COM(2022) 701 Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksueeskirjade osas

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 8.12.2022 COM(2022) 701 final 2022/0407 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksueeskirjade osas {SEC(2022) 433 final} - {SWD(2022) 393 final} - {SWD(2022) 394 final} ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käibemaks on kõigi ELi liikmesriikide peamine tuluallikas1. See on ka ELi eelarve peamine rahastamisallikas, kuna 0,3 % riiklikul tasandil kogutud käibemaksust kantakse ELi eelarvesse omavahenditena, mis moodustab 12 % ELi kogueelarvest. Olenemata käibemaksu olulisest tähtsusest eelarvepoliitika kujundamisel takistavad käibemaksusüsteemi toimimist mitteoptimaalsed käibemaksu kogumise ja kontrolli meetodid. Samuti toob see kaasa liigse maksukoormuse ja nõuete täitmisega seotud kulud. Saamatajäänud maksutulu, mida nimetatakse käibemaksulõheks,2 tähistab probleeme, mis on põhjustatud käibemaksu mitteoptimaalsest kogumisest ja kontrollist. Hinnanguliselt on see 2020. aastal kokku 93 miljardit eurot, millest märkimisväärne osa tuleneb varifirmadega seotud ühendusesisesest pettusest3. Käibemaksulõhe hõlmab ka riigisiseste käibemaksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise, käibemaksustamise vältimise, pankrottide ja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud maksutulu, samuti valearvestusi ja haldusvigu. Käibemaksusüsteem ei ole mitte ainult pettustealdis, vaid on muutunud ka ettevõtjate jaoks üha keerukamaks ja koormavamaks. Eelkõige ei ole 30 aastat kehtinud piiriülese kaubanduse käibemaksueeskirjad kohandatud ettevõtlusega tegelemiseks digiajastul, mistõttu on vaja kaaluda, kuidas saaks tehnoloogiat kasutada ettevõtjate halduskoormuse ja sellega seotud kulude vähendamiseks, samal ajal võideldes maksupettuste vastu. Seetõttu teatas komisjon oma õiglase ja lihtsa maksustamise 2020. aasta tegevuskavas, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat,4 seadusandlikust paketist „Digiajastu käibemaksueeskirjad“, mis lisati ka komisjoni 2022. aasta tööprogrammi5. Käesolev ettepanek on osa sellest paketist koos ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses digiajastu jaoks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korraldusega,6 ja ettepanekuga võtta vastu nõukogu rakendusmäärus, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 seoses teatavate käibemaksukordade teabenõuetega7. Pärast komisjoni maksualase tegevuskava väljakuulutamist teatas nõukogu, et ta "toetab komisjoni ettepanekut täpsustada, lihtsustada ja ajakohastada ELi käibemaksunorme“, „väljendab heameelt komisjoni väljakuulutatud algatuse üle ajakohastada aruandluskohustusi 1 Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Tax_revenue_statistics. 2 Käibemaksulõhe on käibemaksualastel õigusaktidel ja lisaeeskirjadel põhineva eeldatava käibemaksutulu ja tegelikult kogutud maksusumma vahe, vt https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/vat/vat-gap_en. 3 Europol, https://www.europol.europa.eu/crime-areas-and-statistics/crime-areas/economic-crime/mtic- missing-trader-intra-community-fraud 4 COM(2020) 312 final. 5 COM(2021) 645 final (II lisa, punkt 20). 6 Palun lisage viide, kui see on saadaval. 7 Palun lisage viide, kui see on saadaval. ET 1 ET  piiriüleste tehingute puhul ELis ja uurida vajadust veelgi ühtlustada aruandluskohustusi riigisiseste tehingute puhul ja [---] komisjoni kavatsust uurida vajadust kohandada käibemaksuraamistikku vastavalt platvormimajandusele“8. Euroopa Parlamendi resolutsioonides on üldiselt toetatud käibemaksupettuste vastu võitlemise algatusi9. Lisaks teatas Euroopa Parlament oma selgest toetusest algatusele, öeldes, et ootab seadusandlikku ettepanekut käibemaksuaruannete esitamise kohustuste ajakohastamise kohta10. Hiljuti võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni,11 milles märgiti andmete ja digivahendite potentsiaali bürokraatia vähendamisel ja mitmesuguste maksumaksjate kohustuste lihtsustamisel, eelkõige käibedeklaratsioonide ja koondaruannete valdkonnas, pooldati komisjoni ettepanekut moderniseerida, lihtsustada ja ühtlustada käibemaksuga seotud nõudeid, kasutades tehingupõhist reaalajas aruandlust ja e‑arveldamist. Resolutsioonis rõhutatakse ka seda, et liikmesriikide maksuõiguse normide mitmekesisus kujutab endast tülikat probleemi, ning kuigi resolutsioonis kiidetakse heaks liidu käibemaksu ühe akna süsteem, taotletakse resolutsioonis selle kohaldamisala laiendamist nii, et see hõlmaks laiemat teenustevalikut. Sellel paketil on kolm põhieesmärki: (1) ajakohastada käibemaksu aruandluskohustusi,12 kehtestades digitaalse aruandluse nõuded, millega standarditakse teavet, mida maksukohustuslased peavad iga tehingu kohta maksuhaldurile elektrooniliselt esitama. Samal ajal nähakse piiriüleste tehingute puhul ette e-arveldamise kasutamine; (2) lahendada platvormimajanduse13 probleeme, ajakohastades platvormimajanduse suhtes rakendatavaid käibemaksueeskirju, et käsitleda võrdse kohtlemise küsimust, täpsustades nende tehingute suhtes rakendatavaid eeskirju teenuste osutamise koha kohta ning suurendades platvormide rolli käibemaksu kogumisel, kui need vahendavad lühiajalise majutuse või reisijateveoteenuste osutamist, ning (3) vältida vajadust ELis mitu korda käibemaksukohustuslasena registreerimise järele ning parandada kaupade kaugmüügi puhul käibemaksu deklareerimiseks ja maksmiseks kasutatava vahendi14 toimimist, võttes kasutusele ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise. See tähendab seda, et täiustatakse ja laiendatakse olemasolevaid käibemaksu/impordi ühe akna süsteeme ja 8 Nõukogu järeldused majanduse taastamise ajal toimuva õiglase ja tõhusa maksustamise kohta, digiüleminekuga seotud maksustamisprobleemide kohta ja hea maksuhaldustava kohta ELis ja mujal (FISC 226, ECOFIN 1097, dokument 13350/20). 9 Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon lõpliku käibemaksusüsteemi väljatöötamise ja käibemaksupettuste vastase võitluse kohta (2016/2033(INI)); Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon tollipettuste vastase võitluse ning ELi omavahendite kaitse kohta (2018/2747(RSP)). 10 Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2022. aasta resolutsioon kuuenda käibemaksudirektiivi rakendamise kohta: mis on veel puudu ELi käibemaksulõhe ületamiseks? (2020/2263(INI)). 11 Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õiglase ja lihtsama maksustamise kohta, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat (P9_TA(2022)0082). 12 Käibemaksu aruandluskohustustega viidatakse käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtjate kohustusele esitada maksuhaldurile korrapäraselt aruandeid oma tehingute kohta, et oleks võimalik teha järelevalvet käibemaksu kogumise üle. 13 Selles kontekstis hõlmab mõiste „platvormimajandus“ teenuste osutamist platvormi vahendusel. 14 https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/vat/vat-e-commerce_et. ET 2 ET  pöördmaksustamise süsteeme, et viia miinimumini juhud, mil maksukohustuslasel tuleb end registreerida teises liikmesriigis. (1) Käibemaksu aruandluse ja digitaalse aruandluse nõuded Käibemaksudirektiiv pärineb 1970. aastatest ja seepärast ei hõlma vaikimisi aruandluse nõuded digitaalset aruandlust. Samas näitab ülemaailmne suundumus, et traditsiooniliselt käibemaksunõuete täitmiselt minnakse üle tehingupõhiste andmete maksuhalduritega reaalajas jagamisele, mis põhineb sageli e-arveldamisel. Käibemaksudirektiiv15 kujutab endast märkimisväärset takistust digitaliseerimisele, sest liikmesriikidele tuleb teha erand, et nad saaksid võtta vastu digitaalse aruandluse nõuded, mis põhinevad kohustuslikel e-arvete esitamise nõuetel. Sellegipoolest on mitu liikmesriiki eelkõige sellise erandi rakendamise teel kehtestanud mitmesuguseid digitaalse aruandluse nõudeid, tagades maksuhalduritele tehingupõhise teabe. Meetmed on käibemaksu kogumise suurendamisel edukaks osutunud, eeskätt tänu maksukontrolli paranemisele ja sellele, kuidas tõkestavad meetmed nõuete täitmatajätmist on vähendanud. Sellega seoses suurenes käibemaksutulu 2014.–2019. aastal hinnanguliselt 19–28 miljardi euro võrra nendes liikmesriikides, kes kehtestasid sellel ajavahemikul digitaalse aruandluse nõuded; seega suurenes käibemaksutulu vastavalt 2,6–3,5 % aastas16. Käibemaksudirektiiv annab liikmesriikidele ulatusliku kaalutlusõiguse, et kehtestada kohustused, mida nad peavad vajalikuks, et tagada maksude nõuetekohane kogumine ja hoida ära maksudest kõrvalehoidmine. Seetõttu on digitaalse aruandluse nõuded liikmesriikide lõikes väga erinevad. Need võivad seisneda: i) äritehingute kuuaruannete edastamises, ii) arvete reaalajas esitamises, iii) arveandmete reaalajas või peaaegu reaalajas edastamises või iv) maksu- ja raamatupidamisandmete või käibemaksuarvestuse esitamises. Teised liikmesriigid on rakendanud tehingutest teatamiseks mittedigitaalseid vahendeid, näiteks nimekirjade esitamist, milles ei esitata mitte tehingu tasandi andmeid, vaid üksnes müügi- või ostuväärtused teenuse osutaja või teenuse saaja kohta (teenuse osutajate ja teenuse saajate nimekirjad). Kõik need nõuded lisanduvad käibedeklaratsioonide esitamise nõudele. Sidusrühmad kinnitasid konsulteerimise käigus erinevate käibemaksu digitaalse aruandluse nõuete kiirest kehtestamisest tulenevate probleemide ulatust ja kiiresti 15 Liikmesriikidel puudub selge võimalus kohustuslike e-arvete esitamise nõuete kehtestamiseks, et tagada käibemaksu nõuetekohane kogumine ja vältida käibemaksupettusi. Käibemaksudirektiivi artiklis 232 seatakse e-arvete kasutamise tingimuseks arve vastuvõtja nõusolek; sellest sättest ei saa kõrvale kalduda artikliga 273, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada maksumaksjatele muid kohustusi, et tagada käibemaksu nõuetekohane kogumine ja vältida käibemaksupettusi. Seega, kui liikmesriik soovib kehtestada kohustuslikud e-arvete esitamise nõuded, tuleb tal taotleda erandit direktiivist vastavalt selle artiklile 395, mille puhul on vajalik, et nõukogu annaks komisjoni ettepanekule ühehäälse nõusoleku. 16 Selleks et hinnata, kas digitaalse aruandluse nõuded parandasid käibemaksunõuete täitmist, vähendades seeläbi käibemaksulõhet ja suurendades käibemaksutulu, tehti uuringu „Käibemaks digiajastul“ raames ökonomeetriline analüüs. Digitaalse aruandluse nõuete mõju hinnatakse kahe sõltuva muutuja järgi: käibemaksulõhe ja C-tõhusus. Näidisspetsifikatsioonide ja tulemuste täielik kirjeldus on esitatud käesolevale ettepanekule (komisjoni talituste töödokument SWD(2022) 393) lisatud mõjuhinnangu aruande 4. lisas. ET 3 ET  tegutsemise vajadust17. Sellest tulenev õigusraamistiku killustatus toob kaasa nõuete täitmisega seotud lisakulud ettevõtjatele, kes tegutsevad eri liikmesriikides ja peavad seetõttu täitma erinevaid kohalikke nõudeid, ning loob tõkkeid ühtsel turul. Kuna üha rohkemates liikmesriikides rakendatakse digitaalse aruandluse kohustuse erinevaid mudeleid,18 on killustatuse kulud hargmaiste ettevõtjate jaoks (ettevõtted, mis tegutsevad rohkem kui ühes liikmesriigis)19 märkimisväärsed. Kogu ELis on need hinnanguliselt ligikaudu 1,6 miljardit eurot aastas, millest 1,2 miljardit eurot kannavad hargmaised väikeettevõtjad ja 0,4 miljardit eurot hargmaised suurettevõtjad20. Lisaks ei võimalda kehtiv ühendusesiseste tehingute aruandlussüsteem (mida käibemaksudirektiivis nimetatakse koondaruanneteks21) liikmesriikidel võidelda tõhusalt nende tehingutega seotud käibemaksupettuste vastu. Kehtivad koondaruanded pärinevad 1993. aastast ja neid ei ole pärast seda olulisel määral muudetud. Need ei ole digimajanduse jaoks ette nähtud ja neid ei saa võrrelda palju kaasaegsemate digitaalsete aruandlussüsteemidega, mida mõned liikmesriigid rakendavad riigisiseste tehingute puhul. Lisaks muule on puudus ka see, et koondaruannetes esitatakse iga maksukohustuslase kohta ainult koondandmed, mitte tehingupõhised andmed. Lisaks ei võimalda need võrrelda teenuste osutamise või kaupade tarnete andmeid soetamise omadega, kuna käibemaksudirektiivi kohaselt on ühendusesisese soetamise aruandlus liikmesriikidele vabatahtlik ja vähem kui pooled liikmesriigid on selle kohustuse kehtestanud. Peale selle ei pruugi need andmed olla nende mõlema puhul andmete esitamise sageduse tõttu teiste liikmesriikide maksuhalduritele õigel ajal kättesaadavad, kuna kohalikel maksuhalduritel kulub andmete süsteemi üleslaadimiseks aega. Nendele puudustele juhtisid õigustatult tähelepanu peaaegu kaks kolmandikku avalikule konsulteerimisele reageerinud teadlikest sidusrühmadest, kes nõustusid täielikult või osaliselt, et koondaruanded oleksid 17 Avaliku konsulteerimise kokkuvõte on kättesaadav järgmisel veebiaadressil: käibemaks digiajastul (europa.eu). 18 Mitmes liikmesriigis kehtivad praegu eri liiki digitaalse aruandluse nõuded: e-arveldamise kontrollimine ja heakskiitmine (Itaalia), reaalajas aruandlus (Ungari, Hispaania), SAF-T standardi kohane aruandlus (Leedu, Poola, Portugal), käibemaksukohustuslasena registreerimine (Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Läti, Slovaki Vabariik); mõned liikmesriigid (Prantsusmaa, Kreeka, Rumeenia) on avalikult teatanud eelseisvatest aruandlusnõuetest. 19 Eurostati hinnangul on liidus ligikaudu 210 000 hargmaist ettevõtjat, kellest 85 %-l on kohalik peakorter ja ülejäänud on välismaiste majandusüksuste kontrolli all. 20 Need tulenevad peamiselt märkimisväärsetest asutamiskuludest, eelkõige keerulisemate digitaalse aruandluse nõuetega riikides. Nõuete täitmise puhul võib eeldada, et väike hargmaine ettevõtja peab investeerima SAF-T standardi nõuete täitmiseks ligikaudu 10 000 eurot, andmete reaalajas esitamise nõuete täitmiseks 25 000 eurot ja e-arveldamise jaoks enam kui 50 000 eurot. Suure hargmaise ettevõtja puhul ulatuvad need arvnäitajad SAF-T standardi nõuete puhul kuni 50 000 euroni, andmete reaalajas esitamise nõuete puhul 200 000 euroni ja e-arveldamise puhul 500 000 euroni. 21 Kui ettevõtja müüb kaupu või teenuseid teises liikmesriigis asuvale ettevõtjale, on ta kohustatud esitama oma liikmesriigile koondaruande, milles on üksikasjalikult kirjeldatud ettevõtjat, kellele ta on teenuseid osutanud või kaupu müünud, ning sellele ettevõtjale osutatud teenuste või müüdud kaupade kogusumma. Teavet jagatakse liikmesriikide vahel ja seda kasutatakse nõuete täitmise tagamiseks. ET 4 ET  liidusiseste pettuste vastu võitlemisel tõhusamad, kui andmeid kogutaks tehingupõhiselt ja tehingu toimumise ajale lähemal. Piiriüleste tehingute aruandluse mis tahes reformiga kaasnevad paratamatult muudatused liikmesriikide pädevate asutuste ja käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) vahelises halduskoostöös ja andmevahetuses22. Need probleemid lahendatakse seoses ühendusesisesest kaubandusest tuleneva käibemaksu vastase võitlusega, võttes kasutusele tehingutepõhise aruandlussüsteemi, mis tagab liikmesriikidele peaaegu reaalajas teabe, kooskõlas edukalt toimivate süsteemidega, mida mitu liikmesriiki on riigisiseste tehingute puhul juba rakendanud. Seoses riigisiseste aruandlussüsteemide ühtlustamata jätmisega lahendatakse probleemid ühtse vormi kehtestamise teel, mida selline aruandlus peab järgima, võimaldades maksukohustuslastel alati esitada andmeid e-arvetest, mis on väljastatud vastavalt Euroopa standardile, mis on kehtestatud direktiivis 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul23. (2) Platvormimajanduse käibemaksuga maksustamine Platvormimajanduse ärimudeli24 esilekerkimine on põhjustanud käibemaksusüsteemis uusi probleeme. Üks neist probleemidest on käibemaksualane ebavõrdsus. Käibemaksueeskirjade kohaselt on maksukohustuslane iga (füüsiline või juriidiline) isik, kes teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust25. Maksukohustuslased peavad end käibemaksukohustuslasena registreerima ja oma müügilt käibemaksu nõudma. Üksikisikuid, kelle puhul on tegemist eraisikutega, ei käsitata siiski 22 1993. aastal ühtse turu kehtestamisega kaotati piirikontroll ning see asendati teenuste ja kaupade ühendusesisese aruandluskohustusega, kasutades käibemaksualaseid perioodilisi koondaruandeid (koondaruanne on lihtne vorm, mille kauplejad esitavad lisaks käibedeklaratsioonile kord kuus/kvartalis, et deklareerida teistes liikmesriikides asuvatele kauplejatele osutatud teenused ja tarnitud kaubad, ning mis sisaldab teenuse saajate käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit ja teenuste või tarnete koguväärtust teenuse saaja kohta konkreetsel ajavahemikul). Koondaruandeid säilitatakse riiklikes käibemaksuandmebaasides. Need andmebaasid ühendatakse seejärel elektroonilise liidesega VIES (käibemaksuteabe vahetamise süsteem), kusjuures komisjon haldab liikmesriikidevahelisi andmesideühendusi, samas kui riiklikud VIESi rakendused tuleb välja töötada liikmesriikidel. Maksuhaldurid omavad maksukontrolli eesmärgil juurdepääsu VIESis asuvale teabele, samal ajal kui ettevõtjad kasutavad VIESi veebimoodulit (VoW), et kontrollida kaupade või teenustega tehtavate piiriüleste tehingute puhul oma kliendi Euroopa Liidus registreeritud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivust. 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul. 24 Platvormimajandust kasutatakse sellise mitmepoolse tehingumudeli kirjeldamiseks, mille puhul on kaasatud kolm või enam poolt. Nende tehingute puhul vahendab veebiplatvorm kahe või enama eraldiseisva, kuid üksteisest sõltuva kasutajarühma vahelist suhtlust. Sellises koostoimes võib üks platvormi pool (pakkuja või teenuseosutaja) osutada teisele poolele (tarbija) tasu eest teenuseid. Platvorm nõuab enamasti tehingu vahendamise eest tasu. 25 Käibemaksudirektiivi artikli 9 ja selle väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on mõistel „majandustegevus“ väga lai tähendus. Mõiste „iseseisvalt“ viitab siiski sellele, et töötajaid ei käsitata maksukohustuslastena. ET 5 ET  maksukohustuslastena. Lisaks on väikeettevõtjad käibemaksust vabastatud lihtsustamismeetme tõttu, mis vabastab nad käibemaksualastest halduskohustustest. Kuni viimase ajani leiti, et eraisikud ja maksust vabastatud väikeettevõtjad ei mõjuta turukonkurentsi käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtjatega. Platvormimajanduse valdkonnas on aga kasutusele võetud uued ärimudelid, mis on ka seda olukorda muutnud. Eraisikud ja väikeettevõtjad võivad osutada oma käibemaksuvabasid teenuseid platvormi kaudu ning mastaabisäästu ja võrguefekti26 tõttu konkureeritakse otseselt traditsiooniliste käibemaksukohustuslasena registreeritud teenuseosutajatega. See tähendab seda, et näiteks hotell võib konkureerida majutuskohtade veebilistidega, mis ei nõua oma teenustelt käibemaksu. Euroopas võib platvormi kaudu pakutava majutuse hind olla keskmiselt 8–17 % odavam kui piirkondliku hotelli keskmine ühe päeva majutustasu27. Uuringus „Käibemaks digiajastul“28 esitatud teave näitab, et (kuigi see varieerub sõltuvalt platvormi liigist) kuni 70 % kõigist platvormi kasutavatest teenuseosutajatest ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud. Enam kui kaks kolmandikku vastajatest, kes avaldasid selles küsimuses arvamust, olid kogenud selliseid konkurentsimoonutusi. Uuringus on selgelt esile toodud, et reisijateveo sektoris ja majutussektoris on käibemaksualast ebavõrdsust kõige teravamalt tunda (kuna majutusplatvormi mudel konkureerib otseselt hotellisektoriga ja reisijateveo platvormi mudel otseselt eraõiguslike taksoettevõtjatega). Need on ka platvormimajanduse kaks suurimat sektorit,29 mille puhul toimub kaupade müük platvormide kaudu (seda nimetatakse ka e-kaubanduseks), millel on oma eeskirjad kaubatarnete kohta. Teine probleemne valdkond on nende platvormide osutatavate teenuste suhtes rakendatavad käibemaksueeskirjad, mis ei ole piisavalt selged, eelkõige teenuseosutaja käibemaksukohustuslase staatuse kindlaks määramise puhul. Kui teenuseosutaja asukoht on muus liikmesriigis kui platvormi oma, sõltub platvormi kaudu osutatavate vahendusteenuste käibemaksuga maksustamine platvormi kaudu teenuseid osutavate isikute maksukohustuslase staatusest. Sellises olukorras, olenemata sellest, kas teenuseosutaja on maksukohustuslane või mitte, võib platvorm rakendada käibemaksu ühe akna süsteemi või pöördmaksustamist. Selline piiritlemine ei ole siiski lihtne, sest platvormidel puudub sageli teave, mida nad vajavad teenuseosutaja maksukohustuslase staatuse hindamiseks. Lisaks on liikmesriigid platvormimajanduse suhtes rakendatavaid käibemaksudirektiivist tulenevaid mitmesuguseid eeskirju kohaldanud erineval moel30. Näiteks käsitatakse mõnes liikmesriigis platvormide tasulisi 26 Suutlikkus luua võrgustikke, mille kaudu iga lisakasutaja parandab kõigi olemasolevate kasutajate kasutuskogemust, suurem arv inimesi või osalejaid suurendab kauba või teenuse väärtust. 27 https://ipropertymanagement.com/research/airbnb-statistics. 28 Uuring „Käibemaks digiajastul“, lõpparuanne (I–III köide), erileping nr 07, millega rakendatakse raamlepingut nr TAXUD/2019/CC/150. 29 Ökosüsteemi väärtus on vastavalt 38,2 miljardit eurot ja 43,2 miljardit eurot aastas. 30 Uuringu „Käibemaks digiajastul“ (II osa) käibemaksu kajastav tabel 25 näitab, et 44 % vastanutest pidas käibemaksueeskirjade erinevat kohaldamist liikmesriikides probleemiks. ET 6 ET  vahendusteenuseid elektrooniliselt osutatavate teenustena, teistes aga vahendusteenustena. Neid eeskirju on vaja täpsustada, kuna ELi käibemaksueeskirjade praegune erinev kohaldamine liikmesriikides võib viia erinevate teenuste osutamise kohtade rakendamiseni,31 mis võib edaspidi kaasa tuua topeltmaksustamise või maksustamata jätmise. Veel üks probleemne valdkond on seotud platvormidele pandud kohustustega. Platvormid peavad säilitama konkreetset teavet32 vahendatavate teenuste või kaupade tarnete kohta ning tegema selle taotluse korral liikmesriikidele kättesaadavaks. Platvormid seisavad aga silmitsi hulga erinevate nõuetega, mida liikmesriigid seoses asjakohase teabe esitamise ajakava ja vormiga esitavad. Seetõttu on vajalik seadustamine. Lisaks peavad platvormid pettuste vastu võitlemiseks asjakohast teavet säilitama ja tegema selle kättesaadavaks mitte üksnes ettevõtetevahelise (nagu praegu), vaid ka ettevõtjalt tarbijale suunatud teenuste osutamise või kaupade tarnete puhul. Nende probleemide lahendamiseks võetakse kasutusele eeldatava teenuseosutaja mudel, mille kohaselt arvestavad platvormid teenuselt käibemaksu juhul, kui teenuseosutaja käibemaksu ei nõua, tagades seeläbi lühiajalise majutuse ja reisijateveo digisektori ja tavasektori võrdse kohtlemise. Lisaks täpsustatakse vahendusteenuse käsitlust, et võimaldada teenuste osutamise kohaga seotud eeskirjade ühetaolist kohaldamist, ning rakendatakse meetmeid, et ühtlustada teabe edastamist platvormilt liikmesriikidele. (3) Käibemaksukohustuslasena registreerimise nõuded ELis Ettevõtjad, kes teevad teistes liikmesriikides maksustatavaid tehinguid, seisavad endiselt silmitsi käibemaksunõuete täitmisest tuleneva märkimisväärse koormuse ja kuluga, mis tõkestavad ühtse turu toimimist. Nende hinnanguline suurus on järgmine.  Teises liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimisega seotud ühekordsed kulud on vähemalt 1 200 eurot.  Käibemaksunõuete täitmisega seotud minimaalne aastane jooksevkulu teises liikmesriigis on keskmise ettevõtja puhul 8 000 eurot ja VKE puhul 2 400 eurot. E-kaubanduse käibemaksupaketis, mida hakati rakendama 1. juulil 2021, nähti esimest korda ette ulatuslikud käibemaksualased õigusaktid, mis käsitlevad e- kaubanduse põhist majandust (mille puhul tarbijad tellisid kaupa peamiselt interneti kaudu otse teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide teenuseosutajatelt). E- kaubanduse paketi raames välja töötatud (või laiendatud) korrad on leevendanud nende ettevõtjate registreerimiskoormust, kes teevad tehinguid liikmesriikides, kus ei ole nende asukoht, vältides nii teenuseosutajate või eeldatavate teenuseosutajate 31 Mittemaksukohustuslasele elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamise kohaks on teenuse saaja asukoht, samas kui mittemaksukohustuslasele vahendusteenuste osutamise kohaks on koht, kus toimub asjaomane tehing, mis näiteks kinnisasjaga seotud teenuste puhul oleks selle asukoht. 32 Käibemaksudirektiivi artikkel 242a. ET 7 ET  käibemaksukohustuslasena registreerimise vajadust igas liikmesriigis, kus asub nende teenuse saaja. Neid kordasid nimetatakse ELi tarbijatele teenuste osutamise või kaupade tarnete puhul käibemaksu ühe akna süsteemiks ja tarbekaupade väikesaadetiste (mille väärtus ei ületa 150 eurot) importimise puhul impordi ühe akna süsteemiks. Konkreetsed käibemaksusätted ja -kohustused kehtestati platvormide jaoks (millega seoses võeti kasutusele mõiste „eeldatav teenuseosutaja“), millel on e-kaubanduse põhises majanduses domineeriv positsioon. Käibemaksu ühe akna süsteemi ja impordi ühe akna süsteemi rakendamine on osutunud väga edukaks, nagu näitas e-kaubanduse paketi hindamine33. Liikmesriigid kinnitasid majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 2022. aasta märtsi järeldustes34 käibemaksu ühe akna süsteemist ja impordi ühe akna süsteemist saadavat kasu ettevõtjatele ja ühtsele turule. Mõnede teenuste osutamine ja kaupade tarnimine ei kuulu siiski kummagi lihtsustamiskorra alla, vaid nende suhtes rakendatakse teistes liikmesriikides jätkuvalt koormavaid käibemaksuarvestuse nõudeid. Need hõlmavad teatavat liiki kaupade tarnimist, mis võib küll toimuda piiriüleselt, kuid ei kuulu kaupade liidusisese kaugmüügi määratluse alla. Kuna impordi ühe akna süsteemi kasutamine on praegu vabatahtlik, on selle mitme käibemaksukohustuslasena registreerimise vajaduse leevendamise suutlikkus piiratud, mistõttu ei suudeta impordiprotsessi keerukust võimalikult suurel määral vähendada. Käibemaksu ühe akna süsteemi ja impordi ühe akna süsteemi kohaldamisala laiendamine vähendaks veelgi vajadust ELis mitme käibemaksukohustuslasena registreerimise järele. Ettepanek „Käibemaks digiajastul“ on õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatus, milles käsitletakse käibemaksueeskirju digitehnoloogia üha suureneva kasutuse kontekstis35 nii maksuhaldurite kui ka äriringkondade seas. Käibemaksusüsteemis ei ole tehnoloogia arenguga loodavaid võimalusi seni täielikult ära kasutanud. Uued digivahendid ja -lahendused aitavad maksuhalduritel tõhusamalt võidelda käibemaksulõhe vastu, samal ajal võimaldades lihtsustada käibemaksunõuete täitmist ja vähendades sellega seotud kulusid. Sellest tulenevalt on käesoleva algatuse eesmärk püüda veelgi rohkem kohandada ELi käibemaksuraamistikku digiajastuga. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega See algatus on kooskõlas komisjoni 2018. aastal esitatud ettepanekuga36 liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel kohaldatava lõpliku käibemaksusüsteemi 33 Vt punkt 3 allpool. 34 Nõukogu 15. märtsi 2022. aasta järeldused e-kaubanduse käibemaksupaketi rakendamise kohta, ST 7104/22. 35 Komisjoni 2022. aasta tööprogramm, II lisa: õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatused, alajagu „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“ (nr 20). 36 COM(2018) 329 final. ET 8 ET  toimimise kohta, mis on endiselt nõukogus arutamisel. Käesoleva ettepaneku eesmärk on asendada praegu kehtiv üleminekusüsteem,37 käsitades ühendusesiseseid tehinguid samamoodi nagu riigisiseseid tehinguid. Käibemaks kuuluks tasumisele kaupade sihtliikmesriigis38 selle liikmesriigi maksumäära alusel, kuid teenuseosutaja nõuaks selle sisse ja koguks seda oma liikmesriigis. Algatus „Käibemaks digiajastul“ võib tugevdada nii praegu kehtivat kui ka lõplikku käibemaksusüsteemi. E-kaubanduse käibemaksupakett loodi selleks, et käibemaksusüsteem ümber kujundada ning seda ajakohastada ja moderniseerida, et tagada selle asjakohasus ja tõhus rakendamine e- kaubanduse turu uutes oludes. Samal ajal püüti reformidega lihtsustada käibemaksunõuete täitmist seaduslike ettevõtjate jaoks, kes tegelevad piiriülese internetikaubandusega, võttes kasutusele uue lähenemisviisi maksude kogumiseks. Peamine eesmärk oli luua õiglasem, lihtsam ja ühtlustatum maksustamissüsteem. Käesolev ettepanek tugineb e-kaubanduse käibemaksueeskirjade edukale reformile, mis vähendab veelgi identifitseerimata tehingute tarbimisliikmesriigis registreerimise vajadust. See hõlmab muu hulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) suhtes rakendatavate kehtivate e-kaubanduse eeskirjade ajakohastamist, mis võimaldab VKEdel saada kasu nii uue VKEde39 korraga kui ka olemasoleva käibemaksu ühe akna süsteemi korraga kaasnevast lihtsustamisest. Algatusega toetatakse ELi kestliku majanduskasvu strateegiat,40 milles viidatakse paremale maksude kogumisele, maksupettuste, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vähendamisele ning ettevõtjate, üksikisikute ja maksuhaldurite jaoks nõuete täitmisega seotud kulude vähendamisele. Maksusüsteemide parandamine, et soodustada kestlikumat ja õiglasemat majandustegevust, on samuti osa ELi konkurentsivõimelise kestlikkuse tegevuskavast. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Algatus „Käibemaks digiajastul“ on seotud aluslepingul põhineva eesmärgiga luua toimiv ühtne turg41 ning kajastab Euroopa Komisjoni prioriteete42 parandada ettevõtete maksustamiskeskkonda ühtsel turul ja kõrvaldada maksueeskirjade erinevused, mis võivad takistada ühtse turu sügavamat integreerimist. Selle algatuse eesmärk on kohandada ELi käibemaksuraamistikku digiajastuga. Seepärast on selle eesmärgid kooskõlas ka ühega komisjoni kuuest peamisest prioriteedist – digiajastule vastav Euroopa – ja selle eesmärgiga anda ettevõtjatele võimalus digiülemineku potentsiaali ärakasutamiseks. 37 Kehtiva süsteemi kohaselt ei maksustata käibemaksuga piiriüleseid tehinguid, erinevalt riigisisestest tehingutest, mis võimaldavad maksukohustuslastel osta ühtsel turul kaupu käibemaksuvabalt, mis lõhub osadena maksmise ahela ja loob stiimuli pettusteks. 38 Seda süsteemi laiendatakse hilisemas etapis teenustele. 39 Nõukogu direktiiv (EL) 2025/285, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi väikeettevõtete erikorra osas. 40 Liikmesriikide riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on ette nähtud hulk reforme ettevõtluskeskkonna parandamiseks ning digitehnoloogia ja keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutuselevõtu soodustamiseks. Lisaks nendele reformidele tehakse olulisi jõupingutusi maksuhaldurite kui avaliku halduse strateegilise sektori digitaliseerimiseks (2022. aasta kestliku majanduskasvu analüüs (COM(2021) 740 final)). 41 Euroopa Liidu lepingu artikkel 3. 42 https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/political-guidelines-next-commission_en_0.pdf. ET 9 ET  Komisjon on seadnud prioriteediks maksude kogumise parandamise ning maksupettuste, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vähendamise43. Need kaks valdkonda moodustavad algatuse aluse. Algatusega toetatakse samuti ELi kestliku majanduskasvu strateegiat,44 milles viidatakse paremale maksude kogumisele, maksupettuste, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vähendamisele ning ettevõtjate, üksikisikute ja maksuhaldurite jaoks nõuete täitmisega seotud kulude vähendamisele. ELi konkurentsivõimelise kestlikkuse tegevuskavasse on lisatud ka maksusüsteemide parandamine, et soodustada kestlikumat ja õiglasemat majandustegevust. Algatus „Käibemaks digiajastul“ toimib paralleelselt koos teiste komisjoni algatustega, mis on seotud digimajandusega, nagu näiteks hiljutine ettepanek võtta vastu direktiiv digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste töötingimuste parandamise kohta45 ja käimasolev töö lühiajalise majutuse vallas. Nende algatuste üldeesmärk on muuta platvormid vastutustundlikumaks ja suurendada osa, mida need õigusraamistikus täidavad. See on kooskõlas käesolevas direktiivis kavandatud muudatustega platvormimajanduse kohta, mille puhul vastutavad teatud tingimustel väikeplatvormiteenuse osutajate asemel tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise eest platvormid. See parandab käibemaksu kogumist, kuna paljud neist teenuseosutajatest ei ole oma võimalikest käibemaksukohustustest teadlikud ja neil oleks igal juhul raskusi nende kohustuste täitmisega. Algatus „Käibemaks digiajastul“ tagab samuti kooskõla digivaldkonnas kehtivate õigusaktidega, näiteks ELi direktiiviga, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ettevõtetelt riigile)46. Selle direktiivi eesmärk on hõlbustada liikmesriikides e-arveldamise ühtse Euroopa standardi kasutamist, et edendada koostalitlusvõimet ja lähenemist ELi tasandil. See võib vähendada piiriülese kaubandusega seotud takistusi, mis tulenevad sellest, kui e-arveldamiseks rakendatakse samal ajal erinevaid riiklikke õiguslikke nõudeid ja tehnilisi standardeid. Algatusega „Käibemaks digiajastul“ nähakse ette, et kõnealust e-arveldamise Euroopa standardit kasutatakse käibemaksu digitaalse aruandluse nõuete puhul vaikemeetodina. Käesolev algatus on kooskõlas ka tollialase tegevuskavaga47. E-kaubanduse haldamine on üks neljast tollialase tegevuskava peamisest tegevusvaldkonnast. Seetõttu piirdub käesolevas 43 2021. aasta majanduskasvu analüüs (vt lk 13) : https://ec.europa.eu/info/system/files/economy- finance/2022_european_semester_annual_sustainable_growth_survey.pdf. 44 Liikmesriikide riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on ette nähtud hulk reforme ettevõtluskeskkonna parandamiseks ning digitehnoloogia ja keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutuselevõtu soodustamiseks. Lisaks nendele reformidele tehakse olulisi jõupingutusi maksuhaldurite kui avaliku halduse strateegilise sektori digitaliseerimiseks (2022. aasta kestliku majanduskasvu analüüs (COM(2021) 740 final)). 45 Kavandatud direktiiv peaks tagama õiguskindluse digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste tööalase staatuse vallas, parandama nende töötingimusi (sealhulgas mittepalgaliste töötajate puhul, kelle suhtes rakendatakse algoritmilist juhtimist) ning suurendama platvormitöö läbipaistvust ja jälgitavust, sealhulgas piiriülestes olukordades. 46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul. 47 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele“, Brüssel, 28.9.2020 (customs-action-plan- 2020_et.pdf (europa.eu)). ET 10 ET  ettepanekus impordi ühe akna süsteemi korra täiustamine asjakohase korra kohustusliku tagamisega platvormidele. Mis tahes muud täiustused või laiendused, näiteks 150-eurose künnise kaotamine, millest allpool saab kõnealust lihtsustamiskorda rakendada, tehakse käesoleva tollireformi raames48. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes49 kutsuvad kodanikud üles ühtlustama ja koordineerima maksupoliitikat ELi liikmesriikides, et ennetada maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist, ning edendama ELi liikmesriikide vahelist koostööd, tagamaks, et kõik ELi ettevõtted maksavad oma õiglase osa maksudest. Algatus „Käibemaks digiajastul“ on nende eesmärkidega kooskõlas. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesoleva direktiiviga muudetakse käibemaksudirektiivi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 113 alusel. Selles artiklis on sätestatud, et nõukogu võtab pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt vastu sätted liikmesriikide kaudseid makse käsitlevate õigusnormide ühtlustamiseks. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) See algatus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kuna käibemaksudirektiivi on vaja muuta, ei suuda liikmesriigid ise selle algatuse eesmärke saavutada. Seetõttu peab komisjon, kes vastutab ühtse turu sujuva toimimise tagamise ja ELi üldiste huvide edendamise eest, tegema ettepanekud olukorra parandamiseks rakendatavate meetmete kohta. Kuna peamised kaalul olevad probleemid – käibemaksu mitteoptimaalne kogumine ja kontroll ning liigne maksukoormus ja nõuete täitmisega seotud kulud – on kõikidele liikmesriikidele ühised, võivad koordineerimata killustatud riiklikud meetmed moonutada liidusisest kaubandust. Sihtkonsultatsiooni käigus50 väljendasid ettevõtjad sellega seoses oma eelistust, et käibemaksueeskirju kohaldataks ELi tasandil ühetaoliselt, selle asemel et täita riiklikul tasandil erinevaid aruandlus- ja registreerimiskohustusi. Platvormide puhul esinevad lühiajalise majutuse ja reisijateveo sektoris veebiturgude ja veebiväliste turgude vahelises konkurentsis märkimisväärsed moonutused ning konkurentsimoonutusi põhjustab ka vahendusteenuste osutamise kohaga seotud ühtlustamata lähenemisviis. Seetõttu peab komisjon tagama käibemaksueeskirjade ühtlustamise. Käibemaksu kogumise ja kontrolli puhul näitab käibemaksulõhe suurus ja selle püsivus ajas, et riiklikud vahendid ei ole piiriüleste pettuste vastu võitlemiseks piisavad, mida kajastab varifirmadega seotud 48 Komisjon ootab arvamusi eelseisva ELi tollireformi kohta (europa.eu). 49 „Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuse kohta“, mai 2022, 16. ettepanek, punktid 1–3. Euroopa tuleviku konverentsi peeti 2021. aasta aprillist 2022. aasta maini. See oli ainulaadne kodanike juhitud aruteludemokraatia üritus, mis toimus üleeuroopalisel tasandil ja hõlmas tuhandeid Euroopa kodanikke, samuti poliitilisi osalejaid, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna esindajaid ja peamisi sidusrühmi. 