Kirja edastamine

Olulisemad EL Kohtu lahendid: o C-372/21: Freikirche der Siebenten-Tags-Adventisten in Deutschland (eelotsus – Saksa adventistide kiriku konfessionaalne kool Austrias) o C-806/21: TF (eelotsus – narkootikumide ebaseaduslikuks tootmiseks või valmistamiseks kasutatavate lähteainete transportimine ja turustamine) o C-688/21: Confédération paysanne jt (eelotsus – geneetiliselt muundatud organismide tahtlik keskkonda viimine) o C-555/21: UniCredit Bank Austria (eelotsus – krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine) o C-393/21: Lufthansa Technik AERO Alzey (eelotsus – Euroopa täitekorraldus) o C-312/21: Tráficos Manuel Ferrer (eelotsus – konkurentsiõiguse rikkumine) o C-349/21: HYA jt (eelotsus – telefoniside pealtkuulamise põhjendamine) o C-638/22 PPU: Rzecznik Praw Dziecka jt (eelotsus – lapse tagasitoomisotsuse peatamine) o C-695/20: Fenix International (eelotsus – maksukohustuslane, kes tegutseb enda nimel, kuid teise isiku arvel) oopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Olulisemad EL Kohtu lahendid: ———————————————————————————————— C-372/21: Freikirche der Siebenten-Tags-Adventisten in Deutschland (eelotsus – Saksa adventistide kiriku konfessionaalne kool Austrias) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 2. veebruaril 2023 Saksa adventistide kirik on Saksamaal avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid tal ei ole Austria õiguse järgi tunnustatud kiriku staatust. See kirik toetas ja tunnustas konfessionaalse koolina Austrias asuvat erakooli ning esitas Austria haridusametile taotluse, et saada toetust selle kooli töötajatele töötasu maksmiseks, et teda koheldaks samamoodi kui Austria õiguse järgi tunnustatud kirikuid. Haridusamet ja halduskohus jätsid taotluse rahuldamata, kuid Austria kõrgeim halduskohus pöördus asutamis- vabadust puudutavate küsimustega Euroopa Kohtu poole. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt liit austab ega piira staatust, mis riigi- sisese õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel. Sellele sättele tuginedes leidis Euroopa Kohus, et küsimuse all olev olukord kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse. Siiski tõdes Euroopa Kohus, et Saksa adventistide kiriku ELTL artiklist 49 tulenevat asutamis- vabadust on küll piiratud, kuid selle piiranguga ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on konfessionaalse koolina tunnustatud koolile mõeldud riigi toetuse saamise tingimu- seks see, et koolile toetuse maksmiseks taotluse esitanud kirik on sama liikmesriigi õiguse järgi tunnustatud, ja seda ka juhul, kui kirikut on tunnustatud tema päritoluliikmesriigi õiguse järgi. Euroopa Kohus pidas piirangut sobivaks ja vajalikuks. Austria õiguse alusel tunnustatud kiriku staatuse saamiseks on olemas mitu võimalust, mille eesmärk on hõlmata olukordi, kus kiriku tunnus- tamine võib aidata kaasa riikliku haridussüsteemi konfessioonideüleseks saamisele. Kui kiriku liik- mete minimaalne tunnustamiseks ette nähtud arv on saavutatud, võib eeldada, et kiriku tegevuse posi- tiivne mõju hariduse valdkonnas ületab kogukonna piire. Riiklike toetuste andmine ainult Austria õiguse alusel tunnustatud kirikute koolidele tagab selle, et need koolid oleksid suunatud suurele osale elanikkonnast, nii et lapsevanemad saavad teha laste hariduse osas valiku oma usulistest veendumus- test lähtuvalt. Kohtuotsus on kättesaadav siit. 2  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium ———————————————————————————————— C-806/21: TF (eelotsus – narkootikumide ebaseaduslikuks tootmiseks