Taimar Peterkop Riigikantselei
[email protected] 23.03.2023 nr 1.1-20/2023/285 Eleringi kommentaarid tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõule Lugupeetud härra Peterkop Täname võimaluse eest kommenteerida kooskõlastusringile saadetud tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu). Riigikantselei on suure ja tänuväärse töö ära teinud ning suur töö seisab veel ees eelnõu viimistlemisel ning alamaktide koostamisel. Saame igati aru seaduse vajalikkusest ja oleme valmis kaasa aitama Eesti ühiskonna valmisoleku tõstmisele kriiside ärahoidmiseks ning nende tagajärgede kiiremaks likvideerimiseks. Lisas on toodud meie konkreetsed tähelepanekud eelnõust. Siinkohal aga võtan kokku kolm peamist probleemi, mis vähemalt Eleringi vaatest ei ole eelnõus kõige paremini õnnestunud ning vajaks muutmist: Ootused elutähtsa teenuse toimimisele kriisiolukordades Eelnõu jätab lugejale mulje, et elutähtsa teenuse osutajad (edaspidi: ETO) tagavad teenuse järjepidevuse ning kiire taastamise mistahes olukorras alates tavaolukorrast ja lõpetades sõjaseisukorraga ( § 75 lg6 p1: tagama … kriisiolukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime). Paraku on tegelikkus aga selline, et Eesti elektri- ega gaasisüsteemi ei ole võimalik hoida järjepidevalt töös ning tagada selle kiiret taastamist tahtliku rünnaku korral kas hübriidkonfliktis või otseses kineetilises sõjas. Kui Eesti elektrisüsteem ei toimi, siis mõne aja pärast lakkab ka enamus teistest elutähtsatest teenustest toimimast. Seega on meie meelest vaja seda tõsiasja kajastada ka seaduses, et ühiskond oleks paremini valmis toimima ilma elektri- või gaasivarustuseta kriisiolukorras. Võimalik, et eelnõu ettevalmistajad lootsid, et seaduse alamaktide koostajad võtavad tegelikkust arvesse ning kirjeldavad neis olukordi, kus elektri- või gaasisüsteem ei toimi. Meie meelest see aga ei ole parim lähenemine. Esiteks, on kaheldav, et alamaktid saavad muuta seaduses väljendatud nõuet, et elutähtis teenus peab olema järjepidev ning kiiresti taastatav. Teiseks, muud institutsioonid (KOV-d, teised ETO-d jne) ei pruugi süveneda energeetikat puudutavatesse alamaktidesse ning eeldavad oma kriisiplaanides, et elektrikatkestused likvideeritaksegi lühikese ajaga igas olukorras, nagu seadus sätestab. Lisas on toodud meie ettepanek antud sätte muutmiseks. Mõjuanalüüsi segadust tekitav sõnum Seletuskirja lk 12 võtab väga hästi kokku peamise muutuse ETO-de jaoks: Praegu kehtib HOSi alusel elutähtsa teenuse katkemisel selle taastamise kohustus ainult tavaolukorras või n-ö rahuajal. Elutähtsa teenuse viimine kriisiülesannete alla loob eeldused teenuste kriisiaegse toimimise sätestamiseks ka riigikaitsekriisi ajal vastavate nõuete kehtestamisega. Ka meie tegime eelnõud lugedes sama järelduse, st et ETO-d peavad vägagi palju ette võtma oma taristu kaitse tugevdamiseks, kuna riigikaitsekriis on midagi muud kui rahuaeg. Mõjuanalüüsi lk 394 aga väidab risti vastupidist: Elutähtsa teenuse osutajatele kriisiülesannete seadmine ei mõjuta olemasoleva 125 elutähtsa teenuse osutaja töökorraldust. Nende elutähtsa teenuse osutajate kriisiülesanne on elutähtsa teenuse osutamine ning juba kehtivad nõuded elutähtsa teenuse osutamise kohta ei muutu. … Oma olemuselt on tegemist pigem korralduslike muudatustega, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on väike. Väga raske on aru saada, kuidas ETO-de jaoks midagi ei muutu, kui neile pannakse juurde kohustus täita riigikaitsekriisis oma kohustusi. Kui seada eesmärgiks, et Eesti elekri- ja gaasisüsteem toimiksid ka riigikaitsekriisis, siis see on äärmiselt ressursimahukas tegevus. Elering nagu ka enamus teisi ETO-sid tegutsevad reguleeritud tegevusaladel ning taristu tugevdamine toob paratamatult kaasa tariifide tõusu. Meie meelest oleks aus informeerida seadusandjat ja ühiskonda laiemalt eesootavatest lisakuludest. Seaduse jõustumine Eelnõus on toodud jõustumise ajaks 1.01.2024. Eeldatavasti võetakse seadus vastu sügisel 2023. Selleks, et taristu kriisivalmiduses midagi reaalselt muutuks, kulub aastaid, mitte kuid. Seega tuleks seaduses sätestada erinevad jõustumise tähtajad erinevatele valmisoleku etappidele sõltuvalt sellest, millised ootused ETO-de taristu tugevdamiseks seadusandjal tegelikult on. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Veskimägi Juhatuse esimees Lisa : Eleringi kommentaarid seaduse eelnõule Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Peep Soone +372 715 1202 ,
