NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Ragne Tehver, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
2622
RIIGIVARA TASUTA VÕÕRANDAMISE LEPING
ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
Selle notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ragne Tehver
notaribüroos Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, kümnendal augustil kahe tuhande
kahekümne esimesel aastal (10.08.2021) ning selles notariaalaktis osalejad on
EESTI VABARIIK, edaspidi Võõrandaja, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi,
registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel,
Evelin Paju, isikukood 47908130297, kes on tõestajale tuntud isik,
Kaitseliit, registrikood 74000725, aadress Toompea tn 8, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Omandaja, mille esindajana tegutseb Kaitseliidu ülem
brigaadikindral Riho Ühtegi, isikukood 36402152769, kes on tõestajale tuntud isik,
edaspidi koos nimetatud Osalejad või Pooled.
Notariaalakti tõestaja kontrollis Poolte õigusvõime, osalejate teo- ja otsusevõime ning
esindajate volitused.
Notariaalakti tõestaja kontrollis Vabariigi Valitsuse 01.07.2021 korralduse nr 247 ja
kaitseministri 15.07.2021 käskkirja nr 160 alusel asjaolu, et Võõrandajale on antud luba
Lepingu eseme võõrandamiseks.
Notariaalakti tõestaja kontrollis Omandaja poolt Lepingu eseme kui riigivara omandamise
kohta otsustuse tegemise Kaitseliidu Keskkogu 10.10.2020 otsuse nr K-0.1-1/20/21531PR,
Kaitseliidu Keskkogu 25.11.2017 otsuse nr K-0.1-1/17/25901PR, ja Kaitseliidu Keskkogu
02.05.2021 otsuse nr K-0-1/21/9171PR, alusel.
Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks 1 on Wismari tn 3, Tallinn asuv kinnistu, koos selle oluliste osadega
ja päraldistega. Lepingu ese 1 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistrisse registriossa nr 7787001. Registriosa:
1.1.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 78401:101:3710, pindala 952 m², aadress
Wismari tn 3, Tallinn, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%).
1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi.
1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on Lepingu esemeks 1
oleval kinnistul registreeritud järgmised ehitised ja dokumendid:
hoone elamu, ehitisregistri koodiga 101040313, esmane kasutus 1885.a, korruste arv
2, ehitusalune pind 302 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass
määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud järgmised
dokumendid: Tallinna linn on 16.08.2013 väljastanud ehitusloa ehitise laiendamiseks
nr 65391; Tallinna linn on 24.04.2013 väljastanud ehitusloa taotluse ehitise
laiendamiseks nr 62839.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et ehitisregistri andmetel on
informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud taotlustel, projekteerimistingimustel,
teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus.
1.4. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 78401:101:3710
kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 49 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(11895 Wismari 3);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(11890/11892 JK1 Toompea 8);
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 921 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Kaitseliidu peastaabi hoone);
Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg ();
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 854 m²; nähtus:
muinsuskaitseala (Tallinna vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 952 m²; nähtus:
muinsuskaitseala (Tallinna vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 952 m²; nähtus:
kinnismälestis (All-linna kindlustused - linnamüür, tornid, väravaehitised,
muldkindlustused, vallikraav, 13.-18.saj.);
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 116 m²; nähtus: maa- alune
soojatorustik alla 200 mm ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 54 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(11894 Wismari 3);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 78 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(9283 Toompea 3);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 952 m²; nähtus:
muinsuskaitseala (Tallinna vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala);
2
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 952 m²; nähtus:
muinsuskaitseala (Tallinna vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala);
Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik alla 250mm ().
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad
kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud.
1.5. Kultuurimälestiste registri andmete alusel asub Lepingu ese 1 muinsuskaitsealal.
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL
1997, 5, 27), "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus" Vabariigi Valitsuse
27.02.1995. a. määrus nr. 81 (RT I 1995, 24, 339), "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
põhimäärus" Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a määrusega nr 155 ( RT I 2003, 44, 303),
23.08.2004 nr 281 ( RT I 2004, 63, 450).
1.6. Lepingu esemeks 2 on Lennubaasi, Eametsa küla, Tori vald, Pärnu maakond asuv
kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 2 on kantud Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 238406. Registriosa:
1.6.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 73001:003:0004, pindala 11,0900 ha, aadress
Lennubaasi, Eametsa küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa
(100%).
