dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

RUKi mõjuanalüüsi hange

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. märts 2023
Viit
49
Registreeritud
28. märts 2023
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2023
Vastutaja
Mikk Vahtrus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎49 28.03.2023 Käskkiri.asice2878 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 28.03.2023 nr 49 Riigihanke „Rakendusuuringute keskuse mõju Eesti teadusüsteemile“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1 ja § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Rakendusuuringute keskuse mõju Eesti teadussüsteemile“ (CPV kood 71241000-9 „Teostatavusuuringud, nõuandeteenused, analüüs“), lihthankena. Hanke eeldatav maksumus on 45 000 eurot käibemaksuta. 2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus: 2.1. Komisjoni esimees majandusarengu osakonna arendus- ja innovatsioonivaldkonna juht Sigrid Rajalo. 2.2. Komisjoni liikmed: 2.2.1. Mikk Vahtrus–majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik. 2.2.2. Katrin Pihor–Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonnajuhataja, tema nõusolekul. 2.2.3. Katrin Kiisler–Riigikantselei strateegiabüroo nõunik, tema nõusolekul 2.2.4. Madis Raukas–Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendusuuringute programmi juht, tema nõusolekul. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõuniku Mikk Vahtrus’e. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler HD Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Analüüs Rakendusuuringute keskuse mõju Eesti teadussüsteemile Tehniline kirjeldus Tallinn 2023 Sisukord 1. Taust .................................................................................................................................................... 3 2. Eesmärk ............................................................................................................................................... 4 3. Uurimisküsimused ............................................................................................................................... 4 4. Metoodika ........................................................................................................................................... 5 5. Eeldatavad tulemused ......................................................................................................................... 5 6. Ajakava ................................................................................................................................................ 5 7. Uuringu vastutaja ja osakond .............................................................................................................. 6 1. Taust Rakendusuuringute keskuse ülesanne on valitud valdkondades teha teadus- ja arendustegevust ettevõtluse huvidest ja vajadusest lähtuvalt. Teadus– ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN), kes nõustab Vabariigi Valitsust teadus– ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevus) strateegia küsimustes, kiitis 29. novembril 2022. a heaks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) Rakendusuuringute Programmi (edaspidi RUP) poolt koostatud rakendusuuringute keskuse (edaspidi RUK) teostatavusuuringu, millega otsustatakse luua ärilistel alustel toimiv teadus- ja arendustegevuse, täpsemalt rakendusuuringute keskus ning andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) ülesande jätkata rakendusuuringute keskuse loomisega. TANi otsusele eelnesid arutelud kolmes töörühmas, mille MKM kutsus kokku samuti TANi juhiste alusel, kaasates sinna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemi kõik olulised osapooled. Töörühmas arutatu ja kinnitatu oli aluseks 29.11.2022 TANis tehtud otsuseks. Lisaks aga andis TAN MKMile suunised teostada käesolevas tehnilises kirjelduses kirjeldatud analüüs. RUKi eesmärk on aidata ettevõtjaid toodete ja tehnoloogiate skaleerimisfaasis laboratoorsest prototüübist kuni tööstusliku prototüübini (TRL 5 – TRL 7). Loodav keskus teenindab ettevõtjate arendusprojekte ning osaleb koos Eesti ettevõtjate ja TA-asutustega rahvusvahelistes arendusprojektides. RUK ei tegele iseseisvate (omaalgatuslike) alusuuringutega, kuid viib