50 Uuring „Käibemaks digiajastul“, lõpparuanne (IV köide, konsulteerimismeetmed), erileping nr 07, millega rakendatakse raamlepingut nr TAXUD/2019/CC/150. ET 11 ET  ühendusesisese pettuse hinnanguline tase; sellise pettuse vastu saab tõhusalt ja tulemuslikult võidelda üksnes koordineerivate meetmetega ELi tasandil. Käibemaksupettuste liidusisesest aspekti tõttu on järelikult vajalik ELi sekkumine aruandluskohustustesse. • Proportsionaalsus Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega ületa seda, mis on vajalik aluslepingute eesmärkide saavutamiseks, eelkõige ühtse turu sujuvaks toimimiseks. Proportsionaalsuse tagab asjaolu, et liikmesriikidel on võimalik otsustada, kas kehtestada riigisisesed aruandlusnõuded või mitte, lähtudes eelkõige sellest, kas riigisiseste käibemaksupettuste tase on nende jaoks kiireloomuline lahendamist vajav probleem. Nõue, et riiklikud süsteemid peavad olema koostalitlusvõimelised või lähendatud liidusisese digitaalse aruandlusega, on vajalik kogu ELi hõlmava digitaalse aruandluse nõuete raamistiku vastuvõtmiseks. Platvormimajanduse valdkonnas tagatakse proportsionaalsus sellega, et meede keskendub majutus- ja reisijateveo sektorile, kus käibemaksualase ebavõrdsuse probleem on kõige teravam. Proportsionaalsuse tagab ka asjaolu, et algatuse nn ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise sammas ei sekku liikmesriikide käibemaksukohustuslasena registreerimise protsessidesse. Selle asemel keskendutakse sellele, et piirata juhtumeid, mille puhul väljaspool tarbimisliikmesriiki asuv kaupleja on kohustatud end selles liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerima. Kogu ELi hõlmav käibemaksukohustuslasena registreerimise haldusraamistik on proportsionaalne, kuna see muudab ühtse turu toimimise kestlikumaks. Mitmekordse registreerimise vajaduse kaotamist ELis on selle olemuse tõttu võimalik saavutada üksnes käibemaksudirektiivi muutmise ettepaneku teel. • Vahendi valik Ettepaneku kohaselt tuleb muuta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi „käibemaksudirektiiv“), nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed, ja nõukogu määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll E-kaubanduse paketti hakati rakendama 1. juulil 2021 ja sellega tehti hulk muudatusi käibemaksueeskirjades, millega reguleeritakse ettevõtjalt tarbijale suunatud piiriülese e- kaubandustegevuse maksustamist ELis. Kõige tähelepanuväärsemad muudatused hõlmavad liidu ja liiduvälise väikese ühe akna süsteemi korra kohaldamisala laiendamist, 22-eurose käibemaksuvabastuse künnise kaotamist imporditud kaupade puhul ning impordi ühe akna süsteemi kasutuselevõtmist ja erikorra kehtestamist, et toetada käibemaksu kogumist imporditud kaupade kaugmüügilt, mis ei ületa 150 eurot. ET 12 ET  Komisjon tegi e-kaubanduse paketi esimese kuue kuu rakendamise järelhindamise. Esialgsed tulemused on väga julgustavad ja annavad tunnistust uute meetmete rakendamise edukusest. Kokku koguti esimese 6 kuu jooksul kolme korra (liidu ja liiduväline käibemaksu ühe akna süsteem ning impordi ühe akna süsteem) abil käibemaksu ligikaudu 8 miljardi euro väärtuses. Hindamise tulemused näitavad, et liidu käibemaksu ühe akna süsteemi ja liiduvälise käibemaksu ühe akna süsteemi korra raames koguti ligikaudu 6,8 miljardit eurot käibemaksu, mis võrdub vähemalt 13,6 miljardi euroga aastas. Lisaks koguti esimese 6 kuu jooksul ligikaudu 2 miljardi euro väärtuses käibemaksu konkreetselt seoses väikese väärtusega saadetiste impordiga, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, mis võrdub ligikaudu 4 miljardi euroga aastas. Esimese 6 kuu jooksul väikese väärtusega kaupade impordilt 2 miljardi euro väärtuses kogutud käibemaksust koguti ligikaudu 1,1 miljardit eurot impordi ühe akna süsteemi kaudu. Pakett on täitnud eesmärgi saavutada õiglasem ja lihtsam maksustamissüsteem, kaitstes samal ajal liikmesriikide käibemaksutulu. Paketi rakendamine on samuti aidanud võidelda käibemaksupettuste vastu. Tolliandmete analüüs näitab, et impordi ühe akna süsteemi 8 suurimat registreeritud kauplejat olid seotud ligikaudu 91 %-ga kõigist impordi ühe akna süsteemi kaudu ELi importimiseks deklareeritud tehingutest. See on väga julgustav statistika, sest see näitab mõju, mida kauplemiskohtadele ette nähtud uued nn eeldatava teenuseosutaja sätted on avaldanud nõuetele vastavusele. Seepärast nähakse ettepanekus majutus- ja reisijateveo sektori tarbeks ette platvormimajanduses eeldatava teenuseosutaja korra kehtestamine. • Konsulteerimine sidusrühmadega 6. detsembril 2019 korraldas Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat Belgias Brüsselis ürituse „Käibemaks digiajastul“. See üritus tõi kokku käibemaksu valdkonnas tegutsevad sidusrühmad, et arutleda võimaluste ja probleemide üle, mida uus tehnoloogia käibemaksu valdkonnale kaasa toob. Eelkõige arutleti kõrgetasemelise tehnoloogia kasutamise potentsiaali üle. Seminar andis ka võimaluse jagada hiljutisi kogemusi selle kohta, kuidas liikmesriigid kasutavad digilahendusi käibemaksu aruandluse, käibemaksu kogumise ja käibemaksupettuste avastamise jaoks. Komisjon tegi tehnilisel tasandil arutelude pidamiseks koostööd kahe eksperdirühmaga: käibemaksu tulevikku käsitlev töörühm ja käibemaksu eksperdirühm. Toimusid käibemaksu tulevikku käsitleva töörühma (9. veebruaril ja 6. mail 2022) ja käibemaksu eksperdirühma (29. novembril 2021 ja 10. juunil 2022) koosolekud, et arutada mitmesuguseid algatusega „Käibemaks digiajastul“ seotud küsimusi. Platvormimajanduse käibemaksuaspektide allrühmale, mis koosneb käibemaksu tulevikku käsitleva töörühma ja käibemaksu eksperdirühma liikmetest, tehti ülesandeks maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi nõustamine ja abistamine, analüüsimaks põhjalikult käibemaksuga seotud probleeme, millega platvormimajanduse osalejad kokku puutuvad. Selle töötulemused on esitatud järgmisel lehel: 2. käibemaksu tulevikku käsitlev töörühm – raamatukogu (europa.eu). Samuti toimus kaks programmi „Fiscalis“ seminari (2021. aasta mais ja oktoobris), et koguda liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt tagasisidet uuringu „Käibemaks digiajastul“ vahearuande ja lõpparuande projekti kohta. 20. jaanuarist kuni 5. maini 2022 korraldati ka avalik konsultatsioon, mille tulemusel saadi 193 vastust. Konsulteerimise käigus küsiti sidusrühmade arvamust selle kohta, kas kehtivad käibemaksueeskirjad vastavad digiajastule ja kuidas saab digitehnoloogiat kasutada selleks, et aidata liikmesriikidel võidelda käibemaksupettuste vastu, ning selleks, et tuua kasu ka ettevõtjatele. Konsulteerimise aruanne on kättesaadav algatuse avaliku konsulteerimise ET 13 ET  veebilehel: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13186- VAT-in-the-digital-age/public-consultation_et. Sidusrühmad nõustusid, et seni kehtinud käibemaksueeskirjad ja tänapäeva digiajastu ei ole kooskõlas. Käibemaksu aruandlusega seonduvalt nõustusid vastajad, et digitaalse aruandluse nõuded võivad kasu tuua, ning tõid selgelt välja, et nad eelistavad e-arveldamise lahendust, mida saab kasutada ka nende siseprotsessides. Liikmesriigid nõudsid suuremat autonoomiat riigisiseste digitaalse aruandluse nõuete üle otsustamisel. Sidusrühmad tunnistasid üldiselt platvormimajanduse valdkonnas esinevaid probleeme ning esitasid olenevalt vastaja ärimudelist üksikasjalikumaid seisukohti. Need, keda see mõjutaks (st platvormid), lükkasid üldjuhul tagasi nn eeldatava teenuseosutaja sätte ja väljendasid oma eelistust praeguse olukorra säilitamisele. Seoses käibemaksukohustuslasena registreerimisega nõustusid sidusrühmad ühehäälselt, et käibemaksu ühe akna süsteemi ja impordi ühe akna süsteemi kohaldamisala tuleb laiendada. Ettevõtjad nõudsid ka pöördmaksustamise kohustuslikuks muutmist ettevõtetevahelise teenuste osutamise või kaupade tarne puhul, millega tegelevad maksukohustuslased, kelle asukoht ei ole asjaomases riigis. Samuti toetati impordi ühe akna süsteemi kohustuslikuks muutmist. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Komisjon kasutas analüüsi, mille oli koostanud Economisti Associati S.r.l. seoses uuringuga „Käibemaks digiajastul“ (mis toimus 2020. aasta oktoobrist 2022. aasta märtsini)51. Lõpparuanne esitati 1. aprillil 2022. Uuringu eesmärk oli esmalt hinnata praegust olukorda seoses digitaalse aruandluse nõuete ja platvormimajanduse käibemaksuga maksustamise ning ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise ja impordi ühe akna süsteemiga ning teiseks hinnata mitme võimaliku poliitilise algatuse mõju nendele valdkondadele. • Mõjuhinnang Õiguskontrollikomitee vaatas 22. juunil 2022 läbi ettepaneku mõjuhinnangu ning kiitis selle oma arvamuses heaks (Ares(2022)4634471). Õiguskontrollikomitee soovitas lisada üksikasjalikumad andmed, et paremini kirjeldada mudelite koostamisel kasutatavaid metoodikaid ja variante veelgi selgitada. Mõjuhinnangut muudeti vastavalt, et see hõlmaks liikmesriikide ja sektorite perspektiive platvormimajanduse kohta, modelleerimisel kasutatud ökonomeetrilisi analüüse ja metoodikaid kirjeldati põhjalikult ning variantidega seotud digitaalse aruandluse nõuete ülesehitust kirjeldati üksikasjalikult. Mõjuhinnangus analüüsiti mitut poliitikavarianti.  Käibemaksu aruandluse puhul ulatusid variandid alates lihtsast soovitusest võtta kasutusele ELi digitaalse aruandluse nõuded ja nõuda andmeid konkreetses 51 Uuring „Käibemaks digiajastul“, lõpparuanne (I–III köide), erileping nr 07, millega rakendatakse raamlepingut nr TAXUD/2019/CC/150. ET 14 ET  vormingus kuni digitaalse aruandluse nõuete kehtestamiseni nii ELi kui ka siseriiklikul tasandil.  Platvormimajanduse käibemaksuga maksustamise valdkonna puhul varieerusid variandid alates õiguslikust reguleerimisest kuni ulatusliku nn eeldatava teenuseosutaja sätte kehtestamiseni, mida kohaldatakse platvormide kaudu toimuva kogu teenuste müügi suhtes.  Käibemaksukohustuslasena registreerimise puhul olid variandid seotud liidusisese kaubanduse (käibemaksu ühe akna süsteemi erinevad laiendamisvõimalused ja pöördmaksustamise kehtestamine ettevõtetevahelise teenuste osutamise või kaupade tarne puhul, millega tegelevad maksukohustuslased, kelle asukoht ei ole asjaomases riigis) ja väikese väärtusega saadetiste impordiga (mille puhul muudetakse impordi ühe akna süsteem kohustuslikuks erinevatele teenuseosutajatele või kaupade tarnijatele koos teatava piirmääraga või ilma selleta ning kaotatakse 150-eurone künnis impordi ühe akna süsteemi rakendamisel). Analüüs näitas, et poliitikavariantide parim tasakaal tõhususe, proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse vallas saavutatakse siis, kui ühendatakse omavahel digitaalse aruandluse nõuete kehtestamine ELi tasandil, nn eeldatava teenuseosutaja säte lühiajalise majutuse ja reisijateveo sektoris ning käibemaksu ühe akna süsteemi ulatuslikum laiendamine, pöördmaksustamine ja platvormide jaoks kohustuslik impordi ühe akna süsteem. Ajavahemikul 2023–2032 peaks see lähenemisviis kaasa tooma 172–214 miljardit eurot puhaskasu, sealhulgas 51 miljardit eurot kokkuhoidu. See kokkuhoid hõlmab järgmist:  41,4 miljardit eurot käibemaksu aruandlusest (11 miljardit eurot seni kehtinud aruandluskohustuste kaotamisest, 24,2 miljardit eurot killustatusega kaasnenud kulude vähendamisest, 4,3 miljardit eurot kokkuhoidu eeltäidetud käibedeklaratsioonidest ja 1,9 miljardit eurot e-arveldamisest saadavast kasust),  0,5 miljardit eurot platvormimajanduse valdkonna ühtlustamisest ja reguleerimisest ning  8,7 miljardit eurot käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse kaotamisest. Loodetav kasu on seotud ka keskkonna-, sotsiaal- ja ettevõtlusvaldkonna automatiseerimise ning ühtse turu toimimise (võrdsemad tingimused) ja maksukontrolli tõhususega. Kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega nr 8 ja 952 edendab tõhusam ja kestlikum käibemaksusüsteem majanduskasvu, samal ajal kui digitaalne aruandlus toetab ettevõtlusvaldkonna automatiseerimist ja edendab innovatsiooni. Kooskõlas põhimõttega „digitaalsus normiks“ tagatakse digitaalse aruandluse kasutuselevõtuga kokkuhoid paberarvete vallas ja see toob kasu keskkonnale. Mõjuhinnang ja selle lisad, kokkuvõte ja komitee arvamus mõjuhinnangu kohta on kättesaadavad portaalis „Avaldage arvamust!“ konsultatsiooni veebilehel: 52 https://sdgs.un.org/goals. ET 15 ET  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13186-VAT-in-the- digital-age_et. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Käesolev ettepanek on õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatus, mille eesmärk on ajakohastada kehtivaid käibemaksueeskirju ja võtta arvesse digitehnoloogia pakutavaid võimalusi53. Ettepanek peaks eeldatavasti ühtlustama käibemaksuga maksustamist ja edendama teenuste piiriülest osutamist või kaupade tarnet ühtsel turul ning aitama parandada maksude kogumist ja seeläbi tagama COVID-19 pandeemiast taastumise ajal kestliku maksutulu. Eeldatakse, et piiriülestes tehingutes osalevad ettevõtted saavad ettepaneku kehtestamisest kasu. Üldiselt toetab digitaalse aruandluse nõuete kehtestamine ELi tasandil, eeldatava teenuseosutaja kord ja ühtne käibemaksukohustuslasena registreerimine põhimõtet „üks sisse, üks välja“ või isegi laiemat põhimõtet „üks sisse, mitu välja“, võttes arvesse riiklike ametiasutuste kehtestatud arvukaid kohustusi. Kümneaastase perioodi 2023–2032 kogu saadav kokkuhoid on hinnanguliselt 51 miljardit eurot ja kogu rakendamiskulu (ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste jaoks) 13,5 miljardit eurot. Koondaruannete väljajätmine digitaalse aruandluse nõuete tulemusena toob eeldatavasti puhaskasu piiriüleste tehingutega tegelevatele ettevõtetele. Kuid ettevõtted, kes ei tegutse piiriüleselt (enamik mikro- ja väike-majandusüksustest), kannaksid digitaalse aruandluse nõuete kasutuselevõtuga seotud kulud. Neid kulusid saaks osaliselt leevendada riiklikul tasandil lisateenuseid luues, näiteks käibedeklaratsioonide eeltäitmine. Ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise puhul eeldatakse, et see vähendab veelgi vajadust teistes liikmesriikides mitmekordse registreerimise järele ning aitab vähendada ühtsel turul teenuste piiriülese osutamise või kaupade tarnega tegelevate ettevõtjate halduskoormust ja sellega seotud kulusid. Tulevikukindluse platvorm lisas algatuse „Käibemaks digiajastul“ oma 2022. aasta tööprogrammi, tunnistades selle potentsiaali vähendada halduskoormust poliitikavaldkonnas54. Käesoleva ettepaneku koostamisel on arvesse võetud tõendeid, millele kõnealuse eksperdirühma 5. detsembri 2022. aasta arvamuses tugineti. • Põhiõigused – 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek peaks eeldatavasti suurendama liikmesriikide käibemaksutulu. Tegevuseesmärgiks on seatud käibemaksulõhe vähenemine kuni 4 % võrreldes 2019. aasta tasemega, kaasa 53 Komisjoni 2022. aasta tööprogramm, II lisa: õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatused, alajagu „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“ (nr 20). 54 2022_annual_work_programme_-_fit_for_future_platform_en.pdf (europa.eu). ET 16 ET  arvatud lähtetase. Hinnanguline kogukasu ajavahemikul 2023–2032 koos täiendava käibemaksutuluga jääb vahemikku 172–214 miljardit eurot. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Käibemaksukomitee, mis on käibemaksuküsimuste nõuandekomitee, milles osalevad kõikide liikmesriikide esindajad ja mida juhivad komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi ametnikud, jälgib käibemaksu rakendamist algatuse „Käibemaks digiajastul“ raames ning arutab ja täpsustab uute õigusaktide võimalikke tõlgendamisküsimusi liikmesriikide jaoks. Halduskoostöö alaline komitee tegeleb kõikvõimalike küsimustega, mis on seotud liikmesriikidevahelise halduskoostööga ja mis tulenevad käesoleva seadusandliku paketiga hõlmatud uutest sätetest. Kui on vaja teha uusi seadusandlikke muudatusi, võib lisaks konsulteerida käibemaksu tulevikku käsitleva töörühma ja käibemaksu eksperdirühmaga. Peale selle kontrollivad ja hindavad komisjon ja liikmesriigid, kas käesolev algatus toimib nõuetekohaselt ja millises ulatuses selle eesmärgid saavutatakse, lähtudes käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu punktis 4 esitatud näitajatest. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Ettepanek nõuab selgitavaid dokumente selle ülevõtmise kohta. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Platvormid: artiklid 28a, 46a, artikli 135 lõige 3, artiklid 136b, 172a, 242a, 306 Platvormimajanduse lühiajalise majutuse ja reisijateveo sektori tarbeks kehtestatakse eeldatava teenuseosutaja kord (artikkel 28a). Selle meetme kohaselt, kui teenuseosutaja ei nõua käibemaksu näiteks seetõttu, et ta on füüsiline isik või et ta rakendab väikeettevõtete erikorda, arvestab platvorm teenuselt käibemaksu ja nõuab selle sisse. Sellega tagatakse võrdsed tingimused teenuseid osutavatele platvormidele ja muudele tavapärastele teenuseosutajatele, kes kvalifitseeruvad maksukohustuslasena, samal ajal koormamata platvormi kaudu tegutsevaid teenuseosutajaid. Nn eeldatava teenuseosutaja mudel on lihtsustamismeede, mille eesmärk on hõlbustada käibemaksu kogumist konkreetses olukorras. Enamasti on see nii juhul, kui tehingu vahendajal (st platvormil) on asjaomaselt tehingult tasumisele kuuluva käibemaksu kogumise tagamiseks parem positsioon kui teenuseosutajal. Põhjuseks on see, et asjaomase teenuseosutaja jaoks oleks käibemaksu kogumine liiga koormav (nt kui teenuseosutaja on füüsiline isik või maksukohustuslane, kes rakendab väikeettevõtete erikorda) või seda on turvalisem koguda vahendajalt (kui teenuseosutaja asukoht ei ole ELis). Meetme praktilise rakendamisega seotud lisaaspektid on esitatud sellega kaasnevas ettepanekus muuta rakendusmäärust (EL) nr 282/2011. Kuritarvituste vältimiseks on täpsustatud, et tehingut, mille puhul platvorm on eeldatav teenuseosutaja, ei saa reisibüroode erikorraga hõlmata (artikkel 306). Lisaks on selle valdkonna kehtivatesse käibemaksualastesse õigusaktidesse lisatud täpsustusi. Täpsemalt: ET 17 ET   platvormi osutatavat vahendusteenust tuleks käsitada vahendusteenusena (artikkel 46a). See võimaldab teenuste osutamise koha eeskirjade ühetaolist rakendamist vahendusteenuse suhtes;  teenuseosutaja poolt platvormile osutatav teenus on käibemaksust vabastatud ilma mahaarvamisõiguseta (artikkel 136b);  säte, et lühiajalise majutuse sektorit käsitatakse hotellisektoriga sarnase sektorina ja seetõttu ei saa seda käibemaksust vabastada (artikkel 135). Sellega tagatakse, et platvormi kaudu eeldatav teenuse osutamine lõpptarbijale on käibemaksuga maksustatud samamoodi nagu tavapärase hotelliteenuse osutamine lõpptarbijale;  platvormi kaudu osutatav teenus lõpptarbijale ei tohiks mõjutada platvormi mahaarvamisõigust seoses tema tegevusega (artikkel 172a);  teenuste osutamise või kaupade tarne puhul, mis ei kuulu eeldatava teenuseosutaja mudeli alla, on platvorm kohustatud pidama arvestust nii ettevõtetevahelise kui ka ettevõtjalt tarbijale suunatud teenuste osutamise või kaupade tarne kohta (artikkel 242a). Kaasnevate õigusaktidega (määruse (EL) nr 904/2010 muutmisettepanek) standarditakse, kuidas asjakohane teave tuleb liikmesriikidele edastada. Eeldatava teenuseosutaja mudeli alla kuuluvate teenuste osutamise või kaupade tarne suhtes kohaldatakse tavapäraseid käibemaksuarvestuse eeskirju. Arvete väljastamine põhineb üldreeglina e-arveldamisel: artiklid 217, 218 ja 232 Käibemaksudirektiivi kohandamine uue digitaalse tegelikkusega nõuab e-arvete käsitluse muutmist. Seni on käibemaksudirektiivis loetud paber- ja e-arved võrdväärseks. Artiklis 232 nõuti, et e-arvete väljastamise tingimuseks peab olema arve vastuvõtja nõusolek. See nõue takistas liikmesriike rakendamast kohustuslikku e-arveldamist, mida saaks kasutada elektroonilise aruandlussüsteemi alusena. Samuti aeglustas see e-arvete väljatöötamist, kuna maksukohustuslased ei saanud kohandada oma arvelduste süsteeme, et rakendada täielikult e- arveldamist, sest neil tuli väljastada paberarved alati, kui arve vastuvõtja ei nõustunud e- arvete väljastamisega. Ettepanekuga muudetakse seda olukorda, sätestades artiklis 218, et arvete väljastamise vaikesüsteem on e-arvelduste süsteem. Paberarvete kasutamine on võimalik üksnes juhul, kui liikmesriigid annavad selleks loa. See luba ei saa hõlmata juhtumeid, mille suhtes kohaldatakse XI jaotise 6. peatükis sätestatud aruandekohustust, kuna see takistaks andmete automaatset esitamist või põhjustaks selle jaoks raskusi. Maksukohustuslastel on alati lubatud väljastada e-arveid vastavalt Euroopa standardile. Käesolev standard on vastu võetud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/187055 vastavalt direktiivis 2014/55/EL sätestatud taotlusele. E-arvete väljastamise ja edastamise tingimuseks ei saa olla liikmesriigi maksuhalduri eelneva loa olemasolu, et need saaks arve vastuvõtjale saata. Mitmele liikmesriigile on kehtestatud erimeede, et rakendada kohustuslikku e-arveldamist, kui sellised 55 Komisjoni 16. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1870, milles käsitletakse e-arveldamise Euroopa standardile osutava viite ja asjaomaste süntaksite loetelu avaldamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/55/EL. ET 18 ET  arvelduste süsteemid on kasutusele võetud. Neid süsteeme saavad need liikmesriigid kasutada üksnes kuni 1. jaanuarini 2028, mil tagatakse lähenemine ELi digitaalsele aruandlussüsteemile. Tagamaks, et maksukohustuslased ei peaks sõltuma arve vastuvõtja nõusolekust väljastada e- arveid, jäetakse artikkel 232 käibemaksudirektiivist välja. Lisaks muudetakse käibemaksudirektiivis esitatud e-arve määratlust, et viia see kooskõlla direktiivis 2014/55/EL (mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul) esitatud määratlusega, millega reguleeritakse e-arveldamist ettevõtetelt riigile suunatud tehingutes. Sellest tulenevalt, kui viidatakse käibemaksudirektiivis viidatud e-arvetele, mõeldakse selle all struktureeritud e- arveid. Pöördmaksustamisele kuuluvate teenuste ühendusesisese osutamise ja kaupade ühendusesisese tarnimise arvete väljastamistähtaeg: artikkel 222 Kui käibemaksust vabastatud teenuseid osutab või kaupu tarnib ühendusesiseselt maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole asjaomases riigis ja kelle suhtes rakendatakse pöördmaksustamist, on käibemaksudirektiivis ette nähtud e-arve väljastamistähtaeg, mis võib ulatuda kuni 45 päevani alates maksustatava sündmuse toimumisest. Uus aruandlussüsteem on üles ehitatud reaalajas saadava teabe põhimõttel. Võttes arvesse, et aruandlus põhineb arve väljastamisel, lükkab selline tähtaeg sellist teenuste osutamist või kaupade tarnet käsitleva teabe maksuhaldurile laekumist ülemäära edasi. Sel põhjusel on artikliga 222 kehtestatud selliste arvete väljastamiseks kahepäevane tähtaeg alates maksustatava sündmuse tekkimisest. Koondarvete väljastamise võimaluse kaotamine: artikkel 223 Uue aruandlussüsteemi eesmärk on anda maksuhalduritele peaaegu reaalajas teavet tehingute kohta ja edendada e-arvete kasutust. Võimalus väljastada kalendrikuu kohta koondarveid on selle eesmärgiga vastuolus. Sel põhjusel jäetakse välja artikkel 223, mistõttu ei ole võimalik jätkata koondarvete väljastamist. Arvete sisu: artikkel 226 Uue aruandlussüsteemi eesmärk on anda maksuhalduritele vajalikku teavet, samal ajal minimeerides maksukohustuslaste halduskoormust. Viimati nimetatud eesmärgi saavutamiseks kasutatakse aruandlussüsteemis ära e-arvete väljastamist, et tagada aruandlusprotsessi automatiseerimine. Kuid selleks, et see oleks võimalik, on vaja arvele lisada kogu maksuhaldurite nõutav teave aruandluskohustuse täitmiseks. See on põhjus, miks artiklit 226 on muudetud, et tagada kõikide esitamisele kuuluvate andmete lisamine arvele. Arve sisule lisatavateks andmeelementideks on pangakonto andmed, mida makse tegemiseks arvepõhiselt krediteeritakse, konkreetse tehinguga seotud makse tegemiseks kokku lepitud kuupäevad ja summad ning arve puhul, millega muudetakse algset arvet, selle algse arve tunnusandmed. ET 19 ET  Aegunud artiklite väljajätmine: artikkel 237 Artiklis 237 on sätestatud komisjoni kohustus esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne arvete esitamise eeskirjade mõju kohta. Arvestades, et see kohustus on juba täidetud,56 puudub põhjus käibemaksudirektiivis selle artikli allesjätmiseks. Ühendusesiseste tehingute digitaalne aruandlussüsteem: artiklid 262–271 Algatuse üks eesmärke on asendada aegunud koondaruanded ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuete süsteemiga, mis tagab parema kvaliteediga tehingupõhise teabe kiire kättesaadavuse. Seda teavet kasutatakse liikmesriikide riskianalüüsisüsteemides, et aidata neil võidelda ühendusesisese kaubandusega seotud käibemaksupettuste vastu, kuid eelkõige varifirmadega seotud ühendusesisese pettuse vastu. Sel eesmärgil viidatakse XI jaotise 6. peatükis, milles viidati enne koondaruannetele, nüüd digitaalse aruandluse nõuetele ja selle uues 1. jaos ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuetele. Ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuded hõlmavad samu tehinguid, mida hõlmasid koondaruanded, välja arvatud nõudmiseni varu artiklis 17a sätestatud tingimustel, mis nüüd välja jäetakse. Sel põhjusel jäetakse artikli 262 teine lõik välja. Peale selle lisatakse koondaruannetesse ja sellest tulenevalt ka digitaalse aruandluse nõuetesse teenuste osutamine ja kaupade tarne, mille suhtes rakendatakse artikli 194 kohaselt pöördmaksustamist. Artiklis 263 on sätestatud uue digitaalse aruandlussüsteemi põhiaspektid: teave tuleb edastada tehingupõhiselt, andmete edastamise tähtaeg on kaks tööpäeva pärast arve väljastamist või pärast kuupäeva, mil arve oleks tulnud väljastada, kui maksukohustuslane ei ole täitnud arve väljastamise kohustust, andmed tuleb edastada elektrooniliselt ning liikmesriigid näevad ette andmeedastusvahendid. Lõppkokkuvõttes võib teabe esitada maksukohustuslane ise või tema nimel tegutsev kolmas isik. Andmeid võib edastada vastavalt Euroopa standardile. Liikmesriigid võivad ette näha andmete edastamise muus vormingus väljastatud e-arvete alusel, tingimusel et need võimaldavad ka Euroopa standardi kasutamist. Igal juhul peavad liikmesriikides lubatud andmevormingud tagama koostalitlusvõime Euroopa standardiga. See säte tagab liikmesriikidele ja maksukohustuslastele paindlikkuse kasutada andmete edastamiseks erinevaid andmevorminguid. Sellega nähakse siiski ette vähemalt üks standard, mida aktsepteerivad kõik liikmesriigid ja mis seetõttu võimaldab ettevõtetel esitada mis tahes liikmesriigis oma andmeid ühendusesiseste tehingute kohta Euroopa standardi kohaselt, ilma et oleks vaja teha kohandusi erineva aruandlussüsteemide jaoks. Artikli 264 esimeses lõikes on sätestatud teave, mis tuleb esitada iga tehingu kohta. Põhimõtteliselt on see sama teave, mis tuli esitada koondaruannetes, kuid üksikasjalik teave esitatakse nüüd iga tehingu kohta, selle asemel, et see teenuse saajate kaupa kokku koondada. 56 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles hinnatakse arvete esitamise eeskirju, mis on sätestatud direktiivis 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (COM(2020)47). ET 20 ET  Siiski on lisatud uusi andmevälju, et tõhustada pettuste avastamist. Need uued andmeväljad on viide eelmisele arvele, kui arvet parandatakse, pangakonto andmed, kuhu makse arvepõhiselt tehakse, ja tehingusumma tasumiseks kokku lepitud kuupäevad. Täieliku standardimise ja koostalitlusvõime saavutamiseks võtab komisjon vastu rakenduseeskirjad, et määrata selle jaoks kindlaks ühtne elektrooniline sõnum. Artikli 266 kohaselt oli liikmesriikidel lubatud nõuda lisaandmeid ühendusesiseste tehingute kohta. See võimalus on vastuolus soovitud ühtlustamisega selles valdkonnas. Seetõttu jäetakse see artikkel käibemaksudirektiivist välja, nii et maksukohustuslased esitavad nüüd ühendusesisese tehingu tegemisel alati sama teabe, olenemata liikmesriigist, kus tehing tehakse. Artikkel 268 kohustab liikmesriike koguma andmeid maksukohustuslastelt, kes tegelevad nende territooriumil kaupade ühendusesisese soetamisega või samaväärsete tehingutega. Koondaruannete alusel oli selliste andmete kogumine liikmesriikide jaoks vabatahtlik. Koondaruannete asendamise puhul uue digitaalse aruandlussüsteemiga on vaja muuta käibemaksudirektiivi teatavaid artikleid, mis sisaldasid viiteid koondaruannetele, et asendada need viitega uuele aruandlussüsteemile. See kehtib artiklite 42, 138a, 262, 265 ja 267 puhul. Muud artiklid, millega on reguleeritud koondaruannetega seotud aspekte ja mis ei ole uue aruandlussüsteemi puhul enam vajalikud, jäetakse välja. See kehtib artiklite 266, 269, 270 ja 271 puhul. Ühe liikmesriigi territooriumil tasu eest teenuste osutamise ja kaupade tarne digitaalne aruandlussüsteem: artiklid 271a–273 Lisaks koondaruannete asendamisele ühendusesiseste tehingute uue digitaalse aruandlussüsteemiga on algatuse eesmärk ühtlustada olemasolevaid ja tulevasi aruandlussüsteeme, milles käsitletakse tasu eest teenuste osutamist ja kaupade tarnet liikmesriigi territooriumil, et vältida halduskoormust, mida kõnealune killustatud raamistik põhjustab piiriüleselt tegutsevatele maksukohustuslastele. Need süsteemid on kooskõlas ühendusesiseste tehingute jaoks ette nähtud digitaalse aruandlussüsteemiga, mis lihtsustab nõuete täitmist maksumaksjate jaoks, kes saavad mis tahes liikmesriigis esitada nii riigi- kui ka ühendusesiseste tehingute jaoks vajalikke andmeid ühtses vormingus. Ühtlustamine saavutatakse XI jaotise 6. peatüki uues 2. jaos sisalduvate eeskirjade abil. Artikli 271a esimene lõige võimaldab liikmesriikidel kehtestada maksukohustuslaste teenuste osutamise või kaupade tarne aruandlussüsteemi oma territooriumil. Artikli 271a teine lõige võimaldab liikmesriikidel kehtestada aruandlussüsteemid mis tahes muud liiki tehingute tarbeks. Teine lõige hõlmab näiteks maksukohustuslase poolt füüsilisele isikule teenuste osutamise või kaupade tarne aruandlust. Tuleb märkida, et artikkel 271a kujutab endast liikmesriikide jaoks võimalust, mitte kohustust. Kui nad aga otsustavad kehtestada nimetatud artikli esimese lõike kohase aruandlussüsteemi, st oma liikmesriigi territooriumil asuvate maksukohustuslaste vaheliste tehingute aruandlussüsteemi, peab selline süsteem vastama artiklis 271b sätestatud funktsioonidele. Artiklis 271b sätestatud aruandlussüsteemi funktsioonid sarnanevad ühendusesiseste tehingute jaoks loodud süsteemiga: tehingupõhine aruandlus, andmete edastamine kaks tööpäeva pärast ET 21 ET  arve väljastamist või pärast kuupäeva, mil arve oleks tulnud väljastada, kui maksukohustuslane ei ole täitnud arve väljastamise kohustust, võimalus edastada andmed otse maksukohustuslase poolt või teenuseosutaja kaudu ning võimalus edastada andmed vastavalt Euroopa standardile. Liikmesriigid võivad eraldada maksukohustuslastele lisavahendeid andmete edastamiseks. Ka siinkohal on eesmärk tagada liikmesriikidele ja maksukohustuslastele piisav paindlikkus andmete edastamiseks kasutatavate erinevate meetodite valikul, samal ajal nähes ette vähemalt ühe standardi, mida aktsepteerivad kõik liikmesriigid ja mis võimaldab seeläbi ettevõtetel esitada oma andmeid mis tahes liikmesriigis vastavalt Euroopa standardile, ilma et oleks vaja teha kohandusi erineva aruandlussüsteemide jaoks. Tuleb kontrollida, kas aruandlussüsteemi reformiga saavutatakse eesmärk vähendada käibemaksulõhet ja maksukohustuslaste kulusid, mis tulenevad asjaomaste süsteemide killustatusest. Seetõttu palutakse artiklis 271c komisjonil esitada 2033. aasta märtsiks aruanne, milles hinnatakse käesoleva reformi tulemusi, ning vajaduse korral ettepanek puuduste kõrvaldamiseks ja riigisisese aruandluse edasiseks ühtlustamiseks. See tähtaeg võimaldab hinnata aruandlussüsteeme pärast nende täielikku rakendamist, võttes arvesse, et täielik ühtlustatud nõuetega kohandamine ei pea toimuma enne 2028. aastat. Aruandlussüsteemide ühtlustamise saavutamiseks ei piisa sellest, et tulevasi süsteeme rakendatakse vastavalt käesolevas algatuses kehtestatud funktsioonide järgi. Liikmesriigid, kellel on juba olemas selliste tehingute aruandlussüsteemid, tuleb neid kohandada ühtlustatud aruandlussüsteemi funktsioonidega. Seetõttu nõutakse algatuses, et kõnealune kohandus tehtaks hiljemalt 2028. aastaks. Artikkel 273 tagab liikmesriikidele jätkuvalt vabaduse rakendada neid kohustusi, mida nad peavad vajalikuks, et tagada käibemaksu nõuetekohane kogumine ja hoida ära maksudest kõrvalehoidmist. Seda vabadust on aga piiratud aruandluskohustustega, mida saab rakendada üksnes XI jaotise 6. peatüki sätete kohaselt seoses nende kohaldamisalasse kuuluvate tehingutega. Ühtne käibemaksukohustuslasena registreerimine ning olemasolevate e-kaubanduse eeskirjade ja kasuminormi maksustamise korra täiustamine Kehtivatesse käibemaksualastesse õigusaktidesse on tehtud muudatusi ja täpsustusi, nagu on kirjeldatud allpool. Pidades silmas sihtriigis maksustamise põhimõtte rakendamise saavutamist ja kooskõlas nõukogu direktiivi (EL) 2022/542 (millega muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja (EL) 2020/285 käibemaksumäärade osas)57 artikliga 4, muudetakse artikli 14 lõike 4 punkti 1 alapunkti a, et laiendada kaupade ühendusesisese kaugmüügi määratlust kasutatud kaupadele, kunstiteostele, kollektsiooni- ja antiikesemetele. Lisaks jäetakse välja artikkel 35 ja seetõttu 57 Nõukogu 5. aprilli 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/542, millega muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja (EL) 2020/285 käibemaksumäärade osas. ET 22 ET  maksustatakse asjaomaste teenuste osutamist ja kaupade tarnet sihtkohas kooskõlas artikli 33 punktiga a. Nii võimaldab see rakendada sellise kaugmüügi deklareerimiseks käibemaksu ühe akna süsteemi lihtsustamiskorda, vähendades seeläbi veelgi mitmes liikmesriigis registreerimise vajadust. Käibemaksustamise vältimise võimaluste vähendamiseks on uues artiklis 39a sätestatud, et kunstiteoste ja antiikesemete tarnimist ilma lähetamise või veota (või tarnimist, mille puhul kaupade lähetamine või vedu algab ja lõpeb samas liikmesriigis) maksustatakse kohas, mis on teenuse saaja asukoht, alaline elu- või asukoht või peamine elukoht. Artikli 14a muudatustega laiendatakse eeldatava teenuseosutaja korra kohaldamisala. Eelkõige muudetakse lõiget 2 seoses kaupade liidusisese tarnimisega, et laiendada eeldatava teenuseosutaja korra kohaldamisala. Laiendatud kohaldamisala kohaselt hõlmab eeldatava teenuseosutaja kord nüüd kõiki ELis toimuvaid kaubatarneid, mida vahendatakse elektroonilise liidese kaudu, olenemata sellest, kus on teenuseosutaja asukoht ja milline on ostja maksukohustuslase staatus. Peale selle lisatakse uus lõige 3, et sätestada eeldatava teenuseosutaja korra kohaldamine oma kaupade teatava üleandmise suhtes, mida vahendatakse elektroonilise liidese kaudu. Käibemaksudirektiivi sätteid nõudmiseni varu korra kohta muudetakse, et kehtestada tähtpäev 31. detsember 2024, pärast mida ei saa selle korra alusel uusi varu üleandmisi teha. Artiklit 17a, mis reguleerib nõudmiseni varu korda, muudetakse veel uue lõike lisamise teel, täpsustamaks, et artikli kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2025. aastal. Need muudatused on sisse viidud selleks, et kajastada asjaolu, et kehtiv nõudmiseni varu kord ei ole enam vajalik, kuna käibemaksu ühe akna süsteemi uus lihtsustamiskord oma kaupade üleandmiseks on terviklik ja hõlmab kaupade piiriülest liikumist, mis on praegu hõlmatud nõudmiseni varu korraga. Artiklis 59c on sätestatud, et kalendripõhine künnis on 10 000 eurot, millest allpool võib telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste piiriülene osutamine ning kaupade ühendusesisene kaugmüük, mida osutab ELis asuv teenuseosutaja, kelle asukoht on ainult ühes liikmesriigis, olla käibemaksuga maksustatud liikmesriigis, kus asub neid telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektroonilisi teenuseid osutav maksukohustuslane või kus need kaubad asuvad enne nende lähetamist või vedu. Lisaks telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste piiriülesele osutamisele on nüüd täpsustatud, et see künnis hõlmab üksnes maksukohustuslase asukohaliikmesriigist tarnitud kaupade ühendusesisest kaugmüüki. Artikli 66 muudatus aitab täpsustada seda, kuidas määratakse kindlaks liiduvälise käibemaksu ühe akna süsteemi ja liidu käibemaksu ühe akna süsteemi lihtsustamiskorra kohaste teenuste osutamise või kaupade tarnega seotud maksustatava sündmuse aeg. Artikli 143 uue lõikega 1a nähakse ette, et võetakse vastu rakendusakt, millega kehtestatakse erimeetmed teatud laadi maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise ennetamiseks, tagades paremini teenuseosutaja või tema nimel tegutseva vahendaja impordi ühe akna süsteemi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri nõuetekohase kasutuse ja kontrolli, mis on vajalik artikli 143 lõike 1 punktis ca sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks. ET 23 ET  Selleks et vähendada veelgi registreerimise vajadust liikmesriigis, kus