to a Reporting Platform Operator for the purposes of ascertaining the identity and tax residence of a Crypto-Asset User . SECTION V EFFECTIVE IMPLEMENTATION A. Rules to enforce the collection and verification requirements laid down in Section III. Member States shall take the necessary measures to require Reporting Crypto-Asset Service Providers to enforce the collection and verification requirements under Section III in relation to their Crypto-Asset Users. Where a Crypto-Asset User does not provide the information required under Section III after two reminders following the initial request by the Reporting Crypto-Asset Service Provider, but not prior to the expiration of 60 days, the Reporting Crypto-Asset Service Providers shall prevent the Crypto-Asset User from performing Exchange Transactions. B. Rules requiring Reporting Crypto-Asset Service Provider to keep records of the steps undertaken and any information relied upon for the performance of the reporting requirements and due diligence procedures and adequate measures to obtain those records. Member States shall take the necessary measures to require Reporting Crypto-Asset Service Providers to keep records of the steps undertaken and any information relied upon for the performance of the reporting requirements and due diligence procedures set out in Sections II and III. Such records shall remain available for a sufficiently long period of time and in any event for a period of not less than 5 years but not more than 10 years following the end of the Reporing Period to which they relate. Member States shall take the necessary measures, including the possibility of addressing an order for reporting to Reporting Crypto-Asset Service Providers, in order to ensure that all necessary information is reported to the competent authority so that the latter can comply with the obligation to communicate information in accordance with Article 8ad(3). C. Administrative procedures to verify compliance of Reporting Crypto-Asset Service Providers with the reporting requirements and due diligence procedures Member States shall lay down administrative procedures to verify the compliance of Reporting Crypto-Asset Service Providers with the reporting requirements and due diligence procedures set out in Sections II and III. D. Administrative procedures to follow up with a Reporting Crypto-Asset Service Providers where incomplete or inaccurate information is reported Member States shall lay down procedures for following up with Reporting Crypto-Asset Service Providers where the reported information is incomplete or inaccurate. E. Administrative procedure for authorisation of a Reporting Crypto-Asset Service Provider The home Member State providing authorisation to Crypto-Asset Service Providers according to Regulation XXX shall communicate on a regular basis and at the latest before 31 December to the competent authority a list of all authorised Crypto-Asset Service Providers. F. Administrative procedure for single registration of a Crypto-Asset Operator A Crypto-Asset Operator within the meaning of Section IV , subparagraph B(2) of this Annex shall register with the competent authority of any Member State pursuant to Article 8ad( 7 ). Before the start of each fiscal year, the Crypto-Asset Operator shall communicate to the Member State of its single registration the following information: (a) name; (b) postal address; (c) electronic addresses, including websites; (d) any TIN issued to the Crypto-Asset Operators ; (e) Member States in which Reportable Crypto-Asset Users are residents within the meaning of Section III , paragraph A and B . The Crypto-Asset Operator shall notify the Member State of single registration of any changes in the information provided under subparagraph F( 1 ). The Member State of single registration shall allocate an individual identification number to the Crypto-Asset Operator and shall notify it to the competent authorities of all Member States by electronic means. The Member State of single registration shall be able to remove a Crypto-Asset Operator from the central register in the following cases: the Crypto-Asset Operator notifies that Member State that it no longer has Reportable Crypto-Asset Users in the Union; in the absence of a notification pursuant to point (a), there are grounds to assume that the activity of a Crypto-Asset Operator has ceased; the Crypto-Asset Operator no longer meets the conditions laid down in Section IV , subparagraph B( 2 ) ; the Member State revoked the registration with its competent authority pursuant to subparagraph F(7). Each Member State shall forthwith notify the Commission of any Crypto-Asset Operator within the meaning of Section IV , subparagraph B(2) , that has Crypto-Asset Users resident in the Union while failing to register itself pursuant to this paragraph. Where a Crypto-Asset Operator does not comply with the obligation to register or where its registration has been revoked in accordance with subparagraph F(7) of this Section, Member States shall, without prejudice to Article 25a, take effective, proportionate and dissuasive measures to enforce compliance within their jurisdiction. The choice of such measures shall remain within the discretion of Member States. Member States shall also endeavour to coordinate their actions aimed at enforcing compliance, including the prevention of the Crypto-Asset Operator from being able to operate within the Union as a last resort. Where a Crypto-Asset Operator does not comply with the obligation to report in accordance with subparagraph B of Section II of this Annex after two reminders by the Member State of single registration, the Member State shall, without prejudice to Article 25a, take the necessary measures to revoke the registration of the Crypto-Asset Operator made pursuant to Article 8ad( 7 ). The registration shall be revoked not later than after the expiration of 90 days but not prior to the expiration of 30 days after the second reminder. Nimetus Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase ANDMED halduskoostöö kohta ALGATUSE KOHTA Eelnõu nr KOM(2022)707 Esitamise kuupäev: 08.12.2022 Menetluskord EL-is: Art 115, 113 ELTL (ühehäälsus) RKKTS § 1521 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist RKKTS § 1521 lg 1 SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju p2 VALITSUSSE TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. X VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. 1 VVS § 20 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) VALITSUSELE 29.03.23 KOK EL menetluse Kuupäev ESITAMINE 06.04.23 VV ajakava JUM, MKM RAB, Eesti Web3 Koda; Eesti (tähtaeg � Sotsiaalp Digivara Liit; Eesti Pangaliit; SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud artnerid, FinanceEstonia; Oblicity MENETLUS min RAM ministeeriumid mitteametlikult huvigrup 20.02.23, ametlikult id Estonia OÜ; Eesti Advokatuur 17.03.23) (Sisend saadud 20.02.) EELNÕU ÜLEVAADE KOKKUVÕTE EELÕU SISUST JA Euroopa komisjon teeb ettepaneku kehtestada uued maksudest kõrvalehoidumist ennetavad ja EESMÄRKIDEST maksustamise läbipaistvust käsitlevad õigusnormid kõigile teenuseosutajatele, kes vahendavad krüptovaratehinguid Euroopa Liidus elavate või asuvate klientide jaoks. Ettepanekuga peaks paranema liikmesriikide suutlikkus avastada maksupettusi, maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist ning nende vastu võidelda, kuna sellega nõutakse, et kõik krüptovarateenuse osutajad, olenemata nende suurusest või asukohast, teataksid ELi residendist klientide tehingutest. Samuti on direktiivi eesmärk kehtestada karistuste ühtne miinimumtase tõsiste eiramiste korral, nagu aruandluse täielik või osaline puudumine maksuhalduri meeldetuletustest hoolimata. Samuti teeb komisjon ettepaneku laiendada finantsasutuste aruandluskohustust nii, et see hõlmaks e-raha ja digiraha, kui ka automaatse teabevahetuse ulatust, et hõlmata piiriülesed eelotsused, mida kasutavad suure netoväärtusega üksikisikud. VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. Võimalikud mõjud ettevõtlussektorile. Täpsustada seisukohtade kujundamise käigus MÕJUD VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD Õiguslikud muudatused seoses maksuseaduse muutmisega. Täpsustada seisukohtade kujundamise käigus MUUDATUSED MÕJU EELARVELE Võimalikud mõjud riigieelarvele, sh maksulaekumisele. Täpsustada seisukohtade kujundamise käigus KOMMENTAARID SEISUKOHAD EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 1/1 Muudetud: 13.03.2023 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 7.1.1/22-0774 - COM(2022) 707 Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta Arvamuse andmine eelnõu kohta Rahandusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 13.03.2023 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium Tähtaeg: 17.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c42baa7b-c203-47e7-9691-a0cd92552131 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c42baa7b-c203-47e7-9691-a0cd92552131?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Fair taxation is one of the main foundations of the European social market economy . It is also and among the key pillars of the Commission’s commitment for ‘ an economy that works for people ’ . A fair tax system should be based on tax rules that ensure everybody pays their fair share, while making it easy for taxpayers, whether businesses or individuals , to comply with the rules. The COVID-19 pandemic and the consequences derived from Russia’s war of aggression against Ukraine add urgency to the need to protect public finances. Member States will require sufficient tax revenues to finance their considerable efforts to contain the negative economic impact of the crises, while ensuring that the most vulnerable groups are protected . In this context, e nsuring tax fairness by preventing tax fraud, tax evasion and tax avoidance has become more important than ever. And, in order to better prevent tax fraud, tax evasion and tax avoidance in the EU, it is crucial to strengthen administrative cooperation and exchange of information on tax matters. More specifically, the emergence of alternative means of payment and investment, such as crypto-assets and e-money, threaten to undermine the progress made on tax transparency in recent years and pose substantial risks for tax evasion. Hence, the Commission committed in the Communication for an Action Plan for fair and simple taxation supporting the recovery strategy to update the directive on administrative cooperation to expand its scope to an evolving economy and strengthen the administrative cooperation framework. In support of the work of the Commission , the Council (Ecofin) adopted Council conclusions on fair and effective taxation in times of recovery, on tax challenges linked to digitalisation and on tax good governance in the EU and beyond on 27 November 2020. The Ecofin report to the European Council on tax issues , which was approved by the European Council on 1 December 2021, states that it “ is expected that the Commission will, in 2022, table a legislative proposal on further revision of the Directive 2011/16/EU on administrative cooperation in the field of taxation, concerning exchange of information on crypto-assets and tax rulings for wealthy individuals. ” The European Parliament adopted its resolution of 10 March 2022 with recommendations to the Commission on fair and simple taxation supporting the recovery strategy where it welcomes the Action Plan and supports its thorough implementation and specifically calls on the Commission to include further categories of income and assets such as crypto-assets in the scope of automatic exchange of information. This proposal should also be seen in the context of the parallel work in the OECD to agree on a standard for the exchange on information for tax purposes in relation to crypto-assets (the CARF) and the extension of the scope of the Common Reporting Standard ( CRS) to cover e-money , which resulted in an agreement in August 2022 and was welcomed by the G20 in the Bali Leaders’ Declaration in November 2022. In recent years, the EU has focused its efforts on tackling tax fraud, tax evasion and tax avoidance , and on boosting transparency. M ajor improvements have been made in particular in the field of exchange of information trough a number of amendments to the Directive on Administrative Cooperation (DAC) . Nevertheless, the European Court of Auditors report and the European Parliament resolution pointed at some inefficiencies and the need for improvement in several areas of the Directive , relat ing to all forms of exchanges of information and administrative cooperation. In particular, the lack of specific provisions covering e-money and central banck digital currencies , cross-border tax rulings for high net worth individuals and the lack of clarity of the compliance measures emerged among the most problematic elements of the framework . The European Court of Auditors report notes that ‘ Cryptocurrencies are excluded from the scope of information exchange. If a taxpayer holds money in electronic cryptocurrencies, the platform or other electronic provider supplying portfolio services for such customers are not obliged to declare any such amounts or gains acquired to the tax authorities. Therefore, money held in such electronic instruments remains largely untaxed. ’ Therefore, there is a clear need to improve the existing framework for exchange of information and administrative cooperation in the EU. In addition to making existing rules more stringent , the expansion of administrative cooperation to new areas is required in the EU . This is to address the challenges posed by the ever increasing use of crypto-assets for investment purposes. This will help tax administrations in the EU to better and more efficiently collect taxes and keep pace with new developments , e specially given the differences in the taxation systems for crypto-assets from Member State to Member State. The characteristics of crypto-assets make the traceability and detection of taxable events by tax administrations very difficult. The problem is intensified in particular when trading is carried out using crypto-asset service providers or crypto-asset operators located in another country , or when it is done directly between individuals or entities established in another jurisdiction. The lack of reporting of income from crypto-asset investments leads to a shortfall of Member State s’ tax revenues. It also provides crypto-asset users with an advantage over those who do not invest in crypto-assets. If this regulatory gap is not addressed, the objective of fair taxation cannot be ensured. In order to address these concern s , the Commission brought forward th is proposal that is based on the OECD crypto-asset reporting framework . The lat t er specifies due diligence procedures, reporting requirements and other rules for reporting crypto-asset service providers. The main difference between the proposal and the OECD crypto-asset reporting framework is that operators of crypto-asset services active on the EU market are regulated by Regulation XXX. Well functioning and coordinated reporting and exchange of information are further needed to improve the conditions for taking necessary action to enforce sanctions against Russia. This increases the urgency and highlights the importance of introducing provisions to ensure that information related to both holding , and transaction s of crypto-assets are reported and exchanged among Member States. T his proposal foresees also t o strengthen existing provisions of the D irective to reflect the developments observed in the internal market and at international level . It should lead to an effective reporting and exchange of information includ ing by reflecting the latest additions to the Common Reporting Standard including the integration of e-money and central bank digital currency provisions , by providing a clear and harmonised framework for compliance measures, or by extending the scope of cross-border rulings to high net worth individuals. • Consistency with existing policy provisions in the policy area The proposed legislation addresses the broad political priority for transparency in taxation, which is a pre-requisite for effectively fighting against tax fraud, tax evasion and tax avoidance. The Directive on administrative cooperation that provides the framework for administrative cooperation between Member States’ competent authorities in the field of taxation was amended several times with the following initiatives: Council Directive 2014/107/EU of 9 December 2014 (DAC2) as regards the automatic exchange of financial account information between Member States based on the OECD Common Reporting Standard (CRS) which prescribes the automatic exchange of information on financial accounts held by non-residents; Council Directive (EU) 2015/2376 of 8 December 2015 (DAC3) as regards the mandatory automatic exchange of information on advance cross-border tax rulings; Council Directive (EU) 2016/881 of 25 May 2016 (DAC4) as regards the mandatory automatic exchange of information on country-by-country reporting (CbCR) among tax authorities; Council Directive (EU) 2016/2258 of 6 December 2016 (DAC5) as regards access to anti-money-laundering information by tax authorities; Council Directive (EU) 2018/822 of 25 May 2018 (DAC6) as regards mandatory automatic exchange of information in the field of taxation in relation to reportable cross-border arrangements; and Council Directive (EU) 2021/514 of 22 March 2021 (DAC7) amending Directive 2011/16/EU on administrative cooperation in the field of taxation as regards sellers on digital platforms . • Consistency with other EU policies The existing provisions of the Directive on Administrative Cooperation interact with the General Data Protection Regulation (GDPR) in several instances where personal data becomes relevant . At the same time , the Directive include s specific provisions and safeguards on data protection. The proposed amendments will continue to follow and respect these safeguards. The relevant IT and procedural measures ensure that personal data are protected in line with the GDPR. The exchange of data will pass through a secured electronic system that encrypts and decrypts the data and, in every tax administration, only authorised national officials should have access to this information. As joint data controllers, Member States will have to ensure the data storage according to the security measures and time limts required by the GDPR . The Commission is active in several policy areas relevant to the crypto-asset market, including crypto-asset service providers and crypto-asset operators covered by the proposed initiative. The proposed initiative does not impinge on other simultaneously ongoing Commission projects, as it is specifically aimed at addressing certain tax - related issues. The proposal buil d s on the provisions of the Regulation on Market in Crypto-Assets (Regulation XXX) and the Transfer of Funds Regulation especially in terms of using the definitions set out in those EU acts and relying on the authorisation requirements of the former. The Transfer of Funds Regulation ensures a certain level of due diligence carried out by obliged entities for anti-money laundering and financing of terrorism purposes but does not provide for the reporting and automatic exchange of information in the detail which is required for direct tax purposes. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis Article 115 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) is the legal base for legislative initiatives in the field of direct taxation. Although no explicit reference to direct taxation is made, Article 115 refers to directives for the approximation of national laws that directly affect the establishment or functioning of the internal market. For this condition to be met, it is necessary that proposed EU legislation in the field of direct taxation aims to rectify existing inconsistencies in the functioning of the internal market. Furthermore, given that the information exchanged under the Directive on Administrative Cooeration can be also used in the field of VAT and other indirect taxes, Article 113 TFEU is also quoted as a legal base. As the proposed initiative amends the Directive, it is inherent that the legal base remains the same. Indeed, the proposed rules that aim at improving the existing framework with respect to the exchange of information and administrative cooperation do not deviate from the subject matter of the Directive. Most notably, the envisaged amendments will provide a clear and harmonised framework for compliance measures, integrate e-money provisions into the existing framework and extend the scope of cross-border rulings to high net worth individuals. The consistent application of these provisions can only be achieved through the approximation of national laws. In addition to the existing framework, the proposal presents rules on reporting by reporting crypto-asset service providers as a response to problems in the area of taxation arising out of the use of crypto-assets for investment or as a means of exchange . Reporting c rypto-asset service providers allow crypto-asset users to make use of their services, while potentially not reporting income earned in the Member State of their residence. As a consequence, Member States suffer from unreported income and loss of tax revenue. Such a situation also gives rise to conditions of unfair tax competition against individuals or businesses that do invest in crypto-assets, which distorts the operation of the internal market. It follows that such a situation can only be tackled through a uniform approach, as prescribed in Article 115 TFEU. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) The proposal fully observes the principle of subsidiarity as set out in Article 5 TFEU. It addresses administrative cooperation in the field of taxation. This includes certain changes in the rules to improve the functioning of existing provisions that deal with cross-border cooperation between tax administrations across Member States. The proposal also involves extending the scope of automatic exchange of information to crypto-asset service providers and crypto-asset operators by placing an obligation on them to report on the income earned by crypto-asset users. Tax authorities lack information to monitor the proceeds obtained using crypto-assets and the potential tax consequences. In other words, there is a lack of information available to tax administrations regarding crypto-assets, even though the crypto-assets market has gained in importance over the last few years. Most Member States already have legislation or at least administrative guidance in place to tax income obtained through crypto-asset investments. However, they often lack the necessary information that would enable them to do so. Legal certainty and clarity can only be ensured by addressing national inefficiencies through a single set of rules applicable to all Member States. The internal market needs a robust mechanism to address these loopholes in a uniform fashion and to rectify existing distortions by ensuring that tax authorities receive appropriate information on a timely basis. A harmonised reporting framework across the EU seems indispensable in light of the prevalent cross-border dimension of services provided by reporting crypto-asset service providers. Considering that the reporting obligation with respect to income earned through crypto-asset investments aims primarily to inform tax authorities about cross-border crypto-asset transactions, it is necessary to pursue such an initiative through action at the EU level, in order to ensure a uniform approach to the identified problem. Therefore, the EU is better placed than individual Member States to address the problems identified and ensure the effectiveness and completeness of the system for the exchange of information and administrative cooperation. First, the proposed Directive will ensure a consistent application of rules across the EU. Second, all reporting crypto-asset service providers in scope will be subject to the same reporting requirements. Third, reporting will be accompanied by an exchange of information and, as such, enable tax administrations to obtain a comprehensive set of information on the income earned through crypto-asset investments. • Proportionality The proposal consists of improving exist ing provisions of the Directive on Administrative Cooperation and extends the scope of automatic exchanges to certain specific information reported by reporting crypto-asset service providers. The improvements do not go beyond what is necessary to achieve the objective of exchanges of information and , more broadly, administrative cooperation. Considering that the identified distortions in the functioning of the internal market usually extend beyond the borders of a single Member State, EU common rules represent the minimum necessary for tackling the problems in an effective manner. Thus, the proposed rules contribute to a clear er , and more consistent and effective application of the Directive leading to better ways of achieving its objectives. The envisaged obligation of reporting crypto-asset service providers to report income earned by their users, also offers a workable solution against tax evasion through the use of mechanisms for the exchange of information that have previously already been tried for DAC3 and DAC6. In this vein, one can claim that the proposed initiative represents a proportionate answer to identified loopholes in the Directive and also aims to tackle the problem of tax evasion. • Choice of the instrument The legal base for this proposal is dual: Articles 113 and 115 TFEU, which lay down explicitly that legislation in this field may only be enacted in the legal form of a d irective. It is therefore not permissible to use any other type of EU legal act when it comes to passing binding rules in taxation. In addition, the proposed d irective constitutes the seventh amendment to the D irective ; it thus follows Council Directives 2014/107/EU, (EU) 2015/2376, (EU) 2016/881, (EU) 2016/2258, (EU) 2018/822 and (EU) 2021/514. 