28. märts 2023 energeetika nõukogu seisukohad

Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul Brüsselis 28.03.2023 Kellele: Vabariigi Valitsus, Riigikogu Esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kuupäev: 22.03.2023 28. märtsil 2023. a toimub energeetikaministrite nõukogu Brüsselis. Päevakorras on üldine lähenemisviis uuesti sõnastatud kahele eelnõule: 1) taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju käsitlev direktiiv ja 2) taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu määrus. Lisaks on päevakorras poliitiline mõttevahetus elektrituru korralduse eelnõu osas. Samuti on kavandatud poliitilise kokkuleppe sõlmimine kooskõlastatud gaasinõudluse vähendamise meetmete määruse osas (juulis 2022 kokkulepitud määruse EL 2022/1369 pikendamine), mis on esitatud ELi toimise lepingu artikli 122 alusel. Muude küsimuste all annab komisjon teavet 2023. – 2024. a talveks ettevalmistuse kohta. Eestit esindab energeetikaministrite nõukogul majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Ülevaate koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Eesti alalises esinduses EL juures Kristiina Tammeraid ([email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Annika Päsik ([email protected]) ja energeetika osakonna energiaturgude ekspert Tauno Hilimon (tauno. [email protected]) ja varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa (kristjan [email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ([email protected]). 1. Direktiiv, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju, ja määrus taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta (uuesti sõnastatud) Päevakorrapunkti eesmärk: Üldine lähenemisviis Eesti seisukoht:  Toetada Euroopa Liidu nõukogus üldise lähenemisviisi saavutamist direktiivi osas, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju, ja taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu määruse osas. Taust ja ülevaade läbirääkimistest Euroopa Komisjon tegi 15.12.2021 ettepanekud gaasidirektiivi 2009/73/EÜ1 ja gaasimääruse (EÜ) nr 715/20092 muutmiseks. Õigusaktide muudatused hõlbustavad vähese CO2 heitega gaasi, taastuvgaasi ja vesiniku lisamist olemasolevasse maagaasi taristusse või uue taristu rajamist, eesmärgiga võimaldada üleminekut maagaasilt vähese heitega gaasidele. Suur osa muudatustest käsitleb vesinikutaristu reeglite kehtestamist. Õigusaktide paketti „Eesmärk 55“ kuuluv algatus kujutab endast olulist sammu Euroopa CO2-heite vähendamise ning aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Mainitud algatuse eesmärk on luua tingimused üleminekuks fossiilkütustelt taastuvatele ja vähese CO2-heitega gaasidele, eelkõige biometaanile ja vesinikule, ning tugevdatakse gaasisüsteemi vastupanuvõimet. Üks peamisi eesmärke on luua 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0803 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2021%3A804%3AFIN 1 vesinikuturule EL ülesed reeglid, sobiv investeerimiskeskkond ja võimaldada vajaliku taristu arendamist. Uute eeskirjadega on võimalik riikidel alandada piiriüleste ühenduste tariife ja vähendada tariife sisestuskohtades, mis lihtsustab taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside kasutuselevõttu olemasolevas gaasivõrgus. Et vältida Euroopa seotust fossiilse maagaasiga ja teha Euroopa gaasiturul ruumi puhastele gaasidele, ei tohi fossiilse maagaasiga seotud ostulepinguid pikendada kauemaks kui 2049. aastani. Paketiga suurendatakse tarbijate mõjuvõimu ja kaitset. Tarbijal peaks olema võimalik valida fossiilkütuste asemel taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaase. Ettepanekuga laiendatakse kehtivaid eeskirju taastuvatele energiaallikatele ja vähese CO2- heitega gaasidele, sh vesinikule ning kehtestatakse uued sätted küberriskide maandamiseks. Lisaks hakatakse hoiustamisega seotud aspekte võtma arvesse piirkondliku tasandi riskihindamisel, mis tähendab, et gaasi hoiustamisele lähenetakse edaspidi strateegilisemalt. Muuhulgas käsitletakse muudatustega järgmiseid teemasid:  Olemasolevasse infrastruktuuri taastuvgaasi ja vähese CO2 heitega gaasi sisestamise soodustamine võimalusega teha ka tariifide erisusi;  Vesinikutaristu rajamine ja vesiniku võrguettevõttele reeglite kehtestamine.  