Vastus

Pr Riina Sikkut Teie: 07.03.2023 nr 27-10/23-0012/1348 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 20.03.2023 nr 1-6/2023-010-2 10122, Tallinn E-post: [email protected] Koopia: Rahandusministeerium, e-post [email protected] Siseministeerium, e-post [email protected] Keskkonnaministeerium, e-post [email protected] Kaitseministeerium, e-post [email protected] Elering AS, e-post [email protected] Lisakoopia: Justiitsministeerium, e-post [email protected] Konkurentsiameti seisukoht elektrituruseaduse muutmise eelnõu (reservvõimsuse mehhanism) kohta Austatud minister 07.03.2023 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja Konkurentsiametile ning Elering AS-le arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse (ELTS) muutmise eelnõu. Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse ELTS-i täiendused, mille eesmärk on kehtestada regulatsioon olukorraks, kui elektri süsteemihalduri Elering AS-i hinnangul ei ole elektrisüsteemis piisavalt elektrienergia tootmisvõimsust, et katta varustuskindluse norm. Kavandatu kohaselt, kui süsteemihalduri hinnangu järgi on tõenäoline, et kasvõi ühel aastal järgneva kümne aasta jooksul pole varustuskindluse norm täidetud, võib ta Konkurentsiametile teha ettepaneku rakendada reservvõimsuse mehhanismi. Ilma Euroopa Komisjoni heakskiiduta ei tohi reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtta. Konkurentsiamet tänab võimaluse eest avaldada eelnõu kohta oma arvamust. Amet leiab, et teatud osas on vajalik eelnõud muuta ja täpsustada ning on siinkohal meeleldi valmis tegema MKM-iga koostööd. Konkurentsiameti ettepanekud on järgmised. 1. Eelnõu punkti 2 järgi täiendatakse ELTS-i 3. peatükki 3 §-ga 422 , mille lõigete 1-4 järgi: (1) Kui süsteemihalduri hinnangul ei ole elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja §-s 141 nimetatud varustuskindluse norm kas või ühel aastal järgneva kümne aastase perioodi jooksul täidetud, võib ta Konkurentsiametile teha ettepaneku rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 sätestatud tingimustel ja korras reservvõimsuse mehhanismi. Konkurentsiamet ei saa nõustuda eelnõus esitatud kontseptsiooniga, mille kohaselt sellises küsimuses antakse juhtiv roll Konkurentsisametile. Jääb arusaamatuks, miks peaks muutma kehtivat ja praktikas väljakujunenud olukorda, kus Eesti Vabariigi piires varustuskindluse puudutavate probleemide korral on juhtiv ja vastutav roll MKM-il. Erinevalt MKM- ist ei ole Konkurentsiametil ka seadusest tulenevat võimalust varustuskindluse ohtu sattumisel kuulutada välja kriisiolukorda või tunnistada seda kehtetuks. Ka ei tulene sellised pädevusi ametile määrusest (EL) 2019/943. MKM-i kui elektrivarustuskindluse tagaja rolli kinnitavad ka hädaolukorra seadusest tulenevad alused ning seda ei kavandata muuta ka menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga. Lähtudes eeltoodust teeb Konkurentsiamet ettepaneku muuta lõiget 1 nii, et lõikes kirjeldatud olukorras teeb süsteemihaldur nimetatud ettepaneku Konkurentsiametile ja MKM-ile, misjärel mõlemad asutused hindavad süsteemihalduri ettepanekut. (2) Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise ettevalmistamiseks koostab süsteemihaldur reservvõimsuse mehhanismi elluviimise kava, mis sisaldab mehhanismi tehnilist kirjeldust ja tegevuste ajakava elektrisüsteemi võimekuse tagamiseks. Süsteemihaldur esitab elluviimise kava Konkurentsiametile kooskõlastamiseks Arvestades lõike 1 kohta esitatut, ei saa Konkurentsiamet olla pädevaks asutuseks, kes sellise kava kooskõlastab. Amet teeb ettepaneku muuta lõiget 2 nii, et süsteemihaldur esitab nimetatud kava ülevaatamiseks MKM-ile ja Konkurentsiametile ning taolist kava ei kooskõlastata. Samas võib amet aga nõuda kava muutmist. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ELTS § 66 lõikes 14, mille järgi võib Konkurentsiamet nõuda põhivõrguettevõtja arengukava muutmist ilma kava kooskõlastamata. Lisaks, kuna ELTS-ist tulenevalt tähendab kooskõlastamine haldusakti väljaandmist ning võttes arvesse sellega kaasnevat regulatsiooni, ei tavatse see kiirete olukordade lahendamiseks olla efektiivne ja otstarbekas menetlusviis. Ka võib taolises olukorras kooskõlastust puudutava haldusakti väljaandmine olla käsitatav üle reguleerimisena. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel koostab Konkurentsiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud rakenduskava ning esitab selle koos reservvõimsuse mehhanismi elluviimise kavaga Euroopa Komisjonile. Lähtudes eelnevast, teeb Konkurentsiamet ettepaneku muuta lõiget 3 nii, et Konkurentsiamet koostab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi ning esitab selle MKM-ile, kes esitab seejärel rakenduskava koos ajakavaga Euroopa Komisjonile. (4) Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks antakse riigiabi ning selle andmise korral järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ja riigiabi andmist lubavat Euroopa Komisjoni asjakohast otsust. Eelnõu seletuskirja lk 7 on välja toodud „Konkurentsiamet koostab rakenduskava koos ajakavaga, mille jooksul tuleb võtta asjakohased meetmed, et kõrvaldada tuvastatud regulatiivsed moonutused ja turutõrked riigiabi menetluse raames. Euroopa Komisjon esitab nelja kuu jooksul Konkurentsiametilt rakenduskava saamisest arvamuse, kas pakutud meetmetest piisab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks.“ Konkurentsiamet selgitab, et riigiabi puudutvad küsimused ei ole ameti pädevuses menetleda ja/või nende üle otsustada. ELTS-ist tulenevalt teeb riigiabi küsimustes Euroopa Komisjonile ettepanekuid MKM. Konkurentsiseaduse järgi on riigiabi puudutavad küsimused Rahandusministeeriumi pädevuses. 2 (3) 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 21 lõikes 2 on toodud, et enne reservvõimsuse mehhanismide kasutusele võtmist korraldavad asjaomased liikmesriigid ulatusliku uurimuse, et selgitada välja selliste mehhanismide võimalikud mõjud naaberliikmesriikidele, konsulteerides vähemalt naaberliikmesriikidega, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmadega. Eelnõud lugedes ei selgu, kas üldse korraldatakse selline uurimus, kui soovitakse Eestis võimsusmehhanismi rakendada ja kui korraldatakse, siis kes sellise uurimise teeb. 3. Eelnõu seletuskirja lk 14 (Mõju riigiasutustele) on välja toodud järgmist: Muudatused suurendavad Konkurentsiameti töökoormust. Konkurentsiamet peab hindama ja kooskõlastama süsteemihalduri reservvõimsuse mehhanismi rakendamise kava. Lisaks peab Konkurentsiamet koostama regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava, mis tuleb esitada Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Konkurentsiameti töökoormus suureneb, kuid selle kompenseerimiseks ei ole vaja lisaraha, sest ametil on vastavad ametikohad olemas. Konkurentsiamet leiab, et selline MKM-i järeldus ei tugine konkreetsetele andmetele – ameti hinnangul ei ole analüüsitud, kas lisanduvaid ülesandeid on võimalik Konkurentsiameti rahastusmudelist rahastada ning kui suured on lisanduvad kulud riigieelarvele. Kui töökoormus suureneb, siis paratamatult suurenevad ka kulud nii tööjõule kui majanduskuludele. Seletuskirjast ei nähtu, mismoodi on MKM Konkurentsiameti ametikohti ja nendega seotud ülesandeid hinnanud ning sellest teinud järelduse, et „ametil on vastavad ametikohad olemas“. Mida üldse mõeldakse vastavate ametikohtade olemasolu all, seda ei ole võimalik seletuskirjast aru saada. Konkurentsiametis on palju erinevaid ametikohti erinevate ülesannete ja eesmärkidega. Antud seaduseelnõuga sätestatavad ülesanded ei ole praegu ühegi Konkurentsiameti teenistuja ülesannete hulgas ning juhul, kui soovitaks niimoodi seadust muuta, siis see toob paratamatult kaasa töökoormuse ja kulude kasvu ning lisaeelarve vajaduse. Võttes arvesse kirja punktides 1 ja 2 esitatut juhib Konkurentsiamet tähelepanu ka vajadusele muuta vastavalt ka eelnõu seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab Regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Marek Piiroja 667 2541 Marilin Tilkson 667 2576 [email protected] [email protected] 3 (3)