3. RESULTS OF EX POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex post evaluations/fitness checks of existing legislation In 2021, t he European Court of Auditors examined how the European Commission is monitoring the implementation and performance of the system for exchange of tax information laid down in Directive 2011/16/EU, and how Member States are using the exchanged information. In addition, the European Parliament assessed the implementation of the obligations of information exchange under Directive 2011/16/ EU and its subsequent amendments, which aim to combat tax fraud, tax evasion and tax avoidance by facilitating the exchange of information related to taxation. The European Cout of Auditors report concluded that overall the system has been well established, but more needs to be done in terms of monitoring, ensuring data quality and using the information received. In its resolution , the European Parliam en t claims that the information exchanged is of limited quality and that little monitoring of the system’s effectiveness takes place. It was also note d that currently there is no common EU framework for monitoring the system’s performance and achievements , and only a few Member States systematically carry out quality checks on the data exchanged. Finally, the European Parliament advocated for new legislation to strengthen and further improve the Directive , while at the same time, ensuring the thorough implementation of existing rules and standards, also in the field of anti-money laundering . Building upon these two reports, this legislative proposal presents a set of specific initiatives to improve the functioning of administrative cooperation. • Stakeholder consultations On 10 March 2021, the Commission launched a p ublic c onsultation to gather feedback on the way forward for EU action on strengthening the exchange of information framework in the field of taxation. A number of questions were presented and stakeholders gave supportive feedback in a total of 33 responses. In addition, on 23 March 2021, the Commission carried out a targeted consultation of the business sector by holding a meeting with various representatives of crypto-asset and e-money service providers and digital asset associations. There was a consensus among representatives on the benefits of having a standardised EU legal framework for gathering information from reporting crypto-asset service providers, as compared with several disparate national reporting rules. In addition, representatives advocated for a solution similar to DAC2 , which would enable report ing of the information only to the tax administration in a Member State where the reporting crypto-asset service provider is authorised /resident /registered . As regards Member States, they were consulted via a questionnaire and dedicated meetings . O n 13 November 2020 and 24 March 2021, the Commission services organi s ed a meeting of Working Party IV , whe re Member States had the opportunity to debate a possible proposal for an amendment to the Directive . The meeting focused on the reporting and exchange of information on income earned through crypto-asset investments. Overall, broad support was recorded for a possible EU initiative for the exchange of information on income earned by crypto-asset users via reporting crypto-asset service providers. Most Member States supported align ing the scope with the work done at OECD level. Overall, b oth public and targeted consultations seem to converge on the challenges that the new rules addressed to reporting crypt o -asset service providers should aim to tackle: the lack of reporting on holdings and transactions involving crypto-assets; and the need to clarify the inclusion of e-money products in the scope of reporting obligations and information exchange among Member States. • Impact assessment The Commission conducted an impact assessment of the relevant policy options . This received a positive opinion from the Regulatory Scrutiny Board on 12 November 2021 (SEC(202 2 ) 438 ). The Regulatory Scrutiny Board issued a positive opinion with reserrvations ma king a number of recommendations for improvements that have been taken into account in the final impact assessment report (SWD(2022) 401 ). The Regulatory Scrutiny Board commented on the potential improvements on the description of the scope of the initiative and all the available and feasible policy options taking into account the impact on small and medium enterprises. The impact assesment was re-drafted to better define the scope of the initiative and further analys e the different policy options taking into account the potential carve out of crypto-asset service providers based on their size. Various policy options have been assessed against the criteria of effectiveness, efficiency and coherence in comparison with the baseline scenario. At the highest level of analysis, a choice is to be made between the status quo or baseline scenario and a scenario where the Commission would act by way of either a non-regulatory or a regulatory action . Non-regulatory action would consist in issuing a r ecommendation. The regulatory option s involv e a legislative initiative to amend specific elements of the existing administrative cooperation framework. The different policy options revolved around the interaction of different forms of reporting ( i.e. transaction - by - transaction, aggregated or hybrid) and the possibility to set a threshold based on size (turnover) of businesses. The preferred option is the one where there is a hybrid reporting , where reporting crypto-asset service providers report aggregate information per type of crypto-asset and per type of transaction; thereby ensuring that tax authorities can manage the amount of received information to perform the needed risk analyses . The preferred option does not include a ny threshold based on reporting crypto-asset service providers ’ size as it may create loopholes. Regarding reporting crypto-asset service providers, the i mpact a ssessment indicates that the regulatory option at EU level is the most appropriate for meeting the identified policy. The status quo or baseline scenario was shown to be the least effective, efficient or coherent option. A s opposed to the baseline scenario, an EU mandatory common standard would ensure that all EU tax administrations have access to the same type of data. In other words, EU regulatory action would put all tax authorities on an equal footing when it comes to access to information collected for an identified tax purpose. This also provides for the automatic exchange of information at EU level based on common standards and specifications. Once implemented, it is the only scenario in which tax authorities in the Member State of a crypto-asset user can verify that the user has accurately reported its capit al gains earned through crypto-asset investments, without the need for ad hoc, time - consuming requests and inquiries. In addition, an EU mandatory common reporting standard would ensure that crypto-asset service-providers do not face fragmented national solutions when it comes to tax related reporting obligations. Economic impacts Benefits The obligation to report income earned through crypto-asset investments and the exchange of such information will help Member States receive a full set of information in order to collect tax revenues due. Based on estimations, additional tax revenues could reach EUR 2.4 billion. Common reporting rules will also help create a level playing field between crypto-asset providers . Transparency on income earned by crypto-asset investors would impr o ve the level playing field with more traditional assets. Having a single EU mandatory instrument could also have positive social impacts and contribute to a positive perception of tax fairness and to a fair burden sharing across taxpayers. It is assumed that the broader the scope of the rules, the greater the perception of tax fairness, given that there are issues of underreporting across all types of activities. The same reasoning applies to benefits in terms of fair-burden sharing: the wider the scope of the initiative , the better Member States can ensure that taxes due are effectively collected. The fiscal benefits of EU action are much greater where the reporting obligation has a broad scope. Costs T he one-off costs incurred f or implementing and automatic EU-wide reporting are estimated approximately at EUR 300 millions for the totality of reporting crypto-asset service providers and tax administrations, with recurrent costs around EUR 25 millions annually . One-off and recurrent costs are mainly due to IT system s’ development and operations. Tax administrations will also incur enforcement costs. In the interest of cost effic i ency, Member States are encouraged to enable digital reporting and ensure , to the extent possible, interoperability of systems , including at data level , between reporting crypto-asset service providers and tax administrations . • Regulatory fitness and simplification The proposal is designed to minimise regulatory burdens for reporting crypto-asset service providers , taxpayers and tax administrations . In line with the one in one out rule, reporting crypto-assets service providers will benefit from homogeneous reporting requirements throughout the EU, rather than having multiple standards across each Member State . The preferred policy response represents a proportionate answer to the identified problem since it does not exceed what is necessary for achieving the objective of the Treaties for a better functioning of the internal market without distortions. Indeed, the common rules will be limited to creating the minimum necessary common framework for reporting income earned through crypto-asset investments. For example: (i) the rules ensure that there is no double reporting (i.e. single point oreporting); (ii) the automatic exchange is limited to the relevant Member States; and (iii) the imposition of penalties for non-compliance will remain under the sovereign control of Member States. In addition, harmonisation does not go further than ensuring that the competent authorities are informed about the income earned. Thereafter, it is for Member States to decide on the tax due in accordance with national legislation . • Fundamental rights This proposed d irective respects fundamental rights and observes the principles recognised in particular by the Charter of Fundamental Rights of the European Union. In particular, the set of data elements to be transmitted to tax administrations are defined in a way to capture only the minimum data necessary to detect non-compliant underreporting or non-reporting, in line with the GDPR obligations in particular the data minimisation principle . 4. BUDGETARY IMPLICATIONS See l egislative f inancial s tatement. 5. DETAILED EXPLANATION OF THE SPECIFIC PROVISIONS OF THE PROPOSAL The proposal puts forward changes to existing provisions on exchanges of information and administrative cooperation . It also extends the Directive’s scope to the automatic exchange of information with respect to information reported by reporting crypto-asset service providers. The rules on due diligence procedures, reporting requirements and other rules applicable to reporting crypto-asset service providers are based on the OECD crypto-asset reporting framework . (i) Automatic exchange of information • Categories of income and capital Article 8(1) lays down the categories of income subject to mandatory automatic exchange of information between the Member States. Non-custodial dividend income is added to the categories of income and capital that are already subject to the exchange of information. An amendment will also oblige Member States to exchange with other Member States all information that is available on all categories of income and capital with respect to taxable periods starting on or after January 2026 in accordance with Article 8(3). • Advance cross-border rulings for h igh -n et -w orth i ndividuals Article 8a lays down rules for the automatic exchange of advance cross-border rulings and advanced pricing agreements for persons other than natural persons. This provision is extended to high - net - worth individuals who hold a minimum of EUR 1 000 000 in financial or investable wealth or assets under management, excluding that individual’s main private residence . The amendment will oblige Member States to exchange with other Member States information on advance cross-border rulings for high - net - worth individuals issued, amended or renewed between 1 January 20 20 and 31 December 202 5 , such communication shall take place under the condition that they were still valid on 1 January 202 6 . • Information reported by r eporting crypto-asset se r vice providers Article 8ad lays down the scope and conditions for the mandatory automatic exchange of information that will be reported by reporting crypto-asset service providers to the competent authorit ies . Detailed rules concerning the obligations to be fulfilled by reporting crypto-assets service provides are laid down in Annex VI which is introduced by Annex III . As a first step, the rules provide for an obligation on the reporting crypto-asset service provider to collect and verify the information in line with due diligence procedures laid down by the proposal . As a second step, the reporting crypto-asset service providers have to report to the relevant competent authority information on the crypto-asset users, i.e. those who use the service provider to trade and exchange their crypto-assets. The third step concerns the communication of the reported information by the competent authority of the Member State that have received the information from the reporting crypto-asset service provider to the competent authority of the relevant Member State where the reportable crypto-asset user is resident . Scope Annex V, Section IV provides definitions that determine the scope of the rules for reporting. Who bears the burden of reporting ? The rules include definitions of what is a c rypto- a sset s ervice p rovider , crypto-asset operator and r eporting c rypto- a sset s ervice p rovider. A crypto-asset service provider means any legal person or undertaking whose occupation or business is the provision of one or more crypto-asset services to third parties on a professional basis, and who is authorised in a Member State to provide crypto-asset services in accordance with Regulation XXX. This term is linked with Regulation XXX to keep a consistent definition. Furthermore, c rypto-asset service providers are allowed to exercise activity in the EU through passporting and are listed in a register maintained by ESMA . A crypto-asset operator means any natural person, legal person or undertaking whose occupation or business is the provision of one or more crypto-asset services to third parties on a professional basis but who is not covered by the scope of Regulation XXX. A r eporting crypto-asset service provider is any crypto-asset service provider and any crypto-asset operator that conducts one or more crypto-asset services permitting reportable users to complete an exchange transaction. The definition of reporting crypto-asset service provider encompasses crypto-asset service providers as defined in Regulation XXX and crypto- asset operators that do not fall under the scope of Regulation XXX (e.g. crypto-asset operator with ‘ non-solicited ’ EU resident crypto-asset users, crypto-asset operators that trade non-fungible tokens , etc.) and hence do not meet the conditions to be authorised under that Regulation. C rypto-asset service providers receive authorisation under Regulation XXX in the Member State of the legal entity and thus will report in such Member State. Whereas , t o cover crypto-asset operator s , the proposal lays down in Article 8ad( 7) obligations for a single registration with a Member State of their choice. The reporting will take place in such Member State. Annex VI, Section V, paragraph F lays down the details of the registration process . To ensure uniform conditions for the implementation of the proposed rules and , more precisely, the registration and identification of r eporting crypto-asset service provider , subparagraph 3 of Article 8ad( 11 ) confers implementing powers on the Commission to adopt a standard form . These powers are to be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council. Only crypto-asset operators that do not fall under the scope of Regulation XXX, would be required to register in a Member State in accordance with Article 8ad(12). A crypto-asset service provider already authorised within the EU, pursuant to Regulation XXX, would be exempted from the single registration requirement. As the cryp t o-asset operators may be resident outside the EU, the proposal foresee s t he relieving of the single registration and reporting obligation as provided for in this Directive which is dependent upon the determination of correspondent reporting and exchange mechanisms in relation to non-Union jurisdictions and Member States. This mechanism is similar to that included in D irective 2021/514 (DAC7) and has the same purpose of ensuring a level playing field and avoiding that service providers engage in forum shopping . The Directive requires reporting by European Union and non-European Union crypto-asset operators, to the extent that such non-European Union operators have reportable users resident in the Union. This is essential to ensure a level playing field among all reporting crypto-asset service providers and prevent unfair comptetition. The obligation of single registration and reporting for non-European Union operators, may be relieved, in cases where adequate arrangements exist, to ensure that corresponding information is exchanged between a non-Union jurisdiction and Member States. These adequate arrangements will be determined by the Commission in accordance with the criteria and processes specified in Article 8ad . Where determined as correspondent, the registration and reporting obligation will be relieved and in the absence of such a determination, the registration and reporting obligations, as provided for in the Directive, shall still apply. Which transactions are reportable ? Reportable t ransactions are exchange transactions and transfers of reportable crypto-assets. Both, domestic and cross-border transactions are in the scope of the proposal and are aggregated by type of repo r table crypto-assets. Whose transactions are reportable ? A c rypto- a sset u ser is an individual or e ntity that is a customer of a r eporting crypto-asset service provider for the purposes of carrying out r eportable t ransactions. An individual or e ntity, other than a f inancial i nstitution or a r eporting c rypto- a sset s ervice p rovider, acting as a c rypto- a sset u ser for the benefit or account of another individual or e ntity as agent, custodian, nominee, signatory, investment advis er , or intermediary, is not treated as a c rypto- a sset u ser, and such other individual or e ntity is treated as the c rypto- a sset u ser. Where a r eporting c rypto- a sset s ervice p rovider facilitates payments in crypto-assets for or on behalf of a merchant, the customer that is the counterparty to the merchant must be treated as a c rypto- a sset user. In such cases the r eporting c rypto- a sset s ervice p rovider is required to verify the identity of the customer in line with domestic anti-money laundering rules. A r eportable u ser is a c rypto- s sset u ser resident in a Member State that is a r eportable p erson. Excluded p ersons are : (a) an e ntity the stock of which is regularly traded on one or more established securities markets; (b) any e ntity that is a r elated e ntity of an e ntity described in clause (a); (c) a g overnmental e ntity; (d) an i nternational o rganisation; (e) a c entral b ank; or (f) a f inancial i nstitution other than an i nvestment e ntity described in Section IV E(5)(b). Only the transactions of a r eportable u ser are reportable. Due diligence procedures A r eporting crypto-asset service provider shall carry out due diligence procedures laid down in Annex VI, Section III in order to identify r eportable u sers. The due diligence procedures apply to individual cryp t o-asset users as well as entity crypto-asset users to be identified as reportble users. The identification of such reportable users is done through self-certification that allows the reporting crypto-asset service provider to determine, for instance, the residence(s) of cryp t o-asset users. Through this process additional documentation pursuant to customer due diligen c e procedures may be collected. Section III , paragraph A lays down the specific information on an individual crypto-asset user that a r eporting crypto-asset service provider must collect. Section III , Paragraph B lays down the specific information on an entity crypto-asset user that a r eporting c rypto- a sset s ervice p rovider needs to collect on an e ntity c rypto- a sset u ser. Those procedures apply for purposes of determining whether the e ntity c rypto- a sset u ser is a r eportable u ser or an e ntity, other than an e xcluded p erson, with one or more c ontrolling p ersons who are r eportable p erson. Section III , Paragraph C lays down the rules for the requirements of self-certification for i ndividual c rypto- a sset u sers and e ntity c rypto- a sset u sers. Section III , Paragraph D lays down the general due dilligence requirements. Reporting to the competent authority by the reporting crypto-asset service provider The information, as collected and verified, is to be reported no later than 31 January of the year following the relevant calendar year or other appropriate reporting period of the r eportable t ransaction . Reporting is to take place only in one Member State (i.e. single registration in Member State of choice or Member State of authorisation). A r eporting c rypto- a sset s ervice p rovider is to report in the Member State in which it is authorised under Regulation XXX. A r eporting c rypto- a sset s ervice p rovider that is not authorised under Regulation XXX is to report in the Member State in which it has registered in accordance with Article 8ad( 11 ). In accordance with amended Article 25(3), the r eporting crypto-asset service provider ha s to inform each individual concerned that information relating to this individual will be collected and reported to the competent authorities as required under this proposed d irective . The reporting cr y p t o-asset serice provider must also provide all information the data controllers are required to provide under the GDPR. The reporting c rypto- a sset s ervice p rovider ha s to supply each individual with all information and at the latest , before the information is reported. This is without prejudice to the data subject’s right s provided under the GDPR. Automatic exchange of information between competent authorities I nformation reported by a reporting c rypto- a sset s ervice p rovider has to be communicated to the competent tax authorities of the Member States where the reporting c rypto- a sset s ervice p rovider is resid ent for tax purposes or has received its authorisation , or where it is registered, within 2 months following the end of the calendar year to which the reporting requirements applicable to reporting crypto-asset service providers relate . Paragraph 3 of Article 8ad lays down which information is to be reported to those competent tax authorities of the Member States. A Reporting Crypto-Asset Service Provider is taken to report to the competent authority of the Member State of its authorisation, tax residence, or registration the information no later than 31 January of the year following the relevant calendar year or other appropriate reporting period of the r eportable t ransaction . . Such timely exchanges will provide tax authorities with a complete set of information, enabling the prepar ation of