Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimine

EELNÕU 15.03.2023 MÄÄRUS Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeede Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeetme (edaspidi meede) toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda. (2) Määrus panustab Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 ning Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel kehtestatud reaalajamajanduse visioon 2020–2027 sätestatud eesmärkide täitmisse. (3) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. (4) Paragrahvi 6 lõigetes 1–5 nimetatud tegevusteks antav toetus on tootearenduseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25 lõike 2 punkti c tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut või väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (5) Määrust ei kohaldata:  2 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel; 3) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel. (6) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõttu, töötades selleks välja äriprotsesside innovatsiooni toetavaid arendusi ja uusi prototüüpe. (2) Toetuse andmisega aidatakse kaasa järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) uudne äritarkvara lahenduse arendus; 2) andmepõhise aruandluse prototüüp; 3) e-kviitungi prototüüp; 4) kliendi tundmise andmevahetusteenuse või muude masinloetavate andmete vastuvõtmise ja töötlemise prototüüp; 5) reaalajamajanduse tervikprotsessi lahenduse arendus. (3) Toetuse andmisega aidatakse kaasa tulemusnäitaja, milleks on abi saavate ettevõtjate arv, saavutamisse. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) andmepõhine aruandlus on protsess, mis tähendab aruandluskohustuslase poolt aruannete asemel ettevõtja äritarkvarast masinloetavate andmete automaatset esitamist infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee (edaspidi X-tee) vahendusel riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele; 2) e-arve on masintöödeldav arve, mis luuakse, edastatakse, kinnitatakse, kirjendatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas; 3) eksperimentaalarendus on uue teadmise loomine uute toodete valmistamise, protsesside kasutuselevõtu või olemasolevate toodete ja protsesside täiustamise kaudu; 4) e-kviitung on struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavas vormingus loodud kviitung, mida saab kuvada ka inimloetavas vormingus; 5) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 6) kliendi tundmise andmevahetusteenus on tunne oma klienti põhimõtte täitmiseks vajalike andmete kogumine riiklikest registritest ja andmebaasidest; 7) lisaväärtus on ettevõtja uus teenus või ettevõtjasisese protsessi arendus, mis tekib andmete väärindamise tulemusel; 8) nõusolekuteenus on Riigi Infosüsteemi Ameti e-teenus, mis võimaldab anda riigile loa jagada füüsilisel isikul tema isikuandmeid ja juriidilisel isikul tema andmeid kindla teenusepakkujaga; 9) omafinantseering on toetuse saaja kantav osa toetatava tegevuse toetatavatest kuludest, mida toetusest ei hüvitata;  3 10) partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, mis osaleb projektiga toetatavas tegevuses ja millel tekivad selle käigus kulud; 11) prototüüp on algupärane mudel, mis on koostatud nii, et sellel on kõik uue toote tehnilised ja talituslikud omadused ning seda on katsetatud ja testitud testkeskkonnas koos teiste osalistega; 12) reaalajamajandus on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud mitmesuguste majandussubjektide vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud masinloetavate ja standardiseeritud vormingutes digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel; 13) reaalajamajanduse lahendus on selline tehnoloogiline lahendus, millel on võimekus struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas või ajakohaselt vahetada; 14) suurettevõtja on ettevõtja, mis ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise suurusega ettevõtja kohta sätestatud kriteeriumitele; 15) tootearendus on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 86 nimetatud uue või täiustatud toote, protsessi või teenuse arendamine; 16) väikeettevõtja on ettevõtja, mis vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele. § 4. Meetme rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, toetuse tagasinõudmise otsuseid ja toetuse makseid teeb ning toetuse kasutamist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. § 5. Vaide esitamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse innovatsiooni arendusena uudse, ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara lahenduse ja sellega seotud tarkvaraliste komponentide väljatöötamist. (2) Toetatakse eksperimentaalarendusena andmepõhise aruandluse prototüübi väljatöötamist, mis vastab järgmistele nõuetele: 1) on andmepõhise aruandluse terviklahendus, mis tugineb andmepõhise aruandluse taksonoomial, hõlmates aruandluskohustuslase andmeid nende tekkimisest kuni esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele; 2) on võimekus andmeid masinloetaval kujul X-tee vahendusel automaatselt esitada ja vastu võtta ning neid töödelda; 3) arendamisse on kaasatud partneritena riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ning üldjuhul vähemalt kolm prototüübitava valdkonna osalist. (3) Toetatakse eksperimentaalarendusena e-kviitungi prototüübi väljatöötamist, mis vastab järgmistele nõuetele: 1) on e-kviitungite ökosüsteemi erinevate tehnoloogiliste komponentide tervikarendus, sisaldades e-kviitungi operaatorteenuse pakkumust, e-kviitungite turvalist säilitamist, neile ligipääsu  4 võimaldamist eri kanalite kaudu ja e-kviitungi haldamiseks lõppkasutaja rakendusi; 2) valminud arendus sisaldab lahendusi eri osalistele, alates e-kviitungi väljastajast kuni selle vastuvõtjani; 3) on kasutajamugav eri kasutajarühmadele ja tagatud on lahenduse kasutusvõimalus erinevates infotehnoloogilistes vahendites; 4) arendustesse on kaasatud partnerina vähemalt üks e-kviitungi teenuseahela osaline. (4) Toetatakse eksperimentaalarendusena kliendi tundmise andmevahetusteenuse või muude masinloetavate andmete vastuvõtmise ja töötlemise prototüübi väljatöötamist, mis vastab järgmistele nõuetele: 1) on võimekus võtta X-tee vahendusel vastu ajatempliga varustatud masinloetavaid standardiseeritud andmeid ja neid töödelda; 2) sisaldab nõusolekuteenusepõhist andmete vastuvõtu võimekust. (5) Toetatakse innovatsiooni arendusena uudse reaalajamajanduse lahenduse tervikprotsessi väljatöötamist, mis vastab järgmistele nõuetele: 1) sisaldab reaalajamajanduse lahenduste tervikprotsessi andmete tekkimisest, standardiseerimisest kuni nende taaskasutamiseni; 2) hõlmab vähemalt kolme erinevat reaalajamajanduse lahendust; 3) partnerina on arendusse kaasatud vähemalt üks reaalajamajanduse lahenduse tervikprotsessi arenduse osaline. (6) Lõigetes 1–5 nimetatud tegevuste puhul toetatakse projekti raames arendatud lahenduste turundamise tegevusi. (7) Lõigetes 1–5 nimetatud tegevused peavad sisaldama reaalajamajanduse lahendusi ja pakkuma lisaväärtust. (8) Lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud tegevus peab toetama e-arvete laialdasemat kasutuselevõttu. (9) Lõigetes 1–5 nimetatud tegevused peavad sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid. (10) Toetust antakse projektile, mille elluviimine aitab kaasa §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitaja saavutamisse. § 7. Toetatavad kulud (1) Toetatav kulu on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja tehtud vajalik ja põhjendatud kulu, mis on tehtud kooskõlas määrusega. (2) Paragrahvi 6 lõigetes 1–5 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatavad: 1) töötasu tegevuste teostamiseks ja projekti juhtimiseks ning sellelt tasult makstavad riiklikud maksud ja maksed; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui töötasu ja sellelt tasult makstavad riiklikud maksud ja maksed; 3) ostetud teenuste kulu; 4) litsentside, litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulu; 5) üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu. (3) Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kulud.  5 (4) Ei toetata järgmiseid kulusid: 1) kinnisasja soetamise kulud; 2) pangagarantii; 3) finants- ja pangakulud; 4) riigilõiv; 5) kindlustusmaksed; 6) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud; 7) käibemaks; 8) puhkusetasud ja seaduse kohaselt tööandja makstav haigushüvitis; 9) VTA määruse artikli 1 lõike 1 punktides d ja e nimetatud tegevustega seotud kulud ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud tegevustega seotud kulu, sealhulgas reklaampinna kulud välisriikides; 10) sularahas tasutud kulud; 11) kulud, mis on hüvitatud või mille hüvitamist on taotletud mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille vältel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. (3) Kui toetust taotletakse vähese tähtsusega abina, võib projekti abikõlblikkuse periood alata varem, kuid mitte enne kolme kuud taotluse esitamisest. (4) Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende elluviimiseks kohustusi enne taotluse esitamist. (5) Projekti abikõlblikkuse periood on: 1) paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kuni seitse kuud; 2) paragrahvi 6 lõigetes 2–5 nimetatud tegevuse korral kuni 12 kuud. (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kinnitanud projekti lõpparuande ja teinud lõppmakse. (7) Toetuse saaja võib lõike 5 punktis 2 nimetatud tegevuse korral taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel kuni viie kuu võrra, tingimusel et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse eesmärgiga. Kui abikõlblikkuse perioodi pikendatakse, võib selle kestus ületada lõike 5 punktis 2 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist ei saa taotleda § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral. § 9. Toetuse maksimumsumma, maksimaalne osakaal ja tingimused (1) Toetuse maksimumsumma on § 6 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud tegevuse korral kuni 100 000 eurot ning § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse korral kuni 150 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on vähese tähtsusega abi puhul § 6 lõigetes 1, 4 ja 5 nimetatud  6 tegevuse korral kuni 50 protsenti ning § 6 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevuse korral kuni 70 protsenti toetatavatest kuludest. (3) Üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral 35 protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti toetatavatest kuludest. (4) Üldise grupierandi määruse artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal väikese ja keskmise suurusega ettevõtja korral 50 protsenti toetatavatest kuludest. (5) Üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul peab § 7 lõike 2 punktides 3–5 sätestatud kulu aluseks olev teenus või ese olema ostetud turutingimustel. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetust võib taotleda: 1) paragrahvi 6 lõigetes 1, 2, 3 ja 5 nimetatud tegevuse korral Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik; 2) paragrahvi 6 lõikes 4 nimetatud tegevuse korral rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses §-s 2 nimetatud kohustatud isik, välja arvatud nimetatud seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud isik, või Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. (2) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) on taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud majandusaasta aruannete esitamise kohustuse ja maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 3) jooksva ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot; 4) kui ta on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13), ei tohi neile jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoni määruse nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot; 5) ei ole üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemise korral raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 6) taotleja ega partneri suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 7) taotlejal, partneril ega tema esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 284 alusel määratud kehtivat karistust; 8) on riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse või välisvahenditest saadud toetuse, mis on kuulunud tagasimaksmisele, tagasi maksnud tähtaegselt ja nõutud summas; 9) ei ole toetatavale tegevusele saanud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest. (3) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid.  7 (4) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud kumuleerimisreeglitest. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotluses esitatakse järgmised andmed ja kinnitused: 1) taotleja nimi, registri- või isikukood ja ettevõtja suurus; 2) partneri olemasolul partneri nimi ja registri- või isikukood; 3) projekti nimetus, plaanitavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja lühikirjeldus; 4) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad; 5) projekti elluviimise koht; 6) projekti eelarve; 7) taotletava toetuse summa; 8) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta; 9) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ja vastutusvaldkonnad projektis; 10) kinnitus, et on läbitud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses projekti eelnõustamine; 11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada; 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avalikustatakse; 13) kinnitus esitatud andmete õigsuse ning taotlejale ja partnerile esitatud nõuetele vastavuse kohta; 14) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist. (2) Koos taotlusega esitatakse järgmised dokumendid: 1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega; 2) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 3) taotleja ja eraõiguslikust isikust partneri taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud, ning taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, kui need andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 4) taotleja ja eraõiguslikust isikust partneri puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil; 5) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil, kui need andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 6) partneri olemasolu korral kinnituskiri ja partnerlusleping Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 12. Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemine on vooruline. Taotlus esitatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse  8 määratud tähtajal. (2) Ühes taotlusvoorus saab taotleja toetust taotleda ühe korra. Igale § 6 lõigetes 1–5 nimetatud tegevusele korraldatakse eraldi taotlusvoor. (3) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel, kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi ministeerium). Taotlusvoor on avatud kuni 40 kalendripäeva. (4) Taotleja läbib enne taotluse esitamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eelnõustamise, mille käigus arutatakse projektiplaani ja antakse soovitusi. (5) Projekti eelnõustamisel esitab taotleja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele teabe kavandatava projektiplaani kohta. § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest. (2) Kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avastab taotluses puudusi, teavitab ta neist viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (3) Kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus leiab taotluse menetlemisel, et taotlus ei ole piisavalt selge, võib ta taotlejalt nõuda taotluses esitatud andmete kohta määratud tähtpäevaks selgitusi või lisateavet, näidates asjaolu, mis vajab selgitamist. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituse või lisateabe esitamise aja võrra. § 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavus (1) Taotleja ja partneri ning taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Lõikes 2 sätestatud asjaolu puudumisel tunnistab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse nõuetele vastavaks. (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu: 1) taotleja, partner või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruses sätestatud nõudele ja taotleja ei ole puudust määratud tähtajaks kõrvaldanud või ei ole selgitusi ega lisateavet esitanud; 2) toetust ei taotleta §-s 2 nimetatud eesmärgil või tulemus- või väljundnäitaja saavutamiseks; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. (3) Kui taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust § 16 kohaselt hindamata. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine ja ekspertide kaasamine (1) Taotluste hindamiseks moodustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse ministeeriumiga ja avalikustatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel enne taotlusvooru avamist. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab hindamisse vajaduse korral lisaeksperte.  9 (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja lisaeksperdid deklareerivad oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. § 16. Projektide hindamiskriteeriumid ja hindamise kord (1) Projektide hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele – 50 protsenti koondhindest; 2) taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus – 20 protsenti koondhindest; 3) projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust ning seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks piisavalt kuluefektiivsed – 30 protsenti koondhindest. (2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustes sisalduvaid projekte hinnatakse lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Koondhinne on hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmine, arvestades hindamiskriteeriumide alusel antud hindeid. (3) Hindamise läbiviimise protsess reguleeritakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatavas hindamismetoodikas, milles täpsustatakse hindamiskriteeriumide sisu. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastab hindamismetoodika ministeeriumiga ja avaldab selle enda veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. (4) Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde korral asub pingereas kõrgemal kohal taotlus, mis on saanud lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde. Kui nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on üks ja sama, on pingereas kõrgemal kohal taotlus, millele on antud lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgem hinne. § 17. Taotluse rahuldamine (1) Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. Taotluse rahuldamise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. (2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele: 1) on § 16 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5; 2) ei ole üheski § 16 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,0; 3) mille rahastamise summa ei ületa § 16 lõike 4 kohaselt moodustatud pingerea alusel taotlusvooru eelarvet. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev ja tegija; 2) toetuse saaja ja partneri nimi, aadress ja registri- või isikukood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus; 5) toetuse summa;  10 6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Komisjoni määrustele; 7) projekti eesmärk; 8) projekti abikõlblikkuse periood; 9) toetuse andmisega kaasnev kõrvaltingimus, kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega; 10) toetatav tegevus; 11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord; 12) toetuse maksmise tingimused; 13) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 14) toetuse saaja kohustused; 15) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord; 16) vajaduse korral muud tingimused projekti edukaks elluviimiseks. § 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui: 1) taotlust ei tunnistatud nõuetele vastavaks; 2) taotlust ei ole võimalik rahuldada vastavalt § 17 lõikes 2 sätestatule; 3) taotleja ei ole nõus § 19 lõikes 2 sätestatud ettepanekuga; 4) taotleja ei ole nõus §-s 19 sätestatud kõrvaltingimuse seadmisega; 5) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 6) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid; 7) esineb asjaolu, mille tõttu ei saa taotlust rahuldada. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev ja tegija; 2) taotleja nimi, aadress ja registri- või isikukood; 3) projekti nimetus ja number; 4) otsuse põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi, või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda toetust taotletud mahus anda. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotlejale enne taotluse osalist rahuldamist toetuse vähendamise või toetatavate tegevuste muutmise ettepaneku. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus taotluse osalise rahuldamisega. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Toetuse saajal tekib õigus toetusega seotud maksetele, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus  11 on tuvastanud toetuse saaja esitatud või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse täitmise. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku esitatud digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsusega ei muutu projekti eesmärk ja projekti väljund- ja tulemusnäitajad. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse: 1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse uus tegevus; 2) toetuse jaotust riigiabi liikide kaupa, kui muudatus on kooskõlas riigiabi reeglitega; 3) projekti abikõlblikkuse perioodi. (3) Kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega, võib toetuse saaja teha projektis lõikes 2 nimetamata muudatusi, olles muudatuse enne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastanud. (4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 2 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemuse saavutada ja muudatus on põhjendatud. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest. (7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimust ei täideta; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. § 21. Otsuse kättetoimetamine Paragrahvides 17–20 nimetatud otsus toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest haldusmenetluse seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil. 5. peatükk Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine § 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele projekti vahearuande ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.  12 (2) Aruandeperioodi pikkus on kolm kuni kuus kuud. (3) Toetuse saaja esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaja jooksul, mis ei või olla hilisem kui 45 päeva projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. (4) Aruandevormid kehtestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel. Aruanne sisaldab ülevaadet tulemuse saavutamiseks tehtud tegevustest ja finantsprogressist, eesmärgi ning väljundi- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisest, toetuse saaja hinnangut tegevuste tulemuslikkusele, põhjendust plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta ning muud toetuse elluviimisega seotud teavet. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus küsida toetuse saajalt pärast projekti lõppemist kolme aasta jooksul järelaruannet, mille eesmärk on hinnata projekti ja meetme mõju. § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse saaja esitab toetatava kulu ja kulu tasumist tõendava dokumendid koos vahe- või lõpparuandega. (2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel. (3) Kuludokumendi toetatavate kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. (4) Toetuse maksmise eelduseks on: 1) kulude aluseks oleva töö tegemine, ostetava eseme kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine; 2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele; 3) vahe- või lõpparuande kinnitamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb kuludokumente 30 tööpäeva nende esitamisest arvates. (6) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus kui määratud toetussumma. (7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib peatada kuludokumentide menetlemise osaliselt või täielikult, kui kuludokumentides esineb puudusi või kui taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. (8) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui: 1) esitatud kulu ja selle tasumist tõendav dokument ei vasta Raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele; 2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile; 3) toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti ettenähtud tähtajaks elluviimine on ohus.  13 (9) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude toetatavuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. § 24. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui: 1) toetust on makstud mittetoetatava kulu katteks; 2) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või jätnud teabe esitamata; 3) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt. (2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast. 6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustused § 25. Toetuse saaja ja partneri kohustused Toetuse saaja kohustub: 1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu; 2) kasutama toetust vastavuses määruse ja taotluse rahuldamise otsusega; 3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks; 4) tagastama toetuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel; 5) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõutud teavet ja aruandeid ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks; 6) kandma kõik projekti kallinemise kulud võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga; 7) võimaldama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, auditi läbiviijal ja järelevalve teostajal tehtud töid kohapeal kontrollida ning võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab, ning ühtlasi tagama samasuguse võimaluse teha samasugune kontroll partneri juures; 8) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest; 9) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 10) näitama toetuse kasutamisel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ette antud viisil, et tegemist on toetusega; 11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsusest; 12) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;  14 13) kooskõlastama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ja edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; 14) teavitama viivitamata kirjalikult Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas teavitama aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 15) viivitamata kirjalikult teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist; 16) järgima riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähendusess. (2) Partner kohustub täitma lõike 1 punktides 1, 2, 6, 7, 8, 9, 11, 13 ja 16 sätestatud kohustusi. § 26. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kohustub: 1) nõustama taotlejaid ja toetuse saajaid projektiga seotud küsimustes; 2) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud teavet, välja arvatud punktis 8 nimetatud teave; 3) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 6) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja vajaduse korral esitama nendest ülevaate ministeeriumile; 7) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama need ministeeriumile; 8) pärast taotluse rahuldamise otsust tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti lühikirjelduse ja kestuse ning toetuse ja projekti summa; 9) koostama toetuse andmise ülevaated ja need avalikustama; 10) teavitama ministeeriumi toetuse kasutamise takistusest; 11) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  15.03.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeede“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määrusega reguleeritakse reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeetme (edaspidi meede) toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda. Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi ka TAIE) eesmärke. Reaalajamajanduse lahenduste arendused on TAIE ettevõtluskeskkonna tegevussuuna „Konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna loomine“ üks tegevusi, millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust, soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist. Samuti aitab meede ellu viia Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel kehtestatud „Reaalajamajanduse visioonis 2020–2027“ sätestatud eesmärke. Eelnõu on suunatud ettevõtluskeskkonna arengu toetamisele, mistõttu on selle kehtestamine peaministri 27. jaanuari 2021. a korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 1 kohaselt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri pädevuses. Kavandatava toetusmeetme raames soovitakse toetada reaalajamajanduse lahenduste piloteerimist. Selleks toetatakse viit tegevust: 1) ettevõtja vajadustele vastava uudse äritarkvara lahenduse arendus; 2) andmepõhise aruandluse prototüübi väljatöötamine; 3) e-kviitungi prototüübi väljatöötamine; 4) kliendi tundmise andmevahetusteenuse või muu masinloetavate andmete vastuvõtmise ja töötlemise prototüübi väljatöötamine; 5) reaalajamajanduse tervikprotsessi lahenduse arendus. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse taotlusvoorude raames. Meedet rahastatakse riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonile eraldatud vahenditest ning käesoleva toetusmeetme eelarveks on kavandatud 3,5 miljonit eurot. Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja toetuse andmise menetlusnormid. Samuti määratakse toetuse taotleja, toetuse saaja kohustused ning ministeeriumi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused. 1.1. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna projektijuht Maarja Mänd (tel 625 6318, e-post [email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse kaasati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse  2 valdkonnajuht Sirli Heinsoo. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna jurist Gerly Lootus (e-post: [email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigus- ja hankeüksuse jurist Terje Kleemann (e-post [email protected], telefon 627 9340). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.2. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad teemade kaupa järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine 6. Toetuse saaja, partneri ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustused 1. Peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, määratakse toetuse andmise eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, määruses kasutatavad terminid, selgitatakse meetme rakendamist, määrates meetme rakendajaks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse. Eelnõu § lõigetes 3 ja 4 nimetatakse õigusaktid, millest riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse ja § 1 lõikes5 sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata. Määrusega antav toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi grupierandi määrus)1 või vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi VTA määrus)2 alusel antav abi. Määruses sätestatakse erinevad toetatavad tegevused (vt tabel 1). Olenevalt tegevuse iseloomust ja kulu tüübist rakendatakse sellele kohast abi liiki. Toetuse taotlemisel määratakse projektile võimalik abi liik. Tabel 1. Toetatavad tegevused ja riigiabi Toetatav tegevus Abi liik Kulud ettevõtja grupierandi määruse 1) tegevuste teostamiseks ja projekti juhtimiseks vajadustele vastav artikkel 29; vajalik töötasu ja asjakohasest seadusest uudne äritarkvara grupierandi määruse tulenevad maksud ja maksed; lahendus 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, artikkel 18; mida maksustatakse sarnaselt töötasuga, ja VTA määrus, vähese sellelt tasult makstavad riiklikud maksud; 1 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks EMPs kohaldatav tekst (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) 2 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8)  3 tähtsusega abi 3) ostetud teenuste kulud; 4) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud; 5) üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud andmepõhise grupierandi määruse 1) tegevuste teostamiseks ja projekti juhtimiseks aruandluse artikkel 25; vajalik töötasu ja asjakohasest seadusest prototüübi tulenevad maksud ja maksed; grupierandi määruse väljatöötamine 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, artikkel 18; mida maksustatakse sarnaselt töötasuga, ja VTA määrus, vähese sellelt tasult makstavad riiklikud maksud; tähtsusega abi 3) ostetud teenuste kulud; 4) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud 5) üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud e-kviitungi grupierandi määruse 1) tegevuste teostamiseks ja projekti juhtimiseks prototüübi artikkel 25; vajalik töötasu ja asjakohasest seadusest väljatöötamine tulenevad maksud ja maksed; grupierandi määruse 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, artikkel 18; mida maksustatakse sarnaselt töötasuga, ja VTA määrus, vähese sellelt tasult makstavad riiklikud maksud; tähtsusega abi 3) ostetud teenuste kulud; 4) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud 5) üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud kliendi tundmise grupierandi määruse 1) tegevuste teostamiseks ja projekti juhtimiseks andmevahetusteenu artikkel 25; vajalik töötasu ja sellega seotud seadusest se või muu tulenevad maksud ja maksed grupierandi määruse masinloetavate 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, artikkel 29; andmete mida maksustatakse sarnaselt töötasuga, ja vastuvõtmise ja grupierandi määruse sellelt tasult makstavad riiklikud maksud; töötlemise artikkel 18; 3) ostetud teenuste kulud; prototüübi VTA määrus, vähese 4) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, väljatöötamine tähtsusega abi teadmiste ja patentide kulud; 5) üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud reaalajamajanduse grupierandi määruse 1) tegevuste teostamiseks ja projekti juhtimiseks tervikprotsessi artikkel 25; vajalik töötasu ja asjakohasest seadusest lahenduse arendus tulenevad maksud ja maksed; grupierandi määruse 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, artikkel 29; mida maksustatakse sarnaselt töötasuga, ja grupierandi määruse sellelt tasult makstavad riiklikud maksud; artikkel 18; 3) ostetud teenuste kulud; VTA määrus, vähese 4) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, tähtsusega abi teadmiste ja patentide kulud;  4 5) üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud Eelnõu § 1 lõike 6 kohaselt määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatuna. Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning väljund- ja tulemusnäitajad. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk on toetada reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõttu, töötades selleks välja äriprotsesside innovatsiooni toetavaid arendusi ja uusi prototüüpe. Toetusmeetme fookuses on nii teadus- ja arendustegevus ja seda toetavad tegevused (eelnõu § 6 lõigetes 2–4 nimetatud tegevused) kui ka innovatsiooni toetavad tegevused (eelnõu § 6 lõigetes 1 ja 5 nimetatud tegevused). Termin teadus- ja arendustegevus hõlmab kolme liiki tegevusi: 1) alusuuringud (eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse eesmärgiga saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise eesmärgita), 2) rakendusuuringud (algupärased uuringud, mis on suunatud kindla praktilise eesmärgi täitmiseks) ning 3) eksperimentaalarendus (tegevus, mille eesmärk on luua uut teadmist uute toodete valmistamise, protsesside kasutuselevõtu või olemasolevate toodete ja protsesside täiustamise vahendusel). Käesoleva toetusmeetme raames on põhirõhk eksperimentaalarendusel, et luua uut teadmist, kasutades selleks uute toodete valmistamist, protsesside kasutuselevõttu või olemasolevate toodete ja protsesside täiustamist. Teadus- ja arendustegevus peab olema uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning korratav või ülekantav. Alljärgnevalt selgitame, mida on loetletud sõnadega silmas peetud.  uudsus – teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja arendustegevusega. Kopeerimine ja jäljendamine teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel puudub uudsuse komponent;  loomingulisus – teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja arendustegevusteks ei loeta;  ettemääramatu tulemusega – teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu) ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada;  5  süstemaatilisus – teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel. Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursis, tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse;  korratav või ülekantav – kuna teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti tegemise protsess ja tulemused peavad olema süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirmiseks ja kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevustes korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemused avaldada teaduskirjanduses või kasutada intellektuaalomandi kaitset. Toetuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse ka innovatsiooni loomist ja rakendamist ettevõtjates (eelnõu § 6 lõigetes 1 ja 5 toetavad tegevused). Innovatsiooni toetatakse reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toel. Innovatsiooni defineeritakse Oslo käsiraamatu kohaselt kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi või nende kombinatsiooni, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muudatusi toote/teenuse disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes. TAI juhendi kohaselt iseloomustavad innovatsiooni neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse loomine. Alljärgnevalt selgitame, mida loetletud sõnadega on silmas peetud.  