Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad digiajastu käibemaksu paketile 1. Me ei toeta platvormimajanduse käibemaksuga maksustamist, kuna see kohtleks digiplatvormi kaudu teenuseosutajaid ebavõrdselt ja pärsiks ettevõtlikkust. Käesolevaga toob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja oma seisukohad Euroopa Komisjoni käibemaksu digiajastu paketile. Üldiselt oleme toetavad, et käibemaksu aruandluskohustusi ajakohastatakse, lihtsustatakse ja ühtlustatakse, et suurendada tehingute läbipaistvust ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. Nõustume, et uute ärimudelite tekkides tuleb analüüsida olemasolevat regulatsiooni, sealhulgas käibemaksueeskirju, kas need vastavad muutunud vajadustele ning toetavad jagamismajanduse pakutavaid võimalusi, innovatsiooni ja paindlikkust. Tunnustame, et digiplatvormid edendavad uuenduslikke teenuseid ja uusi ärimudeleid ning loovad tarbijatele ja ettevõtjatele palju võimalusi. Nad suudavad tõhusalt sobitada pakkumist ja nõudlust ning pakkuda võimalusi elatist või lisasissetulekut teenida, alustades väikeses vormis ettevõtlusega. Digiplatvorm annab ettevõtjatele palju laiema juurdepääsu tarbijatele, võimaluse mitmekesistada tulusid ja arendada uusi äriliine, aidates ettevõtjatel seeläbi kasvada. Tarbijate jaoks tähendab see paremat juurdepääsu toodetele ja teenustele, millele muidu oleks raske ligi pääseda, samuti juurdepääsu uuele ja mitmekesisemale teenuste valikule. Turismi vaatest lisame näiteks, et lühiajalise majutuse pakkumised täiendavad traditsioonilist majutussektorit, pakkudes inimestele võimalusi, mis nt tavapärastes majutusasutustes võivad olla piiratud või võib see pakkumine osades piirkondades ka puududa, mistõttu need aitavad hajutada teenusepakkumist suurtest keskustest väljapoole. Platvormide üüripindu kasutav klient viibib Eestis pikemalt (2022. aastal oli lühiajalisel üüripinnal ööbimise kestus 2,7 korda pikem kui tavapärastes majutusasutustes) ning kasvatab kohalike teenusepakkujate käivet (toitlustus, transport, vaba aja sisustamise tegevused jne). Seejuures majandusele tervikuna on platvormid loonud juurde uut turgu ja majutuspakkumisi oluliselt mitmekesistanud ilma traditsiooniliselt sektorilt kliente märkimisväärselt üle meelitamata. Eesti ei ole suur turismisihtkoht ning väljaspool Tallinna majutuskohti pigem napib, seega saavad platvormidel tegutsejad siin teenusepakkumist täiendada, eriti turismi kõrghooajal. Lisaks on maapiirkondade jaoks tegemist suure lisavõimalusega. Eesti turismisektoris tegutsevad ettevõtjad on suures osas mikro- ja väikeettevõtted. Seetõttu näeme riski, et algatus avaldab negatiivset mõju nii väikeettevõtete konkurentsivõimele laiemalt kui turismile eriti neis piirkondades, kus traditsioonilise majutuse (hotellid) pakkumist napib. EL uue algatuse kohaselt kavandatakse alates 2025. aastast platvormidele kohustust pidada kinni käibemaksu mittekäibemaksukohuslastest teenusepakkujate teenuselt, kes pakuvad platvormi kaudu lühiajalist majutusteenust (eelnõu järgi kuni 45 päeva) või reisijateveo teenust. Muudatuse vajadust põhjendatakse algatuses sellega, et platvormimajanduse ärimudeli esilekerkimine on põhjustanud käibemaksusüsteemis uusi probleeme, millest üks on käibemaksualane ebavõrdsus. Ebavõrdsus seisnevat selles, et eraisikud ja väikeettevõtjad võivad osutada oma käibemaksuvabasid teenuseid platvormi kaudu ning mastaabisäästu ja võrguefekti tõttu konkureeritakse otseselt traditsiooniliste käibemaksukohustuslasena registreeritud teenuseosutajatega. Oleme seisukohal, et platvormimajanduse suhtes 1 rakendatavad käibemaksueeskirjad ei vähenda käibemaksualast ebavõrdust, vaid suurendavad seda. Ettepanekuga loodav režiim kohtleks teenusepakkujaid erinevalt tulenevalt sellest, kas