pre-populated yearly tax assessments. The automatic exchange of information will take place electronically via the EU common communication network (CCN) by using an XML schema developed by the Commission. This is the common communication network used for the authomatic exchange of information under this Directive. For the automatic exchange of information under this proposal, the information will be communicated to the central directory developed by the Commission and already used for the automatic exchange of information on advance cross-border tax rulings and cross-border arrangements. Effective implementation and prevention of performing e xchange t ransactions If a c rypto- a sset u ser does not provide the information required under Section III after two reminders following the initial request by the r eporting c rypto- a sset s ervice p rovider, but not before the expiration of 60 days, the r eporting c rypto- a sset s ervice p roviders are to prevent the c rypto- a sset u ser from performing e xchange t ransactions. ( see Section V, paragraph A). (ii) Administrative cooperation • Penalties and other c ompliance measures Article 25(a) Penalties and other compliance measures Effective penalties for non-compliance at national level Article 25a on penalties is amended by specifically indicating that Member States must lay down rules on penalties applicable to infringements of national provisions adopted in accordance with the Directive and concerning Articles 8(3a), 8aa, 8ab, 8ac and 8ad. The penalties and other compliance measures provided for in the Directive are to be effective, proportionate and dissuasive. A minimum financial penalty is to apply in cases of non-reporting after two valid administrative reminders or when the provided information contains incomplete, incorrect or false data, amounting to more than 25 % of the information that should be reported. (iii ) Other provisions • Use of information Article 16 is amended with a new paragraph 7 that requires Member States to put in place an effective mechanism to ensure the use of information acquired through the reporting and the automatic exchange of information under Articles 8 to 8ad. Article 16 (2) is amended to ensure that information reported and exchanged under the Directive on administrative Cooperation can be used for purposes other than direct taxation , in situations where there is an agreement at EU level to use such information to implement sanctions in an international context. Such situations would in particular be those where decisions have been taken pursuant to Article 215 of the Treaty on the Functioning of the European Union regarding restrictive measures. Indeed, information exchanged under Directive 2011/16/EU may be very relevant for the detection of violation or circumvention of restrictive measures. In return, any potential breaches of the sanctions will be relevant for tax purposes since avoidance of restrictive measures will in most cases also amount to tax avoidance in relation to these assets. Given the likely synergies and close link between the two areas, authorizing a further use of the data is therefore appropriate. • Reporting Article 27 (2) is replaced by a provision obliging Member States to monitor and assess, for their own jurisdiction, the effectiveness of administrative cooperation in combat ing tax fraud, tax evasion and tax avoidance , in accordance with the Directive . For the purpose of the eva l uation of the Directive, Member States must communicate annually the results of their assessment to the Commission. This amendment results in removing the biennial evaluation of the hallmarks for cross-border arrangem ents in Annex IV. Reporting of information on ta x identification numbers Article 27c is added in o rder to include a provision requesting Member States to ensure that the tax identification number of reported individuals or entities issued by the Member State of residence are included in the communication of the information referred to in Article 8(1), Article 8(3a), Article 8a(6), Article 8aa(3), Article 8ab(14), 8ac(2) and Article 8ad(3). The tax identification number is to be provided even though not specifically required by these Articles. Review of the provisions of Directive 2014/107/EU As Council Directive 2014/107/EU (DAC2) implements within the EU the OECD Common Reporting Standard, th is proposal takes account of amendments to the Common Reporting Standard which have been agreed on 26 August 2022 during the Common Reporting review process . These amendments extend the scope of the Common Reporting Standard to cover electronic money products and central bank digital currencies. Additional amendments have been agreed to further improve the due diligence procedures and reporting outcomes, with a view to increasing the usability of Common Reporting Standard information for tax administrations and limiting burdens on financial institutions, where possible. Identification services Identification services are introduced as a simplified and standardised means of identification of service providers and taxpayers. This allows those Member States that so wish to use this format for identification without in any way affecting the flow and quality of information exchanged with other Member States that do not use identification services. Use of information exchanges for other pu r poses In general, the Directive provides the possibility to use the information exchanged for other purposes than for direct and indirect tax purposes to the extent that the sending Member State has stated the purpose allowed for the use of such information in a list. The prop o sal removes the need to consult the sending Member State in cases where a use of information is covered in a list drafted by the sending Member State. Furthermore, the proposal appropriately clarifies that information communicated between Member States may also be used for the assessment, administration and enforcement of customs duties , and anti-money laundering and countering the financing of terrorism . Date of application of the Directive The Directive on administrative cooperation is to apply from 1 January 2026. Two exceptions are provided in the Directive. T he provisions on the identification service apply from January 2025. P rovisions on the verification on the tax identification number will only apply from January 2027. 2022/0413 (CNS) Proposal for a COUNCIL DIRECTIVE amending Directive 2011/16/EU on administrative cooperation in the field of taxation THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 113 and 115 thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Parliament , Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Acting in accordance with a special legislative procedure, Whereas: (1) Tax fraud, tax evasion and tax avoidance represent a major challenge for the Union and at global level. Exchange of information is pivotal in the fight against such practices. (2) The European Parliament has stressed the political importance of fair taxation and of fighting tax fraud, tax evasion and tax avoidance, including through greater administrative cooperation and exchange of information between Member States. (3) On 1 December 2021 the European Council approved a report from the Council (Ecofin) requesting the European Commission to table in 2022 a legislative proposal containing further revisions to Council Directive 2011/16/EU , concerning exchange of information on crypto-assets and tax rulings for wealthy individuals. (4) The European Court of Auditors published a report examining the legal framework and implementation of the D irective . Th at report concludes that the overall framework of Directive 2011/16/EU is solid, but that some provisions need to be strengthened in order to ensure that the full potential of the exchange of information is exploited and the effectiveness of the automatic exchange of information is measured . The report furthermore concludes that the scope of the Directive should be enlarged in order to cover additional categories of assets and income, such as crypto-asset s. (5) The crypto-asset market has gained in importance and increased its capitalisation substantially and rapidly over the last 10 years. Crypto-assets are a digital representation of a value or of a right, which is able to be transferred and stored electronically, using distributed ledger technology or similar technology . (6) Member States have rules and guidance in place, albeit different across Member States, to tax income derived from crypto-asset transactions . However, t he decentralised nature of crypto-assets makes it difficult for Member States’ tax administrations to ensure tax compliance. (7) Regulation XXX on Markets in Crypto-assets of the European Parliament and the Council (the Regulation XXX) has expand ed the Union regulatory perimeter to issues of crypto-asset s that ha d so far not been regulated by Union financial services acts as well as providers of services in relation to such crypto-assets (‘crypto-asset service providers’) . The Regulation XXX sets out definitions that are used for the purposes of this Directive. This Directive also takes into account the authorisation requirement for crypto-asset service providers under Regulation XXX in order to minimise administrative burden for the crypto-asset service providers . The inherent cross-border nature of crypto-assets requires strong international administrative cooperation to ensure effective regulation. (8) The Union’s Anti-Money Laundering/Countering the Financing of Terrorism framework (AML/CFT) extends the scope of obliged entities subject to AML/CFT rules, to crypto- asset service providers regulated by Regulation XXX. In addition, the Regulation XXX extends the obligation of payment service providers to accompany transfers of funds with information on the payer and payee to crypto-assets services providers to ensure the traceability of transfer s of crypto-assets for purpose of fighting against money laundering and terrorism financing. (9) At international level, the Organisation for Economic Co-operation and Development ( OECD ) Crypto-Asset Reporting Framework aims at introducing greater tax transparency on crypto-assets and its reporting. Union rules should take into account the framework developed by the OECD in order to increase effectiveness of information exchange and to reduce the administrative burden. (10) Council Directive 2011/16/EU lay s down obligations for financial intermediaries to report financial account information to tax administrations that are then required to exchange this information with other relevant Member States. However, most crypto-assets are not obliged to be report ed under that Directive because they do not constitute money held in a depository accounts n or in financial assets. In addition, crypto-asset service providers as well as crypto-asset operators are in most cases not covered by the existing definition of financial institutions under Directive 2011/16/EU. (11) In order to address new challenges arising from the growing use of alternative means of payment and investment, which pose new risks of tax evasion and are not yet covered by Directive 2011/16/EU , the rules on reporting and exchange of information should cover crypto-assets and their users. (12) In order to ensure the proper functioning of the internal market, the reporting should be both effective, simple and clearly defined. Detecting taxable events that occur while investing in crypto-assets is difficult . Reporting crypto-asset service providers are best placed to collect and verify the necessary information on their users. The administrative burden should be minimised for the industry so that it is able to develop its full potential within the Union. (13) The automatic exchange of information between tax authorities is crucial to provide them with the necessary information to enable them to correctly assess the amounts of income taxes due . The reporting obligation should cover both cross-border and domestic transactions, in order to ensure the effectiveness of the reporting rules, the proper functioning of the Internal Market, a level playing field and respect of the principle of non-discrimination. (14) The Directive applies to crypto-assets service providers regulated by and authorised u nder Regulation XXX and to crypto-asset operators that are not. Both are referred to as reporting crypto-asset service providers as they are required to report under this Directive. The general understanding of what constitutes crypto-assets is very broad and includes those crypto-assets that have been issued in a decentralised manner, as well as stablecoins, and certain non-fungible tokens (NFTs). Crypto-assets that are used for payment or investment purposes are reportable under this Directive. T herefore, reporting crypto-asset service providers should consider on a case-by-case basis whether crypto-assets can be used for payment and investment purposes, taking into account the exemptions provided in Regulation XXX, in particular in relation to a limited network and certain utility tokens. . (15) In order to enable tax administrations to analyse the information they receive and to use it in accordance with national provisions, for example, for matching of information and valuation of assets and capital gains, it is appropriate to provide for the reporting and exchange of information that is sub-divided in relation to each crypto-asset with respect to which the crypto-asset user made transactions. (16) In order to ensure uniform conditions for the implementation of provisions on automatic exchange of information between competent authorities, implementing powers should be conferred on the Commission to adopt practical arrangements necessary for the implementation of the mandatory automatic exchange of information reported by reporting crypto-asset service providers, including a standard form for the exchange of information. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council . (17) Crypto-asset service providers covered by Regulation XXX may exercise their activity in the Union through passporting once they have received their authorisation in a Member State . For these purposes, ESMA hold s a register with authorised crypto-asset service providers. Additionally, ESMA also maintains a blacklist of operators exercising crypto-asset services that require an authorisation under Regulation XXX. (18) Crypto-asset operators that do not fall under the scope of that Regulation but are obliged to report information on the crypto-asset users resident in the EU pursuant to this Directive should be required to register and report in one single Member State for the purpose of complying with the ir reporting obligations . (19) In order to foster administrative cooperation in this field with non-Union jurisdictions, crypto-asset operators that are situated in non-Union jurisdictions and provide services to EU crypto-asset users , such as NFT service-providers or operators providing services on a reverse - solicitation basis, should be allowed to solely report information on crypto-asset users resident in the Union to the tax authorities of a non-Union jurisdiction insofar as the reported information is correspondent to the information set out in this Directive and insofar as there is an effective exchange of information between the non-Union jurisdiction and a Member State . Crypto-asset service providers authorised under Regulation XXX could be exempt from reporting such information in the Member States where it is holding the authorisation if the correspondent reporting takes place in a non-Union Jurisdiction and insofar as there is an effective qualifying competent authority agreement in place. The qualified non-Union jurisdiction would in turn communicate such information to the tax administrations of those Member States where crypto-asset users are resident . Where appropriate, th at mechanism should be enabled to prevent correspondent information from being reported and transmitted more than once. (20) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Directive, implementing powers should be conferred on the Commission to determine whether information required to be exchanged pursuant to an agreement between the competent authorities of a Member State and a non-Union jurisdiction is correspond ent to that specified in this Directive. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council. More specifically, the Commission should, by means of implementing acts determine whether information required to be exchanged pursuant to an agreement between the competent authorities of a Member State and a non-Union jurisdiction is correspondent to that specified in that Directive . Given that the conclusion of agreements with non-Union jurisdictions on administrative cooperation in the area of direct taxation remains within the competence of Member States, the Commission’s action could also be triggered by a request from a Member State. For that purpose, it is necessary that, following the request of a Member State, the determination of correspondence could also be made in advance of an envisaged conclusion of such an agreement. Where the exchange of such information is based on a multilateral competent authority agreement , the decision on correspondence should be taken in relation to the whole of the relevant framework covered by such a competent authority agreement . Nevertheless, it should still remain possible to take the decision on correspondence , where appropriate, concerning a bilateral competent authority agreement . (21) Insofar as the international standard on the reporting and automatic exchange of information on crypto-assets, OECD’s Crypto-Asset Reporting Framework , is a minimum standard or equivalent, which establishes a minimum scope and content of jurisdictions’ implementation thereof , the determination of correspondence of this Directive and the OECD’s Crypto-Asset Reporting Framework by the Commission, by mean s of an implementing act, should not be required provided that there is an Effective Qualifying Competent Authority Agreement in place between the non-Union jurisdiction s and all Member States . (22) Although the G20 endorsed the OECD Crypto-Asset Reporting Framework and recommended its implementation, no decision has been taken yet on whether it would be considered as a minimum standard or equivalent . Pending this decision, the proposal includes two different approaches for determining correspondence. (23) This Directive does not substitute any wider obli gations arising from Regulation XXX. (24) In order to foster convergence and promote consistent supervision with regard to Regulation XXX, national competent authorities should cooperate with other national competent authorities or institutions and share relevant information. (25) The relieving of the registration and reporting obligation as provided for in this Directive which is dependent upon the determination of correspond ent reporting and exchange mechanisms in relation to non-Union jurisdictions and Member States should only be understood to apply in the area of taxation especially for the purpose of this Directive and should not be conceived as a basis for recognising correspondence in other areas of EU law. (26) It is crucial to reinforce the provisions of Directive 2011/16/EU concerning the information to be reported or exchanged to adapt to new developments of different markets and consequently effectively tackle identified conduct s for tax fraud, tax avoidance and tax evasion. Those provisions should reflect the developments observed in the internal market and at international level leading to an effective reporting and exchange of information . Consequently , the Directive includes among others the latest additions to the Common Reporting Standard of the OECD , the integration of e-money and central bank digital currency provisions , a clear and harmonised framework for compliance measures, and the extention of the scope of cross-border rulings to high net worth individuals. (27) E-money products , as defined by Directive 2009/110/EU of the European Parliament and of the Council are frequent ly use d in the Union and the volume of transactions, and their combined value increases steadily. E-money products are however not explicitly covered by Directive 2011/16/EU. Member States adopt diverse approaches to e-money . As a result, related products are not always covered by the existing categories of income and capital of Directive 2011/16/EU. Rules should therefore be introduced ensur ing that reporting obligations apply to e-money and e-money tokens under Regulation XXX . (28) In order to close loopholes that allow tax evasion, tax avoidance and tax fraud, Member States should be required to exchange information related to income derived from non-custodial dividends. Income from non-custodial dividends should therefore be included in the categories of income subject to mandatory automatic exchange of information. (29) The Tax Identification Number (‘TIN’) is essential for Member States to match information received with data present in national databases. It increase s Member States’ capability of identifying the relevant taxpayers and correctly assess ing the related taxes. Therefore, it is important that Member States require that TIN is indicated in the context of exchanges related to financial accounts, advance cross-border rulings and advance pricing agreements, country-by-country reports, reportable cross-border arrangements, and information on sellers on digital platforms. (30) The absence of exchange of rulings concerning high net worth individuals means that tax administrations may not be aware of those rulings. , That situation risks creating opportunities for tax fraud , tax evasion and tax avoidance . Therefore, automatic exchange of advance cross-border rulings and advance pricing agreements should extend to situations where an advance cross-border ruling concerns tax affairs of high net worth individuals. (31) In order to reap the benefits of the mandatory automatic exchange of advance cross-border rulings for high net worth individuals , it should extend to such advance cross-border rulings that were issued, amended or renewed between 1 January 2020 and 31 December 2025 and which are still valid on 1 January 202 6 . (32) A number of Member States are expected to introduce identification services as a simplified and standardised means of identification of service providers and taxpayers. The Member States who wish to make use th at format for identification should be allowed to do so provided that it does not affect the flow and quality of information of other Member States that do not use such i dentification s ervices. (33) It is important that, as a matter of principle, the information communicated under Directive 2011/16/EU is used for the assessment, administration and enforcement of taxes which are covered by the material scope of that Directive. While this was not precluded so far, uncertainties regarding the use of information have arisen due to unclear framework. Given the interlinks between tax fraud, evasion and avoidance and anti-money laundering and the synergies in terms of enforcement , it is appropriate to clarify that information communicated between Member States may also be used for the assessment, administration and enforcement customs duties and anti-money laundering and combating the financing of terrorism. (34) Directive 2011/16/EU provides for the possibility to use the information exchanged for other purposes than for direct and indirect tax purposes to the extent that the sending Member State has stated the purpose allowed for the use of such information in a list. However, the procedure for such use is cumbersome as the sending Member State need to be consulted before the receiving Member State can use the information for other purposes . Removing the requirement for such consultation should alleviate the administrative burden and allow swift action from tax authorities when needed. It should therefore not be required to consult the sending Member State where the intended use of information is covered in a list drafted beforehand by the sending Member State. (35) Considering the amount and the nature of the information collected and exchanged on the basis of Directive 2011/16/EU as amended, it can be useful in other areas than taxation. While the use of this information in other areas should as a general rule be restricted to areas approved by the sending Member State in accordance with the provisions of this Directive there is a need to allow for a broader use of the information in situations presenting particular and serious characteristics and where it has been agreed within a t Union level to take action . Such situations would in particular be those where decisions have been taken pursuant to Article 215 of the Treaty on the Functioning of the European Union regarding restrictive measures. Indeed, information exchanged under Directive 2011/16/EU may be very relevant for the detection of violation or circumvention of restrictive