Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 24.03.2023
nr 7-5.6/23-00507-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Hiiumaa valla esindajate ja Hiiumaa ettevõtjate
ühispöördumise.
Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Riigihalduse minister, Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Eesti Vabariigi President
Riigikogu liikmed
Vabariigi Valitsus
Ametnikud
Hiidlased
Hiiumaa külalised
Avalik pöördumine 24.03.2023
Ühendused suursaartega on olulised
Eesti põhiseaduse § 2 ütleb, et Eesti on lahutamatu ja jagamatu tervik, § 12 ütleb, et kedagi
ei tohi diskrimineerida mingite asjaolude tõttu. Eeldades, et toodu kehtib ka Hiiumaa ja
hiidlaste kohta, ei saa me nõustuda, kui riigi transpordikorralduse eest vastutava
Transpordiameti peadirektor Priit Sauk ütleb, et Hiiumaa mandriühendus, täpsemalt selle
ühenduse lennuliini osa on mugavusteenus ja riigi raha kuritarvitamine. (ERR uudisteportaal,
23.märts,“Transpordiameti juht: Hiiumaa lennuk on riigi raha kuritarvitamine")
Kahetsusväärne, kui kõrge riigiametnik ei anna aru, et vastutab kogu riigi territooriumil oma
valdkonna parimal moel suunamise eest. Loodame, et see väljaütlemine oli põhjustatud
meeltesegadusest või muudest ajutistest häirivatest asjaoludest ning et ameti juht on varsti
jälle võimeline jätkama oma tööd riigi kui terviku transpordiühenduste korraldamisel.
Saarte asukoht on eriline
Mandriühendus on saarte nabanöör. Hiiumaa ettevõtluskeskkonna, külastussihtkoha ja
kohaliku kogukonna jaoks on väga olulised nii parvlaevaühendus kui lennuliin ja kumbagi ei
saa pidada liigseks luksuseks. Parvlaevaga saab vedada palju reisijaid, sõidukeid ja raskeid
kaupu. Lennukiga tulevad inimesed, kes hindavad oma aega ning kelle pagasis on tihti
hinnalised väärtused: oskused, teadmised, koostöökontaktid ja investeeringud.
Lisaks hiidlastele reisivad lennukiga arstid, teadlased, kunstnikud, ettevõtjad ning teised
tööasjus Hiiumaad külastavad inimesed. Ka nõudlikumad turistid, kes saabuvad Eestisse
Tallinna lennuvälja kaudu lennukiga või laevaomanikud, kes on oma paadid-purjekad talveks
Kärdla sadama ellingusse jätnud. Meil on kõiki neid inimesi vaja!
Saarte lennuliiklus ei ole ei praeguse, eelmise ega järgmiste valitsuste suuremeelne
vastutulek saarerahvale, mida maksumaksjad on pidanud "üleval pidama". Juba
aastakümneid pakutud lennuteenuse näol on tegu saare asukohast tingitud eripäradega,
mida ei saa võrdsustada ega võrrelda mõne muu Eesti piirkonna ega transpordiliigiga. See
pea 25 km pikkune merelõik, mis meid eraldab mandri-Eestist, nõuabki riigilt erilahendusi ja
sellega kaasnevaid kulusid-tulusid ei ole võimalik taandada Exceli tabelisse.
Riigi regionaalpoliitika eesmärgiks on töötada selle nimel, et inimestel oleks kõikjal Eestis
kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond. Seda
selleks, et kõik Eesti piirkonnad oleksid kokkuvõttes atraktiivsemad paigad nii elamiseks,
töötamiseks, külastamiseks kui ka investeerimiseks.
Hiiumaa turismiettevõtjaid ühendav turismiklaster ja omavalitsus on teinud ja teeb suuri
pingutusi, et meid märkaks Euroopa ja kaugemategi maade kvaliteetturistid. Teeme
kampaaniat Soome ja Saksamaa turgudel, Euroopa turismiettevõtted ja väljaanded on
valinud unikaalse loodusega Hiiumaa kolme eksootilisema Euroopa saare hulka.
Kas need tuhat ruutkilomeetrit Unesco programmialasse kuuluvat meretagust maad oma
randade ja laidudega, kümme tuhat hiidlast ja veel vähemalt sama palju suvehiidlasi ei olegi
siis enam Eesti Vabariigi osa? Saame aru, et riigi transpordivaldkonna eelarves laiutab auk,
kuid minna seepeale ütlema, et üks osa Eestist ei ole Eestile oluline, et see piirkond on
raharaiskamine? Kogu meie rahva arvu juures, meid on kokku üldse nii vähe, võiks siiski
tahta ja osata excelist kaugemale vaadata!