Vesiniku kvaliteedi tagamine;  Taastuvgaaside ja vähese CO2 heite sisaldusega gaasidele kehtivate nõuete seadmine ja nende sertifitseerimine;  Tarbijakaitse suurendamine, sh läbi arvetel esitatava info ja lepingutele kehtivate nõuete täpsustamise, gaasipakettide võrdlusplatvormi loomise kohustuse ja nutiarvestitele ülemineku.  Kolmandate osapoolte ligipääsu reeglite seadmine vesiniku taristule, luues nt vesiniku tootjate võimaluse võrku vesinikku toota ja juurdepääs tagada vesiniku hoidlatele;  Nõuded vesinikutaristule ja võrgu planeerimisele. Vesiniku võrguoperaatori omandiline eraldamine vesiniku tootmisest, vesiniku ja maagaasi võrguoperaatori horisontaalne õiguslike tegevuste eraldamine ja muud vesinikutaristule kehtivad nõuded. Vastavalt Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus kinnitatud seisukohtadele toetas Eesti eelnõu läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogus gaasidirektiivi ja gaasimääruse muutmist viisil, mis soodustab Euroopa Liidu ühise gaasituru tekkimise eeldusena ühiste reeglitega regionaalsete gaasiturgude teket ja toimimist Euroopa Liidus. Pidasime oluliseks täiendavate regulatsioonide kehtestamist taastuvgaaside konkurentsivõimeliseks integreerimiseks gaasiturul, pidades muuhulgas oluliseks rakendada taastuvgaaside gaasisüsteemi sisestamisele hinnasoodustust hinnatsooniüleselt. Muudatuste tegemisel oli oluline keskenduda Euroopa Liidu sisesele taastuvgaaside tootmisele nii ülekandesüsteemi, kohalike jaotusvõrkude kui ka kohapealse tarbimise tasandil vähendamaks liidu sõltuvust energiatoodete impordist ning parandamaks energiasüsteemide varustuskindlust. Gaasituru elavdamiseks peab olema tagatud, et müüja vahetamine toimub võimalikult kiiresti, eelduslikult mitte kauem kui ühe tööpäeva jooksul. Toetasime ettepanekut mitte sõlmida pikaajalisi maagaasi tarnelepinguid kauemaks kuni 2049. aasta lõpuni ning tagada kaitsetute tarbijate kaitse. Regulatsioon peab lähtuma võimalikult vähesest halduskoormusest nii tarbija kui müüja vaatest ning tarbija teavitus energiatarbimisest ja muudest õigustest peab olema tõhus. Eesti pooldab pikas vaates turvalise, jätkusuutliku ning süsinikuvaba vesiniku kasutuselevõtu soodustamiseks gaasisüsteemi kõrvale üle-euroopalise vesinikutaristu loomist nii vesinikutrasside, mahutite kui terminalide näol, kasutades seejuures taristu rajamisel võimalikult suures ulatuses olemasolevat gaasitaristut. Pidasime oluliseks tagada, et pikas vaates on võimalik gaasisüsteemis edastada eraldi nii jätkusuutlikku ning süsinikuvaba vesinikku kui ka taastuvgaase. Vesinikutaristu halduril peavad olema sarnased kohustused ja õigused nagu maagaasi süsteemihalduril ning taristu kasutamisel peaks piiriüleste tariifide asemel kasutama kogu taristut hõlmavat ühist sisend- ja väljundhinnasüsteemi. Leidsime, et 2 enne regulatsiooni jõustumist tuleks Euroopa Liidu vesinikuturu elavdamiseks näha ette üleminekuperiood rangelt eraldatud taristu halduri nõuete rakendamiseks. Üleminekuperiood peab olema piisav, et tärkav turg saaks vajalikud ettevalmistused ära teha. Vastavad põhimõtted on eelnõu viimases versioonis õnnestunud saavutada. Gaasi varustuskindluse tagamise regulatsioon peab tõhustama regiooniülest reageerimist varustuse häirele. Eesti toetas piirkondlike riskihindamiste ja riskide maandamisega seotud tegevuste täiustamist, sealhulgas kolmandatele riikidele kuuluvate gaasihoidlatega seotud riskide hindamist ja rangemate sertifitseerimise kohustuse seadmist Euroopa Liidus. Varustuskindluse riskide maandamiseks toetame gaasihoidlate aktiivsemat kasutust, mh toetasime ka gaasihoidlatele täituvuse miinimumtaseme seadmist. Samuti toetame süsteemihaldurite vabatahtliku mehhanismi loomist ühiste strateegiliste gaasivarude hankimiseks. Energiakriisi tõttu on gaasiturule rakendatud rida erakorralisi meetmeid, s.h eelnõu gaasitarbimise vähendamiseks ja gaasi solidaarsuse tagamiseks. 