measures. In return, any potential breaches of the sanctions will be relevant for tax purposes since avoidance of restrictive measures will in most cases also amount to tax avoidance in relation to these assets. Given the likely synergies and close link between the two areas, authorizing a further use of the data is therefore appropriate. (36) In order to enhance the efficient use of resources, facilitate the exchange of information and avoid the need for each Member States to make similar changes to their systems for stor ing information, a central directory should be established , accessible to all Member States and only for statistical purposes to the Commission, to which Member States would upload and store reported information, instead of exchanging that information by secured email. The practical arrangements necessary for the establishment of such central directory should be adopted by the Commission. (37) In order to ensure that a correct tax identification number ( TIN ) can be used by Member States, the Commission shall develop and provide Member States with a tool allowing an electronic and automated verification of the correctness of the TIN that has been provided to them by the taxpayer or the reporting person. That IT tool should help increase the matching rates for tax administrations and improve the quality of the exchanged information in general. (38) The minimum retention period of records of information obtained through exchange of information between Member States pursuant to Directive 2011/16/EU should be no longer than necessary but , in any event , not shorter than 5 years . Member States should not retain information longer than necessary to achieve the purposes of this Directive. (39) In order to ensure compliance with the Directive 2011/16/EU, Member States should lay down the rules on penalties and other compliance measures that should be effective, proportionate and dissuasive. Each Member State should apply those rules in accordance with their national law s and the provisions set forth in this Directive. (40) To guarantee an adequate level of effectiveness in all Member States, minimum levels of penalties should be established in relation to two conducts that are considered grievous: namely failure to report after two administrative reminders and when the provided information contains incomplete, incorrect or false data, which substantially affect s the integrity and reliability of the reported information. Incomplete, incorrect or false data substantially affect the integrity and reliability of the report ed information when they amount to more than 25 % of the total data that the taxpayer or reporting entity should have correctly reported in accordance with the required information set forth in Annex VI, Section II, subparagraph (B) . These minimum amounts of penalties should not prevent Member States from applying more stringent sanctions for these two types of infringements. Member States still have to apply effective, dissuasive and proportional penalties for other types of infringements. (41) In order to take into account possible changes in the prices for goods and services, t he Commission should evaluate the penalties provided for in this Directive every 5 years. (42) For the sake of harmonising the timing between the evaluation of the application of Directive 2011/16/EU and the bi e nn i al evaluation of the relevance of hallmarks in Annex IV, the processes are aligned and will take place every 5 years after 1 January 2023. (43) The European Data Protection Supervisor was consulted in accordance with Article 42 of Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council. (44) This Directive respects the fundamental rights and observes the principles recognised in particular by the Charter of Fundamental Rights of the European Union. This Directive seeks to ensure full respect for the right to the protection of personal data and the freedom to conduct business. (45) Since the objective of Directive 2011/16/EU, namely the efficient administrative cooperation between Member States under conditions compatible with the proper functioning of the internal market, cannot be sufficiently achieved by the Member States but can rather, by reason of the uniformity and effectiveness required, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Directive does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective. (46) Directive 2011/16/EU should therefore be amended accordingly, HAS ADOPTED THIS DIRECTIVE: Article 1 Directive 2011/16/EU is amended as follows: (1) Article 3 is amended as follows: (a) point (9) is amended as follows: (i) point (a) of the first subparagraph is replaced by the following: ‘(a) for the purposes of Article 8(1) and Articles 8a to 8ad, the systematic communication of predefined information to another Member State, without prior request, at pre-established regular intervals. For the purposes of Article 8(1), reference to available information relates to information in the tax files of the Member State communicating the information, which is retrievable in accordance with the procedures for gathering and processing information in that Member State;’ ; (ii) point (c) of the first paragraph is replaced by the following: ‘(c) for the purposes of provisions of this Directive other than Article 8(1) and (3a) and Articles 8a to 8ad, the systematic communication of predefined information provided the first subparagraph , points (a) and (b), of this point.’ ; (iii) the second subparagraph is replaced by the following: ‘In the context of Articles 8(3a), 8(7a), 21(2) and Annex IV, any capitalised term shall have the meaning that it has under the corresponding definitions set out in Annex I. In the context of Article 25(3) and (4), any capitalised term shall have the meaning that it has under the corresponding definitions set out in Annex I or VI. In the context of Article 8aa and Annex III, any capitalised term shall have the meaning that it has under the corresponding definitions set out in Annex III. In the context of Article 8ac and Annex V, any capitalised term shall have the meaning that it has under the corresponding definitions set out in Annex V. In the context of Articles 8ad and Annex VI, any capitalised term shall have the meaning that it has under the corresponding definitions set out in Annex VI.’; (b) the following points are added: 28. ‘high net worth individual’ means an individual that holds in total a minimum of EUR 1 000 000 in financial or investable wealth or assets under management, excluding that individual’s main private residence. For the purposes of this Directive, an individual shall be considered as a high net worth individual when that minimum threshold is met at any time during the calendar year for which the exchange takes place. 29. ‘compliance measures’ means any non-monetary measure that a Member State may use for addressing non-compliance wi th the reporting requirements. 30. ‘use of information’ means the assessment of data acquired through the reporting or the exchange of information under Articles 8 to 8ad with in the scope of this Directive. 31. ‘non-custodial dividend income’ means income from dividends that are not paid or cashed in a c ustodial account. 32. ‘life insurance products not covered by other Union legal instruments on exchange of information and other similar measures’ means Insurance Contracts, other than Cash Value Insurance Contracts subject to reporting under Directive 2014/107/EU, where benefits under the contracts are payable on death of a policy holder. 33. ‘home Member State’ means home Member State as defined in Regulation XXX. 34. ‘distributed ledger address’ means distributed ledger address as defined in Regulation XXX. (2) Article 8 is amended as follows: (a) paragraph 1 is amended as follows: (i) the first subparagraph is replaced by the following: ‘The competent authority of each Member State shall, by automatic exchange, communicate to the competent authority of any other Member State all information concerning residents of that other Member State, on the following specific categories of income and capital as they are to be understood under the national legislation of the Member State which communicates the information: (a) income from employment; (b) director’s fees; (c) life insurance products not covered by other Union legal instruments on exchange of information and other similar measures; (d) pensions; (e) ownership of and income from immovable property; (f) royalties; (g) non-custodial dividend income. (ii) the following subparagraph is added: ‘ For taxable periods starting on or after 1 January 2026, Member States shall include the TIN of residents issued by the Member State of residence in the communication of the information referred to in the first subparagraph. ’ (b) in paragraph 2 , the following subparagraph is added: ‘ Member States shall, by automatic exchange, communicate to the competent authority of any other Member State information on all categories of income and capital referred to in paragraph 1 , first subparagraph, concerning residents of that other Member State. Such information shall concern taxable periods starting on or after 1 January 2026.’ ; (c) paragraph 7a is replaced by the following: ‘ Member States shall ensure that entities and accounts that are to be treated, respectively, as Non-Reporting Financial Institutions and Excluded Accounts satisfy all the requirements listed in Section VIII , subparagraphs B.1(c) and C.17(g), of Annex I, and in particular that the status of a Financial Institution as a Non-Reporting Financial Institution or the status of an account as an Excluded Account does not frustrate the purposes of this Directive. ’; (3) Article 8a is amended as follows: (a) in paragraph 1 the following subparagraph is added: ‘ The competent authority of a Member State where an advance cross-border ruling for a high net worth individual was issued, amended or renewed after 31 December 2023 shall, by automatic exchange, communicate information thereon to the competent authorities of all other Member States, with the limitation of cases set out in paragraph 8 of this Article, in accordance with applicable practical arrangements adopted pursuant to Article 21. ’; (b) paragraph 2 is amended as follows : (i) the first subparagraph is replaced by the following: ‘ The competent authority of a Member State shall, in accordance with applicable practical arrangements adopted pursuant to Article 21, also communicate information to the competent authorities of all other Member States as well as to the Commission, with the limitation of cases set out in paragraph 8 of this Article, on advance cross-border rulings and advance pricing arrangements issued, amended or renewed within a period beginning 5 years before 1 January 2017 and on advance cross-border rulings for high net worth individuals issued, amended or renewed within a period beginning 5 years before 1 January 202 6 . ’; (ii) The following subparagraph is added: ‘ Where advance cross-border rulings for high net worth individuals are issued, amended or renewed between 1 January 20 20 and 31 December 20 25 , such communication shall take place under the condition that they were still valid on 1 January 202 6 . ’; (c) paragraph 4 is replaced by the following: ‘4. Paragraphs 1 and 2 shall not apply in a case where an advance cross-border ruling exclusively concerns and involves the tax affairs of one or more natural persons, except where at least one of th ose natural persons is a high net worth individual .’; (d) paragraph 6 is amended as follows: (i) point is replaced by the following: ‘(a) the identification of the person, other than a natural person who is not a high net worth individual, and where appropriate the group of persons to which it belongs; ’; (ii) point (k) is replaced by the following: ‘(k) the identification of any person, other than a natural person who is not a high net worth individual, in the other Member States, if any, likely to be affected by the advance cross-border ruling, or advance pricing arrangement (indicating to which Member States the affected persons are linked);’ ; (4) in Article 8ab ( 14 ), point (c) is replaced by the following: ‘(c) a summary of the content of the reportable cross-border arrangement, including a reference to the name by which it is commonly known, if any, and a description of the relevant arrangements and any other information that could assist the competent authority in assessing a potential tax risk, without leading to the disclosure of a commercial, industrial or professional secret or of a commercial process, or of information whose disclosure would be contrary to public policy;’ ; (5) in Article 8ac ( 2 ), the following point (m) is added: ‘(m) where the Reporting Platform Operator relies on direct confirmation of the identity and residence of the ‘Seller’ through an ‘Identification Service’ made available by a Member State or the Union to ascertain the identity and tax residence of the Seller, the name, the Identification Service identifier and the Member State of issuance; in such cases it is not necessary to communicate the information referred to in points (c) to (g).’ ; (6) the following Article is inserted: ‘Article 8ad Scope and conditions of mandatory automatic exchange of information reported by Reporting Crypto-Asset Service Providers 1. Each Member State shall take the necessary measures to require Reporting Crypto-Asset Service Providers to carry out the due diligence procedures and fulfil reporting requirements laid down in Sections II and III of Annex VI. Each Member State shall also ensure the effective implementation of, and compliance with, such measures in accordance with Section V of Annex VI. 2. The competent authority of a Member State where the reporting referred to in paragraph 1 of this Article takes place shall, by means of automatic exchange, and within the time limit laid down in paragraph 5 of this Article , communicate the information specified in paragraph 3 of this Article to competent authorities of all other Member State s in accordance with the practical arrangements adopted pursuant to Article 21. 3. The competent authority of a Member State shall communicate the following information regarding each Reportable Crypto-Asset User: (a) the name, address, Member State(s) of residence, TIN(s) and, in the case of an individual, date and place of birth of each Reportable User and, in the case of any Entity that, after application of the due diligence procedures laid down in Section III of Annex VI , is identified as having one or more Controlling Persons that is a Reportable Person, the name, address, Member State(s) of residence and TIN(s) of the Entity and the name, address, Member State(s) of residence, TIN(s) and date and place of birth of each Reportable Person, as well as the role(s) by virtue of which each Reportable Person is a Controlling Person of the Entity; (b) the name, address, TIN and , if available, the individual identification number referred to in paragraph 7 and the Global Legal Entity Identifier , of the Reporting Crypto-Asset Service Provider; (c) for each Reportable Crypto-Asset with respect to which the Reportable Crypto-Asset User has effectuated Reportable Transactions during the relevant calendar year or other appropriate reporting period, where relevant: (a) the full name of the Reportable Crypto-Asset; (b) the aggregate gross amount paid, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions in respect of acquisitions against Fiat Currency; (c) the aggregate gross amount received, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions in respect of disposals against Fiat Currency; (d) the aggregate fair market value, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions in respect of acquisitions against other Reportable Crypto-Assets; (e) the aggregate fair market value, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions in respect of disposals against other Reportable Crypto-Assets; (f) the aggregate fair market value, the aggregate number of units and the number of Reportable Retail Payment Transactions; (g) the aggregate fair market value, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions, and subdivided by transfer type where known by the Reporting Crypto-Asset Service Provider, in respect of Transfers to the Reportable User not covered by points ( b) and ( d); (h) the aggregate fair market value, the aggregate number of units and the number of Reportable Transactions, and subdivided by transfer type where known by the Reporting Crypto-Asset Service Provider, in respect of Transfers by the Reportable User not covered by points ( c), ( e) and ( f); and (i) the aggregate fair market value, as well as the number of units value of Transfers effectuated by the Reporting Crypto-Asset Service Provider to distributed ledger addresses as defined in Regulation XXX not known to be associated with a virtual asset service provider or financial institution. For the purpose s of points ( b) and ( c) of this point , the amount paid or received shall be reported in the Fiat Currency in which it was paid or received. In case the amounts were paid or received in multiple Fiat Currencies, the amounts shall be reported in a single currency, converted at the time of each Reportable Transaction in a manner that is consistently applied by the Reporting Crypto-Asset Service Provider. The Reporting Crypto-Asset Service Provider may apply any conversion method as at the time of the transaction(s) to translate such amounts into a single Fiat Currency determined by the Reporting Crypto-Asset Service Provider. For the purpose s of points ( d) to ( h ) of this point , the fair market value shall be determined and rep orted in a single Fiat Currency , valued at the time of each Reportable Transaction in a manner that is consistently applied by the Reporting Crypto-Asset Service Provider. The information reported shall specify the Fiat Currency in which each amount is reported. 4. To facilitate the exchange of information referred to in paragraph 3 of this Article, the Commission shall, by means of implementing acts, adopt the necessary practical arrangements, including measures to standardise the communication of the information set out in paragraph 3 of this Article, as part of the procedure for establishing the standard form provided for in Article 20(5). 5. The communication pursuant to paragraph 3 of this Article shall take place using the standard computerised format referred to in Article 20( 5 ) within 2 months following the end of the calendar year to which the reporting requirements applicable to Reporting Crypto-Asset Service Providers relate . The first information shall be communicated for the relevant calendar year or other appropriate reporting period as from 1 January 202 7 . 6. Notwithstanding paragraph 3, it is not necessary to report the information in relation to a Crypto-Asset User where the Reporting Crypto-Asset Service Provider has obtained adequate assurances that another Reporting Crypto-Asset Service Provider fulfils all reporting requirements of this Article in respect of that Crypto-Asset User. 7. For the purpose of complying with the reporting requirements referred to in paragraph 1 of this Article, each Member State shall lay down the necessary rules to require a Crypto-Asset Operator to register within the Union. The competent authority of the Member State of registration shall allocate a n individual identification number to such Crypto-Asset Operator . Member States shall lay down rules pursuant to which a Crypto-Asset Operator may choose to register with the competent authority of a single Member State in accordance with the rules laid down in of Section V , paragraph F, of Annex VI. Member States shall take the necessary measures to require that a Crypto-Asset Operator , whose registration has been revoked in accordance with Section V , subparagraph F(7), of Annex VI, can only be permitted to register again if it provides to the authorities of a Member State concerned proof of compliance with the penalties imposed as provided for in Article 25a and appropriate assurance as regards its commitment to comply with the reporting requirements within the Union, including any outstanding unfulfilled reporting requirements. 8. Paragraph 7 shall not apply to Crypto-Asset Service Providers within the meaning of Section IV , subparagraph B(1 ), of Annex VI . 9. The Commission shall, by means of implementing acts, lay down the practical and technical arrangements necessary for the registration and identification of Crypto-Asset Operator . Those implementing acts shall be adopted in accordance with the procedure referred to in Article 26(2). 10. The Commission shall, by 31 December 2026 , establish a central register where information to be notified and communicated in accordance with Section V , subparagraph F(2), of Annex VI shall be recorded. That central register shall be available to the competent authorities of all Member States. The Commission, when processing personal data for the purpose of this Directive shall be considered to process the personal data on behalf of the controllers and shall comply with the requirements for processors in Regulation (EU) 2018/1725. The processing shall be governed by a contract within the meaning of Article 28(3) of Regulation (EU) 2016/679 and Article 29(3) of Regulation (EU) 2018/1725. 11. The Commission shall, by means of implementing acts, following a reasoned request by a ny Member State or on its own initiative, determine whether the information that is required to be automatically exchanged pursuant to an agreement between competent authorities of the Member State concerned and a non-Union jurisdiction is correspondent to that specified in Section II , paragraph B, of Annex VI , within the meaning of Section IV, subparagra p h F(5), of Annex VI. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the procedure referred to in Article 26(2). A Member State requesting the measure referred to in the first subparagraph shall send a reasoned request to the Commission. If the Commission considers that it does not have all the information necessary for the appraisal of the request, it shall contact the Member State concerned within 2 months of receipt of the request and specify what additional information is required. Once the Commission has all the information it considers necessary, it shall, within one month, notify the requesting Member State and it shall submit the relevant information to the Committee referred to in Article 26(2). When acting on its own initiative, the Commission shall adopt an implementing act as referred to in the first subparagraph only in respect of competent authority agreement with a non-Union jurisdiction that requires the automatic exchange of information on an individual or Entity that is a customer of a Reporting Crypto-Asset Service Provider for purposes of carrying out Reportable Transactions , concluded by a Member State. When determining whether information is correspondent within the meaning of the first subparagraph in relation to reportable transaction s , the Commission shall take into due account the extent to which the regime on which such information is based corresponds to that set out in Annex VI, in particular with regard to: (i) the definitions of Reporting Crypto-Asset Service Provider, Reportable User, Reportable Transaction; (ii) the procedures applicable for the purpose of identifying Reportable Users; (iii) the reporting requirements; (iv) the rules and administrative procedures that non-Union jurisdictions are to have in place to ensure effective implementation of, and compliance with, the due diligence procedures and reporting requirements set out in that regime. The procedure set out in this paragraph shall also apply for determining that the information is no longer correspondent within the meaning of Section IV, subparagraph F(5), of Annex VI . 