nad kasutavad tellimuste saamiseks tehnoloogilist platvormi. Käibemaksuvabastus ei tohiks sõltuda sellest, millise tehnoloogilise abivahendi abil sa enda teenust osutad, vaid sellest, millises mahus sa enda teenust osutad. Kui teenuseosutaja aastatulu ületab käibemaksulävendit, siis neil kohustus end käibemaksukohustuslasena arvele võtta ning käibemaks tasuda. Pigem suurendab platvormimajanduse pakutav võimalus saada lihtsasti ligipääs laiale kliendibaasile teenuseosutajate võimalust tegeleda iseseisvalt ettevõtlusega, suurendada enda sissetulekut ning oma äri kasvatada ja arendada. Ettepanekuga kaotataks jagamismajanduses väikeettevõtjate käibemaksust vabastamise lihtsustamismeede, mis vabastab nad käibemaksualastest halduskohustustest. Hetkel on Eestis ettevõtja kohustatud end käibemaksukohustuslasena arvele võtma alles üle 40 000 eurose aastatulu korral. Ettepaneku kohaselt tuleb platvormil arvestada ka käibemaksukohustusest vabastatud ettevõtja teenuselt käibemaksu, kusjuures ilma sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluseta. Nii suunab ettepanek kõiki ettevõtjaid end käibemaksukohustuslasena registreerima sõltumata ettevõtja tegevuse mahust, kaotades riigi tagatud võimalused vähendada väike- ja mikroettevõtjate halduskoormust, vabastades neid käibemaksualasest aruandluskohustusest. Samas ei ole võimalik end käibemaksukohustuslaseks registreerida kõikide ettevõtlusvormide (nt ettevõtluskonto) puhul. Ettevõtjaid koheldakse erinevalt tulenevalt sellest, kas nad kasutavad tellimuste saamiseks tehnoloogilist platvormi. Ühtlasi vähendavad reeglid inimeste võimalusi olla ettevõtlikud ning tegeleda ettevõtlusega, mis on Eesti üks pikaajalisi strateegilisi eesmärke. Nimelt TAIE 2021-2035 arengukava eesmärk on toetava ettevõtluskeskkonna loomine, pakkudes tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. Üksikisikuid ei käsitata käibemaksukohustuslastena, kuna nende suhtes kehtib teistsugune maksustamisrežiim. Üksikisikute tulu on maksustatud tulumaksuga, kusjuures enamusel tuludelt puudub neil sisendkulude mahaarvamise võimalus. Kui üksikisikute pakutavad teenused oleksid kohustuslikus korras käibemaksuga maksustatavad, kasvaks üksikisikute maksukoormus hüppeliselt – nad oleksid kohustatud tasuma nii tulu- kui ka käibemaksu, kusjuures mõlemal juhul ilma sisendkulude mahaarvamise võimaluseta. Taoline kõrge maksukoormus ei soosi ettevõtlusega alustamist. Maksukoormuse vähendamiseks seevastu tuleb luua kohe ettevõte ning hakata käibemaksukohustuslaseks, mis tähendab arvestatavat halduskoormust ning on samuti takistuseks ettevõtlusega alustamisel. MKMi hinnangul on algatuse puhul jäetud tähelepanuta, et käibemaks on vaid üks maksuliike ning maksusüsteemid tervikuna, sh käibemaksulävendid liikmesriigiti on erinevad. Väiksemate tegevusmahtudega teenusepakkujate suhtes on tavaliselt riikides loodud erisusi, mille eesmärk on tagada nende ettevõtete suhtes mõistlik maksukeskkond. MKMi hinnangul on oht, et selline tasakaal saab oluliselt häiritud ning mittekäibemaksukohuslastest teenusepakkujate suhtes luuakse siin uut tüüpi ebavõrdsust, mis ei arvesta erinevate ettevõtlusvormide eripärasid ja tegevuse mahtusid, tuues kaasa just väike- ja mikroettevõtetele ebaproportsionaalsed turulepääsupiirangud, kulude kasvu, osalise topeltmaksustamise ning selle tulemusena ka teenuste kallinemise ja pakkumise vähenemise. Meie hinnangul on küsitav ka selle muudatuse kooskõla käibemaksu neutraalsuse põhimõttega, kuna kõiki tarbimise vorme ei maksustata ühetaoliselt (teenuse tarbimine platvormi kaudu vs platvormi väliselt) ning mittekäibemaksukohuslasest teenusepakkujatele ei teki võimalust sisendkäibemaksu maha arvestada. 