2022. a võeti vastu gaasihoidlate täitmist kohustav määrus. Need nimetatud seadusaktid on lähtunud eelmainitud põhimõtetest Ka gaasihoidlate sertifitseerimise teemal on õnnestunud komisjoni ettepanekus sõnastatud eesmärgid tagada. Lisaks on läbirääkimiste käigus õnnestunud lisada teksti säte, mis annab süsteemihalduritele õiguse piirata kolmandatest riikidest pärit maagaasi juurdepääsu EL gaasitaristule. See on olnud Eestile oluline saavutus. Samuti said Eesti, Läti ja Leedu tulenevalt oma vesinikuturu arengu eripärast võimaluse kuni 2030. a paindlikumalt rakendada vesinikuturul horisontaalse omandilise eraldamise sätteid (võrguoperaatori tegevuste eraldamist). Vesiniku ja gaasituru eelnõusid arutati viimati 17. märtsil Coreper I istungil, kus enim tekitasid vaidlusi vähese süsinikuheitega toodetud vesiniku definitsioon ning sellise kütuse abikõlblikkus taastuvenergia direktiivi mittebioloogilist päritolu taastuvkütuste eesmärkide täitmisel Samuti olid küsimuse all vesiniku gaasisüsteemi segamise põhimõtte üle, kus riikidel on erimeelsused nii üleüldise segamise mõttekuse kui ka sobiva segamise osakaalu üle ning võimalike konfliktide lahendamise mehhanismi sõnastuses EL eesistuja jätkab tekstiga tööd ning järgmine arutelu on Coreperis plaanis 22. märtsil. Kokkuvõttes on oodata üldise lähenemisviisi kinnitamist 28. märtsi nõukogu istungil ning Eesti saab hetkeseisuga eelnõusid toetada. Arutelul lähtutakse järgmistest seisukohtadest: - Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ja määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimist (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2022. a istungil ja kinnitatud 25. märtsil 2022. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil). 2. Elektrituru korraldus Päevakorrapunkti eesmärk: Poliitiline mõttevahetus. Eesti põhisõnumid: 1.1. Oluline on, et elektrituru disaini muudatustega planeeritavad ja rakendatavad meetmed ei killusta Euroopa Liidu energia siseturu toimimist, tagavad varustuskindluse ja vastavad ajutised muudatused on kiiresti rakendatavad. Elektrituru muudatused peavad säilitama taastuvenergia investeerimiskindluse, vajalike hinnasignaalide säilimise energiatarbimise juhtimiseks ja - säästuks. Me näeme kasutamata potentsiaali elektritarbimise juhtimises ja nihutamises, mis aitab samuti elektrihindu madaldada. Samas tuleks arvesse võtta riikide erinevat kliimat ning kütuste asendamise mõjusid, kuna tarbimine talvekuudel pole kõikjal ühesugune. Oluline on ka tagada seejuures, et ei kasvaks sõltuvus importkütustest ja on tagatud tarbijate ligipääs taskukohasele energiale. 3 1.2. Energiavarustuskindluse parandamiseks ja energiaturgude hinna stabiliseerimiseks on vaja kiirendada uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamist (mh salvestustehnoloogia arendamist), mis aitaks tulevikus vältida hüppelist hinnatõusu. Lisaks on tähtis arendada piirkondlikult toodetud taastuvenergiat üheskoos vajaliku taristuga, sh suuremahulise tuuleenergia tootmisvõimekuse arendamist ning kindlustada ka säästlikkuse kriteeriumidele vastava biomassi kasutamine energia tootmiseks. Oluline on Euroopa Liidus soodustada pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimist, et tagada taastuvenergia tootjatele investeerimiskindlus ja tarbijatele soodsamad hinnad. 1.3. Toetame elektribörsil elektrihinna kujunemisel läbipaistvuse suurendamist. Tuleb üle vaadata elektrituru regulatsioon, mis sätestab automaatsed hinnalae muutused. Eesti toetab madalama muutuvkuluga elektritootjate liigse müügitulu piiramist lühiajalise meetmena. Liikmesriikidel peab säilima paindlikkus meetme rakendamisel. Müügitulu piiramine ei tohi kahjustada tulevikutehingute turgu, vähendada taastuvenergiasse investeerimiskindlust, ega moonutada elektrituru toimimist. Taust: 14.03 avalikustas Komisjon elektrituru disaini eelnõu3, mille fookuses on muuta energiahinnad sõltumatumaks lühiajalise turu hindadest, kiirendada taastuvenergia arendamist ja gaasi osakaalu vähendamist ja kaitsta tarbijaid paremini hinnakõikumiste eest. Euroopa Komisjon tõdeb ettepanekus, et Euroopa Liidus on olnud viimased 20 aastat tõhus ja hästi lõimitud elektriturg, mis on võimaldanud tarbijatel saada turu toimimisest majanduslikku kasu, taganud varustuskindluse ja