või valmistamiseks kasutatavate lähteainete transportimine ja turustamine) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 2. veebruaril 2023 Madalmaades alustati kriminaalmenetlust füüsilise isiku TF suhtes, keda süüdistatakse esiteks narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete transportimises ja teiseks määruse (EL) nr 273/2004 (narkootikumide lähteainete kohta) artikli 8 lõikes 1 sätestatud teatamiskohustuse rikkumises. Kuivõrd teisena esitatud süüdistuse eeldus on, et rikkumise on toime pannud ettevõtja, tekkis Madalmaade kõrgeimal kohtul kahtlus, kuidas seda mõistet konkreetsel juhul tõlgendada, ja seega esitas ta Euroopa Kohtule selle kohta eelotsusetaotluse. Kõigepealt selgitas Euroopa Kohus, et määruse nr 273/2004 artikli 2 punktis d on mõiste „ettevõtja“ määratletud kui iga füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb kõnealuse määruse I lisas sisalduvasse nimekirja kantud lähteainete turuleviimisega. Selles sättes ei ole aga täpsustatud, kas selliste ainete turuleviimine hõlmab ka nende ebaseaduslikul teel turustamist. Euroopa Kohus märkis, et liidu seadusandja kehtestatud teatamiskohustus, mille rikkumist TFile süüks pannakse, puudutab ebatavalistena näivaid tellimusi ja tehinguid, mis võivad olla tehtud eesmärgiga toimetada I lisas sisalduvad nimekirjas loetletud lähteained nende tavapärasest sihtkohast kõrvale, et ebaseaduslikult toota narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Tuginedes määruse nr 273/2004 artikli 8 lõike 1 tõlgendamisel selle sätte sõnastusele, kontekstile ja õigusakti eesmärgile, järeldas kohus lõpuks, et antud juhul saab ettevõtjaks pidada üksnes isikuid, kes osalevad selles nimekirjas loetletud lähteainete turustamises seaduslikult. Seega leidis Euroopa Kohus, et olukord, kus isik oma ebaseadusliku tegevusega osaleb asjaomaste lähteainete turuleviimises liidus, ei kuulu määruse nr 273/2004 kohaldamisalasse, ja sellest tulenevalt ei saa seda isikut pidada ettevõtjaks määruse nr 273/2004 artikli 2 punkti d tähenduses. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-688/21: Confédération paysanne jt (eelotsus – geneetiliselt muundatud organismide tahtlik keskkonda viimine) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 7. veebruaril 2023 Kohtuasi on jätk Euroopa Kohtu 25. juuli 2018. aasta kohtuotsusele Confédération paysanne jt (C-528/16), milles kohus leidis, et direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide (GMO) tahtliku keskkonda viimise kohta) kohaldamisalast on välja jäetud vaid organismid, mis on saadud mutageneesi meetodite abil, mida on juba palju kordi kasutatud ja mille ohutuse kohta on olemas pika aja jooksul kogutud andmed. Selles kohtuotsuses sedastatu täitmiseks töötas Prantsuse 3  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium valitsus Prantsuse kõrgeima halduskohtu korraldusel välja õigusakti eelnõu, millega muudetakse nimekirja GMOde saamise meetoditest, mida on palju kordi kasutatud, ilma et oleks ilmnenud nende kahjulikkus rahvatervisele või keskkonnale. Eelnõus oli ette nähtud, et selliseks kasutamiseks tuleb lugeda juhuslik mutagenees, välja arvatud in vitro juhuslik mutagenees. Kuna Euroopa Komisjon leidis teaduslikele uurimustele tuginedes, et ei ole põhjendatud teha vahet juhusliku in vivo mutageneesi ja juhusliku in vitro mutageneesi vahel, jäeti see eelnõu vastu võtmata. Seetõttu pöördusid Prantsuse põllumajandustootjate ühendused taas kõrgeima halduskohtu poole, kes esitas Euroopa Kohtule uue eelotsusetaotluse, paludes selgitada 2018. aasta kohtuotsuse