läbi alusuuringuid eesmärgiga arendada rakendusuuringute läbiviimise võimekust ja parendada pakutavaid teenuseid. RUK ei loo kõrgharidusõppekavasid ega ole mõeldud evalveerimiseks TA-asutusena ning seega ei konkureeri kõrghariduse või teadusrahastusele, mida eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Teostatavusuuringu lähtealus oli, et loodav taristu looks sünergias olemasoleva TA-taristuga täiendavaid võimalusi teadmusmahukaks arendustööks. RUKi loodav taristu ei dubleeri juba olemasolevat TA-taristut teistes Eesti TA-asutustes. Teostatavusuuring viidi RUPi poolt läbi kvalitatiivse uuringuna, kuhu olid kaasatud üle 60 ettevõtte, 30 teadlase, kõik asjakohased erialaliidud, valdkonna TA-asutused ning eksperdid. Esmalt koostati kaardistus olemasolevatest teadustaristutest ja nende võimekusest. Seejärel vaadeldi välismaal tegutsevaid, ettevõtete vajadusetele suunatud TA-asutuste näiteid (RISE1, GTS2, VTT3, jt). Edasi teostati ettevõtjate ekspertide ja teadlastega intervjuusid, selgitati täpsemaid vajadusi ja võimalusi ning analüüsiti tervikpilti, samuti võimalusi arenguks. Kvalitatiivse uuringu tulemusena valiti välja 5 fokusseeritud arendussuunda, mille olulisust ning vajadust kinnitasid huvitatud ettevõtted ja erialaliidud oma toetuskirjadega. Valitud arendussuunad:  vesinikutehnoloogiate testimisplatvorm;  biorafineerimise skaleerimisplatvorm;  autonoomsete sõidukite testkeskkond;  UAV-de / droonitehnoloogiate arenduskeskus; 1 RISE – Research Institutes of Sweden https://www.ri.se/en 2 GTS - Danish Association of Research and Technology Organizations https://gts-net.dk/english/ 3 VTT - Technical Research Centre of Finland https://www.vttresearch.com/en  terviseandmete arendusplatvorm. Kõigi valitud arendussuundade puhul arvestati nende olulisust ja seotust Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga 2035 ning asjaoluga, et valdkondlik baasteadus Eesti ülikoolides ja TA-asutustes on kõrgetasemeline. Siiski on kõigis arendussuundades tuvastatud võimalused, kuidas kiirendada arendustegevuse jõudmist kõrgematele tehnoloogilise valmiduse tasemetele ning seeläbi suurendada kõrgtehnoloogilist eksporti. Teostatavusuuringu tulemusena leiti, et RUKi sobilikuim vorm on äriühing. RUK luuakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas oleva riigi äriühingu, AS Metroserdi juurde. RUKi eesmärk on oma ülesannete täitmiseks muu hulgas ühendada eri osapooli (TA-asutused, ülikoolid, ettevõtted ja avalik sektor), tõhustada nendevahelist koostööd ning välja arendada täna puudu olevad arendusteenused. Sellest tulenevalt ei vaja RUK praeguste kavade kohaselt suurt hulka tööjõudu; vajadus on kaasata spetsialistid, kes aitavad ettevõtetel loodavat taristut käidelda ning anda nõu arendusprotsessi läbiviimisel ja läbimõtestamisel. Tööjõu värbamine toimub samm-sammult vastavalt kõigi 5 tegevussuuna käivitamise tegevuskavadele. RUKi tegevust on plaanis rahastada kolmest allikast: TA-teenused erasektori tellimusel (40%), Euroopa Liidu jt. rahvusvaheliste organisatsiooni TA-programmide vahendid (30%) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevustoetus (30%). RUK ei taotle rahastust Haridus ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu rahastatavatest rahastusinstrumentides, seni kuni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab RUKi mittemajanduslike tegevusi. 2. Eesmärk Uuringu eesmärk on analüüsida loodava rakendusuuringute kesksuse mõju Eesti teadussüsteemile. Analüüsi käigus tuleb hinnata RUKi mõju Eesti TA-asutustele, seal töötavatele inimestele ja tehtavale TA-tegevustele, selgitades välja võimalikud riskid ning pakkudes lahendused, kuidas neid riske maandada. Kuna uuringu läbiviijaks võib olla potentsiaalselt Eesti teadussüsteemi osapool või sellega seotud isikud, siis tuleb uuringu läbiviimisel tagada täielik erapooletus. Uuringu tulemusena valmivad tõenduspõhised soovitused, kuidas võimendada RUKi loomisega kaasnevaid hüpoteetilisi positiivseid mõjusid ning vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid, arvestades, et RUK on alles loomisel. 