12. Notwithstanding paragraph 1 1 of this Article, where an international standard on the reporting and automatic exchange of information on crypto-assets is determined to be a minimum standard or equivalent , any determination by the Commission, by means of implementing acts, on whether the information that is required to be automatically exchanged pursuant to the implementation of this standard an d the competent authority agreement between the Member State(s) concerned and a non-Union jurisdiction shall no longer be required . Th is information shall be deemed correspondent to the information that is required under this directive , p rovided that there is an Effective Qualifying Competent Authority Agreement in place between the competent authorities of all Member States concerned and the non-Union jurisdiction . The corresponding provisions in this Article and in Annex VI of this Directive shall no longer apply for such purposes. ’; (7) Article 16 is amended as follows: (a) In paragraph 1 , the first subparagraph is replaced by the following: ‘Information communicated between Member States in any form pursuant to this Directive shall be covered by the obligation of official secrecy and enjoy the protection extended to similar information under the national law of the Member State which received it. Such information may be used for the assessment, administration, and enforcement of the national law of Member States concerning the taxes referred to in Article 2 as well as VAT, other indirect taxes, customs duties and anti-money laundering and countering the financing of terrorism . ’; (b) paragraph s 2 and 3 are replaced by the following: ‘2. With the permission of the competent authority of the Member State communicating information pursuant to this Directive, and only in so far as this is allowed under the legislation of the Member State of the competent authority receiving the information, information and documents received pursuant to this Directive may be used for other purposes than those referred to in paragraph 1. The competent authority of each Member State shall communicate to the competent authorities of all other Member States a list in accordance with its national law, of information and documents which may be used for purposes other than those referred to in paragraph 1. The competent authority that receives information may use the received information and documents without the permission referred to in the first subparagraph for any of the purposes listed by the communicating Member State. The list of information and documents which may be used for purposes other than those referred to in paragraph 1 and which is referred to in paragraph 2 , shall be made publicly available by the competent authority of each Member State. The competent authority that receives the information may also use that information without the permission referred to in the first subparagraph for any purpose that is covered by an act based on Article 215 of the Treaty on the Functioning of the European Union and share it for such purpose with the competent authority in charge of restrictive measures in the Member State concerned. 3. Where a competent authority of a Member State considers that information which it has received from the competent authority of another Member State is likely to be useful for the purposes referred to in paragraph 1 to the competent authority of a third Member State, it may transmit that information to the latter competent authority, provided that transmission is in accordance with the rules and procedures laid down in this Directive. It shall inform the competent authority of the Member State from which the information originates about its intention to share that information with a third Member State. The Member State of origin of the information may oppose such a sharing of information within 15 calendar days of receipt of the communication from the Member State wishing to share the information.’ ; (c) the following paragraph 7 is added: ‘7. The competent authority of each Member State shall put in place an effective mechanism to ensure the assessment of data acquired through the reporting or the exchange of information under Articles 8 to 8ad within the scope of this Directive .’; (8) in Article 20, paragraph 5 is replaced by the following: ‘5. The Commission, acting on behalf of competent authorities in Member States, shall adopt implementing acts laying down standard computerised forms, including the linguistic arrangements, in accordance with the procedure referred to in Article 26(2), in the following cases: (a) for the automatic exchange of information on advance cross-border rulings and advance pricing arrangements pursuant to Article 8a before 1 January 2017; (b) for the automatic exchange of information on reportable cross-border arrangements pursuant to Article 8ab before 30 June 2019. (c) for the automatic exchange of information on Reportable Crypto-Assets pursuant to Article 8ad before 1 January 2026. Those standard forms shall not exceed the components for the exchange of information listed in Article 8a(6), Article 8ab(14) and Article 8ad(3), and such other related fields which are linked to these components which are necessary to achieve the objectives of Articles 8a, 8ab and 8ad, respectively. The linguistic arrangements referred to in the first subparagraph shall not preclude Member States from communicating the information referred to in Articles 8a, 8ab and 8ad in any of the official languages of the Union. However, those linguistic arrangements may provide that the key elements of such information shall also be sent in another official language of the Union.’; (9) Article 21 is amended as follows: (a) the following paragraph 5 a is inserted: ‘ 5a. The Commission, acting on behalf of Member States, shall by 31 December 2025 , develop and provide with technical and logistical support a secure Member State central directory on administrative cooperation in the field of taxation where information to be communicated in the framework of Article 8ad(2) and (3) shall be recorded in order to satisfy the automatic exchange provided for in those paragraphs. The competent authorities of all Member States shall have access to the information recorded in that directory. The Commission shall also have access to the information recorded in that directory for the purposes of complying with its obligations under this Directive, however with the limitations set out in Article 8a(8) , Article 8ab(17) and Article 8ad( 8 ). The necessary practical arrangements shall be adopted by the Commission in accordance with the procedure referred to in Article 26(2). Until that secure central directory is operational, the automatic exchange provided for in Article 8a(1) and (2), Article 8ab(13), (14) and (16) and Article 8ad (2), (3) and (8) shall be carried out in accordance with paragraph 1 of this Article and the applicable practical arrangements.’ ; (b) the following paragraph 8 is added: ‘8. The Commission, acting on behalf of Member States, shall develop and provide Member States with a tool allowing an electronic and automated verification of the correctness of the TIN provided by a reporting entity or a taxpayer for the purpose of automatic exchange of information.’ (10) in Article 22 , the following paragraphs 3 and 4 are added: ‘3. Member States shall retain the records of the information received through automatic exchange of information pursuant to Articles 8 to 8ad for no longer than necessary but in any event not shorter than 5 years from its date of receipt to achieve the purposes of this Directive. 4. Member States shall ensure that a reporting entity is allowed to obtain confirmation by electronic means of the validity of the TIN information of any taxpayer subject to the exchange of information under Articles 8 to 8ad. The confirmation of TIN information can only be requested for the purpose of validation of the correctness of data referred to in Article 8(1), Article 8(3a), Article 8a (6), Article 8aa(3), Article 8ab(14), Article 8ac(2) and Article 8ad(3) , point (c).’ (11) in Article 23, paragraph 3 is replaced by the following: ‘3. Member States shall communicate to the Commission a yearly assessment of the effectiveness of the automatic exchange of information referred to in Articles 8 to 8ad as well as the practical results achieved. The Commission shall, by means of implementing acts, adopt the form and the conditions of communication for that yearly assessment. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the procedure referred to in Article 26(2).’ (12) Article 25 is amended as follows: (a) paragraph 3 is replaced by the following: ‘3. Reporting Financial Institutions, intermediaries, Reporting Platform Operators, Reporting Crypto-Asset Service Providers and the competent authorities of Member States shall be considered to be controllers, acting alone or jointly . W hen processing personal data for the purpose of this Directive the Commission shall be considered to process the personal data on behalf of the controllers and shall comply with the requirements for processors in Regulation (EU) 2018/1725. The processing shall be governed by a contract within the meaning of Article 28(3) of Regulation (EU) 2016/679 and Article 29(3) of Regulation (EU) 2018/1725. ’; (b) in paragraph 4, the first subparagraph is replaced by the following: ‘ Notwithstanding paragraph 1, each Member State shall ensure each Reporting Financial Institution or intermediary or Reporting Platform Operator or Reporting Crypto-Asset Service Provider, as the case may be, which is under its jurisdiction: (a) informs each individual concerned that information relating to that individual will be collected and transferred in accordance with this Directive; and (b) provides to each individual concerned all information that the individual is entitled to from the data controller in sufficient time for that individual to exercise his/her data protection rights and, in any case, before the information is reported. ’; (13) Article 25a is replaced by the following: ‘Article 25a Penalties and other compliance measures 1. Member States shall lay down rules on penalties applicable to infringements of national provisions adopted pursuant to this Directive and concerning Article 8(3a), Articles 8aa to 8ad and shall take all necessary measures to ensure that they are implemented and enforced. Penalties and compliance measures provided for shall be effective, proportionate and dissuasive. 2. Member States shall ensure that where penalties and compliance measures can be applied to legal persons in the event of a non-compliance with national provisions transposing this Directive, and to the members of the management body and to other natural persons who under national law are responsible for the non-compliance in accordance with national law. Member States shall ensure that legal persons can be held liable for the non-compliance with national provisions transposing this Directive by any person acting individually or as part of an organ of that legal person and having a leading position within the legal person . Any of the following circumstances shall indicate the leading position within the legal person : (a) power to represent the legal person (b) authority to take decisions on behalf of the legal person; (c) authority to exercise control within the legal person. 3. In cases of failure to report after 2 administrative reminders or when the provided information contains incomplete, incorrect or false data, amounting to more than 25 % of the information that should have be en reported in accordance with the information set forth in Annex VI, Section II, subparagraph (B) , Member States shall ensure that the penalties that can be applied include at least the following minimum pecuniary penalties . (a) in case of non-compliance with national provisions adopted in order to comply with Article 8(3a) the minimum pecuniary penalty shall be not less than EUR 50 000 when the annual turnover of the Reporting Financial Institution is below EUR 6 million and EUR 150 000 when the turnover is EUR 6 million or above ; (b) in case of non-compliance with national provisions adopted in order to comply with Article 8aa, the minimum pecuniary penalty shall be not less than EUR 500 000 ; (c) in case of non-compliance with national provisions adopted in order to comply with Article 8ab, the minimum pecuniary penalty shall be not less than EUR 50 000 when the annual turnover of the intermediary or relevant taxpayer is below EUR 6 million and EUR 150 000 when the turnover is EUR 6 million or above ; the minimum pecuniary penalty shall be not less than EUR 20 000 when the intermediary or the relevant taxpayer is a natural person ; (d) in case of non-compliance with national provisions adopted in order to comply with Article 8ac, the minimum pecuniary penalty shall be not less than EUR 50 000 when the annual turnover of the Reporting Platform Operator is below EUR 6 million and EUR 150 000 when the turnover is EUR 6 million or above, the minimum pecuniary penalty shall be not less than EUR 20 000 when the Reporting Platform Operator is a natural person ; (e) in case of non-compliance with national provisions adopted in order to comply with Article 8ad , the minimum pecuniary penalty shall be not less than EUR 50 000 when the annual turnover of the Reporting Crypto-Asset Service Provider is below EUR 6 million and EUR 150 000 when the turnover is EUR 6 million or above, the minimum pecuniary penalty shall be not less than EUR 20 000 when the Reporting Crypto-Asset Service Provider is a natural person. The Commission shall evaluate the appropriateness of the amounts provided in this paragraph (d) in the report referred to in Article 27 (1). Member States whose currency is not the Euro shall apply the corresponding value in the national currency on the date of entry of force of this Directive. The minimum pecuniary penalties identified under subparagraph ( 3 ) shall be imposed without prejudice to the Member States ’ right to set different penalties or other compliance measures for any other infringements of national provisions than those defined in this Directive. 4. Member States shall indicate whether penalties stipulated in national legislation are applied by reference to individual cases of infringement or on a cumulative basis. The minimum penalties stipulated in subparagraph ( 3 ) shall be applied on a cumulative basis. 5. Member States shall set penalties for a false self-certification as referred to in Annex I, Section I and Annex VI, Section III of this Directive. 6. When impos ing penalties and other compliance measures, competent authorities shall, where relevant, cooperate closely with one another and with other relevant competent authorities and shall coordinate their action s where appropriate , when dealing with cross-border cases.’ ; (14) in Article 27 paragraph 2 is replaced by the following : ‘2. Member States shall monitor and assess in relation to their jurisdiction, the effectiveness of administrative cooperation in accordance with this Directive in combatting tax evasion and tax avoidance and shall communicate the results of their assessment to the Commission once a year .’ (15) t he following Article 27c is inserted : ‘Article 27c Reporting of TIN For taxable periods starting on or after 1 January 202 6 , Member States shall ensure that the TIN of reported individuals or entities issued by the Member State of residence is included in the communication of the information referred to in Article 8(1) and (3a), Article 8a(6), Article 8aa(3), Article 8ab(14), Article 8ac(2) and Article 8ad(3). The TIN shall be provided even when it is not specifically required by those Articles. Member States shall also ensure that the TIN of reported individuals or entities is reported on a mandatory basis by the reporting entity even though it is not required by Annex I, Annex III, Annex V or Annex VI.’ (16) Annex I is amended as set out in Annex I to this Directive ; (17) Annex V is amended as set out in Annex II to this Directive ; (18) Annex VI, the text of which is set out in Annex III to this Directive, is added. Article 2 1. Member States shall adopt and publish, by 31 December 2025 at the latest, the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive. They shall immediately inform the Commission thereof. They shall forthwith communicate to the Commission the text of those provisions. They shall apply those provisions from 1 January 2026. When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 2. By way of derogation f ro m paragraph 1 of this Article, Member States shall adopt and publish, by 1 January 2024, the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with Article 1 , point 5, of this Directive. They shall immediately inform the Commission thereof. They shall forthwith communicate to the Commission the text of those provisions. They shall apply those provisions from 1 January 2025. When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 3. By way of derogation f ro m paragraph 1 of this Article, Member States shall adopt and publish, by 31 December 2027, the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with Article 1 , point 10, of this Directive. They shall immediately inform the Commission thereof. They shall forthwith communicate to the Commission the text of those provisions. They shall apply those provisions from 1 January 2028. When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 4. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions of national law, which they adopt in the field covered by this Directive. Article 3 This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union. Article 4 This Directive is addressed to the Member States. Done at Brussels, For the Council The President LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative Council Directive (EU) 2022/XXX of XX March 2023 amending Council Directive 2011/16/EU as regards mandatory automatic exchange of information in the field of taxation 1.2. Policy area(s) concerned Tax policy. 1.3. The proposal/initiative relates to: X a new action a new action following a pilot project/preparatory action the extension of an existing action a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective(s) The proposal aims at ensuring a fair and efficient functioning of the Internal Market by increasing overall tax transparency in the field of crypto-assets, benefiting tax authorities as well as users and service providers. This initiative also aims at safeguarding Member States’ tax revenues by extending and clarifying the provisions on administrative cooperation. The proposed rules should more specifically improve the ability of Member States to detect and counter tax fraud, tax evasion and tax avoidance. They should also contribute to deter non-compliance. 1.4.2. Specific objective(s) Specific objective The proposal aims at enhancing the relevant information available to tax administrations to perform their duties more effectively and to reinforce the general compliance with the provisions of Directive 2011/16/EU (hereinafter DAC); The initiative will ensure a level playing field across the Union since the DAC will require crypto-assets service providers (hereinafter CASPs) to report relevant information to Member States on crypto-transactions; The proposal will improve the deterrent effect through the reporting obligations which would lead to reduce the risk of tax evasion. There is evidence that taxpayers are aware of a higher probability of being caught for avoiding and evading taxes with automatic exchange of information measures in place. 1.4.3. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. Improving the existing provision should have positive impact on the efficient application of Directive 2011/16/EU on administrative cooperation. Addressing the current inefficiencies in a uniform fashion will ensure legal certainty and clarity. The reporting obligation with respect to the income earned by crypto-asset users aims to primarily inform tax authorities and enable them to assess tax due based on correct and complete information. This proposal will encompass reporting obligations and due diligence procedures for CASPs that would imply a compliance cost; however, these costs will be compensated by a higher-level playing field in the market, and the benefits derived from an increased legal certainty for all participants in the market. Not only will CASPs offer their services in a more stable market, but users will also perceive this market as a fairer and more secure market 1.4.4. Indicators of performance Specify the indicators for monitoring progress and achievements. Specific objectives Indicators Measurement tools Improve the ability of Member States to detect and contrast cross-border tax evasion Number of controls carried out based on data tax administrations gather via the initiative (either only or including these data) Yearly assessment of automatic exchange of information (source: Member States’ tax administrations) Improve Member States’ tax revenue collection Additional tax revenues secured thanks to the initiative, measured either as increase in tax base and/or increase in tax assessed Yearly assessment of automatic exchange of information (source: Member States’ tax administrations) Improve the deterrent effect through the reporting obligations and subsequent risk of detection. Qualitative assessment of the rate of crypto-asset users’ compliance. Yearly assessment of automatic exchange of information (source: Member States’ tax administrations) 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative CASPs will have to report information for tax purposes when they have users resident in the EU for tax purposes. In order to do so, CASPs will need to be registered in a central registry. An exemption to the registration is given to CASPs authorised under the Regulation on Markets in Crypto-Assets (hereinafter, MICA). After a CASP provides the information requested for the registration in a Member State, tax authorities report the information about such CASP to a central registry accessible to all Member States. For the purpose of the automatic exchange of information, the Member States will have to exchange the information required by this proposal with other Member States by means of a Central Directory accessible to all Member States. The Commission will have the task to provide Member States with the Central Directory and remains data processor with limited access. In general, the proposal will use the practical arrangements currently used under DAC. In terms of timing for setting up the Central Directory, like DAC3 and DAC6, Member States and the Commission would require some time after the adoption of the proposal to be able to put the systems in place to allow the exchange of information to occur between Member States. 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. Member States’ actions do not provide an efficient and effective solution to problems that are transnational in their essence. An EU approach appears preferable to avoid a patchwork of reporting requirements unilaterally implemented by some or all Member States. An action at EU level ensures coherence, reduces administrative burden for reporting entities and tax authorities and is more robust in relation to potential loopholes due to the volatile nature of the assets concerned. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past This initiative will implement a new exchange of information framework for crypto-assets. The initiative also seeks to improving and strengthening the D AC in general. From similar experiences in the past, this initiative will bring more transparency to the EU crypto-assets market from a tax perspective in terms of getting a fairer and more equitable fiscal system. MS tax authorities will have at their disposal a new tool to fight tax fraud and tax evasion and, ultimately, increasing the efficiency of their fiscal frameworks. 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments As stated in the Action Plan for Fair and Simple Taxation Supporting the Recovery Strategy (released on 15 July 2020), the Commission committed to table a legislative proposal setting out union rules to increase fiscal transparency on the crypto-assets market. The proposal will use the procedures, arrangements and IT tools already established or under development under the DAC. 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment Implementation costs for the initiative will be financed by the EU budget concerning only the central components for the system of automatic exchange of information. Otherwise, it will be for Member States to implement the measures envisaged. 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative limited duration in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY Financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and from YYYY to YYYY for payment appropriations. X unlimited duration Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY, followed by full-scale operation. 1.7. Management mode(s) planned X Direct management by the Commission by its departments, including by its staff in the Union delegations; by the executive agencies Shared management with the Member States Indirect management by entrusting budget implementation tasks to: third countries or the bodies they have designated; international organisations and their agencies (to be specified); the EIB and the European Investment Fund; bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation; public law bodies; bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they are provided with adequate financial guarantees; bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that are provided with adequate financial guarantees; persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. If more than one management mode is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section. Comments This proposal builds on the existing framework and systems for the automatic exchange of information using a Central Directory for advance cross-border rulings (‘DAC3’) and reportable cross-border tax arrangements (‘DAC6’) which were developed pursuant to Article 21 of Directive 2011/16/EU in the context of these previous amendments to the DAC. The Commission, in conjunction with Member States, shall develop standardised computerised forms and formats for information exchange through implementing measures. As regards the CCN network which will permit the exchange of information between Member States, the Commission is responsible for the development and operation of such a network and Member States will undertake to create the appropriate domestic infrastructure that will enable the exchange of information via the CCN network. 