2 Käibemaksuvabastuse kasutamine peab jääma võimalikuks ka platvormimajanduses, kuna vastasel juhul piiraks see ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ning lisaks kahjustaks platvormimajanduse konkurentsivõimet nendel kaubaturgudel, kus teenuseid on võimalik osutada ka elektroonilise vahenduseta. Seetõttu tuleb direktiivis kindlasti lähtuda üldpõhimõttest, et platvormimajandusele ei rakendataks piiranguid, mida ei kohaldata samal kaubaturul tegutsevatele teistele teenusosutajatele ja ka vastupidi. Eesti on platvormitöö tegijate teenitud kogutulult EL-s viies ning meil on antud valdkonnas ka edukaid iduettevõtjaid. Seega usume, et peaksime kuuluma pigem platvormimajanduses ettevõtlikkuse edendamise võimalusi kui konkurentsitakistusi nägevate riikide hulka. Eeltoodud põhjustel ei peaks MKM hinnangul toetama platvormide uusi reegleid platvormide maksustamiseks algatusega sihitud sektorites. Lisaks juhime tähelepanu, et lühiajalise majutuse piiritlemine katkematult 45 päevale kestvale üürimisele (art 135 lg 3) tekitab liikmesriikides uusi küsimusi ja rakendamise ebaselgust, kuna lühiajalise majutuse teenused on riigiti erinevalt defineeritud, sh erinevad need riigiti ka selle kestuse osas. Eesti õiguses eristatakse lühiajalist (majutusteenus) ja pikaajalist majutust (eluruumi üürileping) selliselt, et lühiajalise majutuse kestus on kuni 3 kuud (turismiseaduse § 17 lg 2; lg 3 p 2 ja VÕS § 272 lg 4 p 1) ja kolme kuud ületav majutamine kvalifitseerub eluruumi üürilepinguks. Majutusteenus on selline teenus, mis ei kanna eesmärki tagada elukoht, vaid on mõeldud sise- ja väliskülastajatele ajutise ööbimisvõimaluse pakkumiseks puhkuse-, tööreisi vms otstarbel, mida tihti pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu baasil. Kui maksuõiguslikult käsitletakse lühiajalise majutusena kuni 45 päeva katkematult kestvat majutust ning valdkonna sisunõuded igas riigis määratlevad lühiajalise majutuse teiste kriteeriumide alusel, tekitab see teenusesosutajatele põhjendamatut ebaselgust kohalduvate nõuete osas. Sel põhjusel on näiteks EL uues lühiajalise majutuse üüriteenuste määruse ettepanekus (hetkel menetluses) jäetud lühiajalise majutuse üüriteenuse EL taseme määratlus üldisemaks, jättes võimaluse siseriiklikus õiguses seda täpsemalt sisustada. Nii ei looda EL taseme määratlusega liikmesriikides täiendavat ebaselgust ja vastuolu siseriikliku regulatsiooniga. Samuti leiame, et uued muudatused lühiajalise majutuse valdkonnas, arvestades äsja rakendumisel olevat DAC7 maksudirektiivi ning menetluses olevat EL lühiajalise majutuse üüriteenuste määrust, kavandatakse liialt kiirustades ja enne uusi maksuregulatsioone tuleks ära oodata DAC7 rakendamine ja selle mõju. Lisaks tuleks välja selgitada uue paketiga Eestile kaasnevad mõjud käibemaksutulu laekumisele. Tavapäraselt toimub käibemaksuga maksustamine riigis, kus asub selle tarbija. Uus pakett toob kaasa, et majutusplatvormide teenustasude (ehk vahendustasu) käibemaksu tasumise kohaks saab edaspidi väljaüüritava kinnisasja asukoha riik, mitte enam tarbija asukoha riik (country of residence). Selle tulemusel viiakse maksutulu edaspidi senisest enam Euroopa suurtesse turismisihtkohtadesse ja teistes riikides maksutulu pigem väheneb. 2. Näeme e-arveldamist vaikesüsteemina kehtestamises mitmeid probleeme, kuid oleme vajadusel valmis selle kasutusele võtmise soodustamist toetama selliste piiriüleste tehingute puhul, kus käive on suurem ning tagatud on e-arveldamisele piisav üleminekuaeg ning vajalikud toetusmeetmed Komisjoni ettepanekuga nähakse piiriüleste tehingute puhul ette e-arveldamise kasutamine, st et edaspidi on arvete väljastamise vaikesüsteem e-arvelduste süsteem ja paberarvete kasutamine on võimalik üksnes juhul, kui liikmesriik annab selleks loa. Ühtlasi, tagamaks, et 3 maksukohustuslased ei peaks