toimub ettevõtetevahelise teenuste riigisisese osutamise või kaupade tarne maksustamine, tehakse artikli 194 muudatusega liikmesriikidele kohustuslikuks nõustuda pöördmaksustamise rakendamisega, kui tarnija, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub, tarnib kaupu isikule, kes on selles liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud. Selle reformiga tagatakse, et sellistel asjaoludel ei pea teenuseosutaja, kes ei ole selles liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud, end seal registreerima. Lisaks jäetakse muudatusega pöördmaksustamise kohustuslikust rakendamisest välja kasuminormi maksustamise korra kaupade tarned. Kaupade nõuetekohase järelkontrolli tagamiseks tuleb seda liiki tarned nüüd artiklis 262 osutatud koondaruandes ära märkida. Kuna käibemaksu ühe akna süsteemi uus lihtsustamiskord oma kaupade üleandmiseks hõlmab kaupade piiriülest liikumist, mis on praegu hõlmatud nõudmiseni varu korraga, kaotatakse artikli 243 lõike 3 ja artikli 262 lõike 2 muudatuste teel alates 1. jaanuarist 2026 käibemaksudirektiivi nõudmiseni varu korda käsitlevad sätted, kuna need ei ole enam vajalikud. Nagu juba mainitud, on ette nähtud 12-kuuline ajavahemik, et 31. detsembril 2024 või enne seda kehtinud nõudmiseni varu korra kohased tehingud oleks võimalik lõpule viia. Artikli 359 muudatusega laiendatakse liiduvälise käibemaksu ühe akna süsteemi kohaldamisala teenuste osutamisele ELi-välistelt ettevõtjatelt kõikidele mittemaksukohustuslastele, isegi kui nende alaline elu- või asukoht ega peamine elukoht ei ole liikmesriigis. Artikli 365 muudatuses on täpsustatud ajavahemikku, mille jooksul saab liiduvälise käibemaksu ühe akna süsteemi korra raames asjakohaseid käibedeklaratsioone muuta. Muudatusi saab nüüd teha samas käibedeklaratsioonis, kui need muudatused tehakse enne käibedeklaratsiooni ettenähtud esitamistähtaega. Liidu käibemaksu ühe akna süsteemi korra jaoks laiendatakse artikli 369a uutes lõigetes tarbimisliikmesriigi määratlust nii, et see hõlmaks kaubatarneid vastavalt artiklitele 36 (paigaldatavate või kokkupandavate kaupade tarned), 37 (kaupade tarne laevadel, õhusõidukites või rongides) ja 39 (gaasitarned ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia tarned) ning riigisiseseid kaubatarneid. Artiklis 369b on sätestatud, et eespool nimetatud tarnete liikide puhul võib liidu käibemaksu ühe akna süsteemi korda rakendada ka juhul, kui neid kaupu tarnitakse mittemaksukohustuslastele (või maksukohustuslastele või mittemaksukohustuslastest juriidilistele isikutele, kelle kaupade ühendusesisene soetamine ei ole direktiivi 2006/112/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt käibemaksuga maksustatav). Lisaks võib seda korda rakendada ka kasuminormi maksustamise korra alla kuuluvate kaupade riigisiseste tarnete suhtes, mis on suunatud mis tahes teisele maksukohustuslasele, kellele maksukohustuslikud edasimüüjad on kaubad tarninud kasuminormi maksustamise korra alusel. Artikli 369g lõike 1 muudatuse ja uute lõigete abil muudetakse liidu käibemaksu ühe akna süsteemi käibedeklaratsiooni sisu, et oleks võimalik lisada sellesse eespool nimetatud kaupade tarne. Artikli 369g lõike 2 muudatuse ja uue lõikega 2a täpsustatakse teavet, mis tuleb esitada liidu käibemaksu ühe akna süsteemi käibedeklaratsioonis seoses eespool nimetatud tarnetega, ning ET 24 ET  märgitakse, et nullmääraga ja muul viisil käibemaksust vabastatud kaubatarned kuuluvad liidu käibemaksu ühe akna süsteemi alla ja seega tuleb ka neist teatada. Artikli 369g lõike 3 muudatus kajastab seda, et liidu käibemaksu ühe akna süsteemi käibedeklaratsioon sisaldab nullmääraga ja muul viisil käibemaksust vabastatud teenuste osutamist, mis on hõlmatud erikorraga. Artikli 369g lõike 4 muudatusega täpsustatakse, et muudatused, mida käibedeklaratsioonis liidu käibemaksu ühe akna süsteemi korra raames pärast sellele ette nähtud esitamistähtaega tehakse, tuleb teha järgmises käibedeklaratsioonis. Artikli 369j muudatusega nähakse ette, et liidu käibemaksu ühe akna süsteemi korra raames esitatavas käibedeklaratsioonis ei ole võimalik käibemaksu mahaarvamisi teha, kuid käibemaks tuleb tagastada vastavalt asjakohasele tagastamissüsteemile. Artikli 369m uue lõikega muudetakse impordi ühe akna süsteemi kasutamine kohustuslikuks elektrooniliste liideste puhul, millega vahendatakse eeldatava teenuseosutaja imporditud kaupade teatavat kaugmüüki. Artiklit 369p muudetakse, et sätestada, et enne impordi ühe akna süsteemi erikorra rakendama asumist peab maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja teatama registreerimisliikmesriigile maksukohustuslase staatuse eeldatava teenuseosutajana seoses ELi imporditud kaupade kaugmüügiga. Artikli 369r muudatuse ja uute lõigetega nähakse ette, et kui maksukohustuslane ei täida impordi ühe akna süsteemi eeskirju, arvatakse ta sellest korrast välja, välja arvatud juhul, kui kõnealune maksukohustuslane on kohustatud rakendama seda korda eeldatava teenuseosutajana. Kui selline eeldatav teenuseosutaja ei täida järjepidevalt käesoleva erikorraga seotud eeskirju, rakendatakse tema suhtes muid sanktsioone, mitte ei arvata teda korra kohaldamisalast välja. Artikli 369t lõike 2 muudatuses täpsustatakse ajavahemikku, mille jooksul saab impordi ühe akna süsteemi korra raames asjakohaseid käibedeklaratsioone muuta. Kui muudatused tuleb teha pärast käibedeklaratsiooni ettenähtud esitamistähtaega, tuleb need teha järgmises käibedeklaratsioonis. Artikli 369w muudatusega nähakse ette, et erikorra kohaselt ei arvata käibemaksu maha, vaid see tagastatakse kooskõlas asjakohase tagastamissüsteemiga. Uute artiklitega 369xa–369xk nähakse ette uue korra rakendamine, mille eesmärk on lihtsustada oma kaupade teatava üleandmisega seotud käibemaksunõuete täitmise kohustust. Artiklis 369xa on sätestatud mõisted, mida rakendatakse oma kaupade üleandmiseks ette nähtud uue korra suhtes. Erikorda ei rakendata kapitalikaupade või kaupade suhtes, mis ei taga käibemaksu täielikku mahaarvamisõigust liikmesriigis, kus toimub kaupade ühendusesisene soetamine. Artiklis 369xb määratakse kindlaks korra kohaldamisala. Iga maksukohustuslane, kes tegeleb oma kaupade üleandmisega, nagu on määratletud artiklis 369xa, võib käibemaksukohustuslasena registreeruda, et rakendada käesolevat erikorda, mille puhul on kõik nende asjakohased kaupade üleandmised hõlmatud erikorraga. ET 25 ET  Artiklis 369xc nõutakse, et korda rakendavad maksukohustuslased teavitaksid oma registreerimisliikmesriiki elektrooniliselt, kui nad alustavad oma käesoleva erikorraga hõlmatud maksustatavat majandustegevust, muudavad seda või lõpetavad selle. Artiklis 369xd on sätestatud, et käesolevat erikorda rakendav maksukohustuslane peab kõnealuse erikorraga hõlmatud kaupade üleandmiseks olema käibemaksukohustuslasena registreeritud ainult ühes registreerimisliikmesriigis. Oma kaupade üleandmiseks ette nähtud erikorra puhul rakendab registreerimisliikmesriik maksukohustuslasele siseriiklikust süsteemist tulenevate maksukohustuste täitmiseks antud individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit. Artiklis 369xe on sätestatud asjaolud, mille korral oma kaupade üleandmiseks ette nähtud korda rakendavad maksukohustuslased arvatakse kõnealusest korrast välja, sealhulgas juhul, kui nad järjepidevalt ei täida korra eeskirju või lõpetavad oma asjakohase majandustegevuse. Artiklis 369xf on sätestatud, et käibedeklaratsioonid esitatakse igal kuul elektrooniliselt, isegi kui asjakohast majandustegevust ei ole toimunud. Artiklis 369xg kirjeldatakse teavet, mida igakuine käibedeklaratsioon peab sisaldama, ning sätestatakse, et pärast käibedeklaratsiooni ettenähtud esitamistähtaega selles tehtavad muudatused tuleb teha järgmises käibedeklaratsioonis. Artiklis 369xh on sätestatud nõuded seoses käibedeklaratsioonis kasutatava vääringuga. Artiklis 369xi on sätestatud, et kui oma kaubad selle korra alusel üle antakse, ei kohaldata ühendusesisesele soetamisele käibemaksu liikmesriigis, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse. Artiklis 369xj on sätestatud, et eespool nimetatud käibedeklaratsioonis ei ole võimalik käibemaksu maha arvata, kuid käibemaks tagastatakse vastavalt asjakohasele tagastamissüsteemile või arvatakse maha liikmesriigi käibedeklaratsiooni sisendist, kui maksukohustuslane on liikmesriigis juba käibemaksukohustuslasena registreeritud seoses majandustegevusega, mis ei kuulu erikorra alla. Artiklis 369xk on sätestatud arvestuse pidamise kohustused maksukohustuslaste jaoks, kes rakendavad oma kaupade üleandmiseks erikorda. ET 26 ET  2022/0407 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksueeskirjade osas EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,1 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,2 toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Digimajanduse kasv on märkimisväärselt mõjutanud liidu käibemaksusüsteemi toimimist, kuna see ei sobi uute digitaalsete ärimudelitega ega võimalda digiülemineku käigus loodud andmete täielikku kasutamist. Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ3 tuleks selle arengu arvessevõtmiseks muuta. (2) Käibemaksuaruandluse kohustusi tuleks kohandada, et käsitleda platvormimajanduse probleeme ja vähendada vajadust mitmekordse käibemaksukohustuslasena registreerimise järele liidus. (3) Käibemaksutulu vähenemine ehk käibemaksulõhe oli 2020. aastal liidus hinnanguliselt 93 miljardit eurot,4 millest märkimisväärne osa on seotud pettustega, eelkõige varifirmadega seotud ühendusesisese pettusega,5 mille hinnanguline maht on 40–60 miljardit eurot6. Euroopa tuleviku teemalise konverentsi lõpparuandes kutsuvad kodanikud üles ühtlustama ja koordineerima ELi liikmesriikides maksupoliitikat, et 1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1). 4 Käibemaksulõhe on käibemaksualastel õigusaktidel ja lisaeeskirjadel põhineva eeldatava käibemaksutulu ja tegelikult kogutud maksusumma vahe, vt https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/vat/vat-gap_en 5 Europol, https://www.europol.europa.eu/crime-areas-and-statistics/crime-areas/economic-crime/mtic- missing-trader-intra-community-fraud 6 Euroopa Kontrollikoda, https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR15_24/SR_VAT_FRAUD_ET.pdf ET 27 ET  hoida ära maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist, ning edendama koostööd ELi liikmesriikide vahel tagamaks, et kõik ELi ettevõtjad tasuksid oma õiglase osa maksudest. Algatus „Käibemaks digiajastul“ on nende eesmärkidega kooskõlas. (4) Selleks et suurendada piiriülestelt tehingutelt maksude kogumist ja kaotada praegune killustatus, mis tuleneb liikmesriikide erinevate aruandlussüsteemide rakendamisest, tuleks kehtestada liidu digitaalse aruandluse nõuded. Selliste nõuete kohaselt peaksid maksuhaldurid saama teavet tehingute kaupa, et võimaldada andmete ristvõrdlust, suurendada maksuhaldurite kontrollisuutlikkust ja avaldada nõuete rikkumisele hoiatavat mõju, vähendades samal ajal eri liikmesriikides tegutsevate ettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulusid ja kõrvaldades tõkked siseturul. (5) Selleks et hõlbustada aruandlusprotsessi automatiseerimist nii maksukohustuslaste kui ka maksuhaldurite jaoks, tuleks maksuhalduritele teatatavad tehingud dokumenteerida elektrooniliselt. E-arveldamise kasutamine peaks muutuma arvete väljastamise vaikesüsteemiks. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud anda omamaiste tarnete puhul luba kasutada muid vahendeid. E-arvete väljastamine tarnija poolt ja nende edastamine kaupade soetajale või teenuse saajale ei tohiks sõltuda maksuhalduri eelnevast loast või kontrollist. (6) E-arve määratlus tuleks viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/55/EL7 kasutatud määratlusega, et saavutada käibemaksuaruandluse valdkonnas standardimine. (7) Käibemaksuaruandluse süsteemi tõhusaks rakendamiseks on vaja, et teave jõuaks maksuhaldurini viivitamata. Seepärast tuleks piiriüleste tehingute puhul kehtestada arve väljastamise tähtajaks kaks tööpäeva pärast maksustatava teokoosseisu tekkimist. (8) E-arve peaks hõlbustama kontrolliks vajalike andmete automaatset edastamist maksuhaldurile. Selleks peaks e-arve sisaldama kõiki andmeid, mis tuleb hiljem maksuhaldurile edastada. (9) E-arve kasutamine käibemaksuga maksustatavate tehingute dokumenteerimise vaikemeetodina ei oleks võimalik, kui e-arve kasutamise tingimuseks jääb saaja nõusolek. Seetõttu ei peaks sellist nõusolekut e-arvete väljastamiseks enam nõudma. (10) Komisjon on täitnud oma kohustuse esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne alates 1. jaanuarist 2013 kohaldatavate, arvete esitamist käsitlevate eeskirjade mõju kohta ja eelkõige selle kohta, mil määral on need tegelikult vähendanud ettevõtjate halduskoormust, nagu on nõutud direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 237. Kuna see kohustus on juba täidetud, tuleks see kõnealusest direktiivist välja jätta. (11) Kohustus esitada koondaruanded ühendusesisestest tehingutest teatamiseks tuleks välja jätta, kuna ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuded hõlmavad oma kohaldamisalas samu tehinguid, kuid kiiremat ja üksikasjalikumat teabe esitamist. Digitaalse aruandluse nõuded hõlmavad samu tehinguid mis koondaruanded, välja 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1). ET 28 ET  arvatud direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 17a osutatud nõudmiseni varu korra alusel tehtud tehingud, millest tuleks teatada ühe akna süsteemi deklaratsiooni kaudu. (12) Selleks et teha arveandmete edastamine maksukohustuslaste jaoks võimalikuks, peaksid liikmesriigid muutma maksukohustuslaste jaoks kättesaadavaks selliseks edastamiseks vajalikud vahendid, mis peaksid võimaldama seda, et andmed saadab maksukohustuslane otse või kolmas isik tema nimel. (13) Kuigi ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuete kohaselt edastatav teave peaks olema sarnane koondaruannete kaudu edastatud teabega, tuleb maksukohustuslastelt nõuda lisaandmete, sealhulgas pangaandmete ja maksesummade esitamist, et maksuhaldurid saaksid jälgida mitte ainult kaupu, vaid ka rahavooge. (14) Tuleks vältida tarbetu halduskoormuse tekitamist eri liikmesriikides tegutsevatele maksukohustuslastele. Seepärast peaks nendel maksukohustuslastel olema võimalik esitada oma maksuhalduritele nõutud teavet, kasutades komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/18708 sätestatud Euroopa standardit, mis vastab direktiivi 2014/55/EL artikli 3 lõikes 1 sätestatud taotlusele koostada e-arve põhielementide semantilist andmemudelit käsitlev Euroopa standard. Liikmesriikidel peaks olema lubatud näha andmete esitamiseks ette täiendavaid meetodeid, mida teatavatel maksukohustuslastel oleks lihtsam järgida. (15) Selleks et saavutada vajalik ühtlustamine ühendusesiseseid tehinguid käsitlevate andmete esitamisel, peaks esitatav teave olema kõikides liikmesriikides sama, ilma et liikmesriikidel oleks võimalik nõuda lisaandmeid. (16) Ühendusesiseste tehingutega seotud käibemaksupettuste vastases võitluses on oluline võrrelda tarnija deklareeritud andmeid kaupade soetaja või teenuse saaja deklareeritud andmetega. Selleks tuleks kaupade soetajalt ja teenuste saajalt nõuda andmete esitamist nende ühendusesiseste tehingute kohta. (17) Mitu liikmesriiki on kehtestanud oma territooriumil tehtavatele tehingutele erinevad aruandlusnõuded, mis toob eri liikmesriikides tegutsevatele maksukohustuslastele kaasa märkimisväärse halduskoormuse, kuna nad peavad oma raamatupidamissüsteemid nende nõuetega vastavusse viima. Selleks et vältida sellisest erinevusest tulenevaid kulusid, peaksid liikmesriikides rakendatavad süsteemid, mille alusel teatatakse nende territooriumil maksukohustuslaste vahel tasu eest tehtavatest kaubatarnetest ja osutatavatest teenustest, vastama samadele omadustele, mis on ühendusesiseste tehingute suhtes rakendataval süsteemil. Liikmesriigid peaksid ette nägema elektroonilised vahendid teabe edastamiseks ning, nagu ühendusesiseste tehingute puhul, peaks maksukohustuslasel olema võimalik esitada andmed kooskõlas rakendusotsuses (EL) 2017/1870 sätestatud Euroopa standardiga, isegi kui asjaomane liikmesriik võib näha ette täiendavad vahendid andmete edastamiseks. Andmeid tuleks lubada esitada maksukohustuslasel otse või kolmandal isikul tema nimel. 8 Komisjoni 16. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1870, milles käsitletakse e-arveldamise Euroopa standardile osutava viite ja asjaomaste süntaksite loetelu avaldamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/55/EL (ELT L 266, 17.10.2017, lk 19). ET 29 ET  (18) Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud rakendama digitaalse aruandluse nõuet nende territooriumil maksukohustuslaste vahel tasu eest kaupade tarnimise ja teenuste osutamise suhtes. Kui nad aga soovivad sellise nõude tulevikus rakendada, peaksid nad viima selle vastavusse ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuetega. Liikmesriigid, kellel on juba olemas nende tehingute aruandluse süsteem, peaksid sellist süsteemi kohandama, et tagada andmete esitamine kooskõlas ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuetega. (19) Selleks et hinnata digitaalse aruandluse nõuete tulemuslikkust, peaks komisjon koostama hindamisaruande, milles hinnatakse digitaalse aruandluse nõuete mõju käibemaksulõhe vähendamisele ning maksukohustuslaste ja maksuhaldurite rakendus- ja vastavuskuludele, et kontrollida, kas süsteem on oma eesmärgid saavutanud või vajab täiendavat kohandamist. (20) Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätkata muude meetmete rakendamist, et tagada käibemaksu nõuetekohane kogumine ja hoida ära maksudest kõrvalehoidmist. Neil ei tohiks siiski olla võimalik kehtestada täiendavaid aruandluskohustusi tehingutele, mis on hõlmatud digitaalse aruandluse nõuetega. (21) Platvormimajandus on tekitanud teatavaid raskusi käibemaksueeskirjade kohaldamisel, eelkõige seoses teenuseosutaja maksukohustuslase staatuse kindlaksmääramisega ning võrdsete võimaluste loomisega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja teistele ettevõtjatele. (22) Platvormimajandus on kaasa toonud põhjendamatu konkurentsimoonutuse veebiplatvormide kaudu osutatavate käibemaksust vabastatud teenuste ja traditsioonilises majanduses osutatavate käibemaksuga maksustatavate teenuste vahel. Moonutus on olnud kõige teravam kahes suurimas e-kaubanduse platvormimajanduse sektoris, nimelt lühiajalise majutuse või reisijateveo sektoris. (23) Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad, et kõrvaldada konkurentsimoonutused lühiajalise majutuse või reisijateveo sektoris, muutes platvormide rolli käibemaksu kogumisel (platvormidest saab „eeldatav tarnija“). Selle mudeli kohaselt tuleks platvormidelt nõuda käibemaksu arvestamist, kui käibemaks kuulub tasumisele, kuid asjaomane tarnija seda ei arvesta, sest ta on näiteks füüsiline isik või maksukohustuslane, kes kasutab väikeettevõtjate erikorda. (24) Liikmesriigid tõlgendavad mittemaksukohustuslastele platvormide poolt pakutava võimalikuks tegemise teenuse osutamise kohta erinevalt. Seepärast on vaja seda õigusnormi selgitada. (25) Mõned liikmesriigid tuginevad direktiivi 2006/112/EÜ artikli 135 lõikele 2, et kohaldada lühiajalise majutuse suhtes käibemaksuvabastust, teised aga mitte. Võrdse kohtlemise ja järjepidevuse tagamiseks, jätkates samal ajal konkurentsimoonutuste kõrvaldamist majutussektoris, tuleks selgitada, et kõnealust erandit ei kohaldata lühiajalise majutuse suhtes. Kriteeriume, mida kasutatakse lühiajalise majutuse (seda tuleb käsitada hotellisektoriga sarnast funktsiooni täitvana) kindlaksmääramiseks, kohaldatakse üksnes käesoleva direktiivi kohaldamisel ning need ei piira muudes liidu õigusaktides kasutatud mõistete kohaldamist. Seetõttu ei kehtestata käesoleva direktiiviga lühiajalise majutuse ELi määratlust. (26) Vältimaks olukorda, kus eeldatavaid tarneid tegevad platvormid on tahtmatult hõlmatud reisibüroode erikorraga või vastupidi, tuleks tehingud, mille puhul platvorm on käsitatav tarnijana, kõnealuse erikorra kohaldamisalast välja jätta. ET 30 ET  (27) Käesolev ettepanek ei piira muudes liidu õigusaktides, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määruses (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus),9 sätestatud normide kohaldamist, millega reguleeritakse digiplatvormide teenuste osutamise muid aspekte, näiteks selliste digiplatvormide pakkujate suhtes kohaldatavaid kohustusi, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid. (28) Nõukogu direktiividega (EL) 2017/245510 ja 2019/199511 muudeti direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksueeskirjadega, millega reguleeritakse ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse maksustamist liidus. Nende muutmisdirektiividega vähendati konkurentsimoonutusi, parandati halduskoostööd ja kehtestati mitmeid lihtsustusi. Kuigi kõnealuste direktiividega tehtud muudatused, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2021, on olnud suures osas edukad, on siiski kindlaks tehtud vajadus teatavate paranduste järele. (29) Selleks tuleks selgitada mõningaid kehtivaid õigusnorme. See hõlmab õigusnormi, mis käsitleb direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 59c sätestatud 10 000 euro suuruse kalendripõhise künnise arvutamist, millest allpool võib telekommunikatsiooni-, raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ning elektrooniliste teenuste osutamise ning kaupade ühendusesisese kaugmüügi, mida pakub liidus asuv tarnija, kelle asukoht on ainult ühes liikmesriigis, maksustada käibemaksuga liikmesriigis, kus on neid teenuseid osutava maksukohustuslase asukoht või kus need kaubad asuvad lähetamise või veo alguses. Direktiivi 2006/112/EÜ artiklit 59c tuleks muuta, tagamaks et 10 000 euro suuruse künnise arvutamisel võetakse arvesse ainult selliste kaupade ühendusesisest kaugmüüki, mis tarnitakse maksukohustuslase asukohaliikmesriigist, kuid mitte kaugmüüki teises liikmesriigis asuvast kaubavarust. (30) Samuti tuleks muuta direktiivi 2006/112/EÜ, et selgitada, et kõik väljaspool liitu asuvate maksukohustuslaste poolt liidus osutatud ettevõtja ja tarbija vahelised teenused kuuluvad väljaspool ühendust asuvate maksukohustuslaste osutatavate teenuste erikorra (liiduväline kord) kohaldamisalasse ja mitte ainult liidus asuvatele teenuse saajatele osutatud teenused. Pärast nõukogu direktiiviga (EL) 2022/54212 uute käibemaksumäärasid käsitlevate õigusnormide kehtestamist ning uute VKEsid puudutavate õigusnormide13 kavandatavat jõustumist ning selleks, et hõlmata erandid 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102). 10 Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2455, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (ELT L 348, 29.12.2017, lk 7). 11 Nõukogu 21. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1995, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ kaupade kaugmüüki ja teatavaid omamaiseid kaubatarneid käsitlevate sätete osas. 12 Nõukogu 5. aprilli 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/542, millega muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja (EL) 2020/285 käibemaksumäärade osas (ELT L 107, 6.4.2022, lk 1). 13 Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (ELT L 62, 2.3.2020, lk 13). ET 31 ET  direktiivi 2006/112/EÜ artikli 151 alusel kaupade ja teenuste tarnete kohta muu hulgas diplomaatiliste või konsulaarkokkulepete alusel ning teatavatele muudele rahvusvahelistele organitele, on vaja ka laiendada liidu ühe akna süsteemi direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jao alusel, tagades, et nullmääraga ja käibemaksust vabastatud tarned, nagu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) tehtud tarned kuuluvad selle süsteemi kohaldamisalasse. Lisaks tuleks direktiivi 2006/112/EÜ muuta, et selgitada aega, mille jooksul erikorda kasutav maksukohustuslane saab kolme olemasoleva lihtsustamiskorra raames asjaomaseid käibedeklaratsioone muuta; need kolm korda on liiduväline ühe akna süsteem, liidu ühe akna süsteem ja impordi ühe akna süsteem (edaspidi „IOSS“). See selgitus võimaldab süsteemides registreeritud maksukohustuslastel teha asjaomastesse käibedeklaratsioonidesse parandusi kuni deklaratsioonide esitamise tähtajani. Lisaks tuleks selgelt kindlaks määrata liidu ja liiduvälise ühe akna süsteemi lihtsustamiskavade alusel tehtavate tarnete maksustatava teokoosseisu ajastamine, et vältida õigusnormide erinevat kohaldamist liikmesriikides. (31) Üldiselt nõutakse käibemaksukohustuslasena registreerimist igas liikmesriigis, kus maksustatavad tehingud toimuvad. Selleks et vähendada juhtumeid, kus nõutakse mitmekordset käibemaksukohustuslasena registreerimist, lisati direktiiviga (EL) 2017/2455 direktiivi 2006/112/EÜ mitu meedet, et vähendada vajadust mitmekordse käibemaksukohustuslasena registreerimise järele. Selleks et veelgi vähendada vajadust mitmekordse käibemaksukohustuslasena registreerimise järele, on kindlaks määratud mitu laiendamismeedet, et toetada ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärki liidus. Seepärast tuleks kehtestada õigusnormid kõnealuste laiendamismeetmete sätestamiseks. (32) Muude meetmete hulgas laiendati direktiiviga (EL) 2017/2455 väikse ühe akna süsteemi kohaldamisala, et sellest saaks laiem ühe akna süsteem, mis hõlmab kõiki liidus mittemaksukohustuslastele osutatavaid piiriüleseid teenuseid ja kogu kaupade ühendusesisest kaugmüüki. Erandkorras võivad elektroonilised liidesed, nagu kauplemiskohad ja platvormid, millest saavad teatavate liidusiseste kaubatarnete eeldatavad tarnijad, deklareerida liidu ühe akna süsteemi raames ka teatavaid omamaiseid kaubatarneid. Liidus ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärgi toetamiseks tuleks liidu ühe akna süsteemi kohaldamisala veelgi laiendada, et see hõlmaks muid kaubatarneid, sealhulgas ettevõtjate ja tarbijate vahelisi omamaiseid kaubatarneid liidus maksukohustuslaste poolt, kes ei ole tarbimisliikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud, tagades, et ettevõtjad ei pea end käibemaksukohustuslasena registreerima igas liikmesriigis, kus sellised kaubatarned tarbijatele toimuvad. Lisaks tuleks liidu ühe akna süsteemi kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka kasuminormi maksustamise korra kohaste kaupade omamaiseid tarneid mis tahes isikule, kui neid kaupu tarnib maksukohustuslane (maksukohustuslik edasimüüja), kes ei ole registreeritud liikmesriigis, kus sellised kaubatarned toimusid. See muudatusettepanek võimaldaks maksukohustuslikel edasimüüjatel kasutada ühe akna süsteemi lihtsustusi ning võimaldaks deklareerida ja maksta nende tarnete eest tasumisele kuuluvat käibemaksu ühes registreerimisliikmesriigis laiendatud liidu ühe akna süsteemi kaudu. (33) Tavaliselt arvestab ja nõuab käibemaksu sisse kauba tarnija või teenuse osutaja. Teatavatel juhtudel võivad liikmesriigid siiski ette näha, et pöördmaksustamise mehhanismi alusel on tasumisele kuuluva käibemaksu arvestamise kohustus pigem teenuse saajal kui osutajal. Selleks et toetada veelgi ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärki liidus, tuleks sätestada õigusnormid, mille kohaselt ET 32 ET  liikmesriigid peavad kohaldama pöördmaksustamise mehhanismi olukordades, kus tarnija ei ole käibemaksukohustuslane liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub. Tarnijal, kes tarnib kaupu või osutab teenuseid isikule, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena liikmesriigis, kus tarne on maksustatav, peaks olema õigus kohaldada pöördmaksustamist. Kontrolli eesmärgil tuleks sellised tarned esitada koondaruandes. (34) Direktiiviga (EL) 2017/2455 lisati direktiivi 2006/112/EÜ elektrooniliste liideste, näiteks kauplemiskohtade ja platvormide vastutus, kui nad tegutsevad eeldatava tarnijana, kui nad teevad võimalikuks teatavad kaubatarned liidu tarbijatele. Liidus tehtavate kaubatarnete puhul piirdub eeldatava tarnija reegel praegu mittemaksukohustuslastele tehtavate kaubatarnetega, kui neid kaupu tarnivad liidus maksukohustuslased, kelle asukoht ei ole liidus. Selleks et tagada võrdsed tingimused liidu ja liiduvälistele kauplejatele ning minimeerida liidus piiriülese äritegevusega seotud kulusid, tuleks võtta meetmeid, et veelgi vähendada elektrooniliste liideste kaudu tegutsevate liidu müüjate nõuete täitmisega seotud koormust. Laiendatud kohaldamisala kohaselt hõlmaks eeldatava tarnija reegel kõiki liidus tehtavaid kaubatarneid, mis tehakse võimalikuks elektroonilise liidese abil, olenemata asjaomase tarnija asukohast ja ostja staatusest. (35) Direktiiviga (EL) 2017/2455 lisati direktiivi 2006/112/EÜ konkreetne lihtsustus, IOSS, mille eesmärk oli vähendada käibemaksunõuete täitmisega seotud koormust, mis on seotud teatavate madala väärtusega kaupade importimisega liidu tarbijatele. Seega ei pea maksukohustuslased, kes otsustavad IOSSi kasutamise kasuks, end käibemaksukohustuslasena registreerima igas liikmesriigis, kus toimub nende tingimustele vastav kaupade import tarbijatele. Selle asemel saab nendelt tarnetelt tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerida ja maksta ühes liikmesriigis IOSSi kaudu. Selleks et veelgi toetada ja tõhustada käibemaksunõuete täitmist teatavate imporditud kaupade puhul, tuleks vastu võtta meetmed, et muuta IOSSi kasutamine kohustuslikuks elektrooniliste liideste, nagu kauplemiskohtade ja platvormide puhul, kui need teevad võimalikuks teatava kaupade impordi liidu tarbijatele. Samas maksukohustuslased, kes kasutavad elektroonilisi liideseid ja teevad võimalikuks üksnes omamaiseid tarneid oma asukohaliikmesriigis, peaksid jääma meetme kohaldamisalast välja. (36) Selleks et tagada direktiivi 2006/112/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda volitused tagada paremini IOSSi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite nõuetekohane kasutamine ja kontrollimine kõnealuses direktiivis sätestatud maksuvabastuse eesmärgil. See õigus peaks võimaldama komisjonil võtta vastu rakendusakt, et kehtestada erimeetmed eesmärgiga hoida ära teatavas vormis maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist. Sellised erimeetmed hõlmavad muu hulgas kordumatu saadetise numbri sidumist IOSSi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 14 artiklis 5 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli ET 33 ET  osutatud kontrollimenetlusega ning selleks peaks komitee olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 904/201015 artikliga 58 loodud komitee. (37) Tarnija käibemaksukohustuslasena registreerimine on nõutav, kui tarnija ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub. Eelkõige tekitab maksukohustuslase oma kaupade teise liikmesriiki üleviimine muu hulgas tema e-kaubandusega seotud tegevuse eesmärgil vajaduse registreeruda liikmesriikides, kust ja kuhu kaubad üle viiakse. Kooskõlas ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärgiga liidus tuleks veelgi vähendada juhtumeid, mil nõutakse mitmekordset käibemaksukohustuslasena registreerimist, nähes ette uue süsteemi kohaldamise ühe akna süsteemi raames, mille konkreetne eesmärk on lihtsustada käibemaksunõuete täitmist, mis on seotud teatavate oma kaupade üleviimistega. (38) Direktiiviga 2006/112/EÜ on ette nähtud nõudmiseni varu korra alusel veetavate kaupade lihtsustatud käibemaksuga maksustamine, kui teatavad ettenähtud tingimused on täidetud. Kuna ühe akna süsteemi lihtsustamiskava oma kaupade üleviimiseks on kõikehõlmav ja hõlmab praegu kõnealuse direktiivi artikli 17a kohase nõudmiseni varu korra alla kuuluvate kaupade piiriülest liikumist, on vaja see kord järk-järgult kaotada, lisades lõppkuupäeva enne nõudmiseni varusid käsitlevate sätete täielikku eemaldamist direktiivi 2006/112/EÜ. Seepärast tuleks kehtestada lõppkuupäev 31. detsember 2024, pärast mida ei ole enam võimalik uut nõudmiseni varu korda rakendada. 31. detsembril 2024 või enne seda algava nõudmiseni varu korra puhul tuleks jätkuvalt kohaldada asjakohaseid tingimusi, sealhulgas 12kuulist tähtaega kõnealuse kauba omandiõiguse kavandatavale ostjale üleandmiseks. Paralleelselt selle uue lõppkuupäeva lisamisega tuleks nõudmiseni varu korda käsitlevatesse sätetesse lisada uus lõige tagamaks, et selle korra kohaldamine lõpetatakse 31. detsembril 2025, kuna seda ei ole pärast seda kuupäeva enam vaja. (39) Kasuminormi maksustamise kord võimaldab maksukohustuslikel edasimüüjatel maksta käibemaksu erikorraga hõlmatud kaupade, nimelt kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete müügi- ja ostuhinna vahelt. Tagamaks, et kõnealuseid konkreetseid tarneid maksustatakse liikmesriigis, kus on kauba soetaja või teenuse saaja asukoht, alaline elu- või asukoht või peamine elukoht, tuleks direktiivi 2006/112/EÜ muuta, et kehtestada uus teenuste osutamise koha õigusnorm. Lisaks tuleks muuta direktiivi 2006/112/EÜ, et jätta pöördmaksustamise mehhanismi kohustuslikust kohaldamisest konkreetselt välja kasuminormi maksustamise korra kohaste kaupade tarned. Selleks et toetada liidus ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärki ja vähendada nõuete täitmisega seotud koormust, võivad maksukohustuslikud edasimüüjad, kes tegutsevad kasuminormi maksustamise korra alusel, otsustada kasutada liidu ühe akna süsteemi, et deklareerida ja maksta käibemaksu, mis kuulub tasumisele teatavate kasuminormi maksustamise korra mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). 15 Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1). ET 34 ET  kohaste kaupade tarnetelt selle korra kaudu, ilma et oleks vaja registreeruda mitmes liikmesriigis. (40) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide16 kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide edastamine on põhjendatud. (41) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt käibemaksusüsteemi digiajastuga kohandamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil tingituna vajadusest ühtlustada ja soodustada digitaalsete aruandlusnõuete kasutamist, parandada platvormide käibemaksukohtlemist ja vähendada juhtumeid, mil ettevõtja peab end teistes liikmesriikides registreerima, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (42) Seepärast tuleks direktiivi 2006/112/EÜ vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Direktiivi 2006/112/EÜ muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2024 Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt. (1) Artiklit 17a muudetakse järgmiselt: (a) lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega: „a) kaubad lähetab või veab teise liikmesriiki maksukohustuslane või tema nimel tegutsev kolmas isik 31. detsembril 2024 või enne seda eesmärgiga tarnida kaubad seal hiljem ja pärast saabumist teisele maksukohustuslasele, kellel on õigus nende kaupade omandiõigusele vastavalt mõlema maksukohustuslase vahel kehtivale kokkuleppele;“ (b) lisatakse lõige 8: „8. Käesoleva artikli kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2025.“ (2) V jaotise 3a. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „3a. PEATÜKK Künnis maksukohustuslaste puhul, kes tarnivad teatavaid artikli 33 punktiga a hõlmatud kaupu ja osutavad teatavaid artikliga 58 hõlmatud teenuseid“. 16 ELT C 369, 17.12.2011, lk 14. ET 35 ET  (3) Artiklit 59c muudetakse järgmiselt: (a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega: „b) teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslasele, kes asub või omab alalist elu- või asukohta või peamist elukohta mõnes muus liikmesriigis kui see, millele on osutatud punktis a, või kaupu lähetatakse või veetakse punktis a osutatud liikmesriigist teise liikmesriiki, ning“; (b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõike 1 punktis a osutatud liikmesriik annab maksukohustuslastele, kes teevad kõnealusele lõikele vastavaid tarneid, õiguse valida, kas tarnekoht määratakse kindlaks vastavalt artikli 33 punktile a ja artiklile 58, hõlmates igal juhul kahte kalendriaastat.“ (4) Artikkel 66 asendatakse järgmisega: „Artikkel 66 1. Erandina artiklitest 63, 64 ja 65 võivad liikmesriigid ette näha, et teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste puhul muutub käibemaks sissenõutavaks: (a) hiljemalt arve väljastamisel; (b) hiljemalt tasu kättesaamisel; (c) kui arvet ei väljastata või väljastatakse hiljem, kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui liikmesriikide poolt arvete esitamiseks artikli 222 teise lõigu kohaselt kehtestatud tähtaja möödumisel või kui liikmesriik ei ole sellist tähtaega kehtestanud, siis kindlaksmääratud aja jooksul alates maksustatava teokoosseisu tekkimise kuupäevast. 2. Lõikes 1 sätestatud erandit ei kohaldata järgmiste tarnete suhtes: (a) XII jaotise 6. peatüki 2. jaos sätestatud erikorraga hõlmatud teenuste osutamine, kui neid teenuseid osutab maksukohustuslane, kellel on lubatud seda korda kasutada vastavalt artiklile 359; (b) XII jaotise 6. peatüki 3. jaos sätestatud erikorraga hõlmatud tarned, kui neid tarneid teeb maksukohustuslane, kellel on lubatud seda korda kasutada vastavalt artiklile 369b; (c) teenuste osutamine, mille puhul vastavalt artiklile 196 peab käibemaksu tasuma kauba soetaja või teenuse saaja; (d) artiklis 67 osutatud kaubatarned või üleandmised.