DPS2 KANGRU – MAAKONNA PIIR
11342 SAKU-TÕDVA RIIGI KÕRVALMAANTEE
(OR0360) ja VIADUKT (BR0360)
Keskkonnamõju eelhinnang
Transpordiamet 2023
Sisukord
Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 3
1. Taust ja seadusandlikud aspektid ..................................................................................................... 4
2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ..................................................................................... 5
2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................................. 5
2.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 6
2.3 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna
praeguste ja planeeritavate tegevustega .............................................................................................. 9
2.4 Ressursside kasutamine ......................................................................................................... 11
2.5 Energiakasutus........................................................................................................................ 11
2.6 Tegevusega kaasnevad tegurid .............................................................................................. 11
2.7 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine .................................................................................... 12
2.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................................ 13
2.9 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed mõjud,
kliimamuutustest tulenevad ohud ........................................................................................................ 13
3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................................. 14
3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ..... 14
3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................... 15
3.3 Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ......................................................................... 15
3.4 Pinnavormid ja pinnas ............................................................................................................. 16
3.5 Natura 2000 võrgustiku alad ................................................................................................... 17
3.6 Kaitstavad loodusobjektid ....................................................................................................... 17
3.7 Põhjavesi ja pinnavesi ............................................................................................................. 17
3.8 Märgalad ja üleujutusohuga alad ............................................................................................ 19
3.9 Metsad ja kõrghaljastus .......................................................................................................... 20
3.10 Roheline võrgustik ................................................................................................................... 20
3.11 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad .............................................. 21
3.12 Väärtuslikud maastikud ........................................................................................................... 22
3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................................. 23
3.14 Asustus.................................................................................................................................... 23
3.15 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja õhu kvaliteet
23
4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ............................................................................................... 27
4.1 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate
tegevustega ......................................................................................................................................... 28
4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................................... 28
5. Kokkuvõte ja järeldused .................................................................................................................. 30
Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................. 32
2
Sissejuhatus
Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses
kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva km 3,7-4,9 riste (viadukti) rajamisega kaasneva
keskkonnamõju kohta. Projekteeritava lõigu asukohas hakkab kõrvalmaantee ristuma
kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Projekteeritav teelõik asub Harju maakonnas
Saku vallas Kajamaa külas.
Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojektid „Saku-Tõdva riste OR0360” ja „11342 Saku-
Tõdva tee viadukti projekt (Road overpass BR0360)“ dokumendid, mis on osa kogu RB DPS2
– Kangru-maakonna piir (RBDTD-EE-DS2-DPS2) projektist.
Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja
positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitusi negatiivse mõju vältimise
osas. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH
algatamise vajalikkuse hindamisel.
3
1. Taust ja seadusandlikud aspektid
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1.
KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav
tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei
kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab
andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.
Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1
punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6
lg 21).
KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud
loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS
§ 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine
(välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade,
pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee,
teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6
lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.
Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib
kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või
käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise
laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2).
KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamiseks vajaliku teabe andmisel lähtutakse Eesti
Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest
eelhindamise juhendmaterjalist3.
1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)
3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend
4
2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus
2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS
Projekti eesmärk on lahendada riigi kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva ristumine
kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav tee nr 11342 Saku-Tõdva (RB
põhiprojekti mõistes tee OR0360) asub Harju maakonnas Saku vallas Kajamaa küla
territooriumil (Joonis 1 ja Joonis 2). Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse
viadukt (BR0360). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse
normidega.
Joonis 1. Projekteeritava riste asukoht. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus
Kavandatav Rail Balticu trassi koridor (osaliselt või kogu ulatuses maakonnaplaneeringu
trassilõigud 16A, 16B, 14C) läbib Saku valla territooriumil Tagadi, Kurtna, Kirdalu, Tõdva,
Kajamaa, Saustinõmme, Männiku ja Tammejärve küla. Kogu Saku valla ulatuses on
planeeritud trassi koridori laius 350 m.4
RB Harju maakonnaplaneeringu alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult kasutatavate
teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on lähtutud eelkõige
4 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“
5
põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti
on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist.
Eritasandilised lahendused (ehk risted) kavandatakse Saku valda seitsme teega ristumisele.
Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks
projekteeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.
Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ristumisel Saku-Tõdva riigi kõrvalmaanteega5
2.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Saku-Tõdva riigi kõrvalmaantee lõigu ja viadukti plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud
olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu trassi
asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE6 etapis koostatud lahendusest.
Riigimaantee on IV klassi maantee. Teeregistri andmetel olemasoleva tee katte laius projektis
käsitlevas lõigus km 3,707-4,950 on 8,0 m, mulde laius on 9,5 m. Olemasolevad kergliiklusteed
teelõigul puuduvad.
Projektiga nähakse ette kergliiklustee projekteeritava teelõigu äärde, samuti mahasõidud/
juurdepääsuteed kinnistutele. Projekteeritavale teelõigule jääb Aadu tee bussipeatus (mõlemal
pool teed km 4,9-5,0).
Projekti koosseisu on projekteeritud järgmised teelõigud ja mahasõidud:
- 11342 Saku-Tõdva tee (OR0360) km 3,707-4,950, pikkus 1243 m, katte laius 8-9 m;
5 Maa-amet, 2020
6 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine
6
- Hooldustee (OR036001) pikkus 150 m, katte laius 4 m;
- Hooldustee (OR036002) pikkus 42 m, katte laius 4 m;
- Hooldustee (OR038003) pikkus 75 m, katte laius 5,5 m;
- Jalg- ja jalgrattatee (OR036004) pikkus 450 m, katte laius 3 m;
- Jalg- ja jalgrattatee (OR036005) pikkus 647 m, katte laius 3 m;
- Juurdepääsutee (OR036007) pikkus 14 m, katte laius 3,5 m.
Projekteeritava viadukti üldjoonis on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 3).
Joonis 3. Projekteeritava viadukti üldjoonis
Projekti koosseisus ristmikke projekteeritud ei ole. Olevad kinnistute mahasõidud on
projekteeritud asfaltkattega kasutades tüüpseid lahendusi. Projekteeritud on kaks mahasõitu
olevatele kinnistutele pääsuks, lisaks on projekteeritud kolm mahasõitu hooldus- ja
juurdepääsuteedele.
11342 Saku-Tõdva riigi kõrvalmaanteest paremale on projekteeritud 3 m laiuse kattega jalg-
ja jalgrattatee, mis on raudteed ületava sõidutee viadukti küljes ning on teest eraldatud äärekivi
ja põrkepiirdega. Alates km 46,20 viiakse jalg- ja jalgrattatee maanteest 10 m kaugusele.
Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee jätkub 107 m pikkuselt sõidutee töömaa piirist edasi ning
lõppeb km 50,57 sõidutee kattega kokku viimisel. Jalg- jalgrattatee murukattega tugipeenra
laiuseks on 0,25 m. Jalg- ja jalgrattatee on ühepoolse põikkaldega 2,0%, tugipeenarde
põikkalle 4%. Viaduktil on jalg- ja jalgrattatee laiuseks 3,70 m, kuhu sisse on arvestatud
ohutusribad. Projekti kohaselt on jalg- ja jalgrattatee terves ulatuses valgustatud.
Arvestades olemasoleva maastikuga ja projekteeritava tee pikiprofiiliga on uus pikikraav
kavandatud projekteeritavast teelõigust paremale poole alates viaduktist kuni Kivisilla
peakraavini. Kavandatud kraav on äravooluga Kivisilla peakraavi suunas.
7
Uus pikikraav on kavandatud ka projekteeritava teelõigu paremale poole viadukti ja
Suuresöödi kinnistu kavandatava juurdepääsutee (OR036001) vahelisele lõigule äravooluga
Suuresöödi kinnistut läbivasse kraavi.
Truubid on kavandatud maantee (D1400) ja kahe mahasõidu (D400) alla. Olemasolev truup
D800 on kavas likvideerida.
Vete ärajuhtimiseks paigaldatakse viadukti äärtesse betoonist rennide sarikad.
Maantee lõigus, kus kergliiklustee on sõiduteega eraldatud äärekiviga, on pinnavee
ärajuhtimine lahendatud restkaevude abil. 254 m lõigus on sõidutee vertikaalplaneeringu
lahendus kahepoolse kaldega, mille tulemusena on osa sademevett juhitud vastu äärekivi.
Vastavale lõigule paigaldatakse viis restkaevu. Restkaevudes suunatakse vesi põiktoruga tee
muldest välja, torude väljaviigud kindlustatakse munakivi kindlustusega betoonalusel.
Restkaevudest kogutava sademevee arvutuslik vooluhulk on 20 minutilise saju ja korduvusega
3 aastat korral 3,1 l/s. Sademevesi juhitakse olemasolevasse kraavi.
Projekteeritava tee tugipeenarde laius on üldjuhul 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25 m. Tee on
üldjuhul kavandatud kahepoolse põikkaldega 2,5%, viraaži lõikudes kuni 4%, tugipeenardele
on ette nähtud põikkalle 4%. Kõik nõlvad on projekteeritud nõlvusega 1:2. Kõrgete mullete ja
jalg- ja jalgrattatee vahetu läheduse korral on tee serva projekteeritud põrkepiire, jalg- ja
jalgrattatee välisküljele on kõrge mulde korral projekteeritud torupiire.