edendanud majanduse dekarboniseerimist. Sellegipoolest on Venemaa rünnak Ukrainasse ja sellest tulenev energiakriis toonud kaasa vajaduse turudisaini kohandada. Reformiga vaadatakse läbi mitu ELi õigusakti, sealhulgas elektrienergia siseturu määrus ja direktiiv. Ülevaade olulisematest ettepanekutest: a) Võimaldada süsteemihalduritel (Eestis Elering) hankida vähempakkumise teel tipptundidel tarbimise vähendamist (peak shaving product). Muudatuse eesmärk on võimaldada süsteemihalduritel võtta varutuskindluse tagamiseks kasutusele tarbimise juhtimine pärast päev- ette turu sulgemist. b) Võimaldada põhi- ja jaotusvõrgu ettevõtetel kasutada eraldi arvestiga mõõdetud infot tarbimise juhtimise ja salvestuse mahtude tõendamiseks ning arveldamiseks. Ettepaneku eesmärk on edendada tarbimise juhtimist ja salvestust. c) Võrgutariifi metoodikate ülevaatamine, et need võtaks arvesse nii püsi- kui muutuvkulusid. Muudatuse eesmärk on motiveerida võrguettevõtet hankima tarbimise juhtimist, salvetust, investeerida digitaliseerimisse ja teha ennetavaid investeeringuid, mis võimaldab pikas plaanis tarbija jaoks suuremat kasu. Nõue kompenseerida põhivõrguettevõtte (Eestis Elering) kogutavatest ülekoormustasudest avamere elektrijaamu juhul, kui avamere elektrijaam ei saa toota täisvõimsusel elektrit võrku ehk on süsteemistabiilsuse tagamiseks alla koormatud, kuna põhivõrguettevõte pole teinud piisavalt ülekandevõimsust kättesaadavaks või ülekandevõimsuse vähenemine on põhjustatud rikkest. d) Liikmesriik (LR) edendab PPAde (kahepoolne elektriostuleping, Power Purchase Agreement) sõlmimist läbi PPAsid edendavate instrumentide kasutusele võtmise. Näiteks tagatisskeemid, eesmärgiga vähendada ostja maksehäiretega seotud riske. Liikmesriigi poolne tagatis ei rakendu elektrile, mis on soetatud fossiilsest energiaallikast. e) Turupõhised elektritootmise rajamise, laiendamise ja renoveerimise toetusskeemid tuleb sõlmida kahepoolsete hinnavahelepingutena (CfD). Nõue kohaldub, kui elekter toodetakse järgmistest allikatest: 3 https://energy.ec.europa.eu/system/files/2023-03/COM_2023_148_1_EN_ACT_part1_v6.pdf 4  a. Tuuleenergia; b. Päikeseenergia; c. Geotermaalenergia; d. Hüdroenergia; e. Tuumaenergia. f) Kahepoolsete CfDde puhul lepitakse kokku või kujuneb vähempakkumise teel hinnapiir - kui elektri börsihind on madalam kui kokkulepitud hind, siis makstakse puudujääk riigi/tarbija poolt tootjale ja kui turuhind on kõrgem kokkulepitud hinnapiirist, maksab tootja hinnapiiri ületava kasumi tarbijatele. Hinnapiiri ületav kogutav kasum jagatakse tarbijate vahel proportsionaalselt vastavalt nende tarbimisele. g) Iga kahe aasta tagant hindab regulaator (Eestis Konkurentsiamet) ja koostab raporti järgmise viie aasta kohta elektrivõrgu paindlikkuse (tarbimise juhtimine ja salvetus) vajadusest. Raporti põhjal paneb LR paika indikatiivse riikliku salvestuse ja tarbimise juhtimise eesmärgi. h) Võimsusmehhanisme rakendades (sh strateegilist reservi) kaalub LR võimalust kaasata skeemis läbi eelistavate kriteeriumite tarbimise juhtimist ja salvetust. i) Energia jagamise õigus. Kõigil kodumajapidamistel, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning avalik-õiguslikel asutustel on õigus osaleda energiajagamises aktiivsete klientidena. Eelmainitud osapooltel on õigus jagada omavahel või läbi juriidilise isiku üksteisega taastuvenergiat kas tasuta või kokkulepitud tasu alusel. j) Komisjon on esitanud ka hulga teisi ettepanekuid, nende seas näiteks ettepanek virtuaalse kauplemisplatvormi loomiseks tulevikutehingute turul, kindlate kriteeriumite paika panemine, mille alusel komisjon võib välja kuulutada energiakriisi ja turujärelevalve nõuete karmistamine. Eesti on seni väljendanud vajadust elektrituru disaini teha muudatused, mis võimaldavad liikmesriikides ühtsetel alustel võtta kasutusele tarbimise juhtimise potentsiaali ja seeläbi börsihinda, läbi energia säästmise või tarbimise nihutamise, mõjutada. Eesti on väljendanud ka vajadust soodustada pikaajaliste elektrilepingute sõlmimist, et tagada taastuvenergia tootjatele investeerimiskindlus ja tarbijatele soodsamad hinnad. Tähtis on tagada elektribörsil