teadmine (ingl knowledge) – innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel, olemasoleva või uue, sh teadus- ja arendustegevuse tulemusel saadava teadmise rakendamisel;  uudsus (ingl novelty) – innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel olevaga. Uudsus võib väljendada nii tehnilises lahenduses kui ka kasutaja subjektiivses tunnetuses, sh kasutajakogemuses;  rakendamine (ingl implementing) – innovatsiooniks saab nimetada ainult selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh uute ideede genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest;  väärtuse loomine (ingl value creation) – innovatsiooni kaudne eesmärk on alati väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljundid on ebakindlad ja ebaühtlased. Toetusmeetme üks olulisim termin on reaalajamajandus (ingl real-time economy, edaspidi ka RTE), mida määratletakse digitaalse ökosüsteemina, kus tehingud mitmesuguste majandussubjektide vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud masinloetavate ja standardsetes vormingutes digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel ning tulemuseks on kiirem teabevahetus ja teabele parem juurdepääsetavus, mis peaks vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama organisatsioonide kulutõhusust ja ettevõtete konkurentsivõimet, tooma andmete pealt lisaväärtust või looma võimaluse andmeid paremini väärindada, kiirendama ja täpsustama otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid uuendusi.3 3 Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019). Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool  6 Reaalajamajanduse eesmärk on viia ettevõtluskeskkonnas ja ettevõtjate suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuksid taustal toimivateks tegevusteks, vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust.4 Pikemas perspektiivis on eesmärk jõuda bürokraatiavaba ettevõtluskeskkonnani, kus positiivne mõju avaldub nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Reaalajamajandusel on mitu ehituskivi ja tehnoloogiat, mis aitavad seda eesmärki saavutada. Näiteks äritarkvararakendused, mis võimaldavad äriprotsesside reaalajalist ja automaatset toimimist, sh ERP- (ettevõtte ressursside plaanimise, CRM- (kliendihalduse) ja EDI- (elektroonilise andmevahetuse) süsteemid5. Kui ettevõtte ressursside plaanimise süsteemid on ettevõtetele oluline finantsandmeallikas, siis elektroonilise andmevahetuse süsteemid võimaldavad masinatevahelist (M2M) andmevahetust organisatsioonide vahel. Vähemtähtsad ei ole uued digitehnoloogiad, näiteks tehisintellekt (TI) ja nutitehnoloogiad. Arvatakse, et uued tehnoloogiad loovad reaalajamajanduse lahenduste rakendamiseks uusi võimalusi, võimaldades nii rutiinsete kui ka mitterutiinsete tegevuste automatiseerimist. Lisaks on olulisel kohal IKT-tugitaristu, näiteks elektrooniline identiteet (eID), e-aadressid, e-allkirjad ja e-maksed, e-aruanded, mis hõlbustavad andmevahetust mitmel viisil, arvestades et need on masinloetavatel andmetel põhinevaid digilahendused. Olulised tehnoloogilised lahendused on ka masinasuhtluse6 standardid ja võrgud, mis ühendavad lõppkasutajaid, seadmeid ja servereid ning masinatevahelises suhtluses (M2M- suhtluses) kasutatavad rakendused teabe võimalikult reaalajaliseks töötlemiseks ja visualiseerimiseks, samuti standardid, mis võimaldavad salvestada ja vahetada masinloetavas vormingus andmeid. 4 reaalajamajanduse veebileht, https://realtimeeconomy.ee/mis-reaalajamajandus-rte 5 Appelbaum et al. 2016; Chan 2006; Metz 2016; Vasarhelyis 2010 6 Masinsuhtlus (ingl machine-to-machine, M2M) on seadmete andmevahetuse automaatne otseside, inimese osaluseta, traadita või kaablipõhine. Masinasidel on palju rakendusvõimalusi.  7 Ühised semantilised ja tehnilised andmevahetusstandardid on reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtu oluline eeldus, võimaldades ettevõtte sees suurendada andmete sidusust. Tehnoloogiliste lahenduste kõrval on tähtis roll mitmesugustel organisatsioonis kehtestatud protsessidel, mis aitavad reaalajamajanduse lahendusi saavutada. Näiteks peetakse äriprotsesside ümberkujundamist toimiva reaalajamajanduse eeltingimuseks. See tähendab juhtimisprotsesside ümber töötamist ning suutlikkust koondada eri allikatest pärit andmeid pidevatesse mõõtmis-, seire-, juhtimis- ja kvaliteedi tagamise protsessidesse, et võtta kasutusele uusi keerukamaid andmeanalüüsi süsteeme7, mis aitavad senisest efektiivsemalt ja andmepõhiselt teha äri- ja juhtimisotsuseid. Samuti rõhutatakse inim- ja automaatsete otsustusprotsesside sidumist, kus tehnoloogia abil automatiseeritakse mitmesuguseid äriprotsesse. Kuna inimestel on otsustamisel tähtis roll, tuleb leida võimalus, kuidas inim- ja masinotsustusprotsesse sujuvalt ühitada. Digiplatvormid võimaldavad eri organisatsioonide äriprotsesse lõimida. Digitaalsed närvisüsteemid ühendavad ettevõtteid, kliente, töötajaid, IKT-arendajaid, tooteid ja tarnijaid. Riskijälgimisel ja -hindamiseks on RTE-ökosüsteemidele iseloomulik mitmesuguste digiandurite kasutamine reaalajaliseks tagasisideks, XML-põhised tehnoloogiad ning seire- ja juhtimisprotsesside automatiseerimine. Üks esmaseid olulisi digilahendusi on e-arve. See on masintöödeldav arve, mis luuakse, edastatakse, kinnitatakse, kirjendatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas. Transpordi- ja logistikasektoris on väga vajalik e-veoseleht8, mis on digiteeritud veoseleht – riigisisene ja rahvusvaheline digitaalne, e-veoselehe teenuse ja platvormi abil koostatav andmekogum, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele. Seda võib rakendada nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste veoselehtede ning veokirjade kohta. Masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekusega tegeleb näiteks lahendus „Tunne oma klienti“ (KYC ehk Know Your Customer) lahendus. E-kviitung on reaalajamajanduse lahendusena digitaalse makselahenduse üks olulisi osi. Andmepõhine aruandlus kui oluline reaalajamajanduse valdkond lihtsustab aruandluskohustuslastel andmete esitamist, sealjuures on lähtutud andmete ühekordse sisestamise põhimõttest: kõik aruannetes vajalikud tunnused pannakse kohe tehingu andmete sisestamisel kirja majandustarkvarasse. Vajalike andmeväljade täitmist kontrollitakse kohe ning enamasti on tegemist vaid esmakasutamisel seadistatavate tunnustega ja hilisemal kasutamisel toimivad automaatselt. Enne toetusmeetme elluviimist piloteeritakse mitmesuguseid reaalajamajanduse lahendusi ja eelnõu § 2 lõige 2 sätestab asjakohased väljundnäitajad (vt tabel 2). Et mõõta iga tegevuse elluviimise tulemust, on määratud vastav väljundnäitaja ja andmeallikaks on projekti lõpparuanne. Ühe projekti elluviimise tulemusena tuleb saavutada vähemalt üks väljundnäitaja. Tabel 2. Toetusmeetme tegevuse väljundnäitaja Väljund Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg uudne äritarkvara lahenduse tk projekti lõpparuanne projekti arendus abikõlblikkuse lõppkuupäev 7 Vasarhelyi 2010 8 U. Hurt, H. Mering jt 2021. Analüüs e-veoselehe riigisiseseks kasutuselevõtuks arendusmudeli väljatöötamiseks. Tallinn: Digilogistika Keskus  8 andmepõhise aruandluse tk projekti lõpparuanne projekti prototüüp abikõlblikkuse lõppkuupäev e-kviitungi prototüüp tk projekti lõpparuanne projekti abikõlblikkuse lõppkuupäev kliendi tundmise tk projekti lõpparuanne projekti andmevahetusteenuse või abikõlblikkuse muude masinloetavate andmete lõppkuupäev vastuvõtmise ja töötlemise prototüüp reaalajamajanduse tk projekti lõpparuanne projekti tervikprotsessi lahenduse abikõlblikkuse arendus lõppkuupäev Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab tulemusnäitaja (vt tabel 3), millesse toetuse andmisega panustatakse, ning selleks abi saavate ettevõtjate arv. Tabel 3. Tulemusnäitaja, millesse projekti andmisega panustatakse Tulemusnäitaja Ühik Andmeallikas Mõõtmise aeg abi saavate tk projekti lõpparuanne projekti abikõlblikkuse lõppkuupäev ettevõtjate arv Iga projekti elluviimise tulemusel töötatakse välja vähemalt üks toetuse saaja osutatav uus väljatöötatud lahendus või prototüüp ning abi saab vähemalt üks ettevõtja. Muu hulgas analüüsitakse toetusmeetme mõju hindamisel e-arveid vastuvõtvate ettevõtjate arvu kasvu ning selleks vaadeldakse e-arveid vastuvõtvate ettevõtjate arvu enne ja pärast toetusmeetme rakendamist. Tabel 4. Meetme tegevuste mõju näitaja Mõju näitaja Ühik Andmeallikas Mõõtmise aeg e-arveid osakaal äriregistri toetusmeetme esimese taotlusvooru vastuvõtvate protsentides andmed esimese toetusotsuse tegemise ettevõtjate arvu kuupäeva seisuga e-arveid kasv vastuvõtvate ettevõtjate arv võrrelduna meetme viimase projekti aruande kinnitamise kuupäeva e-arveid vastuvõtvate ettevõtjate arvuga. Eelnõu § 3 toob välja eelnõus kasutatavad terminid. Selgitatud on olulisemaid reaalajamajanduse termineid. Eelnõu § 3 punkt 1 selgitab termini andmepõhine aruandlus mõistesisu. Andmepõhine aruandlus on protsess, mis hõlmab aruandluskohustuslase poolt aruannete asemel masinloetavate andmete  9 esitamist infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee (edaspidi X-tee) vahendusel ning nende andmete töötlemist. Andmepõhise aruandluse eesmärk on vahetada andmeid automaatselt, nii et need liiguvad ühest infosüsteemist teise sekkumist vajamata. Eelnõu § 3 punkt 3 selgitab termini eksperimentaalarendus mõistesisu. Eksperimentaalarendus on uue teadmise loomine uute toodete valmistamise, protsesside kasutuselevõtu või olemasolevate toodete ja protsesside täiustamise kaudu. Eelnõu § 3 punkt 4 selgitab termini e-kviitung mõistesisu ja selle kohaselt on e-kviitung struktureeritud, standarditud ja masinloetavas (näiteks XML) vormingus loodud kviitung, mida saab kuvada ka inimloetavas vormingus. Masinloetavaks vorminguks on näiteks XML-vorming, inimloetavaks vorminguks võib olla PDF-vorming. Eelnõu § 3 punkt 6 selgitab terminit kliendi tundmise andmevahetusteenus, mille all mõistetakse käesolevas määruses on tunne oma klienti põhimõtte (inglise keeles Know You Customer ehk KYC protseduuri) täitmiseks vajalike andmete kogumist riiklikest registrite ja andmebaasidest. Tunne oma klienti andmevahetusteenus on protsess, mille abil isikud, keda käsitatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-st 2 lähtudes kohustatud isikutena, kellel on kohustus kontrollida oma klientide ja partnerite isikusamasust, hindavad nende sobivust ärisuhtega ning selgitavad välja võimalikud ebaseaduslike kavatsuste riskid. Meetme tegevuste elluviimisel on oluline loodav lisaväärtus ja seda on selgitatud eelnõu § 3 punktis 7. Antud meetme tähenduses nähakse seda uue teenuse või ettevõtjasisese protsessi arendusena, mis tekib andmete väärindamise toel. Kasutada võib nii uusi tekkivaid andmeid kui ka olemasolevaid, aga kvaliteetsemaid ja standarditud andmeid, samuti nii nõusolekupõhiseid kui ka avaandmeid. Eelnõu § 3 punkti 11 kohaselt on prototüüp algupärane mudel, mis on koostatud nii, et sellel on kõik uue toote tehnilised ja talituslikud omadused. Prototüüpide projekteerimine, koostamine ja katsetamine kuulub tavaliselt teadus- ja arendustegevuse hulka. Need ei ole tarkvaraga seotud korralised tegevused, kuna luuakse uued mudelid, mida praegu sellisel kujul ei ole loodud. Prototüüpe tuleb testida testkeskkonnas koos teiste projekti kaasatud osalistega. Eelnõu § 3 punkt 12 selgitab termini reaalajamajandus mõistesisu ning eelnõu § 3 punkt 15 termini reaajamajanduse lahendus mõistesisu käesoleva määruse kontekstis. Reaalajamajandus on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud mitmesuguste majandussubjektide vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud masinloetavate ja standardiseeritud vormingutes digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel. Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks a) e-arved, b) e-kviitungid, c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine), d) e-veoselehed, e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside), digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt, f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele ning  10 g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused. See loetelu ei ole lõplik. Eelnõu § 3 punkt 15 selgitab termini tootearendus mõistesisu. Määratlus lähtub grupierandi määruse artikli 2 punktist 86, mille kohaselt mõistetakse tootearendusena olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamist, ühendamist, kujundamist ja kasutamist uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Tootearenduse hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõiste määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas töökeskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. Peale termini tootearendus on käesoleva määruse §-s 3 selgitatud ka terminite väikeettevõtja, keskmise suuruse ettevõtja ning suurettevõtja mõistesisu – need terminid on olulised eelkõige riigiabi analüüsimise kontekstis. Väikeettevõtja on ettevõtja, mis vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele. Keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele. Suurettevõtja on ettevõtja, mis ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise suurusega ettevõtja kohta sätestatud kriteeriumitele. Eelnõu § 4 kohaselt täidab meetme rakendaja ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kelle ülesanne on korraldada meetme rakendamine, sh taotlusvooru avamine, toetusmeetme kohta info jagamine, taotlejate nõustamine, taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine, toetuse kasutamise kontroll, aruandlus, ja muud meetme rakendamisega seotud ülesandeid. Need ülesanded on olulised meetme elluviimisel. Eelnõu § 5 sätestab vaide esitamise korra. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning vaide lahendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid, sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning esitatakse toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused. Eelnõu § 6 määrab toetatavad tegevused ja üldised nõuded toetatavatele tegevustele. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt toetatakse innovatsiooni arendusena uudse, ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara lahenduse ja sellega seotud tarkvaraliste komponentide väljatöötamist. Näiteks arendatakse ja võetakse kasutusele ettevõtte seisukohalt vajalik tarkvaralahendus või selle uudselt täiendatud versioon – integreeritud rakenduste komplekt, mis on loodud ärifunktsioonidele, nagu finants, personal, müük, ost, tootmine, või muu sarnase haldamiseks. Toetatav äritarkvara lahendus peab:  11 a) aitama suurendada ettevõtte tõhusust, automatiseerides nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid äriprotsesse ja võimaldades paremat andmetöötlust; b) aitama vähendada ettevõtja halduskoormust ning optimeerida ettevõtjas nii äri-, tugi- kui ka tootmisprotsesse, hõlmates reaalajamajanduse lahendusi; c) pakkuma lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid või uuendada ettevõttesiseseid ja - väliseid äriprotsesse. Eelnõu § 6 lõike 7 kohaselt peab tegevus sisaldama reaalajamajanduse lahendust ning pakkuma lisaväärtust. Andmete väärindamise toel luuakse uusi teenuseid või ettevõttesiseste protsesside uuendamise teel töötatakse välja uusi lahendusi kogu tarkvara või tarkvara osade ulatuses. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt toetatakse eksperimentaalarendusena andmepõhise aruandluse prototüübi väljatöötamist. Andmepõhise aruandluse all mõistetakse aruandluskohustuslase poolt aruannete asemel masinloetavate andmete esitamist infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee vahendusel ning nende töötlemist. Järgitakse nii andmete ühekordse sisestamise kui ka automaatse esitamise põhimõtet. Andmepõhise aruandluse prototüüp peab tuginema andmepõhise aruandluse taksonoomial. Andmepõhise aruandluse taksonoomia on asutuste üleselt kokku lepitud aruandluse standardiseeritud andmete ja klassifikaatorite terviksüsteem. Praegu on ettevõtete aruandluskohustus paraku liiga suur. Eri riigiasutused küsivad ettevõtetelt rohkem kui 400 aruannet ja kõigi aruannete peale on üle 60 000 andmevälja. Arvukate aruannete täitmine on ettevõtjale aja- ja rahakulu. 2020. aastal tehtud uuring näitas, et reaalajamajanduse lahenduste kasutamine aitaks Eestis aastas kokku hoida üle 14 miljoni töötunni, mis on 7000 inimese täistööaeg. Rahaline kokkuhoid reaalajamajanduse lahendustest oleks aastas koguni 200 miljonit eurot. Lisaks sellele, et andmepõhise aruandluse töö tulemusena jääb andmevälju vähemaks, muutub ka nende täitmine lihtsamaks. Andmepõhise aruandluse eesmärk on parandada andmete kvaliteeti, vähendada ettevõtja halduskoormust ning muuta protsessid kiiremaks ja tõhusamaks (vt reaalajamajanduse koduleht9). Selle tegevuse raames toetatakse andmepõhise aruandluse prototüübi välja töötamist. Andmepõhise aruandluse prototüüp sisaldab vähemalt ühe aruande esitamise terviklahendus. Terviklahendus sisaldab majandustehingu kirjeldamise võimekust vastavalt kokkulepitud taksonoomiale ja standardile ning algandmete alusel aruande koostamise ja esitamise võimekust. Prototüübi terviklahendus on tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab aruandluskohustuslasel tavapäraste aruandevormide asemel automaatselt genereerida ja masinliidese kaudu ettevõtja tarkvarast esitada asjakohasele asutusele masinloetavaid tehingupõhiseid aruandluseks vajalikke andmeid. . Prototüübitava aruande koostamiseks vajalik majandustehingu algandmete taksonoomia on tarkvarasse sisse viidud. Aruande koostamisel kasutatakse tarkvarasse sisestatud andmeid erinevates vajalikes kombinatsioonides konkreetse aruande kokku panemisel - ehk siis neid andmeid saab automaatselt aruandluskohustuse täitmiseks koondada ja asjakohasele riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitada masinliidese kaudu. Aruandluskohustuslasest ettevõtja peab saama kasutajasõbraliku lahenduse andmete automaatseks esitamiseks. Arendataval tarkvaral peab olema valmisolek esitada andmeid X-tee kaudu ning võimekus võtta riigiasutusest X-tee vahendusel vastu saabuvaid veateateid ja esitatud andmete staatust. Toetatava tegevuse raames võetakse kasutusele andmevahetusstandard XBRL GL10 (ingl XBRL global ledger taxonomy framework), kus prototüübitava valdkonna andmed on asjakohase 9 https://realtimeeconomy.ee/andmepohine-aruandlus 10 https://www.xbrl.org/the-standard/what/global-ledger/  12 standardi alusel vahetatud. Riigiasutusel, kellega andmeid vahetatakse, peab olema võimekus masinloetavaid andmeid vastu võtta (sh XBRL GL kujul) ja eesmärgipäraselt töödelda ning väljastada tarkvarale tagasi veateadet ja staatust esitatud andmete kohta. Ettevõtjapoolses vaates peavad veateated olema kasutajale hõlpsalt arusaadavalt esitatud. Meetme raames toetatakse arendusi tarkvara pakkuvas ettevõtjas ja aruandluskohustuslasest ettevõtjas. Eelnõu § 6 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab arendustesse olema üldjuhul kaasatud, kas riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ning partneritena vähemalt kolm prototüübitava valdkonna aruandlusandmeid esitavat osalist. See tagab andmepõhise aruandluse andmete liikumise tervikjada väljatöötamise ja terviklahenduse katsetamise, mõlemad tegevused on toimiva prototüübi loomisel olulise tähtsusega. See nõue ei rakendu juhul, kui süsteemi arendaja ise on aruandlusandmete esitaja ja ettevõtjatelt eraldi andmeid ei kogu. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt toetatakse eksperimentaalarendusena e-kviitungi prototüübi väljatöötamist ja määratakse kindlaks sellele esitatavad nõuded. E-kviitungi all mõistetakse struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavas (nt XML) vormingus loodud kviitungit, mida saab kuvada ka inimloetavas vormingus, näiteks PDF- vormingus. Masinloetav vorming on failivorming, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende andmete sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja välja lugeda 11. E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs12 toob välja, et suurem osa praegu kasutatavaid lahendusi võimaldab digikviitungeid talletada ja saata elektroonilise pildina või PDF-vormingus, kuid nende puhul ei ole enamasti tegemist süsteemide vahel üheselt mõistetaval kujul ja masinloetavas vormingus vahetatavate andmetega. E-kviitungitest on kõige enam kasu ettevõtetele, kelle tegevuse käigus tekib palju raamatupidajale kuluaruande koostamiseks esitatavaid paber- või digikviitungeid. Kuluaruandeid menetleval raamatupidajal tuleb tegeleda kuludokumentide vastuvõtmise, raamatupidamistarkvarasse andmete sisestamise ja nende arhiveerimisega – kõik see on aeganõudev käsitsitöö. Nüüdseks on kulukviitungite automatiseerimiseks kasutusel erinevad digitaliseerimiselahendused, mis võimaldavad kviitungi pildistada, teenusepakkuja juures digiteerida ja e-arvena raamatupidamissüsteemi edastada. See protsess pole küll täiesti vigadeta, kuid on praeguseks laialdaselt levinud. Siiski vastab e-kviitungite täiselektrooniline töötlemine reaalajamajanduse põhimõtetele, arvestades et sellised kviitungid juba luuakse digitaalselt (digitekkelised kviitungid, ingl born digital) ja vähemate käsitsitoimingutega. Samuti sisaldab e-kviitung rohkem ja detailsemat infot, sh tooteinfot. 2019. aasta reaalajamajanduse majandusliku mõju uuringus13 hinnati e-kviitungite kasutuselevõtust tekkiva majandusliku kasu suuruseks 58,17 miljonit eurot aastas. Lisaks on e-kviitungist kasu ka eraisikule, lihtsustades neil kviitungite säilitamist ja võimaldades luua parema ülevaate oma tarbimiskuludest ning andes võimaluse automaatselt säilitada kõik tootega kaasnevad olulised dokumendid, sh garantiidokumendid. E-kviitungite andmestik võimaldab lühikese ajaga teha analüüse, järeldusi ja üldistusi makromajandusliku olukorra, tarbijate kindlustunde ning muude näitajate kohta, kasutades uudseid tarkvaralahendusi, näiteks tehisintellekti. Toetatava tegevuse raames valmib e-kviitungi prototüüp, mis on mõeldud selleks, et 11 vt E-kviitungi teenuse toimimismudeli analüüs (2022). Tallinn: Ernst & Young Baltic AS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 12 samas 13 https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf  13 1) arendada e-kviitungite ökosüsteemi erinevaid tehnoloogilisi komponente ja liidestusi oluliste poolte vahel, sealhulgas a) e-kviitungi operaatorteenuse pakkumiseks, b) e-kviitungite turvaliseks säilitamiseks, c) e-kviitungitele ligipääsu võimaldamiseks eri kanalite kaudu, d) e-kviitungite haldamise lõppkasutajarakenduste, sh mobiilirakenduste arendamiseks; 2) luua e-kviitungite baasil innovaatilisi ja lisaväärtust pakkuvaid uusi teenuseid. Prototüübis kavandatud e-kviitungi arendus peaks sisaldama eri lülisid e-kviitungi liikumises, alates e-kviitungi väljastajast kuni selle vastuvõtjani, kaasates mitmesuguseid e-kviitungi kasutajarühmi, nagu eraisikud, aruande saajad, kaupmehed jt ning arvestades nende vajadustega, pidades sealjuures silmas ka kasutajamugavust. Valminud e-kviitungi prototüüpides peab eri kasutajarühmadele olema tagatud kasutajamugavus, samuti võimalus arendust kasutada eri infotehnoloogilistes vahendites, nagu nutitelefoni, tahvelarvuti, lauaarvuti vaates. Eelnõu § 6 lõike 3 punkti 4 kohaselt peab arendustesse olema partnerina kaasatud vähemalt üks e-kviitungi teenuseahela osaline, et tagada projekti laiem mõju ja suurem kasutajaskond tulevikus. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt toetatakse eksperimentaalarendusena kliendi tundmise andmevahetusteenuse või muude masinloetavate andmete vastuvõtmise ja töötlemise prototüübi väljatöötamist. Kliendi tundmise andmevahetusteenuse all mõistetakse käesolevas määruses Tunne oma klienti (ehk TOK) protsessi rakendamist (inglise keeles tuntud kui Know Your Customer ehk KYC protseduur). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses § 2 on nimetatud kohustatud isikud, kes tegelevad igapäevatöös oma klientide andmetega, rakendades muu hulgas põhimõtet „tunne oma klienti“14 - Eestis kasutusel ka lühendiga TOK (edaspidi ka tunne oma klienti või TOK) protsessiga ning vajavad tuge masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse loomiseks. TOK rakendamine tähendab protsessi, mille käigus juriidilised isikud: a) kontrollivad oma klientide ja äripartnerite isikusamasust ja b) hindavad nende sobivust ärisuhtega ning c) selgitavad välja võimalike ebaseaduslike kavatsuste riski. TOK protsessikäigus kohustatud isikud teostavad kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, sealhulgas isiku, tegelike kasusaajate ja ärisuhte eesmärki ja olemust ning samuti riskitegureid, mis nõuavad kliendisuhtes tugevdatud hoolsusmeetmete kasutamist näiteks riikliku taustaga isiku kontrollimisel, samuti võetakse eri juhtudel kasutusele eri sanktsioone, et järgida rahapesuvastaseid15 ning terrorismivastase võitlusega16 seonduvaid seaduseid ja regulatsioone (vt reaalajamajanduse kodulehte). Selle prototüübi väljatöötamise eesmärk on leida, kõrvaldada ja võidelda rahapesu, korruptsiooni ja terrorismi otsese või kaudse rahastamise vastu ning takistada ja piirata koostööd riikide või organisatsioonidega, mille suhtes kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid. Praegu kontrollivad kohustatud isikud klientide ja äripartnerite andmeid igaüks omal moel. Kuna ühesugune lähenemine ja standard puudub, siis: a) ühtesid ja samu andmeid kogutakse üha uuesti ja uuesti, b) palju andmeid kogutakse paberile ning 14 ingl know your customer 15 ingl anti-money laundering, AML 16 combating the financing of terrorism, CFT  14 c) saadud andmed ei ole masinloetavad. Riigil on olemas suurem osa TOK põhimõtte rakendamiseks vajalikke andmeid, kuid need pole juurdepääsetavad ega masinloetavana kättesaadavad. Masinloetavate andmete vastuvõtmise ja töötlemise võimekust toetav arendus aitaks parandada andmekvaliteeti ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. Kliendi tundmise andmevahetusteenuse või muude masinloetavate andmete vastuvõtmise ja töötlemise prototüübi arendamiseks mõeldud tegevuste toetamise toel luuakse tarkvaralahendus, mis võimaldab andmeid masinloetaval kujul vastu võtta ja nende alusel teha vajalikku andmetöötlust. Peale TOK andmete vastuvõtmise ja töötlemise prototüübi loomise toetatakse ka muid masinloetavate andmete kasutamist ja nende põhjal uute teenuste loomist toetatavaid prototüüpe. Prototüübil peab olema võimekus võtta X-tee vahendusel vastu ajatempliga varustatud masinloetavaid standardiseeritud andmeid ja neid töödelda. Prototüüp võib olla lisaks ka komplekspäringu võimekusega. Komplekspäringuna17 käsitatakse töövoogu, mis seob etteantud viisil kokku mitu X-tee päringut. Päringute sidumine komplekspäringuks seisneb linkide paigutamises ja sisendparameetrite väärtustamises. Valmiv prototüüp peab sisaldama nõusolekuteenusepõhist andmete vastuvõtu võimekust. Nõusolekuteenus18 on Riigi Infosüsteemi Ameti arendatav e-teenus, mis võimaldab eraisikul anda riigile loa jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga või juriidilisel isikul jagada oma andmeid vastava teenusepakkujaga. Nõusolekuteenuse abil saab isik lubada enda andmete edastamise ettevõtetele, kes pakuvad isikuandmetel põhinevaid isikustatud teenuseid. Samuti saab nõusolekuteenuse kaudu otsustada enda andmete töötlemise üle, valides ise kolmandad osapooled, kes andmetele juurdepääsu saavad. Nõusolekuteenuse kasutamine ning nõusolekute andmine on alati vabatahtlik ning juba antud nõusoleku saab igal ajal tagasi võtta. Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt toetatakse innovatsiooni arendusena uudse reaalajamajanduse lahenduse tervikprotsessi väljatöötamist. Selle tulemusel valmib tehnoloogiline andmevahetuslahendus, millega hõlmatakse andmete liikumine nende tekkimisest kuni kindla teenuse jõudmiseni lõpptarbijani. Reaalajamajanduses on võimalikud mitmesugused andmevahetuse tarneahelad, mis moodustavad ühe tervikprotsessi. Neil kõigil on kolm ühist osa: 1) standardiseeritud ja kvaliteetsed ettevõtlusandmed luuakse ettevõtjas (näiteks e-arved, e- tellimused, digitaalne tootepass, transpordidokumendid); 2) ettevõtja jagab oma andmeid äriprotsessi käigus küberturvaliselt, privaatselt ja koostalitusvõimeliselt, näiteks esitab riigile aruandeid, sh kestlikkuse aruandeid; 3) pärast kvaliteetsete ja standardiseeritud ettevõtlusandmete jagamist on neid andmeid võimalik väärindada, st pakkuda samale ettevõtjale tagasi lisaväärtust jagatud andmeid taaskasutades või luues uusi teenuseid, et ettevõtja saaks teha andmetele tuginevaid äriotsuseid. Andmetarneahel koosneb tavapäraselt mitmest lülist ja andmete vahetamise käigus lisandub algsele tehinguinfole uusi andmeid. Näiteks andmed tooraine kohta, tööjõukulu andmed, laoseisu andmed, tellimuse andmed, saatelehe ja transpordi andmed, müügiandmed, jäätmete andmed jms, mis kõik annavad kvaliteetsel kujul lähteandmed aruandlusandmete koondamiseks. Lisandub andmeid ka muude kulude kohta, näiteks ladustamise kulude andmed, kvaliteediandmed jms. Et vähendada ettevõtja halduskoormust ja tagada ettevõtte senisest tulemuslikum juhtimine, on oluline standardiseerida ettevõtlusandmed andmetarneahela igas lülis ning jälgida 17 http://ftp.ria.ee/pub/x-tee/doc/kompleksparingute_kirjeldamine.pdf 18 https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/inimkeskne-andmehaldus/nousolekuteenus  15 andmetarneahela protsesse – nende jälgimine on võtmetähtsusega, sest võimaldab läbipaistvalt ja ühistel alustel seada asjakohased mõõdikud. Tervikliku andmetarneahela andmeid omakorda aga on võimalik kasutada selleks, et töötada välja uusi teenuseid või ettevõttesiseseid uuenduslikke protsesse ja süsteeme. Toetusmeetme raames valmiv reaalajamajanduse tervikprotsessi arendus peab sisaldama vähemalt kolme erinevat reaalajamajanduse lahendust ja projektipartnerina peab arendustesse olema kaasatud vähemalt üks reaalajamajanduse tervikprotsessi lahenduse arendamise osaline. Eelnõu § 6 lõigetes 1–5 nimetatud toetavate tegevuste puhul toetatakse projekti raames arendatud lahenduste turundamise tegevusi. Siiski tuleb arvestada, et § 7 lõike 4 punkti 9 kohaselt ei toetata reklaampinna tasu välisriikides. Eelnõu § 6 lõigetes 1–5 nimetatud toetatavad tegevused peavad eelnõu § 6 lõike 7 kohaselt sisaldama reaalajamajanduse lahendusi ja arendus peab pakkuma lisaväärtust. Toetatav tegevus peab sisaldama üht või mitut reaalajamajanduse lahendust. Reaalajamajanduse lahendustena mõistetakse käesoleva määruse tähenduses reaalajamajanduse tehnoloogilisi lahendusi, mille hulka kuuluvad näiteks: 1) e-arved; 2) e-kviitungid; 3) andmepõhine aruandlus (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult standardi XBRL GL kasutamine;, 4) e-veoselehed; 5) toote ja teenuse standardiseeritud digitaalsete koodide, informatsiooni ja kataloogide kasutuselevõtt; 6) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele; 7) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused. On oluline, et toetatavate tegevuste tulemusel valmivad arendused pakuksid lisaväärtust, mis tekib seetõttu, et luuakse kvaliteetsemaid andmeid, parandatakse andmete kättesaadavust või andmeid väärindatakse. Nii loodavad innovaatilised lahendused kui ka eksperimentaalarenduse prototüüpide tehnoloogiliste komponentide arendamine loovad eeldused uute või juba olemasolevate, aga kvaliteetsemate andmete tekkimiseks. Projekti raames tuleks töötada läbi, missugune võiks olla nende andmete kasutamise lisaväärtus - pakkuda uusi teenuseid ja luua nende alusel uus teenus või teenused. Andmete väärindamise toel luuakse uued teenused või sisemiste protsesside uuendamise toel töötatakse välja uued lahendused kas kogu tarkvarale või tarkvara osadele. Kasutada võib nii tekkivaid uusi andmeid (st olemasolevaid, aga kvaliteetsemaid ja standardiseeritud andmeid) kui ka avaandmeid. Seniseid kogemusi andmete väärindamisel on mitu. Näiteks: a) roheenergia tootmisvõimsuste plaanimisel kasutatakse Eesti Maa-ameti kaarte, ilmainfot, satelliidiandmeid; b) põllumaal toimuva tuvastamine ja töö planeerimine sateliidiandmete järgi, sh põllukultuuride tuvastamine, põllukultuuride kasvamise jälgimine; c) rahvaloenduse infot on kasutatud kaupluste asukohtade ja kaubavaliku planeerimiseks, arvestades leibkondade koosseisu, vanuselist struktuuri ja sissetulekute dünaamikat; d) Riigi Teataja avaandmeid on kasutatud selleks, et arendada juriste toetavaid töövahendeid, mis aitavad seadusi tõlgendada, leida vajaliku sättega seotud kohtulahendid, seletuskirjad ja kommentaarid, näiteks rakendus xLaw;  16 e) kulleri transpordiringi reaalajas kavandamiseks kasutatakse teedevõrgu infot (teeremont, sulgemised, üritused), ilmainfot ja liiklusinfot. Eelnõu lõigetes 1–3 ja 5 toetatav tegevus peab soodustama e-arvete laialdasemat kasutuselevõttu, mis on reaalajamajanduse üks eesmärke. Seega, arendatav tarkvaralahendus peab sisaldama võimekust vastu võtta ja saata standardi (standard EN 16931)19 kohaseid e-arveid või liidestatakse arendatav tarkvara vastavat teenust pakkuva operaatori tarkvarasüsteemiga. Kui ettevõtjal aga varem ei olnud võimekust võtta vastu e-arveid või ta ei olnud ELi e-arve standardit kasutusele võtnud, võetakse projekti ühe osana ettevõtjas kasutusele ELi e-arve standardi kohane e-arve Tarkvarapakkujatel on võimalus muuta e-arvete kasutajateekond kasutajasõbralikumaks, võtta kasutusele ELi e-arvete standard või liidestada oma süsteem Peppoli andmevahetusvõrgustikuga20. Kokkuvõttes täidab see reaalajamajanduse eesmärki ehk vähendab ettevõtja halduskoormust. Eelnõu § 6 lõike 9 kohaselt lõigetes 1–5 nimetatud toetatavad tegevused peavad sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid. Arenduse kavandamisel tuleb läbi mõelda turvalisusega seotud riskid (näiteks infoturve, küberturvalisus jms) ning kavandada vastavad lahendused riskide maandamiseks. Eelnõu § 6 lõike 10 kohaselt antakse toetust projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitaja saavutamisse. Eelnõu § 6 lõigetes 1–5 nimetatud tegevuste elluviimiseks korraldatakse iga tegevuse kohta eraldi taotlusvoor. Eelnõu §-s 7 sätestatakse toetatavad kulud. Eelnõu § 7 lõikes 1 esitatakse üldpõhimõte, mille kohaselt loetakse toetatavaks kuluks taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on tehtud kooskõlas käesolevas määrusega. Eelnõu § 7 lõige 2 sätestab toetatavad kulud. Käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–5 nimetatud tegevuste elluviimiseks toetatakse järgmiste kulude tegemist: 1) tegevuste teostamiseks ja projekti juhtimiseks vajalik töötasu ning sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud; 3) ostetud teenuste kulu; 4) litsentside, litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulu; 5) üksnes projekti jaoks kasutatud ostetud nõustamisteenuste kulu. Eelnõu kohaselt toetatakse kuludena muu hulgas tegevuste teostamiseks ja projekti juhtimiseks vajalikku töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevaid maksusid ning makse. Projektijuhtimise sisulise ja administratiivse tegevuse iseloomust lähtudes määrab taotluse menetleja pärast taotluse esitamisest vastava kulu ja abi liigi. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 4 kohaselt on toetatavad litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud. Projekti raames soetatud litsentsid võivad kehtida ka mõistliku aja jooksul pärast projektiperioodi lõppemist. 19 https://ec.europa.eu/digital-building-blocks/wikis/display/DIGITAL/Compliance+with+eInvoicing+standard 20 Peppol on rahvusvaheline andmevahetusvõrgustik (ingl Pan-European public procurement online).  17 Eelnõu § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud nõustamisteenuste kulude all on mõeldud nõustamisteenuse kulusid, mis ei mahu teenuse arendamise tegevuse alla ehk üldise grupierandi määruse artikli 25 alla, kuid need on kulud, mis kaasnevad teenuse arendamisega. Neid toetatakse üldise grupierandi määruse artikli 18 kohaselt. Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt ei arvata toetatavate kulude hulka nende tehingute kulu, mis tekib isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on vajalikud projekti elluviimise seisukohast. Eelnõu § 7 lõige 4 sätestab mittetoetatavad kulud. Näiteks ei ole toetatavad kinnisasja soetamise kulud, kuna need ei ole otseselt vajalikud reaalajamajanduse lahenduste arendamiseks. Samamoodi ei ole toetatavad VTA määruse artikli 1 lõike 1 punktides d ja e nimetatud tegevustega seotud kulud ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud kulud, sealhulgas reklaampinna tasu välisriikides. Lisaks tuleb silmas pidada, et toetatavad ei ole muud kulud, mis ei ole seotud projekti toetatavate tegevustega. Taotluse esitamisel käesoleva määruse § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt esitatava projektiplaani raames, tuleb muu hulgas esitada projekti eelarve koos põhjendustega ja pärast taotluse esitamist hinnatakse eespool nimetatut. Eelnõu § 8 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodiga seotut. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mille vältel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval. Nimetatud nõue on määruses sätestatud selleks, et meetme eesmärk saaks õigeks ajaks saavutatud. Eelnõu § 8 lõige 5 määrab projekti abikõlblikkuse perioodi. Arvestades projektiga teostatavate arenduste võimalikku mahtu ja tegevuste tulemuste saavutamiseks seatud ajalisi eesmärke on abikõlblikkuse periood § 6 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse korral kuni 7 kuud ja § 6 lõigetes 2–5 nimetatud toetatava tegevuse korral kuni 12 kuud. Põhjendatud juhtudel võib projekti abikõlblikkuse periood eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt alata enne taotluse esitamist, näiteks võib selline vajadus tekkida projekti eelkaardistamise puhul. Seega on taotlejal võimalik taotleda kuni kolm kuud enne taotluse esitamist tehtud kulude hüvitamiseks toetust, välja arvatud juhul, kui toetus on antud üldise grupierandi määruse alusel. Samal ajal tuleb arvestada, et kui taotlust ei rahuldata eelnõu § 18 lõikes 3 nimetatud põhjusel – taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada–, siis ei hüvitata projekti tegevusega seotud kulusid, mis on tehtud enne taotluse esitamist. Kui tekib põhjendatud vajadus, on eelnõu § 8 lõike 7 kohaselt võimalik projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada mõistliku aja võrra, kuid oluline on silmas pidada, et saavutatav tulemus peab endiselt olema kooskõlas toetuse eesmärkidega. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist ei saa taotleda § 6 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse puhul. Eelnõu § 9 sätestab toetuse maksimumsumma, maksimaalse osakaalu ja tingimused.  18 Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimumsumma § 6 lõigetes 1, 3, 4, ja 5 nimetatud toetatava tegevuse korral kuni 100 000 eurot ning § 6 lõikes 2 nimetatud toetatava tegevuse korral kuni 150 000 eurot. Eelnõu § 9 lõige 2 määrab toetuse maksimaalse osakaalu abikõlblikest kuludest, milleks on vähese tähtsusega abi puhul § 6 lõigetes 1, 4 ja 5 nimetatud toetatava tegevuse korral kuni 50 protsenti ning § 6 lõigetes 2 ja 3 nimetatud toetatava tegevuse korral kuni 70 protsenti toetatavatest kuludest. Toetuse erinev maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on tingitud sellest, kas tegu on eksperimentaalarenduse või innovatsiooni arenduse projektiga. Innovatsiooni arenduse projekti tulemit on võimalik kohe kasutusele võtta, mis tagab selle välja töötajale suurema hilise kasuteguri. Eelnõu § 9 lõigete 3 ja 4 sätestamisel on arvestatud põhimõtet, et toetuse määra arvutamisel arvestatakse riigiabi andmisele sätestatud nõuded. Taotluse menetlemisel tehakse projektile riigiabi analüüs, et määrata kindlaks võimalik toetussumma. Eelnõu § 9 lõike 3 kohaselt on üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel antava abi puhul toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral 35 protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti toetatavatest kuludest. Eelnõu § 9 lõike 4 kohaselt on üldise grupierandi määruse artiklite 18 või 29 alusel antava abi puhul toetuse maksimaalne osakaal väikese ja keskmise suurusega ettevõtja korral 50 protsenti toetatavatest kuludest. Eelnõu § 9 lõike 5 kohaselt, kui toetust antakse grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel peab § 7 lõike 2 punktides 3–5 sätestatud kulu aluseks olev teenus või ese olema ostetud turutingimustel välisallikast. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded toetuse taotlejale ning taotlusele. Eelnõu § 10 lõike 1 järgi võib toetust taotleda: 1) paragrahvi 6 lõigetes 1–3 ja 5 nimetatud toetatava tegevuse puhul Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik; 2) paragrahvi 6 lõikes 4 nimetatud toetatava tegevuse puhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses § 2 nimetatud kohustatud isikud või Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Pakkujate kvalifitseerimisel kasutatakse Eesti äriregistrile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvat teavet. Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. Taotleja ja partner peavad § 10 lõike 2 punkti 2 kohaselt olema taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud majandusaasta aruannete esitamise kohustuse ja maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse. Eelnõu § 10 lõike 2 punktid 3–5 on olulised vähese tähtsusega abi andmise ning üldise grupierandi alusel abi andmise kontekstis. Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei tohi jooksva ja kahe eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja  19 puhul 100 000 eurot. Vähese tähtsusega abina käsitatakse abi, mida on antud järgmiste määruste alusel: 1) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013 21(nn horisontaalne vähese tähtsusega abi määrus), 2) komisjoni määrus (EL) nr 1408/201322 (põllumajandusliku vähese tähtsusega abi määrus), 3) komisjoni määrus (EL) nr 717/201423 (kalandusliku vähese tähtsusega abi määrus) ning 4) komisjoni määrus (EL) nr 360/201224 (üldist majandushuvi pakkuva teenuse vähese tähtsusega abi määrus). Eelnõu § 10 lõike 2 punkt 4 sätestab, et kui taotleja ja partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi neile jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoni määruse nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot. Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei tohi üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel taotleja olla raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 6 kohaselt ei tohi taotleja ega partneri suhtes olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 7 kohaselt ei tohi taotlejal, partneril ega tema esindajal olla karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 284 alusel määratud kehtivat karistust. Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 8 kohaselt peavad taotlejal ja partneril olema varasemalt tagasinõutud toetused korrektselt tagasi makstud. Eelnõu § 10 lõike 2 punkt 9 välistab toetatava tegevuse eest topelt toetuse maksmise. Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele ja koos taotlusega esitatavad dokumendid. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus küsida taotlejalt asjakohaseid lisaandmeid, kui andmed on vajalikud otsuse tegemiseks. Eelnõu § 11 lõikes 1 määratakse, et taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) taotleja nimi, registri- või isikukood ja ettevõtja suurus; 2) partneri olemasolul partneri nimi ja registri- või isikukood; 3) projekti nimetus, plaanitavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja lühikirjeldus; 4) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad; 5) projekti elluviimise koht; 6) projekti eelarve; 7) taotletava toetuse summa; 8) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta; 21 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes 22 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris 23 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris 24 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 360/2012, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes  20 9) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ja vastutusvaldkonnad projektis; 10) kinnitus, et on läbitud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses projekti eelnõustamine; 11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada; 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avalikustatakse; 13) kinnitus esitatud andmete õigsuse ning taotlejale ja partnerile esitatud nõuetele vastavuse kohta; 14) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist. Eelnõu § 11 lõike 1 punkti 12 kohaselt projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral esitab taotleja taotluses sellekohase teabe. See nõue tagab kulude kasutamise läbipaistvuse, aidates vältida kulude topeltrahastamise riski. Eelnõu § 11 lõikes 2 määratakse, et koos taotlusega esitatakse järgmised dokumendid: 1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega; 2) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 3) taotleja ja eraõiguslikust isikust partneri taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud, ning taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, kui need andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 4) taotleja ja eraõiguslikust isikust partneri puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil; 5) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil, kui need andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 6) partneri olemasolu korral kinnituskiri ja partnerlusleping Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil. 4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine Eelnõu 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, projektide hindamise, toetuse taotluse rahuldamise, mitterahuldamise, osalise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse ning taotluste rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja muutmise kord. Eelnõu § 12 sätestab taotlusvooru avamise ja toetuse taotlemist puudutava. Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt korraldatakse toetuse taotlemine vooruliselt ning taotlus tuleb esitada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse määratud tähtajal. Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt saab taotleja ühes taotlusvoorus toetust taotleda ühe taotluse alusel. Igale § 6 lõigetes 1–5 nimetatud tegevusele korraldatakse eraldi taotlusvoor. Eelnõu § 12 lõike 3 kohaselt teavitab taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma  21 veebilehel. Taotlusvoor on avatud kuni 40 kalendripäeva ja lõike 4 kohaselt kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel taotlusvooru avamise tingimused ministeeriumiga. Eelnõu § 12 lõike 6 kohaselt läbib taotleja enne taotluse esitamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eelnõustamise, mille käigus arutatakse projektiplaani ja antakse soovitusi. Nõustamise käigus saab taotleja tagasisidet ning vajaduse korral annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus soovitusi ja ettepanekuid muutmiseks. Nõustamine hõlbustab taotlemise ettevalmistamist ja on toeks projekti tegevuste kavandamisel. Eelnõu § 13 sätestab taotluse menetlemist puudutava. Eelnõu § 13 lõikes 1 määratakse, et taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest. Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus neist viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Eelnõu § 13 lõike 3 kohaselt võib taotluse menetlemisel nõuda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates asjaolu, mis vajab selgitamist. Eelnõu § 14 sätestab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused. Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt hindab taotleja ja partneri ning menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Kui puudub taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise alus, tunnistab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse nõuetele vastavaks, misjärel hinnatakse projekti § 16 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaselt. Eelnõu § 14 lõige 2 sätestab alused, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Sel juhul tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus projekti hindamata. Lõike 2 punkti 1 kohaselt taotleja, partner või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruses sätestatud nõudele ja taotleja ei ole puudust määratud tähtajaks kõrvaldanud või ei ole selgitusi ega lisateavet esitanud, ei tunnistata taotlust vastavaks. Lõike 2 punkti 2 kohaselt ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks, kui toetust ei taotleta §-s 2 nimetatud eesmärgil või tulemus- või väljundnäitaja saavutamiseks ning lõike 2 punkti 3 kohaselt, kui taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt kui taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust § 16 kohaselt hindamata. Eelnõu § 15 sätestab hindamiskomisjoni moodustamist ja lisaekspertide kaasamist puudutava. Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt moodustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse ministeeriumiga ja avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel. Kuna hinnatavad taotlused sisaldavad valdkonnaspetsiifilist teavet, siis eelnõu § 15 lõike 2 kohaselt võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasata hindamisprotsessi vajaduse korral lisaeksperte. Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab taotluse hindamise kriteeriumid. Paragrahvi 16 lõike 1 punktide 1–3 kohaselt hinnatakse  22 1) projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele (osakaal 50 protsenti koondhindest) 2) taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks (osakaal 20 protsenti koondhindest); 3) projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal 30 protsenti koondhindest). Eelnõu § 16 lõike 1 punktis 1 sätestatud hindamiskriteerium (osakaal 50 protsenti) on kõige suurema kaaluga. Selle raames hinnatakse projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele – suurima mõjuga lahendus annab suurima arvu punkte. Eelnõu § 16 lõike 1 punktis 2 määratakse kindlaks, et hinnatakse taotleja võimekust projekti tegevuste tegemiseks, hindamiskriteeriumi osakaal on 20 protsenti koondhindest. Meetme eesmärgi täitmiseks on oluline valida välja taotlejad, kellel on võimekus ja suutlikkus projekti tegevuste tegemiseks. Toetusraha otstarbekaks kasutamiseks on tähtis taotlejate võimekust projekt ellu viia hinnata enne, kui nad projektiga alustavad. Hindamise käigus kontrollitakse, kuidas on iga taotleja puhul tagatud kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised või tehnilised eeldused, riskide juhtimise oskus jms, et projekt kavandatud viisil ellu viia. Eelnõu § 16 lõike 1 punktis 3 sätestatud hindamiskriteeriumi osakaal on 30 protsenti koondhindest, selle raames antakse hinnang projekti tegevuste põhjendatusele ja kuluefektiivsusele ning hinnatakse, kuivõrd on läbi mõeldud eelkaardistus, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed kavandatud tegevuste elluviimiseks ning projekti väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Samamoodi antakse hinnang kavandatud eelarve realistlikkusele ja otstarbekusele. Eelnõu § 16 lõike 2 kohaselt hinnatakse hindamiskriteeriume skaalal null kuni neli, kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumide alusel antud hindeid. Paragrahvi 16 lõike 3 kohaselt täpsustatakse hindamiskriteeriumide sisu hindamismetoodikates, mille kinnitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Paragrahvi 6 lõigetes 1–5 nimetatud toetatavate tegevuste kohta valmivad eraldi hindamismetoodikad, milles täpsustatakse hindamiskriteeriumite sisu. Hindamismetoodikad kooskõlastatakse ministeeriumiga ja avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel hiljemalt vastava tegevuse taotlusvooru avamise ajaks. Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise korra. Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise kohta Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. Lõikes 2 esitatakse tingimused, millele projekt peab loetletud puhkudel vastama, ja lõikes 3 täpsustatakse, mida otsuses tuleb märkida. Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Lõikes 1 esitatakse taotluse rahuldamata jätmise alused ja lõikes 2 on sätestatud taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad nõuded. Eelnõu § 19 sätestab taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused. Lõike 1 kohaselt taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru rahalise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi  23 vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. Lõike 2 kohaselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotlejale enne taotluse osalist rahuldamist toetuse vähendamise või toetatavate tegevuste muutmise ettepaneku. Lõige 3 sätestab, et taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse osalise rahuldamise ettepanekuga. Oluline on, et iga toetatud projekt saavutaks kavandatava eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajad. Kui aga taotleja ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 19 lõige 4 sätestab taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võimalused. Kui kõrvaltingimus on täidetud, lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Eelnõu § 19 lõige 5 käsitleb taotluse tingimusliku rahuldamise otsust puudutavat. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Toetuse saajal tekib õigus toetusega seotud maksetele, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on tuvastanud toetuse saaja esitatud või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse täitmise. Eelnõu § 20 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra. Eelnõu § 20 lõike 1 kohaselt taotluse rahuldamise otsust muudetakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja projekti väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu. Eelnõu § 20 lõige 2 sätestab juhud, mil Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena. Eelnõu § 20 lõike 5 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemuse saavutada ja muudatus on põhjendatud. Eelnõu § 20 lõike 6 kohaselt otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest. Eelnõu § 21 kohaselt toimetatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus, samuti kehtetuks tunnistamise või muutmise otsus taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest haldusmenetluse seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil. 5. peatükk. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise täpsemaid tingimusi. Eelnõu § 22 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise. Eelnõu § 22 lõike 1 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele projekti vahe- ja lõpparuanded ning lõike 2 kohaselt on aruandlusperioodi pikkus kolm kuni kuus kuud. Täpsemad tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruannete esitamine annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele selge teabe projekti tegevuste tegemise  24 seisust, võimalikest tõrgetest ja probleemide võimalikest lahendustest. See aitab paremini tagada kogu meetme eesmärkide saavutamise. Eelnõu § 22 lõige 4 sätestab teabe, mida tuleb aruannetes kajastada: aruanne sisaldab ülevaadet tulemuse saavutamiseks tehtud tegevustest ja finantsprogressist, eesmärgi ning väljundi- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisest, toetuse saaja hinnangut tegevuste tulemuslikkusele, asjakohasusel, põhjendust projektis plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta ning muud toetuse elluviimisega seotud teavet. Eelnõu § 22 lõike 5 kohaselt on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus küsida toetuse saajalt pärast projekti lõppemist kolme aasta jooksul järelaruannet, mille eesmärk on hinnata projekti ja meetme mõju. Järelaruannete alusel seiratakse „Reaalajamajanduse visiooni 2020– 2027“eesmärkide täitmist. Järelaruande eesmärk on hinnata projekti ja meetme mõju pikemas ajalises perspektiivis, et kavandada vajadusel jätkutegevusi. Järelaruandluse kohustuse täitmine ei too ettevõtjale kaasa suurt halduskoormust. Eelnõu § 23 käsitleb toetuse maksmise tingimusi ning lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja kuludokumendid koos vahe- või lõpparuandega. Eelnõu § 23 lõike 6 kohaselt makstakse toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus kui määratud toetussumma. Eelnõu § 24 käsitleb toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmise põhimõtteid. Eelnõu § 24 lõike 1 kohaselt võib Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katteks; 2) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või jätnud teabe esitamata; 3) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt. Eelnõu § 24 lõikes 2 on sätestatud, et tagasinõudmise otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest, kui riigiabi eeskirjadest ei tulene teisiti. Eelnõu § 24 lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast. 6. peatükk. Toetuse saaja, partneri ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustused Eelnõu 6. peatükis kehtestatakse toetuse saaja, partneri ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustused. Eelnõu § 25 punkti 1 kohaselt kohustub toetuse saaja tagama toetuse rahuldamise otsuse ette nähtud omafinantseeringu, eelnõu § 25 punkti 2 kohaselt kasutama toetust vastavuses määruse ja taotluse rahuldamise otsusega ning eelnõu § 25 punkti 3 kohaselt saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Juhul, kui projekti kulud kallinevad võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga, kohustub need kulud kandma toetuse saaja eelnõu § 25 punkti 6 kohaselt. Eelnõu § 25 punkti 7 kohaselt kohustub toetuse saaja võimaldama Ettevõtluse ja Innovatsiooni  25 Sihtasutusel, auditi läbiviijal ja järelevalve teostajal tehtud töid kohapeal kontrollida ning võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab, ning ühtlasi tagama samasuguse võimaluse teha samasugune kontroll partneri juures. Kontrollitegevused aitavad avastada ka pettuse juhtusid, korruptsiooni, huvide konflikti või muid sarnaseid juhtusid. Eelnõu § 25 punkti 10 kohaselt kohustub toetuse saaja teavitama avalikkust ja projekti tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ette antud viisil, et tegu on toetusega. Juhul kui ilmevad asjaolud, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist, siis eelnõu § 25 punkti 15 kohaselt kohustub toetuse saaja viivitamata kirjalikult teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust nendest asjaoludest. Eelnõu § 25 lõige 2 sätestab vastavad tingimused, mida kohustub täitma partner. Eelnõu § 26 reguleerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustusi ning toob välja, et muu hulgas on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kohustatud nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes, säilitama toetuse andmisega seotud dokumente määruses sätestatud tähtaega vältel. Samamoodi on tal kohustus kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmed riigiabi registrisse. Muu hulgas on eelnõu § 26 punkti 4 kohaselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus kontrollida projekti elluviimist. See on oluline tegevus, näiteks kontrollitakse sel viisil toetuse sihipärast kasutamist. Samuti on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ülesanne seirata toetuste rahastamise eelarve rahalisi jääke, koostada toetuse andmise ülevaateid ja neid avalikustada ning teavitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse kasutamise takistusest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) 4. Määruse mõjud Toetusmeetme elluviimise abil viiakse ellu TAIE eesmärke. Arendused on TAIE ettevõtluskeskkonna tegevussuuna „Konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna loomine“ üks tegevusi, millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust, soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist. Samuti viiakse ellu majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 30. septembri 2020. a käskkirjaga nr 200 „Reaalajamajanduse visioon 2020–2027“ sätestatud eesmärke. Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist ning sellega kaasneb vähene töökoormuse kasv Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.  26 Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, tegevuste elluviimise oodatav mõju on ettevõtjate innovatsioonile kaasa aitamine, aidates omakorda kaasa üldisele majandusarengule. Reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtt vähendab ettevõtja halduskoormust ja võimaldab tööjõuressursside kasutamist otstarbekamalt ümber jagada. Seega, kuigi e-arvetele üleminekust arve esitaja ega ka arve saaja tulud otseselt ei kasva, väheneb arve saaja töömaht arvel esitatud info töötlemisel. See tähendab, et arvestusala töötajate kui arve saajate töökoormus väheneb ja nende tööjõudu on võimalik rakendada ettevõtjale tulutoovamate ja väärtuslikemate tegevuste tarbeks. Ettevõtte kasumi kasv võib toimuda töötaja ümberõppe või asendamise kaudu. Automaatne andmete liikumine kiirendab tööprotsesse ja suurendab nende läbipaistvust. Kuna kaob ära vajadus andmeid mitmekordselt sisestada ja kontrollida, paraneb andmekvaliteet. Andmete väärindamine võimaldab pakkuda uusi teenuseid ja see soodustab ettevõtluse arengut. Seega, reaalajamajanduse lahenduste piloteerimine ja kasutuselevõtt mõjutab ettevõtluse arengut ja kulusid, aitab vähendada tugitegevustele kuluvat aega, võimaldades seeläbi tööjõudu otstarbekamalt kasutada. Reaalajamajanduse lahendustele üleminek mõjutab märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet, nende kogust vähendades. Arvestades, et andmevahetusprotsessid automatiseeritakse, vähendab andmete automaatne vahetamine ajakulu, see omakorda kütuste ning elektri- ja soojusenergia kasutamise kulu. Seega on reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtul positiivne mõju keskkonnasäästule. Eelnõul on positiivne mõju regionaalarengule. Arvesse on võetud, et võimalikud toetusesaajad paiknevad üle Eesti ja seepärast antakse toetust üle-eestiliselt. Eeltoodu tõttu mõjutab määruse jõustamine regionaalarengut positiivselt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärkide täitmisele. Määrus aitab ellu viia Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel kehtestatud „Reaalajamajanduse visioonis 2020–2027“ sätestatud eesmärke. Meedet rahastatakse riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonile eraldatud rahast ning käesoleva toetusmeetme eelarveks on kavandatud 3,5 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Raamatupidajate Kogule,  27 Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Tööandjate Keskliidule, Eesti Pangaliidule, Maakondlikele Arenduskeskustele, Teenusmajanduse Koda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.  Rahandusministeerium Meie 17.03.2023 nr 2-1/2023/1613 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeede“ eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeede“ eelnõu. Palume kooskõlastust või arvamust hiljemalt 7 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti Raamatupidajate Kogu Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Pangaliit Maakondlikud Arenduskeskused Teenusmajanduse Koda Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Maarja Mänd 625 6318, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158