1.6.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.6.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik
kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood
11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse 158.1 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus
Elektrivõrgu majandamiseks vastavalt 08.07.2019 lepingu punktidele kolm (3) ja
neli (4) ning lepingu lisaks nr kaks (2) olevale plaanile. 10.07.2019
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 12.07.2019. Kohtunikuabi Anneli Luur.
1.6.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.7. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi.
1.8. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on Lepingu esemeks 2
oleval kinnistul registreeritud järgmised ehitised ja dokumendid:
hoone 67ALA02, ehitisregistri koodiga 103020056, esmane kasutus määramata,
korruste arv määramata, ehitusalune pind 2028 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud
järgmised dokumendid: Sauga vald on 28.10.2010 väljastanud ehitusloa ehitise
rekonstrueerimiseks nr 4770; Sauga vald on 28.10.2010 väljastanud ehitusloa taotluse
ehitise rekonstrueerimiseks nr 4769.
hoone 67ALA01, ehitisregistri koodiga 103020057, esmane kasutus määramata,
korruste arv määramata, ehitusalune pind 715 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata. Hoone kohta ei ole ehitisregistri andmetel
väljastatud ehitamist kajastavaid dokumente.
hoone 67ALD01, ehitisregistri koodiga 120592287, esmane kasutus määramata,
korruste arv määramata, ehitusalune pind 720 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud
järgmised dokumendid: Sauga vald on 17.02.2010 väljastanud ehitusloa taotluse
3
ehitise püstitamiseks nr 4577; Sauga vald on 17.02.2010 väljastanud ehitusloa ehitise
püstitamiseks nr 4578.
hoone 67ALD02, ehitisregistri koodiga 121349990, esmane kasutus määramata,
korruste arv määramata, ehitusalune pind 1922 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud
järgmised dokumendid: 19.11.2020 on väljastatud andmete esitamise teatis nr
2011525/07820.
hoone 67ALA03, ehitisregistri koodiga 121349997, esmane kasutus määramata,
korruste arv määramata, ehitusalune pind 576,5 m², ehitise staatus kasutusel ja
kaalutud energiakasutuse klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel
väljastatud järgmised dokumendid: 19.11.2020 on väljastatud andmete esitamise teatis
nr 2011525/07824.
hoone 67ALA04, ehitisregistri koodiga 121349998, esmane kasutus määramata,
korruste arv määramata, ehitusalune pind 19,6 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud
järgmised dokumendid: 19.11.2020 on väljastatud andmete esitamise teatis nr
2011525/07827.
hoone 67ALCA1, ehitisregistri koodiga 121350013, esmane kasutus määramata,
korruste arv määramata, ehitusalune pind 72 m², ehitise staatus kustutatud ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud
järgmised dokumendid: 19.11.2020 on väljastatud andmete esitamise teatis nr
2011525/07832.
rajatis Asfaltplats, ehitisregistri koodiga 220189574, esmane kasutus määramata,
ehitusalune pind 1217 m² ja ehitise staatus kasutusel. Rajatise kohta on ehitisregistri
andmetel väljastatud järgmised dokumendid: Sauga vald on 29.11.2013 väljastanud
ehitise aadressi korrastuse teatise nr 7427.
rajatis Sidekaablikanalisatsioon, ehitisregistri koodiga 220189612, esmane kasutus
määramata, ehitusalune pind määramata ja ehitise staatus kasutusel. Rajatise kohta on
ehitisregistri andmetel väljastatud järgmised dokumendid: Sauga vald on 29.11.2013
väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 7425.
rajatis Välisvalgustus elektrikaabel MCMK 2x10+1, ehitisregistri koodiga
220189613, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind määramata ja ehitise staatus
kasutusel. Rajatise kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud järgmised dokumendid:
Sauga vald on 29.11.2013 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 7426.
rajatis 67ALAC2, ehitisregistri koodiga 220189614, esmane kasutus määramata,
ehitusalune pind 1 m² ja ehitise staatus kasutusel. Rajatise kohta on ehitisregistri
andmetel väljastatud järgmised dokumendid: Sauga vald on 29.11.2013 väljastanud
ehitise aadressi korrastuse teatise nr 7424.