elektrihinna kujunemise läbipaistvus. Meie hinnangul elektrituru disaini muutes on oluline käsitleda ennekõike võimalust kasutada ära Euroopa Liidu digivõimekust võrkude ja tarbimise nutikamaks muutmisel. Tänase elektrituru suur väärtus on sellega kaasnevad hinnasignaalid ja marginaalne hinnastamise süsteem, mis motiveerib võimalikult efektiivset ja nutikat energia tootmist ning tarbimist. Oleme varasemalt majandus- ja taristuministri kirjas Euroopa Komisjonile väljendanud vajadust tarbimise juhtimine tuua päev-ette turule. Siiani on olnud probleemiks iseseisvatele agregaatoritele ühtse turumudeli nägemuse puudumine Euroopas, mis võimaldaks agregaatoritel ja tarbimise juhtimises osalevatel tarbijatel oma paindlikkuse müügi eest konkreetset tulu saada. Tarbimise juhtimise pakkumised võimaldavad alandada nõudlust kindlatel kõrge hinnaga tundidel ja hinda alla tuua. Euroopa Komisjon on elektrituru disaini muutmise ettepanekus välja pakkunud lähenemise, mille puhul süsteemihaldur hangib tarbimise juhtimise teenust vähempakkumiste teel pikemaks ajaks ette ja käivitab tarbimise juhtimise elektritarbimise tipptundidel peale päev-ette turu sulgemist, eesmärgiga tagada varutuskindlus. Kuna süsteemihalduri poolt hangitav tarbimise juhtimine aktiveeritakse peale päev-ette turul elektrihinna selgumist, siis ei mõjuta antud tarbimise juhtimine elektribörsi hinda ja on eelkõige varustuskindluse tagamise meede kriitilisteks tundideks. Näeme vajadust iseseisva agregaatori tarbimise juhtimise EL tasandil ühtse mudeli loomist, et tuua tarbimise juhtimine eelkõige päev-ette turule, sh tarbimise juhtimine tsentraalselt ühtsetel kokku lepitud alustel. Näeme väärtust ka Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud skeemil, mille eesmärk on eeskätt lahendada süsteemipiisavuse (varustuskindluse) probleeme ekstreemsetel tundidel, kus võib ilma tarbimise juhtimiseta tootmisest puudu jääda. Samas on oluline, et tarbimise juhtimisest tekiks ka hinnavõit lõpptarbijale. Ühtsed päev-ette tarbimise juhtimise turureeglid on mõistlik kokku leppida 5 elektrituru regulatsiooni ulatuses. Balti riikides on tarbimise juhtimine ülimalt oluline ka reguleerimisturul, et hoida süsteemi stabiilsust - ülimalt oluliseks kujuneb see Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimise korral. Reguleerimisturul tarbimise juhtimise kaasamist edendaks sarnaselt päev- ette turule samuti, kui Euroopas oleks ühtne lähenemine turumudeli osas. Tarbimise juhtimine on kõige kuluefektiivsem ja säästlikum viis energia- ja võrguressursside kasutamiseks. Tarbimise juhtimise turupõhiseks kasutusele võtmiseks on oluline, et elektriturg annab vastavad hinnasignaalid tootjatele ja tarbijatele. Kõrge hind turul väljendab vajadust energiat säästa, tarbimist juhtida või rajada täiendavaid tootmisseadmeid, seevastu madal hind annab indikatsiooni näiteks energiat salvestada. Ilma hinnasignaalideta puudub vajadus turupõhiselt efektiivsusele suunatud arendusi teha. Elektrienergia tarbimise vähendamine ja energia kokkuhoid aitavad vähendada elektrihinna tippe. Elektrienergia nõudluse vähenemine toob kaasa pakkumise hinna vähenemise. Meie arvamusel efektiivseim viis kõrgeid elektrihindu leevendada on läbi taastuvelektri tootmisvõimsuste rajamise kiirendamise (Eestile oluline (mere)tuuleenergia, juhitav võimsus (säästlikkuse kriteeriumitele vastavad) biomassi kasutavad tootmisjaamad). Enne energiakriisi nägime Eesti näitel, et toimiv elektriturg tagas tootjatele investeerimiskindluse, edendades taastuvelektri tootmisseadmete rajamist ka turupõhiselt, ilma täiendavate toetusteta. Kahepoolsete hinnavahelepingute (contract for difference - CfD) sõlmimine riigi ja arendaja vahel, taastuvelektri tootmisseadmete rajamise kiirendamiseks ja elektrihinna stabiliseerimiseks. Eestis on ühepoolsed CfDd taastuvelektri vähempakkumiste näitel olnud kasutusel mitmeid aastaid ja end õigustanud. Plaanime täiendavaid vähempakkumisi uute taastuvelektri tootmisvõimsuste rajamise toetamiseks. Kahepoolsed CfDd on üks instrument, mida liikmesriik taastuvelektri tootmisseadmete rajamise kiirendamiseks saab kasutada. On oluline, et kahepoolsete CfDde kaudu taastuvelektri tootmise toetamine toimub vastavalt riigiabi reeglitele. Kahepoolsete CfDde kujundamisel on oluline tagada tootja motivatsioon toota elektrit nõudluse ja pakkumise ebasoodsast vahekorrast tuleneva kõrge hinnatasemega perioodidel ja osalemine reguleerimisturul. Leiame, et kahepoolsete CfDde kasutamine peaks olema korraldatud tehnoloogianeutraalselt ja võimaldama tuule- ning päikeseenergialahenduste kõrval vastavalt riiklikele vajadustele sõlmida kahepoolseid CfDsid ka juhitavate võimsustega näiteks säästlikku biomassi kütusena kasutavate koostootmisjaamadega või üleminekukütuseid kasutavate tootmisvõimsustega. Kahepoolsed CfDd peaksid hõlmama vaid kütusevabade energiaallikate toetamist (päike, tuul, hüdroenergia). Tänane elektriturg võimaldab kiiret ja efektiivset taastuvelektri lahenduste rajamist, mida aga peavad teiselt poolt tasakaalustama juhitavad taastuvad tootmisvõimsused. Komisjoni tehtud elektrituru disaini muutmisettepanek ei käsitle võimsusmehhanismide rakendamist ja juhitavate võimsuste olemasolu tagamist, kuid sellegipoolest peame oluliseks aidata järele juhitamatute võimsuste kiirendatud rajamisele ka juhitavate võimsuste rajamine, eesmärgiga tagada elektrisüsteemi stabiilsus, varustuskindlus ja taastuvelektri tootmisseadmete kiirendatud rajamine. Balti riikides täna kiirete sagedusreservide turg puudub, kuid see on plaanitud käivituma 2025. aastal, kuna peale sünkroniseerimist Kesk-Euroopa võrguga (2025) Baltikumi sagedusreservide vajadus kasvab. Tänased elektrituru õigusaktid ei luba sõlmida pikaajalisi lepinguid reservturgudele võimsuste hankimiseks. Kuna puudub võimalus sagedusreservide turul pikaajalisi tehinguid sõlmida, tekib risk, et Balti sagedusreservide turu käivitumisel tekivad likviidsuse probleemid, kuna turuosalejad pole motiveeritud lühiajaliste lepingute tõttu reguleerimisturul osalevatesse tehnoloogiatesse investeerima. Ühe lahendusena näeme pikaajalise reservide hankimise võimaldamist elektrituru muudatuste raames. Üks oluline finantsinstrument tarbijatele pikaajaliste hinnariskide maandamiseks fikseeritud pakettide kõrval on pikaajaliste elektriostu lepingute (PPA) sõlmimine. Näeme väärtust Euroopa Komisjoni poolt tehtud ettepankutel PPAde edendamiseks (Euroopa Komisjon tegi mitmeid ettepanekuid PPAde turu edendamiseks sh ettepaneku riipoolsete garantiide kaudu lepinguosapoolte riske maandada). Peame vajalikuks PPAde sõlmimise edendamist. PPAd tagavad investeerimiskindluse tootjale ja 6 hinnastabiilsuse tarbijale. Energiakriis on vähendanud turuosaliste kindlust PPAsid sõlmida. Üheks oluliseks PPAde lepingu osapooleks saab olla avalik sektor, mille asutused oma tarbimist agregeerides saavad edendada nii PPAde turgu kui ka tagada omale pikaajaliselt konkurentsivõimeline elektrihind. Eesti näitel julgustaks turuosalisi edasisi PPAsid sõlmima esimene avaliku sektori osalusel sõlmitud PPA. Teine kasutamata potentsiaal on piiriüleste PPAde sõlmimine, mis aga eeldaks Balti riikide näitel riikidevaheliste ülekandevõimsuste suurendamist ühtse hinnapiirkonna tekkimiseks. On oluline, et plaanitavad finantsinstrumendid (PPAd, kahepoolsed CfDd ja muud sarnased instrumendid) täiendavad, kuid ei mõjuta negatiivselt olemasolevat lühiajalist turgu, vaid loovad tarbijatele täiendavad valikuvõimalused end elektrihinna kõikumiste eest pikaajaliselt kaitsta. Võttes arvesse liikmesriikide eripärasid ja vajadusi selliste pikaajaliste finantsinstrumentide järele, on oluline, et nende rakendamine oleks liikmesriigile vabatahtlik ja konkreetsed tingimused liikmesriigi kujundada. Käimasolev kütteperiood on pannud proovile ELi energiaturu vastupidavuse. Kriisimeetmete lühiajalisus peab tagama, et meetmete tagajärjeks poleks Euroopa Liidu energia siseturu toimimise killustamine ja riskid varustuskindlusele. Madalama muutuvkuluga elektritootjate liigse müügitulu lühiajaline piiramine sätestati Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 122 alusel Nõukogu määrusega (EL) 2022/18544.Lühiajaline müügitulu piiramine tekitas turule olulisel määral ebakindlust ja mõjutas negatiivselt pikaajaliste lepingute sõlmimist. Müügitulu piiramine võis lühiajaliselt elektritarbija jaoks mõistlik olla, kuid pikaajaline rakendamine toob kaasa olulise ebakindluse ennekõike pikaajalistel turgudel ja mõjub negatiivselt nii PPAde sõlmimisele kui taastuvelektri tootmisvõimsuste turupõhisele rajamisele. Pikemaajaliselt võib see tuua kaasa hoopis kõrgema turuhinna ja väiksema varustuskindluse. Seetõttu Eesti müügitulu pikaaegset piiramist ei toeta. Elektrituru muudatused peavad säilitama rohepöörde eesmärkide suunas panustamiseks investeerimiskindluse ning vajalike hinnasignaalide säilimise energiatarbimise juhtimiseks ja -säästuks. Vabariigi Valitsuse seisukohad elektrituru korralduse eelnõu kohta koostatakse tänavu aprillis-mais. Arutelul lähtutakse järgmistest seisukohtadest: - Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 9. septembri 2022. a erakorralisel istungil (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a istungil ja kinnitatud 9. septembri 2022 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil). - Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 30. septembri 2022. a erakorralisel istungil (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2022. a istungil ja kinnitatud 30. septembri 2022 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil). - Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika mitteametliku nõukogu energeetikaministrite 11.-12. oktoobri 2022. a korralisel istungil (kinnitatud 7.oktoobri 2022 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil). - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb taastuvenergia projektide loamenetlusi ja elektriostulepinguid (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 2022. a istungil ja kinnitatud 22. aprilli 2022 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil). 3. Nõukogu määrus kooskõlastatud gaasinõudluse vähendamise meetmete kohta Päevakorrapunkti eesmärk: Võimalik poliitiline kokkulepe kirjaliku menetluse teel 4 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022R1854&qid=1675470270185&from=en#d1e1028-1-1 7 Eesti seisukoht: 3.1 Toetame ettepanekut pikendada määrust, millega kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt ja liikmesriikidele gaasitarbimise vähendamise vabatahtlik eesmärk, kuni 31. märtsini 2024. Juhul kui kuulutatakse välja Euroopa Liidu ülene hädaolukord ning Euroopa Liidu gaasisüsteemis esinevad olulised tarnehäired, siis toetame ka siduvaid gaasitarbimise vähendamise eesmärke, kuid need peavad arvestama ka liikmesriikide varasemaid jõupingutusi, regionaalseid meetmeid ning turupõhiselt tekkinud kokkuhoidu. TAUST: Varasemat (EL) 2022/1369 määrust5 muudetakse, millega pikendatakse aasta võrra (kuni 31. märtsini 2024) Euroopa Liidu üleselt ja liikmesriikidele 15% vabatahtlikku gaasitarbimise vähendamise eesmärki. Seetõttu on vajalik Eesti seisukoha kinnitamine Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Nõudluse vähendamise aluseks on eelneva viie aasta keskmine tarbimismaht vahemikus 01.04.2017-31.03.2022, mis on vastuvõetav Eestile. Määruse ettepanek on jätkata 15% gaasitarbimise vähendamisega võrreldes viimase viie aasta keskmise tarbimismahu alusel ka 2023. aasta jooksul. Raporteerimine on viidud tagasi kahe kuu tagant ja jäetud üldine kohustus eri sektorite asemel. Eestile peaks vastav tarbimise vähenemine ja raporteerimine olema jõukohane. Kui tavaliselt on Eesti gaasitarbimine olnud ca 5TWh/aastas, siis Eesti maagaasi tarbimine vähenes 2022. aastal 26% võrreldes 2021. aastaga. 2022. aasta tarbimismahuks kujunes 3,77 TWh, mis on viimase aastakümne madalaim tarbimismaht. Lisaks vähenes 2022 vs 2021 detsembris gaasitarbimine lausa 41%. 2023. aastal on tarbimise vähenemine jätkunud veelgi, 2023 vs 2022 jaanuaris 35% ja veebruaris 29%. Vähenemine on saavutatud läbi energiasäästu ja alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu, näiteks põlevkiviõli kaugküttes, soojuspumbad. Samuti on MKM teinud energiasäästu kampaania laiemale tarbijaskonnale, mis annab soovitusi, kuidas energiatarbimist vähendada. Võttes aluseks 2017-2021 keskmise tarbimise, siis 2022. aasta tarbimine oli 24% madalam võrreldes eelneva viie aasta keskmisega. 