“ (5) Artikli 167a esimene lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid võivad vabatahtliku korra alusel ette näha, et sellise maksukohustuslase mahaarvamisõigus, kellelt käibemaks nõutakse sisse vaid vastavalt artikli 66 lõike 1 punktile b, lükatakse edasi kuni hetkeni, mil sellele isikule tarnitud kaupadelt või osutatud teenustelt on käibemaks tema tarnijale tasutud.“ (6) Artikkel 217 asendatakse järgmisega: ET 36 ET  „Artikkel 217 Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „e-arve“ arvet, mis sisaldab käesoleva direktiiviga nõutavat teavet ning mis on väljastatud, edastatud ja saadud struktureeritud elektroonilises vormingus, mis võimaldab selle automaatset ja elektroonilist töötlemist.“ (7) Artikkel 218 asendatakse järgmisega: Artikkel 218 1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tunnustab liikmesriik paberil või elektroonilisel kujul olevaid dokumente ja sõnumeid arvetena, kui need vastavad käesolevas peatükis sätestatud tingimustele. 2. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuse väljastada e-arveid. Selle kohustuse kehtestanud liikmesriigid lubavad väljastada e-arveid, mis vastavad e-arveldamise Euroopa standardile ja selle süntaksite loetelule vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/55/EL*. Ilma et see piiraks artikli 395 alusel lubatud ja käesoleva direktiivi jõustumise ajal juba rakendatud erimeetmete kohaldamist, ei vaja maksukohustuslased e-arvete väljastamiseks ja edastamiseks maksuhalduri eelnevat luba või kontrolli. *Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1).“ (8) Artikli 226 punkt 7a asendatakse järgmisega: „7a. märge „kassapõhine raamatupidamisarvestus“, kui käibemaks muutub sissenõutavaks tasu kättesaamise ajal vastavalt artikli 66 lõike 1 punktile b ning mahaarvamise õigus tekib ajal, kui mahaarvatav maks muutub sissenõutavaks;“. (9) Artikkel 232 jäetakse välja. (10) Artikkel 237 jäetakse välja. (11) Artikkel 359 asendatakse järgmisega: „Artikkel 359 Liikmesriigid lubavad igal maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole ühenduses ja kes osutab teenuseid mittemaksukohustuslasele, kasutada käesolevat erikorda. Käesolevat erikorda kohaldatakse kõikide selliste ühenduses osutatavate teenuste suhtes.“ (12) Artikli 369j esimene lõik asendatakse järgmisega: „Käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane ei või selle erikorraga hõlmatud maksustatava tegevusega seoses arvata käesoleva direktiivi artikli 168 alusel maha käibemaksu, mis on tekkinud tarbimisliikmesriikides. Olenemata direktiivi 86/560/EMÜ artikli 1 punktist 1 ning direktiivi 2008/9/EÜ artikli 2 punktist 1, artiklist 3 ja artikli 8 lõike 1 punktist e, tehakse asjaomasele maksukohustuslasele tagasimakse vastavalt kõnealustele direktiividele. Direktiivi 86/560/EMÜ artikli 2 ET 37 ET  lõikeid 2 ja 3 ning artikli 4 lõiget 2 ei kohaldata nende tagasimaksete suhtes, mis on seotud selle erikorraga hõlmatud kaupadega.“ (13) Artikli 369w esimene lõik asendatakse järgmisega: „Käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane ei või selle erikorraga hõlmatud maksustatava tegevusega seoses arvata käesoleva direktiivi artikli 168 alusel maha käibemaksu, mis on tekkinud tarbimisliikmesriikides. Olenemata direktiivi 86/560/EMÜ artikli 1 punktist 1 ning direktiivi 2008/9/EÜ artikli 2 punktist 1, artiklist 3 ja artikli 8 lõike 1 punktist e, tehakse asjaomasele maksukohustuslasele tagasimakse vastavalt kõnealustele direktiividele. Direktiivi 86/560/EMÜ artikli 2 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 4 lõiget 2 ei kohaldata nende tagasimaksete suhtes, mis on seotud selle erikorraga hõlmatud kaupadega.“ Artikkel 2 Direktiivi 2006/112/EÜ muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2025 Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt. (1) Artikli 14 lõike 4 punkti 1 alapunkt a asendatakse järgmisega: „a) kaubatarne tehakse maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle kaupade ühendusesisesed soetamised ei kuulu artikli 3 lõike 1 alusel käibemaksuga maksustamisele, või muule mittemaksukohustuslasele; või kui tegemist on kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarnega, mida maksukohustuslik vahendaja tarnib mis tahes teisele maksukohustuslasele, kui need kaubad on käesoleva direktiivi XII jaotise 4. peatüki 2. jaos sätestatud erikorra kohaselt käibemaksuga maksustatavad.“ (2) Artiklit 14a muudetakse järgmiselt: (a) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui maksukohustuslane teeb elektroonilise liidese, nagu kauplemiskoha, platvormi, portaali või muu sarnase vahendi abil võimalikuks ühendusesisese kaupade tarne maksukohustuslase poolt, siis loetakse, et tarne võimalikuks teinud maksukohustuslane on saanud ja tarninud need kaubad ise.“; (b) lisatakse lõiked 3 ja 4: „3. Kui maksukohustuslane teeb elektroonilise liidese, nagu kauplemiskoha, platvormi, portaali või muu sarnase vahendi abil võimalikuks kaupade üleviimise teise liikmesriiki vastavalt artikli 17 lõikele 1 maksukohustuslase poolt, välja arvatud kapitalikaubad, nagu need on vastavalt artikli 189 punktile a määratletud selles liikmesriigis, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse, või kaubad, mille puhul ei ole selles liikmesriigis täielikku mahaarvamisõigust, loetakse, et üleviimise võimalikuks teinud maksukohustuslane on need kaubad kätte saanud ja tarninud. 4. Kui ainult ühes liikmesriigis asuv maksukohustuslane teeb elektroonilise liidese, nagu kauplemiskoha, platvormi, portaali või muu sarnase vahendi abil võimalikuks kaubatarned ainult selles liikmesriigis ET 38 ET  ilma lähetamata või veota või koos lähetamise või veoga, mis algab ja lõpeb selles liikmesriigis, ei loeta seda maksukohustuslast kõnealuste kaupade saajaks ja tarnijaks.“ (3) Lisatakse artikkel 28a: „Artikkel 28a Olenemata artiklist 28 loetakse, et maksukohustuslane, kes teeb elektroonilise liidese, nagu platvormi, portaali või muu sarnase vahendi abil võimalikuks artikli 135 lõikes 3 osutatud lühiajalise majutuse või reisijateveo teenused, on need teenused saanud ja osutanud ise, kui neid teenuseid osutav isik on üks järgmistest: a) ühenduseväline isik, kes ei ole liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud; b) mittemaksukohustuslane; c) maksukohustuslane, kes teeb üksnes selliseid kaubatarneid või osutab selliseid teenuseid, mis ei anna õigust käibemaksu mahaarvamiseks; d) mittemaksukohustuslasest juriidiline isik; e) maksukohustuslane, kelle suhtes kohaldatakse põllumajandustootjate ühist kindla maksumääraga korda; f) maksukohustuslane, kelle suhtes kohaldatakse väikeettevõtjate erikorda.“ (4) Artikkel 35 jäetakse välja. (5) V jaotise 1. peatükki lisatakse 5. jagu: „5. jagu Kunstiteoste ja antiikesemete tarnimine, mida tarnitakse maksukohustuslike edasimüüjate erikorra alusel Artikkel 39a Selliste kunstiteoste ja antiikesemete tarne kohaks, mida tarnitakse ilma lähetamise või veota või kui nende kaupade lähetamine või vedu algab ja lõpeb samas liikmesriigis ning mis tarnitakse XII jaotise 4. peatüki 2. jao 1. alajaos sätestatud erikorra kohaselt, on koht, kus on kauba soetaja asukoht, alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.“ (6) Lisatakse artikkel 46a: „Artikkel 46a Platvormi, portaali või muu sarnase vahendi abil mittemaksukohustuslasele tarne või teenuste võimalikuks tegemise teenuse osutamise kohaks on koht, kus teostatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga vahendatav põhitehing.“ (7) Artiklisse 135 lisatakse lõige 3: „3. Majutuse katkematut üürimist kuni 45 päevaks koos muude kõrvalteenuste osutamisega või ilma selleta käsitatakse hotellisektoriga sarnast funktsiooni täitvana.“ ET 39 ET  (8) Artikkel 136a asendatakse järgmisega: „Artikkel 136a Kui maksukohustuslane loetakse olevat kauba kätte saanud ja tarninud vastavalt artikli 14a lõikele 2 või artikli 14a lõikele 3, vabastavad liikmesriigid käibemaksust selle kauba tarne kõnealusele maksukohustuslasele.“ (9) Lisatakse artikkel 136b: „Artikkel 136b Kui maksukohustuslane loetakse olevat teenused kätte saanud ja osutanud vastavalt artiklile 28a, vabastavad liikmesriigid käibemaksust nende teenuste osutamise kõnealusele maksukohustuslasele.“ (10) Artiklisse 143 lisatakse lõige 1a: „1a. Lõike 1 punktis ca sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, et kehtestada erimeetmed, et ära hoida teatavas vormis maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist, muu hulgas ühendades saadetise kordumatu numbri vastava käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga, nagu on osutatud artiklis 369q. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011* artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega ja selles tähenduses on komitee määruse (EL) nr 904/2010± artikli 58 alusel loodud komitee. * Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). ± Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).“ (11) Lisatakse järgmine artikkel 172a: „Artikkel 172a Kui maksukohustuslane loetakse olevat saanud ja osutanud teenuseid vastavalt artiklile 28a, ei mõjuta see teenuste osutamine kõnealuse maksukohustuslase mahaarvamisõigust, olenemata sellest, kas tegemist on teenuse osutamisega, mille puhul võib käibemaksu maha arvata või mitte.“ (12) Artikkel 194 asendatakse järgmisega: „Artikkel 194 1. Ilma et see piiraks artiklite 195 ja 196 kohaldamist, kui maksustatavaid kaupu tarnib või teenuseid osutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole selle liikmesriigi territooriumil, kus käibemaks tasumisele ET 40 ET  kuulub, lubavad liikmesriigid seda, et käibemaksu on kohustatud tasuma isik, kellele kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, kui see isik on selles liikmesriigis juba registreeritud. 2. Lõiget 1 ei kohaldata kaubatarnete suhtes, mida teostab artikli 311 lõike 1 punktis 5 määratletud maksukohustuslik edasimüüja, kui kaubad on käibemaksuga maksustatavad käesoleva direktiivi XII jaotise 4. peatüki 2. jaos sätestatud erikorra kohaselt.“ (13) Artikli 222 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kui tarnitakse kaupu artiklis 138 sätestatud tingimustel või tarnitakse kaupu või osutatakse teenuseid, mille eest vastavalt artiklitele 194 ja 196 peab käibemaksu tasuma kaupade soetaja või teenuse saaja, väljastatakse arve hiljemalt maksustatava teokoosseisu tekkimisele järgneva kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks.“ (14) Artiklit 242 a muudetakse järgmiselt: (a) lisatakse lõige 1a: „1a. Kui maksukohustuslane teeb elektroonilise liidese, nagu platvormi, portaali või muu sarnase vahendi abil võimalikuks lühiajalise majutuse või reisijateveo teenuste osutamise ja seda isikut ei loeta artikli 28a alusel teenuste saajaks ega osutajaks, on teenuse osutamise võimalikuks teinud maksukohustuslane kohustatud pidama arvestust kõnealuste teenuste osutamise üle.“; (b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Lõigetes 1 ja 1a osutatud arvestusandmed tuleb asjaomastele liikmesriikidele taotluse korral elektrooniliselt kättesaadavaks teha. Nimetatud andmeid tuleb säilitada kümme aastat alates tehingu toimumise aasta lõpust.“ (15) Artikli 262 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega: „c) maksukohustuslased ja käibemaksukohustuslasena registreeritud juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslased, kellele see käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslane on tarninud kaupu või osutanud teenuseid, mis ei ole käibemaksust vabastatud liikmesriigis, kus tehing on maksustatav, ja millelt teenuse saaja peab artiklite 194 ja 196 kohaselt maksu tasuma.“ (16) Artiklisse 306 lisatakse lõige 3: „3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erikorda ei kohaldata artikli 28a alusel tehtud tarnete suhtes.“ (17) XII jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „6. PEATÜKK Erikorrad, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele või tegelevad kaupade kaugmüügiga või teevad teatavaid omamaiseid kaubatarneid või oma kaupade üleviimisi“. (18) Artikkel 365 asendatakse järgmisega: „Artikkel 365 ET 41 ET  Käibedeklaratsioonis märgitakse käesoleva erikorra kohaldamisega seotud individuaalne käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja iga tarbimisliikmesriigi kohta, kus käibemaks tasumisele kuulub, maksustamisperioodil osutatud, käesoleva erikorraga hõlmatud teenuste, mille puhul on tekkinud maksustatav teokoosseis, käibemaksuta koguväärtus ning kogusumma vastava käibemaksumäära puhul. Samuti märgitakse deklaratsioonis kohaldatavad käibemaksumäärad ja kogu tasumisele kuuluva käibemaksu summa. Kui käibedeklaratsioonis on vaja teha muudatusi pärast kuupäeva, mil deklaratsioon tuli esitada vastavalt artiklile 364, lisatakse need muudatused järgmisse deklaratsiooni kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil algne deklaratsioon oli vaja esitada vastavalt artiklile 364. Selles järgmises käibedeklaratsioonis märgitakse asjaomane tarbimisliikmesriik, maksustamisperiood ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik.“ (19) XII jaotise 6. peatüki 3. jao pealkiri asendatakse järgmisega: „3. jagu Erikord, mida kohaldatakse ühendusesisese kaupade kaugmüügi puhul, teatava kaupade tarne puhul liikmesriigis maksukohustuslase poolt, kes ei ole registreeritud selles liikmesriigis käibemaksukohustuslasena, elektrooniliste liideste abil, mis teevad sellise tarne võimalikuks, ja teenuste puhul, mida osutavad mittemaksukohustuslasele maksukohustuslased, kelle asukoht on ühenduses, aga mitte tarbimisliikmesriigis“. (20) Artikli 369a punkti 3 muudetakse järgmiselt: (a) punkt c asendatakse järgmisega: „c) kaubatarnete puhul, mille teeb maksukohustuslane, kes teeb võimalikuks need tarned vastavalt artikli 14a lõikele 2, kui tarnitud kaupade lähetamine või vedu algab ja lõpeb samas liikmesriigis, kus need kaubad tarnitakse maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle kaupade ühendusesisene soetamine ei kuulu artikli 3 lõike 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele, või mis tahes muule mittemaksukohustuslasele, siis kõnealune liikmesriik;“ (b) lisatakse punktid d ja e: „d) artiklite 36, 37 ja 39 kohaste kaubatarnete puhul, kui need kaubad tarnitakse maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle kaupade ühendusesisene soetamine ei kuulu artikli 3 lõike 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele, või mis tahes muule mittemaksukohustuslasele, liikmesriik, kus tarne loetakse toimunuks; e) kaubatarnete puhul ilma kaupade lähetamise või veota või kui tarnitud kaupade lähetamine algab ja lõpeb samas liikmesriigis, kui need kaubad tarnitakse maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle kaupade ühendusesisene soetamine ei kuulu artikli 3 lõike 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele, või mis tahes muule mittemaksukohustuslasele, siis kõnealune liikmesriik.“ (21) Artikkel 369b asendatakse järgmisega: ET 42 ET  „Artikkel 369b Liikmesriigid lubavad käesolevat erikorda kasutada järgmistel maksukohustuslastel: (a) maksukohustuslane, kes tegeleb ühendusesise kaupade kaugmüügiga; (b) ilma et see piiraks artikli 14a lõike 2 kohaldamist, siis selle erikorra kohaldamisel maksukohustuslane, kes teeb võimalikuks kaupade tarned vastavalt artikli 14a lõikele 2 ilma lähetamise või veota või kui lähetamine või vedu algab ja lõpeb samas liikmesriigis, kus need kaubad tarnitakse maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle kaupade ühendusesisene soetamine ei kuulu artikli 3 lõike 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele, või mis tahes muule mittemaksukohustuslasele; (c) maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis ja kes osutab teenuseid mittemaksukohustuslasele; (d) maksukohustuslane, kes ei ole registreeritud liikmesriigis, kus kaubad maksustatakse käibemaksuga, ja kes tarnib kaupu vastavalt artiklitele 36, 37 ja 39 maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle kaupade ühendusesisene soetamine ei kuulu artikli 3 lõike 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele, või mis tahes muule mittemaksukohustuslasele; (e) maksukohustuslane, kes ei ole registreeritud liikmesriigis, kus kaubad on käibemaksuga maksustatavad, ja kes tarnib kaupu ilma lähetamise või veota või kui lähetamine algab ja lõpeb samas liikmesriigis ühele järgmistest: (a) maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kelle ühendusesisesed kaupade soetamised ei kuulu artikli 3 lõike 1 alusel käibemaksuga maksustamisele, või muule mittemaksukohustuslasele; (b) mis tahes muu maksukohustuslane, kui tegemist on kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarnega, kui need kaubad on artiklites 312–325 sätestatud kasuminormi maksustamise korra kohaselt käibemaksuga maksustatavad. Käesolevat erikorda kohaldatakse kõigi asjaomase maksukohustuslase poolt ühenduses tarnitavate kaupade või osutatavate teenuste suhtes.“ (22) Artiklit 369g muudetakse järgmiselt: (a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Käibedeklaratsioonis märgitakse artiklis 369d osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, ja iga tarbimisliikmesriigi kohta, käibemaksuta koguväärtus, kohaldatav käibemaksumäär, kui see on asjakohane, kogusumma vastava käibemaksumäära puhul, kui see on asjakohane, ja maksustamisperioodil käesoleva erikorra alla kuuluvate järgmiste tarnete eest, mille puhul on maksustatav teokoosseis tekkinud, tasumisele kuuluva käibemaksu kogusumma: (a) ühendusesisene kaupade kaugmüük; (b) ilma et see piiraks artikli 14a lõike 2 kohaldamist, siis selle erikorra kohaldamisel kaubatarned vastavalt artikli 14a lõikele 2, kui nende kaupade lähetamine või vedu algab ja lõpeb samas liikmesriigis, kui need ET 43 ET  kaubad tarnitakse maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle kaupade ühendusesisene soetamine ei kuulu artikli 3 lõike 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele, või mis tahes muule mittemaksukohustuslasele; (c) teenuste osutamine; (d) artiklite 36, 37 ja 39 kohased kaubatarned, kui need kaubad tarnitakse maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle kaupade ühendusesisene soetamine ei kuulu artikli 3 lõike 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele, või mis tahes muule mittemaksukohustuslasele; (e) kaubatarned ilma lähetamise või veota või kui lähetamine algab ja lõpeb samas liikmesriigis, kui need kaubad tarnitakse maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle kaupade ühendusesisene soetamine ei kuulu artikli 3 lõike 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele, või mis tahes muule mittemaksukohustuslasele. Käibedeklaratsioon peab sisaldama ka varasemate maksustamisperioodidega seotud muudatusi vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.“; (b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui kaubad lähetatakse või veetakse muudes liikmesriikides või muudest liikmesriikidest kui registreerimisliikmesriik, peab käibedeklaratsioon sisaldama ka käibemaksuta koguväärtust, kohaldatavat käibemaksumäära, kui see on asjakohane, kogusummat vastava käibemaksumäära puhul, kui see on asjakohane, ja käesoleva erikorra alla kuuluvate järgmiste tarnete eest tasumisele kuuluva käibemaksu kogusummat iga liikmesriigi kohta, kus või kust kaubad on lähetatud või veetud: (a) kaupade ühendusesisene kaugmüük, välja arvatud maksukohustuslase poolt vastavalt artikli 14a lõikele 2 tehtud kaugmüük; (b) kaupade ühendusesisene kaugmüük ja kaubatarned, kui nende kaupade lähetamine või vedu maksukohustuslase poolt vastavalt artikli 14a lõikele 2 algab ja lõpeb samas liikmesriigis, kui need kaubad tarnitakse maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle kaupade ühendusesisene soetamine ei kuulu artikli 3 lõike 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele, või mis tahes muule mittemaksukohustuslasele; (c) artiklite 36, 37 ja 39 kohased kaubatarned, kui need kaubad tarnitakse maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle kaupade ühendusesisene soetamine ei kuulu artikli 3 lõike 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele, või mis tahes muule mittemaksukohustuslasele; (d) kaubatarned maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kelle ühendusesisesed kaupade soetamised ei kuulu artikli 3 lõike 1 alusel käibemaksuga maksustamisele, või muule mittemaksukohustuslasele, kui lähetamine algab ja lõpeb samas liikmesriigis. ET 44 ET  Punktis a osutatud tarnete puhul sisaldab käibedeklaratsioon ka iga sellise liikmesriigi antud individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit või maksuviitenumbrit, kust kaup on lähetatud või veetud, kui need on olemas. Punktis b osutatud tarnete puhul sisaldab käibedeklaratsioon ka iga sellise liikmesriigi antud individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit või maksuviitenumbrit, kust kaup on lähetatud või veetud, kui need on olemas. Käibedeklaratsioon peab sisaldama käesolevas lõikes osutatud teavet tarbimisliikmesriikide kaupa välja tooduna.“; (c) lisatakse lõige 2a: „2a. Lõikes 2 sätestatud teabe esitamise nõuet kohaldatakse ka selliste kaubatarnete suhtes, mille puhul ei lähetata ega veeta kaupu muus liikmesriigis kui registreerimisliikmesriik.“; (d) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kui käesoleva erikorra alusel teenuseid osutaval maksukohustuslasel on lisaks registreerimisliikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale üks või mitu muud püsivat tegevuskohta, kust teenuseid osutatakse, peab käibedeklaratsioon sisaldama ka käibemaksuta koguväärtust, kohaldatavat käibemaksumäära, kui see on asjakohane, kogusummat vastava käibemaksumäära puhul, kui see on asjakohane, ja kogu tasumisele kuuluva käibemaksu summat seoses osutatavate teenustega iga liikmesriigi kohta, kus sellel isikul on tegevuskoht, koos individuaalse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri või selle asukoha maksuviitenumbriga tarbimisliikmesriikide kaupa välja tooduna.“; (e) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kui käibedeklaratsioonis on vaja teha muudatusi pärast kuupäeva, mil deklaratsioon tuli esitada vastavalt artiklile 369f, lisatakse need muudatused järgmisse deklaratsiooni kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil algne deklaratsioon oli vaja esitada vastavalt artiklile 369f. Selles järgmises käibedeklaratsioonis märgitakse asjaomane tarbimisliikmesriik, maksustamisperiood ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik.“ (23) Artiklisse 369m lisatakse lõige 4: „4. Olenemata lõikest 1 nõuavad liikmesriigid, et maksukohustuslane, kes tegutseb artikli 14a lõike 1 kohaselt tarnijana, kasutaks käesolevat erikorda kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi puhul.“ (24) Artiklit 369p muudetakse järgmiselt: (a) lõikesse 1 lisatakse punkt e: „e) maksukohustuslase staatus, kelle puhul loetakse, et ta on saanud ja tarninud kaupu vastavalt artikli 14a lõikele 1.“; (b) lõikesse 3 lisatakse punkt f: ET 45 ET  „f) maksukohustuslase staatus, kelle puhul loetakse, et ta on saanud ja tarninud kaupu vastavalt artikli 14a lõikele 1.“; (25) Artiklit 369r muudetakse järgmiselt: (a) lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega: „d) kui kõnealune maksukohustuslane rikub pidevalt käesoleva erikorraga seotud eeskirju ja kui selle korra kasutamine ei ole artikli 369m lõike 4 kohaselt kohustuslik.“; (b) lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega: „d) kui kõnealune maksukohustuslane rikub pidevalt käesoleva erikorraga seotud eeskirju ja kui selle korra kasutamine ei ole artikli 369m lõike 4 kohaselt kohustuslik.“; (c) lisatakse uus lõige 4: „4. Kui erikorra kasutamine on artikli 369m lõike 4 kohaselt kohustuslik, võtavad registreerimisliikmesriigid asjakohaseid meetmeid, välja arvatud registrist kustutamine, kui maksukohustuslane ei täida pidevalt käesoleva erikorraga seotud eeskirju.“ (26) Artikli 369t lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui käibedeklaratsioonis on vaja teha muudatusi pärast kuupäeva, mil deklaratsioon tuli esitada vastavalt artiklile 369s, lisatakse need muudatused järgmisse deklaratsiooni kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil algne deklaratsioon oli vaja esitada vastavalt artiklile 369s. Selles järgmises käibedeklaratsioonis märgitakse asjaomane tarbimisliikmesriik, maksustamisperiood ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik.“ (27) XII jaotise 6. peatükki lisatakse 5. jagu: „5. jagu Oma kaupade üleviimise erikord Artikkel 369xa Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist: 1) „oma kaupade üleviimine“ – kaupade üleviimine teise liikmesriiki vastavalt artikli 17 lõikele 1, sealhulgas artikli 14a lõike 3 kohane üleviimine, mis ei hõlma kapitalikaupade üleviimist, nagu need on määratlenud liikmesriik, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse vastavalt artikli 189 punktile a, ega selliste kaupade üleviimist, mille puhul ei ole selles liikmesriigis täielikku mahaarvamisõigust. 2) „registreerimisliikmesriik“ – liikmesriik, mille territooriumil on maksukohustuslase ettevõtte asukoht või, kui maksukohustuslase ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, siis liikmesriik, kus on selle maksukohustuslase püsiv tegevuskoht. Kui maksukohustuslase ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, aga tal on ühenduses rohkem kui üks püsiv tegevuskoht, loetakse registreerimisliikmesriigiks seda püsiva tegevuskohaga liikmesriiki, mille kohta ET 46 ET  maksukohustuslane märgib, et ta kasutab seal käesolevat erikorda. Selline otsus on maksukohustuslase suhtes siduv vastaval kalendriaastal ning kahel sellele järgneval kalendriaastal. Kui maksukohustuslase ettevõtte asukoht ei ole ühenduses ja tal ei ole seal püsivat tegevuskohta, on registreerimisliikmesriik see liikmesriik, kust kauba lähetamine või vedu algab. Kui kauba lähetamine või vedu algab rohkem kui ühest liikmesriigist, märgib maksukohustuslane, milline neist liikmesriikidest on registreerimisliikmesriik. Selline otsus on maksukohustuslase suhtes siduv vastaval kalendriaastal ning kahel sellele järgneval kalendriaastal. Artikkel 369xb Liikmesriigid lubavad igal maksukohustuslasel, kes viib üle oma kaupu, kasutada käesolevat erikorda. Käesolevat erikorda kohaldatakse kõigi oma kaupade üleviimiste suhtes, mida teostab käesoleva korra kohaselt registreeritud maksukohustuslane. Artikkel 369xc Maksukohustuslane teavitab registreerimisliikmesriiki, kui ta alustab käesoleva erikorraga hõlmatud maksustatavat tegevust ning kui ta sellise tegevuse lõpetab või kui ta muudab seda tegevust viisil, et see maksukohustuslane ei vasta enam käesoleva erikorra kasutamise tingimustele. Maksukohustuslane edastab selle teabe elektrooniliselt. Artikkel 369xd Käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane peab käesoleva erikorra raames maksustatavate tehingute läbiviimiseks olema käibemaksukohustuslasena registreeritud ainult registreerimisliikmesriigis. Selleks kasutab liikmesriik individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit, mis maksukohustuslasele on juba tema kohustustega seoses siseriikliku süsteemi kohaselt antud. Artikkel 369xe Registreerimisliikmesriik arvab maksukohustuslase erikorra kohaldamisalast välja mis tahes järgmisel juhul: (a) kui asjaomane maksukohustuslane teatab, et ta ei teosta enam käesoleva erikorraga hõlmatud oma kaupade üleviimist; (b) võib muul viisil oletada, et asjaomase maksukohustuslase käesoleva erikorraga hõlmatud maksustatav tegevus on lõppenud; (c) asjaomane maksukohustuslane ei vasta enam käesoleva erikorra kasutamiseks vajalikele tingimustele; (d) asjaomane maksukohustuslane rikub pidevalt käesoleva erikorra eeskirju. ET 47 ET  Artikkel 369xf Käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane esitab registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt käibedeklaratsiooni iga kuu kohta, olenemata sellest, kas käesoleva erikorraga hõlmatud kaupade üleviimised on toimunud või mitte. Käibedeklaratsioon esitatakse deklaratsiooniga hõlmatud maksustamisperioodile järgneva kuu lõpuks. Artikkel 369xg 1. Käibedeklaratsioonis märgitakse artiklis 369xd osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja iga liikmesriigi kohta, kuhu kaubad lähetatakse või üle viiakse, käesoleva erikorraga hõlmatud üleviimiste käibemaksuta koguväärtus, mille puhul maksustatav teokoosseis tekkis maksustamisperioodil. Käibedeklaratsioon peab sisaldama ka varasemate maksustamisperioodidega seotud muudatusi vastavalt käesoleva artikli lõikele 3. 2. Kui kaup lähetatakse või veetakse muudest liikmesriikidest kui registreerimisliikmesriik, peab käibedeklaratsioon sisaldama ka käesoleva erikorra kohaldamisalasse kuuluvate üleviimiste käibemaksuta koguväärtust iga liikmesriigi kohta, kust kaup on lähetatud või veetud. Käibedeklaratsioon peab sisaldama ka iga sellise liikmesriigi antud individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit või maksuviitenumbrit, kust kaup on lähetatud või veetud, kui see on olemas. Käibedeklaratsioon peab sisaldama käesolevas lõikes osutatud teavet nende liikmesriikide kaupa välja tooduna, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse. 3. Kui käibedeklaratsioonis on vaja teha muudatusi pärast kuupäeva, mil deklaratsioon tuli esitada vastavalt artiklile 369xf, lisatakse need muudatused järgmisse deklaratsiooni kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil algne deklaratsioon oli vaja esitada vastavalt artiklile 369xf. Selles järgmises käibedeklaratsioonis märgitakse asjaomane liikmesriik, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse, maksustamisperiood ja maksustatav summa, mille puhul muudatus on vajalik. Artikkel 369xh 1. Käibedeklaratsioon koostatakse eurodes. Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda, et käibedeklaratsioon koostataks nende riigi valuutas. Kui kaupu on tarnitud või teenuseid on osutatud muudes valuutades, kasutab käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane käibedeklaratsiooni koostamisel maksustamisperioodi viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. 2. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse. ET 48 ET  Artikkel 369xi Käesoleva erikorra kohaldamisel on kaupade ühendusesisene soetamine liikmesriigis, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse, maksust vabastatud. Artikkel 369xj Käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane ei või käesoleva erikorraga hõlmatud maksustatava tegevuse puhul deklareerida selle korra käibedeklaratsioonis käibemaksu, mida võib käesoleva direktiivi artikli 168 kohaselt maha arvata liikmesriikides, kuhu või kust kaubad lähetatakse või veetakse. Olenemata direktiivi 86/560/EMÜ artikli 1 punktist 1 ning direktiivi 2008/9/EÜ artikli 2 punktist 1, artiklist 3 ja artikli 8 lõike 1 punktist e, tehakse asjaomasele maksukohustuslasele tagasimakse vastavalt kõnealustele direktiividele. Direktiivi 86/560/EMÜ artikli 2 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 4 lõiget 2 ei kohaldata nende tagasimaksete suhtes, mis on seotud käesoleva erikorraga hõlmatud kaupadega. Kui käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane peab end registreerima liikmesriigis käesoleva erikorraga hõlmamata tegevusega seoses, arvab ta artikli 250 kohaselt esitatavas käibedeklaratsioonis maha käibemaksu, mis on tekkinud selles liikmesriigis seoses talle selles liikmesriigis tarnitud kaubaga või osutatud teenustega. Artikkel 369xk 1. Käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane peab selle erikorraga hõlmatud oma kaupade üleviimiste üle arvestust. Arvestusandmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et selle liikmesriigi maksuhalduril, kust ja kuhu kaup on lähetatud või veetud, oleks võimalik kontrollida käibedeklaratsiooni õigsust. 2. Lõikes 1 nimetatud arvestusandmed tuleb liikmesriigile, kust ja kuhu kaup on lähetatud või veetud, ja registreerimisliikmesriigile taotluse korral elektrooniliselt kättesaadavaks teha. Neid andmeid säilitatakse viis aastat alates oma kaupade üleviimise aasta 31. detsembrist.“ Artikkel 3 Direktiivi 2006/112/EÜ muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2026 Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt. (1) Artikli 243 lõige 3 jäetakse välja. (2) Artikli 262 lõige 2 jäetakse välja. Artikkel 4 Direktiivi 2006/112/EÜ muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2028 Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt. (1) Artikli 42 punkt b asendatakse järgmisega: ET 49 ET  „b) kauba soetaja on täitnud artiklis 265 sätestatud kohustused seoses andmete edastamisega ühendusesisese soetamise kohta.“ (2) Artikli 138 lõige 1a asendatakse järgmisega: „1a. Käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud maksuvabastust ei kohaldata juhul, kui tarnija ei ole täitnud artiklites 262 ja 263 ette nähtud kohustust esitada andmed ühendusesiseste tehingute kohta või esitatud andmed ei sisalda artiklis 264 nõutavat õiget teavet selle tarne kohta, välja arvatud juhul, kui tarnija saab nõuetekohaselt põhjendada oma võimalikke puuduseid pädevaid asutusi rahuldaval viisil.“ (3) Artikkel 218 asendatakse järgmisega: „Käesoleva direktiivi kohaldamisel väljastatakse arved struktureeritud elektroonilises vormingus. Liikmesriigid võivad siiski aktsepteerida paberkandjal või muus vormis dokumente arvetena tehingute kohta, mille suhtes ei kohaldata XI jaotise 6. peatükis sätestatud aruandluskohustust. Liikmesriigid lubavad väljastada e-arveid, mis vastavad e-arveldamise Euroopa standardile ja selle süntaksite loetelule vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/55/EL. Maksukohustuslaste e- arvete väljastamiseks ja nende edastamiseks ei ole vaja maksuhalduri eelnevat kohustuslikku luba ega kontrolli.“ (4) Artikli 222 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kui tarnitakse kaupu artiklis 138 sätestatud tingimustel või tarnitakse kaupu või osutatakse teenuseid, mille eest vastavalt artiklitele 194 ja 196 peab käibemaksu tasuma isik, kellele kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, väljastatakse arve hiljemalt maksustatava teokoosseisu tekkimisele järgneva kahe tööpäeva jooksul.“ (5) Artikkel 223 jäetakse välja. (6) Artiklisse 226 lisatakse punktid 16, 17 ja 18: „16) korrigeeriva arve puhul järjenumber, mis tähistab parandatud arvet, nagu on osutatud punktis 2; 17) tarnija pangakonto IBAN-number, millele arve tasumine krediteeritakse. Kui IBAN-number ei ole kättesaadav, mis tahes muu tunnus, mis üheselt identifitseerib pangakonto, millele arve krediteeritakse; 18) kuupäev, mil kaupade tarnimise või teenuste osutamise eest tuleb tasuda, või kui on kokku lepitud osalised maksed, siis iga makse kuupäev ja summa.“ (7) XI jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „6. PEATÜKK Digitaalse aruandluse nõuded“. (8) XI jaotise 6. peatükki lisatakse 1. jagu: „1. jagu Digitaalse aruandluse nõuded maksukohustuslaste vahel tasu eest tehtavate piiriüleste kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul“ (9) Artiklit 262 muudetakse järgmiselt: ET 50 ET  (a) lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „Iga käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslane esitab liikmesriigile, kus on tema asukoht või kus ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud, iga artikli 138 kohaselt tehtud kaubatarne ja üleviimise kohta, iga artikli 20 kohase kaupade ühendusesisese soetamise kohta ja iga teenuse osutamise kohta, mis on maksustatav muus liikmesriigis kui see, kus tarnija asub, järgmised andmed:“ (10) Artikkel 263 asendatakse järgmisega: „Artikkel 263 1. Artikli 262 lõikes 1 osutatud andmed edastatakse maksukohustuslase iga üksiku tehingu kohta hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast arve väljastamist või pärast kuupäeva, mil arve tuli väljastada, kui maksukohustuslane ei täida arve väljastamise kohustust. Andmed edastab maksukohustuslane või tema nimel tegutsev kolmas isik. Liikmesriigid näevad ette elektroonilised vahendid selliste andmete esitamiseks. Liikmesriigid lubavad edastada andmeid e-arvetelt, mis vastavad e-arveldamise Euroopa standardile ja selle süntaksite loetelule vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/55/EL. Liikmesriigid võivad lubada e-arvete andmete edastamist, kasutades muid andmevorminguid, mis tagavad koostalitlusvõime e-arveldamise Euroopa standardiga. 2. Ühtne elektrooniline sõnum lõikes 1 osutatud andmete esitamiseks määratakse kindlaks määruse (EL) nr 904/2010 artikli 58 lõikes 2 sätestatud korras.“ (11) Artikkel 264 asendatakse järgmisega: „Artikkel 264 Artikli 263 kohaselt edastatud andmed sisaldavad kõiki järgmisi andmeid: (a) artikli 226 punktides 1–4, 6, 8–11a, 16, 17 ja 18 osutatud teave; (b) artikli 138 lõike 2 punktis c nimetatud kaubatarnete puhul, mille käigus kaubad toimetati teise liikmesriiki, tarne artikli 76 kohaselt kindlaksmääratud koguväärtus.“ (12) Artikkel 265 asendatakse järgmisega: „Artikkel 265 Artiklis 42 nimetatud kaupade ühendusesisese soetamise puhul märgib maksukohustuslane, kes on käibemaksukohustuslasena registreeritud liikmesriigis, mis andis sellele isikule soetamisel kasutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, edastatavates andmetes: a) kõnealuses liikmesriigis sellele isikule antud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel ta soetas kaubad ja tegi järgneva kaubatarne; b) maksukohustuslase poolt tehtud järgneva tarne saajale liikmesriigis, kus on kaupade lähetamise või veo sihtkoht, antud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri; ET 51 ET  c) maksukohustuslase iga tarne käibemaksuta väärtuse liikmesriigis, kus kaupade lähetamine või vedu lõppes.