ulatust ja täpsustada, kas in vitro juhusliku mutageneesi meetod kuulub direktiivi 2001/18 kohaldamisalasse. Euroopa Kohus rõhutas, et mutageneesi meetoditele direktiivi 2001/18 kohaldamise osas ette nähtud erand on piiratud kahe kriteeriumiga, milleks on paljukordne kasutamine ja kauaaegne tõendatud ohutus. Nende kahe kriteeriumi kohaldamine võimaldab tagada, et kui mutageneesi meetodit on kasutatud pikka aega ja mitmekesiselt ning selle ohutuse kohta on olemas teave, võib selle meetodi abil saadud organismid viia keskkonda või Euroopa Liidus turule, ilma et inimeste tervisele ja keskkonnale kahjuliku mõju vältimiseks oleks tingimata vaja kohaldada nende organismide suhtes riskihindamismenetlusi. Seda arvestades tõdes Euroopa Kohus, et kõnealuse erandi üldine laiendamine organismidele, mis on saadud mutageneesi meetodi abil, mis põhineb organismi geneetilise materjali samal viisil mutageeniga muutmisel nagu mutageneesi meetod, mida on juba palju kordi kasutatud ja mille ohutuse kohta on olemas pika aja jooksul kogutud andmed, kuid mis ühendab selle muutmisviisi muude omadustega, mis erinevad selle teise mutageneesi meetodi omadustest, ei vastaks liidu seadusandja kavatsusele. Samas märkis Euroopa Kohus, et direktiivi 2001/18 artikli 3 lõikes 1 sätestatud erandi soovitava toime säilitamiseks ei saa asuda seisukohale, et organismid, mis on saadud mutageneesi meetodi abil, mida on juba palju kordi kasutatud ja mille ohutuse kohta on olemas pika aja jooksul kogutud andmed, kuuluvad juhul, kui seda meetodit on mis tahes viisil muudetud, tingimata direktiivi 2001/18 kohaldamisalasse. Seega järeldas ta, et asjaolu, et mutageneesi meetodil on üks või mitu omadust, mis on teistsugused kui mutageneesi meetodil, mida on juba palju kordi kasutatud ja mille ohutuse kohta on olemas pika aja jooksul kogutud andmed, õigustab direktiiviga ette nähtud erandi kohaldamata jätmist üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et need omadused võivad põhjustada organismi geneetilise materjali muutusi, mis oma olemuselt või tekkimise kiiruse poolest erinevad kõnealuse teise mutageneesi meetodi kohaldamisest tulenevatest muutustest. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-555/21: UniCredit Bank Austria (eelotsus – krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 9. veebruaril 2023 UniCredit Bank Austria kasutab kinnisvaralepingutes tüüptingimust, milles on nähtud ette, et kui tarbija maksab laenu enne tähtaega tagasi, siis ei maksta talle laenu kestusest sõltumatut käsitlustasu tagasi. Tarbijakaitseühendus VKI leidis, et selline tingimus on vastuolus direktiivi 2014/17 (elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud) artikli 25 lõikega 1, mis näeb ette tarbija õiguse krediidi kogukulu vähendamisele krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise korral. Seetõttu küsis 4  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Austria kohus, kas tarbija õigus krediidi kogukulu vähendamisele selle ennetähtaegse tagasimaksmise korral hõlmab üksnes intresse ja kulusid, mis sõltuvad krediidi kestusest. Kõigepealt leidis Euroopa Kohus, et „krediidi kogukulu tarbijale“ on lai mõiste, mis hõlmab kõiki kulusid, mida tarbija peab krediidilepingu alusel maksma ja mis on krediidiandjale teada, välja arvatud direktiivis sõnaselgelt välja jäetud kulud, milleks on notarikulud, kinnisasja omandiõiguse üleminekuga seotud registreerimiskulud ja kulud, mida tarbija peab kohustuste täitmata jätmise korral kandma. Mis puudutab krediidi vähendamise kogukulu tarbijale, siis selle eesmärk on