2023. aasta tarbimine jääb hinnanguliselt samasse suurusjärku 2022. aasta tasemega, kuigi aasta algus on näidanud veelgi madalamat taset. Sektorite prioritiseerimisel gaasi tarbimise vähendamise meetmete planeerimiseks on oluline lähtuda sarnastest põhimõtetest, et tagada ühtne lähenemine regioonis ning võrdne konkurents Euroopa Liidu siseturul. Nõustume Euroopa Liidu ülese gaasinõudluse vähendamise eesmärgiga ning põhimõtteliselt ka liikmesriikide põhise kohustusliku eesmärgiga, kui on tõsine oht mõne riigi varustuskindlusele. Enne EL tasemel häireolukorra välja kuulutamist ja kohustuslike eesmärkide rakendamist kõikidele liikmesriikidele tasuks siiski esmalt kaaluda regionaalseid meetmeid, mis aitaksid konkreetset hädasolevat riiki. Tarnehäirete mõju regiooniti võib olla väga erinev, mistõttu EL-ülese häireolukorra väljakuulutamine ei pruugi osutuda vajalikuks. Juhul kui kohustuslikud eesmärgid seatakse, siis on oluline, et arvestatakse ka liikmesriikide juba varem tehtud jõupingutusi, sh turupõhiselt tekkinud kokkuhoidu. Eesti lõpetas Venemaalt gaasi impordi 2022.a aprillis ning alates 01.01.2023 on gaasitarned Eestisse Venemaalt keelatud. Venemaalt fossiilkütuste ostmisega rahastataks nende sõjalise võimekuse tugevdamist, mis Ukraina sõja kontekstis oleks vastuvõetamatu. Samuti on regionaalselt loodud piisav LNG vastuvõtuvõimekus - täiendavalt Klaipeda terminalile ka avatud Soomes Inkoos LNG terminal 2022. aasta lõpus. Varustuskindluse tagamiseks on rajatud Paldiskisse LNG ujuvterminali vastuvõtuvõimekus. Kuigi Paldiskis pole FSRU terminali ja seetõttu pole hetkel sealt võimalikud gaasitarneid, on tegemist siiski vastuvõtuvõimekuse märkimisväärse kasvuga. Paldiskit saab kasutada juhul, kui Inkoos midagi juhtub või tekib vajadus tuua regiooni täiendav ujuvterminal. Regiooni tarnekindlus on LNG vastuvõtuvõimekusega regioonis tagatud. Süsteemihaldurite hinnangul on 2023. 5 https://energy.ec.europa.eu/system/files/2023-03/COM_2023_174_1_EN_ACT_part1_v5.pdf 8 aastal Balti-Soome regiooni tarbimismaht ca 50 TWh. LNG terminalide vastuvõtuvõimekus on 70 TWh. Samuti on Eesti saavutanud 1 TWh gaasivaru eesmärgi, mida hoitakse Inčukalnsi gaasihoidlas. Seal hoitav gaasikogus vastab ligikaudu 26 % Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest, kui aluseks võtta 2022. aasta tarbimine. Kuigi Soome-Balti regiooni LNG vastuvõtuvõimekus on piisav, et katta ära regiooni gaasitarbimine, on jätkuvalt Euroopa tasemel küsimuseks LNG piisavus maailmaturul. MUUD KÜSIMUSED a) Talveks valmistumine (2023–2024) Päevakorrapunkti eesmärk: info Euroopa Komisjonilt Võtame info teadmiseks. 9  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja märts 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 28. märtsi 2023. a istungil 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 28. märtsi 2023. a istungil: 1.1. Toetame ettepanekut pikendada määrust, millega kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt ja liikmesriikidele gaasitarbimise vähendamise vabatahtlik eesmärk, kuni 31. märtsini 2024. Juhul kui kuulutatakse välja Euroopa Liidu ülene hädaolukord ning Euroopa Liidu gaasisüsteemis esinevad olulised tarnehäired, siis toetame ka siduvaid gaasitarbimise vähendamise eesmärke, kuid need peavad arvestama ka liikmesriikide varasemaid jõupingutusi, regionaalseid meetmeid ning turupõhiselt tekkinud kokkuhoidu. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Riigikantselei [email protected] 22.03.2023 nr 24.1-1/2023/1675-1 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn 28. märts 2023 energeetika nõukogu seisukohad Edastame Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2023. a istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 28. märtsi 2023. a istungiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) Protokollilise otsuse eelnõu Vabariigi Valitsuse otsuse juurde Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite 28. märtsi 2023. a istungil; 2) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogul Brüsselis 28. märtsil 2023“. Annika Päsik 639 7694 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158