“ (13) Artikkel 266 jäetakse välja. (14) Artikkel 267 asendatakse järgmisega: „Artikkel 267 Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikud, kes artikli 194 või 204 kohaselt loetakse olevat kohustatud käibemaksu tasuma maksukohustuslase asemel, kelle asukoht ei ole kõnealuse riigi territooriumil, täidavad käesolevas peatükis sätestatud andmete esitamise kohustust.“ (15) Artikkel 268 asendatakse järgmisega: „Artikkel 268 Liikmesriigid nõuavad, et maksukohustuslased, kes tegelevad nende territooriumil kaupade ühendusesisese soetamisega või artikli 21 või 22 kohaselt sellisena käsitatavate tehingutega, esitaksid nende tehingute kohta andmed vastavalt käesolevale peatükile.“ (16) Artiklid 269, 270 ja 271 jäetakse välja. (17) XI jaotise 6. peatükki lisatakse 2. jagu: „2. jagu Digitaalse aruandluse nõuded tasu eest kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul maksukohustuslaste vahel liikmesriigi territooriumil Artikkel 271a 1. Liikmesriik võib nõuda, et tema territooriumil käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslased saadavad oma maksuhaldurile elektrooniliselt andmeid selle riigi territooriumil teistele maksukohustuslastele tasu eest tarnitud kaupade ja osutatud teenuste kohta. 2. Liikmesriik võib nõuda, et tema territooriumil käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslased saadavad oma maksuhaldurile elektrooniliselt andmeid muude kui käesoleva artikli lõikes 1 ja artiklis 262 osutatud maksustatavate tehingute kohta. Artikkel 271b Kui liikmesriik nõuab andmete edastamist vastavalt artiklile 271a, edastab maksukohustuslane või maksukohustuslase nimel tegutsev kolmas isik need andmed tehingupõhiselt hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast arve väljastamist või pärast kuupäeva, mil arve tuli väljastada, kui maksukohustuslane ei täida arve väljastamise kohustust. Liikmesriigid lubavad edastada andmeid e-arvetelt, mis vastavad e-arveldamise Euroopa standardile ja selle süntaksite loetelule vastavalt direktiivile 2014/55/EL. Liikmesriigid võivad lubada andmete edastamist e-arvetest, kasutades muid andmevorminguid. ET 52 ET  Artikkel 271c Hiljemalt 31. märtsiks 2033 esitab komisjon liikmesriikide esitatud teabe põhjal nõukogule aruande käesolevas jaos sätestatud siseriiklike aruandlusnõuete toimimise kohta. Kõnealuses aruandes hindab komisjon vajadust täiendavate ühtlustamismeetmete järele ja teeb vajaduse korral selliste meetmete kohta asjakohase ettepaneku.“ (18) Artikkel 273 asendatakse järgmisega: „Artikkel 273 Liikmesriigid võivad maksukohustuslaste riigisiseste ja liikmesriikidevaheliste tehingute võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kehtestada käibemaksu nõuetekohaseks kogumiseks ning maksudest kõrvalehoidmise ärahoidmiseks vajalikuks peetavaid muid kohustusi, tingimusel et sellised kohustused ei too liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületamisel. Esimeses lõigus sätestatud võimalust ei või kasutada selleks, et kehtestada täiendavaid arvete esitamise kohustusi lisaks 3. peatükis sätestatud kohustustele ega rakendada täiendavaid aruandluskohustusi lisaks XI jaotise 6. peatükis sätestatud kohustustele.“ Artikkel 5 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2023. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2024. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid määravad sellise viitamise viisi. 2. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad 31. detsembriks 2024 käesoleva direktiivi artikli 2 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2025. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid määravad sellise viitamise viisi. 3. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi artikli 3 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2025. Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2026. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid määravad sellise viitamise viisi. 4. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi artikli 4 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2027. ET 53 ET  Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2028. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid määravad sellise viitamise viisi. 5. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti. Artikkel 6 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 7 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja ET 54 ET Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-00440 Resolutsiooni teema: Digiajastu käibemaksu eelnõud Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksueeskirjade osas, COM(2022) 701 - Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 digiajastuks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas, COM(2022) 703 - Nõukogu rakendusmäärus, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teatavate käibemaksukordadega seoses nõutava teabe osas, COM(2022) 704 EISi toimiku nr: 22-0769 Tähtaeg: 27.03.2023 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 17.03.2023 Lisainfo: Eelnõusid on kavas arutada valitsuse 06.04.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (29.03.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 27.03.2023. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 10.03.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201 EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Value added tax (VAT) is a major source of revenue in all EU Member States . It is also a key source of financing for the EU budget since 0.3 % of VAT collected at national level is transferred to the EU as own resources, representing 12% of the total EU budget. Despite the key importance of VAT in budgetary policymaking, t he VAT system is hampered by sub-optimal VAT collection and control methods. It also imposes excessive burdens and compliance costs. T he revenue loss, known as the ‘VAT g ap ’, delineates the issues caused by sub-optimal VAT collection and control . E stimated at EUR 93 billion in total for 2020 , a significant part of this loss is due to missing trader intra- C ommunity (MTIC) fraud . The VAT g ap also includes revenues lost to domestic VAT fraud and evasion, VAT avoidance, bankruptcies and financial insolvencies, as well as miscalculations and administrative errors . The VAT system is not only prone to fraud, but has also become increasingly complex and burdensome for businesses. In particular, the 30-year-old VAT rules for cross-border trade are not adapted to doing business in the digital age, thus calling for reflection on how technology can be used to reduce administrative burdens and related costs for businesses and at the same time fight tax fraud. Therefore, i n its 2020 A ction Plan for fair and simple taxation supporting the recovery , the Commission announced the legislative package ‘ VAT rules for the digital age ’, which was also included in the 2022 Commission work programme . This proposal is part of this package, together with a proposal for a Council Regulation amending the Regulation (EU) No 904/2010 as regards the VAT administrative cooperation arrangements needed for the digital age , and the proposal for a Council implementing Regulation amending Council Implementing Regulation (EU) No 282/2011 as regards information requirements for certain VAT schemes . Following the announcement of the Commission’s Tax Action Plan, the Council stated that it “ supports the Commission’s suggestion to clarify, simplify and modernise the EU VAT rules ”, “ welcomes the initiative announced by the Commission to modernise reporting obligations for cross-border transactions (…) and the Commission’s intention to examine the need to adapt the VAT framework to the platform economy ” . The European Parliament resolutions generally support initiatives to fight VAT fraud . Further, the European Parliament mentioned its explicit support for the initiative saying it “ looks forward to the legislative proposal for modernising VAT reporting obligations ” . More recently, the European Parliament adopted a resolution noting the potential for data and digital tools to reduce red tape and simplify various taxpayer obligations, in particular in the area of VAT returns and recapitulative statements, (…) and welcoming the Commission's proposal to modernise, simplify and harmonise VAT requirements, using transaction-based real-time reporting and e-invoicing . T he resolution also emphasises that variances in the Member States’ tax regulations constitute a cumbersome challenge and, while endorsing the Union One Stop Shop (OSS), the resolution asks for its scope to be broadened to cover a wider range of services . This package has three main objectives: (1) Modernising VAT reporting obligations , by introducing Digital Reporting Requirements, which will standardise the information that needs to be submitted by taxable persons on each transaction to the tax authorities in an electronic format. At the same time it will impose the use of e-invoicing for cross-border transactions; (2) Addressing the challenges of the platform economy , by updating the VAT rules applicable to the platform economy in order to address the issue of equal treatment, clarifying the place of supply rules applicable to these transactions and enhancing the role of the platforms in the collection of VAT when they facilitate the supply of short-term accommodation rent al or passenger transport services; and (3) Avoiding the need for multiple VAT registrations in the EU and improving the functioning of the tool implemented to declare and pay the VAT due on distance sales of goods , by introducing Single VAT Registration (SVR). That is, improving and expanding the existing systems of One-Stop Shop (OSS)/Import One-Stop Shop (IOSS) and reverse charge in order to minimise the instances for which a taxable person is required to register in another Member State. (1) VAT reporting and digital reporting requirements (DRRs) The VAT Directive dates from the 1970s and, as such, the default reporting requirements are not digital. This said, the global trend shows a move from traditional VAT compliance towards real-time sharing of transaction-based data with tax administration s , often based on e-invoicing. T he VAT Directive represents a significant barrier towards digitalisation , as Member States need to obtain a derogation for them to be able to adopt DRRs based on obligatory e-invoicing requirements. Even so, by means notably of such a derogation , several Member States have introduced various types of DRRs, providing information to tax authorities on a transaction-by-transaction basis . The measures have proven successful in increasing VAT collection, thanks to the improvements in tax control and the deterrent effect on non-compliance. The related increase in VAT revenue from 2014 to 2019 is estimated to be between EUR 19 billion and EUR 28 billion in th os e Member States which have introduced DRRs in this period, corresponding to an annual increase of VAT revenue of between 2.6% and 3.5% . The VAT Directive grants Member States a wide discretion to introduce the obligations they deem necessary to ensure the correct collection of the tax and to prevent evasion. Therefore, DRRs vary substantially from one Member State to the other. They can consist of (i) the transmission of monthly reports of business transactions, (ii) the real-time submission of invoices, (iii) the real or quasi-real time transmission of invoice data, or (iv) the submission of tax and accounting data or VAT records. Other Member States have implemented non-digital tools for reporting transactions, such as listings which do not provide data at transactional level, but only provide the values of sales or purchases per customer or supplier (listings of suppliers and customers). All these requirements are in addition to the requirement to submi t VAT returns. The scale of the problem s caused by the rapid introduction of divergent digital VAT reporting requirements and the need to act swiftly was confirmed by stakeholders during the consultation . The resulting fragmentation in the regulatory framework brings additional compliance costs for businesses that operate in different Member States , and therefore hav e to comply with varying local requirements , and creates barriers within the s ingle m arket. With an increasing number of Member States implementing different models of digital reporting obligations , the costs of fragmentation for multinational companies ( companies with presence in more than one Member State) are significant . EU-wide they are estimated at about EUR 1.6 billion annually , of which EUR 1.2 billion are borne by small-scale multinational companies and EUR 0.4 billion by large-scale multinational companie s . In addition , the current reporting system of intra-Community transactions (referred to in the VAT Directive as ‘ recapitulative statements ’ ) does not allow Member States to effectively tackle VAT fraud linked to these transactions T he current recapitulative statements date from 1993 and have not substantially changed since then. They are ill-prepared for the digital economy and can hardly be compared to the much more modern digital reporting systems implemented by some Member States for domestic transactions. Among other shortcomings, recapitulative statements only provide aggregated data for each taxable person, and not transaction-by-transaction data. Moreover t hey do not allow data from supplies to be cross-match ed with that of acquisitions, as the VAT Directive leaves the reporting of intra-Community acquisitions optional for Member States and fewer than half of the Member States have introduced this obligation. Further, the ses data may not be available to tax authorities in other Member States at the right time , both because of filing frequency because of the time it takes for local tax authorities to upload data on to the system. These shortcomings were rightly highlighted by almost two thirds of informed stakeholders responding to the public consultation who totally or partly agree d that recapitulative statements would be more effective in fighting intra-EU fraud if data were collected on a transaction-by- transaction basis and closer to the moment of the transaction. A ny reform of the reporting of cross-border transactions inevitably entails changes to administrative cooperation and exchange of data between the competent authorities of the Member States and the VAT Information Exchange System (VIES) . These issues will be solved, in relation to the fight against VAT resulting from intra-Community trade, by introducing a transaction-by-transaction reporting system that will provide information to Member States in almost real time, in line with the successful systems several Member States have implemented for domestic transactions. In relation to the lack of harmonisation of domestic reporting systems, the issues will be tackled by establishing a common template that those reporting will have to follow, allowing taxable persons to always report data from electronic invoices issued according to the European standard set up in Directive 2014/55/EU on electronic invoicing in public procurement . (2) VAT treatment of the platform economy The rise of the platform economy business mode l has triggered new problems for the VAT system. One of the se problem s is VAT inequality. Under VAT rules , a taxable person means any person (natural or legal) who, independently, carries out any economic activity . T axable person s are required to register for VAT and charge VAT on their sales. However , individuals acting in their private capacity are not considered as taxable persons. In addition, small enterprises are exempt from VAT due to a simplification measure reli e ving them of VAT administrative obligations . U ntil recently , private individual s and exempted small enterprises were not considered to have any impact on market competition with VAT registered businesses. But the platform economy has introduced new business models that are chan g ing this situation. Private individuals and small businesses can provide their VAT-free se rvices via a platform and with t he economies of scale and network effect be in direct competition with traditional VAT registered suppliers. This means that, for example, a hotel could be competing with accommodation listings which do not charge VAT on their services. I n Europe the cost of accommodation via a platform can be, on average, some 8% to 17% cheaper than a regional hotel’s average daily rate . The information provided by the “VAT in the D igital A ge ” study indicates that (although it varies depending on the type of platform) up to 70% of the total of underlying suppliers using a platform are not registered for VAT . More than two third s of respondents with an opinion on the issue had experience d such distortions of competition. The passenger transport and accommodation sectors have been explicitly identified by the study as sectors in which VAT inequality is at its most apparent (in that the accommodation platform model compet es directly with the hotel sector, and the passenger transportation platform model compet es directly with private taxi firms) . T hese are also the two largest sectors of the platform economy , behind the sale of goods via platforms (also known as ‘ e-commerce ’) , which has its own rules regarding the supply of goods . Anot her problem area is the lack of clarity on VAT rules that apply to the services rendered by the se platforms and , in particular, to identifying the VAT status of the underlying supplier . The taxable status of those providing services through the platform determin es the VAT treatment of the plat form facilitation services when the provider is established in a different Member State to that of the platform . In such a situation, regardless of whether the provider is a non-taxable person or a taxable person, the platf orm could use the One Stop Shop or apply the reverse charge. However , this determinat i on is not straightforward , as the platforms often lack information they need to assess the status of the underlying supplier . In addition , v arious rules in the VAT Directive applicable to the platform economy have been applied differently by Member States . For example, the facilitation services charged by the platforms are regarded in some Member States as electronically supplied service s , whil e in others they are regarded as intermediary service s . Clarification of these rules is needed, as the current divergent application of EU VAT rules across the Member States can lead to different places of supply being applied , which can subsequently lead to double taxation or non-taxation. One additional problem area relates to the obligations imposed on the platforms . Platforms are required to keep certain information relating to supplies facilitated by them and to make this available on request to Member States. However, p latforms are faced with a number of different requirements from Member States regarding the timeframe and format for this information. Therefore a regularisation is necessary. In addition, in order to combat fraud platforms need to keep this information and make it available not only for business to business (B2B) (as it is now) but also for business to consumer (B2C) supplies. These issues will be solved by introducing a deemed supplier model, by which platforms will account for the VAT on the underlying supply where no VAT is charged by the supplier, thereby ensuring equal treatment between the digital and off-line sectors of short - term accommodation rental and passenger transport. In addition, clarifications will be given on the treatment of the facilitation service to allow for a uniform application of the place of supply rules, and steps will be taken to harmonise the transmission of information from the platform to the Member States. (3) VAT registration requirements in the EU B usinesses carrying out transactions taxed in other Member State s still face considerable VAT compliance burdens and costs , which constitute a barrier within the s ingle m arket . The se are estimate d as follows: The m inimum one-off cost of VAT registration in another Member State is EUR 1 200. The minimum ongoing cost, on a yearly basis, for VAT compliance in another Member State is EUR 8 000 for an average business and EUR 2 400 for a n SME. The VAT e-commerce package that entered into application on 1 July 2021 provided, for the first time, comprehensive VAT legislation deal ing with the e-commerce economy ( whereby consumers order, essentially via the internet, directly from suppliers in other Member States and in non-EU countries ) . The schemes developed (or extended) through the e-commerce package have alleviated the registration burden for businesses carrying out transactions in Member States in which they are not established, avoiding the need for the VAT registration of suppliers/deemed suppliers in each Member State of establishment of their customer. The se schemes are known as the One-Stop-Shop (OSS) for supplies to consumers within the EU and the Import One-Stop-Shop (IOSS) for the importation of small parcels of consumer goods ( where the value does not exceed EUR 150) . S pecific VAT provisions and obligations were introduced for ‘platforms’ (introducing the notion of a ‘deemed supplier’) which have a predominant position in the e-commerce economy. The implementation of the OSS and IOSS has proved to be a great success as shown by the evaluation of the e-commerce package. The benefit s of the OSS and IOSS for businesses and for the s ingle m arket was confirmed by Member States in the Council Conclusions of the March 2022 ECOFIN. However, some supplies of goods and services are not covered by either of these simplification schemes and instead remain subject to burdensome VAT accounting requirements in other Member States. These include certain types of supplies of goods that, even though they may have a cross-border aspect, do no t fall within the definition of intra-EU distance sales of goods. As the IOSS is currently optional, its capacity to alleviate the need for multiple VAT registrations is limited and the complexity of the import process is not reduced as far as possible . An extension of the scope of the OSS and IOSS would ensure a further decrease in the need for multiple VAT registrations in the EU. The VAT in the Digital Age proposal is a REFIT initiative that addresses the VAT rules in the context of rising use of digital technology , among both tax authorities and the business communit y . The VAT system has not yet fully taken advantage of the opportunities created by these technological advances . New digital tools and solutions will help tax authorities tackle the VAT Gap more efficiently while allowing for VAT compliance to be simplified and reducing associated costs. This initiative thus seeks to further adapt the EU VAT framework to the digital era. • Consistency with existing policy provisions in the policy area This initiative is consistent with the proposal tabled in 2018 by t he Commission for a definitive VAT system for the taxation of trade between Member States, which is still being discussed in Council. This proposal aim s to replace the transitional system in force today by treating intra-Community transactions in the same way as domestic ones. VAT would be due in the Member State of destination of the goods at the rate of that Member State but would be charged and collected by the supplier in its own Member State. The VAT in the D igital A ge initiative has the potential to strengthen both the current and the definitive VAT system. The VAT e-commerce package was designed to reshape, update and modernise the VAT system to ensure its relevance and effective application to the new realities of the e-commerce market. At the same time, the reforms sought to make VAT compliance easier for legitimate businesses who carry out cross-border online commercial activity by taking a new approach to tax collection. The main aim was to create a fairer, simpler and more harmonised system of taxation. This proposal builds on the successful reform of the VAT e-commerce rules by further reducing the need for non-identified trades to register in the Member State of consumption. This will inter alia include an update of the current e-commerce rules applicable to Smal l and Medium E nterprises (SMEs) allowing SMEs to benefit from the simplifications brought by both the new SME and existing OSS schemes. The initiative supports the EU’s sustainable growth strategy that refers to better tax collection, reduction of tax fraud, avoidance and evasion and to the reduction of compliance costs for business, individuals, and tax administrations. Improving taxation systems to favour more sustainable and fairer economic activity is also part of the EU’s competitive sustainability agenda. • Consistency with other Union policies The VAT in the Digital Age initiative is linked to the treaty-based goal of establishing a functional internal market and reflects the European Commission’s priorities to improve the business taxation environment in the s ingle m arket, as well as to tackle differences in tax rules that can be an obstacle to the deeper integration of the s ingle m arket . This initiative seeks to adapt the EU VAT framework to the digital era. Therefore, its objectives are also consistent with one of the six top priorities of the Commission, ‘ A Europe fit for the digital age ’, and its objective to empower businesses to seize the potential of the digital transformation. The Commission has set the improvement of tax collection and the reduction of tax fraud, avoidance and evasion as priorities . These two topics are the cornerstone of the initiative. The initiative also supports the EU’s sustainable growth strategy that refers to better tax collection, reduction of tax fraud, avoidance and evasion and to the reduction of compliance costs for business, individuals, as well as tax administrations. Improvement of taxation systems to favour more sustainable and fairer economic activity is also included in the EU’s competitive sustainability agenda. The VAT in the Digital Age initiative runs alongside other Commission initiatives relating to the Digital Economy, such as the recent proposal for a Directive to improve working conditions of people working through digital labour platform s , and the ongoing work relating to s hort - t erm r entals. Under these initiatives the general direction is to make platforms more accountable and play a greater role in the regulatory framework . This is in in line with the changes proposed in this Directive for the platform economy where , under certain circumstances , platforms will be responsible for paying t he VAT due instead of small platform suppliers . This will improve the collection of VAT , as m any of these suppliers are unaware of their potential VAT obligation s and would in any case encounter difficulties in comply ing with these obligations . T he VAT in the Digital Age initiative also ensures consistency with existing legislation in the digital area such , as the EU Directive on electronic invoicing in public procurement (B2G) . This Directive aims to facilitat e the use of a common European s tandard on electronic invoicing across Member States to promote interoperability and convergence at EU level . This has the potential to reduc e obstacles to cross-border trade that arise from the coexistence of different national legal requirements and technical standards in e-invoicing . T he VAT in the Digital Age initiative provides for this European s tandard on electronic invoicing to be the default method for digital VAT reporting requirements p urposes . This initiative is also consistent with the Customs Action Plan . M anagement of e-commerce is one of the four key areas of action in t he Customs Action Plan . As a result, t he improvement of the import one stop shop (IOSS) scheme in this proposal is limited to the mandatory provision of this scheme for platform s . Any other improvement or extension , such as t he removal of EUR 150 threshold below which this simplification scheme can be used , will be done in the framework of this c ustoms reform . In the final report of the Conference on the Future of Europe citizens call for ‘Harmonizing and coordinating tax policies within the Member States of the EU in order to prevent tax evasion and avoidance’, ‘Promoting cooperation between EU Member States to ensure that all companies in the EU pay their fair share of taxes’. The VAT in the Digital Age initiative is consistent with these goals. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis Th is Directive amends the VAT Directive on the basis of Article 113 of the Treaty on the Functioning of the European Union. That Article provides that the Council, acting unanimously in accordance with a special legislative procedure and after consulting the European Parliament and the Economic and Social Committee, can adopt provisions to harmonis e Member States' rules in the area of indirect taxation. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) This initiative is consistent wit h the principle of subsidiarity. G iven the need to modify the VAT Directive, the objectives of this initiative cannot be achieved by the Member States themselves. Therefore, the Commission, which has responsibility for ensuring the smooth functioning of the single market and for promoting the general interest of the EU , needs to propose action s to improve the situation. In addition , as the main problems at stake - sub-optimal VAT collection and control , and excessive burdens and compliance costs - are common to all Member States , uncoordinated fragmented national actions would have the potential to distort intra-EU trade. I n the targeted consultation , businesses stated their preference in this regard to have VAT rules applied uniformly at EU level , rather than having to comply with different reporting or registration obligations at national level. As with platforms, there are significant distortions of competition between the on-line and off-line markets in the short-term accommodation rental and passenger transport sectors, as well as a non-harmonised approach to the place of supply of the facilitation services. Therefore, the Commission needs to ensure that the VAT rules are harmonised. Regarding VAT collection and control, the size of the VAT gap and its persistence over time indicates that national instruments are not sufficient to fight cross-border fraud, as shown by the estimated levels of MTIC fraud, which can only be fought efficiently and effectively by coordinated action at EU level. T he intra- EU aspect of VAT fraud therefore requires EU intervention regarding reporting obligations. • Proportionality The proposal is consistent with the principle of proportionality and does not go beyond what is necessary to meet the objectives of the Treaties, in particular the smooth functioning of the single market. P roportionality is ensure d by the fact that Member States will be able to decide whether or not to introduc e domestic reporting requirements based notably on whether the level of domestic VAT fraud is a n urgent issue for them. The requirement for interoperability or convergence of national systems with the intra-EU digital reporting is necessary to adopt a n E U wide DRR framework . In the platform economy area, proportionality is ensured by focusing the measure on the accommodation and passenger transport sectors , where the issue of VAT inequality is most acute . Proportionality is furthermore ensured by the fact that the ‘s ingle VAT registration ’ pillar of the initiative does no t interfere with national VAT registration process es . Instead, it focusses on limiting the instances in which a trader who is established outside the Member State of consumption is required to register for VAT in that Member State. A n EU -wide framework for handling VAT registration is proportiona te as it will make the functioning of the single market more sustainable. Removing the need for multiple registrations with in the EU can , by its very nature , only be achieve d with a proposal to amend the VAT Directive. • Choice of the instrument The proposal requires amending Directive 2006/112/EC on the common system of value added tax (the 'VAT Directive') , Council Implementing Regulation (EU) No 282/2011 laying down implementing measures for Directive 2006/112/EC on the common system of value added tax and Council Regulation (EU) No 904/2010 on administrative cooperation and combating fraud in the field of value added ta x . 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation The e-commerce package came into application on 1 July 2021 and introduced a number of amendments to the VAT rules governing the taxation of business-to-consumer (B2C) cross-border e-commerce activity in the EU . The most noteworthy amendments include the extension of the scope of the Union and non-Union M ini O ne S top S hop ( MOSS ) schemes; the abolition of the EUR 22 VAT exemption threshold for imported goods ; and the introduction of the IOSS (Import One-Stop Shop) and s pecial a rrangements to support the collection of VAT on distance sales of imported goods not exceeding EUR 150. The Commission conducted an ex-post evaluation of the first 6 months of application of the e-commerce package. The initial results are very encouraging and are testament to the success of the new measures . In total, in the first 6 months, almost EUR 8 billion of VAT was collected via the three schemes (Union and non-Union OSS and IOSS). The results of the evaluation show that approximately EUR 6 . 8 billion of VAT was collected in the Union One-Stop Shop and non-Union One-Stop Shop schemes, which equates to at least EUR 13 . 6 billion on an annual basis. Furthermore, in the first 6 months, approximately EUR 2 billion of VAT was collected specifically in relation to imports of low value consignments with an intrinsic value not exceeding EUR 150, which equates to around EUR 4 billion on an annual basis. Of the EUR 2 billion of VAT that was collected in relation to imports of low value goods in the first 6 months, almost EUR 1 . 