[email protected]
Lisa. Eleringi kommentaarid t siviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõule § 75 lg6 p1 : Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud: 1) tagama elutähtsa teenuse toimimise, sealhulgas tagama tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kohaselt Kommentaar: Säte nõuab sisuliselt, et mistahes olukorras (sh kriisiolukorras, sõjaseisukorra ajal, erakordsete ilmastikunähtuste ajal jne) peab ETO tagama teenuse järjepideva toimimise elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kohaselt. See pole kahjuks reaalne. Näiteks tänaste toimepidevuse nõuete kohaselt peab Elering oma elektrivõrgus tagama elektrikatkestuse kestvuse alla 2 tunni. Seega tuleks elektrivarustus taastada ka terrorismi, sabotaaži ja ka vaenuliku riigi õhurünnakute korral 2 tunni jooksul. Lahenduseks ei saa olla ka elutähtsa teenuse toimepidevuse nõu ete muut mine detailsemaks. Esiteks, p raktikas pole võimalik koostada maatriksit kõikvõimalike taristu rünnakute viiside ning ulatuste kohta, lisades igaühele nõutava taastamisaja. Kui õhurünnaku korral purustatakse 1 alajaam 150-st, siis on üks taastamise aeg ning kui purustatakse 20 alajaama, siis hoopis midagi muud. Ja loomulikult on ka suur vahe, milli s e d sead med alajaamades purustatakse. Teiseks, kui seaduses on sätestatud nõue „järjepidevaks toimimiseks“, siis ilmselt seaduse alamakt ei saa sätestada, et elutähtsa teenuse toimimises võivad tekkida pikaajalised katkestused. Teeme ettepaneku sõnastada säte nii: § 75 lg6: Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud: 1) tagama elutähtsa teenuse toimimise tavaolukorras elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kohaselt. Kriisiolukorras ning muudel juhtudel, mida pole praktiliselt võimalik ära hoida , taastada elutähtsa teenuse osutamine võimalikult kiiresti, sealjuures järgides kriisiplaanis toodud taastamise tingimusi . § 75 lg6 p2: Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud: 2) teavitama viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või käesoleva seaduse § 74 lõike 3 alusel määratud asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust; Kommentaar: Igast elutähtsa teenuse katkestusest või isegi katkestuse ohust teatamine on täiesti ebapraktiline ning ebavajalik. Eleringi elektrivõrgus on väga lühiajalisi elektrikatkestusi suurusjärgus 100tk aastas, kuni 2-tunniseid suurusjärgus 10tk. Need ei põhjusta märkimisväärseid häireid ühiskonna toimimises ja pole mingit põhjust nendest igakordselt ETKA-t teavitada. Teeme ettepaneku volita d a ETKA- sid ise sätestama mõnes seaduse alamaktis kriteeriumeid, millistele vastavate elutähtsa teenuse katkestuste korral nad soovivad teavitusi. § 75 lg6 p7: Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud: esitama kord aastas elutähtsa teenuse korraldajale ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavate meetmete kohta; Kommentaar: Täpselt samu asju kirjeldatakse seaduses nõutud elutähtsa teenuse riskianalüüsis ning toimepidevuse plaanis. Kui antud säte peabki silmas samu dokumente, siis tuleks lisada viide. Ning „kord aastas“ maha tõmbama, kuna nimetatud dokumentide esitamise periood s us on mujal sätestatud. Kui aga on silmas peetud täiendavat aruandlust, siis see lisaks ainult täiendavat bürokraatiat ilma nähtava lisaväärtuseta. Ilmselt k attuvate mõistete „kriisiplaan“ ja „toimepidevuse plaan“ kasutamine. Eelnõust on raske aru saada, kas need tähistavad sama või erinevat asja . Kindlasti ei saa nõus olla kahe erineva dokumendi koostamise nõudega, mis