rajatis 67ALAC1, ehitisregistri koodiga 220652287, esmane kasutus määramata,
ehitusalune pind 4,2 m² ja ehitise staatus kasutusel. Rajatise kohta on ehitisregistri
andmetel väljastatud järgmised dokumendid: Sauga vald on 5.04.2012 väljastanud
ehitamise alustamise teatise nr 5868; Sauga vald on 26.03.2012 väljastanud ehitusloa
taotluse ehitise püstitamiseks nr 5856; Sauga vald on 26.03.2012 väljastanud ehitusloa
ehitise püstitamiseks nr 5857.
rajatis Lennusalga ja Võpsiku alajaamade vaheline maakaabel ACB-6 3x70,
ehitisregistri koodiga 220704923, esmane kasutus 1973.a, ehitusalune pind 142 m² ja
4
ehitise staatus kasutusel. Rajatise kohta ei ole ehitisregistri andmetel väljastatud
ehitamist kajastavaid dokumente.
rajatis Lennusalga ja Uus-Sauga alajaamade vaheline maakaabel ACB-6 3x70,
ehitisregistri koodiga 220704926, esmane kasutus 1973.a, ehitusalune pind 142 m² ja
ehitise staatus kasutusel. Rajatise kohta ei ole ehitisregistri andmetel väljastatud
ehitamist kajastavaid dokumente.
rajatis 67ALB01, ehitisregistri koodiga 221354444, esmane kasutus määramata,
ehitusalune pind 1 m² ja ehitise staatus kasutusel. Rajatise kohta on ehitisregistri
andmetel väljastatud järgmised dokumendid: 19.11.2020 on väljastatud andmete
esitamise teatis nr 2011525/07814.
rajatis 67ALB02, ehitisregistri koodiga 221354446, esmane kasutus määramata,
ehitusalune pind 1 m² ja ehitise staatus kasutusel. Rajatise kohta on ehitisregistri
andmetel väljastatud järgmised dokumendid: 19.11.2020 on väljastatud andmete
esitamise teatis nr 2011525/07815.
rajatis 67ALB03, ehitisregistri koodiga 221354452, esmane kasutus määramata,
ehitusalune pind 1 m² ja ehitise staatus kasutusel. Rajatise kohta on ehitisregistri
andmetel väljastatud järgmised dokumendid: 19.11.2020 on väljastatud andmete
esitamise teatis nr 2011525/07817.
rajatis 67ALB04, ehitisregistri koodiga 221354456, esmane kasutus määramata,
ehitusalune pind 1 m² ja ehitise staatus kasutusel. Rajatise kohta on ehitisregistri
andmetel väljastatud järgmised dokumendid: 19.11.2020 on väljastatud andmete
esitamise teatis nr 2011525/07818.
rajatis 67ALCA1, ehitisregistri koodiga 221354901, esmane kasutus määramata,
ehitusalune pind 72 m² ja ehitise staatus kasutusel. Rajatise kohta on ehitisregistri
andmetel väljastatud järgmised dokumendid: 24.11.2020 on väljastatud andmete
esitamise teatis nr 2011525/07945.
1.9. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 73001:003:0004
kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: alajaamad ja
jaotusseadmed (AJ8269:(Pärnu L));
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA083);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (7036);
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 110918 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Eametsa linnak);
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (293);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(LUBJA II:SAV);
Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 110918 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline)
(Üldgeoloogiline kaardistamine);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 132 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 313 m²; nähtus: puurkaev ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 354 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (154101LK).
5
1.10. Kultuurimälestiste registri andmete alusel Lepingu ese 2 ei kuulu vallas- või
kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline
leiukoht.
1.11. Lepingu esemeks 3 on Nulu allee 1, Jägala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond
asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 3 on kantud Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14327102. Registriosa:
1.11.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 24505:002:0264, pindala 1168 m², aadress
Nulu allee 1, Jägala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond, maa sihtotstarve
ühiskondlike ehitiste maa (100%).
1.11.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.11.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.11.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.12. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi.
1.13. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on Lepingu esemeks
3 oleval kinnistul registreeritud järgmised ehitised ja dokumendid:
hoone Kuur, ehitisregistri koodiga 116054386, esmane kasutus määramata, korruste
arv 1, ehitusalune pind 135 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse
klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud järgmised
dokumendid: Jõelähtme vald on 26.06.2013 väljastanud ehitise aadressi korrastuse
teatise nr 1203/2013; Jõelähtme vald on 9.08.2012 väljastanud ehitise aadressi
korrastuse teatise nr 232/2012.
1.14. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 24505:002:0264
kitsendused:
Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 2 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(JÄGALA, ?œP-66);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tammiku veehoidla);
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 1168 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Jägala linnak);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 117 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1
kV (Kahtlase);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 67 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1
kV (Metskond).
1.15. Kultuurimälestiste registri andmete alusel Lepingu ese 3 ei kuulu vallas- või
kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline
leiukoht.
1.16. Lepingu esemeks 4 on Nulu allee 5, Jägala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond
asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 4 on kantud Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14241402. Registriosa:
1.16.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 24501:001:1527, pindala 1358 m², aadress
Nulu allee 5, Jägala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond, maa sihtotstarve
6
tootmismaa (100%).
1.16.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.16.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Märkus
üürilepingu (üürilepingu pool: KOSTIVERE JAHISELTS (registrikood 80305386))
kohta. Tähtajaline hoone üürileping nr 9-28/10.
Üürileping lõpeb 30.09.2027. a või Üüripinna hävimisel või kasutamiskõlbmatuks
muutumisel. 17.04.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 14.05.2019.
Kohtunikuabi Jaan Unt.
1.16.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.17. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi.
1.18. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on Lepingu esemeks
4 oleval kinnistul registreeritud järgmised ehitised ja dokumendid:
hoone Laut, ehitisregistri koodiga 116054387, esmane kasutus määramata, korruste
arv 1, ehitusalune pind 285 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse
klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud järgmised
dokumendid: Jõelähtme vald on 18.10.2018 väljastanud ehitusloa nr
1812271/26157; Jõelähtme vald on 15.10.2018 väljastanud ehitusloa taotluse nr
1811271/19000; Jõelähtme vald on 5.04.2013 väljastanud ehitise aadressi
korrastuse teatise nr 1082/2013; Jõelähtme vald on 9.08.2012 väljastanud ehitise
aadressi korrastuse teatise nr 234/2012.
1.19. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 24501:001:1527
kitsendused:
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 1358 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Jägala linnak).
1.20. Kultuurimälestiste registri andmete alusel Lepingu ese 4 ei kuulu vallas- või
kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline
leiukoht.
1.21. Lepingu esemeks 5 on Nulu allee 4, Jägala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond
ja Nulu allee 2, Jägala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond ja Nulu allee 2a,
Jägala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega
ja päraldistega. Lepingu ese 5 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriossa nr 14240502. Registriosa:
1.21.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 24505:002:0257, pindala 1561 m², aadress
Nulu allee 4, Jägala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond, maa sihtotstarve
ühiskondlike ehitiste maa (100%);
katastritunnus 24505:002:0255, pindala 9894 m², aadress Nulu allee 2, Jägala küla,
Jõelähtme vald, Harju maakond, maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa (100%);
katastritunnus 24501:001:1566, pindala 6239 m², aadress Nulu allee 2a, Jägala küla,
Jõelähtme vald, Harju maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (50%), veekogude
maa (50%).
1.21.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.21.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.21.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
7
1.22. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi.
1.23. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on Lepingu esemeks
5 oleval kinnistul registreeritud järgmised ehitised ja dokumendid:
hoone Kontorihoone, ehitisregistri koodiga 116054382, esmane kasutus 1966.a,
korruste arv 2, ehitusalune pind 194,8 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass E. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud
järgmised dokumendid: Jõelähtme vald on 7.12.2015 väljastanud olemasoleva
hoone energiamärgise teatise nr 1511567/00874; Jõelähtme vald on 5.04.2013
väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 1080/2013; Jõelähtme vald on
8.08.2012 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 230/2012; Jõelähtme
vald on 4.03.2010 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 225/2010;
Jõelähtme vald on 27.04.2004 väljastanud kasutusloa ehitise rekonstrueerimisel nr
21/2004; Jõelähtme vald on 7.04.2004 väljastanud kasutusloa taotluse ehitise
rekonstrueerimisel nr 18/2004; Jõelähtme vald on 23.09.2003 väljastanud ehitamise
alustamise teatise nr 56/2003; Jõelähtme vald on 22.07.2003 väljastanud ehitusloa
ehitise rekonstrueerimiseks nr 77/2003; Jõelähtme vald on 2.06.2003 väljastanud
ehitusloa taotluse ehitise rekonstrueerimiseks nr 74/2003.
hoone Saun, ehitisregistri koodiga 116054383, esmane kasutus määramata,
korruste arv 1, ehitusalune pind 73 m², ehitise staatus lammutatud ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel
väljastatud järgmised dokumendid: Jõelähtme vald on 29.06.2016 väljastanud
ehitise täieliku lammutamise teatise nr 1611582/00792; Jõelähtme vald on
6.08.2015 väljastanud ehitusloa ehitise lammutamiseks nr 1512299/00776;
Jõelähtme vald on 4.08.2015 väljastanud ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks
nr 1511299/00925; Jõelähtme vald on 5.04.2013 väljastanud ehitise aadressi
korrastuse teatise nr 1081/2013; Jõelähtme vald on 9.08.2012 väljastanud ehitise
aadressi korrastuse teatise nr 233/2012.
rajatis Veeorustik, ehitisregistri koodiga 220872391, esmane kasutus määramata,
ehitusalune pind 13 m² ja ehitise staatus ehitusluba antud. Rajatise kohta on
ehitisregistri andmetel väljastatud järgmised dokumendid: Jõelähtme vald on
18.10.2018 väljastanud ehitusloa nr 1812271/26157; Jõelähtme vald on 15.10.2018
väljastanud ehitusloa taotluse nr 1811271/19000.
1.24. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 24501:001:1566
kitsendused:
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1150 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Jägala jõgi);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3572 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Jägala jõgi);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1324 m²; nähtus: maantee
(Jägala - Käravete);
Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 6080 m²; nähtus: maaparandussüsteemi
maa-ala (JÄGALA, ?œP-66);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3209 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tammiku veehoidla);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 643 m²; nähtus: kanal,peakraav
8
valgalaga 10km2 ja üle (Raasiku - Anija peakraav (Kahtlase oja));
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2887 m²; nähtus: kuni 10ha
pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tammiku veehoidla);
Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 7 m²; nähtus: maantee (Jägala - Käravete);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 127 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 240 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Raasiku - Anija peakraav (Kahtlase oja));
Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 33 m²; nähtus: avalik ja avalikult
kasutatav veekogu (Raasiku - Anija peakraav (Kahtlase oja));
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 6239 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Jägala linnak);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 269 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1
kV (Kahtlase);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1482 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tammiku veehoidla).
Katastriüksuse 24505:002:0255 kitsendused:
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1579 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Jägala jõgi);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1937 m²; nähtus: maantee
(Jägala - Käravete);
Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 93 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-
ala (JÄGALA, ?œP-66);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1125 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tammiku veehoidla);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 6536 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tammiku veehoidla);
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 9894 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Jägala linnak);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 42 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1
kV (Saare);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 6060 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Jägala jõgi);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 164 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 555 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1
kV (Kahtlase);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 410 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1
kV (Metskond);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 3079 m²; nähtus: kuni 10ha
pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tammiku veehoidla).
Katastriüksuse 24505:002:0257 kitsendused:
Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 33 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-
9
ala (JÄGALA, ?œP-66);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1561 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tammiku veehoidla);
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 1561 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Jägala linnak);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1299 m²; nähtus: kuni 10ha
pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tammiku veehoidla);
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 574 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tammiku veehoidla).
1.25. Kultuurimälestiste registri andmete alusel Lepingu ese 5 ei kuulu vallas- või
kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline
leiukoht.
1.26. Lepingu ese 1 on registreeritud kaheksa (8) juriidilise isiku asukohana.
1.27. Lepingu ese 4 on registreeritud ühe (1) juriidilise isiku asukohana.
1.28. Lepingu ese 2, 3 ja 5 ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana.
1.29. Lepingu ese 1, Lepingu ese 2, Lepingu ese 3, Lepingu ese 4 ja Lepingu ese 5 edaspidi
koos nimetatud Lepingu ese.
1.30. Eespool nimetatud asjaolud Lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on
kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud väljatrüki alusel.
2. POOLTE KINNITUSED
2.1. Võõrandaja esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu eseme võõrandamine on otsustatud Vabariigi Valitsuse 01.07.2021
korraldusega nr 247 ja kaitseministri 15.07.2021 käskkirjaga nr 160. Nimetatud
otsused on jõus ja muutmata.