3. Uurimisküsimused Uuringu peamine uurimisküsimus on järgmine: Milline on rakendusuuringute keskuse mõju Eesti teadussüsteemile? Mõju hindamisel tuleb kirjeldada teadussüsteemi eri osiseid, sh defineerida/määratleda teadussüsteem laiema teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteemi sees, kuid minimaalselt hinnata mõju erinevaid aspekte:  TA-asutustele (sh ülikoolidele) kui organisatsioonidele  TA-asutustes tehtav teadus- ja arendustegevus (alus- ja rakendusuuringud)  TA-töötajad era- ja avalikus sektoris (inimressurss)  TA-asutustes/ ülikoolides hariduse andmine  Teadlaskarjäär  Teadustööde temaatika  Teadustaristu ja selle uuendamine  Rahvusvaheline võrgustumine Pakkujatelt oodatakse vajadusel siin nimetamata aspektide analüüsimise vajaduse väljatoomist. Uuringu eesmärk on hinnata lühiajalist ja pikaajalist mõju nii teadussüsteemile kui ka ühiskonnale ja majandusele tervikuna, mille osa on teadussüsteem. Selleks tuleb leida vastus järgmistele spetsiifilistele küsimustele, arvestades eelpool loetletud aspekte. 1) Milline on lühiajaline mõju teadussüsteemile? 2) Milline on pikaajaline mõju teadussüsteemile ja Eesti ühiskonnale ning majandusele tervikuna. 3) Mis on rakendusuuringute keskuse lisandväärtus Eesti TAI süsteemile (mitte ainult teadussüsteemile)? 4) Millist mõju võib omada loodav keskus ettevõtjate vajadusest lähtuvale TA-tegevusele ning kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste arendamisele? Mõju hindamisel tuleb selgelt välja tuua ja hinnata iga riskifaktori avaldumise tõenäolisust ja mõju ulatust ning pakkuda välja võimalikud lahendused nende riskide vähendamiseks ja hajutamiseks. Sammuti tuleb välja tuua võimalused, mida keskuse loomine teadussüsteemi jaoks senisega võrreldes avab ning analüüsida, millisel moel need võimalikke negatiivsed mõjusid vähendavad. 4. Metoodika Pakkuja kirjeldab pakkumuses uuringu läbiviimise metoodikat, mis aitab saavutada uuringu eesmärki ning võimaldab leida vastused kõikidele uuringuküsimustele. Uuringu läbiviimise metoodikat hinnatakse ühe kriteeriumina uuringu läbiviija hindamisprotsessis. Kohustusliku elemendina peab uuringu metoodika sisaldama uuringu tulemuste valideerimist sõltumatu(de) rahvusvaheliste eksperti(de)ga. 5. Eeldatavad tulemused Analüüsi tulemusena valmib eesti keelne lõpparuanne, milles on välja selgitatud RUKi peamised mõjud, sh riskid ja võimalused Eesti teadussüsteemile ning on välja pakutud konkreetsed lahendused riskide hajutamiseks ning võimaluste võimendamiseks. Lõpparuande maht ei tohi ületada 50 lehekülge, mille hulka ei loeta kirjanduse loetelu, lisasid jms. Lõpparuanne peab sisaldama eesti ja inglise keelset lühikokkuvõtet. Analüüsi tulemusi kasutatakse RUKi tegevuste, aga ka laiemalt Eesti TAI süsteemi võimestamisel. 6. Ajakava Uuringu läbiviimiseks on planeeritud 10 nädalat alates uuringu lepingu allkirjastamisest. Uuring koosneb järgmistest tähtaegadest: 1. Uuringu avakoosolek tellijaga peab toimuma 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. 2. 4. nädala lõpuks alates lepingu sõlmimise kuupäevast peab uuringu läbiviija esitama vahearuande, mis sisaldab esmast riskide ja võimaluste kaardistamist. 3. 8. nädala lõpuks peab uuringu läbiviija esitama lõpparuande esimese versiooni. 4. 10. nädala lõpuks peab uuringu läbiviija esitama lõpliku lõpparuande. 7. Uuringu vastutaja ja osakond Mikk Vahtrus ([email protected], 625 6389), Majandusarengu osakond. HD Lisa 2 TÖÖVÕTULEPINGU nr ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu ese on rakendusuuringute keskuse mõjuanalüüs Eesti teadussüsteemile (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Rakendusuuringute keskuse mõju Eesti teadussüsteemile“ (viitenr…) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja annab tellijale vaheülevaate töö käigust neljanda nädala lõpuks arvates lepingu jõustumisest ja tellija soovil muudel aegadel, täpsem aeg lepitakse lepingupoolte vahel eraldi kokku. 2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab töö lõppraporti tellijale üle hiljemalt kümnenda nädala viimasel tööpäeval arvates lepingu jõustumisest üleandmise- vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). 2.5. Tellija vaatab töö üle viie tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest ja teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse lõppraport tellija poolt heakskiidetuks. 2.6. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas …, millele lisandub käibemaks summas …. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus, telefon 625 6389, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on …., telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid (sh tehniline kirjeldus); Lisa 2. Töövõtja pakkumus. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja- ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja ______________________ _____________________ või /allkirjastatakse digitaalselt/ või /allkirjastatakse digitaalselt/ HD Lisa 3 CV VORM – EKSPERT/PROJEKTIJUHT Ülesanne hankelepingu täitmisel: ekspert/projektijuht 1. Ees- ja perekonnanimi: 2. Haridus (märkida õppeasutuse nimi, kraadi nimetus, tase ning tunnistuse number, väljaandmise aeg ): 3. Kogemuse kirjeldus (vastavalt hankedokumendi punktile 6.4): 3.1.Töö nimetus: 3.2.Tellija: 3.3.Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa): 3.4.Vastutus ja ülesanded projektis: 3.5.Töö sisu lühikirjeldus Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) töörühma liige, kinnitan CV-s esitatud andmete õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood). Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse ekspertrühma ja vastan riigihanke alusdokumentides eksperdirühma liikmele esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses. Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib selle koht informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon. CV esitaja: Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Käskkirja lisa 1 Riigihanke „Rakendusuuringute keskuse mõju Eesti teadussüsteemile“ alusdokument. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Nõuded pakkuja kvalifitseerimisele. Tehniline ja kutsealane pädevus 1.1. Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kolm lepingut, mille sisuks oli riikliku teadus- ja/või innovatsioonisüsteemi või selle osise analüüs ning mille maksumused kokku on vähemalt 90 000 eurot (ilma km-ta). Täidetuks loetakse lepingud, mille täitmise tähtpäev on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab hankepassis teabe eelnimetatud lepingu maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta, samuti riigihanke viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihankelepinguga. 2. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 2.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 2.2. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. Hankepass peab sisaldama: 2.2.1. pakkuja kinnitust, et pakkuja ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 sätestatud tingimusele; 2.2.2. pakkuja kinnitust, et pakkuja vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele; 2.2.3. märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, ja pakkuja kinnitust, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada; 2.2.4. märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. Käskkirja Lisa 2 Rakendusuuringute keskuse mõju Eesti teadussüsteemile Riigihanke hankedokument (HD) Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium CPV kood: 71241000-9 (Teostatavusuuringud, nõuandeteenused, analüüs) 1 Sisukord 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt................................................................................... 3 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ........................................ 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised ..................................................................................... 3 4. Teavitamine ja selgitused ....................................................................................................... 4 5. Pakkumuste avamine .............................................................................................................. 4 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine ............................. 4 7. Pakkumuse hindamine............................................................................................................ 5 8. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ............... 8 9. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend .............................................................................. 