kohandada lepingut vastavalt ennetähtaegse tagasimaksmise asjaoludele, aga mitte asetada tarbijat olukorda, milles ta oleks olnud, kui krediidileping oleks sõlmitud lühemaks ajaks, väiksemas summas või üldisemalt teistel tingimustel. Neil asjaoludel ei saa see õigus hõlmata kulusid, mis sõltumata lepingu kestusest on jäetud tarbija kanda kas laenuandja või kolmandate isikute kasuks seoses teenustega, mis on ennetähtaegse tagasimaksmise ajaks juba täiel määral osutatud. Kohus märkis siiski, et direktiivi raames on krediidiasutustel oma arvete esitamisel ja sisemises korralduses manööverdamisruumi, mistõttu on tarbijal ja kohtul praktikas väga keeruline määrata objektiivselt kindlaks lepingu kestusega seotud kulud. Seetõttu on krediidiandja kohustatud andma tarbijale lepingueelset teavet Euroopa standardinfo teabelehe (FISE) kaudu. Sellel lehel on esitatud tarbija poolt makstavate tasude jaotus vastavalt sellele, kas tegemist on korduvate tasudega või mitte. Järelikult ei saa krediidiandja kuritarvitusliku käitumise oht põhjendada seda, et kulud, mis ei sõltu lepingu kestusest, on direktiivis 2014/17 ette nähtud krediidi kogukulu vähendamise õigusega hõlmatud. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-393/21: Lufthansa Technik AERO Alzey (eelotsus – Euroopa täitekorraldus) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 16. veebruaril 2023 Saksamaa kohus koostas Arik Airi suhtes maksekäsu 2 292 993,32 euro suuruse nõude tasumiseks Lufthansale. Maksekäsu alusel väljastas kohus Euroopa täitekorralduse ja Euroopa täitekorralduse tõendi. Arik Air esitas taotluse Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmiseks ja sundtäitmise lõpetamiseks, väites, et talle olid menetlusdokumendid kätte toimetanud õigusvastaselt, mille tõttu ta ei järginud maksekäsule vastuväite esitamise tähtaega. Arik Air esitas ka Leedus kohtutäiturile taotluse peatada täitemenetlus kuni Saksa kohus teeb lõpliku lahendi Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmise ja sundtäitmise lõpetamise taotluse kohta. Eelotsusetaotluse esitanud Leedu kohus küsis, kuidas tõlgendada mõistet „erakorralised asjaolud“ määruse nr 805/2004 (Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta) artikli 23 punkti c tähenduses ja kas korraga saab kohaldada selle artikli punktides a, b ja c ette nähtud täitmise piiramise, tagatise andmise või täitmise peatamise meedet. Samuti soovis Leedu kohus teada, kas juhul kui päritoluliikmesriigis on Euroopa täitekorraldusena kinnitatud otsuse täitmisele pööratavus peatatud, peab täitmise liikmesriigi kohus selle otsuse alusel täitemenetluse peatama. 5  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Euroopa Kohus selgitas, et täitmise liikmesriigi kohtud peavad pärast seda, kui nad on tuvastanud, et päritoluliikmesriigis on esitatud kaebus või taotlus määruse nr 805/2004 artikli 23 tähenduses, leidma õiglase tasakaalu võlausaldaja ja võlgnike huvide vahel. Seetõttu hõlmab mõiste „erakorralised asjaolud“ olukorda, kus täitemenetluse jätkamine pärast seda, kui võlgnik esitas päritoluriigis kaebuse või taotluse Euroopa täitekorralduse tõend parandada või tagasi võtta, kujutab võlgniku jaoks tegelikku ohtu saada eriti suurt kahju, mille hüvitamine on otsuse tühistamise või täitekorralduse tõendi parandamise või tagasivõtmise korral võimatu või äärmiselt keeruline. Euroopa Kohus lisas, et see mõiste ei viita asjaoludele, mis on seotud kohtumenetlusega, mis päritoluliikmesriigis toimub Euroopa täitekorraldusena kinnitatud otsuse või Euroopa täitekorralduse tõendi suhtes. Euroopa