1 billion was collected via the Import One-Stop Shop. T he package has met the goal of achieving a fairer and simpler system of taxation, while protecting M ember S tates ’ VAT revenue has been met . The implementation of the package has also helped to counter VAT fraud. Analysis from customs data indicates that the top 8 IOSS registered traders accounted for approximately 91% of all transactions declared for import into the EU via the IOSS. This is a very encouraging statistic as it shows the impact the new ‘deeming’ provision for marketplaces has had on compliance. The proposal therefore envisages the introduction of a deemed supplier regime in the accommodation and passenger transport sectors in the platform economy . • Stakeholder consultations On 6 December 2019, t he European Commission’s Directorate - General for Taxation and Customs (DG TAXUD) organised an event on ‘ VAT in the Digital Age ’ in Brussels, Belgium. This event brought stakeholders working in the field of VAT together to reflect on the opportunities and challenges that new technologies bring in the area of VAT. In particular, the potential of using advanced technologies was discussed. The seminar also provided a chance to share recent experiences on how Member States use digital solutions for VAT reporting, collecting and fraud-detection. The Commission worked with two expert groups for discussions at technical level: the Group on the Future of VAT (GF V ) and the VAT Expert Group (VEG) . M eetings of the GFV (9 February and 6 May 2022) and of the VEG (29 November 2021 and 10 June 2022) took place to discuss different issues related to the VAT in the Digital Age initiative. A s ub-group ‘ VAT aspects of the p latform economy ’ composed of members of the GFV and the VEG , was tasked with advis ing and assist ing DG TAXUD by carrying out an in-depth analysis of the problems related to VAT encountered by the different actors in the platform economy. The outcome of its work can be found at : 2. GROUP ON THE FUTURE OF VAT (GFV) - Library (europa.eu) . Two Fiscalis workshops also took place (May and October 2021) to gat her feedback from Member States and stakeholders on the i nterim r eport and the draft f inal r eport of the ‘VAT in the Digital Age’ study. A public consultation was also organised , from 2 0 Jan uary to 5 May 2022 , resulting in 193 responses . The consultation sought stakeholders' views on whether the current VAT rules are suited to the digital age, and on how digital technology can be used to help Member States fight VAT fraud and to benefit businesses. The consultation report is available on the initiative’s p ublic c onsultation page : https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13186-VAT-in-the-digital-age/public-consultation_en . S takeholders agreed there was a disconnect between the old VAT rules and today’s digital age. On VAT reporting, the respondents agreed that a DRR could bring benefits and made clear their preference for an e-invoicing solution that can also be used for their internal processes . Member States called for more autonomy in deciding on domestic DRR. On platform economy, stakeholders broadly recognised problems, with more nuanced views depending on the respondent’s business model. Those that would be impacted (i.e. platforms) generally rejected the ‘deemed supplier’ provision and expressed their preference for the status quo. On VAT registration, stakeholders unanimously agreed that the scope of the OSS/IOSS needs to be extended . Businesses also ask ed for the reverse charge to be made mandatory for B2B supplies by non-established persons. There was also support for making the IOSS mandatory. • Collection and use of expertise The Commission used the analysis carried out by Economisti Associati S.r.l., for the s tudy ‘ VAT in the Digital Age’ ( running from O ctober 2020 to March 2022) . The f inal r eport was submitted on 1 April 2022 . The study ’s aim was first to evaluate the current situation with regard to the d igital r eporting r equirements, to the VAT t reatment of the p latform e conomy; and to the s ingle VAT r egistration and the Import One - Stop Shop and secondly, to assess the impacts of a number of possible policy initiatives in these areas . • Impact assessment Examined by the Regulatory Scrutiny Board on 22 June 2022, the i mpact a ssessment for the proposal obtained a positive opinion (Ares(2022)4634471). The Board recommended more detail be added , to describe better the methodologies used for modelling and to further clarify the options. The i mpact a ssessment was accordingly amended to include Member State and sectoral perspectives on the platform economy, the econometric analysis/techniques used for modelling were comprehensively described and the structure of the DRRs linked to the options was detailed. Several policy options were analysed in the i mpact a ssessment . For VAT reporting , the options ranged from a simple recommendation to introduce an EU DRR and request for data in a specific format , to the introduction of DRR at both EU and domestic level. O n the VAT treatment of the platform economy area, the options ranged from legal clarifications to the introduction of a wide ‘deemed supplier’ provision applicable to all sales of services via platforms . F or VAT registration the options related to intra-EU trade (different ranges of OSS extension and the introduction of a reverse charge for B2B supplies by non-established persons) and importations of low value consignments (making the IOSS mandatory for different suppliers, with/without a certain limit and the removal of the EUR 150 threshold for use of the IOSS). The analysis revealed that best balance regarding the policy options in terms of effectiveness, proportionality and subsidiarity would be achieved by combining the introduction of DRRs at EU level, a ‘deemed supplier’ provision for the short - term accommodation rental and passenger transport sectors and a combination of broader OSS extension, reverse charge and a mandatory IOSS for platforms . Between 2023 and 2032 this approach is expected to bring between EUR 172 billion and EUR 214 billion net benefits , including EUR 51 billion in savings . These savings include : EUR 41.4 billion from VAT reporting (EUR 11 billion from the removal of old reporting obligations, EU 24.2 billion reduction of fragmentation costs, EUR 4.3 billion savings pre-filled VAT returns, and EUR 1.9 billion e-invoicing benefits) ; EUR 0.5 billion from streamlining and clarifications in platform economy area ; and EUR 8.7 billion from removing VAT registration obligations. Environmental, social and business automation benefits, as well as benefits related to the functioning of the Internal Market (more level-playing field) and tax control efficiency are also expected. In line with the sustainable development goals No 8 and 9 , a more efficient and sustainable VAT system promotes economic growth, while digital reporting supports business automation and foster s innovation. In line with the ‘digital by default’ principle, the introduction of digital reporting saves paper invoices and benefits the environment. The impact assessment and its annexes, the executive summary and the Board’s opinion on the impact assessment are available at the consultation’s page on “Have your say” portal : https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13186-VAT-in-the-digital-age_en . • Regulatory fitness and simplification This proposal is a REFIT initiative to modernise the current VAT rules a nd take account of the opportunities offered by digital technologies . The proposal is expected to harmonise VAT treatment and promote the provision of cross-border supplies in the single market, and help improv e tax c ollection and therefore ensur e sustainable revenues during the recovery from the COVID-19 pandemic . T he expectation is that companies engaged in cross-border transactions will see a net benefit from the introduction of the proposal. Overall, the introduction of digital reporting requirements (DRR) at EU level, the deemed supplier regime and the s ingle VAT r egistratio n (SVR) , will support the ‘one in, one out’ principle or even go further, to ‘one in, multiple out’ taking account of the multiple obligations created by national authorities. The overall saving over the 10-year period between 2023 and 2032 is estimated at EUR 51 billion and the total implementation cost (for businesses and national administrations) is EUR 13.5 billion in the same period. T he removal o f recapitulative statements as a result of the DRR is expected to bring a net benefit to companies engaged in cross-border transactions . However, companies that are not active a cross border s , ( the vast majority of micro and small entities ) would incur costs related to the introduction of a DRR . Those costs could be partly mitigated by the introduction of additional services at national level , such as the pre-filling of VAT return s . As for t he SVR , it is expected to further reduce the need for mul tiple registrations in other Member States and help reduce administrative burden s and related costs for businesses involved in cross-border supplies in the single market. The Fit for Future Platform included the V AT in the Digital Age in its annual work programme for 2022, recognising its potential for reducing the administrative burden in the policy field . The evidence behind the opinion of this expert group of 5 December 2022 has been taken into account during the preparation of this proposal. • Fundamental rights N/A 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The proposal is expected to increase VAT revenues for Member States. The operational objectives are set at a VAT g ap decrease of up to 4 percentage points compared with 2019 level, baseline included. The estimated overall benefit between 2023 and 2032 including additional VAT revenue rang es between EUR 172 billion and EUR 214 billion . 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements The VAT Committee, an advisory committee on VAT issues in which representatives of all Member States participate and which is chaired by Commission officials from the Directorate General Taxation and Customs Union (DG TAXUD), will monitor the implementation of the VAT in the Digital Age initiative, and discuss and clarify possible interpretation issues between Member States regarding the new legislation. The Standing Committee on Administrative Cooperation (SCAC) will deal with all possible issues regarding administrative co-operation between Member States resulting from the new provisions covered in this legislative package. In case new legislative developments are required, the GFV and the VEG may be further consulted. In addition, the Commission and the Member States will monitor and evaluate whether this initiative is functioning properly and the extent to which its objectives have been achieved based on the indicators set out in S ection 4 of the impact assessment accompanying this proposal. • Explanatory documents (for directives) The proposal does require explanatory documents on the transposition. • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal Platforms : Articles 28a, 46a , 135 (3) , 136b, 172a, 242a, 306 A deemed supplier regime will be introduced in the short - term accommodation rental, and passenger transport sectors of the platform economy (Article 28a) . Under this measure, where the underlying supplier does not charge VAT because they are, for example, a natural person or they make use of the special scheme for small enterprises, the platform will charge and account for the VAT on the underlying supply. This will ensure a level playing field between platforms offering services and other traditional suppliers qualifying as taxable persons, while not imposing a burden on the underlying suppliers operating through the platform. The ‘ deemed supplier ’ model is a simplification measure intended to facilitate the collection of VAT in specific situations. This is typically the case when the intermediary in a transaction (i.e. the platform) is better placed than the underlying supplier to ensure the collection of the VAT due on this transaction. The reasons are either because it would be too burdensome for this underlying supplier to collect the VAT (e.g. when the underlying supplier is a natural person or a taxable person using special schemes for small enterprises), or because it is more secure to collect it from this intermediary (when the underlying supplier is not established i n the EU). Further elements relating to the practical application of the measure are in the accompanying proposal to amend Implementing Regulation (EU) No 282/2011. In order to prevent abuse, i t has been clarified that a transaction for which a platform is the deemed supplier cannot be included in the special scheme for travel agents (Article 306). Further , clarifications to the existing VAT legislation in this area have been introduced. Namely: That the facilitation service provided by a platform should be regarded as an intermediary service (Article 46a ) . This allows for a uniform application of the place of supply rules for the facilitation service. T hat t he supply by the underlying supplier to the platform shall be VAT exempt without a deduction right (Article 13 6 b ). That the provision of short - term accommodation rental shall be regarded as a sector similar in nature to the hotel sector, and therefore not eligible to be exempt from VAT (Article 135) . This ensures that the deemed supply from the platform to the final consumer has the same VAT treatment as the provision of services from traditional hotels to the final consumer. That the s upply by the platform to the final cust o mer should not impact on the deduction right of the platform for its activities (Article 172a). That, for supplies falling outside the deemed supplier model , the platform will be obliged to keep the records relating to both business to business (B2B) and business to consumer (B2C) supplies (Article 242a) . Accompanying legislation (the proposal to amend Regulation (EU) No 904/2010) will standardise how this information is to be transmitted to the Member States. For supplies falling within the deemed supplier model, the normal VAT accounting rules will apply. E-invoicing will be the general rule for the issuance of invoices: Articles 217 , 218 and 232 The adaptation of the VAT Directive to the new digital reality requires a change in the treatment given to electronic invoices. Until now, the VAT Directive has put on an equal footing paper and electronic invoices. Article 232 required that the issuance of electronic invoices be subject to the acceptance of the recipient. This requirement impeded Member States from implement ing mandatory electronic invoicing that could be used as a basis for an electronic reporting system. It also slowed down the development of electronic invoices, as taxable persons could not adapt their invoicing systems to implement full electronic invoicing because they had to issue paper invoices whenever the recipient did not accept electronic invoices. The proposal changes this situation, providing in Article 218 that electronic invoicing will be the default system for the issuance of invoices. The use of paper invoices will only be possible in situations where Member States authorise them. T his authorisation cannot cover those cases that are subject to the reporting obligation s in Chapter 6 of Title XI , as that would prevent or create difficulties for the automatic reporting of the data . Taxable persons will always be allowed to issue electronic invoices according to the European standard. This standard is the one adopted by the Commission Implementing Decision (EU) 2017/1870 according to the request laid down in Directive 2014/55/EU . The issuance and transmission of electronic invoices cannot be conditional on a prior authorisation of validation by the tax authorities of the Member State in order to be sent to the recipient. Several Member States have been granted a special measure to apply mandatory e-invoicing, where such clearance systems have been implemented. These systems can only be applied by those Member States up to 1 January 2028, ensuring the convergence with the EU digital reporting system. To ensure that taxable person s will not depend on the authorisation of the recipient to issue an electronic invoice, Article 232 is deleted from the VAT Directive. Further, the definition of electronic invoice in the VAT Directive is changed to align the concept with the one in Directive 2014/55/EU on electronic invoicing in public procurement , which regulates electronic invoicing in B2G transactions. As a result, when referring to electronic invoices in the VAT Directive, reference will be made to structured electronic invoices. Deadline for the issuance of invoices on intra-Community supplies of goods and supplies of services where the reverse charge applies: Article 222 In the case of exempted intra-Community supplies of goods and for services supplied by non-established taxable persons subject to the reverse charge, the VAT Directive provides for a deadline to issue an electronic invoice that could take up to forty-five days from the moment the chargeable event occurred. The new reporting system is built under the philosophy of real-time information. Given that the reporting is based on the issuance of the invoice, such a deadline w ill delay excessively the arrival of the information on those supplies to the tax administration . For that reason, Article 222 sets up a deadline of two days after the chargeable event takes place for the issuance of invoices in th e se cases . Elimination of the possibility to issue summary invoices: Article 223 The aim of the new reporting system is to provide information on transactions in almost real-time to the tax administrations and foster the use of electronic invoices. The possibility to issue summary invoices for a calendar month goes against those goals. For that reason, Article 223 is deleted, so there will be no possibility to continue issuing summary invoices . Content of the invoices: Article 226 The aim of the new reporting system is to provide the necessary information to tax administrations while minimising the administrative burden for taxable persons. In order to achieve the latter objective, the reporting system will take advantage of the issuance of an electronic invoice to automate the process of reporting. However, for this to be possible, it is necessary to include in the invoice all the information required by the tax administrations for the reporting obligation. This is the reason why Article 226 has been changed to ensure the inclusion in the invoice of all the data that needs to be reported. The data elements added to the content of the invoice are the identifier of the bank account in which the payment for the invoice will be credited , the agreed dates and amount of each payment related to a concrete transaction, and, in the case of an invoice that amends the initial invoice, the identification of th at initial invoice. Elimination of outdated Articles: Article 237 Article 237 provides for an obligation on the Commission to present a report to the European Parliament and the Council on the impact of the invoicing rules. Given that this obligation has already been fulfilled , there is no reason to keep this Article in the VAT Directive. Digital reporting system for intra-Community transactions : Articles 262 to 271 One of the objectives of the initiative is to replace the outdated recapitulative statements with a digital reporting requirements system for intra-Community transactions , which will provide faster information on a transaction-by-transaction basis and with higher quality. That information will feed into the risk analysis systems of the Member States to help them counter the VAT fraud linked with the intra-Community trade, in particular Missing Trader Intra-Community fraud. For that purpose, Chapter 6 of Title XI, which referred to the recapitulative statements, refers now to digital reporting requirements, and its new section 1, to digital reporting requirements for intra-Community transactions. The digital reporting requirements for intra-Community transactions will cover the same transactions that were covered by the recapitulative statements with the exception of the call-off stocks under the conditions set out in A rticle 17a, which will cease to exist . For this reason, the second paragraph of Article 262 is deleted. In addition, supplies of goods and services subject to the reverse charge mechanism in accordance with Article 194 will also be included in the recapitulative statements and consequently in the digital reporting requirements. Article 263 provides for the main features of the new digital reporting system: the information has to be transmitted on a transaction-by-transaction basis, the deadline for the transmission of the data is two working days after the issuance of the invoice, or after the date the invoice should have been issued in case the taxable person has not complied with their obligation to issue an invoice, the transmission of the data has to be carried out electronically, and Member States will provide the means for that transmission. Finally, the information can be submitted directly by the taxable person or by a third party on their behalf. T he transmission of the data can be done according to the European Standard. Member States can provide for the transmission of the data from electronic invoices issued under a different format , as long as they also allow the use of the European Standard. In any case, the data formats allowed by Member States will have to guarantee the interoperability with the European standard. This provision provides flexibility to Member States and taxable persons to use different data formats for the transmission of the data. However, it provides for at least one standard which will be accepted by all Member States and therefore allows companies to submit their data on intra-Community transactions according to the European Standard in any Member State, without needing to adapt to different reporting systems. The first paragraph of Article 264 provides for the information that has to be submitted for each transaction. Basically, this information is the same that had to be submitted in the recapitulative statements, but detailed for each transaction instead of aggregated by customer. However, there are new fields that have been added to improve the detection of fraud. Th ese new fie l ds are the reference to the previous invoice in case of rectification of invoices, the identification of the bank account into which the payment for the invoice will be credited and the dates agreed for the payment of the amount of the transaction. With a view to a full standardization and interoperability, implementing rules shall be adopted by the Commission to define a common electronic message to this purpose. Article 266 allowed Member States to request additional data on intra-Community transactions. This possibility runs counter to the desir ed harmonisation i n this field. For that reason, this Article is deleted from the VAT Directive, so taxpayers will always submit the same information when they carry out an intra-Community transaction, irrespective of the Member State in which the transaction takes place . Article 268 places an obligation on Member States to collect data from the taxpayers that, in their territory, make intra-Community acquisitions of goods or transactions treated as such. The collection of this data was optional for Member States under the recapitulative statements. The replacement of the recapitulative statements with a new digital reporting system requires the modification of certain Articles of the VAT Directive which contained references to the recapitulative statements, to replace them with the reference to the new reporting system. This is the case with Articles 42, 138a, 262 , 265 and 267 . Other Articles that regulated aspects of the recapitulative statements and are no longer necessary with the new reporting system have been deleted. This is the case with Articles 266, 269, 270 and 271. Digital reporting system for supplies of goods and services for consideration carried out within the territory of one Member State : Articles 271a to 273 Apart from replacing the recapitulative statements with a new digital reporting system for intra-Community transactions, the initiative aims to achieve the harmonization of the existing and future reporting systems for supplies of goods and services for consideration carried out within the territory of the Member State , in order to avoid the administrative burden which this fragmented framework entails for taxable persons operating cros s-border . These systems will align with the digital reporting system designed for intra-Community transactions, simplifying compliance to taxpayers, which will be able to provide with a common format the data required for both domestic and intra-Community transactions, in any Member State. This harmonisation is achieved by the rules included in the new Section 2 of Chapter 6 of Title XI. The first paragraph of Article 271a allows Member States to put in place a reporting system for supplies of goods and services carried out between taxable persons within their territory. The second paragraph of Article 271a allows Member States to put in place reporting systems for any other type of transaction. This second paragraph covers for instance, the reporting of supplies of goods or services carried out by a taxable person to a private individual. To be noted that Article 271a constitutes an option, but not an obligation for Member States. However, if they decide to put in place a reporting system according to the first paragraph of that Article, that is to say a reporting system for transactions between taxable persons within the territory of their Member State , such a system will have to comply with the features laid down in Article 271 b . The features of the reporting system in Article 271b are similar to the one designed for intra-Community transactions : reporting on a transaction-by-transaction basis, transmission of the data two working days after the issuance of the invoice, or after the date the invoice should have been issued where the taxable person has not complied with their obligation to issue an invoice, the possibility of transmitting the data directly by the taxable person or through a service provider, and the possibility to transmit the data according to the European Standard. Member States can put at the disposal of taxable persons additional tools to transmit the data. The objective is, once again, to provide enough flexibility to Member States and taxable persons to use different methods for the transmission of the data, while providing for at least one standard which will be accepted by all Member States and therefore allowing companies to submit their data according to the European Standard in any Member State, without needing to adapt to different reporting systems. It will be necessary to verify if the reform of reporting system achieves its objectives of reducing the VAT gap and reducing the costs for taxable persons derived from the fragmentation of those systems. For that reason , Article 271c asks the Commission to submit by March 2033 a report evaluating the results achieved by this reform and, if necessary, a proposal to overcome the limitations and proposing a further harmoni s ation of domestic reporting . This deadline will allow to evaluate the reporting systems once they are fully implemented, account taken that the full adaptation to the harmonised requirements does not need to take place until 2028. To achieve the harmonisation of reporting systems it is not enough that the future systems are implemented according to the features laid down in this initiative. Member States which already have reporting systems in place for these transactions will have to adapt them to the features of the harmonised reporting system. For that purpose, the initiative requires that this adaptation takes place by 2028 at the latest. Article 273 continues to give Member States freedom to implement these obligations which they deem necessary to ensure the correct collection of VAT and to prevent evasion. However, this freedom is limited in relation to reporting obligations, which can only be implemented according to the provisions of Chapter 6 of Title XI , in relation to the transactions under their scope . Single VAT Registration ( SVR ) and improvements to the existing e-commerce rules and the margin scheme M odification s and clarifications to the existing VAT legislation have been introduced as set out below . Moving towards the taxation at destination principle and in line with Article 4 of Council Directive (EU) 2022/542 amending Directives 2006/112/EC and (EU) 2020/285 as regards VAT rates , Article 14(4) , point (1)(a) , is modified to extend the definition of intra-Community distance sales of goods to cover second-hand goods, works of art, collectors’ items and antiques . Furthermore, A rticle 35 is deleted and as such, these supplies are taxed at the place of destination in line with Article 33 point (a). As a consequence, it allows for the application of the OSS simplification scheme to declare these distance sales, thereby further minimising the need to register in the several Member States . In order to reduce opportunities for VAT avoidance , t he new Article 39a provides that the supplies of works of art and antiques without dispatch or transport ( or supplies where the dispatch or transport of the goods begins and ends in the same Member State ) are taxed at the place where the customer is established, has their permanent address or usually resides. T he application of the deemed supplier rule is extended by the modifications to Article 14a . In particular , in respect of supplies of goods made within the EU , paragraph 2 is modified to extend the application of the deemed supplier rule . Under its expanded scope, the deemed supp lier rule will now include all suppli es of goods within the EU facilitated by an electronic interface, irrespective of where the underlying supplier is established and the status of the purchaser. In addition, a new paragraph 3 is inserted to provide for the application of the deemed supplier rule to certain transfers of own goods that are facilitated via an electronic interface. T he provisions in the VAT Directive pertaining to call-off stock arrangements are amended to introduce a cut-off date , 31 December 2024, beyond which, no new transfers of stock under those arrangements can be effected. Article 17a, which governs call-off stock arrangements is further amended by the insertion of a new paragraph to clarify that the Article will cease to apply with effect from 31 December 2025. These amendments are introduced to reflect the fact that the current call -off stock arrangements will no longer be required a s the new OSS simplification scheme for transfers of own goods is comprehensive and encompasses cross-border movements of goods that are currently covered b y call-off stock arrangements . Article 59c stipulates that the re is a EUR 10 . 000 calendar-based threshold, below which cross-border supplies of telecommunications, broadcasting and electronic (TBE) services and intra-Community distance sales of goods, supplied by an EU established supplier who is established in only one Member State, may remain subject to VAT in the Member State where that taxable person supplying those TBE services is established, or where those goods are located at the time their dispatch or transport begins . In addition to cross-border supplies of TBE services, i t is now clarified that only intra-Community distance sales of goods that are supplied from the Member State where the taxable person is established are included in that threshold. The modification in Article 66 helps to clarif y the timing of the chargeable event in respect of supplies under the non-Union OSS and Union OSS simplification scheme s . The new paragraph 1a of Article 143 for e sees that an implementing act shall be adopted to introduc e special measures to prevent certain forms of tax evasion or avoidance by better secur ing the correct use and verification process of the IOSS VAT identification number of the supplier or of the intermediary acting on their behalf that is r equired for the application of the exemption provided for in point (ca) of Article 143(1). In order to further minimise the need to register in a Member State where the taxation of a domestic B2B supply occurs, t he modification in Article 194 renders mandatory for the Member States to accept the application of the reverse charge mechanism where a supplier , who is not established for VAT purposes in the M ember S tate in which VAT is due , makes supplies of goods to a person who is identified for VAT in that Member State . This reform will ensure that, in such circumstances, the supplier who is not identified there, does not have to register in that Member State. Further, t he modification exclude s supplies of margin scheme goods from the mandatory application o f the reverse charge mechanism . To ensure adequate follow-up of the goods, this type of supplies is now to be mentioned in the recapitulative statement as referred to in Article 262. As the new OSS simplification scheme for transfers of own goods covers cross-border movements of goods that are currently covered by call-off stock arrangements, the modifications in Articles 243(3) and 262(2) remove the provisions in the VAT Directive pertaining to call-off stock arrangements with effect from 1 January 2026 as they are no longer required. As already mentioned, a window of 12 months is for e seen so that call-off stocks arrangements effected on or before 31 December 2024 can be finalised . The modification in Article 359 extends the scope of the non-union OSS to supplies of services from non - EU business to all non - taxable person s, even if they do not have their permanent address , nor do they usually reside , in a Member State . The modification in Article 365 clarifies t he time by which amendments can be m ade to the relevant VAT returns in the non-Union OSS scheme . A mend ments can now be made in the same return insofar as these amendments take place before the time that the return was required to be submitted. For the purpose of the Union OSS scheme, t he new paragraphs in Article 369a broaden the definition of M ember S tate of consumption to include supplies of goods according to Articles 36 (supply of goods with installation or assembly) , 37 (supply of goods on board ships, aircraft s or trains) and 39 (supply of gas, electricity, heating and cooling) , and domestic supplies of goods . In Article 369b, it is stipulated that, for the above-mentioned types of supplies, the Union OSS scheme can also be used insofar as these goods are supplied to non-taxable persons (or to taxable persons or non-taxable legal persons whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) of Directive 2006/112/CE). In addition, t he scheme can also be applied for domestic supplies of margin scheme goods to any other taxable person supplied under the margin scheme by taxable dealers. The modification in Article 369 g (1 ) and the new paragraphs amend the content of the Union OSS return to enable the inclusion of the above-mentioned supplies. The modification in Article 369 g(2) and the new paragraph ( 2a ) cla rif y the information to be provided in the Union OSS return in relation to the above-mentioned supplies and indicate that zero rate d and otherwise exempt ed suppl ies of goods are covered by the Union OSS and, therefore, shall also be reported . The modification in Article 369 g(3) indicates that the Union OSS return shall include zero rated and otherwise exempted suppl ies of services covered by the special scheme . The modification in Article 369 g(4) clarifies that amendments to VAT return s in the Union OSS scheme after the time that the return had to be submitted, need to be done in a subsequent return . The modification in Article 369 j stipulates that deduction is not possible in the VAT return of the Union OSS scheme but that VAT is to be refunded in accordance with the appropriate refund system . The new paragraph in Article 369 m make s the use of the IOSS mandatory for electronic interfaces facilitating as deemed supplier certain distance sales of import ed goods . Article 369 p is amended to provide that , before commencing to use the special scheme for Imports (IOSS), a taxable person or an intermediary appointed on their behalf must indicate to the Member State of identification the taxable person’s status as a deem ed supplier in respect of distance sales of goods imported into the EU. The modification in Article 369r and the new paragraphs provide that , if a taxable person fail s to comply with the rules of the IOSS , they will be excluded f r om the scheme unless the said taxable person is obliged to use this scheme as deemed supplier . If such a deemed supplier persistently fails to comply with the rules relating to this special scheme , they will incur other sanctions rather than exclusion from the scheme . The modification in paragraph 2 of Article 369t clarifies the time by which amendments can be made to the relevant VAT returns for the IOSS scheme . If amendments are to be made after the time that the return had to be submitted, these have to be done in a subsequent return . The modification to Article 369w stipulates that, under the special scheme, VAT is not to be deducted but to be refunded in accordance with the appropriate refund system. The new Articles 369 xa to 369 xk provid e for the application of a new scheme specifically designed to simplify the VAT compliance obligations associated with certain transfers of own goods . Article 369x a provides defin i tions that apply to the new scheme for transfer s of own goods . Capital goods, or goods that do not allow for a full right of deduction in the Member State where the intra-Community acquisition takes place, are excluded from the special scheme. Article 369xb defines the scope of the scheme. Any taxable person making transfers of own goods , as defined in Article 369xa, can register to use this special scheme, in which case all of their relevant transfers will be covered by the special scheme . Article 369x c requi r es taxable person s making use of the scheme to inform the ir Member State of identification , by electronic means, in case of commencement, cessation or relevant changes to their taxable activities covered by this special scheme . Article 369 xd provides that a taxable person using this special scheme shall, for the purpose of transfers covered by th at scheme , be register ed in one Member State of identification only . For the purpose of identification in the special scheme for transfers of own goods, the Member State of identification shall use the individual VAT identification number already allocated to the taxable person in respect of their obligations under the internal system . Article 369x e provides for the circumstances under which taxable persons making use of the scheme for transfers of own goods shall be excluded from that scheme, including, among other situations, where they persistently fail to comply with the rules of the scheme o r cease their relevant activities . Article 369x f stipulates that VAT returns shall be submit t ed every month by electronic means, even when no relevant activ i ty has been carried out . Article 369x g describes the information that the monthly VAT return shall contain an d stipulates that amendment s to these return s, after the time that the return had to be submitted, have to be done in a subsequent return. Article 369x h sets out the requirements in relation to the currency to be used in the VAT return . Article 369x i stipulates that, for transfers of own goods under the scheme, the intra-Community acquisitions are exempt in the Member State to which the goods are dispatched or transported. Article 369x j stipulates that deduction is not possible in the above-mentioned VAT return but that VAT is to be refunded in accordance with the appropriate refund system or deducted as inputs in the national VAT return of a Member State in circumstances where the taxable person is already identified for VAT purposes in a Member State in respect of activities not covered by the special scheme . Article 369xk sets out the record keeping obligations for taxable persons making use of the special scheme for transfers of own goods. 