8 10. Hankelepingu tingimused ..................................................................................................... 8 11. Hanke alusdokumendi lisad ................................................................................................. 8 2 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342 (edaspidi hankija). 1.2. Hankemenetluse liik: lihthange 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (edaspidi ka RHR). 1.4. Riigihangete läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus, tel: +372 625 6389, e-post: [email protected]. 1.5. Riigihanke lepingu ese on „Rakendusuuringute keskuse mõju Eesti teadussüsteemile“ tellimine (edaspidi töö). 1.6. Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendi (edaspidi HD) Lisas 1 „Tehniline kirjeldus“. 1.7. Töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 1.8. Riigihankes ei ole lubatud osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis. 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg 2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel puuduvad hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimustele hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel. 2.2. Hankelepingu eeldatav maksumus on 45 000 eurot käibemaksuta. 2.3. Tööde teostamise tähtaeg on 10 nädalat arvates lepingu sõlmimisest. 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised 3.1. Pakkumuste esitamine 3.1.1. Käesolevaga teeb hankija pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt riigihanke alusdokumentidele. 3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks riigihanke alusdokumentidele tähendab pakkujale nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, mis on tehtud teatavaks riigihanke alusdokumentides. 3.1.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse töö teostamiseks kooskõlas riigihanke tingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 3.1.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks 3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles, välja arvatud juhul, kui pakkumuse osaks on infomaterjal võõrkeelse väliseksperdi kaasamisest (nt eksperdi elulookirjeldus), sellisel juhul võib materjal olla inglise keeles. Kõik muud 3 võõrkeelsed dokumendid peavad olema eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. 3.2.2. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt riigihangete registrisse (https://riigihanked.riik.ee). 3.2.3. Pakkumuse esitamise tähtpäev ja kellaaeg on märgitud riigihangete registris. 3.2.4. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist riigihangete registrisse pakkumust esitada ei saa. 3.2.5. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 461 lg 1). Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 4. Teavitamine ja selgitused 4.1. Hanketeate ja riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. 4.2. Hankija vastab HD punktis 4.1. nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, riigihangete registri kaudu. 4.3. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.4. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.5. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.6. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid riigihangete registri kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 5. Pakkumuste avamine 5.1. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registris märgitud tähtpäeval ja kellaajal. 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine 6.1. Pakkuja esitab hankepassi koos pakkumusega. 6.2 Pakkuja esitab ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ning tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. 6.3 Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt: 6.3.1. pakkumuse maksumuse tuleb esitada riigihangete registri vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“; 6.3.2. töös osalevate ekspertide varasem kogemus seoses käesoleva hanke eesmärgiga ja vastavalt HD Lisas 3 esitatud CV vormil, mis on meeskonnaliikme poolt allkirjastatud; 4 6.3.3. projektiplaani, mis võtab arvesse HD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse: 6.3.3.1. metoodika ja tulemuste kirjeldus; 6.3.3.2. tegevuste loend, kirjeldus ja põhjendus; 6.3.3.3. tegevuste ja tööde ajakava koos ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 6.3.3.4. pakkuja meeskonna koosseis, ülesanded hanke teostamisel ja meeskonnaliikmete valiku põhjendus: 6.4. Nõuded pakkuja meeskonnale: 6.4.1. pakkuja meeskonnas peavad olema esindatud vähemalt kaks eksperti, kes eraldiseisvalt omavad vähemalt 3-aastast kogemust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikakujundamisega seotud uuringute koostamisel ja analüüsimisel. Ekspertide varasema kogemuse kohta tuleb esitada teave HD Lisas 3 toodud vormil (kirjeldades varasemat töökogemuse ja läbiviidud töid). 