Kohus leidis seejärel, et määruse nr 805/2004 artikkel 23 võimaldab korraga kohaldada artikli punktides a ja b ette nähtud piiravat meedet ja tagatise andmise meedet, kuid mitte kohaldada ühte neist kahest meetmest samal ajal koos punktis c ette nähtud täitemenetluse peatamise meetmega. Euroopa Kohus lisas, et kui päritoluliikmesriigis on Euroopa täitekorraldusena kinnitatud otsuse täitmisele pööratavus peatatud ja artikli 6 lõikes 2 ette nähtud tõend on esitatud täitmise liikmesriigi kohtule, peab kõnealune kohus selle otsuse alusel peatama viimati nimetatud riigis algatatud täitemenetluse. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-312/21: Tráficos Manuel Ferrer (eelotsus – konkurentsiõiguse rikkumine) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 16. veebruaril 2023 Euroopa Komisjon tuvastas, et 15 veokitootjat, sealhulgas põhikohtuasja kostja, olid osalenud kartellikokkuleppes, mis hõlmas veokite hinnastamise ja brutohinna tõstmise salajasi kokkuleppeid. Põhikohtuasja hagejad väitsid, et põhikohtuasja kostja rikkumise tõttu tekkis neil ostetud sõidukite ülemäärasest hinnast tulenev kahju. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsis esiteks, kas direktiiviga 2014/104 (millega reguleeritakse kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja EL konkurentsiõiguse rikkumise korral) on vastuolus Hispaania menetlusnorm, mille kohaselt nõude osalise rahuldamise korral jäävad kohtukulud kummagi poole kanda ja kumbki pool kannab poole ühistest kuludest. Teiseks küsis Hispaania kohus, kas kahju hindamine kohtu poolt on lubatud olukorras, kus kahju hüvitamise nõue on esitatud kostja vastu, kes turustas üksnes osa hageja omandatud kaupadest. Euroopa Kohus selgitas esiteks, et liidu seadusandja on pidanud vajalikuks jätta kohtukulude küsimuse direktiivi 2014/104 kohaldamisalast välja. Siiski ei tohi riigisisesed õigusnormid olla vähem soodsad kui samalaadsete riigisiseste hagide suhtes kehtivad õigusnormid (võrdväärsuse põhimõte) ja need ei tohi muuta liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte). Käesoleval juhul ei ole Hispaania õiguses võrdväärsuse ega tõhususe põhimõtet eiratud. Seega jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et liidu õigusega ei ole vastuolus menetlusnorm, mille kohaselt nõude osalise rahuldamise korral jäävad kohtukulud kummagi poole kanda ja kumbki pool kannab poole ühistest kuludest. 6  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Euroopa Kohus selgitas teiseks, et hageja võib suunata kahju hüvitamise nõude ainult ühe isiku vastu, kes on rikkumise toime pannud, sest konkurentsiõiguse rikkumise toimepanijad vastutavad selle eest üldjuhul solidaarselt. Käesoleval juhul oli kostjal võimalus paluda kohtul kohustada teisi rikkumise toimepanijaid asjakohaseid tõendeid esitama. Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et kui hageja esitas oma nõude rikkumise toimepanijatest ainult ühe vastu, siis ei takista see asjaolu liikmesriigi kohtul kahju hinnata. Selline hindamine eeldab esiteks, et kahju tekkimine on tuvastatud, ja teiseks, et kahju suuruse täpne kindlakstegemine on praktiliselt võimatu või ülemäära keeruline. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-349/21: HYA jt (eelotsus – telefoniside pealtkuulamise põhjendamine) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 16. veebruaril 2023 Bulgaaria eriprokuratuur esitas kohtule seitse loataotlust jälitustoimingute tegemiseks eesmärgiga kuulata salaja pealt ja lokaliseerida raskete kuritegude toimepanemises kahtlustatud isikute telefonivestlusi. Igas taotluses oli üksikasjalikult kirjeldatud taotluse eset ja põhjendatud vajadust kuulata telefone pealt. Kohus rahuldas kõik taotlused samal päeval, mil need esitati, ja andis seitse pealtkuulamise luba. Kohus koostas need load vastavalt eelnevalt koostatud näidisele, ilma igasuguse viiteta faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, välja arvatud tähtaeg, milleks jälitustoimingute kasutamise luba anti. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsis, kas liidu õigusega on vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt antakse jälitustoimingu luba eelnevalt koostatud sõnastuses ilma isikustatud põhjendusteta. Euroopa Kohtu selgituse kohaselt peab puudutatud isikul olema võimalik tutvuda tema suhtes tehtud otsuse põhjendustega, et tal oleks võimalik kaitsta oma õigusi võimalikult heades tingimustes ja paluda pädeval kohtul kontrollida selle otsuse õiguspärasust. Bulgaaria riigisisesest regulatsioonist tuleneb, et jälitustoimingu loa andmisel teeb kohtunik oma otsuse põhjendatud ja üksikasjaliku taotluse alusel, mis võimaldab tal kontrollida, kas loa andmise tingimused on täidetud. Kirjutades alla eelnevalt koostatud näidistekstile, milles on märgitud, et õiguslikud nõuded on täidetud, kinnitas kohtunik käesoleval juhul taotluse põhjendusi, tagades sellega õiguslike nõuete järgimise. Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et jälitustoimingu luba ei pea sisaldama konkreetset ja üksikasjalikku põhjendust, kui taotlus, mille alusel see luba anti, juba sisaldab riigisiseste õigusnormide kohaselt sellist põhjendust. Euroopa Kohus lisas, et puudutatud isikul peab olema võimalik aru saada põhjustest, miks neid jälitustoiminguid lubati kasutada, et ta saaks vajaduse korral selle loa tulemuslikult ja tõhusalt vaidlustada. Seetõttu jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et liidu õigusega ei ole vastuolus riigisisene praktika, mille kohaselt antakse põhjendatud ja üksikasjaliku taotluse alusel jälitustoiminguteks luba eelnevalt koostatud sõnastuses ilma isikustatud põhjendusteta, tingimusel et täpseid põhjusi, miks pädev kohtunik loa andis on võimalik hõlpsasti ja ühemõtteliselt mõista, kui lugeda koos seda otsust ja loataotlust. Kohtuotsus on kättesaadav siit. 7  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium ———————————————————————————————— C-638/22 PPU: Rzecznik Praw Dziecka jt (eelotsus – lapse tagasitoomisotsuse peatamine) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 16. veebruaril 2023 Kaks Poola kodanikku on kahe Iirimaal sündinud alaealise lapse vanemad. Laste ema sõitis nende isa nõusolekul lastega Poola puhkusele, kuid teatas hiljem nende isale, et jääb lastega püsivalt Poola. Selleks laste isa nõusolekut andnud ei olnud. Ta esitas Poola esimese astme kohtule taotluse kohus- tada laste ema tagama laste tagasitoomine Iirimaale 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel. Esimese astme kohus tegigi seda, kuid kohtumäärus vaidlustati. Nimelt on Poola tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt peaprokuröril, lasteombudsmanil ja kodanikuõiguste ombudsmanil õigus taotleda 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lapse tagasi- toomist nõudva otsuse täitmise automaatset peatamist vähemalt kaheks kuuks, ilma et nad peaksid oma peatamistaotlust põhjendama, esitades selleks taotluse Varssavi apellatsioonikohtule. Varssavi apellatsioonikohus esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, et selgitada välja, kas nii- sugused õigusnormid on vastuolus määruse nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtu- otsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) artikli 11 lõikega 3 koostoimes harta artikliga 47. Euroopa Kohus lahendas eelotsusetaotluse kiir- menetluses, sest alaealised lapsed on oma isast lahus olnud üle aasta ning olukorra jätkumine võib tõsiselt kahjustada laste tulevasi suhteid oma isaga. Euroopa Kohus selgitas, et määruse nr 2201/2003 artikli 11 lõige 3 kohustab liikmesriigi kohut, kellele on esitatud ebaseaduslikult tema harilikust viibimiskohast ära viidud lapse tagasitoomise taot- lus, lahendama selle hiljemalt kuue nädala jooksul pärast taotluse esitamist, kasutades kõige kiiremat riigisiseses õiguses ette nähtud korda. Ebaseaduslikult ära viidud lapse tagasitoomise korralduse võib andmata jätta üksnes täpsetel ja erandlikel asjaoludel, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Tagasitoomisotsuse vastuvõtmist reguleeriv tõhususe ja kiiruse nõue kehtib riigi- sisestele ametiasutustele ka otsuse täitmisel, sest kui riigisisene õigus võimaldaks lapse tagasi- toomist nõudva lõpliku otsuse täitmise peatamist, kaotaks artikli 11 lõige 3 oma soovitava toime. Seega on Poola õigusnormid selle sättega vastuolus. Lisaks täpsustas Euroopa Kohus, et liidu õigus ei kohusta liikmesriike nägema lapse tagasitoomis- otsuse suhtes ette täiendavat kohtuastet, kui see otsus on tehtud menetluses, milles on juba ette nähtud kaks kohtuastet, ja kui menetlus võimaldab võtta arvesse lapse tagasitoomise korral valitsevat ohtu, et lapse tagastamine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või panna ta muul viisil talumatusse olukorda. Kaitse niisuguse ohu eest on tagatud juba sellega, et kohtusse pöördumist võimaldav õiguskaitsevahend on olemas. Kohtuotsus on kättesaadav siit. 8  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium ———————————————————————————————— C-695/20: Fenix International (eelotsus – maksukohustuslane, kes tegutseb enda nimel, kuid teise isiku arvel) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 28. veebruaril 2023 Ühendkuningriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühing Fenix International Ltd (edaspidi Fenix) haldab internetis Only Fansi nime all tuntud tasulist suhtlusvõrgustiku platvormi. Fenix kehtestab asjaomase tasu miinimumsumma ja korraldab kasutajate maksete kogumist ning platvormi sisuloojatele jaotamist. Samuti arvestab Fenix 20% maha kõikidest summadest, mis on makstud sisuloojale, ning lisab maha arvestatud summale käibemaksu 20%, mis on märgitud tema väljastatud arvetel. Kuna Ühendkuningriigi maksu- ja tolliamet leidis, et Fenixit tuleb pidada nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed) artikli 9a lõike 1 (edaspidi vaidlustatud säte) esimese lõigu tähenduses enda nimel tegutsevaks, nõudis ta Fenixi suhtes tehtud maksuotsustega käibemaksu tasumist kogu kasutajatelt saadud summalt, mitte üksnes sellest summast tasuna maha arvestatud 20%-lt. Fenix vaidlustas maksuotsuste õigusliku aluse kehtivuse Ühendkuningriigi kohtus, kes esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, paludes selgitada, kas nõukogu on ületanud Euroopa Liidu toimimise lepingust ja käibemaksudirektiivist tulenevaid rakendamisvolitusi. Euroopa Kohus märkis kõigepealt, et kuigi liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamise kohustus lasub liikmesriikidel, võib erijuhtudel anda rakendamisvolitused ELTL artikli 291 lõike 2 alusel nõukogule. Nõukogule käibemaksudirektiivi rakendamiseks antud volitusi selgitab ja põhjendab ühelt poolt vajadus, et selle direktiivi rakendusmeetmed