Muldkeha ehitatakse täitepinnasest. Ehitatud mullete nõlvad on üldjuhul ette nähtud katta 5-7
cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m² (muruklass III). Kuna
kavandatava Rail Balticu trassiga ristuva viadukti pealesõitudel ulatub muldkeha kõrgus kuni
10 m, siis on nõlvade uhtumise eest kaitsmiseks ette nähtud täiendavad meetmed. Olenevalt
tingimustest tuleb nõlvad katta kas ainult kookoskiudmatiga või murumätastuse ja
kookoskiudmattidega:
- muldkeha nõlvad, mille kõrgus jääb vahemikku 3-5 m on ette nähtud kindlustada
kookoskiudmattidega (mati alla kasvupinnas 10 cm);
- muldkeha nõlvad, mille kõrgus ületab 5 m tuleb ülemine neljandik kogu pikkusest
kindlustada murumättaga ning alumine osa kookoskiudmatiga.
Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrke- või torupiire.
Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle
Transpordiameti ja Saku vallaga. Võimalusel ehitada tee pool poolega meetodil. Ehituse ajal
ajutiste liikluskorralduslahenduste kavandamisel tuleb tagada vähemalt päästeteenistuse ja
elanike juurdepääs. Kui teed ei ole võimalik ehitada pool poolega meetodil ja tee tuleb ajutiselt
liiklusele sulgeda on liiklus võimalik ümbersuunata kõrvalmaanteedele 11241 Kasemetsa-
Kiisa ja 11240 Tõdva-Hageri.
Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistu osad)
võõrandatakse. Kui ehitusprojekt on valmis, siis koostatakse selle põhjal krundijaotuskava,
millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Väljaspool riste alla jäävat maad teostavad
ehitustööd (nt kraavide puhastamine, puude raie nähtavusala tagamiseks vms) erakinnistutel
tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei
ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada.
8
2.3 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA
PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA
2.3.1 MAAKONNAPLANEERINGUD
• Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“
Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/41 Harju maakonna-
planeeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.
Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide
ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail
Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning
transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht
elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas. Lätis ja Leedus on Rail
Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud.
Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku
omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja
Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks
vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis
võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus
täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.
Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m.
Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide
projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeeringuga
on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust
Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed
asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.
• Harju maakonnaplaneering 2030+
Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju maakonnaplaneering
2030+. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Harju maakonna-
planeeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.
• Harju maakonna arengustrateegia 2035+
Arengustrateegia strateegiline eesmärk nr 3 on sõnastatud järgmiselt: Harju maakonnas on
kiired, mugavad ja keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka
maakonnasiseselt.
Käesolev projekt aitab kaasa nimetatud eesmärgi saavutamisele, luues kiire ja ohutu
ühenduse ja ületuse kavandatavast Rail Balticu raudteest.
2.3.2 SAKU VALLA ÜLDPLANEERING
Kehtiv Saku valla üldplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega
nr 22. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste
9
määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel
detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja
ehitustingimuste seadmiseks.
Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla uue üldplaneeringu
koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse ja
kaasajastatakse nii 2009. a kehtestatud Saku valla üldplaneeringut kui 2012. a kehtestatud
Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Saku valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla
territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine
hea elukeskkonna kujunemiseks. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad 2009. a
kehtestatud Saku valla üldplaneering ja 2012. a kehtestatud Saku aleviku ja lähiala
üldplaneering.
Uues üldplaneeringus on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade
üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud,
keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste
kättesaadavus – lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine, sportimis-
võimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
lahendused jms).
Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt on üldplaneeringu kaartidele kantud perspektiivsed
teed ja raudteeõgvendused. Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt järgib võimalik
kiirraudtee Tallinn-Pärnu-Riia suunal (ka Rail Baltica projekt) praegust raudteetrassi. Raudtee
on kavandatud eurolaiusega ja rongidele, mis võivad sõita kiirusega 160 km/h (vastavalt
Euroopa kiirtee normidele). Seega ei ole projektiga kavandatud riste üldplaneeringuga
vastuolus.
2.3.3 SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+
Saku valla arengukava 2035+7 on vastu võetud Saku Vallavolikogu 17.10.2019 määrusega
nr 15.
Saku valla visioon on, et Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö- ja elupaika.
Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja
vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja
loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise,
sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik
vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja teenus-
keskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks. Külades
on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.
Saku valla tunnuslause on „Läbi rohelise akna“. Rohelisest aknast välja vaadates on näha
kaunist loodus- ja elukeskkonda. Rohelisest aknast sisse vaadates võib näha endast ja
kodukohast lugupidavaid inimesi.
Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: majandus, mille kohaselt on Saku valla
teedest ja tänavatest moodustunud loogiliselt toimiv tervik, mis on heas korras ning hästi
ühendatud nii omavahel kui ka naaberomavalitsustega, eelkõige Tallinnaga.
7 https://www.riigiteataja.ee/akt/429102019024
10
2.3.4 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS
Projekti seletuskirja8 kohaselt projekteeritava teelõigu piirkonnas kehtestatud või koostamisel
olevad detailplaneeringud puuduvad.
2.4 RESSURSSIDE KASUTAMINE
Tee, sh muldkeha, ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade
kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde,
mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta.
Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st. Käesoleval
ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti
ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa
taotlemise menetluse käigus on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on
hinnatud karjääri avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju. Olulised negatiivsed
keskkonnamõjud on asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju
pidada oluliseks.
Pärast teede ja rajatiste valmimist on vajalik teede ja rajatiste hooldamine. Hooldustöödega
tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme
nõuetele9.
Tee ja rajatiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis eeldatavasti ei too kaasa
olulist negatiivset keskkonnamõju.
2.5 ENERGIAKASUTUS
Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) tee-ehitusmasinad, hiljem kulub kütust
masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad
ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale.
2.6 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID
Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse).
Projekteeritaval teelõigul on kaks ristuvat kraavi, km 3,768 (D1400 metalltruup) ning km 4,202
(D800 plasttruup). Projektiga nähakse ette pikikraavid teest paremale, olemasolev truup D800
on kavas likvideerida (vt ka ptk 2.2).
Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest
ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust
kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist
vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast).
8 Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla. 11342 Saku-Tõdva riigitee (OR0360). Seletuskiri. 25.08.2020
9 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015
määrusega nr 92
11
Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmetel oli 2018. a antud teelõigul
liiklussagedus oli 2018. a 1493 autot ööpäevas, mis jaguneb SAPA 1426 (97%), VAAB 39
(1%) ja AR 28 autot ööpäevas (2%). Projekti seletuskirja kohaselt on projekteeritava teelõigu
prognoositav liiklussagedus (AKÖL) 2043. a 2050 autot ööpäevas ning suurim lubatud kiirus
90 km/h. Viaduktiga tõstetakse maantee ca 10 m kõrgusele ja seega müra olukord muutub.
Maanteega külgneb üks majapidamine (Suuresöödi kinnistu), mille suhtes müratase tõuseb
seoses liikluskoormuse kasvuga ning koosmõjus kavandatava Rail Balticu raudteega.
Kavandatav raudtee jääb eluhoonest ca 175 m kaugusele. Raudtee ja eluhoone vahele jääb
väike metsatukk.
Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti
täpsusastmes läbi modelleerimine10, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda
200-250 m kaugusel raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud müra leevendus-
vajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked,
muldvallid või kombineeritud lahendused). Käesoleva aruande ptk-s 3.15.2 on toodud
väljavõtted mürakaardist (Joonis 12) projekti piirkonnas, mis kajastavad olemasoleva
autoliikluse ja raudteemüra taset päevasel ja öisel ajal. Käesolev projektiala ei ole määratud
müra leevendusvajadusega alana, kuna müratasemeid ei ületata.
Kavandatav jalg- ja jalgrattatee on plaanis täies ulatuses valgustada.
Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega soojuse, kiirguse või lõhna
heidet keskkonda.
2.7 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE
Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on
taaskasutatavad.
Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide
kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab
võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Objektil üle jääva ehituseks
kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses
toodud nõuetele.
Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) tuleb eemaldada mahus, mis on vajalik
projekteeritud katendikonstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava
muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna.
Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina
müratõkkevalli ehitusel või planeerida see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele,
madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Viimase korral tuleb jälgida, et
planeeritav pinnas ei takistaks külgnevatelt aladelt tuleva pinnavee äravoolu külgkraavidesse.
Rekultiveeritavate alade vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et ala kalle oleks veeviimarite ja
kraavide suunas.
Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis.
Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Töövõtjal
10 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V-3. Mürakaardid
12
tuleb korraldada teemaalt saadava puitmaterjali ning vajadusel ka erakinnistutelt raie
tulemusena saadava puitmaterjali, mida omanik ei soovi, üleandmine utiliseerimiseks või
küttepuuks.
Muude jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on
välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja
põhjavette.
Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras,
kui ehitusmasinatest võib lekkida kütust või määrdeaineid.
Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.
2.8 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS
Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada riigi kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva
ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kavandatava Rail Balticu trassi
ületamiseks rajatakse viadukt (BR0360). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse
see vastavusse normidega.
Kahetasandiline ristumine välistab sõidukite ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti
on projekteeritava riste piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele.
Projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid
avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste
tervisele.
Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate
poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on
tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike
kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja
pinnasesse.
2.9 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI
KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD
OHUD
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi või
katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole.
Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub riigi kõrvalmaanteega nr 11342 Saku-Tõdva.
Ristumisele projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine
välistab sõidukite ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate
kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised
tagajärjed.
Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine.
13
3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI
PLANEERITAVAD TEGEVUSED
Projekteeritav riigi kõrvalmaantee lõik koos viaduktiga asuvad Saku vallas Kajamaa külas
järgmistel katastriüksustel: transpordimaa 11432 Saku-Tõdva tee (KÜ 71801:006:0101) ja
maatulundusmaad: Vana- Kivisilla (KÜ 71801:006:0031), Saha (71801:006:0361), Kõutsipõllu
(KÜ 71801:006:0277) ja Suuresöödi (KÜ 71801:006:1075). Projekteeritav teelõik külgneb kogu
ulatuses maatulundusmaadega. Teelõiku ümbritsevad peamiselt põllud ja pool-looduslikud
rohumaad (Joonis 4).
Joonis 4. Kuvatõmmis projekteeritava viadukti asukohas. Allikas: Google Maps, 2019
Olemasolevad kergliiklusteed, ristmikud ja rajatised projekteeritaval teelõigul puuduvad, on
kaks mahasõitu. Projektiga nähakse ette valgustatud kergliiklustee projekteeritava teelõigu
äärde, samuti mahasõidud/juurdepääsuteed kinnistutele (vt ptk 2.2).
Tee ehitamine on kavandatud Transpordiameti poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse
eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt.
Projekteeritaval lõigul on kaks ristuvat kraavi: km 3,768 Kivisilla peakraav (D1400 metalltruup)
ja km 4,202 asuv kraav (D800 plasttruup).
Teelõigu projekteerimisel nähakse ette Saku-Tõdva tee õgvendamine. Riste rajatiste (tee,
mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse ja
maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse transpordimaaks. Muutused maakasutuses on
vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB
raudtee trassi koridori asukoht. Projekteeritud on kaks mahasõitu olevatele kinnistutele
pääsuks, lisaks on projekteeritud kolm mahasõitu hooldus- ja juurdepääsuteedele (vt ptk 2.2).
Riste rajamisega säilivad ligipääsud majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele teedele.
Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse
vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida
tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad.
14
Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele
maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse kohaliku
omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Tegemist on
hajaasustusega (liikluskoormus minimaalne), seega ei saa mõju pidada oluliseks.
3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA
TAASTUMISVÕIME
Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses
maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid
ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende
omadustele ja taastumisvõimele puudub.
Projektiga muudetakse praegust maakasutuse sihtotstarvet. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid,
hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse ja maatulundusmaa sihtotstarve
muudetakse transpordimaaks. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega
määratakse võõrandatava maa ulatus. Tegevuse realiseerimisega kaasneb senise
maakasutuse mõningane muutus (intensiivistub mõnevõrra, peamiselt viadukti rajamisega),
kuid ei kaasne maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse takistamist.
Maakasutuse killustamine ja takistamine võib kaasneda RB raudtee rajamisega. Kavandatava
RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames.
RB põhiprojekti KMH on koostamisel.
Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb
mitteolulisele tasemele.
Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski. Oluline mõju põhjaveele
puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ehitusmasinaid.
Projekti realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule
mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega ning
riste ja viadukti rajamiseks vajalikule maale ei jää väärtuslikke kooslusi ega elupaiku.
Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi looduslike kalavarude ja ulukite kasutuses.
3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME
Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus
kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega
ja jäävad projektiala piiridesse.
Tegemist on olemasoleva maanteega ning valdavalt maatulundusmaadega. Teelõigule on
projekteeritud viadukt Rail Balticu trassi ületamiseks (BR0360) ning tee teljegeomeetriat on
parandatud ja viidud vastavusse normidega. Tee ja rajatiste ehitusaegseid mõjusid kohalikele
elanikele (eelkõige müra), pinnasele, pinna- ja põhjaveele (reostusoht) on võimalik vältida või
minimeerida järgides meetmeid ebasoodsa mõju ära hoidmiseks (vt ptk 3.15 ja 4.2).
Projekti elluviimisega ei halvene keskkonna vastupanuvõime. Ei ole teada mõjusid, mis
põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Kavandatava RB raudtee rajamisega
seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH
aruanne on koostamisel.
15
3.4 PINNAVORMID JA PINNAS
Projektiala paikneb Harju lavamaal, kus maapind on valdavalt tasane. Maapinna absoluut-
kõrgused jäävad vahemikku 40-43 m. Mulla paksus projekteeritavas piirkonnas on 0,05-0,85
m. Kruuspinnased esinevad mullakihi all ja teepeenras maapinnal. Viimasel juhul on materjal
kruusasem (saGr), paksusega 1,15-1,4 m. Mulla all on pinnas liivasem (grSa). Liivpinnased
lasusid pooltes uuritud puuraukudes mullakihi all. Valdavalt esineb keskliiv (MSa), kohati ka
peen- (FSa) ja jämeliiva (CSa). Pinnas on kohev. Projekteeritava raudtee ja maantee
ristumiskoha ümbruses moodustab loodusliku aluspinnase moreen. Moreen on liivane ja
valdavalt poolkõva kuni kõva konsistentsiga. Kruusa sisaldus on vahemikus 10-30%. Ühes
uuringupunktis esines moreeni peal ka 0,65 m paksune savika pinnase kiht (B-clSi). Välitööde
ajal ilmus veetase projekteeritava raudtee ja maantee ristumiskoha ümbruses maapinnast 0,2-
1,8 m sügavusel. Kõrgem veetase esines maanteest lõunapool paikneval põllul. Kuna moreen
on savikas pinnas, siis selle kihipindadele koguneb sademeterohketel perioodidel ajutine
ülavesi, mis madalamates kohtades võib tõusta maapinnale.11
Projektiala piirkonnas esinevad järgmised mullatüübid: gleistunud rähkmuld (Kg), leostunud
gleimuld (Go), leetjas gleimuld (GI), gleistnud leostunud muld (Kog) ja rähkmuld (K)(Joonis 5).
Joonis 5. Mullastik projekteeritava teelõigu piirkonnas. Allikas: Maa-amet, 2020
Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kõlblik kasvumuld tuleb
ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa
haljastamisel.
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse.
11 RAIL BALTIC. TALLINN-RAPLA, EE-DS2-DPS2. Põhiprojekti. Geotehniline pinnaseuuring. OÜ Reaalprojekt.
Töö nr GL19078-II. Tallinn, 2020
16
3.5 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD
Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.
Projektialale lähim Natura 2000 ala on Kurtna-Vilivere loodusala (EE0020318), mis asub
projektialast ca 5,7 km kaugusel lõunas. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõjusid, mis
võiks ulatuda sellisele kaugusele. Seega igasugused mõjud Kurtna-Vilivere loodusalale ja selle
kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad. Kauguselt järgmine
Natura ala on Rahaaugu loodusala (EE0020319),12 mis jääb projektialast 8,4 km kaugusele,
väljapoole igasuguste võimalike mõjude tsooni. Seega kavandataval tegevusel mõju Natura
2000 võrgustiku aladele puudub.
3.6 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Keskkonnaregistri13 andmetel ei asu projektialal ega selle läheduses kaitstavaid alasid ega
kaitsealuste liikide elupaiku, leiu- ega kasvukohti. Projektiala piirkonnas paiknev lähim kaitstav
objekt on I kaitsekategooria loomaliigi kaitseks moodustatud Tõdva väike-konnakotka
püsielupaik, mis asub 920 m kaugusel. Kaitstavale linnuliigile riste ja viadukti ehitusega ja
kasutusega seoses häiringuid ei avaldu. Kaitstavaid taimeliike, samuti seene- ja samblikuliike
pole piirkonnas registreeritud. Seega kavandataval tegevusel puudub mõju kaitstavatele
loodusobjektidele.
3.7 PÕHJAVESI JA PINNAVESI
Projektiala piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (Joonis 6). Projekti raames teostatud
geotehniliste uuringute käigus selgus, et põhjavee tase asub 0,85-2,35 m sügavusel
maapinnast, absoluutkõrgusel 38,95-40,50 m. Uuringute aruandes14 rõhutati, et sademete-
rohketel perioodidel võib põhjavesi tõusta maapinnani.
Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside
rajamisel15 (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada
tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2).
Projekteeritav tee ristub Kivisilla peakraaviga (Kivisilla soon) (VEE1095200), mille kalda
veekaitsevöönd 10 m (Joonis 7). Veekogu kuulub Tõdva-Hageri mnt truubist kuni suubumiseni
Vääna jõkke riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu16. Veekogu valgala on
10,2 km2.
Keskkonnaregistri andmetel asub lähim puurkaev projektialast ca 215 m kaugusel lõunas
(PRK0024316) Kivisilla kinnistul. Puurkaev asub projektialast piisavas kauguses ning
tegevusega ei mõjutata puurkaevu seisundit.
Riste läheduses on veel üks hoonestatud kinnistu (Suuresöödi, KÜ 71801:006:1075).
12 Maa-amet, 2020
13 Keskkonnaregister 16.11.2020
14 Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla maakond. Tee viadukt BR0360 – Geotehnilise projekteerimise aruanne.
18.09.2020
15 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine
16 Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274
17
Keskkonnaregistri andmetel ei asu majapidamise juures puurkaevu, seega võib eeldada, et
seal on salvkaev (või registreerimata puurkaev).
RB raudtee projekteerimisel ja KMH läbiviimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad
puur- ja salvkaevud ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende
veekvaliteedile ja -tasemele.
Joonis 6. Põhjavee kaitstus projekti ala asukohas. Allikas: Maa-amet, 2020
Joonis 7. Kivisilla peakraavi ristumine Saku-Tõdva kõrvalmaanteega. Allikas: Maa-amet,
2020
18
Projektalale jäävad järgmised maaparandussüsteemid (Joonis 8): Kivisilla peakraav ja Saku
Soo. Maaparandussüsteemide kohta koostatakse eraldi projekt, mis käesoleva aruande
koostamise hetkeks ei ole veel valminud.
Joonis 8. Projektialaga piirnevad maaparandussüsteemid. Allikas: Maa-amet, 2020
AS Maves on hinnanud17, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb
sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb
analüüsida alates 15 000 autot ööpäevas. Teeregistri andmetel oli käsitletava riigimaantee
liiklussagedus 2018. a 1493 autot ööpäevas. Seega on liiklussagedus oluliselt väiksem kui
15 000 autot ööpäevas ning puudub vajadus sademevee käitlemiseks.
Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida
tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist ning maaparandus-
süsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Tagada tuleb olemasolevate
maaparandussüsteemide edasine toimimine.
Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse
korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski.
Ehitustöödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekogu
veekaitsevööndis.
3.8 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD
Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse
mõju neile puudub.
17 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis
19
3.9 METSAD JA KÕRGHALJASTUS
Suurem osa projektialast jääb põllumajandusmaale, kus levivad põllumaad ja pool-looduslikud
rohumaad. Rohumaad on osaliselt hooldamata ja võsastumas pajude ja hall-lepaga (Joonis
9).
Joonis 9. Projektiala maastik Maa-ameti kaldaerofotol, pildistamise aeg 18.09.2020.
Vaade lõunast.
Alale spontaanselt kasvanud puudel ja põõsastel ei ole olulist looduslikku ega haljastuslikku
väärtust. Maanteest põhjas projektiala kirdeosas paikneb metsaala, mille servast on vaja
raadata kuni ca 20 m laiune ala. Tegemist on küpse salumetsaga, kus puurindes domineerib
kuusk, millele lisandub kask. Metsa on raietega oluliselt harvendatud ning selle järel on
kujunenud väga tihe põõsarinne ning teine rinne halli lepa näol. Tegu on tugevalt majandatud
metsaga, mille looduslik väärtus on madal.
3.10 ROHELINE VÕRGUSTIK
Projektiala paikneb mosaiikmaastikus, kus iseloomulikumateks ulukiliikideks on metskits,
rebane, kährik ja halljänes. Piirkonnas võib esineda ka metssiga. Suurkiskjatele (karu, hunt,
ilves) piirkonnas püsivaid elupaiku ei leidu, kuid need liigid võivad piirkonda siiski läbida.
Loomaõnnetusi teelõigul registreeritud ei ole.
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ja koostatava Saku valla üldplaneeringu alusel läbib
projektiala rohekoridori, sh kavandatav viadukt jääb rohekoridori lääneserva (Joonis 10).
Rohevõrgustiku sidususe ja toimimise tagamiseks on projektiga kavandatud maantee viadukti
alla raudteest kummalegi poole vähemalt 5x5 m laiused läbipääsud loomade liikumiseks.
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine,
välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja Keskkonnaameti loa alusel. LKS
§ 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal. Raietöid ning pinnasekoorimist projektialal tuleb teostada väljaspool
lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. LKS § 55 lõike
20
6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade
kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.
Kavandatav viadukt
Joonis 10. Rohekoridor vastavalt Saku valla koostatavale üldplaneeringule18
3.11 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD
Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu projektialal ega selle vahetus
läheduses kultuurimälestisi. Samuti ei asu pärandkultuuri kaardirakendusele kohaselt
piirkonnas pärandkultuuri objekte. Saku valla üldplaneeringu19 kohaselt ei asu projektialal ja
selle vahetus läheduses ka miljööväärtuslikke alasid. Samuti puuduvad projektipiirkonnas
teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad.
RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga20 ei leitud
projektiala piirkonnas täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte.
Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest21, millest lähtuvalt tuleb
tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,
veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht
tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.
Eeltoodut arvestades võib järeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta kultuurimälestisi,
pärandkultuuri objekte ning miljöö- või arheoloogilise väärtusega alasid.
18 https://www.sakuvald.ee/et/saku-valla-uus-uldplaneering (seisuga 16.11.2020)
19 Kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6
20 Lang, V. 2013. Tartu. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I etapp
21 Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13)
21
3.12 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonise “Ruumilised väärtused“22 alusel ei asu projektiala
väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad.
Saku valla koostatava üldplaneeringuga määratakse avatud loodusmaastikud mh Kajamaa,
Tõdva ja Lokuti küla aladel (Joonis 11).
Joonis 11. Avatud loodusmaastikud Kajama, Tõdva ja Lokuti küla aladel
Avatud loodusmaastiku määramise eesmärk on piirkonnale omase reljeefi, maastikumustri
ning avatud vaadete säilitamine. Avatud loodusmaastiku aladel on lubatud rajada
väikeelamuid koos abihoonetega vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.2 sätestatud
tingimustele. Hoonestuse kavandamisel on kohustus säilitada loodusmaastikule avanev vaade
hoonete ja rajatiste nö maastikku peitmise võtte abil, kasutades selleks looduslikke võimalusi
(looduslikud pinnavormid, hoonestust varjavad metsatukad, rajatav kõrghaljastus vms).
Koostatava Saku üldplaneeringu joonisel on riigi kõrvalmaantee Saku-Tõdva koos
trassikoridoriga määratavast loodusmaastikust välja arvatud. Siiski arvestades, et kavandatav
22 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering
22
viadukt on ca 10 m kõrgusel ning koosmõjus RB trassiga muudab see piirkonna maastikupilti
siiski märkimisväärselt.
3.13 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA
Projekteeritav teelõik külgneb maatulundusmaadega, millest osa on Saku valla koostatava
üldplaneeringu alusel määratud väärtuslikuks põllumajandusmaaks (vt Joonis 10).
Üldplaneeringu koostamisel ja väärtusliku põllumajandusmaa määramisel võeti aluseks Harju
maakonnaplaneering 2030+. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt käsitletakse
üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaana maatulundusmaa sihtotstarbega
põllumajandusmaa (haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvik) massiivi hajaasustuses, mille
suurus on kaks hektarit või rohkem ning mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või
suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Väärtusliku
põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada
nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks
tegevuseks.
Kuna projekteeritav teelõik, mis külgneb põllumaaga, kulgeb olemasoleval trassil, siis
kavandatav tegevus väärtuslikku põllumajandusmaad oluliselt ei mõjuta.
3.14 ASUSTUS
Riigi kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva projekteeritav teelõik ja viadukt asuvad Kajamaa
külas Saku vallas. Kajamaa külas elas 01.11.2020 seisuga 65 inimest23. Projektialal on
tegemist hajaasustusega ning maatulundusmaadega. Teelõigu ümberehitamine ei piira
maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele
keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada
ülesõidud, mistõttu käesoleva töö objektiks ongi tee nr 11342 Saku-Tõdva rajatav ülepääs
sõidukitele ja kergliiklejatele.
Lähim majapidamine asub Suuresöödi kinnistul (sihtotstarve: maatulundusmaa), mis külgneb
projekteeritava teelõiguga.
Kavandatava RB raudtee ja teelõigu ümberehitamisega suureneb tee-ehituse ajal piirkonnas
liikluskoormus. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on analüüsitud ptk-s 3.15.
Käesoleva töö objektiks olevate riste ja viadukti ehitamine ei too kaasa selliseid mõjusid, mis
põhjustaksid muudatusi asustuses.
3.15 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA,
VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET
Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra,
vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed
muutused maastikus. Ehitatav riste ja viadukt võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada
ohutult raudtee, tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimise ja sidususe.
23 https://www.sakuvald.ee/rahvastik
23
Teeregistri andmetel ei ole projekteeritaval teelõigul liiklusõnnetusi registreeritud. Projektiga
nähakse ette valgustatud kergliiklustee rajamine, mis muudab kohalikele jalgsi ja jalgrattaga
liiklemise ohutumaks.
3.15.1 VISUAALSED MÕJUD
Kavandatava RB raudtee ja riigi kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva ristumisele rajatakse
viadukt. Tee ümberehitamise ja riste rajamise tulemusena muutuvad pöördumatult piirkonna
maastikupilt ja vaated, kuna olemasoleva tasapinnalise tee asemele rajatakse raudtee ülesõit.
Olulisemat visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee ja ristele rajatav viadukt. Sellised
visuaalsed muutused on märkimisväärsed, kuid vältimatud. Raudtee rajamise mõjusid on
hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel.
Viadukti ja müratõkke ehitus lähimatel kinnistutel päikese valguse olukorda ei häiri vastavalt
kehtivatele standarditele.
Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad
meetmed on põhiprojektis ette nähtud.
3.15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON
Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra
reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel
kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM-i määrus nr 71)
lisa 1, mis jõustus 01.02.2017.
Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena
ajavahemikul 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00-19.00. Müra
normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks
normidekohast taset.
Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset
põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei
ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud
sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata
vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne
ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas
rammimine on kahjustanud hoonet.
Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu.
Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada
oluliseks.
Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri kohaselt oli aastal 2018 liiklus-
sagedus Saku-Tõdva riigi kõrvalmaanteel 1493 autot ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal
24
2043 on 1774 autot ööpäevas. Suures osas on seega tegemist valdavalt juba olemasolevate
mõjudega (müra, vibratsiooni ja õhu kvaliteet).
Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti
täpsusastmes läbi modelleerimine24, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda
200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel määrati müra leevendus-
vajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked,
muldvallid või kombineeritud lahendused).
RB põhiprojekti raames on teostamisel täpsustav mürauuring. Mürauuringu kohane müratõkke
esialgne asukoht Saku-Tõdva teelõigul on näidatud alljärgneval joonisel (Joonis 12).
Müraseina täpne asukoht ja parameetrid selguvad projekteerimise käigus.
Müratõkke asukoht
Joonis 12. Müraseina esialgne asukoht projekteeritaval Saku-Tõdva teelõigul
Ehitusaegse müra vähendamiseks tuleb ehitustööde tegemisel kasutada tehniliselt korras
olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Tegemist on riigi
kõrvalmaantee ja kavandatava RB raudtee ristega, kus sõidukite ja rongide poolt põhjustatavat
kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud ning leevendusmeetmed
väljapakutud (ettepanek müraseina rajamiseks).
24 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V-3. Mürakaardid
25
3.15.3 VEE KVALITEET
Projektialale lähim puurkaev (PRK0024316) asub projektialast ca 215 m kaugusel lõunas
Kivisilla kinnistul, ehk piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevu seisundit.
Projektiala piirkonnas asub hoonestatud Suuresöödi kinnistu, kuid keskkonnaregistris
puuduvad andmed kinnistul asuva kaevu kohta.
RB raudtee projekteerimisel ja KMH läbiviimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad
registreeritud puur- ja salvkaevud ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju
nende veekvaliteedile ja -tasemele.
Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kuid riste rajamisega ei ole ette näha
tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht võib
kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega, seega tuleb kindlasti
rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Saasteainete
põhjavette jõudmise oht esineb ka hilisemas tee lõigu kasutamise etapis vaid
avariiolukordades. Avariiolukordade esinemise tõenäosus tuleb viia miinimumini, kasutades
töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest.
Kavandatava Rail Baltic raudtee võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile hinnatakse
raudtee põhiprojekti KMH raames.
Riste ja viadukti ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat,
mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel
tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres
(veekaitsevööndis). Jäätmete töötlemine ja ladustamine Kivisilla peakraavi piiranguvööndis on
looduskaitseseaduse kohaselt keelatud. Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks
(ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile.
3.15.4 VÄLISÕHU KVALITEET
Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu
saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja
kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuded ning nõuded varustusele“.
Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või
kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või
õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja
õigusaktidele vastava tehnika valikuga.
26
4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste ja viadukti
projektide elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid.
Projektialal on tegemist peamiselt olemasoleva riigi kõrvalmaanteega. Riste rajamisega
muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa
(kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordi-
maaks. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks
projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.
Pärast riste ja viadukti valmimist jätkub maantee kasutamine sarnaselt olemasolevale
olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee.
Projektiala asub rohekoridoris ning projekteeritav teelõik läbib rohekoridori olemasoleva tee
kohal, kuid asendatakse kõrge mulde ja maantee viaduktiga. Rohevõrgustiku sidusus maantee
suhtes tagatakse viadukti alla jäetavate loomapääsudega. Samuti on loomadel võimalus
liikuda ida ja lääne poolt ümber viadukti ja ületada maanteed. Rohekoridori üldine sidusus
antud paigas katkestatakse RB tarastatud koridoriga, sõltumata maanteeviadukti lahendusest.
Rohevõrgustiku üldine sidusus laiemas piirkonnas tagatakse põhja ja lõunasse jäävate
ökoduktide abil. Riste ja viaduktiga (käsitledes neid raudtee mõjust eraldiseisvalt) seoses
olulised negatiivsed mõjud rohevõrgustikule puuduvad.
Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Projektialal ja selle vahetus
läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte ega väärtuslikke
maastikke, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Samuti ei ole projektiala piirkonnas
kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte ega miljööväärtuslikke alasid. Ei ole teada
kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele
kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju eeltoodud väärtustele.
RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Need muutused
on vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu koostamise raames, kui
määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Harju maakonnas.
Maantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba
olemasolevad mõjud, mis suurenevad nii ehitusperioodil kui koosmõjus RB raudtee
rajamisega. Mõjusid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2).
Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset
põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei
ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete
kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem
(võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.
Teelõigu ümberehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade
kasutamist. Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st,
mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud (viidud läbi KMH või KMH
eelhinnang). Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi mõjusid.
Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika
hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks
(vt ptk 4.2).
27
Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt ptk 3.7Tõrge! Ei leia
viiteallikat.). Projekteeritud on uued külgkraavid, mis tagavad süsteemide toimimine.
Olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui riste ehitamisel järgitakse
veekaitselisi meetmeid (vt ptk 4.2Tõrge! Ei leia viiteallikat.).
Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – rajatakse ülesõit riigi kõrvalmaantee
nr 11342 Saku-Tõdva ja kavandatava RB raudtee ristumiskohale ning parandatakse maantee
teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega.
4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI
MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA
Riigi kõrvalmaantee nr 11432 Saku-Tõdva põhiprojektiga on seotud järgmised projektid:
• 11342 Saku-Tõdva tee viadukti projekt (Road overpass BR0360);
• Raudtee projekt (Railway);
• Maaparanduse projekt (Land Amelioration (drainage)).
Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille
mõjusid hinnatakse põhiprojekti KMH raames.
4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED
Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb tee ja rajatiste ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi
ning leevendusmeetmeid:
1. Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidususe ja toimimise tagamiseks on
projektiga kavandatud maantee viadukti alla raudteest kummalegi poole vähemalt 5x5 m
laiused läbipääsud loomade liikumiseks. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus
mahus.
2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud
looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või
pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja
Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult
esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
Raietöid ja pinnasekoorimist projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsus-
perioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini.
3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud
LKS § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul.
4. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille kohaselt tuleb
tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,
veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.
Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.
5. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside
rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada
tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 6, 7, 8, 9 ja 16).
28
6. Jäätmete töötlemine ja ladustamine Kivisilla peakraavi piiranguvööndis on
looduskaitseseaduse kohaselt keelatud.
7. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb,
et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii
vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.
8. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb
järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida,
et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres
(veekaitsevööndis). Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide edasine
toimimine. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi
paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.
9. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.
Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt
lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt
eemaldada.
10. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja
vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada
normidekohast taset25,26,27. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud
nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.
11. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist
vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et
vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni
tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne
ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada,
kas rammimine on kahjustanud hoonet.
12. Maantee kasutamise ja RB raudtee rajamisega kasvab piirkonnas müratase. Mürataseme
vähendamiseks on tehtud ettepanek müraseina rajamiseks.
13. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011
määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.
14. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või
kasutada niisutamist.
15. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).
Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut
kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.
25 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid (RT I, 08.02.2017, 4)
26 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL
2002, 62, 931)
27 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I,
27.05.2020, 2)
29
16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete
ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse
sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Raiejäätmed ja kännud tuleb
taaskasutada kohapeal varjete rajamiseks väiksematele loomadele.
17. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.
Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade
kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab
muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam.
5. Kokkuvõte ja järeldused
Projekti eesmärk on lahendada riigi kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva ristumine
kavandatava Rail Balticu (RB) raudteetrassiga. Riste rajamine on otseselt seotud RB raudtee
rajamisega, millega seotud keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH
raames ning hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames.
Keskkonnamõju seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:
• Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit (viadukt)
üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab auto ja rongi kokkupõrked.
Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele, mis hoiab ära
võimalikud õnnetused.
• Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Projekti elluviimisega
võõrandatakse teealune maa. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate
maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad)
võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks.
Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks
projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva
teedevõrguga. Pärast riste valmimist jätkub maantee kasutamine sarnaselt
olemasolevale olukorrale.
• Kasutusaegne mõju on eelkõige seotud visuaalsete muutustega ja müraga.
Prognoositud liiklussageduse kasv (2018. a 1493 autot ööpäevas, prognoositav liiklus-
sagedus 2043. a on 1774 autot ööpäevas) ei ole seotud riste rajamisega ja toimub
sellest sõltumatult. Koosmõjus RB raudteega suureneb piirkonna müratase ning
leevendava meetmena on tehtud ettepanek müraseina rajamiseks kaitsmaks
Suuresöödi kinnistut ülenormatiivse müra eest. Ehitusaegse müra, vibratsiooni ja
õhusaaste vähendamiseks on toodud meetmed ptk-s 4.2.
• Projekti realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule
mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega
ning riste ja viadukti rajamiseks vajalikule maale ei jää väärtuslikke kooslusi ega
elupaiku.
• Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidususe ja toimimise tagamiseks on
kavas jätta maantee viadukti alla raudteest kummalegi poole vähemalt 5x5 m laiused
läbipääsud loomade liikumiseks. Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju
30
rohevõrgustiku toimimisele ega vääriselupaikade säilimisele. Raietööd peavad
toimuma minimaalses vajalikus mahus.
• Vältida loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2.
• Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke
objekte, ega väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte ega
miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus mõjutaks.
• RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad märkimisväärsed visuaalsed muutused
maastikus on vältimatud. Maantee kõrgus viadukti osas on tõstetud ca 10 m kõrgusele,
millega maastikupilti muudetakse pöördumatult. Visuaalseid mõjusid hinnati RB Harju
maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori
asukoht.
• Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada
ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2).
Kokkuvõtteks
Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas
eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist mõju keskkonnale, inimese
tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust,
sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on
lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil.
Käesolev eelhinnang on otsustajatele töövahendiks KMH algatamise osas seisukoha
kujundamiseks. Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava
otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult
omavalitsuselt (Saku Vallavalitsus), Keskkonnaametilt ja Põllumajandusametilt.
31
Kasutatud kirjandus
Kirjandus- ja internetiallikad
1. Harjumaa arengustrateegia 2035+
2. Harju maakonnaplaneering 2030+
3. Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. 2017
4. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“
5. Keskkonnaregister, 2020
6. Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend
https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf
7. Lang, V. 2013. Tartu. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi
valikul. I etapp
8. Maa-amet, 2020
9. Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis
10. Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla. 11342 Saku-Tõdva riigitee (OR0360). Seletuskiri.
25.08.2020
11. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017
12. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes
hindamine
13. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V-3. Mürakaardid
14. RAIL BALTIC. TALLINN-RAPLA, EE-DS2-DPS2. Põhiprojekti. Geotehniline pinnaseuuring.
OÜ Reaalprojekt. Töö nr GL19078-II. Tallinn, 2020
15. Saku valla arengukava 2035+ https://www.riigiteataja.ee/akt/429102019024
16. Saku valla koduleht https://www.sakuvald.ee/rahvastik
17. Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
https://www.sakuvald.ee/uldplaneering
Seadused ja määrused
1. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52)
2. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (RT I, 27.05.2020, 2)
3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 2005, 15, 87)
4. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)
5. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1)
6. Majandus- ja kommunikatsiooni ministri 13.06.2011 määrus nr 42 “Mootorsõiduki ja selle
haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (RT I, 16.06.2011, 8)
32
7. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“ (RT I,
02.11.2018, 3)
8. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13)
9. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4)
10. Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 62, 931)
11. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (RT I,
22.09.2020, 3)
33
KORRALDUS
23.03.2023 nr 1.1-3/23/216
Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee
11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu
ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 16.02.2023 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee
11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks
ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-
4,950 paikneb riigi kinnisasjal (katastritunnus 71901:001:0553; 71901:001:0529;
71901:001:0586; 71901:001:0499; 71901:001:0520; 71901:001:0542; 71901:001:0550;
71901:001:0549; 71901:001:0551; 71901:001:0552; 71901:001:0544; 71901:001:0549;
71901:001:0525; 71901:001:0501; 71901:001:0566; 71901:001:0581; 71901:001:0583;
71901:001:0512; 71901:001:0513) Harju maakonnas Saku vallas Kajamaa külas.
Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2023–2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering,
Architecture S.A.U tööle nr RBDTDEEDS2DPS2 „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA
11342 SAKU-TÕDVA RIIGITEE (OR0360)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on
kuni 08.08.2023 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/VZN91PoObpDVuJI.
Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11342
Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamine ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab
olemasoleva riigitee ümberehitamist uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh
vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta
liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
2
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.
Projektiga nähakse ette riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamine
ja viadukti ehitus üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu
ümberehitamise ja viadukti ehituse projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja
kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju
hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017
määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse
võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,
sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,
Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Saku Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,
3
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu
ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11342 SAKU-TÕDVA
RIIGITEE (OR0360) ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate
tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud
kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu
ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva (OR0360) km 3,707-4,950 asuva lõigu
ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. DPS2 KANGRU-RAPLA MAAKOND 11342 SAKU-TÕDVA RIIGI
KÕRVALMAANTEE (OR0360) JA VIADUKT (BR0360) keskkonnamõju eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
juhataja
projekteerimise üksus
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine Rail Balticut
ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva
km 3,707-4,950 asuva lõigu
ümberehitamiseks ja viadukti
ehitamiseks ning keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/23/216
Tee ehitusloa andmise kuupäev 23.03.2023
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Mart Michelis
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku-Tõdva (OR0360) km 3,707 4,950 asuva lõigu
ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
2. Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidususe ja toimimise tagamiseks on
projektiga kavandatud maantee viadukti alla raudteest kummalegi poole vähemalt 5x5 m
laiused läbipääsud loomade liikumiseks. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus
mahus.
3. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud
looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või
pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja
Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult
esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
Raietöid ja pinnasekoorimist projektialal tuleb teostada väljaspool lindude
pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprill kuni 31. juulini.
4. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud
LKS § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul.
5. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille kohaselt tuleb
1
tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,
veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht
tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.
6. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside
rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada
tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 7, 8, 9, 10 ja 17).
7. Jäätmete töötlemine ja ladustamine Kivisilla peakraavi piiranguvööndis on
looduskaitseseaduse kohaselt keelatud.
8. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et
ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse
pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.
9. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb
järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida,
et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres
(veekaitsevööndis). Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide edasine
toimimine. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi
paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.
10. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida
tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt
veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
11. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja
vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada
normidekohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest
tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.
12. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist
vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et
vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni
tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne
ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas
rammimine on kahjustanud hoonet.
13. Maantee kasutamise ja RB raudtee rajamisega kasvab piirkonnas müratase. Mürataseme
vähendamiseks on tehtud ettepanek müraseina rajamiseks.
14. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011
määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.
15. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või
kasutada niisutamist.
16. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).
Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut
kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.
17. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete
ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse
sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Raiejäätmed ja kännud tuleb taaskasutada
kohapeal varjete rajamiseks väiksematele loomadele.
18. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.
Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade
kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab
muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam.
19. Tagada projekti maa-alaga piirnevate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine
(maaparandusseadus § 47 ja § 48).
20. Viia „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11342 SAKU-TÕDVA RIIGITEE
2
(OR0360)“ (töö nr RBDTDEEDS2DPS2) Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva
km 3,707-4,950 kooskõlla kehtivate katatastriüksuste numeratsiooniga.
21. Täpsustada joonisel juurdepääsu OR036004 ja OR0360002 pikettide Pk 0+25 kuni Pk
0+75 vahelisel alal likvideeritavate dreenide asukohta.
22. Parandada joonistel katastriüksuste numeratsioon ( muutunud).
23. Teatada 3 tööpäeva enne tööde alustamist PTA-le (e-post:
[email protected]) tööde
alustamise aeg, töö teostaja ja tööde teostaja kontaktisik.
24. Maaparandussüsteemi mõjutavad muudatused ehitusprojektis kooskõlastada PTA-ga.
25. Tagada ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide nõuetekohane
rekonstrueerimine (maaeluministri määrus nr 38, vastu võetud 28.03.2019
„Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõude“).
26. Tagada ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud
ehitustööde dokumenteerimine (maaeluministri määrus nr 13.12.2018 nr 72, vastu võetud
13.12.2018 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning
ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded).
27. Peale maaparandussüsteemide rekonstrueerimist esitada PTA-le :
a. Maaparandussüsteemide kasutusloa taotlused maaparandusehitiste lõikes
b. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud ehitustööde dokumentatsioon
c. Rekonstrueeritud maaparandussüsteemide teostusjoonised (pdf ja MapInfo-sse
konventeeritavates failides).
28. Häiringute leevendamiseks teavitada lähedal asuvaid inimesi müra- ja
vibratsioonirikaste tööde teostamisest.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering,
Architecture S.A.U.
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA
11342 SAKU-TÕDVA RIIGITEE
(teeprojekt OR0360)
2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
nr osas
1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 16.02.2023 kirja nr Otsus:
Järelevalve Amet 8-1/21-024/3851-1 "Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva 1) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
8-1/21-024/3851-4 lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH kooskõlastatuks.
algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine", millega soovisite TTJA seiskohta riigitee SakuTõdva km 3,707-
4,950 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti rajamise ehitusloa ning KMH
algatamata jätmise eelnõule.
Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee
11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamine ja viadukti ehitus. Projekt
sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitamist uues asukohas, tee katendi ning muldkeha
ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti
ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel.
TTJAl puuduvad ettepanekud Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km
3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti rajamise ehitusloa eelnõu ja KMH
algatamata jätmise osas.
2 Põllumajandus- ja Toiduamet Esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi ka PTA) 16.02,2023 kirjaga nr 8-1/21-024/3851-1 Põhjendus:
8-1/21-024/3851-6 (registreeritud PTA dokumendihaldussüsteemis nr 6.2-1/1652) Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju 1) P1-6 ja P8-9: Kooskõlastuse tingimused lisatakse
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse ehitusloa kõrvaltingimustesse töövõtjale täitmiseks.
avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. 2) P7: maaparandussüsteemide nõuetekohane
rekonstrueerimine nähakse ette ainult projektala
Ehitusloa eelnõu ja KMH eelhindamise menetluse objektiks on Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva ulatuses.
km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamine ja viadukti ehitamine. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2023–2024
vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRURAPLA 11342 SAKU-TÕDVA RIIGITEE (OR0360)“ Otsus:
(töö nr RBDTDEEDS2DPS2). 1) Ehitusloa kõrvaltingimusi täiendatakse vastavalt
kooskõlastuse tingimustele.
Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva 2) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamine ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee kooskõlastatuks.
ümberehitamist uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,
liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu
raudtee trassi ületamisel.
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707- 4,950 paikneb
riigi kinnisasjal (katastritunnus 71901:001:0498; 71901:001:0500; 71901:001:0513; 71901:001:0519;
71901:001:0527; 71901:001:0528; 71901:001:0543; 71901:001:0549; 71901:001:0567; 71901:001:0582;
71901:001:0584; 71901:001:0585 Harju maakonnas Saku vallas Kajamaa külas. Projektiala on osaliselt seotud
maaparandussüsteemidega (maaparandussüsteemi kood/ ehitise kood) 4109520020110/001 Saku soo,
4109520020140/001 Saku soo, 4109520020000/001 Kivisilla peakraav, 4109520020170/001 Saku soo,
4109450020030/001 Saku soo, 4109520020070/001 Saku Otsuse nr 6.2-2/10354 Leht 2 (4) soo,
4109520020150/001 Saku soo, 4109450020050/001 Saku soo, 4109520020190/001 Saku soo ja
4109520020210/001 Saku soo.
Seisukoha saamiseks olete lisanud järgnevad dokumendid, mis on PTA poolt läbi vaadatud:
1
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 2
1. Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva (OR0360) km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja
viadukti ehitamiseks tee ehitusluba (eelnõu);
2. Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva (OR0360) km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja
viadukti ehitamiseks ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korraldus (eelnõu), mis sisaldab ka
põhiprojekti „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRURAPLA 11342 SAKU-TÕDVA RIIGITEE (OR0360)“ (töö nr
RBDTDEEDS2DPS2);
3. DPS2 KANGRU-RAPLA MAAKOND 11342 SAKU-TÕDVA RIIGI KÕRVALMAANTEE (OR0360) JA
VIADUKT (BR0360) keskkonnamõju eelhinnang.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamise ja
viadukti ehituse projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise
keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Eelhinnangus
koostamisel lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju
tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
Tee maa-ala ümber paiknevad maaparandussüsteemi elemendid (DPS2-EH09), millel töid teostatakse, on
maaparanduse osa ning täpsemad andmed, mahud ja tööde kirjeldused on toodud põhiprojektis „DPS2 Kangru-
Rapla maakond. RW0700. Raudteelõik Saku-lõigu lõpuni (8+650 - 19+191) Maaparandussüsteemid“.
Kuna Rail Baltica raudtee ja sellega seotud rajatiste ehitamisel tuleb tagada olemasolevate
maaparandussüsteemide edaspidine toimimine, siis on selle tarvis koostatud maaparanduse projekt (DPS2
Kangru-Rapla maakond RW0700. Raudtee lõik Saku-DPS2 lõpuni 8+650-19+191), kus on toodud
maaparandussüsteemide rekonstrueerimise tehnilised lahendused.
Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva
lõigu ümberehitamine ja viadukti ehitusega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmisega ning Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva (OR0360) km 3,707-4,950 asuva lõigu
ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusloa eelnõuga kooskõlastuses toodud tingimustega.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest,
esitades vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.
2
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 2
Kooskõlastuse tingimused
1. Tagada projekti maa-alaga piirnevate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine
(maaparandusseadus § 47 ja § 48).
2. Viia „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11342 SAKU-TÕDVA RIIGITEE (OR0360)“ (töö nr
RBDTDEEDS2DPS2) Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 kooskõlla
kehtivate katatastriüksuste numeratsiooniga.
3. Täpsustada joonisel juurdepääsu OR036004 ja OR0360002 pikettide Pk 0+25 kuni Pk 0+75 vahelisel alal
likvideeritavate dreenide asukohta.
3
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 2
4. Parandada joonistel katastriüksuste numeratsioon ( muutunud).
5. Teatada 3 tööpäeva enne tööde alustamist PTA-le (e-post:
[email protected]) tööde alustamise aeg, töö
teostaja ja tööde teostaja kontaktisik.
6. Maaparandussüsteemi mõjutavad muudatused ehitusprojektis kooskõlastada PTA-ga.
7. Tagada ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide nõuetekohane rekonstrueerimine
(maaeluministri määrus nr 38, vastu võetud 28.03.2019 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad
nõude“).
8. Tagada ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud ehitustööde
dokumenteerimine (maaeluministri määrus nr 13.12.2018 nr 72, vastu võetud 13.12.2018 „Ehitamise
dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja
üleandmise nõuded).
9. Peale maaparandussüsteemide rekonstrueerimist esitada PTA-le :
a. Maaparandussüsteemide kasutusloa taotlused maaparandusehitiste lõikes
b. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud ehitustööde dokumentatsioon
c. Rekonstrueeritud maaparandussüsteemide teostusjoonised (pdf ja MapInfo-sse konventeeritavates failides)
3 Majandus- ja - Otsus:
Kommunikatsiooniministeerium Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr
1 Saku Vallavalitsus Esitasite Saku Vallavalitsusele Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707- Põhjendus:
8-1/21-024/3851-9 4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusprojekti, ehitusloa eelnõu, 1) Viidete toimimised kontrollitakse üle ning parandatakse
KMH eelhinnangu ning ehitusloa ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõud. ära.
Projekteeritav teelõik asub Harju maakonnas Saku vallas Kajamaa külas. Projekteeritava
lõigu asukohas hakkab kõrvalmaantee ristuma kavandatava Rail Balticu trassiga. Otsus:
Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt. Samuti parandatakse tee 1) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt
teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2023– kooskõlastatuks.
2024.
Eelnevaga seoses soovite keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 11 lg 2² ning ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel seisukohta/kooskõlastust.
Oleme esitatud materjalidega tutvunud ja nõustume esitatud eelnõudega.
Juhime siiski tähelepanu, et KMH eelhinnangu punktis 2.6 olevad viited ei tööta ning
annavad veateate.
2 Terviseamet Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja Põhjendus:
8-1/21-024/3851-5 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel seisukoha saamiseks Rail Balticut ületava riigitee Terviseameti tähelepanekud:
11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa ja
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu.
4
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 2
1) Transpordiamet kontrollib järgnevate projektide
Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku– koosseisus mürakaartide olemasolu ning lisab
Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamine ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva väljavõtted keskkonnamõjude eelhinnangutesse.
riigitee ümberehitamist uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete 2) Info edastatakse Rail Baltic Estonia OÜ-le.
äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja 3) Arvamusega on arvestatud mürauuringu koostamisel
sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. ning leevendusmeetmete kavandamisel.
4) Transpordiamet on oma 17.01.2022 kirjas nr 8-
KMH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev: 5/21/13537-6 Terviseametile selgitanud ameti seisukohti
„Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra liiklusmüra maksimaalsete tasemete osas.
reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel 5) Valgustundlikud hooned paiknevad antud lõigu suhtes
kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed põhjapoolses osas. Rail Balticut ületava riigitee 11342
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM-i määrus nr 71) Saku-Tõdva maanteele kavandatav valgustus paikneb tee
lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse lõunapoolsel küljel. Lisaks on projektiga ette nähtud
ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra müraleevendusmeetmetest tulenev mürasein, mis varjab
normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel kinnistule paistvat tänavavalgustust. Olulisi kaasnevaid
ajavahemikul 7.00-19.00“ mõjusid seoses valgustuse rajamisega ei nähta.
„Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 6) Tingimus lisatakse ehitusloa kõrvaltingimustesse
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme töövõtjale täitmiseks.
mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normidekohast
taset.“ Otsus:
„Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset 1) Arvamusega arvestada.
põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei 2) Arvamusega arvestada. Arvamus saadetakse Rail Baltic
ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud Estoina OÜ-le.
sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja 3) Arvamus võtta teadmiseks.
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.“ 4) Arvamus võtta teadmiseks.
„Projektialale lähim puurkaev (PRK0024316) asub projektialast ca 215 m kaugusel lõunas 5) Arvamus võtta teadmiseks.
Kivisilla kinnistul, ehk piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevu seisundit. 6) Arvamusega arvestada. Tingimus lisatakse ehitusloa
Projektiala piirkonnas asub hoonestatud Suuresöödi kinnistu, kuid keskkonnaregistris puuduvad kõrvaltingimusse.
andmed kinnistul asuva kaevu kohta. RB raudtee projekteerimisel ja KMH läbiviimisel
kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad registreeritud puur- ja salvkaevud ning
hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele.“
„Prognoositud liiklussageduse kasv (2018. a 1493 autot ööpäevas, prognoositav liiklussagedus
2043. a on 1774 autot ööpäevas) ei ole seotud riste rajamisega ja toimub sellest sõltumatult. Koosmõjus RB
raudteega suureneb piirkonna müratase ning leevendava meetmena on tehtud
ettepanek müraseina rajamiseks kaitsmaks Suuresöödi kinnistut ülenormatiivse müra eest.“
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KSH mittealgatamisele. Lisaks
juhib amet tähelepanu järgnevale:
1) KMH eelhinnangus on välja toodud: „Raudteemüra hindamiseks viidi RB
maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi modelleerimine, kus leiti, et
müra normväärtuste ületamisi võib esineda 200-250 m kaugusel raudteest. Modelleerimise
tulemusel on määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette
näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused). Käesoleva
aruande ptk-s 3.15.2 on toodud väljavõtted mürakaartidest projektipiirkonnas, mis kajastavad
olemasoleva autoliikluse ja raudteemüra taset päevasel ja öisel ajal. Käesolev projektiala ei ole
määratud müra leevendusvajadusega alana, kuna müratasemeid ei ületata.“ Esitatud
materjalides ei leidu müra modelleeringut, mürakaarte ega väljavõtteid mürakaartidest, seega ei
ole ametil võimalik müra täpsemalt analüüsida. Palume väljavõtted mürakaardist edaspidi
materjalide hulka lisada.
5
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 2
2) KMH eelhinnangus on välja toodud: „RB põhiprojekti raames on teostamisel täpsustav
mürauuring.“ ning „Müraseina täpne asukoht ja parameetrid selguvad projekteerimise käigus.“
Amet palub uuringu valmimisel edastada see, planeeringu järgmises etapis, ülevaatamiseks.
3) KMH eelhinnangus on kirjutatud: „Viaduktiga tõstetakse maantee ca 10 m kõrgusele ja seega
müra olukord muutub. Maanteega külgneb üks majapidamine (Suuresöödi kinnistu), mille suhtes
müratase tõuseb seoses liikluskoormuse kasvuga ning koosmõjus kavandatava Rail Balticu
raudteega.“ Amet juhib tähelepanu, et planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi
müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud liiklusmüra
normtasemeid.
4) Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85
dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).
5) Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
6) Häiringute leevendamiseks soovitab amet lähedal asuvaid inimesi teavitada müra- ja
vibratsioonirikaste tööde teostamisest.
3 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks (ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel) ehitusloa eelnõu ning seisukoha Põhjendus:
8-1/21-024/3851-8 andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 22 alusel) 1) Tingimus lisatakse ehitusloa kõrvaltingumustesse
1
keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse otsuse eelnõu eelhinnangu koos lisadega . Projektiga oli võimalik töövõtjale täitmiseks.
tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/VZN91PoObpDVuJI 2) Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal ei ole eeldada
saastunud vee sattumist sademevee suublasse.
Projekti eesmärgiks on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva
km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamine ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee Otsus:
ümberehitamist uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, 1) Arvamusega arvestada. Tingimus lisatakse ehitusloa
liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu kõrvaltingimustesse.
raudtee trassi ületamisel. 2) Arvamus võtta teadmiseks.
Keskkonnaamet on seisukohal2, et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH
eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus kirjeldatud
keskkonnanõudeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22
) ning KMH algatamine ei ole vajalik. Kuna projektalal kaitstavaid loodusobjekte ei asu, loobub Keskkonnaamet
õigusliku aluse puudumisel ehitusloa eelnõu kooskõlastamisest3.
Siiski juhime tähelepanu järgnevatele asjaolule, millega palume projekti elluviimisel arvestada:
1. Eelhinnangu kohaselt on projekteeritaval lõigul on kaks ristuvat kraavi: km 3,768 Kivisilla peakraav (D1400
metalltruup) ja km 4,202 asuv kraav (D800 plasttruup). Tahkete ainete paigutamisel veekogusse või
veekogu süvendamine alates mahust 5 m3 kuni mahuni 100 m3 (VeeS 196 lg 2 p 5) on vajalik
veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemine.
2. Eelhinnangu kohaselt juhitakse tekkiv sademevesi olemasolevasse kraavi. Kui on põhjust eeldada, et
sademevesi on saastunud (näiteks maanteelt võivad sademevette sattuda õlid, määrdeained, kütused jms),
siis tuleb sademevee suublasse (pinnasesse) juhtimiseks see eelnevalt puhastada ning taotleda selleks
keskkonnaluba (veeseaduse § 187 p 6).
1
Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva (OR0360) km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja
viadukti ehitamiseks tee ehitusluba (eelnõu); Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva (OR0360) km
3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa andmise ja KMH algatamata
jätmise korraldus (eelnõu); DPS2 KANGRU-RAPLA MAAKOND 11342 SAKU-TÕDVA RIIGI
KÕRVALMAANTEE (OR0360) JA VIADUKT (BR0360) keskkonnamõju eelhinnang
6
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 2
2
Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas“
3
Keskkonnaameti kodulehel on välja toodud ehitamise kooskõlastamise alused.
4 Maa-amet Transpordiamet on algatanud ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11342 Põhjendus:
8-1/21-024/3851-3 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Planeeringu 1) Projekti järgi on ette nähtud geoeetiliste punktide
alal asuvad kohaliku polügonomeetria võrgu märgid KE41 (GPA ID 42116) ja Kasemetsa (GPA kaitsmine. Kui ehituse käigus vigastatakse geodeetilist
ID 42100) kaitsevööndiga 3 meetrit märgi keskmest. märki tuleb sellest teavitada tuleb teavitada Maa-ameti
geodeesia osakonda, kes otsustab kas antud juhul on
Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja vajalik teha kontrollmõõtmisi.
geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis
tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik Otsus:
omavalitsusüksus. Koostöös kohalike omavalitsustega palume arvestada nimetatud geodeetiliste 1) Arvamus võtta teadmiseks
märkide kaitsmise, kontrollmõõtmiste, teisaldamiste või likvideerimiste menetluste osas. 2) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt
heakskiidetuks.
5 Telia Eesti AS Teatame, et Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu Põhjendus:
8-1/21-024/3851-7 ümberehitamise ehitusprojekti koostamisel tuleb põhiprojektis arvestada kõigi 1) Projekti koostamise käigus kaasati Telia Eesti AS ning
projekteerimisalasse jäävate siderajatistega. Antud maanteelõigu ehitusalas asuvad Telia küsiti projekteerimise tehnilised tingimused.
vaskkaablid. Kogu piirkonna ulatuses paikneb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse optikavõrk. Projektlahendus on projekteeritud vastavalt Telia Eesti
AS tingimustele.
Projekteerimisel näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatise kaitsmiseks, tagada Projektlahendus kooskõlastati Telia Eesti AS’iga
normatiivsed sügavused, vahekaugused või ehitada asendusrajatised. Kaabel ei tohi jääda tee 15.09.2021 (kooskõlastuse nr 35562090).
kõvakatte alla. Projekteerimiseks taotleda Teliast tehnilised tingimused. Projekt esitada Projektlahenduse muudatusi seoses kooskõlastatud
kooskõlastuseks läbi Telia ehitajate portaali https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/“ lahendusega ette pole nähtud. Vajadusel uuendatakse
aegunud võrguvaldajate kooskõlastused töövõtja poolt.
Sõltuvalt projektlahendusest võib Telial olla huvi võrgu parendamiseks.
Otsus:
1) Arvamusega mitte arvestada. Projektlahendust ei
muudeta.
6 Eesti Lairiba Arenduse ELASA sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu. Otsus:
Sihtasutus (edaspidi Projektile on ELASA halduse poolt väljastatud kooskõlastus KK3229HR. Tööde teostamisel lähtuda 1) Arvamusega arvestada.
ELASA); AS Connecto projekti kooskõlastuse tingimustest.
Eesti
8-1/21-024/3851-2
7 Elektrilevi OÜ - Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
8 Rail Baltic Estonia OÜ - Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr katastriüksuse tunnus
1 Ojavälja, Ojapõllu Olen Tõdva Maja OÜ esindaja, meile kuuluvad seotud kinnistud Ojavälja ja Ojapõllu, samuti peatrassil Tallevälja ning Põhjendus:
71901:001:0527 Lepavälja. 1) Projektlahendusega nähti ette Ojapõllu (71901:001:0528)
71901:001:0528 1) Kui meie maid viadukti tarbeks võõrandati, siis oli juba täpselt teada ametnikule ja ka ehr.eeś, et on eraldi kinnistu juurdepääs Rail Balticu raudtee hooldusteelt
8-1/21-024/3886-2 sissesõidutee planeeringud otse maanteelt, Ojapõllu on teil projektis näha, lahendus on kõrval kinnistu kaudu, kuid
7
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 2
ei näe Ojavälja mahasõitu, meil on luba planeerida sinna elumaja koos kõrvalhoonega, Maaamet andis meile ka seoses otsese Ojapõllu kinnistule väljastatud
lisa maatüki, et saaksime Ojavälja kaudu oma suurele Lepavälja kinnistule teed planeerida, kuna Maaamet andis projekteerimistingimuste ja projektala kokkupuutega.
maatüki kohe vastu peakraavi, siis võib mahasõit ka tulla võimalikult peakraavi juurest. Ojavälja (71901:001:0527) kinnistu
2) Kas Ojapõllu ja Ojavälja kinnistu lähedale on uue viadukti ja RB trassi ehitusega tulemas ka uuem elektri alajaam? projekteerimistingimustele on Maanteeameti poolt
Hetkel on alajaam 560m kaugusel ja liitumispakkumine riigilt meile oli kevadel 42000eur. Väga pettunud riigis. 12.04.2021 väljastatud tingimuslik kooskõlastus nr 7.1-
Kas on tulemas uus alajaam 400m raadiusesse? 2/21/8383-2.
Huvitatud osapoolel on võimalik Ojavälja
(71901:001:0527) kinnistule mahasõit kavandada ja
realiseerida vastavalt eelpool mainitud Maanteeameti
tingimustele, milles on kajastatud ka mahasõidu rajamise
orienteeruv asukoht.
2) Projektlahendusega ei ole ette nähtud alajaama ehitust.
Projektiga nähakse ette elektriliitumine kavandatava
tänavavalgustuse jaoks. Transpordiamet ei vastuta
elektritaristu arendamise eest ning ei raja kolmandatele
osapooltele elektritaristut.
Otsus:
1) Ojavälja kinnistu mahasõit kavandada huvitatud osapoolel
vastavalt Maanteeameti poolt 12.04.2021 väljastatud
tingimustele nr 7.1-2/21/8383-2.
2) Sisulist ettepanekut projektlahendusele ei esitatud.
Arvamus võtta teadmiseks.
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Vana-Kivisilla 71901:001:0584
Tagalepa 71901:001:0513
Põllusöödi 71901:001:0526
Suuresöödi 71901:001:0543
Väikesöödi 71801:006:1074
Saha 71901:001:0498
Kõutsipõllu 71901:001:0519
Mihklipõllu 71901:001:0500
Vana-Kivisilla 71901:001:0585
Vana-Kivisilla 71901:001:0584
Neitsimäe 71901:001:0567
Metsatuka 71901:001:0582
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa
eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
8