käsitlevad sama teemat. Mille eest peab ETO tegelikult oma taristut kaitsma? Tänaseni ei ole ETO-d kuigi palju oma taristut kaitsnud rünnakute vastu. Eelnõu paneb aga ETO- dele kohustuse tagada toimepidevus igasugustes olukordades alates varjatud hübriidkonfliktist kuni klassikalise kineetilise sõjani välja koos õhurünnakutega (§ 75 lg6 p1) . On selge, et see ülesanne käib ETO- dele üle jõu. T uleks selgemalt sätestada, mille ees t taristu kaitsmine on ETO-de kohustus ja mille eest mitte. Millises ulatuses taristu taastamiseks peab ETO valmis olema? Erinevalt eelmises punktis kirjeldatud taristu kaitsmise kohustusest on elutähtsa teenuse taastamise panemine ETO- dele kriisiolukorras igati põhjendatud. Analüüsides Ukraina sündmusi ei saa aga välistada, et Eesti elektrisüsteemist võidakse sõja käigus hävitada vägagi oluline osa. Seadus paneb ETO- dele kohustuse asuda viivitamatult taastama hävinud taristut. Selleks peab aga olema piisav varu seadmetest ladudes ootamas ning piisavalt lepingupartnereid, kes seadmete asendamise suudaksid läbi viia. Kusagil (ilmselt mõnes alamaktis) tuleks sätestada, kui suur osa taristust tuleks varuosade ning lepingupartnerite teenuselepingutega dubleerida. Näiteks Eleringi puhul oleks taristu täielik asendusväärtus ca 5-10 miljardit eurot . Kas Elering peaks varudesse soetama sellest 1%, 10% või 90%? Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt 1.01.2024 (§ 251) . Eeldatavasti võetakse seadus vastu 2023 sügisel ning pärast seda kuni aasta lõpuni koostatakse alamakt e . Kui tahta taristu vastupanuvõimes midagigi sisulist muuta, siis võtab see aega aastaid. Näiteks ühe 330kV trafo hankimine võtab aega ca 2 aastat. Seega tuleks eelnõus sätestada erinevad realistlikud jõustumise tähtajad. Seaduse rakendamise tegevuskavad Teeme ettepaneku sätestada seaduses ETO-de seaduse rakendamise tegevuskavade koostamise kohustuse koos ETKA-de poolse tegevuskavade kinnitamis kohustusega. Põhjendused: On selge, et seaduse rakendamine nõuab lühikese aja jooksul enneolematult suuri rahalisi väljaminekuid. ETO-d tegutsevad üldiselt reguleeritud äris, mistõttu tuleb kavandatavad investeeringud ja kulud esitada Konkurentsiametile tariifitaotluse käigus. Konkurentsiamet ei ole kindlasti see institutsioon, kes peaks või suudaks hinnata ETO-de tegevuskavade põhjendatust elutähtsa teenuse tagamisel kriisiolukorras. Konkurentsiamet saab ainult kontrollida ETO esitatava tariifitaotluse vastavust kinnitatud tegevuskavale. Eelnõu § 16 lg2 p9 kohaselt otsustab ETO kui objekti valdaja ise objekti kaitse abinõude üle (v.a. alaliselt kaitstavad objektid, mida Eleringil on 1 umbes 200-st). On väga oluline, et mingi kõrgemalseisev institutsioon (ETKA?, SiM ?) aitaks ette valmistada ning kinnitaks kavandatavad kaitse abinõud. Varjumine Eelnõu § 16 lg2 p7 kohaselt peab ETO korraldama töötajate varjumise oma objektidel. See vajab täpsustamist, kuna praegu ei saa me aru, milles see meie varjumise korraldamine seisneb. Seletuskirjas käsitletakse varjumist ainult elanikkonna kontekstis, ETO-de objektidel varjumisest pole midagi kirjas. Kas ETO peab hakkama varjendeid ehitama oma objektide territooriumitele ? Eelnõu alamaktid Eelnõu paketis oli ka hulgaliselt alamakte (VV ja ministrite määruseid), milles on samuti palju parandamist vajavat. Me oleme nii aru saanud, et nendega hakatakse tegelema sügisel. Seetõttu me neid momendil ei kommenteeri.
Saatja:
[email protected]
Saaja: "Riigikantselei"
Teema: Eleringi kommentaarid tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõule
Kuupäev: 2023-03-23 07:15
Tere
Teile on saadetud Elering AS dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument
(lisatud manusesse).
Pealkiri: Eleringi kommentaarid tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse
eelnõule
Registreerimise kuupäev: 23.03.2023
Registreerimise number: 1.1-20/2023/285
Lugupidamisega
Elering AS
Kadaka tee 42
12915 Tallinn
tel 715 1222,
[email protected] <http://
[email protected]>
www.elering.ee <http://www.elering.ee>