oleksid ühetaolised, ja teiselt poolt soov jätta nõukogule õigus võtta niisuguseid rakendusmeetmeid, kuna neil meetmetel võib olla liikmesriikide eelarvele märkimisväärne mõju. Selle volituse alusel võetud nõukogu meetmete hulgas on ka vaidlustatud säte, mille eesmärk on tagada nimetatud direktiivi artikli 28 ühetaoline kohaldamine. Euroopa Kohus täpsustas, et nõukogule antud rakendamisvolitused sisaldavad pädevust võtta meetmeid, mis on vajalikud niisuguse seadusandliku akti sätete ühetaoliseks rakendamiseks, mille alusel need meetmed võetakse, ning mis piirduvad selle sisu täpsustamisega, ent ei muuda ega täienda akti selle olemuslikes ega mitteolemuslikes osades. Kohus selgitas lisaks, et rakendusmeede piirdub asjaomase seadusandliku akti sätete täpsustamisega, kui selle ainus eesmärk on üldiselt või teatud erijuhtudel selgitada nende sätete ulatust või määrata kindlaks nende kohaldamise kord, kuid seda siiski tingimusel, et seda tehes hoiab meede ära mis tahes vastuolu nende sätete eesmärkidega ega muuda mingil viisil selle akti normatiivset sisu või selle kohaldamisala. Leides, et vaidlustatud säte järgib käibemaksudirektiivi üldisi põhieesmärke, et see on selle direktiivi artikli 28 ühetaolise rakendamise lihtsustamiseks vajalik ja asjakohane ning et see ei täienda ega muuda seda mingil viisil, järeldas Euroopa Kohus lõpuks, et nõukogu ei ületanud kõnealusel juhul talle ELTL artikli 291 lõike 2 alusel käibemaksudirektiiviga antud rakendamisvolitusi. Kohtu 9  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium hinnangul ei ilmnenud eelotsusetaotluse analüüsimisel seega ühtegi asjaolu, mis võiks mõjutada vaidlustatud sätte kehtivust. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ————————————————————————————————————————————————————————— Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). 10 Saatja: Nele Grünberg <[email protected]> Saadetud: 23.03.2023 13:54 Adressaat: Juriidiline osakond <[email protected]>; EL kohtu töögrupp <[email protected]>; JHA Justice (EE) <[email protected]>; Heli Hirsik <[email protected]> Teema: EL kohtulahendite kokkuvõte: veebruar 2023 Manused: Euroopa Liidu kohtuasjade kokkuvõte veebruar 2023.pdf Tere Edastan kokkuvõtte EL õiguse büroo valitud olulisematest Euroopa Liidu Kohtu lahenditest veebruaris 2023. Nagu kõik eelnevad, paneme ka selle kokkuvõtte üles Välisministeeriumi kodulehele. Seekordse kokkuvõtte koostasid EL õiguse büroo juristid Mariliis Toomiste, Margo Roasto, Klen Teder ja Merili Kriisa. Kokkuvõttes on kajastatud järgmised kohtulahendid: o C-372/21: Freikirche der Siebenten-Tags-Adventisten in Deutschland (eelotsus – Saksa adventistide kiriku konfessionaalne kool Austrias) o C-806/21: TF (eelotsus – narkootikumide ebaseaduslikuks tootmiseks või valmistamiseks kasutatavate lähteainete transportimine ja turustamine) o C-688/21: Confédération paysanne jt (eelotsus – geneetiliselt muundatud organismide tahtlik keskkonda viimine) o C-555/21: UniCredit Bank Austria (eelotsus – krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine) o C-393/21: Lufthansa Technik AERO Alzey (eelotsus – Euroopa täitekorraldus) o C-312/21: Tráficos Manuel Ferrer (eelotsus – konkurentsiõiguse rikkumine) o C-349/21: HYA jt (eelotsus – telefoniside pealtkuulamise põhjendamine) o C-638/22 PPU: Rzecznik Praw Dziecka jt (eelotsus – lapse tagasitoomisotsuse peatamine) o C-695/20: Fenix International (eelotsus – maksukohustuslane, kes tegutseb enda nimel, kuid teise isiku arvel) Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). Tervitades Nele Grünberg