Sauk teeb üldistusi üksiku isikliku kogemuse pinnalt
"Olen isegi teinud nüüd mõned reisid Hiiumaale ja Saaremaale ühistransporditeenuse
proovimiseks ja koostööpartneritega kohtumiseks. Kui me lendame Hiiumaale ja sealt tagasi
ning lennukis on vaid kolm riigiametnikust reisijat, siis ma väidan, et see on riigi raha
kuritarvitamine. Tegelikult tulebki kõva häälega öelda, et see on mugavusteenus ja seda ei
pea kogu ühiskond ühiselt kinni maksma," lausus Sauk artiklis. Kahjuks laiendab ametnik
siin oma isiklikku kitsast kogemust üldisemate järelduste tegemiseks ning see ei ole kindlasti
mõistlik viis oluliste otsuste tegemiseks.
Transpordiameti juht esitab väiteid, mis tegelikkusest ühekülgse ja vildaka pildi loovad. Sauk
väidab, et lennukis on vaid 3 reisijat. See on tõsi, ka selliseid lende on olnud. Aga oluline on
märkida, et tema kogemus pärineb madalhooaja nädalasiseselt lennult ja ajast, mil ilma tõttu
jäi 53 riigi poolt tellitud lennust ära 13, seega iga viies. Sealhulgas oli ka juhus, kus ära jäi
kolm reisi järjest, lennuühendus oli katkenud pooleteiseks päevaks, eriarsti abita jäid sajad
hiidlased, kes olid arstiaega mitu kuud oodanud.
Ilmastikust tulenev ebastabiilsus ja negatiivne kogemus mõjutab järgmise perioodi reisijate
arvu otseselt. Samas on Kärdla lennuväljal olemas tehniline võimekus ka kehvemate
ilmaoludega maanduda, kui lennuki tehnilised tingimused seda võimaldavad.
Transpordiamet saab hanke tingimustesse panna vastava nõude, ettepaneku selleks oleme
Hiiumaa poolt teinud.
Tegelikkuses on lennutransport üha enam nii hiidlaste kui saarekülaliste poolt omaks võetud
ning reisijate arv on kasvutrendis. 2022 oli maist oktoobrini igas kuus üle 1000 reisija.
Möödunud aastal kasutas lennukit Kärdla-Tallinn liinil 12% enam kui aasta varem. Keskmine
lennutäituvus oli 51,4%. Meeles tuleb pidada ka seda, et 2020 ja 2021 olid
pandeemia-aastad, mil igasugune reisimine, mistahes eesmärgil oli raskendatud.
Lennuühendusel tugineb meie meretaguse maakonna elanike võimalus saada erialaarstide
vastuvõtule – igakuiselt on kogukonnal toeks ligikaudu 15 tohtrit, kes siinse töö tegemiseks
kasutavad lennukit. Muidu neid meil ei oleks. Seega arstiabi, kui eluliselt tähtsa teenuse, läbi
on lennuühendusest kasusaajate hulk märgatavalt suurem kui reisijate arv. Arstiabist osa
saamine ei ole kindlasti riigi raha kuritarvitamine.
Lennuliin peab jääma ning muid transpordiliike tuleb lisada
Soome saab hakkama oma ligi 80 tuhande saare mandriühenduse korraldamisega igal
aastaajal. Parvlaevad on tasuta, sillad-teed korras ja kuhu vaja, lendab lennuk või helikopter.
Selle asemel, et otsida kohti, kust Eesti saarte mandriühendusi kärpida, võiks valitsus ja
ministeeriumid-ametid otsida võimalusi nende võimaluste mitmekesistamiseks. Kui
fossiilkütused on kallid ja saastavad, arendagem tuuleenergial liikuvaid veesõidukeid. Või
vesinik-elektrilistel lahendustel.
Kuni neid aga pole välja pakutud, on vastutustundetu kuulutada üks Hiiumaale elutähtis
transpordiliik mugavusteenuseks ning teha ettepanek see sulgeda. Kutsume kõiki ise järgi
proovima, kas lennuühendus Hiiumaaga on luksusteenus. Parim viis selleks on lennata
Hiiumaale!
Anu Pielberg
Hiiumaa vallavolikogu esimees
Hergo Tasuja
Hiiumaa vallavanem
Kristel Üksvärav
Hiiumaa turismiklastri juht
Kulvo Pendra
Hiiumaa Ettevõtjate Liidu juhatuse esimees
Liis Lukas
SA Hiiumaa Arenduskeskus juhataja
From: Kristel Üksvärav <
[email protected]>
Sent: Friday, March 24, 2023 12:43 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>; Kätlin Atonen
<
[email protected]>;
[email protected]
Subject: Avalik pöördumine: Ühendused suursaartega on olulised
Tere,
Käesolevaga edastan Hiiumaa valla esindajate ja Hiiumaa ettevõtjate esindajate avaliku
pöördumise, seoses Transpordiameti juhi seisukohaga, et Hiiumaa lennuk on riigi raha
kuritarvitamine (ERR uudisteportaal, 23. märts 2023).
Pöördumine manuses.
Lugupidamisega,
Kristel Üksvärav
Hiiumaa turismiklastri juht
+372 5156329
[email protected]
www.hiiumaa.ee
Avalik pöördumine_24.03.2023.pdf