3-aastast kogemust arvestatakse alates hanketeate avaldamisest. 6.4.2. Eksperdid peavad viimase 5 aasta jooksul olema osalenud vastava valdkonna spetsialisti või projektijuhi rollis vähemalt ühes (1) projektis, mille maht ja kestus on vähemalt võrdväärne käesoleva hanke mahu ja kestusega ning milles analüüsiti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi või selle osisid. 6.4.3. Pakkuja nimetab oma meeskonnas ühe liikme projektijuhiks. 6.4.4. Pakkuja peab täiendavalt kaasama meeskonda vähemalt ühe väliseksperdi, kes omab eelnevat kogemust erinevate teadus- ja innovatsioonisüsteemide hindamisel ja analüüsimisel. Välisekspert peab olema osalenud viimase 5 aasta jooksul vähemalt kahes (2) projektis spetsialist või projektijuhi rollis, mille maht ja kestus on vähemalt võrdväärne käesoleva hanke mahu ja kestusega ning milles analüüsiti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi või selle osisid. Välisekspert kinnitatakse lõplikult Hankija ja eduka pakkumuse esitanud pakkuja vahel toimuval avakoosolekul. 6.4.5. Meeskonna komplekteerimisel on Pakkujal otsustusvabadus, arvestada tuleb eeltoodud tingimustega ning tagatud peab olema meeskonnaliikmete sõltumatus uurimisteemast ja - objektist. 6.4.6. Meeskonnaliige on sõltumatu uurimisteemast ja -objektist juhul kui ta ei ole osalenud rakendusuuringute keskuse loomisel, ei saa tulevikus otsest kasu rakendusuuringute keskuse tegevustest (sh pole rakendusuuringute keskuse eeldatav klient) ja ei tööta evalveeritud teadus- ja arendusasutuses. 6.4.7. Pakkumuses loetletud ekspertide vahetamine, vähemalt sama kvalifikatsiooniga spetsialistiga, on lubatud vaid Hankija eelneval kirjalikul loal. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist. 6.5. Vajadusel volikirjad, juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri; 6.6. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt; 6.7. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida pakkuja soovib pakkumusele lisada. 7. Pakkumuse hindamine 7.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatule. 7.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mis sai hindamise kahe hindamiskriteeriumi ja nende eest antavate punktide alusel kõrgeima summeeritud 5 punktisumma. Maksimaalne punktisumma on 100. Hindamistäpsus on kaks (2) kohta pärast koma. 7.3. Hindamisel annab komisjon punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 7.4. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi 1 eest. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 7.5. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe alakriteeriumi eest 0 punkti. 7.6. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud: I hindamiskriteerium – hankija vajaduste mõistmine, töö metoodika valik ja projektiplaan (sh meeskond ja ajakava, maksimaalselt 70 väärtuspunkti). II hindamiskriteerium –- pakkumise maksumus (maksimaalselt 30 väärtuspunkti). 7.7. Hankija vajaduste mõistmine, töö metoodika valik ja projektiplaan (sh meeskond ja ajakava, maksimaalselt 70 väärtuspunkti) hindab komisjon järgmiste alakriteeriumite alusel: 7.7.1. hankija vajaduste mõistmine ja töö metoodika (35 väärtuspunkti) Suurpärane Hea Rahuldav Ebapiisav 35 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Hankija Pakkuja on aru Pakkuja on aru Pakkuja on aru Pakkuja ei ole vajaduste saanud hanke saanud hanke saanud hanke suures osas aru mõistmin ülesandepüstituse ülesandepüstituse ülesandepüstitus saanud hanke e st (tehnilisest st aga ei ole e põhiosast, aga ülesandepüstituses kirjeldusest) ja pakkunud pakkumises t. pakkunud omapoolseid esineb ebakõla omapoolseid täiendavaid tehnilises täiendavaid lahendusi. kirjeldus lahendusi. tooduga. Töö Valitud Valitud Valitud Valitud metoodika metoodik metoodika on metoodika on küll metoodika abil ei ole a eesmärgipärane. eesmärgipärane, pole võimalik eesmärgipärane, Metoodika on aga metoodika kõiki töö metoodika valikut esitatud selgelt valikut pole kohati eesmärke pole põhjendatud ning põhjendatud piisavalt saavutada või või metoodika detailselt. põhjendatud ega metoodika kirjelduse alusel ei selgitatud. valiku ole võimalik põhjendustes hinnata, kas selle leidub mitmeid abi saavutatakse (vähemalt 3) töö eesmärke. ebakõlasid.. 