sõltuma arve vastuvõtja nõusolekust väljastada e-arveid, jäetakse nõusoleku saamise nõue (artikkel 232) käibemaksudirektiivist välja. Esmalt peame oluliseks välja tuua, et arvete alusel toimuv aruandlus on maailmas tavapärane ja järjest rohkem leviv nähtus, mida rakendatakse eelkõige käibemaksupettuste vähendamiseks ning maksukogumise efektiivsemaks muutmiseks. MKM toetab ja soodustab igati elektrooniliste arveldusviiside kasutamist ja arendamist. Ent elektroonilise arveldamise kohustuslikuks muutmine tähendaks sisuliselt keeldu kõikide muude arveldusvormide kasutamisele ja selles osas oleme pigem kahtleval seisukohal. Esiteks on küsimus, kas taoline muudatus, mis piirab ettevõtjate vabadust ja autonoomiat, on proportsionaalne direktiivi eesmärkide saavutamisega. Teiseks kaasnevad e-arveldamisele üleminekuga ettevõtjatele täiendavad kulud, mis ei pruugi olla paljude VKE-de jaoks jõukohased. Kuigi muudatus puudutab vaid piiriüleseid tehinguid ja võiks eeldada, et piiriüleselt tegutsevate ettevõtete puhul on e-arveldamisele ülemineku võimekus suurem, tuleb siiski mõista, et suur osa piiriüleselt tegutsevatest ettevõtetest on mikroettevõtted, kellel ei pruugi vastavat võimekust olemas olla. Lisaks võivad ettevõttel aasta jooksul olla vaid mõned üksikud piiriülesed tehingud. Sel juhul ei ole mõistlik neile sellist koormavat lisakulu kohustuslikuks teha. Täna on küll turul mitmeid tasuta lahendusi e-arvete saatmiseks väiksemas koguses, kuid ei ole kindlust nende olemasolus ka pikas perspektiivis ning tuleb mõista, et nende lahenduste kasutamine vajab siiski eraldi käsitööd, mis omakorda tähendab ettevõtjale lisakulu. Eeltoodust lähtuvalt, peame oluliseks esmalt hinnata meetme proportsionaalsust ja mõju eriti väiksemate ettevõtjate suhtes ning nende suhtes, kes teevad piiriüleselt tehinguid väga väikses mahus. Üldiselt ei toeta MKM ettevõtjatevahelistesse tehingutesse sekkumist, kuid juhul, kui see on siiski vajalik ning proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, siis tuleks seda teha ettevõtjaid (eriti väikseid ettevõtjaid) kõige vähem koormaval viisil. Sellisel juhul toetame e-arveldamist vaikesüsteemina kehtestamist vaid olukordades, kus piiriüleste tehingute käive või tehingute arv on suur. Seejuures tuleb tagada piisav ülemineku aeg ning toetusmeetmed, mis võimaldavad uuele arveldamise formaadile üleminekut ja vajalike IT-arenduste tegemist. Ettevõtjate hinnangul mõjub e-arvete kasutamise nõude kehtestamine ja formaadi ühtlustamine kindlasti positiivselt efektiivsusele siis, kui teha seda läbimõeldult. Seetõttu on keskse tähendusega ka formaadi küsimus. Kokkulepitud formaat peaks katma kõik vajadused EL vaheliste tehingute raporteerimiseks, täna tihti puudub osa nõutavast informatsioonist (pöördmaksustamise jms nõutav info). Seejuures peab siseriiklikult e-arvete kohustuslikkus ettevõtjatevahelistes tehingutes jääma endiselt liikmesriigi otsuseks. Ettevõtjad juhivad lisaks tähelepanu ka asjaolule, et e-arved võivad sisaldada ka isikuandmeid, mida võidakse liikmesriikide maksuametite vahel vahendada ning säilitada. Sellest tulenevalt on oluline, et oleks tagatud isikuandmete täielik kaitse. Lisaks peame oluliseks leida lahendused, kuidas saaks e-arvete laialdasemat kasutuselevõtmist paremini motiveerida. Näiteks võiks kaaluda potentsiaalsete e-arvete kasutajate teadlikkuse tõstmist e-arvete kasutusvõimalustest ning sellega kaasnevast kasust. Täiendavalt tuleks ettevõtjate ettepanekul mõjuanalüüsi raames hinnata, millise koormuse ja kulu toob kaasa 2-päevase arvete info edastamine ning kas oleks mõistlikum seada teatud summat ületavate arvete osas kohustus saata andmed iga arve kohta maksuhaldurile eraldi (sarnaselt Eesti KMD INF-le) või rakendada seda ülemineku perioodina. 4