2022/0407 (CNS) Proposal for a COUNCIL DIRECTIVE amending Directive 2006/112/EC as regards VAT rules for the digital age THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 113 thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Parliament , Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Acting in accordance with a special legislative procedure, Whereas: (1) The rise of the digital economy has significantly impacted on the operation of the Union VAT system , as it is unsuited to the new digital business models, and does not allow for the full use of the data generated by digitalisation. Council Directive 2006/112/EC should be amended to take account of this evolution . (2) The VAT reporting obligations should be adapted to address the challenges of the platform economy and to reduce the need for multiple VAT registrations in the Union . (3) VAT revenue loss, known as the ‘VAT Gap’, was in 2020 estimated at EUR 93 billion in the Union , a significant part of which consists of fraud, in particular missing trader intra-Community fraud , estimated in the range of EUR 40-60 billion . In the final report of the Conference on the Future of Europe citizens call for ‘Harmonizing and coordinating tax policies within the Member States of the EU in order to prevent tax evasion and avoidance’, ‘Promoting cooperation between EU Member States to ensure that all companies in the EU pay their fair share of taxes’. The VAT in the Digital Age initiative is consistent with these goals. (4) In order to increase tax collection on cross-border transactions and to end the existing fragmentation stemming from Member States’ implementation of divergent reporting systems , rules should be laid down for Union digital reporting requirements . Such rules should provide information to tax administrations on a transaction-by-transaction basis , in order to allow cross matching of data , increas e the control capabilities of tax administrations and creat e a deterrent effect on non-compliance , while reducing compliance costs for businesses operating in different Member States and eliminating barriers within the internal m arket. (5) To facilitate the automation of the reporting process for both taxable persons and tax administrations, the transactions to be reported to tax administrations should be documented electronically. The use of electronic invoicing should become the default system for issuing invoices . Nevertheless, Member States should be allowed to authorise other means for domestic supplies . The issuance of electronic invoices by the supplier and its transmission to the customer should not be conditional on a prior authorisation or verification by the tax administration. (6) The definition of an electronic invoice should be aligned with that used in Directive 2014/55/EU of the European Parliament and the Council , to achieve standardisation i n the area of VAT reporting . (7) For the VAT reporting system to be implemented in an efficient manner , it is necessary that the information reach es the tax administration without delay . Therefore , the deadline for the issuance of an invoice for cross-border transactions should be set at 2 working days after the chargeable event has taken place . (8) The electronic invoice should facilitate the automated transmission to the tax administration of the data needed for control purposes. For this purpose, the electronic invoice should contain all the data that have to be later transmitted to the tax administration. (9) The implementation of the electronic invoice as the default method for documenting transactions for VAT purposes would not be possible if the use of the electronic invoice remains subject to the acceptance by the recipient . Therefore, such an acceptance should no longer be required for the issuance of electronic invoices. (10) The Commission has complied with its obligation to present a report to the Europea n Parliament and the Council on the impact of the invoicing rules applicable from 1 January 2013 and notably on the extent to which they have effectively led to a decrease in administrative burdens for businesses , as required by Article 237 of Directive 2006/112/EC . As this obligation has already been fulfilled, it should be removed from th at Directive . (11) The obligation to submit recapitulative statements for the reporting of intra-Community transactions should be removed, as the digital reporting requirements for intra-Community transactions cover , under their scope , the same transaction s , but with faster and more detailed information . T he digital reporting requirements cover the same transactions that the recapitulative statements with the exception of transactions under call-off stocks arrangements, as referred to in Article 17a of Directive 2006/112/EC , which should be reported through the o ne -s top -s hop (OSS) return. (12) In order to facilitate for taxable persons the transmission of t he invoice data , Member States should put at the disposal of the taxable person s the necessary means for such transmission, whi ch should allow that the data is sen t by the taxable person directly or by a third party on that taxable person’s behalf. (13) Whilst the information to be transmitted through the digital reporting requirements for intra-Community transactions should be s imilar to w hat was transmitted through the recapitulative statements , it is necessary to request taxable persons to provide additional data , including bank details and payment amounts , so that tax administrations can follow not only the goods but also the financial flows . (14) P lacing an unnecessary administrative burden on taxable persons operating in different Member States should be avoided . Therefore, s uch taxable persons should be able to provide the required information to their tax administrations using the European standard laid down in Commission Implementing Decision (EU) 2017/1870 , which fulfils the request laid down in Article 3(1) of Directive 2014/55/EU to create a n European standard for the semantic data model of the core elements of an electronic invoice . Member States should be allowed to provide for additional methods to report the data that could be easier for certain taxable persons to comply with. (15) In order to achieve the necessary harmonisation in the reporting of data on intra-Community transactions, the information to be reported should be the same in all Member States, without the possibility for Member States to request additional data. (16) An important element in the fight against VAT fraud related to intra-Community transactions is to compare the data declared by the supplier with the data declared by the customer. For that purpose, the person acquir ing the goods and the recipient of the services should be required to report the data on their intra-Community transactions. (17) Several Member States have put in place divergent reporting requirements for transactions within the ir territor ies , le a d ing to significant administrative burdens for taxable persons which operate in different Member States, as they need to adapt their accounting systems to comply with th o se requirements. In order to avoid the costs derived from such divergence , the systems implemented in Member States to report supplies of goods and services for consideration between taxable persons within their territory should comply with the same features of the system implemented for intra-Community transactions. Member States should provide for the electronic means for the transmission of the information and, as is the case for intra-Community transactions, it should be possible for the taxable person to submit the data in accordance with the European standard laid down in Implementing Decision (EU) 2017/1870 , even though the relevant Member State could provide for additional means to transmit the data. The data should be allowed to be sent by the taxable person directly or by a third party on that person’s behalf. (18) Member States should not be obliged to implement a digital reporting requirement for supplies of goods and services for consideration between taxable persons within their territory. However , if they are to implement such a requirement in the future , they should align it with the digital reporting requirement s for intra- Community transactions . Member States which already have a reporting system for these transactions in place should adapt such systems to ensure that the data are reported in accordance with the digital reporting requirements for intra- Community transactions . (19) In order to evaluate the effectiveness of the digital reporting requirements , the Commission should prepare an assessment report evaluat ing the impact of digital reporting requirements on the reduction of the VAT gap and in the implementation and compliance costs for taxable persons and tax administrations , in order to verify whether the system has achieved its objectives or needs further adjustments. (20) Member States should be able to continue to implement other measures to ensure the correct collection of VAT and to prevent evasion. However, they should not be able to impose additional reporting obligations on the transactions that are covered by the digital reporting requirements . (21) T he platform economy has raise d certain difficulties for the application of the VAT rules - in particular the establishment of the taxable status of the provider of the service and the level playing field between s mall and medium-sized enterprises (SMEs) and other businesses . (22) The platform economy has led to an unjustified distortion of competition between supplies performed through online platforms that escape VAT taxation, and supplies performed in the traditional economy that are subject to VAT . The distortion has been most acute in the two largest sectors of the platform economy behind e-commerce, namely the short - term accommodation rental sector and the passenger transport sector . (23) It is therefore necessary to la y down rules to address the distortions of competition in the short - term accommodation rental and passenger transport sectors by changing the role that platforms play in the collection of VAT (becoming the ‘deemed supplier’) . Under this model, p latforms should be required to charge VAT where VAT is due but the underlying supplier does not charge it because they are, for example, a natural person or a taxable person using the special scheme for small enterprises . (24) Member States interpret the place of supply of the facilitation service provided by the platforms to non-taxable persons differently. Therefore it is necessary to clarify this rule. (25) Some Member States rely upon Article 135(2) of Directive 2006/112/EC to apply a VAT exemption to shor t- term accommodation rental, while others do not. In order to ensure equal treatment and consistency , whilst continuing to address the distortion of competition in the accommodation sector , it should be clarified that this exemption does not apply to short-term accommodation rental s . The criteria used to identify short-term accommodation rentals, which shall be regarded as having a similar function to the hotel sector, are only to be applied for the purposes of this Directive and are without prejudice to the definitions used in other Union legislation . This Directive therefore does not create an EU definition of short-term accommodation rentals. (26) In order to avoid that platforms making deemed supplies are inadvertently included in the special scheme for travel agents, or vice versa, t ransactions for which the platform is the deemed supplier should be excluded from that special schem e . (27) T his proposal is without prejudice to the rules laid down by other Union legal acts, in particular, Regulation (EU) 2022/2065 of the European Parliament and of the Council of 19 October 2022 on a Single Market For Digital Services and amending Directive 2000/31/EC (Digital Services Act) regulating other aspects of the provision of services by online platforms, such as obligations applicable to providers of online platforms allowing consumers to conclude distance contracts with traders. (28) Council Directive s (EU) 2017/2455 and 2019/1995 amended Directive 2006/112/EC as regards the VAT rules governing the taxation of business-to-consumer cross-border e-commerce activity in the Union. Those amending Directives reduced distortions of competition, improved administrative cooperation and introduced a number of simplifications. Whilst the amendments introduced by those Directives that apply since 1 July 2021 have been largely successful, the need for certain improvements have nevertheless been identified. (29) To this end , some existing rules should be clarified . This includ es the rule on the calculation of the EUR 10 000 calendar-based threshold laid down in Article 59c of Directive 2006/112/EC , below which supplies of telecommunications, broadcasting and electronic (TBE) services and intra-Community distance sales of goods, supplied by a Union established supplier established in only one Member State, may remain subject to VAT in the Member State where that taxable person supplying those TBE services is established, or where those goods are located at the time their dispatch or transport begins. Article 59c of Directive 2006/112/EC should be amended to ensure that only intra-Community distance sales of goods that are supplied from the Member State where the taxable person is established are included in the calculation of the EUR 10 000 threshold , but not distance sales made from a stock of goods in another Member State . (30) Directive 2006/112/EC should also be amended to clarify that all business-to-consumer supplies of services, supplied within the Union by taxable persons established outside the Union , fall within the scope of the special scheme for services supplied by taxable persons not established within the Community (the non-Union s cheme) , and not only supplies of services to Union established customers . F ollowing the introduction of the new rules on VAT rates by Council Directive (EU) 2022/542 and the foreseen entry into force of the new SME rules and in order to cover exemptions under Article 151 of Directive 2006/112/EC regarding supplies of goods and services inter alia under diplomatic, consular arrangements and to certain other international bodies , it is also necessary to broaden the Union OSS scheme under Title XII , Chapter 6, Section 3 of Directive 2006/112/EC by ensuring that zero - rated and VAT - exempt supplies fall within the scope of that scheme, such as supplies by small and medium - enterprises (SMEs). In addition, Directive 2006/112/EC should be amended to clarify the time by which amendments by the taxable person making use of the special schemes can be made to the relevant VAT returns across the three existing simplification schemes; the non-Union OSS, the Union OSS and the Import OSS (‘IOSS’) . This clarification will allow taxable persons registered for the schemes to make corrections to the relevant VAT returns up to the deadline of submission of those returns. Finally, the timing of the chargeable event in respect of supplies under the Union and non-Union OSS simplification scheme s should be c learly settled in order to avoid differences in the application of the rules amongst the Member States . (31) VAT identification is , in general, required in every Member State where taxable transactions take place. However, to reduce the instances in which multiple VAT registrations are required, Directive (EU) 2017/2455 introduced into Directive 2006/112/EC a number of measures to minimise the need for multiple VAT registrations . I n order to further reduce the need for multiple VAT registrations, a number of extension measures have been identified to support the objective of a single VAT registration in the Union . Rules should therefore be laid down to provide for these extension measures . (32) Amongst other measures, Directive (EU ) 2017/2455 extended the scope of the Mini OSS to become a broader OSS , cover ing all cross-border supplies of services to non-taxable persons taking place in the Union and all intra-Community distance sales of goods. Exceptionally, electronic interfaces , such as marketplaces and platforms, which become deemed suppliers for certain supplies of goods within the Union can also declare certain domestic supplies of goods in the Union OSS scheme. To support the objective of a single VAT registration in the Union , the scope of the Union OSS scheme should be further expanded to cover other supplies of goods, including domestic business-to-consumer supplies of goods in the Union by taxable persons who are not identified for VAT purposes in the Member State of consumption , ensuring that businesses do not need to register for VAT in each Member State where such supplies of goods to consumers take place. In addition, the scope of the Union OSS scheme should be expanded to also include domestic supplies of margin scheme goods to any person, when those goods are supplied by a taxable person ( taxable dealer) who is not identified in the Member State were such supplies of goods take place. This amendment would allow taxable dealers to benefit from the OSS simplifications , and allow for the VAT due on th o se supplies to be declared and paid in one Member State of identification via th e enlarged Union OSS scheme. (33) VAT is normally charged and accounted for by the supplier of the goods or services. However, in certain circumstances Member States may provide that, under the reverse charge mechanism, the recipient of the supply, rather than the supplier, is obliged to account for the VAT due. To further support the objective of a single VAT registration in the Union , rules should be laid down for the mandatory application by Member States of the reverse charge mechanism in situations where a supplier is not established for VAT purposes in the M ember S tate in which VAT is due . A supplier , mak ing supplies of goods or services to a person who is identified for VAT in th e Member State where the supply is taxable, should be entitled to apply the reverse charge . For control purposes, s uch supplies should be reported in the recapitulative statement. (34) Directive (EU) 2017/2455 introduced into Directive 2006/112/EC the liability of electronic interfaces, such as marketplaces and platforms , when acting as deemed supplier, where they facilitate certain supplies of goods to consumers in the Union . I n terms of supplies of goods made within the Union , the deemed supplier rule is currently limited to supplies of goods to non-taxable persons , where those goods are supplied in the Union by taxable person s not established in the Union . In order to level the playing field between Union and non- Union traders and minimise the costs of doing business cross-border within the Union , measures should be adopted t o further reduc e the compliance burden for Union sellers that operate via electronic interfaces . Under its expanded scope, t he deemed supplier rule would include all supplies of goods within the Union facilitated by an electronic interface, irrespective of where the underlying supplier is established and irrespective of the status of the purchaser. (35) Directive (EU) 2017/2455 introduced into Directive 2006/112/EC a specific simplification, the IOSS, which was designed to reduce the VAT compliance burden associated with the importation of certain low value goods to consumers in the Union . Accordingly, t axable persons who opt to register for the IOSS do not need to register for VAT in each Member State in which their eligible imports of goods to consumers take place. Instead, the VAT due on those supplies can be declared and paid in one Member State via the IOSS scheme. To further support and enhance VAT compliance in respect of certain imported goods measure s should be adopted to make the use of the IOSS mandatory for electronic interfaces, such as marketplaces and platforms, when they facilitate certain imports of goods to consumers in the Union . However, t axable persons who operate electronic interfaces and who exclusively facilitate domestic supplies in their Member State of establishment should fall outside the scope of the measure . (36) In order to ensure uniform conditions for the implementation of Directive 2006/112/EC , powers should be conferred on the Commission t o better secure the correct use and the verification process of IOSS VAT identification numbers for the purposes of the exemption provided for in that Directive . This empowerment should allow the Commission to adopt an implementing act to introduce special measures to prevent certain forms of tax evasion or avoidance. Such special measures involve, inter alia, linking the unique consignment number with the IOSS VAT identification number. Those powers should be exercised in accordance with the examination procedure referred to in Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council and for this purpose the committee should be the one established by Article 58 of Regulation (EU) No 904/2010 of the European Parliament and of the Council . (37) T he VAT registration of a supplier is required when that supplier is not identified for VAT in the Member State where VAT is due. In particular, the transfer of a taxable person's own goods to another Member State for, inter alia , the purposes of that person’s e-commerce related activity triggers a need to register in the Member States from and to where the goods are transferred . In congruence with the objective of a single VAT registration in the Union , the instances in which multiple VAT registrations are required should be further reduced by providing for the application of a new scheme in the framework of the OSS schemes, which is specifically designed to simplify the VAT compliance obligations associated with certain transfers of own goods. (38) Directive 2006/112/EC provides for a simplified VAT treatment of goods transferred under call-off stock arrangements where certain prescribed conditions are met. As the OSS simplification scheme for transfers of own goods is comprehensive and encompasses cross-border movements of goods that are currently covered by call-off stock arrangements under article 17a of that Directive , it is necessary to phase out these arrangements by including an end date prior to the complete remov al of the call-off stock provisions in Directive 2006/112/EC . Therefore, a n end date of 31 December 2024 should be laid down , after which it will no longer be pos sible to effect any new call-off stock arrangements. For call-off stock arrangements commencing on or before 31 December 2024, the relevant conditions, including the 12 month time limit for transferring ownership of those goods to the intended purchaser, should continue to apply. In parallel with the inclusion of this new end date, a new paragraph should be inserted in t he provisions pertaining to call-off stock arrangements to ensure that those arrangements will cease to apply on 31 December 2025 , as they will no longer be required after that date . (39) The margin scheme operates by allowing taxable dealers to pay VAT on the difference between the sale price and the purchase price of goods covered by the scheme namely second-hand goods, works of art, collectors' items and antiques . T o ensure that the taxation of those specific supplies occurs in the Member State where the customer is established, has his or her permanent address or usually resides , Directive 2006/112/EC should be amended to introduc e a new place of supply rule. In addition, Directive 2006/112/EC should be amended to specifically exclude supplies of margin scheme goods from the mandatory application of the reverse charge mechanism. However, to support the objective of a single VAT registration in the Union , and to minimise compliance burdens, taxable dealers that operate under the margin scheme can opt to register to use the Union OSS scheme to declare and pay the VAT due on certain supplies of margin scheme goods via that scheme, without the need to register in multiple Member States. (40) In accordance with the Joint Political Declaration of 28 September 2011 of Member States and the Commission on explanatory documents , Member States have undertaken to accompany, in justified cases, the notification of their transposition measures with one or more documents explaining the relationship between the components of a directive and the corresponding parts of national transposition instruments. With regard to this Directive, the legislator considers the transmission of such documents to be justified. (41) Since the objectives of this Directive, namely bringing the VAT system into the digital era, cannot sufficiently be achieved by the Member States but can rather, b y reason of the need to harmonise and encourage the use of D igital R eporting R equirement s, improve the VAT treatment of platforms , and reduce the instances in which a business is required to register in other Member States, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality as set out in that Article, this Directive does not go beyond what is necessary in or der to achieve those objectives. (42) Directive 2006/112/EC should therefore be amended accordingly, HAS ADOPTED THIS DIRECTIVE: Article 1 Amendments to Directive 2006/112/EC with effect from 1 January 2024 Directive 2006/112/EC is amended as follows: (1) Article 17a is amended as follows: (a) in paragraph 2, point (a) is replaced by the following: ‘(a) goods are dispatched or transported by a taxable person, or by a third party on his or her behalf, on or before 31 December 2024, to another Member State with a view to those goods being supplied there, at a later stage and after arrival, to another taxable person who is entitled to take ownership of those goods in accordance with an existing agreement between both taxable persons;’; (b) the following paragraph 8 is added : ‘8. This Article shall cease to apply on 31 December 2025.’; (2) in Title V, Chapter 3a, the heading is replaced by the following: ‘CHAPTER 3a Threshold for taxable persons making certain supplies of goods covered by Article 33, point (a), and certain supplies of services covered by Article 58’; (3) Article 59c is amended as follows: (a) in paragraph 1, point (b) is replaced by the following: ‘(b) services are supplied to a non-taxable person who is established, has a permanent address or usually resides in any Member State other than the Member State referred to in point (a), or goods are dispatched or transported from the Member State referred to in point (a) to another Member State; and’; (b) paragraph 3 is replaced by the following: ‘3. The Member State referred to in paragraph 1, point (a), shall grant taxable persons carrying out supplies eligible under that paragraph the right to opt for the place of supply to be determined in accordance with Article 33, point (a), and Article 58, which shall, in any event, cover two calendar years.’; (4) Article 66 is replaced by the following: ‘Article 66 1. By way of derogation from Articles 63, 64 and 65, Member States may provide that VAT is to become chargeable in respect of certain transactions or certain categories of taxable person, at one of the following times: (a) no later than the time the invoice is issued; (b) no later than the time the payment is received; (c) where an invoice is not issued, or is issued late, within a specified time no later than on expiry of the time - limit for issue of invoices imposed by Member States pursuant to the second paragraph of Article 222 or where no such time - limit has been imposed by the Member State, within a specified period from the date of the chargeable event. 2. The derogation provided for in paragraph 1 shall not apply to the following supplies: (a) supplies of services covered by the special scheme as set out in Title XII, Chapter 6, Section 2 where those supplies are carried out by a taxable person who is permitted to use that scheme in accordance with Article 359; (b) supplies covered by the special scheme as set out in Title XII, Chapter 6, Section 3, where those supplies are carried out by a taxable person who is permitted to use that scheme in accordance with Article 369b; (c) supplies of services in respect of which VAT is payable by the customer pursuant to Article 196; (d) supplies or transfers of goods referred to in Article 67.’; (5) in Article 167a, the first paragraph is replaced by the following: ‘Member States may provide, within an optional scheme that the right of deduction of a taxable person whose VAT solely becomes chargeable in accordance with Article 66(1), point (b), be postponed until the VAT on the goods or services supplied to that person has been paid to the supplier.’; (6) Article 217 is replaced by the following: ‘Article 217 For the purposes of this Directive, ‘ electronic invoice ’ shall mean an invoice that contains the information required by this Directive, and which has been issued, transmitted and received in a structured electronic format which allows for its automatic and electronic processing .’; (7) Article 218 is replaced by the following: Article 218 1. For the purposes of this Directive, Member State shall accept documents or messages on paper or in electronic form as invoices if they meet the conditions laid down in this C hapter. 2 . Member States may impose the obligation to issue electronic invoices. Member States imposing this obligation shall allow for the issuance of electronic invoices which comply with the European standard on electronic invoicing and the list of its syntaxes pursuant to Directive 2014/55/EU of the European Parliament and of the Council * . The issuance of electronic invoices by taxable persons and their transmission shall not be subject to a prior mandatory authorisation or verification by the tax authorities, without prejudice to the special measures authorised under Article 395 and already implemented at the time this Directive enters into force . * Directive 2014/55/EU of the European Parliament and of the Council of 16 April 2014 on electronic invoicing in public procurement (OJ L 133, 6.5.2014, p. 1). ’; (8) in Article 226 , point 7a is replaced by the following: ‘(7a) where the VAT becomes chargeable at the time when the payment is received in accordance with Article 66(1), point (b), and the right of deduction arises at the time the deductible tax becomes chargeable, the mention ‘Cash accounting’; (9) Article 232 is deleted; (10) Article 237 is deleted; (11) Article 359 is replaced by the following: ‘Article 359 Member States shall permit any taxable person not established within the Community supplying services to a non-taxable person to use t his special scheme. That scheme shall apply to all those services supplied within the Community.’; (12) in Article 369j, the first paragraph is replaced by the following: ‘The taxable person making use of this special scheme may not, in respect of his or her taxable activities covered by this special scheme, deduct VAT incurred in the Member States of consumption pursuant to Article 168 of this Directive. Notwithstanding Article 1, point (1), of Directive 86/560/EEC, Article 2, point (1), Article 3, and Article 8(1), point (e), of Directive 2008/9/EC, the taxable person in question shall be refunded in accordance with those Directives. Article 2(2) and (3) and Article 4(2) of Directive 86/560/EEC shall not apply to refunds relating to goods covered by this special scheme.’; (13) in Article 369w, the first paragraph is replaced by the following: ‘The taxable person making use of this special scheme may not, in respect of his or her taxable activities covered by this special scheme, deduct VAT incurred in the Member States of consumption pursuant to Article 168 of this Directive. Notwithstanding Article 1, point (1), of Directive 86/560/EEC and Article 2, point (1), Article 3, and Article 8(1), point (e), of Directive 2008/9/EC, the taxable person in question shall be refunded in accordance with those Directives. Article 2(2) and (3), and Article 4(2) of Directive 86/560/EEC shall not apply to refunds relating to goods covered by this special scheme.’; Article 2 Amendments to Directive 2006/112/EC with effect from 1 January 2025 Directive 2006/112/EC is amended as follows: (1) in Article 14(4) , point (1)(a) , is replaced by the following: ‘(a) the supply of goods is carried out for a taxable person, or a non-taxable legal person, whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) or for any other non-taxable person; or the supply is a supply of second-hand goods, works of art, collectors’ items or antiques, supplied by a taxable dealer to any other taxable person, where the goods are subject to VAT in accordance with the special arrangements provided for in Title XII Chapter 4, Section 2, of this Directive .’; (2) Article 14a is amended as follows: (a) p aragraph 2 is replaced by the following: ‘2. Where a taxable person facilitates, through the use of an electronic interface such as a marketplace, platform, portal or similar means, the supply of goods within the Community by a taxable person, the taxable person who facilitates the supply shall be deemed to have received and supplied those goods.’; (b) the following paragraphs 3 and 4 are added : ‘3. Where a taxable person facilitates, through the use of an electronic interface such as a marketplace, platform, portal or similar means, the transfer of goods to another Member State in accordance with Article 17(1) by a taxable person, other than capital goods as defined by the Member State to which the goods are dispatched or transported in accordance with Article 189, point (a), or goods in relation to which there is no full right of deduction in that Member State, the taxable person who facilitates the transfer shall be deemed to have received and supplied those goods. 4. Where a taxable person established only in one Member State facilitates through the use of an electronic interface such as a marketplace, platform, portal or similar means, supplies of goods only in that Member State without dispatch or transport, or with dispatch or transport which begins and ends in that Member State, that taxable person shall not be deemed to have received and supplied those goods.’; (3) the following Articles 28a is inserted: ‘ Article 28a Notwithstanding Article 28, a taxable person who facilitates, through the use of an electronic interface such as a platform, portal, or similar means, the supply of short-term accommodation rental , as referred to in Article 135 (3) , or passenger transport, shall be deemed to have received and supplied those services themselves where the person providing those services is one of the following: (a) a non-established person who is not identified for VAT purposes in a Member State; (b) a non-taxable person; (c) a taxable person carrying out only supplies of goods or services in respect of which VAT is not deductible; (d) a non-taxable legal person; (e) a taxable person subject to the common flat-rate scheme for farmers; (f) a taxable person subject to the special scheme for small enterprises .’ ; (4) Article 35 is deleted; (5) in Title V, Chapter 1, the following Section 5 is added: ‘ Section 5 Supply of works of art and antiques that are supplied under the special arrangements for taxable dealers Article 39a The place of supply of works of art and antiques that are supplied without dispatch or transport, or where the dispatch or transport of th os e goods begins and ends in the same Member State, and that are supplied in accordance with the special scheme provided for in Title XII, Chapter 4, Section 2, subsection 1, shall be the place where the customer is established, has his or her permanent address , or usually resides.’; (6) The following Article 46a is inserted: ‘Article 46a The place of supply of the facilitation service provided to a non-taxable person by a platform, portal or similar means shall be the place where the underlying transaction is supplied in accordance with this Directive. (7) in Article 135, the following paragraph 3 is added: ‘3. The uninterrupted rental of accommodation for a maximum of 45 days with or without the provision of other ancillary services shall be regarded as having a similar function to the hotel sector .’; (8) Article 136a is replaced by the following: ‘Article 136a Where a taxable person is deemed to have received and supplied goods in accordance with Article 14a(2) or Article 14a(3) , Member States shall exempt the supply of those goods to that taxable person. ’; (9) the following Article 136b is inserted : ‘Article 136b Where a taxable person is deemed to have received and supplied services in accordance with Article 28a, Member States shall exempt the supply of those services to that taxable person.’; (10) in Article 143, the following paragraph 1a is inserted: ‘1a. For the purposes of the exemption provided for in paragraph 1, point (ca), the Commission shall adopt an implementing act to introduce special measures to prevent certain forms of tax evasion or avoidance by, inter alia, linking the unique consignment number with the corresponding VAT identification number as referred to in Article 369q . That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 * and for th at purpose the committee shall be the committee established by Article 58 of Regulation (EU) No 904/2010 ± . * Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011 laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of the Commission’s exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13). ± Council Regulation (EU) No 904/2010 of 7 October 2010 on administrative cooperation and combating fraud in the field of value added tax (OJ L 268 12.10.2010, p. 1). ’; (11) the following Article 172a is inserted: ‘ Article 172a Where a taxable person is deemed to have received and supplied services in accordance with Article 28a, those supplies shall not affect the right of deduction of that taxable person, regardless of whether the supply is one for which VAT is deductible or not.’; (12) Article 194 is replaced by the following : ‘Article 194 1. Without prejudice to Articles 195 and 196, w here the taxable supply of goods or services is carried out by a taxable person who is not established in the Member State in which the VAT is due, Member States shall allow that the taxable person liable for payment of VAT is the person to whom the goods or services are supplied if that person is already identified in that Member State. 2 . Paragraph 1 shall not apply to a supply of goods carried out by a taxable dealer as defined in Article 311(1), point (5), where the goods are subject to VAT in accordance with the special arrangements provided for in Section 2 of Chapter 4 of Title XII of this Directive .’; (13) in Article 222 the first paragraph is replaced by the following : ‘For supplies of goods carried out in accordance with the conditions specified in Article 138 or for supplies of goods or services for which VAT is payable by the customer pursuant to Articles 194 and 196 , an invoice shall be issued no later than on the fifteenth day of the month following that in which the chargeable event occurs. ’ (14) Article 242a is amended as follows: (a) the following paragraph 1a is inserted: ‘1a. Where a taxable person facilitates, through the use of an electronic interface such as a platform, portal or similar means, the supply of short-term accommodation rental or passenger transport services, and that person is not considered to have received and supplied those services themselves under Article 28a, the taxable person who facilitates the supply shall be obliged to keep records of those supplies.’; (b) paragraph 2 is replaced by the following: ‘2. The records referred to in paragraphs 1 and 1a must be made available electronically on request to the Member States concerned. Those records must be kept for a period of 10 years from the end of the year during which the transaction was carried out.’; (15) i n Article 262, paragraph 1, point (c) is replaced by the following: ‘(c) the taxable persons, and the non-taxable legal persons identified for VAT purposes, to whom that taxable person identified for VAT purposes has supplied goods or services, other than goods or services that are exempted from VAT in the Member State where the transaction is taxable, for which the recipient is liable to pay the tax pursuant to Articles 194 and 196.’; (16) i n Article 306, the following paragraph 3 is added: ‘3. The special scheme referred to in paragraph 1 of this Article shall not apply to supplies made under Article 28a.’; (17) i n Title XII, the heading of Chapter 6, is replaced by the following: ‘CHAPTER 6 Special schemes for taxable persons supplying services to non-taxable persons or making distance sales of goods, or certain domestic supplies of goods or transfers of own goods’; (18) Article 365 is replaced by the following: ‘ Article 365 The VAT return shall show the individual VAT identification number for the application of this special scheme and, for each Member State of consumption in which VAT is due, the total value, exclusive of VAT, of supplies of services covered by this special scheme for which the chargeable event has occurred during the tax period and total amount per rate of the corresponding VAT. The applicable rates of VAT and the total VAT due must also be indicated on the return. Where any amendments to the VAT return are required after the date on which the return was required to be submitted in accordance with Article 364, such amendments shall be included in a subsequent return within three years of the date on which the initial return was required to be submitted pursuant to Article 364. That subsequent VAT return shall identify the relevant Member State of consumption, the tax period and the amount of VAT for which any amendments are required.’; (19) i n Title XII, Chapter 6, the heading of Section 3 is replaced by the following: ‘Section 3 Special scheme for intra-Community distance sales of goods, for certain supplies of goods within a Member State made by a taxable person not identified for VAT purposes in that Member State or by electronic interfaces facilitating those supplies and for services supplied to a non-taxable person by taxable persons established within the Community but not in the Member State of consumption’; (20) i n Article 369a, point ( 3 ) is amended as follows: (a) point (c) is replaced by the following: ‘(c) in the case of the supply of goods made by a taxable person facilitating those supplies in accordance with Article 14a(2) where the dispatch or transport of the goods supplied begins and ends in the same Member State, where those goods are supplied to a taxable person or a non-taxable legal person, whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1), or to any other non-taxable person, that Member State;’; (b) the following points (d) and (e) are added : ‘(d) in the case of the supply of goods in accordance with Articles 36, 37 and 39, where those goods are supplied to a taxable person or a non-taxable legal person , whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) , or to any other non-taxable person, the Member State in which the supply is deemed to take place; (e) in the case of the supply of goods without dispatch or transport of the goods, or where the dispatch of the goods supplied begins and ends in the same Member State where those goods are supplied to a taxable person or to a non-taxable legal person whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) , or to any other non-taxable person , that Member State.’; (21) Article 369b is replaced by the following: ‘Article 369b Member States shall permit the following taxable persons to use this special scheme: (a) a taxable person carrying out intra-Community distance sales of goods; (b) without prejudice to Article 14a(2), for the purpose of this special scheme, a taxable person facilitating the supply of goods in accordance with Article 14a(2) without dispatch or transport or where the dispatch of transport begins and ends in the same Member State, where those goods are supplied to a taxable person or to a non-taxable legal person, whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1), or to any other non-taxable person. (c) a taxable person not established in the Member State of consumption supplying services to a non-taxable person; (d) a taxable person not identified in the Member State in which the goods are subject to VAT, supplying goods in accordance with Articles 36, 37 and 39 to a taxable person or a non-taxable legal person, whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) or to any other non-taxable person; (e) a taxable person not identified in the Member State in which the goods are subject to VAT, supplying goods without dispatch or transport or where the dispatch begins and ends in the same Member State to either of the following : (a) a taxable person or a non-taxable legal person , whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) or to any other non-taxable person; (b) any other taxable person where the supply is a supply of second-hand goods, works of art, collectors’ items or antiques, where the goods are subject to VAT in accordance with the margin scheme provided for in Articles 312 to 325. This special scheme applies to all those goods or services supplied in the Community by the taxable person concerned.’ (22) Article 369g is amended as follows: (a) paragraph 1 is replaced by the following: ‘1. The VAT return shall show the VAT identification number referred to in Article 369d and, for each Member State of consumption, the total value exclusive of VAT, the applicable rates of VAT, where relevant, the total amount per rate of the corresponding VAT, where relevant, and the total VAT due in respect of the following supplies covered by this special scheme for which the chargeable event has occurred during the tax period: (a) intra-Community distance sales of goods; (b) without prejudice to Article 14a(2), for the purpose of this special scheme, supplies of goods in accordance with Article 14a(2) where the dispatch or transport of those goods begins and ends in the same Member State, where those goods are supplied to a taxable person or a non-taxable legal person, whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) or to any other non-taxable person; (c) s upplies of services; (d) supplies of goods in accordance with Articles 36, 37 and 39, where those goods are supplied to a taxable person or a non-taxable legal person, whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) or to any other non-taxable person ; (e) supplies of goods without dispatch or transport, or where the dispatch begins and ends in the same Member State, where those goods are supplied to a taxable person or a non-taxable legal person , whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) or to any other non-taxable person. The VAT return shall also include amendments relating to previous tax periods as provided for in paragraph 4 of this Article.’; (b) paragraph 2 is replaced by the following: ‘2. Where goods are dispatched or transported in or from Member States other than the Member State of identification, the VAT return shall also include the total value exclusive of VAT, the applicable rates of VAT, where relevant, the total amount per rate of the corresponding VAT, where relevant, and the total VAT due in respect of the following supplies covered by this special scheme, for each Member State where such goods are dispatched or transported in or from: (a) intra-Community distance sales of goods other than those made by a taxable person in accordance with Article 14a(2); (b) intra-Community distance sales of goods and supplies of goods where the dispatch or transport of those goods begins and ends in the same Member State, made by a taxable person in accordance with Article 14a(2) where those goods are supplied to a taxable person or a non-taxable legal person, whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) or to any other non-taxable person; (c) supplies of goods in accordance with Articles 36, 37 and 39, where those goods are supplied to a taxable person or a non-taxable legal person, whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) or to any other non-taxable person; (d) supplies of goods to a taxable person or a non-taxable legal person, whose intra-Community acquisitions of goods are not subject to VAT pursuant to Article 3(1) or to any other non-taxable person , where the dispatch begins and ends in the same Member State. In relation to the supplies referred to in point (a), the VAT return shall also include the individual VAT identification number or the tax reference number allocated by each Member State where such goods are dispatched or transported from, if available. In relation to the supplies referred to in point (b), the VAT return shall also include the individual VAT identification number or the tax reference number allocated by each Member State where such goods are dispatched or transported from, if available. The VAT return shall include the information referred to in this paragraph broken down by Member State of consumption.’ ; (c) the following paragraph 2a is inserted: ‘2a. The requirement to provide the information set out in paragraph 2 shall also appl y to supplies of goods without dispatch or transport taking place in a Member State other than the Member State of identification.’ ; (d) paragraph 3 is replaced by the following: ‘3. Where the taxable person supplying services covered by this special scheme has one or more fixed establishments other than that in the Member State of identification, from which the services are supplied, the VAT return shall also include the total value exclusive of VAT, the applicable rates of VAT, where relevant, the total amount per rate of the corresponding VAT, where relevant, and the total VAT due of such supplies, for each Member State in which that person has an establishment, together with the individual VAT identification number or the tax reference number of th at establishment, broken down by Member State of consumption.’; (e) paragraph 4 is replaced by the following: ‘4. Where any amendments to the VAT return are required after the date on which the return was required to be submitted in accordance with Article 369f, such amendments shall be included in a subsequent return within 3 years of the date on which the initial return was required to be submitted pursuant to Article 369f. That subsequent VAT return shall identify the relevant Member State of consumption, the tax period and the amount of VAT for which any amendments are required.’; (23) in Article 369m, the following paragraph 4 is added: ‘4. Notwithstanding paragraph 1, Member States shall require the taxable person acting as deemed supplier in accordance with Article 14a(1) to use this special scheme for all his or her distance sales of goods imported from third territories or third countries . (24) Article 369p is amended as follows: (a) in paragraph 1 , the following point (e) is added : ‘(e) status as taxable person deemed to have received and supplied goods in accordance with Article 14a(1).’ ; (b) in paragraph 3 , the following point (f) is added: ‘(f) status as taxable person deemed to have received and supplied goods in accordance with Article 14a(1).’; (25) Article 369r is amended as follows: (a) in paragraph 1, point (d) is replaced by the following: ‘ (d) if that taxable person persistently fail s to comply with the rules relating to this special scheme and insofar the use of this scheme is not obligatory in accordance with Article 369m(4).’, (b) in paragraph 3, point (d) is replaced by the following: ‘(d) if that taxable person persistently fails to comply with the rules relating to this special scheme and insofar as the use of this scheme is not obligatory in accordance with Article 369m(4);’, (c) a new paragraph 4 is inserted: ‘4. Where the use of the special scheme is obligatory in accordance with Article 369m(4), Member States of identification shall adopt appropriate measures, other than deletion from the identification register, where the taxable person persistently fails to comply w ith the rules relating to this special scheme.’; (26) in Article 369t, paragraph 2 is replaced by the following: ‘2. Where any amendments to the VAT return are required after the date on which the return was required to be submitted in accordance with Article 369s, such amendments shall be included in a subsequent return within three years of the date on which the initial return was required to be submitted pursuant to Article 369s. That subsequent VAT return shall identify the relevant Member State of consumption, the tax period and the amount of VAT for which any amendments are required.’; (27) i n Title XII, Chapter 6, the following Section 5 is added : ‘Section 5 Special scheme for transfers of own goods Article 369xa For the purposes of this Section, and without prejudice to other Community provisions, the following definitions shall apply: (1) ‘ t ransfer of own goods’ means the transfer of goods to another Member State in accordance with Article 17(1), including transfers pursuant to Article 14a(3), and shall not include transfers of capital goods as defined by the Member State to which the goods are dispatched or transported in accordance with Article 189(a) or goods in relation to which there is no full right of deduction in that Member State. (2) ‘Member State of identification’ means the Member State in the territory of which the taxable person has established his or her business or, if that taxable person has not established his or her business in the Community, where that taxable person has a fixed establishment. Where a taxable person has not established his or her business in the Community, but has more than one fixed establishment therein, the Member State of identification shall be the Member State with a fixed establishment where that taxable person indicates that he or she will make use of this special scheme. The taxable person shall be bound by that decision for the calendar year concerned and the two calendar years following. Where a taxable person has not established his or her business in the Community and has no fixed establishment therein, the Member State of identification shall be the Member State in which the dispatch or transport of the goods begins. Where there is more than one Member State in which the dispatch or transport of the goods begins, the taxable person shall indicate which of those Member States shall be the Member State of identification. The taxable person shall be bound by that decision for the calendar year concerned and the two calendar years following. Article 369xb Member States shall permit any taxable persons making transfers of own goods to use this special scheme . This special scheme shall apply to all transfers of own goods carried out by a taxable person registered for this scheme. Article 369xc A taxable person shall state to the Member State of identification when that taxable person commence s and cease s his or her taxable activities covered by this special scheme, or changes those activities in such a way that that taxable person no longer meet s the conditions necessary for use of this special scheme. That taxable person shall communicate that information electronically. Article 369xd A taxable person making use of this special scheme shall, for the taxable transactions carried out under this scheme, be identified for VAT purposes in the Member State of identification only. For that purpose the Member State shall use the individual VAT identification number already allocated to the taxable person in respect of his or her obligations under the internal system. Article 369xe The Member State of identification shall exclude a taxable person from the special scheme in any of the following cases: (a) if that taxable person notif ies that he or she no longer carr ies out transfer s of own goods covered by this special scheme; (b) if it may otherwise be assumed that that taxable person’s taxable activities covered by this special scheme have ceased; (c) if that taxable person no longer meet s the conditions necessary for use of this special scheme; (d) if that taxable person persistently fail s to comply with the rules relating to this special sc heme. Article 369xf The taxable person making use of this special scheme shall submit by electronic means to the Member State of identification a VAT return for each month, whether or not transfers of goods covered by this special scheme have been carried out. The VAT return shall be submitted by the end of the month following the end of the tax period covered by the return. Article 369xg 1. The VAT return shall show the VAT identification number referred to in Article 369xd and, for each Member State to which goods are dispatched or transferred, the total value exclusive of VAT of the transfers covered by this special scheme for which the chargeable event has occurred during the tax period. The VAT return shall also include amendments relating to previous tax periods as provided in paragraph 3 of this Article. 2. Where goods are dispatched or transported from Member States other than the Member State of identification, the VAT return shall also include the total value exclusive of VAT of the transfers covered by this special scheme, for each Member State where such goods are dispatched or transported from. The VAT return shall also include the individual VAT identification number or the tax reference number allocated by each Member State where such goods are dispatched or transported from, if available. The VAT return shall include the information referred to in this paragraph broken down by Member State where the goods are dispatched or transported to. 3. Where any amendments to the VAT return are required after the date on which the return was required to be submitted in accordance with Article 369xf, such amendments shall be included in a subsequent return within three years of the date on which the initial return was required to be submitted pursuant to Article 369xf. That subsequent VAT return shall identify the relevant Member State where the goods are dispatched or transported to, the tax period and the taxable amount for which any amendments are required. Article 369xh 1. The VAT return shall be made out in euro. Member States which have not adopted the euro may require the VAT return to be made out in their national currency. If the supplies have been made in other currencies, the taxable person making use of this special scheme shall, for the purposes of completing the VAT return, use the exchange rate applying on the last date of the tax period. 2. The conversion shall be made by applying the exchange rates published by the European Central Bank for that day, or, if there is no publication on that day, on the next day of publication. Article 369xi For the purpose of this special scheme, the intra-Community acquisition of goods in the Member State where the goods are dispatched or transported to, is exempt. Article 369xj The taxable person making use of this special scheme may not, in respect of his or her taxable activities covered by this special scheme, declare in the VAT return of that scheme the VAT deductible pursuant to Article 168 of this Directive in the Member States to or from which the goods are dispatched or transported. Notwithstanding Article 1, point (1), of Directive 86/560/EEC, Article 2, point (1), Article 3 and Article 8(1), point (e), of Directive 2008/9/EC, the taxable person in question shall be refunded in accordance with those Directives. Article 2(2) and (3) and Article 4(2) of Directive 86/560/EEC shall not apply to refunds relating to goods covered by this special scheme. If the taxable person making use of this special scheme is required to be registered in a Member State for activities not covered by this special scheme, he or she shall deduct VAT incurred in that Member State in respect of goods or services supplied to him or her in that M ember State in the VAT return to be submitted pursuant to Article 250. Article 369xk 1. The taxable person making use of this special scheme shall keep records of the transfers of own goods covered by this special scheme. Those records must be sufficiently detailed to enable the tax authorities of the Member States from and to which the good have been dispatched or transported to verify that the VAT return is correct. 2. The records referred to in paragraph 1 must be made available electronically on request to the Member State from and to which the goods have been dispatched or transported and to the Member State of identification. Those records must be kept for a period of 5 years from 31 December of the year during which the transfer of own goods was carried out.’. A rticle 3 Amendments to Directive 2006/112/EC with effect from 1 January 2026 Directive 2006/112/EC is amended as follows: (1) in Article 243, paragraph 3 is deleted; (2) in Article 262, paragraph 2 is deleted; Article 4 Amendments to Directive 2006/112/EC with effect from 1 January 2028 Directive 2006/112/E C is amended as follows: (1) in Article 42, point (b) is replaced by the following: ‘(b) the person acquiring the goods has complied with the obligations laid down in Article 265 relating to the transmission of data on the intra-Community acquisitions.’; (2) in Article 138, paragraph 1a is replaced by the following: ‘1a. The exemption provided for in paragraph 1 of this Article shall not apply where the supplier has not complied with the obligation provided for in Articles 262 and 263 to communicate the data on intra-Community transactions, or that data transmitted does not contain the correct information concerning the supply as required under Article 264, unless the supplier can duly justify any shortcomings to the satisfaction of the competent authorities.’; (3) Article 218 is replaced by the following: For the purposes of this Directive, invoices shall be issued in a structured electronic format. However, Member States may accept documents on paper or other formats as invoices for transactions not subject to the reporting obligations laid down in Title XI Chapter 6 . Member States shall allow for the issuance of electronic invoices which comply with the European standard on electronic invoicing and the list of its syntaxes pursuant to Directive 2014/55/EU of the European Parliament and of the Council . The issuance of electronic invoices by taxable persons and their transmission shall not be subject to a prior mandatory authorisation or verification by the tax authorities. ’ ; (4) in Article 222, the first paragraph is replaced by the following : ‘For supplies of goods carried out in accordance with the conditions specified in Article 138 or for supplies of goods or services for which VAT is payable by the customer pursuant to Articles 194 and 196, an invoice shall be issued no later than 2 working days following the chargeable event. ’; (5) Article 223 is deleted; (6) In A rticle 226 , the following points (16), (17) and (18) are added : ‘(16) in the case of a corrective invoice , the sequential number which identifies the corrected invoice, as referred to in point (2) ; (17) the IBAN number of the supplier’s bank account to which the payment for the invoice will be credited. If the IBAN number is not available, any other identifier which unambiguously identifies the bank account to which the invoice will be credited; (18) The date on which the payment of the supply of goods or services is due or, where partial payments are agreed, the date and amount of each payment .’; (7) in Title XI, the heading of Chapter 6 is replaced by the following: ‘ CHAPTER 6 Digital reporting requirement s ’; (8) i n Title XI, Chapter 6 the following heading of Section 1 is inserted: ‘Section 1 Digital reporting requirements for cross-border supplies of goods and services for consideration made between taxable persons’; (9) Article 262 is amended as follows: (a) i n paragraph 1, the introductory wording is replaced by the following: ‘Every taxable person identified for VAT purposes shall submit to the Member State in which that person is established or identified for VAT purposes the following data on each supply and transfer of goods carried out in accordance with Article 138, on each intra- C ommunity acquisition of goods in accordance with Article 20 and each supply of a service that is taxable in a Member State other than that in which the supplier is established:’ ; (10) Article 263 is replaced by the following: ‘Article 263 1. The data referred to in Article 262(1) shall be transmitted for each individual transaction carried out by the taxable person no later than 2 working days after issuing the invoice, or after the date the invoice had to be issued where the taxable person does not comply with the obligation to issue an invoice. The data shall be transmitted by the taxable person or by a third party on that taxable person’s behalf. Member States shall provide for the electronic means for submitting such data. Member States shall allow for the transmission of data from electronic invoices which comply with the European standard on electronic invoicing and the list of its syntaxes pursuant to Directive 2014/55/EU of the European Parliament and of the Council. Member States may allow for the transmission of the data from electronic invoices using other data formats which ensure interoperability with the European Standard on electronic invoicing . 2. The common electronic message for providing th e data referred to in paragraph 1 shall be determined in accordance with the procedure provided for in Article 58(2) of Regulation (EU) No 904/2010. ’; (11) Article 264 is replaced by the following: ‘Article 264 The data transmitted in accordance with Article 263 shall contain all of the following: (a) the information referred to in Article 226, points (1) to (4), (6), (8) to (11a), (16), (17) and (18); (b) in respect of supplies of goods consisting in transfers to another Member State, as referred to in Article 138(2), point (c), the total value of the supply, determined in accordance with Article 76. (12) Article 265 is replaced by the following : ‘ Article 265 In the case of intra-Community acquisitions of goods, as referred to in Article 42, the taxable person identified for VAT purposes in the Member State which issued him with the VAT identification number under which that person made such acquisitions shall set out the following information in the data to be transmitted: (a) that person’s VAT identification number in that Member State and under which the acquisition and subsequent supply of goods were made; (b) the VAT identification number, in the Member State in which dispatch or transport of the goods ended, of the person to whom the subsequent supply was made by the taxable person; (c) the value, exclusive of VAT, of each supply made by the taxable person in the Member State in which dispatch or transport of the goods ended.’; (13) Article 266 is deleted; (14) Article 267 is replaced by the following: ‘Article 267 Member States shall take the measures necessary to ensure that persons who, in accordance with Article 194 or 204, are regarded as liable for payment of VAT, instead of a taxable person who is not established in their territory, comply with the obligation , laid down in this Chapter , to submit the data.’; (15) Article 268 is replaced by the following: ‘Article 268 Member States shall require that taxable persons who, in their territory, make intra-Community acquisitions of goods, or transactions treated as such pursuant to Article 21 or 22, submit data on th o se transactions as provided for in this Chapter.’; (16) Articles 269, 270 and 271 are deleted; (17) i n Title XI, Chapter 6, the following Section 2 is inserted: ‘ Section 2 Digital reporting requirements for supplies of goods and services for consideration made between taxable persons within the territory of a Member State Article 271a 1. Member States may require that taxable persons identified for VAT purposes in their territory send electronically to their tax authorities data on the supplies of goods and services made for consideration to other taxable persons within their territory. 2. Member States may require that taxable persons identified for VAT purposes in their territory send electronically to their tax authorities data on taxable transactions other than those referred to in paragraph 1 of this Article and in Article 262. Article 271b Where a Member State requires to send the data pursuant to Article 271a, t he taxable person, or a third party on behalf of the taxable person, shall transmit that data on a transaction-by-transaction basis by no later than 2 working days after the invoice is issued, or after the date the invoice had to be issued where the taxable person does not comply with the obligation to issue an invoice. Member States shall allow for the transmission of data from electronic invoices which comply with the European standard on electronic invoicing and the list of its syntaxes pursuant to Directive 2014/55/EU. Member States may allow for the transmission of the data from electronic invoices using other data formats . Article 271c B y 31 March 2033 at the latest the Commission shall , b ased on the information provided by Member States, present to the Council a report on the functioning of the domestic reporting requirements set out in this Section. In that report, the Commission shall assess the need for further harmonisation measures and shall if deemed necessary, make an appropriate proposal for such measures .’; (18) Article 273 is replaced by the following: ‘Article 273 Member States may impose other obligations which they deem necessary to ensure the correct collection of VAT and to prevent evasion, subject to the requirement of equal treatment as between domestic transactions and transactions carried out between Member States by taxable persons and provided that such obligations do not, in trade between Member States, give rise to formalities connected with the crossing of borders. The option under the first paragraph may not be relied upon in order to impose additional invoicing obligations over and above those laid down in Chapter 3, nor to implement additional reporting obligations -over and above those laid down in Title XI , Chapter 6 .’; Article 5 Transposition 1. Member States shall adopt and publish, by 31 December 2023 , the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with Article 1 of this Directive. They shall immediately inform the Commission thereof . They shall apply those provisions from 1 January 2024 . When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 2. Member States shall adopt and publish, by 31 December 2024 , the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with Article 2 of this Directive . They shall apply those provisions from 1 January 202 5 . When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 3. Member States shall adopt and publish, by 31 December 2025, the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with Article 3 of this Directive . They shall apply those provisions from 1 January 2026. When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 4. Member States shall adopt and publish, by 31 December 2027, the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with Article 4 of this Directive. They shall apply these provisions from 1 January 2028 . When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 5. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions of national law which they adopt in the field covered by this Directive. Article 6 Entry into force This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . Article 7 Addressees This Directive is addressed to the Member States. Done at Brussels, For the Council The President Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 7.4/22-0769 - COM(2022) 701 Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksueeskirjade osas Arvamuse andmine eelnõude kohta Rahandusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 10.03.2023 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tähtaeg: 17.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d0efc01-bc58-4ca5-a71d-2e5573458e0b Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d0efc01-bc58-4ca5-a71d-2e5573458e0b?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main