7.7.2. töö projektiplaan (sh meeskond ja ajakava, 35 väärtuspunkti) Suurpärane Hea Rahuldav Ebapiisav 35 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Tegevused 1) Loetletud 25 punkti 15 punkti 0 punkti tegevused on antakse, kui üks antakse, kui antakse, kui piisavad ja komponent 35 kaks kaks punkti komponenti 35 komponenti 35 6 tarvilikud töö kirjelduses punkti punkti teostamiseks. nimetatud kirjelduses kirjelduses 2) Tegevused on komponentidest nimetatud nimetatud detailselt on osaliselt komponentidest komponentidest kirjeldatud ning täidetud. on osaliselt või on puudulikult põhjendatud. üks komponent täidetud. 3) Tegevusplaan puudulikult on detailne, täidetud. loogiline ja arusaadav. Tegevuste 1) Tegevused on 25 punkti 15 punkti 0 punkti järjekord loogiliselt antakse, kui üks antakse, kui antakse, kui järjestatud. komponent 35 kaks kaks 2) Tegevused on punkti komponenti 35 komponenti 35 selgelt ja kirjelduses punkti punkti arusaadavalt nimetatud kirjelduses kirjelduses põhjendatud. komponentidest nimetatud nimetatud 3) Tegevuste on osaliselt komponentidest komponentidest ajakava ja tööde täidetud. on osaliselt või on puudulikult tähtajad üks komponent täidetud. võimaldavad töö puudulikult õigeaegset täidetud. teostamist. Meeskond 1) Meeskonna 25 punkti 15 punkti 0 punkti kahel põhiliikme antakse, kui üks antakse, kui antakse, kui kogemus ja komponent 35 kaks kaks osaletud punkti komponenti 35 komponenti 35 projektide arv kirjelduses punkti punkti ületab nimetatud kirjelduses kirjelduses hankedokumendi komponentidest nimetatud nimetatud punktis 6.4. on osaliselt komponentidest komponentidest nõudeid. täidetud. on osaliselt või on puudulikult 2) Meeskonda üks komponent täidetud. kaasatud puudulikult välisekspert on täidetud. rahvusvaheliselt tunnustatud valdkonna ekspert. 3) Meeskond on kaasatud täiendavad eksperdid, kes toetavad tulemuste saavutamist. 7.8. Pakkumuse maksumus (maksimaalselt 30 väärtuspunkti) 7 Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” ×30. Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud maksumust käibemaksuta. Maksumuse väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. 8. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 8.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lõikes 1 sätestatule ja juhul kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 8.2. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 8.3. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 8.3.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 8.3.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 8.3.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 9. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend 9.1. Pakkumuse maksumuse esitab pakkuja riigihangete registri vormil. 9.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes ning täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. 9.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga. 9.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. 10. Hankelepingu tingimused Pakkujaga sõlmitav lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2 11. Hanke alusdokumendi lisad 11.1. HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus 11.2. HD Lisa 2 – Töövõtulepingu projekt 11.3. HD Lisa 3 – Eksperdi ja projektijuhi CV-VORM 8 Töövõtulepingu lisa 3 Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja … vahel sõlmitud Lepingu nr … juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud … (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunikule Mikk Vahtrus (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel … . … . 2023. a. sõlmitud Lepingu „Rakendusuuringute keskuse mõju Eesti teadussüsteemile“ nr … alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel