Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõude ning asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja arvamuste vastusseisukohad

LÄÄNERANNA VALLA TUULEPARKIDE ERIPLANEERINGU ASUKOHA EELVALIKU OTSUSE EELNÕU JA KSH I ETAPI ARUANDE KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED JA VALLAVALITSUSE POOLSED VASTUSSEISUKOHAD 23.03.2023 Sisukord 1. Keskkonnaamet.................................................................................................................................................................................................... 2 2. Torf AS 08.02.2023 ............................................................................................................................................................................................... 7 3. Maa-amet 03.02.2023.......................................................................................................................................................................................... 8 4. Maaeluministeerium ............................................................................................................................................................................................ 9 5. Keskkonnaamet.................................................................................................................................................................................................. 10 6. Eraisik 15.02.2023 .............................................................................................................................................................................................. 10 7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerum 17.02.2023 ................................................................................................................................ 12 8. Irbeni OÜ (Utilitas Wind sidusettevõte) ............................................................................................................................................................. 13 9. Sunly AS.............................................................................................................................................................................................................. 23 10. Eraisik 21.02.2023.......................................................................................................................................................................................... 25 11. Ristal Keba Partnerid ..................................................................................................................................................................................... 27 12. Elering AS 23.02.2023 .................................................................................................................................................................................... 41 1 Esitaja Ettepanek/arvamus Vastusseisukoht 1.Keskkonnaamet Sunly AS esitas 31.10.2022 vastavalt Lääneranna Vallavalitsuse 27.09.2022 Seisukohad võetakse teadmiseks. Vastuskiri Sunly ASile kirjale huvitatud isiku seisukoha Lääneranna valla tuuleparkide kohaliku Asukoha eelvaliku avaliku väljapaneku 29.12.2022nr 6- omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise eelselt kujundati seisukoht väljapakutud hindamise (edaspidi KSH) esimese etapi aruande eelnõule ning asukoha eelvaliku alade osas. Selle järgi tuleb Sunly AS poolt 5/22/23671-2 vallavolikogu otsuste eelnõudele. Sunly AS taotles sobilike alade esmavalikus täiendavalt väljapakutud olnud alade osalist lisamist, uute sobilike alade lisamist ja sobivate alade piiride tuuleenergia arendamiseks sobilikkuse muutmist. kohta lõpliku vastuse saamiseks Tulenevalt soovist minna I etapi aruandes ettepanekuks esitatud aladega edasi II väljapakutud aladel läbi viia vajalikud etappi, olete esitanud omapoolsed ettepanekud(mis ei sisaldu hetkel KSH I etapi asjakohased uuringud ja nende tulemuste aruandes)koos ekspertarvamusega1 Keskkonnaametile piisavuse hindamiseks ja alusel ka KSH I etapp, mis annab sisendi arvamuste esitamiseks. detailsele lahendusele ja mõjude Tutvunud materjalidega, esitab Keskkonnaamet esitab alljärgnevalt järgmised hindamisele või seisukohad: projekteerimistingimustele. Ala nr 1 Keskkonnaameti poolt väljatoodud Ala 1 osas on OÜ Loodusekspert kokkuvõtvalt märkinud:„Tulenevalt must- seisukohad annavad omakorda sisendi toonekurele ebasobivast elupaigast kolme kilomeetri puhvris, millele viitavad Sunly AS poolt täiendavalt väljapakutud vähene vana metsa osakaal piirkonnas (47%), aktiivne põllu-ja metsamajandus alade uurimisele ja KSH I etapi (ca 53%) ning võsastunud ja lamapuitu täis kuivenduskraavid ja Kolga jõgi, hindamisele. Lääneranna Vallavolikogu millele lisandub pesapaiga mittekasutamine sihtliigi poolt > 10 aasta ning pesa saab täiendavalt väljapakutud alade varisemine ja pesapuuks oleva kase suure keskmise oksaharu murdumine, mis sobivuse kohta otsuse eelnõu koostada ja võib viia pesapuu murdumiseni suuremate tormidega, on mõistlik mitte otsuse langetada peale uuringute arvestada enam ümber pesapuu kolme kilomeetri puhvrit must-toonekurele. läbiviimist ja KSH I etapi aruande Puhver aga on mõistlik rajada ümber hiireviu pesapuu, kus tuleb arvestada 600- koostamist. meetrise puhvriga.“ Keskkonnaamet ei nõustu OÜ Looduseksperdi soovitusega loobuda must- toonekure pesapaigast tulenevast 3 km läbimõõduga puhvrist. Nagu on näidanud GPS saatjatega varustatud must-toonekurgede uuringud, liiguvad must- toonekured pesitsus-ja toitumisalade vahel isegi kümnete kilomeetrite ulatuses. Põhjendus, et praegu ei ole Varbla-Raheste must-toonekure püsielupaigas olnud must-toonekure pesitsust, ei anna põhjust eeldada, et see pesapaik tulevikus ei sobi mõnele must-toonekure paarile. Põhjendus toetub sellele, et mets pesapaiga ümbruses pole enam ühtlaselt vana, nagu on must-toonekure eelistatumad pesapaigad. Juhime siiski tähelepanu, et vana metsa eelistamisel on peamised mõjutegurid just sobivate pesapuude olemasolu ning häirimise puudumine. Antud juhul on püsielupaigas endiselt 2 sobivat vana metsa ning keskkonnaregistris oleva elupaiga piires rakendatakse häirimise vältimiseks raietele ajalisi piiranguid. Käesoleval ajal on põhiline ohutegur, mis on põhjustanud must-toonekure arvukuse drastilist langust ning sellega ka pesakohtade maha jätmist, sobivate toitumisalade puudus. OÜ Loodusekspert on hinnanud ka must-toonekure toitumisala –Kolga jõge ja kraave. Tähelepanekud, et need pole must-toonekurele sobivad võsastumise, vette langenud puude tõttu, on hetkeolukorra hinnangud. Must-toonekure kaitse tegevuskava näeb ette, et toitumisalasid tuleb tervendada ja hooldada. Tulevikus tulebki neile tegevustele keskenduda kõikjal, kus sellised veekogud on. Kolga jõgi on oma olemuselt ja elustiku poolest sobiv toitumisala, mida on otstarbekas hooldada. Seni on nende töödega keskendutud praegu kasutusel olevate pesitsuskohtade lähialadele. Teades must-toonekurgede väga suurt liikuvust, tuleb hakata palju laiemalt tegelema toitumisaladega. Must-toonekure arvukuse tõusuks on eeldus, et sobivad pesitsusalad on säilinud. Samuti tuleb tuleviku jaoks säilitada ka lindude ohutu liikumine. Praeguse madalseisu olukorras tuleb hoolega jälgida kõiki pesitsevaid paare ning koguda kõikvõimalikku teavet lindude toitumiskäitumise, liikumise ja pesitsemise kohta. Tuulikupargid ehitatakse aastakümneteks, loodus aga muutub ja teadmised looduses toimivate seoste ja looduslikkuse taastamise võimaluste-vajaduste kohta suurenevad. Seega tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist puhvrit endiselt arvestada. Eksperthinnangus jäävad selgusetuks mitmed olulised teemad. Millisel põhjusel on liigile mittesobilike elupaikade hulka arvestatud langid ja noorendikud, mis on elupaigana võrdsustatud põllumaadega? Märgitud on, et Kolga jõe seis puhvri ulatuses on Keskkonnaregistris kesine –mis on kesise seisundi põhjuseks olev kvaliteedielement? Toitumisalade analüüsis ei saa piirduda vaid 3 km tsooniga, eriti toitumisalade kehva kvaliteedi puhul käib liik toitumas oluliselt kaugemal. Märgitud on, et pesapaik pole pesitsemiseks kõlbulik –kas seni kasutatud pesapuu oli elupaigas ainus, mis liigi pesitsemiseks oleks sobilik? Valdav osa alast jääb Kolga looduskaitsealal registreeritud kassikaku elupaigast lähtuvatesse tsoonidesse 1 ja 2. Kassikakk on Kolga looduskaitseala kaitse- eesmärgiks olev liik, kes pole küll alal viimasel ajal pesitsenud. Ala kaitse- eesmärk on tagada ühe paari pesitsemine, seega on oluline vältida ümbruskonnas keskkonnatingimuste halvenemist, mis võiks seda pärssida. OÜ Loodusekspert hinnang ja Kolga looduskaitseala kaitse-eesmärgiks oleva kassikaku sobiva elupaiga säilitamise vajadus ei veena, et ala 1 oleks tuulepargi arendamiseks sobiv. 3 Kokkuvõtvalt ei saa OÜ Loodusekspert hinnangut pidada piisavaks ja pädevaks, mis tõendaks, et Varbla must-toonekure elupaiga seisund on niivõrd degradeerunud, et oleks välistatud selle taasasustamine. Märgime, et must- toonekurest(ja kassikakust)tulenevate piirangute vähendamisel peab lähtuma kõige paremast teabest ja kompetentsusest selle liigi osas. Peame vajalikuks hinnangut küsida MTÜ Kotkaklubi käest, kellel on pädevus kõnealuste liikide osas ekspertarvamust anda. Ala 2a Tuulearenguala nr 2a osas on tehtud ettepanek laiendada ala põhjasuunas 300 m võrra. Eriplaneeringus (asukoha eelvaliku etapp) on ala 2 põhjapiir määratletud lähtudes Paadrema looduskaitsealast ning seal esinevatest tuulepargi arendamise seisukohalt tundlike liikide leiukohtadest. Paadrema looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevad liigid on kaljukotkas ja merikotkas, teisi alal esinevaid liike (sh teder, laanepüü) ei ole kaitse-eesmärgina eraldi välja toodud. Nende liikide kaitse tagatakse lisaks isendikaitsele märgalakoosluste kaitse ja kotkaliikide kaitse kaudu. Eksperthinnangus esitatud väitega, mille kohaselt kaitsealal on keskkonnatingimused muutunud ning tetre või laanepüüd Paadrema looduskaitsealal ei esine, ei saa nõustuda. Liigi elupaigast puhvri arvestamise eesmärk on piirata tuulepargi tööst tulenevate häiringute jõudmist elupaika, seega ei pruugi omada olulist tähtsust ka kaitsealaga piirnevalt teostatud raied. Eksperthinnangus on märgitud, et tuulikute planeerimisel kanaliste elupaikade lähedale on eelkõige olulisim müra ja varjutuse häiring ning on toodud välja teatud müratase, mille ületamist tedremängu ajal peab tööautor tuulikute rajamisel oluliseks mõjuks. Antud järeldusega ei saa üheselt nõustuda. Viidatud teadusartikkel2 käsitleb tuuleparkide mõju metsisele ning selle tulemuste vahetu üle kandmine tedrele ei ole eeldatavalt õigustatud. Kuid veel olulisem on, et viidatud uuringu autorid ei toonud üheseid järeldusi näiteks müratasemete kohta. Töös leiti, et lisaks mürale omab tähtsust ka tuulikute varjutus, tuulikute nähtavus, tuulikute arv piirkonnas, juurdepääsuteede olemasolu ning töö autorid ei pidanud võimalikuks tuua välja kindlat mehhanismi, mis määrab metsise elupaigakasutust tuuleparkide läheduses. 4 Eesti Ornitoloogiaühingu (edaspidi EOÜ) töö3 kohaselt ei ole Paadrema looduskaitseala lõunaosas ja sellest lõunas esinevad tedre ja laanepüü elupaigad liigi seisukohalt kõige olulisemad. Tegemist on tsooniga 3 -tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms. Laiendusettepanek arvestab Paadrema looduskaitsealal paikneva merikotka pesapaigast tuleneva tsooniga. Seega hoolimata kaheldavatest väidetest eksperthinnangus, täielikku välistust ala 2a laiendamisele ei ole, valdav osa eelvalikualast jääb Paadrema looduskaitsealast eemale ning detailse lahenduse faasis on võimalik uuendada infot (möödapääsmatud on välitööd) kaitseala lõunaosa elustiku kohta ning hinnata täpsemalt pargi mõju. Ala 3a Välja pakutud uus ala 3a jääb EOÜ töö kohaselt täies ulatuses Mõtsu must- toonekure pesapaigast tulenevasse tsooni 14. Elupaik on asustatud võrdlemisi hiljuti (must-toonekure viimase põlvkonna jooksul), mistõttu ei ole põhjust leebemaks lähenemiseks. Ala paikneb ka terves ulatuses EOÜ töö kohaselt tedre tsoonis 25. Olemasoleva teadmise alusel ei ole põhjust ala pidada sobivaks. Ala 3 laiendus Ettepanek on laiendada arendusala 3 edela ehk Paadrema looduskaitseala suunas. Nagu kogu ala 3, on ka kogu laiendusettepanek tedre elupaikades, EOÜ töö alusel valdavalt tsoonis 1. Ala 3 arendamine on väga riskantne, seda on Keskkonnaamet varasemates seisukohtades6 ka väljendanud. Tedre mängu- ja elupaigad on valdavalt Tuhu ja Paadrema looduskaitsealade vahele jääval alal Paadremaa soo ja selle äärsetel rohumaadel. Ala laiendus eelkõige edelasuunda võib luua võimaluse tedre elupaiku arvestades parema detailse lahenduse leidmiseks, samuti võimaldaks nihutada arendusala kaljukotka pesitsuspaigast kaugemale. Soovitud suunas laiendamisega täiendavaid rangeid kitsendusi ei lisandu (arvestama peab väikeluige (sh osaliselt tsoon 2) ja suurlaukhane rändesuundadega). OÜ Loodusekspert on ala 3 osas öelnud: „Kaitsealune loodusobjekt (KLO9119844) on jäänud määratlemata ning hetkel pole Looduskaitseseaduse kohaselt tegemist püsielupaigaga, mistõttu pole tedrevaatluste puhul arvestatud täiendava puhveralaga (1 km). Kuna aga tegemist on 2014 a vaatlustega, on täiendavalt vaja seirata ja kaasajastada kevadised mängupaigad ning sellest johtuvalt planeerida leevendusmeetmeid detailse lahenduse faasis. Seoses ala 3 5 nihutamisega tedre mängu suunas, on oluline teostada Paadrema LKA ja Paadrema soo tedrele ja laanepüüle sobilikes elu- ja mängupaikades kevadist seiret, et kaardistada liikide mängu- ja sigimispaigad ning tulemustest lähtuvalt planeerida ning rakendada leevendusmeetmeid.“ Keskkonnaamet ei nõustu OÜ Looduseksperdi väitega, et keskkonnaregistris oleva kaitsealuse objekti puhul ei ole vaja arvestada liigi elupaiga kaitse vajadusega. Tuleb lähtuda sellest, et kui kavandatakse suurt muudatust ning potentsiaalselt ohutegurit põhjustavaid tegevusi, tuleb tagada liikidele võimalikult vähene kahju. Tuleb leida sellised lahendused ja leevendusmeetmed, mis võimaldaksid liikide populatsioonide head seisundit säilitada. Nõustume, et on vaja läbi viia täiendavad uuringud. Rabadega piirnevatel tedremängudel võib olla oluline roll tedre sigimisedukuses ning omakorda see võib mõjutada kaljukotka sigimisedukust, kuna teder on kotkale oluline toiduobjekt. Lisaks tuleb märkida, et tedre jaoks oluliste rohumaade ümbruses asuvate soo- ja metsaalade kaitstavate taimeliikide kasvukohti ei tohi hävitada. Seega on ala 3 jätkuvalt väga suure tõenäosusega ebasobiv tuulikuparkide ehitamiseks. Ala 5a Ala 5a on piiritletud lähtudes väike-konnakotka elupaigast. Ekspert on küll analüüsinud pesapaiga võimaliku hülgamise põhjuseid, kuid ei ole toonud välja pesapaiga taasasustamise võimalikkust. Eksperthinnangus on leitud, et loodes praktiliselt väike-konnakotka toitumisalasid ei paikne, mistõttu oleks täiesti aktsepteeritav tuulepargiala planeerimine kuni 1 km kaugusele pesapaigast. Eksperthinnangus tooduga ei saa nõustuda. Selgusetuks jääb, miks ekspert on analüüsinud pelgalt intensiivselt majandatavate alade (püsirohumaad ja põllumaad) esinemist pesa ümbruses, kuid on jätnud täielikult tähelepanuta looduslike rohumaade esinemise, milliseid leidub ka Tuudi jõe kallastel? Väljapakutud laiendusalal on valdavalt metsamaa, mida väike-konnakotkas toitumisalana ei kasuta. Siiski ei saa välistada võimalikke lennutrajektoore Tuudi jõe kaldal olevate looduslike rohumaade ning põhjas paiknevate põllumajandusmaade vahel. Eksperthinnangus on öeldud:„Seega, kui pesa oleks taasasustatud väike- konnakotka poolt (ilmselt on siiski pesapaik rajatud uude kohta), paikneksid optimaalsed toitumisalad, võrreldes tuugenialadega eraldi asupaikades ja kokkupõrke oht oleks väga madal. Seetõttu on mõistlik vähendada väike- konnakotka puhvri raadiust 1 km peale.“ Ettepanek vähendada puhvrit seetõttu, et toitumisalad jäävad selle pesa puhul teistesse suundadesse, ei põhine 6  reaalsetel uuringutel, vaid kaardipõhisel analüüsil. Kuna antud kohas ei saa teha uuringut konkreetse kotkapaari toitumisalade kohta, siis on vaja kogenud kotkauurijate hinnangut, mida Keskkonnaamet saaks arvestada. Ala 5b Paikneb täies ulatuses EOÜ töö kohaselt must-toonekure tsoonis 1. Viimane teadaolev pesitsus toimus vähem kui 10 aastat tagasi. Antud ala eksperthinnang ei käsitle. Märgime, et must-toonekure osas peab lähtuma kõige paremast teabest ja kompetentsusest selle liigi osas. Peame vajalikuks hinnangut küsida MTÜ Kotkaklubi käest, kellel on pädevus kõnealuste liikide osas ekspertarvamust anda. 2. Torf AS 08.02.2023 Tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku ala 5 kattub Kõverdama turbatootmisala Täname informatsiooni eest. Arvestades ka mäeeraldise ja teenindusmaaga. Kõverdama turbatootmisalal kaevandab turvast Maa-ameti poolt esitatud seisukohti AS Torf kaevandamise loa nr L.MK.LÄ-36790 alusel. Kuigi kaevandamise luba korrigeerime eelvaliku ala nr 5, Kõverdama kehtib kuni 30.06.2025 on menetluse viimases faasis kaevandamise loa turbamaardla koos mäeeraldise ja selle pikendamine. Kaevandamise loa pikendamise korral on loa kehtivuse tähtaeg teenindusmaa arvatakse tuuleenergeetika aastani 2053. tootmiseks sobivast alast välja. Alal on väärtuslik turbalasund, mida on kaevandatud loa alusel aastast 2005. Vastavalt MaaPS peab säilima maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. Kavandatav tegevus ei tohi halvendada maavarale juurdepääsu või selle kaevandamisväärsena säilimist. Antud juhul ei ole näha, et tuuleparkide eriplaneering neid nõuded täidaks ja seega soovitame planeeringu ala üle vaadata ning piire korrigeerida selliselt, et ei toimuks kattumist AS-ile Torf kaevandamise loa alusel kuuluval Kõverdama turbatootmisala mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Tuuleparkide eriplaneeringu ala kattub ka Kõverdama turbamaardlaga. Kõverdama turbamaardlal on tehtud geoloogilised uuringud ning kinnitatud turba aktiivne tarbevaru kaevandamisväärse ressursina, mille kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Tulevikus on planeeritud laieneda ka Kõverdama II turbatootmisalale vt joonis 1. Kõverdama turbamaardla on kantud ka Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Selle alusel tuleb looduslike turbaalade edasist kuivendamist vältida, eelistades turba 7  kaevandamise jätkamist juba kuivendusest rikutud aladel. Ka siin tuleb tähelepanu alla olukord, mis ei soodusta tuulepargi rajamist antud eriplaneeringu alal. Lisaks eelnevale on AS-il Torf õigustatud huvi turvast kaevandada. Ettevõte on pikaajaliselt piirkonnas toimetanud ja investeerinud nii tootmisesse kui ka kohalikul tasandil, et tulevikus edukalt kaevandamisega jätkata. AS Torf pakub aastaringselt tööd ca 20-nele inimesele. Olemasoleva tuuleparkide eriplaneeringu alusel oleks halvatud ettevõtte konkurentsivõime ja kaasneks tugev negatiivne sotsiaalmajanduslik mõju. Halvimal juhul kaotaksid inimesed töö, laekumata jääks maksud jne. 3. Maa-amet Täname, et olete Maa-ameti esitatud seisukohti arvestanud ja planeeringu Täname tähelepanu juhtimise eest, joonist 03.02.2023 materjale korrigeerinud, kuid märgime tehtud muudatuste osas järgmist. korrigeeritakse. 1. KSH aruande joonisel Joonis 2.6.1 Maardlad eriplaneeringualal seisuga 05.05.2022on aktiivsed mäeeraldised märgitud punktidena, mitte aladena. Palume märkida aktiivsed mäeeraldised ja nende teenindusmaad aladena, et oleks selgem ülevaade, millistel aladel mäeeraldistest ja nende teenindusmaadest tulenevad piirangud kehtivad. Planeeringu lõpliku versiooni vormistamisel ajakohaste maavarade registri andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&reques t=GetCapabilities või laadida piirid alla GIS-failidena veebilehelt Maavarade registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee). KSH aruandes lk 80 on tingimuste ja soovituste all ala 5 kohta märgitud (tsiteerin): Antud juhul on mõeldud täiendavat Hoiduda alale nr 5 ulatuva Vatla (Linnuse) rabaosa ulatuslikust kuivendamisest“. kuivendamist tuulikute rajamisest Selgitame, et ala 5 asub turbatootmisaladel, kus turba tootmiseks on vaja ala tulenevalt, Kuna käesolev KSH hindab kuivendada ehk antud alal ei ole võimalik kuivendamisest hoiduda. Tagamaks tuuleparkide mõju, mitte turbatootmise kooskõla maapõueseadusega (edaspidi MaaPS) palume KSH aruannet muuta nii, mõju. Täpsustame sõnastust, et see tuleks et maardlate aladele ei seata kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi selgelt KSH aruandest välja. toimides pole võimalik maavara kaevandada. Antud tingimuse tõttu ei saa kaevandamisloa omaja realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi ning kaevandamine muutub piirava tingimuse tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume KSH aruannet korrigeerida. KSH aruande peatükis 2.6 Mõju maavaradele on märgitud (tsiteerin): „Ala 5 kattub Materjale korrigeeritakse. Kõverdama turbamaardla (registrikaart nr 114) turbatootmisalaga (kehtiv kaevandamisluba L.MK.LÄ 36790) ja Ohemäe liivakarjääriga (registrikaart nr 318, kehtiv 8  kaevandamisluba L.MK/324941)“. Palume selguse eesmärgil täpsustada, et ala 5 kattub Kõverdama turbamaardlaga (registrikaart nr 114), millel asub Kõverdama turbatootmisala mäeeraldis ja selle teenindusmaa (kaevandamisloa nr L.MK.LÄ- 36790; loa omaja Torf AS; luba kehtib kuni 30.06.2025, samal alal on Keskkonnaametis menetluses ka taotlus) ning Ohemäe liivamaardlaga (registrikaart nr 318), millel asub Ohemäe liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa (kaevandamisloa nr L.MK/324941; loa omaja Lääne Teed OÜ; luba kehtib kuni 20.05.2034). Maa-amet nõustub Lääneranna Vallavalitsuse 04.01.2023 kirjaga nr 2023/ 8 11/35 Informatsioon võetakse teadmiseks. Kuna 1 edastatud Lääneranna valla tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku Kõverdama turbamaardla ja Ohemäe vallavolikogu otsuste eelnõude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese liivamaardla koos liivakarjääri mäeeraldise etapi aruandega tingimusel, et tehakse muudatused vastavalt eeltoodud ja teenindusmaaga lõigatakse märkustele. Muutmata jätmise korral ei ole tagatud maavarale juurdepääs ja tuuleenergeetika alast nr 5 välja, puudub dokumendid on vastuolus MaaPS § ga 14. alus täiendavaks kooskõlastamiseks. Informeerime, et taastuvenergia ehitiste maardlate aladele rajamise lubamise Korrigeeritud materjalid saadetakse põhimõtted on muutmisel seaduseelnõuga 696 SE, millega saab tutvuda aadressil teavitusena ka Maa-ametile. Eelnõu Riigikogu. Menetluses olevate MaaPS muudatuste kehtestamise korral palume maardlate aladel edasise planeerimise käigus arvestada uuendatud seaduse põhimõtetega ja tingimustega. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa amet, osas annab eriplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Palume hoida Maa ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ja esitada planeering enne vastuvõtmist Maa ametile kooskõlastamiseks. 4.Maaeluministeerium Lääneranna Vallavalitsus teavitas planeerimisseaduse § 106 lg 1 ja 4 alusel Täname seisukoha eest. 03.02.2023 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) I etapi aruande eelnõu avalikust väljapanekust. Maaeluministeerium tegi 17.10.2022 kirjaga nr 4.1-5/550-5 nimetatud dokumentide eelnõude kohta tähelepanekud, millega on KSH I etapi aruande eelnõus ja eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõudes arvestatud. Täname eriplaneeringu koostajaid ja Lääneranna Vallavalitsust maakasutusküsimustesse, sealhulgas põllumajandusmaa kasutus, tähelepaneliku ja hooliva suhtumise eest. KSH aruande eelnõu jaotises 2.5.1 „Mõju pinnasele“ on märgitud järgmist: „Mõju Täname tähelepaneku eest, ptk 2.5.1 pinnasele (sh mullastikule) avaldub peamiselt ehitusetapis (nii tuulikute kui ka täiendatakse. nende jaoks vajaliku taristu rajamisel). Mõju avaldavad nii ehitustehnika (selle liikumine maastikul), ehitusmaterjali ladustamine kui ka pinnase eemaldamine 9  ehitusalalt või ligipääsuteede rajamisel. Ehitustehnika liikumise ja materjali ladustamise mõju on pigem ajutise ja lühiajalise loomuga, mille järel endine olukord taastub. Samas pinnase eemaldamise tulemusena või ligipääsude rajamisega hävineb senine pinnas jäädavalt (ligipääsuteede rajamisel kooritakse kasvupinnas, ehituseks mittesobiv pinnas eemaldatakse ning asendatakse see teetammi koostises vajalike materjalidega). Oleme seisukohal, et jaotise 2.5.1 tingimuste ja soovituste loetellu tuleks lisada nõue, et tuuliku ja sellega seotud taristu ehitamise käigus põllumajandusmaalt eemaldatav huumuskihti/muld kui äärmiselt oluline taastumatu loodusressurss tuleks võimalikult kiiresti ajada laiali samas asuvale põllumajandusmaale. Nii kahjustub väljakaevatud huumuskiht ja selles olev mullaelustik kõige vähem. 5. Keskkonnaamet 09.02.2023 A.Tull, OÜ Looduseksperdile saadetud kiri (sama sisuga, mis vastus AS Sunly’le – tabelis nr 1), koopiana Lääneranna Vallavalitsusele. 6. Eraisik 15.02.2023 Lääneranna Vallavalitsus on esitanud avalikule arutelule Lääneranna valla Täname ettepanekute eest. Volikogu otsuse tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise eelnõud täiendatakse vastavalt kirjas hindamise esimese etapi aruande. On teatatud, et igal isikul on õigus avaldada väljapakutule. arvamust nii aruande kui ka Vallavolikogu otsuse eelnõu kohta. Otsuse eelnõu sedastab: Võtta vastu Lääneranna valla tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne „Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja I etapi aruanne“ (koostaja Hendrikson & Ko OÜ, töö nr 21004000) alade nr 2 ja 2a osas (Lisa 1) ja tunnistada alad nr 2 ja 2a sobivaks tuuleparkide arendamiseks aruandes väljatoodud tingimuste järgmisel (ilmselt järgimisel? Allakirjutanu joonitud) vastavalt lisatud asukohaskeemile (Lisad 2 ja 3). Vallavolikogu seatavad tingimused annavad arendajale teada millega tal tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada ja milliseid meetmeid rakendada leevendamaks arenduse negatiivset mõju keskkonnale laiemalt, sh piirkonna elanikele. Saavutamaks arenduse realiseerumist võimalikult väikese konfliktiga mõjutatavate isikute ja arendajate vahel, oleks allakirjutanu arvates otstarbekas aktsepteerida ka avalikul arutelul tehtud ettepanekuid ja neile osundada juba volikogu otsuse otsustavas osas. Võimalus oleks volikogu otsuse punkti 3 täiendamine rea alapunktidega. Allpool ettepanekuid vallavolikogu otsuse eelnõu punkti 3 täiendamiseks lähtuvalt keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes esitatud seisukohtadest. Lisada otsuse 3-ndale punktile neli alapunkti mis näitaksid 10 omavalitsuse poolset rõhuasetust arendajatele Planeerimisseaduse § 126 (1)-s loetletud ülesannete täitmiseks. Tuua otsusesse üle aruande Tabelis lk 13, Alapõhised tingimused, real Maakasutus, esitatud sõnastus resoluutsemas vormis, näiteks: 3.1 Aladel 2 ja 3 vältida põllumassiivide killustamist ja tuulikute paigutamist väärtuslike põllumajandusmaadele. 3.2 Koostatavas valla üldplaneeringus energiamahuka ettevõtluse arendamise kaalumisel aladele 2 ja 3 rajatavate tuuleparkide lähedusse, võtta aluseks Elektrituru seaduse § 61 (1),1). Tuua otsusesse üle aruande Tabelis lk 13, Alapõhised tingimused, real Müra, esitatu uues sõnastuses tulenevalt ekspertide seiskohtadest. 3.3 Tuulikuparkidest lähtuva müra mõju hindamisel ja tuulikutele sobiva asukoha määramisel võtta detailplaneeringu koostamisel aluseks rangeim elamualade müraalane nõue, mis on tööstusmüra sihtväärtus (40 dB). Ettepanekut toetab KSH aruande osas Üldised, kõikidele arendusaladele rakenduvad tingimused müra kohta seatud tingimus (lk. 9) ja ekspertide seisukoht, et tuulikuid tajutakse häiringuna suhteliselt madala mürataseme juures (40 dB), (aruande lk 26). Samuti aruande lk-l. 31 esiletõstetu: Uute tuuleparkide kavandamisel tuleb lähimatel müratundlikel aladel üldjuhul eesmärgiks seada rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab paremad tingimused kui piirväärtusele vastav olukord. Siinkohal palun tähelepanu! Eksperdid on aruandesse toonud mõiste lähimad müratundlikud alad. Sellised alad tuleb detailplaneerimise käigus tuvastada! Ettepanek otsuse neljanda alapunkti osas on allakirjutanu arusaam kahest võimalikust müratundlikkust alast. 3.4 Vältida arendusalade tuulikutest ning Mäli tuulepargist lähtuva madalsagedusliku müra kumuleerumist üle 40 dB Helmküla ja Varbla küla elamualadel. Ennekõike Varbla lasteaed-kooli ja Varbla hooldekodu õuealadel kui müratundlikel aladel. Ettepaneku taustaks on OÜ Hendrikson & Ko dokument „Lääneranna valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukohavaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse avalikustamise tulemused“ (13.01.2022-14.01.2022). Selles on elanike seisukohale: „1000 meeter puhver eluhoonetest ei ole piisav 300 meetri kõrguste tuulikute puhul“ (vt. 11  punkt 15 Mürareostus) eksperdid vastanud, et arvamus võetakse teadmiseks. Paraku KSH aruande alapõhise arendustingimuse sõnastusest müra leviulatusest ei loe sõnaselgelt välja, et elanike arvamus oleks arendustingimusena välja toodud. Kuigi, tundub, et seda on kaudselt nagu teadmiseks võetud, mis väljendub selles, et eksperdid on aruande lk-del 27 ja 28 öelnud: 1. „On selge, et paljudest tuulikutest koosneva tuulepargi müratase (ning vastavalt ka vajalik puhverala suurus) on suurem üksiktuuliku omast“. (lk 27). 2. „Tuleb arvestada, et madalsageduslik müra (või ka laiaspektrilise müra madalsageduslik komponent) levib enamasti mõnevõrra kaugemale kui kesk- ja kõrgsageduslik müra, kuna see ei sumbu nii efektiivselt erinevatesse tõketesse (võrreldes kesk- ja kõrgsagedusliku müraga)“(lk 28). Alapunkti 3.4 sõnastus peaks nüüd näitama, et aasta tagasi elanike seisukoht on mitte ainult teadmiseks võetud vaid ka arendustingimuseks formuleeritud. Ettepanekute esitaja, leiab, et kui Vallavolikogu täiendab otsuse kolmandat punkti rea alapunktidega, siis on omavalitsusorgan selle läbi näidanud, et ta on laekunud arvamustega (võimalik, et lisaks allakirjutanule, laekub arvamusi ka paljudelt isikutelt) arvestanud ja aktsepteerinud kahes külas müratundlike alade esinemisvõimalusega. 7. Majandus- ja Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 106 lõikele 1 olete saatnud Majandus- ja Materjale korrigeeritakse, ala nr 5-st Kommunikatsiooni Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) arvamuse avaldamiseks Lääneranna lõigatakse Kõverdama turbamaardla välja, st ministeerum valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõud ja kattuvus likvideeritakse. Väljapool maardlat 17.02.2023 keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande nende avaliku asuva kaevandamiseks sobiva turbaala osas väljapaneku ajal. tehakse koostööd MKM ja Eesti MKM märgib eelvaliku ala 5 kohta, mis kattub Kõverdama turbamaardlaga, et Geoloogiateenistusega (edaspidi EGT) alal 5 ei ole välja toodud kaevandamiseks sobivat turbaala, mis asub väljaspool täpsema kavandamise etapis (eeldatavalt maardlat. Täpsema võrdluse tegemiseks oleks vajalik vaadata kaardikihte, mida projekteerimistingimuste koostamisel). selle planeeringu avalike materjalide juurde ei ole lisatud. Tuginedes PlanS § 106 Viidatud PlanS § 106 lg 2 sätestab lõikele 2 ja tulenevalt eeltoodud märkusest, teeb MKM ettepaneku arvamuse avaldamise õiguse, mitte kooskõlastada materjal Eesti Geoloogiateenistusega ala 5 osas väljaspool kooskõlastusvajaduse. Kuna väljaspool maardlat asuva kaevandamiseks sobiva turbaala täpsustamiseks. maardlat asuva kaevandamiseks sobiva turbaala näol ei ole tegemist seadusega reguleeritud kitsendusega, ei ole kooskõlastamise nõude seadmine õigustatud. 12  PlanS § 99 lg 1 sätestab, et KOV EP eelvalik tehakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. PlanS § 105 lg-st 1 ja nn koostöö ja kooskõlastamise määruse § 2 lg 2 tuleneb, et „koostöö“ tähendab sisuliselt ühtlasi kooskõlastamiskohustust ja kooskõlastavate asutuste loetelu on toodud §-s 3. Keskkonnaministeeriumi või volitatud asutusega tuleb koostööd teha ja planeering kooskõlastada, kui planeeringualal asub maardla (§ 3 p 3). EGT-ga kooskõlastamist siin ette nähtud ei ole. EGT ei ole ka valitsusasutus, vaid valitsusasutuse (MKM) hallatav asutus. Määruse § 2 lg 3 võimaldab põhjendatud juhtudel ka muude asutustega kooskõlastamist, aga sätte tekst kinnitab, et siis peaks kooskõlastamine olema KOV-i poolne tahe, mitte väliselt nõutud. 8. Irbeni OÜ (Utilitas Osaühing Irbeni (osaühing Utilitas Wind sidusettevõte) („Irbeni“) esitab Nõustume ettepanekuga. Edasises Wind käesolevaga seisukoha Lääneranna valla tuuleparkide kohaliku omavalitsuse menetluses asendatakse detailse lahenduse sidusettevõte) eriplaneeringu („KOV EP“) asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise koostamine projekteerimistingimuste ja 22.02.2023 hindamise esimese etapi aruande („EV ja KSH I“) ning asukoha eelvaliku ehitusloa menetlusega. Selleks tuleb enne vallavolikogu otsuste eelnõude avalikul väljapanekul. asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmist tuleb täiendada otsuse eelnõusid (sh teie I Teeme ettepaneku kehtestada aladel 5 ja 5a KOV EP asukoha eelvaliku otsuse ettepanekute I - V alusel) ja KSH I etapi alusel ning detailse lahenduse koostamise asemel kavandada tuuleparke neil aruannet ja korrata kooskõlastamise ja aladel edasi projekteerimistingimuste (ja ehitusloa) menetluses. avaliku väljapaneku (ühildatud) etappi. PlanS § 951 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib tuuleparki Toome ühtlasi välja, et käimasolev kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse planeering oleks esmakordseks sellise lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse menetluse läbitegemiseks ja mitmete alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks lahtiste asjaolude tõttu ei pruugi seetõttu projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud anda kiiremat tulemust. Kuna lahenduse projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. detailid võivad täpsustuda lähtuvalt 13 PlanS § 951 lg 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava uuringutest alles projekteerimistingimuste eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse etapis, võivad ka alles siis ilmneda eriplaneering projekteerimistingimuste andmise alus. täiendavad olulised mõjud, mistõttu ei saa EhSRS § 306 sätestab, et PlanS § 951 kohaldatakse ka enne sätte jõustumist välistada ka KMH läbiviimise vajadust. algatatud planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvaliku otsust veel tehtud. A. KOV EP kehtestamine asukoha eelvaliku otsuse alusel ning detailse lahenduse koostamisest loobumine ja tuulepargi edasine kavandamine projekteerimistingimustega on aladel 5 ja 5a võimalik ning põhjendatud. Eelnõu 696 II lugemise muudatusettepanekutes on selgitatud: „/---/Planeeringu kehtestamise järgselt on võimalik edasi liikuda projekteerimistingimuste andmise menetlusse, kui on leitud tuulepargile sobilik asukoht ja tuulepargi kavandamise varases etapis on olemas info, et saab anda välja tuulepargi projekteerimistingimused. /---/tuulepargi KOV EP asukoha eelvaliku etapi lõpuks peab olema selgunud, et puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. See tähendab, et KOV EP asukoha eelvaliku etapis on selgunud näiteks järgnev: - planeeringulahendus ei ole vastuolus üldplaneeringuga /---/ - planeeringumenetluses läbi viidud uuringute põhjal on võimalik otsustada eelvalikuala sobivus. See tähendab, et KOV EP asukoha eelvaliku raames on tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna; - planeeringulahenduse menetluse käigus läbi viidud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste alusel tekib veendumus, et planeeringu kehtestamisel ei kaasne olulist keskkonnamõju. See tähendab, et KOV EP asukoha eelvaliku raames koostatud KSH annab planeeringu koostajale infot, mille põhjal saab tal kujuneda veendumus, et planeeringus tuuleenergia tootmiseks määratud alad sobivad selleks põhimõtteliselt, samuti et paremad alternatiivid selleks puuduvad. Juhul kui KOV EP asukoha eelvaliku KSH raames on vajalik läbi viia Natura hindamine, ei tohi hinnangus olla lünki ja selles peavad olema täielikud, täpsed ja lõplikud seisukohad ning järeldused, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused tuulepargi ebasoodsa mõju kohta Natura 2000 alade terviklikkusele. Sättes toodud tingimuse mõte on tagada, et KOV EP raames koostatud asukoha eelvalik võimaldab veenduda tuulepargi rajamise võimalikkuses leitud asukohas. /---/ Detailse lahenduse koostamisest loobumise otsus tehakse KOV EP asukoha eelvaliku otsuses. Asukoha eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, millest lähtuvalt on võimalik järeldada, et KOV EP objektiks oleva ehitise rajamine leitud sobivasse asukohta on võimalik.“ 14 Antud juhul on kõik eeltoodud tingimused täidetud: a) EV ja KSH I ptk-s 1.1 on märgitud: „Käesoleva asukoha eelvaliku ja I etapi KSH tulemusel valiti tuuleparkide rajamiseks sobivate asukohtadena välja 3 ala - ala nr 2 koos 2 a-ga, ala nr 3 ja ala nr 5 koos 5 a-ga.“ b) Vallavolikogu otsuse eelnõus alade nr 5 ja 5a kohta on märgitud, et aladel puuduvad tuulepargi arendamist välistavad kriteeriumid. c) EV ja KSH I ning volikogu otsuste eelnõude avaliku väljapaneku teates on märgitud: „Eelvaliku alade 2 ja 2a, 3 ning 5 ja 5a osas ei kaasne tuuleparkide rajamisega olulist ebasoodsat keskkonnamõju, kui arvestatakse keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruandes välja toodud tingimusi ja rakendatakse detailse lahenduse käigus väljatöötatavaid leevendusmeetmeid.“ d) Sobivate asukohtade väljavalimisel on EV ja KSH I ptk-de 2.2-2.8 kohaselt analüüsitud muu hulgas nii mõju looduskeskkonnale (sh Natura aladele) kui ka inimeste tervisele, sotsiaalsetele vaidlustele ja varale. Vallavolikogu otsuse eelnõus alade nr 5 ja 5a osas on selgitatud: „Esialgselt sobivad alad olid määratud geoinformaatilise analüüsi käigus, kus välistati tuuleparkide jaoks ebasobivad loodus- ja inimkasutuses alad koos asjakohaste puhvritega (vt pikemalt asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande dokument, ptk 1.1). Esialgselt sobivaid alade analüüsimisel võeti aluseks olemasolevad väärtused (väljakujunenud asustusalad, kultuuri- ja loodusväärtused) ning kaasnevad mõjud (müra, varjutus, mõju varale, linnustikule, nahkhiirtele, Natura 2000 aladele, rohevõrgustikule jt tegurid). Samuti analüüsiti tuulikute püstitamisega kaasnevat maavarade, jäätmete ja ringmajanduse, avariiolukordade esinemise, riigikaitseliste objektide, mobiilside, kliimamõjude, põhja- ja pinnavee seisukohast. Kõikidest nendest valdkondadest lähtuvalt seati tingimused tuuleparkide edasisele arendamisele (vt pikemalt asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande dokument, ptk 1.2).“ e) EV ja KSH I ptk-st 2.4.1 („Natura asjakohane hindamine“), sh tabelitest 2.4.1.2 („Mõju hindamine Natura alade kaitse-eesmärkidele“) ja 2.4.1.4 („Kavandatava tegevuse osas leevendavate meetmete kavandamine ning vajadus planeeringulahenduse muutmiseks“) saab asukoha eelvaliku täpsusastet arvestades järeldada, et aladele nr 5 ja 5a tuuleparkide rajamisel on võimalik ebasoodne mõju Natura alade (konkreetselt Tuhu-Kesu linnuala) kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele välistada, järgides tabelis 2.4.1.4 toodud meetmeid (linnustiku uuring). EV ja KSH I ptk 2.4.1 järeldustes on samuti nenditud: „Planeeringulahenduse muudatusettepanekutega arvestamisel ja 15 leevendavate meetmete sisse viimisel planeeringusse on võimalik ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele välistada.“ f) Järelikult puuduvad aladel nr 5 ja 5a välistavad tegurid tuuleparkide edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega, alad on tuuleparkide rajamiseks põhimõtteliselt sobivad, tuuleparkide rajamine on võimalik ning puuduvad konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna. Seega ei ole detailse lahenduse koostamine vajalik ühegi äratuntava ja kaaluka õigushüve kaitseks. Samuti tuleb projekteerimistingimusi ja ehitusluba menetledes ja andes arvestada nagunii ka EV ja KSH I ptk-des 1.2-1.4 esitatud sobivate alade arendustingimustega, sh täiendavate uuringute ja asjaolude kaalumise vajadusega. Taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi (RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Sama on deklareerinud ka Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2022 määruses nr 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, artikli 3 lõikes 2, milles on ühtlasi sätestatud, et liikmesriigid tagavad vähemalt ülekaalukat avalikku huvi pakkuvate projektide puhul, et üksikjuhu õiguslike huvide tasakaalustamisel antakse planeerimis- ja loamenetluses eelis taastuvenergiajaamade - ja seadmete ehitamisele ja käitamisele ning sellega seotud võrgutaristu arendamisele. EV ja KSH I sissejuhatuses on samuti täpsemalt käsitletud avalikku huvi tuuleparkide rajamise suhtes ning ka eelnõu 696 SE II lugemise muudatusettepanekute selgitused rõhutavad taastuvenergia tootmisvõimsuste kiire turuletoomise vajadust. KOV EP detailse lahenduse koostamine oma ajakulult (ka pärast eelnõu 696 SE järgseid menetlusnormide leevendamisi) nimetatud avalikule huvile ei vasta. Kohtupraktikas on selgitatud, et kehtiv õigus tagab puudutatud isikutele projekteerimistingimuste andmise menetluses planeeringumenetlusega võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide kaitsmiseks (RKHKo nr 3-17- 2023, p 22). Projekteerimistingimuste menetluses saab puudutatud isikuid ja avalikkust asjakohaselt kaasata ning kõiki asjaolusid kaaluda. Seega, aladel nr 5 ja 5a on õigustatud loobumine detailse lahenduse koostamisest ja KOV EP asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestamine. B. Asukoha eelvaliku otsuses on võimalik EV ja KSH I-le tuginedes määrata projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused Eelnõu 696 II lugemise muudatusettepanekutes on selgitatud: „/---/KOV EP asukoha eelvaliku otsuses toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused peavad võimaldama määrata vajalikke ja asjakohaseid 16 ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 toodud tingimusi. /---/ KOV EP asukoha eelvaliku otsuses määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti § 26 lõikes 4 toodud muud tingimused. Selle tagamiseks määratakse asukoha eelvaliku otsuses: - kavandatava tuulepargi, samuti selle teenindamiseks ning kasutamiseks vajalike ehitiste põhimõtteline asukoht ja paiknemine alal; - ehitise üldised ehituslikud tingimused; - vajadusel ehitist iseloomustavad või muud asjakohased ning kavandatavat ehitustegevust täpsustavad andmed, nagu nt kasutamise otstarve, ehitisealune pind ja ehitise maksimaalsed lubatavad parameetrid (nt pikkus, kõrgus, laius, vajadusel sügavus); - asjakohasel juhul üldised tingimused alal kavandatavate tehnovõrkude, haljastuse, liikluskorralduse ja juurdepääsude või muu taolise rajamise kohta. Vajadusel lisatakse asukoha eelvaliku otsusele: - ehitise eskiis; - asendiskeem; - muinsuskaitse eritingimused; -võrguvaldajate tehnilised tingimused; - muud asjakohaste ametiasutuste poolt esitatud tingimused, mis võimaldavad tagada ehitise rajamise võimalikkuse.“ EhS § 261 lg 1-2 kohaselt lähtutakse asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud KOV EP alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmisel EhS § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse EhS § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused. Arvestada tuleb siiski, et KOV EP ei pea asukoha eelvaliku etapis veel välja selgitama tuulikute täpset arvu, kõrgust, paigutust jne (TalRKo nr 3-21-810, p 27). Seega tuleb ka projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused määrata asukoha eelvaliku täpsusastet arvestades, mida ka eelnõu 696 SE II lugemise muudatusettepanekute selgitused toetavad. EV ja KSH I ptk-s 1.3 on asjakohaselt nenditud, et tuulepargi täpne tehniline lahendus selgub detailse lahenduse faasis. Arvestada tuleb ka, et eelnõu 696 SE viidet, justkui projekteerimistingimustega tuleb määrata ehitiste „täpne asukoht“ tuleb tõlgendada EhS § 26 lg-st 4 järgsete projekteerimistingimuste täpsusastme loogika kontekstis. Eelnõu 555 SE seletuskirjas on EhS § 26 lg 4 kohta märgitud, et „Projekteerimistingimuste sisu kattub üldjoontes detailplaneeringuga antava krundi ehitusõiguse sisuga.“ Järelikult ka asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud KOV EP puhul antakse projekteerimistingimustega ehitiste (sh elektrituulikute, põhivõrguga ühenduseks vajalike ehitiste (maakaablid, alajaamad jms), juurdepääsuteede jne) asukohad ja parameetrid detailplaneeringule analoogse, mitte ehitusprojektile vastava täpsusastmega. 17 Aladel nr 5 ja 5a saab projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimustena määratleda EV ja KSH I ptk-s 1.2 sätestatud sobivate alade arendustingimused, EV ja KSH I ptk-s 1.3 toodud tuulepargi tehnilise lahenduse kriteeriumid või suunised (sh nii elektrituulikutele kui ka juurdepääsuteedele, montaažiplatsidele ja tuulepargi alajaamadele) ning EV ja KSH I ptk-s 1.4 kirjeldatud tingimused kavandatavate tuuleparkide ühendamiseks põhivõrguga. EV ja KSH I ptk-des 1.2-1.4 tuleb tingimusi lähtuvalt projekteerimistingimuste andmise spetsiifikast siiski täpsustada: a) Esiteks tuleb nii neis peatükkides kui EV ja KSH I-s läbivalt (vajadusel üldise märkusega) viidata, et KOV EP kehtestamisel asukoha eelvaliku otsuse alusel tuleb EV ja KSH I-s detailse lahenduse koostamiseks sätestatud tingimusi kohaldada projekteerimistingimuste ja/või ehitusloa menetluses ning ehitusprojekti koostamisel. b) Teiseks tuleb täpsustada, et EV ja KSH I ptk-s 1.2 sätestatud analüüsid ja uuringud (sh müra ja varjutuse modelleerimine, kasvuhoonegaaside arvutused, konkreetsel alal kohustuslikud linnustiku uuringud, eeluuring võimalike nahkhiirte elupaikade ja rändekoridoride välja selgitamiseks, inventuur kaitsealuste taimeliikide esinemise kontrollimiseks, hüdrogeoloogiliste tingimuste täpsustamine koos mõju hindamisega põhjaveele vms) viiakse läbi pärast projekteerimistingimuste andmist ja enne ehitusloa taotluse esitamist ehitusprojekti koostamise käigus ning vajadusel sätestatakse uuringute läbiviimise kohustus projekteerimistingimustes. Asjakohasel juhul koostatakse uuringute aruanne. 1. Nimelt, eelnõu 696 SE järgsed PlanS-i ja EhS-i muudatused ega nende selgitused ei välista täiendavate uuringute läbiviimist pärast projekteerimistingimuste andmist ehitusprojekti täpsusastme saavutamiseks, kui KOV EP asukoha eelvaliku (ning vastavas etapis juba läbi viidud uuringute ja KSH) tulemusena on selgunud ala põhimõtteline sobivus. Oluline on, et KOV EP asukoha eelvaliku otsuse alusel on võimalik anda projekteerimistingimused EhS § 261 lg-le 2 ja EhS § 26 lg- le 4 vastavas täpsusastmes ning edasised vajalikud uuringud oleksid teostatud vähemalt ehitusloa andmise ajaks. 2. Vajadusel antakse KeHJS § 6 lg 2 p 3 ja lg 4, § 7 p 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 2 p 2 ja EhS § 42 lg 2 alusel ning tuginedes muu hulgas ehitusprojekti koostamisel läbi viidud uuringutele, ehitusloa menetluses 18  keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang (ja/või Natura eelhinnang). c) Kolmandaks, arvestades eelnõu 696 SE II lugemise muudatusettepanekute selgitusi tuleb elektrituulikute, elektrituulikute põhivõrguga ühenduseks vajalike ehitiste (maakaablid, alajaamad jms) ning juurdepääsuteede põhimõtteline asukoht ja paiknemine kujutada joonisel. • Ala nr 5 ja 5a osas on EV KSH aruandes toodud tuulikute indikatiivne paiknemine (vt KSH aruanne joonis 1.3.1.2), mille saab projekteerimistingimuste andmisel aluseks võtta. • Põhivõrguga ühenduseks vajalike ehitiste täpsema paiknemise osas saame vajadusel valla ning planeerijaga koostööd teha. Kuivõrd Ala 5 ja 5a piirneb kõrgepingeõhuliiniga, siis olulist täiendavat negatiivset mõju ühendusega ei kaasne ning suures osas saab kasutada olemasolevat taristut. • Juurdepääsuteede põhimõttelise asukoha määramise osas oleme valmis tegema valla ja planeerijaga koostööd, et leida parim lahendus. Samas on vajalik rõhutus, et elektrituulikute, põhivõrguga ühenduseks vajalike ehitiste (maakaablid, alajaamad jms) ning juurdepääsuteede täpsem asukoht ja paiknemine võivad nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa menetluse käigus muutuda (täpsustuda), arvestades muu hulgas edasiste uuringute tulemusi. d) Neljandaks, arvestades, et riigikaitselised kõrguspiirangud leevenevad aastast 2025 (EV ja KSH I ptk 2.3), tuleb arvestada, et Kaitseministeerium saab projekteerimistingimused ja vajadusel ka ehitusloa eelnõu kooskõlastada tingimuslikult (EhS § 120 lg 1). Seega teeme ettepaneku muuta EV ja KSH I ning vallavolikogu otsuse eelnõud nii, et aladel nr 5 ja 5a: a) loobutakse detailse lahenduse koostamisest ja kehtestatakse KOV EP asukoha eelvaliku otsuse alusel, kavandades tuuleparkide rajamist edasi projekteerimistingimustega; b) määratakse projekteerimistingimuste andmise aluseks olevateks tingimusteks EV ja KSH I ptk-des 1.2-1.4 sätestatud suunised ja kriteeriumid, arvestades, et analüüsid ja uuringud viiakse läbi pärast projekteerimistingimuste andmist ja enne ehitusloa taotluse esitamist ehitusprojekti koostamise käigus ning ehitiste täpsem asukoht ja paiknemine võivad nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa menetluse käigus muutuda (täpsustuda). EV ja KSH I-le tuleb lisada joonised elektrituulikute, elektrituulikute põhivõrguga ühenduseks vajalike 19 ehitiste (maakaablid, alajaamad jms) ning juurdepääsuteede põhimõttelise asukoha ja paiknemise kohta (mis võivad järgmistes etappides muutuda/täpsustuda). II Põhivõrguga ühenduse võimalikkus väljaspool tuuleparkide rajamiseks sobivaid alasid vajab selguse huvides täpsustamist. PlanS § 95 lg 1 sätestab, et KOV EP koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise („ORME“) püstitamiseks, kui ORME asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. PlanS § 95 lg 2 kohaselt kehtestab ORME nimekirja Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ kohaselt on ORME-ks tuulepark Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. „Võrgueeskirja“ § 2 p 19 defineerib tuulepargi kui mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosneva elektrijaama. Tuuleparkide ühendus põhivõrgu võimaliku liitumispunktiga ulatub väljapoole EV ja KSH I-ga sobivate asukohtadena välja valitud aladest (sh aladest 5 ja 5a), ent KOV EP järgne planeeringuala on kogu Lääneranna valla territoorium (vt EV ja KSH I sissejuhatus). Seega teeme ettepaneku EV ja KSH I ning vallavolikogu otsuse eelnõud täpsustada ja selgelt sätestada, et põhivõrguga liitumiseks vajalikke ehitisi on lubatud rajada kogu KOV EP planeeringualale (sh väljapoole tuuleparkide rajamiseks sobivaks tunnistatud alasid). III KOV EP-d tuleks selguse huvides nimetada maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavaks. KOV EP-ga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks (PlanS § 95 lg 81). PlanS § 121 lg 3 p 3 sätestab, et KOV EP-le heakskiidu andmise otsustamisel annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik muu hulgas maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu puhul nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub nõusoleku andmisest. Ehkki see on vaieldav, võib tõlgendada, et KOV EP sisaldab antud juhul sisuliselt ettepanekut riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringu 2030 + ning riigihalduse ministri 29.03.2018 20  käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku käigus välja valitud tuuleparkide rajamiseks sobivad alad paiknevad väljaspool Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ lisas 5 („Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Tuuleenergeetika”) ning Pärnu maakonnaplaneeringu lisas 6 („Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering“) määratletud elektrituulikute arenduspiirkondi ja -alasid. Seega teeme ettepaneku volikogu otsuste eelnõudes selguse huvides ja vaidluste vältimiseks sätestada, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering sisaldab ettepanekut riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringu 2030 + ning riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku käigus välja valitud alad paiknevad väljaspool Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ lisas 5 („Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Tuuleenergeetika”“) ning Pärnu maakonnaplaneeringu lisas 6 („Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering“) määratletud elektrituulikute arenduspiirkondi ja -alasid. IV Elektrituulikute rootorilabade ulatumine üle asukoha eelvaliku järgse ala piiri peab olema selgelt võimalik ka keskkonnauuringute tulemusena. Irbeni põhjendas oma 27.10.2022 seisukoha ptk-s VI Rahandusministeeriumi selgitustele tuginedes, et arvestades EV ja KSH I täpsusastet ei oleks proportsionaalne välistada võimalust, et elektrituuliku laba ületab (näiteks täpsemate uuringute tulemusena) asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiri, mis võib olla ka keskkonnamõju arvestades parim lahendus. Irbeni tõi välja, et Rahandusministeerium on pidanud vastavat võimaluse sätestamist põhjendatuks ja õiguspäraseks ning on viidanud, et eelvaliku etapis tuleb välja tuua, millistel juhtudel või tingimustel on piiri täpsustamine võimalik. Rahandusministeerium on planeerimine.ee portaalis avaldanud ka vastava selgitava skeemi (kohaldub nii üldplaneeringu kui KOV EP asukoha eelvaliku etapi kohta).1 1 https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2022-12-05_Kautlenbach_Taastuvenergeetika-soodustamine-UP-des.pdf , lk 9. 21 Seisukohtade tabelis on vastatud, et „Rootori labade võimalik ulatumine üle eelvalikuala piiri on fikseeritud ptk 1.2 joonealuses märkuses nr 4, kus selgitatakse alade piiride täpsustamist /---/“ EV ja KSH I joonealuses märkuses nr 4 on uues versioonis sätestatud: „Piiride täpsustamiseks loetakse ptk 1.1. alguses toodud lähtekriteeriumite muutusest tulenevaid muudatusi, mis põhinevad kas uuringutel või hetkeolukorra muutusel (nt loodusväärtuste osas). Muudatuste tulemusel võivad alad suureneda vaid ulatuses, mis kaasneb rootori laba ulatumisega üle eelvalikuala piiri, igakordse kaalutluse alusel. /---/“ Seega on rootori labade ulatumine üle asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiri seotud justkui ainult EV ja KSH I ptk 1.1 alguses toodud lähtekriteeriumite (ilmselt on peetud silmas erinevad puhvreid) muutumisega. Vastav lähenemine on liiga piirav, kuna vajadus rootori labade ulatuse võrra asukoha eelvaliku etapi järgse ala piire ületada võib ilmneda näiteks täpsematest uuringutest ka siis, kui lähtekriteeriumid ei muutu. Seega teeme ettepaneku lisada EV ja KSH I eelnõusse põhimõte, mille kohaselt asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiridesse peab jääma elektrituuliku vundament ning detailse lahenduse koostamise ja KSH või projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse, sealhulgas keskkonnauuringute tulemusena võivad kavandavatate elektrituulikute rootorilabad ulatuda üle asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiri, kui on olemas nõusolek vastava maaomanikuga. V Uute elamute rajamine (või vähemalt neist tekkivad puhvertsoonid ja muud kitsendused tuuleparkidele) tuuleparkide rajamiseks sobivatel aladel tuleb selgesõnaliselt välistada. Irbeni on oma 27.10.2022 seisukoha ptk-s II selgitanud (viidates EV ja KSH I joonealuse märkuse nr 4 varasemale tekstile), et asukoha eelvaliku otsusega sobivaks kinnitatavatele aladele uute elamute rajamise lubamine koos uue puhvertsooni moodustamisega tähendaks, et KOV EP ei ole elluviidav ja välja valitud ORME asukoht oleks ajas pidevalt muutuv (kahanev), mis ei oleks aga asukoha eelvaliku eesmärke (PlanS § 98 lg 1) arvestades õiguspärane (mida on kinnitanud ka Rahandusministeerium erinevatel aruteludel). Lisaks oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne võimaldada mistahes järjekordse uue elamuga 22  täiendava puhvertsooni loomist. Irbeni selgitas ühtlasi, et asukoha eelvaliku otsusega sobivaks kinnitatavatel aladel uue elamu rajamisel tuleb arvestada, et tuulepargi arendaja ei pea tagama müra normtaseme täidetust. Rahandusministeerium on avaldanud planeerimine.ee portaalis ka selgitava skeemi (kohaldub nii üldplaneeringu kui KOV EP asukoha eelvaliku etapi kohta).2 9. Sunly AS Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu KSH I etapi aruandes on järgnev Jääme seisukohale, et aruandes sisalduv tekst - Otsuse eelnõude ja KSH I etapi aruande kooskõlastamise ja arvamuse lähenemine, mille järgi täiendavate alade 23.02.2023 avaldamise ringil (PlanS §105) tehti mitmeid ettepanekuid alade laiendamiseks ja puhul on vajalik läbi viia I etapi lisamiseks (vt järgnev joonis nr 1.1.2) Ettepanekute esitamise lähtekohaks oli keskkonnamõju strateegiline hindamine, ei asjaolu, et Keskkonnaameti puhvrid on soovituslikud ja ei tohiks tingida alade ole vastuolus lähteseisukohtadega ja on välistamise eriplaneeringu I etapis. Kuna väljapakutud alad ei kattu elu- ja õiguspärane. Planeeringu eesmärk on ühiskondlike hoonete 1 km puhvri ja valdavalt ka teiste olulisemate puhvritega analüüsida Lääneranna valla territooriumi (mõned jäävad osaliselt veekogu ehituskeeluvööndisse või maanteede puhvrisse), sobivust tuuleenergeetika arendamiseks otsustati võimaldada alade edasist uurimist. Kattumine Keskkonnaameti lähtuvalt lähteseisukohtades kajastatud puhvritega on siiski indikaator teadaolevatest potentsiaalselt olulise kriteeriumitest. Meie hinnangul leitakse nii keskkonnamõjuga riskikohtadest. Seetõttu tuleb väljapakutud aladele (sh kõige sobivamad alad Lääneranna vallas olemasolevate alade laiendustele) täiendavalt läbi viia ka I etapi keskkonnamõju tuuleenergeetika arendamiseks. strateegiline hindamine. Väljapakutud alade sobivus otsustatakse peale nendele Lähteseisukohtades on välja toodud ka aladele uuringute läbiviimist ja I etapi aruande koostamist. Keskkonnaameti poolsete puhvritega Teeme ettepaneku sellisest käsitlusest loobuda, sest see on vastuolus arvestamine. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja Planeeringute järelevalvet teostava keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega (VTK), mille Rahandusministeeriumi hinnangul on kohaselt on eriplaneeringu eesmärk leida tuulepargi (või -parkide) ja selle võimalik ja otstarbekas eriplaneeringu toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaimad asukohad Lääneranna vallas. protsessis eelvaliku alasid käsitleda Nii eriplaneeringu algatamisotsus kui ka VTK näeb ette kogu Lääneranna valla eraldiseisvate otsustena territooriumi käsitlemist. Käesoleval ajal on koostatud lahendus, mis teeb (Rahandusministeeriumi 10.02.2022 kiri nr asukohavaliku otsuse ainult osadel aladel ja KSH I etapi aruanne, mida saab 15-3/1227-2, sellises vaates käsitleda kui osalist aruannet, sest osade alade saatus jäetakse http://delta.andmevara.ee/laaneranna_vald/d lahti. Selline lahendus ei vasta algatamisotsuses ja VTKs esitatud okument/5213937). Alad on oma iseloomult planeeringu eesmärgile. Samuti tekitab see tugevat ebaselgust edasise erinevad, mistõttu on mõistlik kohandada planeerigu korralduse osas nö lahtiseks jäätud aladel (alad 1, 2b, 3a, 5b, 5c). uurimis- ja hindamisvajadust lähtuvalt Käesoleval ajal puuduvad takistused alade 1, 2b, 3a, 5b, 5c osas enamike VTKs konkreetsest olukorrast, mitte käsitleda ette nähtud mõjuvaldkondade hindamiseks. Seega teeme ettepaneku I etapi KSH kõiki alasid tervikpaketina. läbi viia kõigi 2 https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2022-12-05_Kautlenbach_Taastuvenergeetika-soodustamine-UP-des.pdf , lk 10. 23 alade osas. Eeskätt peame vajalikuks KSH I etapi aruande täiendamist alade 1, 2b I etapi KSH läbiviimine ja uuringute ja 3a osas. teostamine väljapakutud aladele tähendab Kui esineb hindamisvaldkondi (nt linnustik), mille puhul on vajalik täiendavate juba läbitud protsessis tagasiminekut ja uuringute läbiviimine, siis on võimalik uuringukohustus vastavale alale seada, kas toob kaasa täiendava töömahu. Uuringute detailse lahenduse etappi või eraldiseisvalt nt eeldusena detailse lahenduse vajaduse väljaselgitamine on olemuselt KSH etapi alustamiseks. osa. Juhul kui praegune täiendava I etapi KSH läbiviimise kohustuse põhimõte Lääneranna Vallavolikogu saab täiendavalt otsustatakse eriplaneeringusse sisse jätta, siis palume lisada planeeringu väljapakutud alade sobivuse kohta otsuse dokumentatsiooni selgitus: eelnõu koostada ja otsuse langeda peale a) Kuidas toimub aladel 1, 2b, 3a, 5b, 5c edasine eriplaneeringu koostamise uuringute läbiviimist ja KSH I etapi aruande menetluse jätkamine? Kas nähakse ette, et nende alade puhul jätkatakse hetkel koostamist juba käimas oleva eriplaneeringu menetlust. Kui jah siis mis PlanS kohasest menetlusetapist nende alade puhul menetlus jätkuks? b) Kuidas toimub aladel 1, 2b, 3a, 5b, 5c KSH I etapi aruande sisuline koostamine? See tähendab, et kas nähakse ette nende alade puhul kõigi mõjuvaldkondade uuesti hindamist või on vajalik täiendavas KSH I etapi aruandes ainult teatud mõjuvaldkondades hindamine? Kui nähakse ette ainult teatud mõjuvaldkondi käsitlevat KSH I etapi aruannet, siis peaks eriplaneeringu dokumentidest välja tulema, mis mõjuvaldkondi nende alade puhul hinnata tuleks. Juhime tähelepanu, et enamike mõjuvaldkondade puhul ei ole vajalik täiendavate uuringute läbiviimine ja neid saaks KSH I etapi aruandes juba praegu hinnata. Alade 1, 2b(2a laiendus), 3a, 3b(3 laiendus 5c osas on Sunly AS tellinud täiendava eksperthinnagu(lisas nr 1) ja küsinud vastavate alade kohta täiendavalt seisukohta Keskkonnaametilt(Keskkonnaameti vastused olemas Lääneranna vallavalitsuse dokumendiregistris – kiri reg nr 2023/8-11/5-1 ja 2023/8-11/265- 1). Alade 2b(2a laiendus) ja ala 3b(3 laiendus) osas ei näe Keskkonnaamet takistust alade asukohavaliku tegemises ja edasi detailse lahenduse koostamise etappi edasiliikumises. Alade 2b ja 3a osas on eriplaneeringu KSH I etapi aruandes hindamisest välja jätmise põhjendusena märgitud Keskkonnaameti poolt soovitavate puhveraladega kattuvus. Teeme ettepaneku eelvaliku otsuste, mis puudutavas alasid 2a ning ala 3, täiendamiseks lisades neisse ka alad 2b ja 3b. Teeme ettepaneku vastavalt täiendada ka KSH I etapi aruannet. Alade 1, 5b ja 5c osas on Keskkonnaamet vastanud, et nimetatud alad jäävad EOÜ maismaalinnustiku analüüsi tsoonidesse I, kus peavad vajalikuks täiendavat hinnangut küsida MTÜ Kotkaklubi käest, kellel on pädevus kõnealuste liikide osas ekspertarvamust anda. Palume kaaluda varasemalt ettepanekuna esitatud alade 24  1, 5b ja 5c alade lisamist II etappi Keskkonnaameti poolt esitatud lisatingimusega (vajalik täiendav hinnang). Varasemalt(31.10.2022 saadetud kirjas) oleme ühe ettepanekuna esitanud, et Ala nr 3 rohekoridoride toimivust ja alal nr 3 asuva rohekoridori asukohta nihutada ca 500 meetrit kagu suunas ja võimalikku muutmist on analüüsinud vajadusel jätta koridor koos ehituskeeluvööndidega arengualast välja. konsultandi meeskonna keskkonnaekspert. Teeme taaskord ettepaneku eriplaneeringust tulenevate rohevõrgustikule Kokkuvõtlikuks järelduseks on, et kuna avalduvate ebasoodsate mõjude kompenseeriva meetme rakendamiseks ala 3 ja mujal lähipiirkonnas on valdavalt tegu 3b osas. Kuna antud aladele tuulepargi rajamine võib avaldada negatiivset mõju põllumajandusmaastikuga ja ökoloogiline rohevõrgustikule, siis teeme ettepaneku muuta rohevõrgustiku paiknemist sidusus on vilets, siis pole rohekoridorile (vastava ettepaneku kaardikiht lisas nr 2) ja kavandada rohevõrgustiku koridor võimalik pakkuda ka alternatiivset asukohta. Paadrema jõega paralleelselt. Uuel rohekoridori alal asuvad ortofotolt tuvastatav Teemat täpsustatakse detailse lahenduse ja kõrgema puittaimestikuga kaetud ala, Paadrema jõgi koos kallastega ja see võiks keskkonnamõju strateegilise hindamise olla looduses perspektiivseks rohekoridori alaks ja liikumise suunaks. Juhime käigus. tähelepanu, et detailse lahenduse etapis ei pruugi olla võimalik (või on see keerukas) muuta üldplaneeringu kohast rohevõrgustiku paiknemist. Seega oleks asjakohane vastav meede ette näha eriplaneeringu KSH I etapi aruandes ning seda oleks võimalik arvestada Lääneranna valla uue üldplaneeringu koostamisel. Eriplaneeringuga oleks võimalik muuta nii maakonnaplaneeringu kui üldplaneeringu kohast rohevõrgustiku paiknemist. Keskkonnaameti ja planeeringu koostaja varasemalt saadud tagasisidena on Peame otstarbekaks ala nr 3 piire ja peetud keeruliseks alaga 3 jätkamist praegustes piirides kuna on suur mõju tuulikute paigutamise võimalusi täpsustada erinevatele kaitsealustele objektidele. Mitmete mõjude vähendamiseks teeme uuringute tulemustest lähtuvalt detailse alternatiivse ettepaneku vähendada ala 3 põhja ja ida küljelt (ala lisas nr 3). Ala lahenduse käigus. Eelvaliku oleme läbi vähendamisel ettepanekuks esitatud piirideni jäävad välja mitmed registreeritud viinud üheselt mõistetava ja kõikidele III kaitsekategooria linnu- ja taimeliikide leiukohad, rohekoridor, nahkhiirtele aladele võrdselt rakenduva metoodikaga, varjetingimusi pakkuvad potentsiaalsed elupaigad ning ala jääb kaugemale Tuhu- selles erandite tegemine praeguses etapis ei Kesu linnualast ning mõju seal elutsevatele liikidele on veelgi väiksem. Ala ole põhjendatud. vähendamine lisas nr 3 kirjeldatud piirideni vähendab ala 3 keskkonnaalaseid riske oluliselt ning suurendab tõenäosust, et järgmises etapis läbiviidavate uuringute järel on ala tuuleenergia arendusalana sobiv. 10. Eraisik Olen tutvunud aruandega ja eelnõudega, mille olete välja pannud Lääneranna Oleme seisukohal, et kindlasti ei saa 21.02.2023 valla kodulehele. tuulikute kavandamisega seotud müraolukorra kontrollimist ning tingimuste 25 Teatan, et ei saa nõustuda aruande sisuga, ega eelnõudega, sest selles ei sisaldu seadmist jätta ainult tuulepargi valmimise olulist infot, mis annaks õiguse lugeda alad parimaks sobivaks, nii nagu järgsesse aega. Hilisemate planeerimisseadus ette näeb. keskkonnanormatiive ületavate olukordade ja oluliste häiringut vältimiseks on eesmärk Olen iseseisvalt ja ka koos teiste vallas elavate isikutega koos esitanud korduvalt juba planeerimise etapis tagada, et uus seisukohti, näen, et midagi ei ole selles osas muutunud võrreldes sellega kui lisanduv tuulepark ei põhjustaks alustati Mäliküla tuulepargi ehitusega. Kõik tundub avalik ja kõigile antakse kumulatiivset ülenormatiivset müra. Selleks võimalust avaldada arvamust, aga tegelikkuses nii see ei ole. Elanike nähakse planeeringus ette vajalikud arvamustega lihtsalt ei arvestata. Järjekordne JOKK skeem, millega rahvast meetmed ja tingimused. KSH käigus on lollitatakse. eeldatavat müra mõju hinnatud (alade 2, 2a, 5 ja 5a puhul on teostatud ka Lugeda oli, et eraisikute avaldatud seisukohti ei võeta arvesse seoses „tuulikute indikatiivne müra leviku kaugusega elamutest” ning müra saab alles siis kontrollida, kui tuulepark valmis? näidismodelleerimine). Lisaks on KSH käigus hinnatud ka võimalikku kumulatiivset mõju, Mäli tuulepargi osas on Terviseamet käinud müra mõõtmas. Müra elamute hindamise tulemusena on alade 2 ja 2a juures jääb juba nüüd 40 dB lähedale, vahel olenevalt ilmastikust isegi seda puhul tuvastatud, et Helmküla piirkonnas ületades, samas midagi ei tehta, mingeid meetmeid peale ei panda. Isegi kui võib esineda oluline kavandatavate ja uued tuulikud aladele 2 ja 2a paigutatakse, siis sealt kanduv müra suurendab olemasolevate (Mäli) tuulikute koosmõju paratamatult juba olemasolevat müra. (eelkõige müra näol). Seetõttu on planeeringus seatud tingimus/kohustus, et Miks sellega aruandes ei arvestata, miks neid juba tehtud mõõtmistulemusi pole detailse lahenduse väljatöötamisel (või välja toodud ja tehtud isegi mitte indikatiivset kumulatiivset müra hinnangut. muutunud õigusruumis projekteerimistingimuste etapis) tuleb On selge, et hetkel proovitakse olemasoleva müraolukorraga mitte arvestada ja arvestada ka olemasolevate tuulikute (Mäli tuulikud alale 2 ja 2a lihtsalt valmis ehitada, sest hiljem ei hakata enam midagi tuulepark) mõjuga ning maksimaalselt maha võtma ega lõhkuma. vältida võimaliku koosmõju esinemist (eelkõige Helmküla piirkonnas). Meenutaksin oma kogemust Mäliküla tuulepargiga. Jäin uskuma meie Samuti tuleb koostada täpsustatud tolleaegset vallavanem Sivar Tõnissoni, kes ütles, et mind ei peaks tulevased mürakaardid ning täpsemalt välja tuua nii tuulikud kuidagi mõjutama, kuna need tulevad kaugele minu kodust. Aga kuidas hinnangu algandmed kui ka tulemused. läks tegelikult? Ainult 0,5 km elumajast! Mulle heideti ette, et ma kohe toonase Võimalikeks meetmeteks ning tingimusteks projekti arendamise alguses sõna ei võtnud, võib- olla oleks mind kuulda võetud. (lisaks vajaliku puhverala tagamisele) saavad Räägin siis nüüd! Arendajate konfidentsiaalsuslepingud on meie valla paljude olla nt kasutusaegsed tööajalised piirangud elanike kõrvakuulmise kehvemaks teinud ja kedagi ei paista huvitavat, mis edasi uutele tuulikutele teatud tuule suundade saab uuema arendusega. korral öisel ajal (kuna öised müra normtasemed on rangemad kui päevased Ajakirjanduses on infot, et alles rajatavate tuulikute eest hakatakse normid). Lääneranna Vallavalitsus otsustas kompensatsiooni maksma inimese pangakontole, kelle maa peale need muuhulgas ka müraolukorrast lähtuvalt 26  püstitatakse. Ilus mõte. Minu meelest võiks see idee laieneda nendelegi, kes juba mitte rakendada ala 2 puhul muutunud praegusel hetkel peavad taluma kodulähedase tuuliku müra ja varjutusi. Kui õigusruumis võimaldatud lähenemist tulevikus suurem osa Helmkülast ümbritsetakse tuulepargiga, ei jää keegi asendada detailse lahenduse koostamine ja siinsetest elanikest nende undamisest häirimata. mõjude hindamine projekteerimistingimuste menetlusega. Vaidlen vastu väitele, et aladele 2 ja 2a ning 5 ja 5a tuulikute ehitamisel ei Seega käsitletakse mürateemat asjakohaselt kaasne ebasoodsat keskkonnamõju. Esiteks ei ole sellise väite esitamiseks ka detailse lahenduse keskkonnamõjude esimeses etapis kõiki vajaliku uuringuid isegi mitte tehtud ja teiseks ka müra on hindamise etapis, täpsustatakse hinnanguid oluline keskkonnamõju ja seda pole esimeses etapis üldse hinnatud, kuigi juba ja tuuakse välja konkreetsed olemasolevaid uuringuid on selles osas mitmeid. Teiste aladega on asjad veelgi leevendusmeetmed. kahtlasemad, kuid ometigi jätkatakse võimaluste otsimist, et ka neile saaks tuulikud püstitada. Huvitav on, et see territoorium, mis kuulub meie valla ühele suurimale ettevõtjale ja volikogu liikmele Heino Sabiinile- sellega soovitakse kiirendatud korras edasi liikuda ja selleks ongi ilmselt otsustatud esimeses etapis jätta olulised keskkonda puudutavad uuringud alades 2 ja 2a 3 ja 5 ja 5a osas teostamata. Olen pead murdnud, et miks kõik tuulikud Lääneranna valda nüüd püsti panna soovitakse, aga nagu öeldakse: ”Süües kasvab isu.” Olen korduvalt vallalt palunud oma kirjades: „Võtke tuulikutel tuure maha öösiti, palun!” Minu pöördumisi on siiani ignoreeritud. Vald ei suuda ei järelevalvet teostada ega vajalike meetmeid rakendada juba olemasolevate tuulikute puhul, aga aina tahetakse uusi juurde tekitada! Meie ei lähe Helmkülast, Hiiepangalt mitte kusagile. Olin siin enne tuuleparke ning teen endast oleneva, et mitte sama olukorra ees seista, kui aastaid tagasi, Mäliküla tuugenitega. 11. Ristal Keba Lääneranna Vallavalitsus lähtub oma Partnerid Esimese asjaoluna tuleb välja tuua, et kui 31.10.2022 olid esitatud arvamuse tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja 23.02.2023 avaldamiseks eelnõud kõigi alade osas, siis nüüd 04.01.2023 on arvamuse Euroopa Liidu suunistest. Nii Eesti kui avaldamiseks esitatud eelnõud alade 2 ja 2a, 3 ning 5 ja 5a osas ja Euroopa Liidu otsekohalduvad õigusaktid keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne nende osas. Arvamuse (nt EL Nõukogu määrus 2022/2577, millega avaldamiseks ei ole esitatud enam eelnõusid teiste alade ebasobivaks kehtestatakse raamistik taastuvenergia tunnistamise kohta vastavalt aruande koostamise käigus selgunud tulemustele, kasutuselevõtu kiirendamiseks) kohustavad vaid vastu on võetud otsus jätkata ka nende aladega seoses arendajate surve omavalitsusi tegema jõupingutusi 27 tõttu. Lisaks on arendajate surve tõttu lisatud uusi alasid, mida esmalt ei olnud ja taastuvenergeetika võimsuste hindamist on otsustatud laiendada ka nende osas. kavandamiseks, et tagada energiajulgeolek Seega kui Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsuse nr 197 selgitusest saab ja kliimaeesmärkide täitmine. välja lugeda, et volikogu algatab eriplaneeringu eesmärgiga leida asukoha Ehkki käimasolev eriplaneering algatati eelvaliku käigus Lääneranna vallas sobivaimad kohad elektrituulikute parkide esialgu ühe huvitatud isiku taotluse alusel, püstitamiseks ning seejärel valida kaaludes alternatiivseid võimalusi parim on juba algatamise otsuses välja toodud asukoht elektrituulikute pargi (_e_d_a_s_p_i_d_i_ _„t_u_u_l_e_p_a_r_k_”)_ tuuleparkidele sobivad arendusalad _rajamiseks, siis sama haldusakti otsustuse sõnastuse kohaselt on algatada mitmuses: Lääneranna vallas elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele sobivate Algatada Lääneranna vallas elektrienergia arendusalade leidmiseks, tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning planeeringu sobivate arendusalade leidmiseks, keskkonnamõju strateegiline hindamine. Algatamisel teadaolev planeeringuala tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku on kogu Lääneranna valla territoorium suurusega 1362,67 km2. taristu kavandamiseks kohaliku Tegemist on ilmselge vastuoluga haldusaktis, sest esitatud eesmärk ja sõnastatud omavalitsuse eriplaneering ning planeeringu otsustus annavad alust erinevaks tõlgenduseks ning ilmselt vaidlust ei saa enam keskkonnamõju strateegiline hindamine. olla asjaolu üle, et tegelikult on vallavolikogu plaan olnud algusest peale kõik (http://delta.andmevara.ee/laaneranna_val valitud alad vahendeid valimata tunnistada sobivaks ja lubada neile ehitada d/dokument/4298161) tuulepargid. Sellele järgneb otsuses veel lause: Viimast asjaolu kinnitab ilmselgelt valla tegevus, sest loobutud on osade alade „Algatamisel teadaolev planeeringuala ebasobivaks tunnistamiseks, nimetatud alade osas on otsustatud jätkata on kogu Lääneranna valla territoorium hindamist ja asjaolude väljaselgitamist ja juurde on hakatud lisama uusi alasid, suurusega 1362,67 km2.“ Arvestades seda, mida esialgsel algatamisel ei olnud. et KOV EP eesmärk on antud juhul leida tuuleenergeetika jaoks sobivad arendusalad ja planeering hõlmab kogu Lääneranna valla territooriumi, siis kinnitab see täiendavalt seda, et EP eesmärgiks on leida sobivad alad just mitmele tuulepargile. Kasutatud lähenemine on kooskõlas Rahandusministeeriumi juhistega olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimisel. RAMi ruumilise planeerimise osakonna koostatud „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine“ juhendis on selgitatud järgnevat: „Planeerimisseadus ei reguleeri, mitu ORME-le sobivat asukohta peab asukoha eelvalikuga leidma. Kui KOV EP asukoha eelvalikus leitakse 28  ORME-le mitu sobilikku asukohta, siis on võimalik koostada detailne lahendus nii mitmes asukohas, kui selleks on vajadus. Samuti võib juhtuda, et sobilikud asukohad koonduvad ja moodustavad ühe tervikliku suurema ala, mille sees koostatakse mitu detailset lahendust. Seejuures KOV EP on võimalik kehtestada nii ühe kui ka mitme detailse lahendusega, sh on võimalik kehtestada KOV EP ühe detailse lahendusega ka juhul, kui on koostatud mitmes asukohas detailne lahendus. /…/ Meeles tuleb pidada, et KOV EP pole strateegiline planeerimisdokument – detailne lahendus tuleb koostada asukohas (või asukohtades), kus on olemas reaalne arendushuvi, sest kui planeeringut ei asuta ellu viima viie aasta möödumisel KOV EP kehtestamisest, siis kaotab planeering kehtivuse (PlanS § 122 lg 4). Kui arendushuvi on ühes piirkonnas ühe ORME ehitamiseks, siis tuleb selle piirkonna sees leida sobivaim asukoht ja kehtestada KOV EP detailne lahendus ühes asukohas. Kui arendushuvi on mitmes piirkonnas, on võimalik leida nendes piirkondades ehitistele sobivaimad asukohad ja kehtestada detailne lahendus mitmes asukohas.“ Kokkuvõttes on KOVil õigus tunnistada sobivaks nii mitu asukohta, kui selleks on vajadus. Juhul, kui menetluse tulemusel selgub, et sobivaid asukohti on mitu, on KOVil õigus kehtestada detailne lahendus 29 mitmes asukohas. Eriplaneeringu algatamisel seatud eesmärk ei ole muutunud, st algusest peale on olnud eesmärk leida kogu valla territooriumil sobivad alad mitmele tuulepargile. KOV EP menetluse puhul tuleb arvestada sellega, et KOV EP on ehitusprojekti koostamise aluseks (PlanS § 95 lg 8). Teisisõnu on EP mõeldud lähiaastate ehitustegevuse aluseks, mitte pikaajalise strateegilise arengu suunamiseks. EP koostamine eeldab seega kindla arendushuvi olemasolu (PlanS § 122 lg 4). Antud menetluses on arendushuvi üles näidanud lisaks Laanenurga Tuuliku OÜ-le veel 4 arendajat. Nende arendajate taotluste lahendamine eraldiseisvate EP-de koostamise raames oleks ilmselgelt ebaotstarbekas. Eriti arvestades seda, et antud EP menetlus hõlmab juba kogu valla territooriumi. Viie paralleelse EP koostamisel oleks ka keeruline luua ühtset ruumilist terviklahendust. Lisaks selgitame, et kuna tegemist oli samateemaliste ja kattuval alal esitatud taotlustega, siis oli otstarbekas ja põhjendatud liita arendajate taotlused ühte menetlusse. Lääneranna vallas tuuleparkidele sobivate alade leidmiseks menetlusökonoomsema, avalikkusele arusaadavama, huvitatud ja puudutatud isikute huvisid arvestava menetlusviisi rakendamine oli kõigi osapoolte huvides. Menetluste liitmine on täna taganud oluliselt suurema õigusselguse, huvitatud ja puudutatud isikute tõhusama kaasamise 30  otsustusprotsessi ning seeläbi huvide parema kaalumise. Peame alusetuks väidet, et vallavolikogu eesmärgiks on „olnud algusest peale kõik valitud alad vahendeid valimata tunnistada sobivaks ja lubada neile ehitada tuulepargid“. Alade sobivaks tunnistamise otsusele eelneb piisavas täpsusastmes keskkonnamõju hindamine ja vajadusel uuringute läbiviimine. Nt ala nr 7 puhul ei peeta võimalikuks ilma täiendavate, eelvalikule ja I etapi hindamisele eelnevate uuringuteta ala sobivuse üle otsustamist. Jääme seisukohale, et esitatud arvamus on Alates eriplaneeringu algatamisest ja tuuleparkide lähteseisukohtade ja üldsõnaline ja põhjendamatu. Müra keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusest alates on normidest kinnipidamist on peetud näha kuidas arendajate surve tõttu kogu eriplaneeringu eesmärk valgub aina arendamise eelduseks, sellest lähtuvalt on laiemaks, kuidas nii aruande koostaja kui kooskõlastavad ametiasutused järgmisele etapile seatud tingimused. Läbi taganevad oma varasematest seisukohtadest ja kuidas varasemalt antud on viidud eelvaliku etapile sobivas arvamusi mingi ala ebasobivuse kohta lihtsalt ignoreeritakse ja ala sobivaks täpsusastmes indikatiivne müra tunnistamist lihtsalt pressitakse vahendeid valimata edasi. Ka elanike poolt modelleerimine alade 2,2a ja 5, 5A kohta. esitatud arvamusi ja muret müra, varjutuse kuid ka looduse kaitse osas Vt ka eelnev vastus. ignoreeritakse ja nende osas esitatakse segaseid selgitusi. Pidevalt korrutatakse, et 1000 m puhver tuuliku ja kodu vahel on piisav, vaatamata sellele, et inimesed on juba aastaid vallale kurtnud, et olemasolevatest tuulikutest tekkiv häiriv müra kandub tegelikult kaugemale kui 1000 m. Seega tänaseks on ilmnenud, et algatatud eriplaneeringu eesmärk ei ole teha erinevate kaalutud asukohade vahel valik, tunnistades mingi ala või alad sobivaimaks, vaid lõppastmes tunnistada kõik valikus olevad alad ja uued lisanduvad alad sobivaks. Seega hetkel on avalikule arutelule esitatud otsuse eelnõud ja kinnitamiseks aruanne, kus tunnistatakse sobivaks teatud valitud alad ja ning sellele järgnevad hiljem samamoodi teised alad ja veel lisandunud alad. Mitme valitud asukoha sobivaks Arvamuse avaldajad leiavad, et tegemist ei ole enam PlanS § 109 lg 2 sätestatud tunnistamise osas oleme vastusseisukoha kohase asukoha eelvaliku otsuse tegemisega ega kinnitamisega, et valitud esitanud eespool. asukoht on kõige sobivaim ning seoses sellega ühe etapi lõppemisega Oleme seisukohal, et tuuleenergeetika eriplaneeringu menetluses, vaid esimese etapi menetlus jätkub teiste alade osas, kavandamisel on kõige sobivamaks 31 et ka need siis hiljem sobivaks tunnistada. Ilmeselgelt selline menetlus ei ole planeeringuliigiks eriplaneering. Selleks, et enam eriplaneeringu koostamise mõte ja eesmärk. tagada terviklik Lääneranna valla Arvamuse avaldajad on juba eelnevalt ka välja toonud, et kuna paralleelselt on läbimõtestamine tuuleenergeetika pooleli ka valla üldplaneeringu menetlus ning olulise ruumilise mõjuga ehitise ehk vajadustest ja võimalustest lähtuvalt, tuulikute võimalike asukohtade kavandamise esimene eelistus peaks olema siiski määrati eriplaneeringu alaks terve valla üldplaneering, et tagada terviklik ruumi läbimõtestamine ja areng. Normaalne ei territoorium. Kaalutluse aluseks on ole olukord, kus selgituse kohaselt eriplaneering algatatakse eesmärgiga leida siinkohal riigi taastuvenergia alased sobivaim koht ühe tuulepargi ehituseks, kuid lõpuks siis kehtestatakse eesmärgid, oluline avalik huvi ning eriplaneering lahendusega, mis lubab ehitada 5 või lausa 6 tuuleparki. arendushuvi taastuvenergia tootmise vastu Antud eriplaneeringuga on otsustatud sisuliselt hinnata eraldi kitsalt erinevaid (mida kinnitab eriplaneeringust huvitatud tükikesi ehk maa-alasid valla territooriumil ning tunnistada neid sobivaiks isikute arv) ning 2021. a sügisel alanud erinevate etappide kaupa, kuid selliselt jääb kaalumata ja hindamata valla energiakriisi lahendamise vajadus. Kohaliku territooriumi tervikliku ruumi läbimõtestamine ja areng, samuti jääb hindamata omavalitsuse eriplaneering on kumulatiivne mõju kui kõik need 7 ala tuulikuid täis ehitatakse, sest alade ehitustegevuse aluseks ehk avalikkuse, sh hindamine ja sobivaks tunnistamine on otsustatud teha erinevate juppide kaupa arendajate eesmärke on võimalik ning tervikliku pilti ei ole peetud vajalikuks hinnata. Ilmselgelt on selline eriplaneeringuga kiiremini saavutada. lähenemisviis sobiv arendajale, kuid inimesed, kes nende tuuleparkide naabruses Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule ja keskel elavad ja kõike seda hiljem taluma peavad, ilmselt ei ole ei valla rakendub konkreetne kehtivusaeg 5 aastat, juhtkonnale ega ka aruande koostajale olulised. mis seab tuuleenergeetika arendamisele selge ajalise raamistiku. Üldplaneeringus Kõik see viitab sellele, et algatatud eriplaneering on kallutatud ja selle käigus alasid kavandades jääb kavandatu valitud hindaja ebaobjektiivne. täpsusaste oluliselt üldisemaks ja ajaraam ebaselgeks. Kumulatiivseid mõjusid on läbivalt käsitletud KSH I etapi aruande erinevates teemapeatükkides, samuti on seatud sellest lähtuvalt uuringute kohustus. Eriplaneeringu sobivust oleme selgitanud Teie arvamusele avaldades ka eriplaneeringu lähteseisukohtade ja väljatöötamise kavatsuse faasis, vt vastusseisukohtade tabel 17.05.22 lk 47, https://hendrikson.ee/maps/L%C3%A4 %C3%A4neranna- EP/dokumendid/Lisa_1a_L%C3%A4%C3 %A4neranna_tuuleparkide_eriplaneerin gu_l%C3%A4hteseisukohtadele_ja_KSH _VTK- 32  le_laekunud_arvamused_ja_seisukohad .pdf. Oleme esitanud omapoolsed selgitused Teie Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha valik ja keskkonnamõju poolt esitatud arvamustele eriplaneeringu strateegilise hindamise I etapi aruandest (versioon: eelnõu avalikule lähteseisukohtade ja väljatöötamise väljapanekule 13.01.2023, allkirjastatud 20.10.2023 Pille Metspalu poolt) ja selle kavatsuse faasis, vt vastusseisukohtade lisaks olevast Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku tabel 17.05.22, otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande kooskõlastused ja arvamused tabelist https://hendrikson.ee/maps/L%C3%A4%C3 nähtub, et meie poolt 15.08.2022 ja 31.10.2022 esitatud ettepanekute ja %A4neranna- arvamustega sisuliselt nõustud ei ole, parandatud on ainult ilmselge menetluslik EP/dokumendid/Lisa_1a_L%C3%A4%C3%A4 eksimus, milleks oli esmane ettepanek eelnõud ja keskkonnamõju strateegilise neranna_tuuleparkide_eriplaneeringu_l%C3 hindamise esimese etapi aruanne heaks kiita, ilma esitatud eelnõudeta. %A4hteseisukohtadele_ja_KSH_VTK- le_laekunud_arvamused_ja_seisukohad.pdf . Müraga seonduvalt on kinnitatud lk 50, et detailse lahenduse raames läbiviidavas mõjude hindamises analüüsitakse nii müra kui varjutuse mõju ja 1000 m on siin võetud lähtepunktiks, mis ei pruugi võrduda hilisema täpsema paigutuse järgse kaugusega elamust. Sama tabeli lk 53 oleme palunud edastada viide uuringule, mille alusel esitate oma arvamuses seisukoha, mille järgi „on täheldatud ka rannikust enam kui 10 km kaugusel asuvate meretuuleparkide müra jõudmist maismaale“. Kordame siinkohal oma palvet, kuna vastav viide ei ole meieni jõudnud. Samuti oleme selgitanud eriplaneeringu sobivust planeeringuliigina ja müraolukorraga seonduvat oma vastuskirjas nr 15.12.2021 nr 2021/8-1/1444-2, http://delta.andmevara.ee/laaneranna_vald /dokument/5095775. KSH I etapi aruande lisana on esitatud kooskõlastuste ja arvamuste koondtabel (müraga seonduvat on selgitatud lk 21, 33  http://delta.andmevara.ee/laaneranna_vald /dokument/5682577), muuhulgas on viidatud aruandele, kus alade 2 ja 2a puhul on märgitud järgmist: Ala 2 puhul tuleb tuulepargi ala planeerimise järgmistes etappides arvestada ka olemasoleva 4 tuulikuga Mäli tuulikupargiga ning välja töötada meetmed ja tingimused, mis minimeerivad võimaliku müra koosmõju tekke kahe tuulepargi vahelistes elamupiirkondades (peamiselt Helmküla territooriumil). Üheks võimalikuks 22 Milline on siis mürakaart ning kõigi nende alade ja ka juba olemasolevate alade kumulatiivne müra. meetmeks on näiteks müra normide mõistes kõige kriitilisemal ajaperioodil (öine aeg vahemikus 23.00- 7.00) kavandatavas tuulikupargis teatud tuulikute välja lülitamine (teoreetilist koosmõju põhjustavate tuulesuundade korral) või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine. Lisaks võib ala 2 puhul välja tuua, et esialgse tuulikute paigutuse korral on nt Helmküla peamiste elamupiirkondadega tagatud oluliselt suurem puhverala kui üldjuhul rakendatav 1 km tsoon. Jääme endiselt seisukohale, et KSH I etapi aruanne sisaldab piisavas täpsusastmes mõjude hinnanguid ja selgitusi. Jääme oma varasema seisukoha juurde, et Arvamuse avaldajad jäävad ka avalikul väljapanekul oma seisukoha juurde, et KSH aruanne vastab nõuetele. keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne (edaspidi ka KSH I etapi aruande nõuetelevastavust on aruanne) on oluliste puudustega ja oma sisult liiga formaalne selleks, et kohalik hinnanud muu hulgas Keskkonnaamet, mille omavalitsus saaks selle kinnitada ja selle alusel teha valiku parima asukoha osas. koosseisu kuuluvad eriteadmistega Aruande lisas esitatud aruande koostaja vastuväited selles osas on otsitud, väga spetsialistid. Keskkonnaamet on andnud pinnapealsed ja ka osaliselt ebaõiged. oma kooskõlastuse ning puudub alus 34  kahelda pädeva asutuse poolt antud kooskõlastuse põhjendatuses. Sisuline vastuolu puudub, kuna Esiteks täiesti väär on aruande koostaja poolt esitatud vastuväide, et kuivõrd keskkonnamõju strateegilise hindamise I KeHJS § 40 lg 42 hakkas kehtima alles pärast Lääneranna Vallavolikogu etapi aruanne sisaldab tingimusi ja soovitusi 14.05.2020 otsuse nr 197 vastuvõtmist, siis on KSH puhul asjakohane järgida järgmise etapi mõjude hindamiseks (ptk algatamise hetkel kehtinud seadusandlust ehk KeHJS seda redaktsiooni, mis 1.2), mis ongi KeHJS § 40 lg 42 kohasteks jõustus 01.01.2020 (RT I, 21.12.2019, 7). lähteandmeteks järgmisele etapile. Millisele õiguslikule normile (rakendussättele) selline väide tugineb jääb arusaamatuks, sest vastuväites sellele viidatud või tuginetud ei ole. Alates 13.01.2022 jõustunud KeHJS § 40 lg 42 sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule sisaldama lähteandmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks. KeHJS § 40 lg 42 näol ei ole tegemist menetlusnormiga, vaid materiaalõiguse normiga ning aruanne peab vastama selle vastuvõtmise ja kohaliku omavalitsuse poolt heaks kiitmise ajal kehtivatele materiaalõiguse normidele, mitte algatamise hetkel kehtinud õigusnormidele. Eeltoodud vastuväide, et KeHJS § 40 lg 42 sätestatud nõudest lähtuma ei pea ongi sisuliselt kõik, mis aruande koostaja on suutnud arvamuse avaldajate poolt esitatud puudustele aruande osas esitada. Mingeid sisulisi ja argumenteeritud vastuväiteid esitatud ei ole. Natura eelhindamine viidi läbi juba KSH VTK Lisaks on veel esitatud väide, et kuna KSH I etapi aruanne on kooskõlastatud etapis. See andis tulemuse, et alade 2 ja 2a Keskkonnaameti poolt, siis arvamuse avaldajate väidetel selle kohta, et aruanne mõjualas ei asu Natura alasid ja asjakohane on liiga formaalne ei ole enam tähtsust. hindamine pole vajalik. Selle järeldusega Aruande esitajad peavad siinkohal siiski oluliseks välja tuua, et Keskkonnaamet nõustus VTK etapis ka Keskkonnaamet. esitas muuhulgas korduvalt nõude, et alade 2 ja 2a edasise planeerimise Aruande etapis võttis Keskkonnaamet eelduseks on KSH I etapi aruandes Natura asjakohase hindamise läbiviimine, sest vastupidise seisukoha (kuigi teadaolevad uuringuala jääb lindude rändekoridori alale, mistõttu on vaja hinnata tuulepargi andmed polnud muutunud). potentsiaalsete asukohtade puhul ka mõju rändeteedele. Keskkonnaametile anti täiendavat infot selle Aruande koostaja vaidles ala 2 ja 2a osas sellele nõudele vastu ning teatas, et ei kohta, millest KSH hinnangute andmisel on arvesta sellega, sest ornitoloog Hannes Pehlak kinnituse kohaselt see ei ole lähtutud. Täiendavad selgitused lisati ka vajalik. Samas aruande lisaks ei ole ornitoloog Hannes Pehlaku vastavat aramust KSH aruandesse. Keskkonnaamet nõustus ja kinnitust, millest nähtuks, et ala 2 ja 2a osas ei ole vaja läbi viia Natura peale vastavate põhjenduste ja selgitustega hindamist. Samuti ei ole aruande lisana esitatud konsulteerimist Leho Luigujõega tutvumist, et Natura asjakohase hindamise väikeluige osas. Mõlemal juhul on tegemist väidetega, mida kontrollida ei ole läbiviimine I etapi raames ei ole vajalik. võimalik. Puudub alus kahelda Keskkonnaameti kui 35 Eriplaneeringu menetlus peab olema avalik ja kaasatud isikutele peavad olema Eesti riigi keskkonnakasutamise ja avalikustatud kõik dokumendid ja seisukohad, milledest on lähtutud. Kaasatud looduskaitse eest vastutava pädeva asutuse isikutel ei ole olnud võimalik tutvuda ei Hannes Pehlaku ega ka Leho Luigujõe järeldustes. väidete ega argumentidega. Ornitoloog Hannes Pehlak kuulus vahetult Lisaks Keskkonnaametist saadud suulisele kinnitusele toimus ka Keskkonnaameti KSH töörühma, mistõttu tema ja arendaja ning aruande koostaja vaheline kohtumine, kus Keskkonnaametit eksperthinnang (mille kujundamise käigus mõjutati esitatud nõudest loobuma. on konsulteeritud suuliselt väikeluige osas Eeltoodu pinnalt tekib paratamatult sarnasus Tamba tuulikute rajamisega, kus Leho Luigujõega) avaldub ja on samuti Keskkonnaamet oli algselt Tamba tuulikute vastu, kuid siis pärast dokumenteeritud otse KSH aruandes (mitte arendaja ja aruande koostaja poolset mõjutamist loobus oma nõudest kaitsta eraldi aruandena). Natura ala ja lihtsalt vaatas pealt kuidas tuulikud ehitati Natura 2000 alale, lastes Oleme seisukohal, et kõik hinnangud (nii rikkuda kaitse all olevad alvarid ja kus tänaseks on kaks tuulikut teinud oma VTK kui aruande etapis) on antud head tava hävitustöö looduse osas ja inimesed peavad taluma normtaset ületavat müra. järgides, asjakohasele informatsioonile Müra osas vald mingeid meetmeid tarvidusele ei võta ja lihtsalt ignoreerib tuginedes ja vajalikke osapooli piisavalt olukorda. Lisaks kui enne tuulikute püstitamist oli Tamba rändlindudele kaasates. meelispaigaks, kus lindude rände ajal oli maa lindudest valge, siis nüüd pärast kahe tuuliku püstitamist seal praktiliselt linde rände ajal enam ei peatu. Samuti on elanike selgituste kohaselt oluliselt vähenenud ka nahkhiirte arvukus Vastuväited on põhjendamatud - juhtudel, Kordame siinkohal ka veelkord, et Tamba tuulepargi detailplaneeringu kohaselt mil ettepanekuga ei ole arvestatud, on oli arendaja kohustuseks viia linnustikule avalduva mõju hindamiseks läbi nii vastavad põhjendused ja kaalutlused ehituseelne, ehitusaegne kui ka ehitusjärgne seire. Ehitusjärgset seiret tuli toodud kirjalikult vastusseisukohtade toestada kolme järjestikusel aastal peale tuulepargi püstitamist ja seejärel kolme tabelites välja. Samuti puudub alus aastase sammuna. Seisukoha esitajatele ei ole teada, et seda oleks tehtud ja eelduseks, et KSH aruandes toodud Keskkonnaamet või vald oleks seda isegi siiani arendajalt nõudnud. meetmed on tulevikus kasutud. Seega igasugused meetmed, milledele korduvalt aruandes viidatakse on tulevikus kasutud, sest ei vald ega ka ükski riiklik organ viitsi hiljem nende täitmist nõuda ega kontrollida, 6 samuti puuduvad mistahes sanktsioonid, millega hiljem arendajat, kes leevendusmeetmetest siiski kõrvale hoiab korrale kutsuda. Arvamuse koostaja kallutusele arendaja huvide eelistamisel viitab ka asjaolu, et kui Keskkonnaameti või Keskkonnaministeeriumi ettepanekuga ei nõustuta, siis sellele vastatakse lihtsalt, et sellega ei arvestata, kuid kui seisukoht sobib, siis tähtsustatakse seda elanike arvamusele vastu vaieldes. Arvamuse avaldaja jäävad oma seisukoha juurde, et aruanne on oluliste Ei saa nõustuda, et KSH on formaalne. puudustega ning ei sisalda sellises mahus teavet, et vald saaks teha otsustused Jääme seisukohale, et KSH I etapi aruanne 36 alade 2, 2a ja 3 ja 5 ja 5a sobivaks tunnistamise kohta. Leiame, et kohalikul sisaldab piisavat teavet eelvaliku otsuse omavalitsusel tuleb nõuda aruande täpsustamist ja täiendamist. langetamiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-16-1472 p 29 märkinud, et KSH ei tohi jääda Riigikohus on selgitanud seonduvalt riigi formaalseks, jättes niisuguste arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks eriplaneeringuga, et asukoha eelvaliku ning piirdudes sisuliselt vaid tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks alles menetluses toimuv KSH esimene etapp tuleb asuda täiendavaid uuringuid tegema. peab tagama asukohavaliku tegemisel KeHJS § 40 lg 42 sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese asjakohaste keskkonnakaalutlustega etapi aruanne peab lisaks sama paragrahvi lõikes 4 nimetatule sisaldama arvestamise võimalikkuse (vt 3-17-2132/17, lähteandmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju p 13.1). Vastav loogika kehtib ka kohaliku strateegilise hindamise aruande koostamiseks. omavalitsuse eriplaneeringu puhul. Arvamuse avaldajate hinnangul tuleb KeHJS § 40 lg 42 koostoimes Samuti ei saa nõustuda, et käesoleva kohtupraktikaga tõlgendada muuhulgas selliselt, et kõik lähteandmed peavad eriplaneeringu (ja KSH) I etapi otsusega olema välja selgitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi jäetakse põhimõtteline sobivus lahtiseks. aruandega ning neid ei saa lükata detailsema lahenduse koostamise etappi, kus Põhimõtteline sobivus on leitud. Selgitame sisuliselt toimub juba ainult detailse ehitusõiguse väljatöötamine. aga, et see ei pea (ega saagi) olla lõplik veendumus. Keskkonnaministeerium on (isegi rangete reeglitega Natura hindamise kontekstis, (01.11.2021 nr 1-17/21/4534-2) kirjalikult öelnud, et „Seega peab asukoha eelvaliku etapis tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta kavandatavat tegevust realiseerida“ ning lisanud, et lõplik veendumus peab selguma planeeringu kehtestamise ajaks. Asukoha eelvaliku KSH etapi raames on viidud läbi piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et planeeringulahendusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning leitud aladel puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna, seega ei ole alust väita, et alade põhimõtteline sobivus on jäetud lahtiseks. Lõpliku veendumuseni tuleb jõuda planeeringu kehtestamise ajaks. 37 38  Nagu (menetluse läbinud) KSH VTK ette Käesoleva asukoha eelvaliku ja I etapi KSH tulemusel valiti tuuleparkide nägi, teostati KSH I etapi käigus uuring- rajamiseks sobivate asukohtadena välja 3 ala - ala nr 2 koos 2a-ga, ala nr 3 ja ala eksperthinnangud nii nahkhiirte eksperdi nr 5 koos 5a-ga. poolt (eraldi aruandena) kui ka ornitoloogi Aruandes on selgitatud, et eriplaneeringu iseloomust lähtudes on käesolevas poolt (KSH töörühma liikmena aruandes toodud mõju hindamine teostatud täpsusastmes, mis on asukohavaliku integreerituna KSH aruandesse) etapis võimalik ja asjakohane. Asukoha eelvaliku KSH aruandele järgneb detailse Jääme seisukohale, et see on piisav lahenduse KSH, mille raames on võimalik hinnata konkreetses asukohas põhimõttelise sobivuse selgitamiseks ja tuulepargi rajamise mõjusid (selles etapis selguvad tuulikute arv, nende eelvaliku otsuse langetamiseks. paiknemine, parameetrid, vajalikud ligipääsuteed, kaabelliinide asukohad jmt). Lisaks ei saa nõustuda väitega, et nahkhiirte Aruandes on toodud üldised tingimused ja soovitused, milledest tuleb edasisel ja linnustiku uuringute detailsus ei sõltu planeerimisel ja projekteerimisel lähtuda kõikide alade puhul ja ka alapõhised tuulikute täpsetest asukohtadest ja tingimused eraldi. Aruandes on välja toodud, et kõikidel tuuleenergeetika aladel, detailidest. millega liigutakse detailse planeerimise faasi, tuleb tuulepargi rajamisega kaasneda võivate mõjude täpsemaks hindamiseks korraldada üldine linnustiku uuring ja inventuur kaitsealuste taimeliikide esinemise kontrollimiseks, eeluuring võimalike nahkhiirte elupaikade ja rändekoridoride välja selgitamiseks. Seega kuigi teostamata on üldine linnustiku uuring ja inventuur kaitsealuste taimeliikide esinemise kontrollimiseks ja nahkhiirte uuring ning detailsemalt ala 2 ja 2a ning 3 ja 5 ja 5a osas ka uuringud haruldaste linnuliikide elupaigakasutuse osas (must-toonekurg, kalju-, meri- ja väike-konnakotkas, teder) ja uuringud hanede, luikede ja sookurgede peatumiskohtade ja liikumisteede osas, on ometigi veenvalt leitud, et alad 2, 2a, 3 ja 5 ning 5a saab lugeda tuulikute püstitamiseks sobivateks aladeks, kus edasise menetluse käigus tuleb üksnes välja selgitada, kuhu ja kui palju tuulikud saab püstitada. Seetõttu nõustuda ei saa aruandes toodud väitega, et teostatud on kõik mõju hindamised, mis on asukohavaliku etapis võimalikud ja asjakohased. Kui nõustuda võiks veel väidetega, et uuringud, mis puudutavad visuaalset häiringut, müra, varjutust, vibratsiooni selguvad detailse lahenduse käigus, kui paika pannakse ja selgub tuulikute tüüp, täpne asukoht, parameetrid, ja arv, siis uuringud, mis puudutavad kaitsealuseid taimeliike, nahkhiiri, linnustiku ja haruldasi linnuliike ja lindude peatumiskohti ja liikumisteid tuleb läbi viia enne ala asukoha sobivaks tunnistamist, sest esiteks puuduvad mistahes takistused nende uuringute läbiviimiseks juba esimeses etapis ning teiseks need uuringud ei ole sõltuvuses tuulikute omadustega. Küll aga võib nimetatud uuringute käigus selguda asjaolu, et ala ei ole siiski sobiv tuulepargi rajamiseks. 39  Oleme seisukohal, et selline lähenemine on Asukoha eelvaliku etapis peab tekkima põhimõtteline veendumus, et ala on põhjendatud. Alad 1 ja 7 on juba tuulikute püstitamiseks sobilik ja valitud asukohta on kavandatavat tegevust olemasoleva info põhjal oluliselt võimalik realiseerida nii, et ebasoodne mõju on välistatud ja selle puudumine ebasobivamad ja I etapi tulemusel välja selgitatud. Kui olulised uuringud linnustiku ja kaitsealuste taimeliikide osas eeldatavalt välistatud. Seega on loogiline, et on tegemata, siis ei saa ka väita, et ebasoodne mõju ei esine ja ala on nende kaalumiseks (ka I etapi kordamisel) arendamiseks sobilik. oleks vaja täiendavaid uuringuid, mis Lisaks on aruanne ka vastuoluline, sest ala nr 1 ja 7 ei välistata aruande olemasoleva teadmise ümber lükkab või tulemuste põhjal, vaid nende alade osas märgitakse, et lõpliku vastuse saamiseks seda kinnitab. tehakse eelnevalt vajalikud asjakohased analüüsid ( nt ala 1 osas Varbla must- Alad 2 ja 2a, 3 ning 5 ja 5a on praeguse info toonekure uuring, ala 7 osas on märgitud, et ala nr 7 osas ei võeta vastu otsust ja I etapi tulemusena põhimõtteliselt ala sobivuse osas. Kahe aasta jooksul võimaldatakse ala täpsemat uurimist ja sobivad ning nende puhul saab lahendust mõjude hindamist). täpsustada ja lõpliku veendumuse sobivuse Seega ala nr 1 ja 7 osas leitakse linnustikuga seotud uuringud tehakse esimeses osas leida detailse lahenduse etapis. etapis, kuid alade 2, 2a ja 3 ja 5 ja 5a minnakse menetlusega edasi ja tehakse nimetatud uuringud alles detailses etapis. Selline erinev lähenemine ei ole millegagi põhjendatud. Seega tegelikult ei ole toimunud asjakohast ja igakülgset ning objektiivset eelkohavalikut, vaid kiiruga minnakse edasi kolme alaga ning ka kõik teised võimalikud alad on jäetud lahtiseks, et need siis hiljem võimaluse korral samuti sobivaks tunnistada. Tegemist ei ole oma sisult enam eriplaneeringuga. Jääme seisukohale, et KSH I etapi aruanne Võttes aluseks eeltoodud asjaolud arvamuse avaldajad leiavad, et ennatlik on on piisav eelvaliku otsuse langetamiseks. valla poolt tunnistada tuuleparkide rajamiseks sobivate asukohtadena välja 3 ala - ala nr 2 koos 2a-ga, ala nr 3 ja ala nr 5 koos 5a-ga, sest aruanne on selleks ebapiisav ja liiga pinnapealne, et sellist otsustust teha. 8 PlanS § 109 lg 2 sätestab, et asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et valitud asukoht on kõige sobivam kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks ning ehitise asukoht, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks. Kuna I etapi aruanne on olulise puudustega, siis ei saa vallavolikogu kinnitada, selle vastavust õigusaktidele ning lugeda, et selles sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks. 40  Arvamuse avaldajate ettepanek on, et vallavolikogu ei võtaks vastu KSH I etapi aruannet ja ei teeks asukoha valiku otsust enne kui KSH I etapi aruandes on puudused kõrvaldatud. Asja menetlemine edasi ja otsuste vastuvõtmine, mis tugineb õigusaktidega vastuolus olevale KSH I etapi aruandele tooks kaasa oluliste kaalutlusvigadega õigusvastased haldusaktid. 12. Elering AS Täname, võtame info teadmiseks ja aluseks 23.02.2023 Käesolevaga edastame Teile uuendatud võrguinvesteeringute info Lääneranna detailsemal kavandamisel. valla tuuleparkide eriplaneeringu osas. Elering on arendamas täiendavaid piiriüleseid ühendusi Lätiga ning tõenäoliselt suundub uue Eesti-Läti ühendusliini koridor planeeritavast Lihula 330 kV alajaamast läbi mere (või üle Muhu) Saaremaale. Seoses Eesti-Läti ühendusliiniga tuleb rajada Lääneranna valda täiendav 330 kV alajaam Rõuste/Virtsu piirkonnas (joonisel 1 lilla ristkülikuga märgitud piirkond). Lihula ja Rõuste/Virtsu 330 kV alajaamade vaheliste 330 kV õhuliinide rajamisel kasutame võimalusel 110 kV õhuliinide koridore (joonis 1). Võimalik, et üks 330 kV liin kulgeb põhja poolt olemasoleva 110 kV õhuliini L035 Lihula-Rõuste koridori kasutades ja teine 330 kV liin kulgeb lõuna poolt demonteeritava L171 Lihula-Virtsu koridori kasutades. Mõlemad 330 kV liinid võivad kulgeda kõrvuti nii põhja kui lõuna poolel, kuid peavad asetsema eraldi mastidel. Samuti on vajalik rajada täiendav 330 kV õhuliin Lihula ja Paide 330 kV alajaamade vahele. 110 kV liinidest on kavas rajada uus õhuliin Rõuste ja Virtsu 110 kV alajaamade vahele ning olemasolev L170 Lihula-Virtsu on kavas rekonstrueerida olemasolevas liinikoridoris. Paralleelne L171 Lihula-Virtsu 110 kV liin demonteeritakse. 41  Joonis 1. Võrguarengud Lääneranna vallas Elektrituulikute osas arvestame tuuliku kaugust 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) alusel. Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus. Eleringi liinikoridori on tuulepargi ühendusliini jaoks võimalik kasutada, aga kahe liini vaheline kaugus sõltub liinide pingest. Liini telgede vahelised nõutud kaugused: • Kaks 330 kV õhuliini- 33m • 330 kV ja 110 kV õhuliin- 30m • Kaks 110 kV õhuliini- 20m Tuulepargi ühendusliini ja Eleringi liini ühistele mastidele rajamine ei ole lubatud. 42 43  LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise Meie 24.03.2023 nr 2023/8-11/452-1 hindamise I etapi aruande avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikud Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõude ning asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja arvamuste vastusseisukohad Täname Teid esitatud arvamuse eest. Käesolevaga edastame Teile lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) § 106 lg 8 Lääneranna Vallavalitsuse poolsed vastusseisukohad 23.01.2023 kuni 23.02.2023 toimunud Lääneranna valla tuulikuparkide eriplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekutele ja arvamustele (lisa 1). Eriplaneering algatati Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197. Ühtlasi teavitame Teid, et 17.03.2023 jõustusid PlanS muudatused, mille eesmärk on hõlbustada ja kiirendada taastuvenergeetika eriplaneeringute koostamist ja seeläbi energiajulgeoleku ja kliimaeesmärkide saavutamist. PlanS § 951 sätestab, et kohalik omavalitsus võib tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimis- tingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Lääneranna Vallavalitsus on asunud seisukohale, et avalikul väljapanekul olnud eelvaliku ala nr 5 ja 5a puhul võib rakendada seadusest tulenevat võimalust loobuda detailse lahenduse koostamist, asendades selle projekteerimistingimuste ja kehtivast õigusruumist lähtuva mõjude (eel)hindamisega. Selleks tuleb täiendada ala 5 ja 5a asukoha eelvaliku otsuse eelnõud, eriplaneeringu eelvaliku ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruannet projekteerimis- tingimuste andmise aluseks olevate tingimustega ala 5 ja 5a osas. Täiendatud otsuse eelnõu ja aruanne esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks ning seejärel korraldatakse eelnõu ja aruande avalik väljapanek ning avalik arutelu (eeldatavalt 2023.a sügisel). Alade nr 2 ja 2a ning 3 osas jääb Lääneranna Vallavalitsus seisukohale, et vajalik on eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine ja sellele keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine. Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank Valitud lähenemise kaalutlusi alade lõikes ja avaliku väljapaneku tulemusi tutvustatakse avalikel aruteludel: • esmaspäeval 03.04.2023 kell 14.00 Lääneranna vallamajas (Lihula Jaama tn 1, III korruse saal); • esmaspäeval 03.04.2023 kell 17.00 Vatla raamatukogus, (Vatla mõis/1); • neljapäeval 06.04.2023 kell 17.00 Varbla rahvamajas (Vallamaja/1, Varbla). Lisa 1. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõude ning asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ja arvamused ning Vallavalitsuse poolsed vastusseisukohad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ingvar Saare vallavanem Margus Källe 56655521 [email protected] 2