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. The Commission will evaluate the functioning of the intervention against the main policy objectives. Monitoring and evaluation will be carried out in alignment with the other elements of administrative cooperation. Member States will submit data on an annual basis to the Commission for the information outlined in the above Table on indicators of performance which will be used to monitor compliance with the proposal. Member States undertake to: - Communicate to the Commission a yearly assessment of the effectiveness of the automatic exchange of information in Directive referred to in Articles 8, 8a, 8aa, 8ab, 8ac and the proposed 8ad as well; - Provide a list of statistical data which is determined by the Commission in accordance with the procedure of Article 26(2) (implementing measures) for the evaluation of this Directive. - Communicate to the Commission annually the results of their assessment the effectiveness of administrative cooperation.In Article 27, the Commission has undertaken to submit a report on the application of the Directive every five years, which started counting following 1 January 2013. The results of this proposal (which amends the DAC) will be included in the report to the European Parliament and to the Council that will be issued by 1 January 2028. 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed The implementation of the initiative will rely on the competent authorities (tax administrations) of the Member States. They will be responsible for financing their own national systems and adapations necessary for the exchanges to take place with the Central Directory to be set up for the purposes of the proposal. The Commission will set up the infrastructure, including the Central Directory, that will allow exchanges to be made between Member States’ tax authorities. IT systems have been set up for the DAC which will be used for this initiative. The Commission will finance the systems needed to allow exchanges to take place, including the Central Directory, which will undergo the main elements of control being that for procurement contracts, technical verification of the procurement, ex-ante verification of commitments, and ex-ante verification of payments. 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them The proposed intervention will be based on a declarative system, which entails the risk of non-declaration or misdeclaration by CASPs in scope. Member States will be required to report relevant statistics to the Commission on an annual basis. In order to address the risk of non-compliance of CASPs, the proposal includes a new compliance framework. National tax authorities will be in charge of enforcing penalties and more generally of ensuring compliance with DAC8. Penalties are set up at a sufficiently high level to serve as deterrent. Furthermore, national tax administrations will be able to perform audits to detect and deter non-compliance. To monitor the proper application of the proposal, the Commission will have limited access to the Central Directory where Member States will exchange information on users’ transactions with crypto-assets reported under the proposal , as well as statistics . Fiscalis will support the internal control system, in accordance with Regulation (EU) 2021/847 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2021, by providing funds for the following: - Joint Actions (e.g. in the form of project groups); - The development of the technical specifications, including the XML Schema. The main elements of the control strategy are: Procurement contracts The control procedures for procurement defined in the Financial Regulation: any procurement contract is established following the established procedure of verification by the services of the Commission for payment, taking into account contractual obligations and sound financial and general management. Anti-fraud measures (controls, reports, etc.) are foreseen in all contracts concluded between the Commission and the beneficiaries. Detailed terms of reference are drafted and form the basis of each specific contract. The acceptance process follows strictly the TAXUD TEMPO methodology: deliverables are reviewed, amended if necessary and finally explicitly accepted (or rejected). No invoice can be paid without an "acceptance letter". Technical verification of procurement DG TAXUD performs controls of deliverables and supervises operations and services carried out by contractors. It also conducts quality and security audits of their contractors on a regular basis. Quality audits verify the compliance of the contractors' actual processes against the rules and procedures defined in their quality plans. Security audits focus on the specific processes, procedures and set-up. In addition to the above controls, DG TAXUD performs the traditional financial controls: Ex-ante verification of commitments All commitments in DG TAXUD are verified by the Head of the Finances and the HR business correspondent Unit. Consequently, 100% of the committed amounts are covered by the ex-ante verification. This procedure gives a high level of assurance as to the legality and regularity of transactions. Ex-ante verification of payments 100% of payments are verified ex-ante. Moreover, at least one payment (from all categories of expenditures) per week is randomly selected for additional ex-ante verification performed by the head of the Finances and HR business correspondent Unit. There is no target concerning the coverage, as the purpose of this verification is to check payments "randomly" in order to verify that all payments were prepared in line with the requirements. The remaining payments are processed according to the rules in force on a daily basis. Declarations of the Authorising Officers by Sub-Delegations (AOSD) All the AOSD sign declarations supporting the Annual Activity Report for the year concerned. These declarations cover the operations under the programme. The AOSD declare that the operations connected with the implementation of the budget have been executed in accordance with the principles of the sound financial management, that the management and control systems in place provided satisfactory assurance concerning the legality and regularity of the transactions and that the risks associated to these operations have been properly identified, reported and that mitigating actions have been implemented. 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) The controls established enable DG TAXUD to have sufficient assurance of the quality and regularity of the expenditure and to reduce the risk of non-compliance. The above control strategy measures reduce the potential risks below the target of 2% and reach all beneficiaries. Any additional measures for further risk reduction would result in disproportionately high costs and are therefore not envisaged. The overall costs linked to implementing the above control strategy – for all expenditures under Fiscalis 2027 programme – are limited to 1.6% of the total payments made. It is expected to remain at the same ratio for this initiative. The programme control strategy limits the risk of non-compliance to virtually zero and remains proportionate to the risks entailed. 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy. The European Anti-fraud Office (OLAF) may carry out investigations, including on-the-spot checks and inspections, in accordance with the provisions and procedures laid down in Regulation (EC) No 1073/1999 of the European Parliament and of the Council and Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 with a view to establishing whether there has been fraud, corruption or any other illegal activity affecting the financial interests of the Union in connection with a grant agreement or grant decision or a contract funded under this Regulation 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected Existing budget lines In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number : 03 04 01 00 Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation 1 - Single Market, Innovation and Digital Improving the proper functioning of the taxation systems Diff. NO NO NO NO New budget lines requested In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation [XX.YY.YY.YY] YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO 3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations 3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below: EUR million (to three decimal places) Heading of multiannual financial framework Number 1 Single Market, Innovation and Digital DG: TAXUD 2023 2024 2025 2026 2027 2028 TOTAL Operational appropriations Budget line 14.030100 Commitments (1a) 0.400 0.870 0.450 0.270 0.170 0.170 2.330 Payments (2a) 0.400 0.870 0.450 0.270 0.170 2.160 Budget line Commitments (1b) Payments (2b) Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes Budget line (3) TOTAL appropriations for DG TAXUD Commitments =1a+1b +3 0.400 0.870 0.450 0.270 0.170 0.170 2.330 Payments =2a+2b +3 0.400 0.870 0.450 0.270 0.170 2.160 Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’ This section should be filled in using the 'budget data of an administrative nature' to be firstly introduced in the Annex to the Legislative Financial Statement (Annex V to the internal rules), which is uploaded to DECIDE for interservice consultation purposes. EUR million (to three decimal places) 2023 2024 2025 2026 2027 TOTAL 2021 -2027 MFF DG: TAXUD Human resources 0.118 0.157 0.157 0.063 0.016 0,511 Other administrative expenditure 0.004 0.004 0.002 0.002 0.001 0,013 TOTAL DG TAXUD 0.122 0.161 0.159 0.065 0.017 0,524 TOTAL appropriations under HEADING 7 of the multiannual financial framework (Total commitments = Total payments) 0.122 0.161 0.159 0.065 0.017 0,524 EUR million (to three decimal places) 2023 2024 2025 2026 2027 TOTAL 2021 – 2027 MFF TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7 of the multiannual financial framework Commitments 0.522 1.031 0.609 0.335 0.187 2,684 Payments 0.122 0.561 1.029 0.515 0.287 2,514 TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7 of the multiannual financial framework 3.2.2. Estimated impact on operational appropriations  The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations  The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below: Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places) Indicate objectives and outputs 2023 2024 2025 2026 2027 2028 TOTAL OUTPUTS Type Average cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost Total No Total cost SPECIFIC OBJECTIVE No 1 … Specifications 0.400 0.400 0.800 Development 0.450 0.350 0.100 0.900 Maintenance 0.050 0.050 0.050 0.150 Support 0.020 0.060 0.060 0.060 0.200 Training 0.020 0.020 ITSM (Infrastructure, hosting, licences, etc.), 0.020 0.060 0.060 0.060 0.060 0.260 Subtotal for specific objective No 1 0.400 0.870 0.450 0.270 0.170 0.170 2.330 SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ... - Output Subtotal for specific objective No 2 TOTALS 0.400 0.870 0.450 0.270 0.170 0.170 2.330 3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations  The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature  The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below: EUR million (to three decimal places) Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL HEADING 7 of the multiannual financial framework 0.118 0.157 0.157 0.063 0.016 0,511 Human resources 0.004 0.004 0.002 0.002 0.001 0,013 Other administrative expenditure 0.122 0.161 0.159 0.065 0.017 0,524 Subtotal HEADING 7 of the multiannual financial framework TOTAL 0.122 0.161 0.159 0.065 0.017 0,524 Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources Other expenditure of an administrative nature Subtotal outside HEADING 7 of the multiannual financial framework TOTAL 0.122 0.161 0.159 0.065 0.017 0,524 The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. 3.2.3. 1 . Estimated requirements of human resources  The proposal/initiative does not require the use of human resources.  The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: 2023 2024 2025 2026 2027 Total Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 0.75 1 1 0.4 0.1 3.25 20 01 02 03 (Delegations) 01 01 01 01 (Indirect research) 01 01 01 11 (Direct research) Other budget lines (specify) External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE) 20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) 20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the delegations) XX 01 xx yy zz - at Headquarters - in Delegations 01 01 01 02 (AC, END, INT - Indirect research) 01 01 01 12 (AC, END, INT - Direct research) Other budget lines (specify) TOTAL 0.75 1 1 0.4 0.1 3.25 Estimate to be expressed in full time equivalent units XX is the policy area or budget title concerned. The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Description of tasks to be carried out: Officials and temporary staff Preparation of meetings and correspondence with Member States; work on forms, IT formats and the Central Directory; Commission of external contractors to do work on the IT system. External staff N/A 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework The proposal/initiative:  can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the Multiannual Financial Framework (MFF). Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding amounts. Please provide an excel table in the case of major reprogramming. requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation. Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned, the corresponding amounts, and the instruments proposed to be used. requires a revision of the MFF. Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts. 3.2.5. Third-party contributions The proposal/initiative:  does not provide for co-financing by third parties provides for the co-financing by third parties estimated below: Appropriations in EUR million (to three decimal places) Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Total Specify the co-financing body TOTAL appropriations co-financed 3.3. Estimated impact on revenue The proposal/initiative has no financial impact on revenue. The proposal/initiative has the following financial impact: on own resources on other revenue please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines EUR million (to three decimal places) Budget revenue line: Appropriations available for the current financial year Impact of the proposal/initiative Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected. Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other information). I LISA I lisa muudetakse järgmiselt. 1) I jagu muudetakse järgmiselt. A jaotist muudetakse järgmiselt: „i) sissejuhatav lõik ning alapunktid 1 ja 2 asendatakse järgmistega: A. Kui C–G jaotisest ei tulene teisiti, edastab iga aruandekohustuslik finantsasutus oma liikmesriigi päd evale asutusele järgmise teabe: sellises aruandekohustuslikus finantsasutuses peetava iga avaldatava konto kohta esitatakse järgmine teave: iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on konto omanik, nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (-liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning üksikisiku puhul sünniaeg ja -koht, ning see, kas konto omanik on esitanud kehtiva kinnituse; iga sellise ettevõtte puhul, kes on konto omanik ja mille kohta on pärast V, VI ja VII jao kohaste hoolsusmeetmete võtmist kindlaks tehtud, et tal on üks või mitu avaldatavast isikust kontrollivat isikut, ettevõtte nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (-liikmesriigid) ja maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (-liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning sünniaeg ja -koht, samuti roll(id), mille alusel iga avaldatav isik on ettevõtet kontrolliv isik, ning see, kas iga avaldatava isiku kohta on esitatud kehtiv kinnitus; kas konto on ühiskonto, sealhulgas ühiskonto omanike arv; kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent), konto liik ja see, kas konto on olemasolev või uus konto;“; ii) lisatakse järgmine alapunkt 6a: „6a) õiguslikust moodustisest investeerimisettevõttes oleva mis tahes osaluse puhul roll(id), mille alusel avaldatav isik on osaluse omanik, ning“. C jaotist muudetakse järgmiselt: „C. Olenemata A jaotise punktist 1 ei nõuta seoses iga avaldatava kontoga, mis on olemasolev konto, maksukohustuslasena registreerimise numbri (-numbrite) või sünniaja teatamist, kui aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides ei ole sellist maksukohustuslasena registreerimise numbrit (numbreid) või sünniaega ning siseriikliku õiguse ega liidu õigusaktidega ei nõuta aruandekohustuslikult finantsasutuselt nende andmete kogumist. Aruandekohustuslik finantsasutus peab aga tegema mõistlikke jõupingutusi, et saada teada olemasolevate kontodega seotud maksukohustuslasena registreerimise numbrid ja sünniajad teise kalendriaasta lõpuks pärast seda aastat, kui tehti kindlaks, et olemasolevad kontod on avaldatavad kontod, ning kui siseriikliku AML/KYC menetluskorra kohaselt peab aruandekohustuslik finantsasutus ajakohastama olemasoleva kontoga seotud teavet.“ Lisatakse F jaotis: „F. Olenemata A jaotise punkti 5 alapunktist b ja välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus otsustab kontode selgelt eristatava grupi suhtes teisiti, ei pea teatama finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulust, kui aruandekohustuslik finantsasutus teatab sellise finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulust vastavalt artiklile 8ad.“ VI jao punkti 2 alapunkt b asendatakse järgmisega: „b) Teha kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse AML/KYC menetluskorra kohaselt, tingimusel et see menetluskord on kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei ole õiguslikult kohustatud kohaldama AML/KYC menetluskorda, mis on kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849, tuleb tal kontrollivate isikute kindlaksmääramiseks kohaldada sisuliselt sarnaseid menetlusi.“ VII jakku lisatakse järgmine jaotis: „AA. Kinnituse ajutine puudumine. Erandlikel asjaoludel, kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa uue konto kohta kinnitust õigeks ajaks, et täita oma hoolsuskohustust ja aruandekohustust seoses aruandeperioodiga, mille jooksul konto avati, kohaldab aruandekohustuslik finantsasutus hoolsusmeetmeid olemasolevate kontode suhtes, kuni kinnitus on saadakse ja valideeritakse.“ VIII jagu muudetakse järgmiselt: jaotise A punktid 5, 6 ja 7 asendatakse järgmisega: „5. „Hoiustamisasutus“ – ettevõte, mis: võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase tegevuse käigus või hoiab klientide jaoks e-raha, e-raha tokeneid või keskpanga digiraha. 6. „Investeerimisettevõte“ – mis tahes ettevõte: kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest tegevustest või toimingutest kliendi eest või kliendi nimel: i) kauplemine rahaturuinstrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusetunnistused, tuletisväärtpaberid jne); välisvaluutaga; valuuta, intressimäärade ja indeksitega seotud instrumentidega; võõrandatavate väärtpaberitega või kaubafutuuridega; ii) individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine või iii) finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel või b) kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvara või avaldatava krüptovara investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte. Eeldatakse, et ettevõtte äritegevuseks on eelkõige üks või mitu A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud tegevustest, või ettevõtte brutotulu on eelkõige saadud finantsvarasse või avaldatavasse krüptovarasse investeerimisest, reinvesteerimisest või sellega kauplemisest A jaotise punkti 6 alapunkti b tähenduses, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud sellistest tegevustest, on vähemalt 50 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril, või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud. A jaotise punkti 6 alapunkti a punkti iii kohaldamisel ei hõlma mõiste „finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel“ selliste teenuste osutamist, millega tehakse vahetustehinguid kliendi eest või nimel. Mõiste „investeerimisettevõte“ ei hõlma ettevõtet, mis on aktiivne NFE seetõttu, et ettevõte vastab mõnele D jaotise punkti 8 alapunktide d–g kriteeriumile. Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas finantsasutuse mõiste määratlusega direktiivis (EL) 2015/849. 7. „Finantsvara“ hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat, osalust osaniku või tegeliku tulusaajana hajusa osanike ringiga või börsil noteeritud partnerluses või trustis; vekslit, võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga tõendavat dokumenti), osalust täis- või usaldusühingus, kaubalepingut, vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut, valuutavahetuslepingut, baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut, intressimäära alampiiri lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate vahetuslepingut, aktsiaindeksite vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid), kindlustuslepingut või annuiteedilepingut või mis tahes osalust (sh futuuri- või forvardleping või optsioon) väärtpaberis, avaldatavas krüptovaras, täis- või usaldusühingus, kaubalepingus, vahetuslepingus, kindlustuslepingus või annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara“ ei hõlma võlanõudeta otsest osalust kinnisvaras.“ A jaotisesse lisatakse järgmised punktid: „9. „E-raha“ – direktiivis 2009/110/EÜ määratletud e-raha. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei hõlma mõiste „e-raha“ toodet, mille ainus eesmärk on võimaldada rahaliste vahendite ülekandmist kliendilt teisele isikule vastavalt kliendi juhistele. Toodet ei looda üksnes rahaliste vahendite ülekandmise võimaldamiseks, kui ülekandva ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast ülekande võimaldamiseks juhiste saamist või, kui juhiseid ei ole saadud, hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast rahaliste vahendite saamist. 10. Mõiste „e-raha token“ – määruses XXX määratletud e-raha token. 11. „Usaldusraha“ – jurisdiktsiooni ametlik vääring, mille on emiteerinud jurisdiktsioon või jurisdiktsiooni määratud keskpank või rahaasutus ja mis on füüsiliste pangatähtede või müntide või erineva digitaalse raha kujul, sealhulgas pangareservid, kommertspangaraha, e-raha tooted ja keskpanga digiraha. 12. „Keskpanga digiraha“ – keskpanga või muu rahaasutuse emiteeritud mis tahes digitaalne usaldusraha. 13. „Krüptovara“ – määruses XXX määratletud krüptovara. 14. „Avaldatav krüptovara“ – mis tahes krüptovara, mis ei ole keskpanga digiraha, e-raha, e-raha token, või mis tahes krüptovara, mille kohta aruandev krüptovarateenuse osutaja on nõuetekohaselt kindlaks teinud, et seda ei saa kasutada maksete tegemiseks või investeerimiseks. 15. „Vahetustehing“ – mis tahes avaldatava krüptovara ja usaldusraha vaheline vahetus; krüptovara ühe või mitme vormi vaheline vahetus.“ B jaotise punkti 1 alapunkt a asendatakse järgmisega: „1) „Mittearuandekohustuslik finantsasutus“ – mis tahes finantsasutus, mis on: valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon või keskpank, välja arvatud: i) seoses maksega, mis tuleneb kohustusest seoses sellist liiki finantsäritegevusega, millega tegeleb kindlaksmääratud kindlustusandja, hoidmisasutus või hoiustamisasutus; või ii) seoses keskpanga digiraha hoidmisega nende kontoomanike jaoks, kes ei ole finantsasutused, valitsusüksused, rahvusvahelised organisatsioonid ega keskpangad. C jaotise punkt 2 asendatakse järgmisega: „2. Mõiste „hoiusekonto“ hõlmab äri-, tšeki-, säästu-, tähtajalist või sissemaksekontot või kontot, mida kinnitab hoiuse, sissemakse või investeeringu kohta antud tunnistus, võlakiri või muu selline instrument, ja mida hoiustamisasutus hooldab. Hoiusekonto hõlmab ka: summat, mida kindlustusandja hoiab tagatud investeerimislepingu või muu sellise lepingu alusel, millelt ta maksab või arvestab intressi; konto või nominaalkonto, mis esindab kogu kliendi kasuks hoitavat e-raha või kõiki e-raha tokeneid, ning konto, kus hoitakse kliendi jaoks ühte või mitut keskpanga digivääringut.“ C jaotise punktid 9 ja 10 asendatakse järgmisega: „9. „Olemasolev konto“ – finantskonto, mida aruandekohustuslik finantsasutus hoiab 31. detsembri 2015. aasta seisuga või, kui kontot käsitatakse finantskontona üksnes direktiivi 2011/16/EL muudatuste tõttu, alates 1. jaanuarist 2024; konto omaniku mis tahes finantskonto, sõltumata kuupäevast, mil selline finantskonto avati, kui: i) konto omanikul on aruandekohustuslikus finantsasutuses (või aruandekohustusliku finantsasutusega samas liikmesriigis asuvas seotud ettevõttes) ka finantskonto, mis on C jaotise punkti 9 alapunkti a kohaselt olemasolev konto; ii) aruandekohustuslik finantsasutus (ja vajaduse korral aruandekohustusliku finantsasutusega samas liikmesriigis asuv seotud ettevõte) käsitab mõlemat eespool nimetatud finantskontot ja mis tahes muid konto omaniku finantskontosid, mida on alapunkti b kohaselt olemasolevad kontod, ühe finantskontona, et täita VII jao A jaotises sätestatud teadmisnõuete standardeid ja määrata kontode künniste kohaldamisel kindlaks mis tahes finantskontode jääk või väärtus; iii) sellise finantskonto puhul, mille suhtes rakendatakse AML/KYC menetluskorda, on andekohustuslikul finantsasutusel lubatud kohaldada finantskonto suhtes AML/KYC menetluskorda, tuginedes punkti C alapunkti 9 alapunktis a kirjeldatud olemasoleva konto suhtes kohaldatud AML/KYC menetluskorrale, ning iv) finantskonto avamine ei nõua konto omaniku poolt uue, täiendava või muudetud klienditeabe esitamist, välja arvatud käesoleva direktiivi eesmärkidel. 10. „Uus konto“ – aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav finantskonto, mis avati 1. jaanuaril 2016 või, kui seda kontot käsitatakse finantskontona üksnes direktiivi 2011/16/EL muudatustest tulenevalt, 1. jaanuaril 2024 või hiljem.“; punkti 17 alapunktile e lisatakse järgmine punkt: „v) äriühingu asutamine või kapitali suurendamine, kui konto vastab järgmistele nõuetele: kontot kasutatakse üksnes selliste vahendite hoidmiseks, mida kasutatakse äriühingu asutamiseks või kapitali suurendamiseks vastavalt seadusele; kõik kontol olevad summad külmutatakse seni, kuni aruandekohustuslik finantsasutus saab sõltumatu kinnituse äriühingu asutamise või kapitali suurendamise kohta; pärast äriühingu asutamist või kapitali suurendamist konto suletakse või muudetakse äriühingu nimel olevaks kontoks; kõik tagasimaksed, mis tulenevad äriühingu ebaõnnestunud asutamisest või kapitali ebaõnnestunud suurendamisest ning millest on maha arvatud teenuseosutaja tasud ja samalaadsed tasud, tehakse üksnes isikutele, kes need summad maksid, ning kontot ei ole avatud rohkem kui 12 kuud tagasi.“ C jaotise punkti 17 lisatakse alapunkt ee: „ee) hoiusekonto, mis esindab kogu kliendi kasuks hoitavat e-raha või kõiki e-raha tokeneid, kui konto 90 päeva päevalõpu kogujäägi libisev keskmine või väärtus mis tahes 90 järjestikuse päeva jooksul ei ületanud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kordagi 10 000 USA dollarit.“ D jaotise punkt 2 asendatakse järgmisega: „2) „Avaldatav isik“ – liikmesriigi isik, kes ei ole i) ettevõte, mille aktsiate või osadega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul; ii) ettevõte, mis on alapunktis i kirjeldatud ettevõttega seotud ettevõte; iii) valitsusüksus; iv) rahvusvaheline organisatsioon; v) keskpank ega vi) finantsasutus.“ E jaotisesse lisatakse punkt 7: „7) „Identimisteenus“ – elektrooniline protsess, mille liikmesriik teeb aruandekohustuslikule finantsasutusele tasuta kättesaadavaks, et teha kindlaks konto omaniku või kontrolliva isiku isik ja maksuresidentsus.“ IX jakku lisatakse järgmine lõik: „Käesoleva jao punktis 2 osutatud andmed jäävad kättesaadavaks mitte kauemaks kui vajalik, kuid igal juhul mitte lühemaks ajaks kui viis aastat, et käesoleva direktiivi eesmärke oleks võimalik saavutada; “. Lisatakse järgmine XI jagu: „XI jagu Üleminekumeetmed I jao A jaotise punkti 1 alapunkti b ja punkti 6a kohaselt tuleb iga avaldatava konto kohta, mida aruandekohustuslik finantsasutus peab alates 1. jaanuarist 2024, ja aruandlusperioodide kohta, mis lõpevad teisel kalendriaastal pärast seda kuupäeva, esitada teave rolli(de) kohta, millest tulenevalt on iga avaldatav isik ettevõtte kontrolliv isik või osaluse omanik, üksnes juhul, kui selline teave on kättesaadav aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavates elektroonilist otsingut võimaldavates andmetes.“ II LISA V lisa muudetakse järgmiselt. I jao C jaotisesse lisatakse järgmine punkt: „10. „Identimisteenus“ – elektrooniline protsess, mille liikmesriik teeb aruandvale platvormihaldurile tasuta kättesaadavaks, et teha kindlaks müüja isik ja maksuresidentsus.“ II jao B jaotise punkt 3 asendatakse järgmisega: „3. Olenemata B jaotise punktidest 1 ja 2 ei ole aruandev platvormihaldur kohustatud koguma B jaotise punkti 1 alapunktides b–e ning B jaotise punkti 2 alapunktides b–f osutatud teavet, kui ta tugineb müüja isiku ja residentsuse kohta antud otsesele kinnitusele, mis on saadud liikmesriigi või liidu poolt müüja isiku ja maksuresidentsuse tuvastamiseks kättesaadavaks tehtud identimisteenuse kaudu. Kui aruandev platvormihaldur tugines avaldatava müüja isiku ja maksuresidentsuse kindlakstegemiseks identimisteenusele, tuleb esitada tema nimi, identimisteenuse tunnus ja väljastav liikmesriik.“ IV jao F jaotise punkti 5 sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega: „5. Ühekordse registreerimise järgne liikmesriik kustutab aruandva platvormihalduri keskregistrist järgmistel juhtudel:“ III LISA „VI LISA HOOLSUSMEETMED, ARUANDLUSNÕUDED JA MUUD NÕUDED ARUANDVATELE KRÜPTOVARATEENUSE OSUTAJATELE Käesolevas lisas on sätestatud hoolsusmeetmed, aruandlusnõuded ja muud nõuded, mida aruandvad krüptovarateenuse osutajad peavad kohaldama, et võimaldada liikmesriikidel edastada automaatse teabevahetuse teel käesoleva direktiivi artiklis 8ad osutatud teavet. Käesolevas lisas kirjeldatakse ka norme ja haldusmenetlusi, mis peavad liikmesriikides kehtima, et tagada lisas esitatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete tõhus rakendamine ja täitmine. I JAGU ARUANDVA KRÜPTOVARATEENUSE OSUTAJA KOHUSTUSED A. IV jao B jaotise punktis 3 määratletud aruandva krüptovarateenuse osutaja suhtes kohaldatakse liikmesriigis II ja III jaos sätestatud hoolsuskohustust ja aruandlusnõudeid, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja on: määruse XX kohaselt tegevusloa saanud ettevõte; ettevõte või üksikisik, kes on liikmesriigi maksuresident; ettevõte, mis a) on asutatud või mille tegevus on korraldatud liikmesriigi õiguse alusel ja b) on liikmesriigis juriidiline isik või on kohustatud esitama liikmesriigi maksuhaldurile ettevõtte tulu kohta maksudeklaratsiooni või maksuteabe deklaratsiooni; liikmesriigist juhitav ettevõte või ettevõte või üksikisik, kelle tavapärane tegevuskoht on liikmesriigis ja kes ei ole eritingimustele vastav liiduväline aruandev krüptovarateenuse osutaja, või ettevõte või üksikisik, kes on liiduvälise jurisdiktsiooni maksuresident. B. Aruandva krüptovarateenuse osutaja suhtes kohaldatakse liikmesriigis II ja III jaos ette nähtud hoolsuskohustust ja aruandlusnõudeid vastavalt A jaotisele seoses avaldatavate tehingutega, mis on tehtud liikmesriigis asuva filiaali kaudu. C. Aruandev krüptovarateenuse osutaja, kes on ettevõte, ei pea täitma II ja III jaos sätestatud hoolsuskohustust ja aruandlusnõudeid A jaotise punktide 3, 4 või 5 kohaldamisel asjaomases liikmesriigis, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja täidab neid nõudeid mõnes teises liikmesriigis, kuna ta on selle liikmesriigi maksuresident. D. Aruandev krüptovarateenuse osutaja, kes on ettevõte, ei pea täitma II ja III jaos sätestatud hoolsuskohustust ja aruandlusnõudeid A jaotise punktide 4 või 5 kohaldamisel asjaomases liikmesriigis, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja täidab neid nõudeid mõnes teises liikmesriigis seetõttu, et ta on ettevõte, mis a) on asutatud või mille tegevus on korraldatud selle teise liikmesriigi õiguse alusel ja b) on selles teises liikmesriigis juriidiline isik või on kohustatud esitama selle liikmesriigi maksuhaldurile ettevõtte tulu kohta maksudeklaratsiooni või maksuteabe deklaratsiooni. E. Aruandev krüptovarateenuse osutaja, kes on ettevõte, ei pea täitma II ja III jaos sätestatud hoolsuskohustust ja aruandlusnõudeid A jaotise punkti 5 kohaldamisel asjaomases liikmesriigis, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja täidab neid nõudeid mõnes teises liikmesriigis, kuna teda juhitakse sellisest liikmesriigist. F. Aruandev krüptovarateenuse osutaja, kes on ettevõte, ei pea täitma II ja III jaos sätestatud hoolsuskohustust ja aruandlusnõudeid A jaotise punkti 6 kohaldamisel asjaomases liikmesriigis, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja täidab neid nõudeid mis tahes muus eritingimustele vastavas liiduvälises jurisdiktsioonis, kuna teda juhitakse sellisest eritingimustele vastavast liiduvälisest jurisdiktsioonist. G. Aruandev krüptovarateenuse osutaja, kes on üksikisik, ei pea täitma II ja III jaos sätestatud hoolsuskohustust ja aruandlusnõudeid A jaotise punkti 5 kohaldamisel asjaomases liikmesriigis, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja täidab neid nõudeid mõnes teises liikmesriigis, kuna ta on selle liikmesriigi maksuresident. H. Aruandev krüptovarateenuse osutaja, kes on üksikisik, ei pea täitma II ja III jaos sätestatud hoolsuskohustust ja aruandlusnõudeid A jaotise punkti 6 kohaldamisel asjaomases liikmesriigis, kui aruandev krüptovarateenuse osutaja täidab neid nõudeid mis tahes muus eritingimustele vastavas liiduvälises jurisdiktsioonis, kuna ta on sellise eritingimustele vastava liiduvälise jurisdiktsiooni maksuresident. I. Aruandev krüptovarateenuse osutaja ei pea täitma II ja III jaos sätestatud hoolsuskohustust ja aruandlusnõudeid seoses avaldatavate tehingutega, mida ta teeb mõnes teises liikmesriigis asuva filiaali kaudu, kui see filiaal täidab neid nõudeid selles liikmesriigis. J. Aruandev krüptovarateenuse osutaja ei pea täitma II ja III jaos sätestatud hoolsuskohustust ja aruandlusnõudeid A jaotise punktides 2, 3, 4, 5 või 6 kohaldamisel asjaomases liikmesriigis, kui ta on esitanud liikmesriigile selle liikmesriigi määratud vormis teatise, milles kinnitatakse, et aruandev krüptovarateenuse osutaja täidab neid nõudeid mõne teise liikmesriigi eeskirjade alusel vastavalt kriteeriumidele, mis on sisuliselt sarnased A jaotise vastavate punktidega 2, 3, 4, 5 või 6. K. Aruandev krüptovarateenuse osutaja ei pea täitma II ja III jaos sätestatud hoolsuskohustust ja aruandlusnõudeid A jaotise punkti 1 kohaldamisel asjaomases liikmesriigis, kui ta on esitanud liikmesriigile selle liikmesriigi määratud vormis teatise, milles kinnitatakse, et aruandev krüptovarateenuse osutaja täidab neid nõudeid tingimustele vastavate pädevate asutuste kehtiva kokkuleppe sätete alusel vastavalt artikli 8ad lõike 11 kohasele samaväärsust kinnitavale otsusele, mis on hõlmatud tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkuleppega. II JAGU ARUANDLUSNÕUDED A. Aruandev krüptovarateenuse osutaja I jao A jaotise tähenduses esitab talle tegevusloa väljastanud liikmesriigi, maksuresidentsuse liikmesriigi või registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele käesoleva jao B jaotises sätestatud teabe hiljemalt avaldatava tehingu tegemise kalendriaastale või muule asjakohasele aruandlusperioodile järgneva aasta 31. jaanuariks. B. Aruandev krüptovarateenuse osutaja esitab iga asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta, võttes arvesse I jaos sätestatud aruandva krüptovarateenuse osutaja kohustusi ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmeid, tema krüptovara kasutajate kohta, kes on avaldatavad kasutajad või kellel on avaldatavatest isikutest kontrollivad isikud, järgmise teabe: iga avaldatava kasutaja nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (-liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ja üksikisiku puhul sünniaeg ja -koht ning ettevõtte puhul, kelle kohta on pärast III jaos sätestatud hoolsusmeetmete rakendamist kindlaks tehtud, et tal on üks või mitu avaldatavast isikust kontrollivat isikut, nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (-liikmesriigid) ja maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (-liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning sünniaeg ja -koht, samuti roll(id), mille alusel iga avaldatav isik on ettevõtet kontrolliv isik; aruandva krüptovarateenuse osutaja nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number, individuaalne identifitseerimisnumber (kui see on olemas) ning juriidilise isiku ülemaailmne tunnus; iga avaldatava krüptovara kohta, millega seoses on aruandev krüptovarateenuse osutaja asjaomasel kalendriaastal või muul asjakohasel aruandlusperioodil teinud avaldatavaid tehinguid, kui see on asjakohane: avaldatava krüptovara liigi täielik nimi; makstud brutosumma, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv usaldusvääringus toimunud omandamiste osas; saadud kogusumma, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv usaldusraha vääringus toimunud võõrandamiste osas; õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv muus avaldatavas krüptovaras toimunud omandamiste osas; õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv muus avaldatavas krüptovaras toimunud müügitehingute osas; õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate jaemakse tehingute arv; õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, jaotatuna ülekandeliikide kaupa, kui see on aruandva krüptovarateenuse osutajale teada, avaldatavale kasutajale tehtud ülekannete osas, mis ei ole hõlmatud A jaotise punkti 3 alapunktidega b ja d; õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, jaotatuna ülekandeliikide kaupa, kui see on aruandva krüptovarateenuse osutajale teada, avaldatava kasutaja tehtud ülekannete osas, mis ei ole hõlmatud A jaotise punkti 3 alapunktidega c, e ja f, ning õiglane turuväärtus kokku ning aruandva krüptovarateenuse osutaja poolt hajusraamatu aadressidele, mis teadaolevalt ei ole seotud krüptovarateenuse osutaja või finantseerimisasutusega, tehtud ülekannete ühikute koguarv. B jaotise punkti 3 alapunktide b ja c kohaldamisel esitatakse makstud või saadud summa selle usaldusraha vääringus, milles see maksti või saadi. Kui summad maksti või saadi mitmes usaldusraha vääringus, esitatakse summad ühes vääringus, konverteerituna iga avaldatava tehingu ajal sellisel viisil, mida aruandev krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab. B jaotise punkti 3 alapunktide d–i kohaldamisel määratakse õiglane turuväärtus kindlaks ja esitatakse ühes vääringus, mida hinnatakse iga avaldatava tehingu ajal sellisel viisil, mida aruandev krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab. Esitatud teabes tuleb ära näidata usaldusraha vääring, milles iga summa on märgitud. C. Punktis 3 loetletud teave esitatakse selle kalendriaasta 31. jaanuariks, mis järgneb aastale, mida teave käsitleb. Esimene teave asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta tuleb esitada alates 1. jaanuarist 2026. D. Olenemata käesoleva jao C jaotisest ei nõuta aruandvalt krüptovarateenuse osutajalt I jao A jaotise punkti 6 tähenduses käesoleva jao B jaotises sätestatud teabe esitamist nende eritingimustele vastavate avaldatavate tehingute kohta, mis on hõlmatud tingimustele vastavate pädevate asutuste kehtiva kokkuleppega, milles on juba ette nähtud samaväärse teabe automaatne vahetamine liikmesriigiga nende avaldatavate kasutajate kohta, kelle asukoht on selles liikmesriigis. III JAGU HOOLSUSMEETMED A. Krüptovara kasutajat käsitatakse avaldatava kasutajana alates kuupäevast, mil ta käesolevas jaos kirjeldatud hoolsusmeetmete kohaselt avaldatava kasutajana tuvastatakse. A. Üksikisikust krüptovara kasutajate hoolsusmeetmed Selleks et teha kindlaks, kas üksikisikust krüptovara kasutaja on avaldatav kasutaja, kohaldatakse järgmisi meetmeid. Kui aruandev krüptovarateenuse osutaja loob 12 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest ärisuhte üksikisikust krüptovara kasutajaga või olemasoleva üksikisikust krüptovara kasutajaga, peab ta saama kinnituse, mis võimaldab tal kindlaks teha üksikisikust krüptovara kasutaja maksuresidentsuse(d) ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille ta on saanud, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaselt kogutud dokumentide põhjal. Kui mis tahes hetkel muutuvad üksikisikust krüptovara kasutajaga seotud asjaolud, mille tõttu aruandev krüptovarateenuse osutaja teab või tal on põhjust teada, et algne kinnitus on ebaõige või ebausaldusväärne, ei või aruandev krüptovarateenuse osutaja tugineda algsele kinnitusele ning peab saama kehtiva kinnituse või põhjendatud selgituse ning vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad algse kinnituse kehtivust. B. Ettevõttest krüptovara kasutaja hoolsusmeetmed Selleks et teha kindlaks, kas ettevõttest krüptovara kasutaja on avaldatav kasutaja või ettevõte, mis ei ole vabastatud isik ega aktiivne ettevõte, kus on üks või mitu avaldatavast isikust kontrollivat isikut, kohaldatakse järgmisi menetlusi. Selle kindlakstegemine, kas ettevõttest krüptovara kasutaja on avaldatav isik. Kui aruandev krüptovarateenuse osutaja loob ärisuhte ettevõttest krüptovara kasutajaga, peab ta saama kinnituse (juba olemasoleva ettevõttest krüptovara kasutaja puhul 12 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist), mis võimaldab tal kindlaks teha ettevõttest krüptovara kasutaja maksuresidentsuse(d) ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille ta on saanud, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaselt kogutud dokumentide põhjal. Kui ettevõttest krüptovara kasutaja tõendab, et tal ei ole maksuresidentsust, võib aruandev krüptovarateenuse osutaja tugineda ettevõttest krüptovara kasutaja residentsuse kindlaksmääramisel tegeliku juhtimise kohale või peakontori aadressile. Kui kinnitusest nähtub, et ettevõttest krüptovara kasutaja on liikmesriigi resident, käsitab aruandev krüptovarateenuse osutaja ettevõttest krüptovara kasutajat avaldatava kasutajana, välja arvatud juhul, kui ta teeb kinnituse või tema käsutuses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal põhjendatult kindlaks, et ettevõttest krüptovara kasutaja on vabastatud isik. Selle kindlakstegemine, kas ettevõttel on üks või mitu avaldatavast isikust kontrollivat isikut. Ettevõttest krüptovara kasutaja puhul, kes ei ole vabastatud isik, teeb aruandev krüptovarateenuse osutaja kindlaks, kas tal on üks või mitu avaldatavast isikust kontrollivat isikut, välja arvatud juhul, kui ta teeb ettevõttest krüptovara kasutaja kinnituse alusel kindlaks, et ettevõttest krüptovara kasutaja on aktiivne ettevõte. Ettevõttest krüptovara kasutajat kontrollivate isikute kindlaksmääramine. Ettevõttest krüptovara kasutajat kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandev krüptovarateenuse osutaja tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse hoolsusmeetmete kohaselt, tingimusel et need meetmed on kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849. Kui aruandev krüptovarateenuse osutaja ei ole õiguslikult kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid, mis on kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849, tuleb tal kohaldada kontrollivate isikute kindlaksmääramiseks sisuliselt sarnaseid menetlusi. Selle kindlakstegemine, kas ettevõttest krüptovara kasutajat kontrolliv isik on avaldatav isik. Et teha kindlaks, kas kontrolliv isik on avaldatav isik, tugineb aruandev krüptovarateenuse osutaja ettevõttest krüptovara kasutaja või asjaomase kontrolliva isiku kinnitusele, mis võimaldab tal kindlaks teha kontrolliva isiku maksuresidentsuse(d) ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille ta on saanud, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaselt kogutud dokumentide põhjal. Kui mis tahes hetkel muutuvad ettevõttest krüptovara kasutajaga seotud asjaolud, mille tõttu aruandev krüptovarateenuse osutaja teab või tal on põhjust teada, et algne kinnitus on ebaõige või ebausaldusväärne, ei või aruandev krüptovarateenuse osutaja tugineda algsele kinnitusele ning peab saama kehtiva kinnituse või põhjendatud selgituse ning vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad algse kinnituse kehtivust. C. Nõuded kinnituse kehtivusele Üksikisikust krüptovara kasutaja või kontrolliva isiku antud kinnitus on kehtiv üksnes juhul, kui see on üksikisikust krüptovara kasutaja või kontrolliva isiku poolt allkirjastatud või muul viisil kinnitatud, see on kuupäevastatud hiljemalt kättesaamise kuupäeval ja see sisaldab üksikisikust krüptovara kasutaja või kontrolliva isiku kohta järgmist teavet: ees- ja perekonnanimi; elukoha aadress; residentsuse liikmesriik (-liikmesriigid); iga avaldatava isiku puhul kõik liikmesriigi maksukohustuslasena registreerimise numbrid; sünnikuupäev. Ettevõttest krüptovara kasutaja antud kinnitus on kehtiv üksnes juhul, kui see on ettevõttest krüptovara kasutaja poolt allkirjastatud või muul viisil kinnitatud, see on kuupäevastatud hiljemalt kättesaamise kuupäeval ja see sisaldab ettevõttest krüptovara kasutaja kohta järgmist teavet: ärinimi; aadress; residentsuse liikmesriik (-liikmesriigid); iga avaldatava isiku puhul kõik liikmesriigi maksukohustuslasena registreerimise numbrid; ettevõttest krüptovara kasutaja puhul, kes ei ole aktiivne ettevõte ega vabastatud isik, C jaotise punktis 1 loetletud teave iga ettevõttest krüptovara kasutajat kontrolliva isiku kohta, samuti roll(id), mille alusel iga avaldatav isik on ettevõtet kontrolliv isik, kui seda ei ole juba hoolsusmeetmete kohaselt kindlaks tehtud; kui see on kohaldatav, siis teave kriteeriumide kohta, millele ta vastab, et teda saaks käsitada aktiivse ettevõttena või vabastatud isikuna. Olenemata C jaotise punktidest 1 ja 2 ei nõuta aruandvalt krüptovarateenuse osutajalt C jaotise lõike 1 punktides b–e ja C lõike 2 punktides b–f osutatud teabe kogumist, kui ta tugineb krüptovara kasutaja isiku ja residentsuse kohta liikmesriigi või liidu poolt krüptovara kasutaja isiku ja maksuresidentsuse tuvastamiseks kättesaadavaks tehtud identimisteenuse kaudu saadud krüptovara kasutaja poolt antud kinnitusele; kui aruandev platvormihaldur tugines aruandlusega hõlmatud krüptovara kasutaja isiku ja maksuresidentsuse kindlakstegemiseks identimisteenusele, tuleb esitada tema nimi, identimisteenuse tunnus ja väljastav liikmesriik. D. Üldised hoolsumeetmed Aruandev krüptovarateenuse osutaja, kes on käesoleva direktiivi tähenduses ka finantsasutus, võib käesolevas jaos sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamisel tugineda käesoleva direktiivi I lisa IV ja VI jao kohaselt rakendatud hoolsusmeetmetele. Aruandev krüptovarateenuse osutaja võib tugineda ka muul maksustamise eesmärgil juba saadud kinnitusele, kui selline kinnitus vastab käesoleva jao C jaotise nõuetele. Aruandev krüptovarateenuse osutaja võib käesolevas III jaos sätestatud hoolsuskohustuse täitmisel tugineda kolmandale isikule, kuid vastutus nende kohustuste täitmise eest jääb aruandvale krüptovarateenuse osutajale. IV JAGU MÄÄRATLETUD MÕISTED Kasutatakse järgmisi mõisteid. A. Avaldatav krüptovara „Krüptovara“ – määruses XXX määratletud krüptovara. „Keskpanga digiraha“ – keskpanga või muu rahaasutuse emiteeritud mis tahes digitaalne usaldusraha. „Keskpank“ – institutsioon, mis on seadusega asutatud või valitsuse heakskiidetud põhiline asutus, välja arvatud jurisdiktsiooni valitsus ise, mis väljastab maksevahendina ringlusse laskmiseks mõeldud instrumente. Selline institutsioon võib hõlmata ametit, mis on jurisdiktsiooni valitsusest eraldiseisev, hoolimata sellest, kas see kuulub täielikult või osaliselt jurisdiktsioonile või mitte. „Avaldatav krüptovara“ – mis tahes krüptovara, mis ei ole keskpanga digiraha, e-raha, e-raha token ega mis tahes krüptovara, mille kohta aruandev krüptovarateenuse osutaja on nõuetekohaselt kindlaks teinud, et seda ei saa kasutada maksete tegemiseks või investeerimiseks. „E-raha“ – direktiivis 2009/110/EÜ määratletud e-raha. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei hõlma mõiste „e-raha“ toodet, mille ainus eesmärk on võimaldada rahaliste vahendite ülekandmist kliendilt teisele isikule vastavalt kliendi juhistele. Toodet ei looda üksnes rahaliste vahendite ülekandmise võimaldamiseks, kui ülekandva ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast ülekande võimaldamiseks juhiste saamist või, kui juhiseid ei ole saadud, hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast rahaliste vahendite saamist. „E-raha token“ – määruses XXX määratletud e-raha token. „Hajusraamatu tehnoloogia (DLT)“ – määruses XXX määratletud hajusraamatu tehnoloogia või DLT. B. Aruandev krüptovarateenuse osutaja „Aruandev krüptovarateenuse osutaja“ – aruandev krüptovarateenuse osutaja, nagu on määratletud määruses XXX. „Krüptovaraettevõtja“ – isik, kes osutab krüptovarateenuseid ja kes ei ole krüptovarateenuse osutaja. „Aruandev krüptovarateenuse osutaja“ – iga krüptovarateenuse osutaja ja mis tahes krüptovaraettevõtja, kes osutab üht või mitut krüptovarateenust, mis võimaldab avaldatavatel kasutajatel teha vahetustehingu, ja kes ei ole eritingimustele vastav liiduväline aruandev krüptovarateenuse osutaja. „Krüptovarateenused“ – määruses XXX määratletud krüptovarateenused, sealhulgas panustamine ja laenamine. C. Avaldatav tehing „Avaldatav tehing“ – vahetustehing ning avaldatavate krüptovarade ülekandmine. „Vahetustehing“ – mis tahes avaldatava krüptovara ja usaldusraha vaheline vahetus ning ühe või mitme krüptovara vaheline vahetus. „Eritingimustele vastav avaldatav tehing“ – kõik avaldatavad tehingud, mis on hõlmatud automaatse teabevahetusega tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkuleppe alusel. „Avaldatav jaemakse tehing“ – avaldatavate krüptovarade ülekandmine kaupade või teenuste eest, mille väärtus ületab 50 000 eurot. „Ülekanne“ – tehing, millega kantakse avaldatav krüptovara üle ühe krüptovara kasutaja krüptovara aadressilt või kontolt või krüptovara aadressile või kontole, välja arvatud aadress või konto, mida aruandev krüptovarateenuse osutaja ei halda selle krüptovara kasutaja nimel, kui aruandval krüptovarateenuse osutajal ei ole tehingu ajal tema valduses oleva teabe põhjal võimalik kindlaks teha, et tehing on vahetustehing. „Usaldusraha“ – jurisdiktsiooni ametlik vääring, mille on emiteerinud jurisdiktsioon või jurisdiktsiooni määratud keskpank või rahaasutus ja mis on füüsiliste pangatähtede või müntide või erineva digitaalse raha kujul, sealhulgas pangareservid või keskpanga digiraha. See mõiste hõlmab ka kommertspangaraha ja e-raha tooteid (sealhulgas e-raha ja e-raha tokenid). D. Avaldatav kasutaja „Avaldatav kasutaja“ – krüptovara kasutaja, kes on liikmesriigi residendist avaldatav isik. „Krüptovara kasutaja“ – üksikisik või ettevõte, kes on avaldatavate tehingute tegemisel aruandva krüptovarateenuse osutaja klient. Üksikisikut või ettevõtet (välja arvatud finantsasutus või aruandev krüptovarateenuse osutaja), kes tegutseb krüptovara kasutajana teise isiku kasuks või nimel kui agent, hoidmisühing, volitatu, allkirjaõiguslik isik, investeerimisnõustaja või vahendaja, ei käsitata krüptovara kasutajana, vaid krüptovara kasutajaks loetakse eespool nimetatud teist isikut või ettevõtet. Kui aruandev krüptovarateenuse osutaja osutab kauplejale või tema nimel teenust avaldatava jaemakse tehingu tegemiseks, käsitab aruandev krüptovarateenuse osutaja ka klienti, kes on kaupleja sõlmitud avaldatava jaemakse tehingu teine pool, sellise avaldatava jaemakse tehinguga seoses krüptovara kasutajana, tingimusel et aruandev krüptovarateenuse osutaja on riigisiseste rahapesuvastaste õigusnormide kohaselt kohustatud kõnealuse avaldatava jaemakse tehingu puhul kontrollima kliendi isikusamasust. „Üksikisikust krüptovara kasutaja“ – krüptovara kasutaja, kes on üksikisik. „Olemasolev üksikisikust krüptovara kasutaja“ – üksikisikust krüptovara kasutaja, kellel on ärisuhe aruandva krüptovarateenuse osutajaga 31. detsembri 2025. aasta seisuga. „Ettevõttest krüptovara kasutaja“ – krüptovara kasutaja, kes on ettevõte. „Olemasolev ettevõttest krüptovara kasutaja“ – ettevõttest krüptovara kasutaja, kellel on ärisuhe aruandva krüptovarateenuse osutajaga 31. detsembri 2025. aasta seisuga. „Avaldatav isik“ – liikmesriigi isik, kes ei ole vabastatud isik. „Liikmesriigi isik“ – iga liikmesriigi puhul ettevõte või üksikisik, kes on mis tahes teise liikmesriigi resident selle teise liikmesriigi maksualaste õigusaktide kohaselt, või sellise surnud isiku pärandvara, kes oli mis tahes teise liikmesriigi resident. Sel eesmärgil käsitatakse ettevõtet, nagu partnerlust, piiratud vastutusega partnerlust või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, selle jurisdiktsiooni residendina, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht. „Kontrollivad isikud“ – füüsilised isikud, kes teostavad kontrolli ettevõtte üle. Trusti puhul tähendab see trusti asutajat (asutajaid), haldajat (haldajaid), kaitsjat (kaitsjaid) (olemasolu korral), kasusaajat (kasusaajaid) või kasusaajate kategooriat (kategooriaid) ning muud füüsilist isikut (muid füüsilisi isikuid), kellel on tegelik lõplik kontroll trusti üle; muu õigusliku moodustise kui trusti puhul tähendab see mõiste võrdväärse või samalaadse positsiooniga isikuid. Mõistet „kontrollivad isikud“ tõlgendatakse kooskõlas mõistega „tegelikult kasu saav omanik“, nagu see on määratletud krüptovarateenuse osutajaid käsitlevas direktiivis (EL) 2015/849. „Aktiivne ettevõte“ – iga ettevõte, mis vastab mis tahes alljärgnevale kriteeriumile: alla 50 % ettevõtte eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % ettevõtte eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi varadest on varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse passiivse tulu tootmiseks; sisuliselt kogu ettevõtte tegevus kujutab endast ühe või mitme muu kui finantsasutuse tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate osakute täielikku või osalist hoidmist või ühele või mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu teenuse osutamist; ettevõte ei ole aga aktiivne ettevõte, kui ta tegutseb investeerimisfondina (või reklaamib end investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu investeerimisvahendina, mille eesmärgiks on omandada või rahastada äriühinguid ja seejärel omada nendes äriühingutes investeerimise eesmärgil põhivarana osalust; ettevõttel ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud, kuid ta investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; ettevõttele ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on möödunud 24 kuud ettevõtte asutamisest; ettevõte ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on likvideerimas oma varasid või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevust, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; ettevõte tegeleb peamiselt rahastamis- ja riskimaandustehingutega seotud ettevõtete jaoks või koos seotud ettevõtetega, mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis- ega riskide maandamise teenuseid ühelegi ettevõttele, mis ei ole seotud ettevõte, tingimusel, et mis tahes selliste seotud ettevõtete grupi peamine äritegevus ei kujuta enda st finantsasutuse äritegevust, või ettevõte vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele: i) ettevõte on asutatud ja tegutseb oma residentsuse jurisdiktsioonis eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil; ettevõte on asutatud ja tegutseb oma residentsuse jurisdiktsioonis ja on kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda, tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel; ii) ettevõte on oma residentsuse jurisdiktsioonis tulumaksust vabastatud; iii) tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või tulusaamisega seotud huvi selle tulude või varade vastu; iv) ettevõtte residentsuse jurisdiktsiooni kohaldatavad õigusaktid või ettevõtte asutamisdokumendid ei võimalda ettevõtte tulude või varade jaotamist või nende kasutamist eraisiku või mitteheategevusliku ettevõtte kasuks, välja arvatud ettevõtte heategevuslikuks tegevuseks või mõistliku tasu maksmiseks saadud teenuste eest või õiglase turuhinna maksmiseks ettevõtte ostetud vara eest, ning v) ettevõtte residentsuse jurisdiktsiooni kohaldatavate õigusaktide või ettevõtte asutamisdokumentide kohaselt on nõutav, et ettevõtte likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse kõik selle varad valitsusüksusele või muule mittetulundusühendusele või antakse pärijate puudumisel üle ettevõtte residentsuse jurisdiktsiooni valitsusele või selle poliitilisele allüksusele. E. Vabastatud isik „Vabastatud isik“ – a) ettevõte, mille aktsiatega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul; b) ettevõte, mis on alapunktis a kirjeldatud ettevõttega seotud ettevõte; c) valitsusüksus; d) rahvusvaheline organisatsioon; e) keskpank või f) finantsasutus, mis ei ole IV jao E jaotise punkti 5 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõte. „Finantsasutus“ – hoidmisasutus, hoiustamisasutus, investeerimisettevõte või kindlaksmääratud kindlustusandja. „Hoidmisasutus“ – ettevõte, kelle äritegevuse märkimisväärse osa moodustab teiste isikute finantsvarade hoidmine. Ettevõte hoiab teiste isikute finantsvarasid oma äritegevuse märkimisväärse osana siis, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja sellega seotud finantsteenustest, on vähemalt 20 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast erineva aruandeperioodi viimasel päeval), või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud. „Hoiustamisasutus“ – ettevõte, mis: võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase tegevuse käigus või hoiab klientide nimel kindlaksmääratud e-raha tooteid või keskpanga digiraha. „Investeerimisettevõte“ – mis tahes ettevõte: kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest tegevustest või toimingutest kliendi eest või kliendi nimel: i) kauplemine rahaturuinstrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusetunnistused, tuletisväärtpaberid jne); välisvaluuta; valuuta, intressimäärade ja indeksitega seotud instrumentidega; võõrandatavate väärtpaberitega või kaubafutuuridega; ii) individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine või iii) finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel või kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvara või avaldatava krüptovara investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui ettevõtet haldab teine ettevõte, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või E jaotise punkti 5 alapunktis a kirjeldatud investeerimisettevõte. Eeldatakse, et ettevõtte äritegevuseks on eelkõige üks või mitu E jaotise punkti 5 alapunktis a kirjeldatud tegevustest, või ettevõtte brutotulu on eelkõige saadud finantsvarasse või avaldatavasse krüptovarasse investeerimisest, reinvesteerimisest või sellega kauplemisest E jaotise punkti 5 alapunkti b tähenduses, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud sellistest tegevustest, on vähemalt 50 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril, või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud. E jaotise punkti 5 alapunkti a punkti iii kohaldamisel ei hõlma mõiste „finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel“ teenuste osutamist, millega tehakse vahetustehinguid kliendi eest või nimel. Mõiste „investeerimisettevõte“ ei hõlma ettevõtet, mis on aktiivne ettevõte seetõttu, et ettevõte vastab mõnele D jaotise punkti 11 alapunktide b–e kriteeriumile. Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas finantsasutuse mõiste määratlusega direktiivis (EL) 2015/849. „Kindlaksmääratud kindlustusandja“ – ettevõte, mis on kindlustusandja (või kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema eelnimetatud lepingutega seotud väljamakseid. „Valitsusüksus“ – jurisdiktsiooni valitsus, jurisdiktsiooni mis tahes poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või valda/linna) või täielikult jurisdiktsioonile või ühele või mitmele mis tahes eespool nimetatud üksusele kuuluv asutus või amet. Nimetatud kategooria koosneb jurisdiktsiooni lahutamatutest osadest, kontrollitavatest ettevõtetest ja poliitilistest allüksustest. Jurisdiktsiooni „lahutamatu osa“ tähendab mis tahes isikut, organisatsiooni, asutust, bürood, fondi, ametit või muud mis tahes viisil määratletud organit, mis on jurisdiktsiooni valitsusasutus. Valitsusasutuse puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda kontole või muule jurisdiktsiooni kontole ning mitte mingi osa sellest ei tohi teenida mis tahes eraisiku huve. Lahutamatu osa ei hõlma üksikisikust iseseisvat isikut, ametnikku või haldurit, kes tegutseb era- või isiklikes huvides. „Kontrollitav ettevõte“– ettevõte, mis on vormiliselt jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis kujutab endast muul viisil eraldi juriidilist isikut, eeldusel et: i) ettevõte kuulub täielikult, kas otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu ühele või mitmele valitsusüksusele, ning seda ettevõtet kontrollib üks või mitu valitsusüksust otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu; ii) ettevõtte puhastulu kantakse ettevõtte enda kontole või ühe või mitme valitsusüksuse kontole ning mitte mingi osa sellest ei teeni eraisiku huve ning iii) ettevõtte varad lähevad selle likvideerimisel üle ühte või mitmesse valitsusüksusesse. Tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette nähtud tulusaaja ning programmi tegevus toimub avalikes huvides seoses üldise heaoluga või on seotud riigivõimu teostamise mõne osa juhtimisega. Hoolimata eeltoodust loetakse, et tulu teenib eraisiku huve, kui tulu pärineb valitsusüksuse kasutamisest äritegevuse eesmärgil, näiteks eraisikutele finantsteenuseid osutav kommertspank. „Rahvusvaheline organisatsioon“ – mis tahes rahvusvaheline organisatsioon või sellele täielikult kuuluv asutus või amet. See kategooria hõlmab valitsustevahelist organisatsiooni (sealhulgas riigiülest organisatsiooni), a) mis koosneb peamiselt valitsustest; b) millel on jurisdiktsiooniga kehtiv peakorteri leping või sisult sarnane leping ja c) mille tulu ei teeni eraisikute huve. „Finantsvara“ – hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat, osalust osaniku või tegeliku tulusaajana hajusa osanike ringiga või börsil noteeritud partnerluses või trustis; vekslit, võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga tõendavat dokumenti), osalust täis- või usaldusühingus, kaubalepingut, vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut, valuutavahetuslepingut, baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut, intressimäära alampiiri lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate vahetuslepingut, aktsiaindeksite vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid), kindlustuslepingut või annuiteedilepingut või mis tahes osalust (sh futuuri- või forvardleping või optsioon) väärtpaberis, avaldatavas krüptovaras, täis- või usaldusühingus, kaubalepingus, vahetuslepingus, kindlustuslepingus või annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara“ ei hõlma võlanõudeta otsest osalust kinnisvaras. „Osalus“ – finantsasutusest partnerluse puhul kas osalus partnerluse kapitalis või õigus partnerluse kasumile. Finantsasutusest trusti puhul tähendab osalus seda osalust, mis kuulub isikule, keda käsitatakse kogu trusti või selle osa asutaja või kasusaajana, või muule füüsilisele isikule, kellel on trusti üle lõplik tegelik kontroll. Avaldatavat isikut käsitatakse trusti kasusaajana, kui sellel avaldataval isikul on õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindajakonto omaniku kaudu) trustist kohustuslikus korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus otse või kaudselt saada trustist valikuliselt tehtavaid väljamakseid. „Kindlustusleping“ – leping (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel kindlustusandja kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum, mis võib olla surm, haigestumine, õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või varaline kahju. „Annuiteedileping“ – leping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema väljamakseid perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks määratud ühe või mitme isiku eeldatavast elueast lähtudes. Mõiste hõlmab ka lepingut, mida käsitatakse annuiteedilepinguna lepingu sõlmimise jurisdiktsiooni õigusnormide või praktika kohaselt ning mille alusel kohustub kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema. „Rahalise väärtusega kindlustusleping“ – kindlustusleping (mis ei ole kahe kindlustusandja vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping), millel on rahaline väärtus. „Rahaline väärtus“ – suurem järgmisest kahest: i) tagastusväärtus, millele kindlustusvõtjal on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest ei ole maha arvatud ülesütlemistasu ega laenu, mis on tagastusväärtuse tagatisel võetud), või ii) summa, mida kindlustusvõtja võib laenata lepingu alusel või sellest lähtudes. Eeltoodust olenemata ei hõlma „rahaline väärtus“ kindlustuslepingu alusel välja makstavat summat: ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu; tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu hüvitisena, mis katab kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju; kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud elukindlustusleping või annuiteedileping) kohaselt selle lepingu ülesütlemise või lõpetamise tõttu varem makstud kindlustusmakse tagastusena (millest on maha arvatud kindlustustasud, sõltumata sellest, kas neid tegelikult määratakse või mitte), riski alanemise tõttu kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt lepingu kindlustusmaksega seotud kirjendamisvea või muu sellise vea parandamisest; kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend), kui kõnealune dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt ainsad makstavad hüvitised on kirjeldatud E jaotise punkti 14 alapunktis b, või sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või deposiit/hoiustamismakse tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse vähemalt kord aastas ja ettemakse või deposiit/hoiustusmakse suurus ei ületa lepingu kohaselt makstavat järgmist aastamakset. F. Muu „Hoolsusmeetmed“ – aruandva krüptovarateenuse osutaja hoolsusmeetmed vastavalt direktiivile (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/843), või sellise aruandva krüptovarateenuse osutaja suhtes kohaldatavad samaväärsed nõuded. „Ettevõte“ – juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, trust või fond. Ettevõte on teise ettevõtte „seotud ettevõte“, kui üks ettevõtetest kontrollib teist ettevõtet või mõlemad ettevõtted alluvad ühisele kontrollile. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 %-le ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest ettevõttes. „Filiaal“ – aruandva krüptovarateenuse osutaja üksus, majandusüksus või kontor, mida käsitatakse jurisdiktsiooni regulatsiooni kohaselt filiaalina või mida reguleeritakse jurisdiktsiooni seadustega muul viisil eraldi aruandva krüptovarateenuse osutaja teistest kontoritest, üksustest või filiaalidest. Kõiki aruandva krüptovarateenuse osutaja üksusi, majandusüksusi või kontoreid ühes jurisdiktsioonis käsitatakse ühe filiaalina. „Kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe“ – liikmesriigi ja liiduvälise jurisdiktsiooni pädevate asutuste kokkulepe, millega nõutakse sellise teabe automaatset vahetamist, mis on samaväärne käesoleva lisa II jao B jaotises sätestatuga, mida kinnitab artikli 8ad lõike 11 kohane rakendusakt. „Eritingimustele vastav liiduväline aruandev krüptovarateenuse osutaja“ – aruandev krüptovarateenuse osutaja, kelle puhul on kõik avaldatavad tehingud ka eritingimustele vastavad avaldatavad tehingud ja kes on eritingimustele vastava liiduvälise jurisdiktsiooni maksuresident, või kui aruandev krüptovarateenuse osutaja ei ole eritingimustele vastava liiduvälise jurisdiktsiooni maksuresident, vastab ta ühele järgmistest tingimustest: ta on asutatud eritingimustele vastava liiduvälise jurisdiktsiooni õiguse alusel või tema juhtimise koht (sealhulgas tegeliku juhtimise koht) on eritingimustele vastavas liiduvälises jurisdiktsioonis. „Eritingimustele vastav liiduväline jurisdiktsioon“ – liiduväline jurisdiktsioon, millel on kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe kõigi selliste liikmesriikide pädevate asutustega, mis on liiduvälise jurisdiktsiooni avaldatud loetelus määratud kui aruandlusega hõlmatud jurisdiktsioonid. „Maksukohustuslasena registreerimise number“ – maksukohustuslasena registreerimise number või, kui maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis selle sisuline ekvivalent. Maksukohustuslasena registreerimise number on mis tahes number või kood, mida pädev asutus kas utab maksumaksja tuvastamiseks. „Identimisteenus“ – elektrooniline protsess, mille liikmesriik teeb aruandvale platvormihaldurile tasuta kättesaadavaks, et teha kindlaks krüptovara kasutaja isik ja maksuresidentsus. V JAGU TÕHUS RAKENDAMINE A. III jaos sätestatud teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmise tagamise eeskirjad. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda aruandvatelt krüptovarateenuse osutajatelt nende krüptovara kasutajatega seoses III jao kohaste teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmist. Kui krüptovara kasutaja ei ole andnud III jaos nõutud teavet pärast seda, kui aruandva krüptovarateenuse osutaja algse taotluse järel on esitatud kaks meeldetuletust (kuid mitte enne 60 päeva möödumist), takistab aruandev krüptovarateenuse osutaja krüptovara kasutajal vahetustehinguid sooritamast. B. Nõuded, mille kohaselt peavad aruandvad krüptovarateenuse osutajad säilitama teabe aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete kohaldamisel tehtud toimingute ja kasutatud teabe kohta ning võtma piisavad meetmed säilitatud andmete leidmiseks. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda aruandvatelt krüptovarateenuse osutajatelt, et nad peaksid arvestust tehtud toimingute üle ja kogu selle teabe üle, mida nad II ja III jaos sätestatud aruandlusnõuete täitmisel ja hoolsusmeetmete rakendamisel kasutasid. Neid andmeid tuleb säilitada piisavalt pika aja jooksul ja igal juhul mitte vähem kui viis aastat, kuid mitte kauem kui kümme aastat pärast selle aruandlusperioodi lõppemist, mille kohta need andmed käivad. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, sealhulgas tagavad võimaluse teha aruandvatele krüptovarateenuse osutajatele korralduse aru andmiseks, et tagada kogu vajaliku teabe esitamine pädevale asutusele, et viimane saaks täita teabe edastamise kohustust vastavalt artikli 8ad lõikele 3. C. Haldusmenetlused, et kontrollida, kas aruandvad krüptovarateenuse osutajad järgivad hoolsusmeetmeid ja aruandlusnõudeid. Liikmesriigid kehtestavad haldusmenetlused, et kontrollida, kas aruandvad platvormihaldurid järgivad II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmeid ja aruandlusnõudeid. D. Haldusmenetlused aruandvate krüptovarateenuse osutajate suhtes järelmeetmete võtmiseks, kui esitatakse puudulikku või ebaõiget teavet. Liikmesriigid kehtestavad menetlused järelmeetmete võtmiseks aruandvate krüptovarateenuse osutajate suhtes, kui esitatud teave on puudulik või ebaõige. E. Haldusmenetlus aruandvatele krüptovarateenuse osutajatele tegevusloa andmiseks. Määruse XXX alusel krüptovarateenuse osutajatele tegevuslubasid andev päritoluliikmesriik edastab pädevale asutusele korrapäraselt ja hiljemalt 31. detsembriks loetelu kõigist tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajatest. F. Haldusmenetlus krüptovaraettevõtja ühekordseks registreerimiseks Krüptovaraettevõtja käesoleva lisa IV jao B jaotise punkti 2 tähenduses registreerib end mis tahes liikmesriigi pädevas asutuses vastavalt artikli 8ad lõikele 7. Enne iga majandusaasta algust edastab krüptovaraettevõtja oma ühekordse registreerimise järgsele liikmesriigile alloleva teabe: a) nimi; b) postiaadress; c) elektronpostiaadressid, sealhulgas veebisaidid; d) kõik krüptovaraettevõtjatele väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid; e) liikmesriigid, kus avaldatavad krüptovara kasutajad on residendid III jao A ja B jaotise tähenduses. Krüptovaraettevõtja teavitab ühekordse registreerimise järgset liikmesriiki kõigist muudatustest F jaotise punkti 1 kohaselt esitatud teabes. Ühekordse registreerimise järgne liikmesriik annab krüptovaraettevõtjale individuaalse identifitseerimisnumbri ja teatab kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele sellest elektrooniliselt. Ühekordse registreerimise järgne liikmesriik saab krüptovaraettevõtjate keskregistrist kustutada järgmistel juhtudel: krüptovaraettevõtja teatab sellele liikmesriigile, et tal ei ole enam liidus avaldatavat krüptovara kasutajat; kuigi punkti a kohast teadet ei esitata, on alust eeldada, et krüptovaraettevõtja tegevus on lõppenud; krüptovaraettevõtja ei vasta enam IV jao B jaotise punktis 2 sätestatud tingimustele; liikmesriigid tühistasid registreeringu oma pädevas asutuses vastavalt F jaotise punktile 7. Iga liikmesriik teatab komisjonile viivitamata igast sellisest krüptovaraettevõtja IV jao B jaotise punkti 2 tähenduses, kellel on liidu residendist krüptovara kasutajaid ja kes jätab end käesoleva jaotise kohaselt registreerimata. Kui krüptovaraettevõtja ei täida registreerimiskohustust või kui tema registreering on käesoleva jao F jaotise punkti 7 kohaselt tühistatud, võtavad liikmesriigid, ilma et see piiraks artikli 25a kohaldamist, oma jurisdiktsioonis nõuete täitmise tagamiseks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid meetmeid. Selliste meetmete valik jääb liikmesriikide otsustada. Liikmesriigid püüavad ka kooskõlastada oma meetmeid, mille eesmärk on nõuete täitmise tagamine, sealhulgas viimase abinõuna krüptovaraettevõtjal liidus tegutsemise takistamine. Kui krüptovaraettevõtja ei täida käesoleva lisa II jao B jaotise kohast aruandluskohustust pärast seda, kui ühekordse registreerimise järgne liikmesriik on esitanud kaks sellekohast meeldetuletust, võtab liikmesriik, ilma et see piiraks artikli 25a kohaldamist, vajalikud meetmed, et tühistada krüptovaraettevõtja artikli 8ad lõike 7 kohane registreering. Registreering tunnistatakse kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel, kuid mitte enne 30 päeva möödumist teisest meeldetuletusest. Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-00445 Resolutsiooni teema: Maksustamisalase halduskoostöö direktiiv Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta , COM(2022) 707. EISi toimiku nr: 22-0774 Tähtaeg: 27.03.2023 Adressaat: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 17.03.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 06.04.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (29.03.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 27.03.2023. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 13.03.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201