2.1.2. Lepingu ese 1 on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV7562, Lepingu ese
2 on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV1068, Lepingu ese 3 on
registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV49203, Lepingu ese 4 on
registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV49201 ja Lepingu ese 5 on
registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV4958.
2.1.3. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud lepingus nimetamata
kinnistamisavaldusi.
2.1.4. Lepingu ese on Võõrandaja omand ning Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega,
sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute
õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.
2.1.5. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Võõrandajale
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid lepingus nimetamata
piiranguid.
2.1.6. Lepingu esemeks olevad kinnistud on hoonestatud.
2.1.7. Lepingu ese 1 on registreeritud kaheksa (8) juriidilise isiku asukohana, kelle poolt
10
viimastel aastatel ei ole reaalset kasutust toimunud.
2.1.8. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne lepingus nimetamata kolmandatele
isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.9. Lepingu esemel ei ole mingeid Võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest
Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja ei saanud märgata
ülevaatuse teostamisel.
2.1.10. Lepingu esemel ei ole keskkonnareostust ja ei ole esitatud sellekohaseid ettekirjutusi.
2.1.11. Võõrandaja on tasunud kõik Lepingu eseme kasutamisega seotud maksed.
2.1.12. Lepingu esemele pääseb avalikult kasutatavalt teelt.
2.1.13. Lepingu eseme omandi ja valduse üleminekuga ei lähe Omandajale üle mingeid
Lepingu esemega seotud võlgnevusi mis tahes isikute ees.
2.1.14. Võõrandajale teadaolevalt ei ole toimunud ühtegi käeolevas lepingus nimetamata alust
või sündmust, mis võiks mis tahes ajahetkel kaasa tuua käsutuspiiranguid või takistusi
Omandajal õigusele tema poolt omandatavat Lepingu eset kasutada, vallata ja käsutada
või mille tulemusena Omandaja võiks kaotada omandiõiguse Lepingu esemele.
2.1.15. Käesolevas punktis kaks üks (2.1.) toodud Võõrandaja kinnitused Omandajale ei
sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu
Omandajal võiks lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades
ei oleks Omandajal lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.
2.1.16. Tema volitused Võõrandaja esindajana on kehtivad, neid ei ole tühistatud ega tagasi
kutsutud ning tal on kõik õigused see leping sõlmida Võõrandaja esindajana.
2.2. Omandaja esindaja kinnitab, et:
2.2.1. riigivara omandamine on otsustatud kooskõlas Kaitseliidu seaduse ja Kaitseliidu
Keskkogu otsustega ning nimetatud otsused on jõus ja muutmata.
2.2.2. Vabariigi Valitsuse 01.07.2021 korraldusega nr 247 ja kaitseministri 15.07.2021
käskkirjaga nr 160 on antud Omandajale nõusolek Lepingu eseme omandamiseks.
2.2.3. Omandaja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud
Omandajale Võõrandaja poolt esitatud maakatastris registreeritud maaüksuste
plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurustest ja
piiridest, samuti on Omandaja teadlik kõigist maa-ameti kitsenduste päringu vastuses
kajastatud piirangutest ja kitsendustest, arvestanud, et Omandaja peab Lepingu eseme
uue omanikuna neid järgima ega loe neid Lepingu eseme puudusteks.
2.2.4. Omandaja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning
Omandajale Võõrandaja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud
andmete alusel teadlik ehitiste kvaliteedist, seisukorrast ja õiguslikust olukorrast.
2.2.5. Ostja on teadlik, et Lepingu esemel paiknevad tehnovõrgud või -rajatised ei ole
kinnisasja olulised osad.
2.2.6. Ostja on teadlik Lepingu eset 4 koormava üürilepingu sisust ja ta ei oma seoses sellega
Võõrandaja vastu mingeid nõudeid ning võtab üle üürilepingust tulenevad omaniku
õigused ja kohustused.
2.2.7. Omandaja omandab Lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning Võõrandaja
poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele.
2.2.8. Omandajal on Lepingu eseme kohta olemas kogu muu teave, mida ta peab käesoleva
lepingu sõlmimise ja Lepingu eseme omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks,
ning ta ei pea vajalikuks Lepingu eseme seisukorda ja sellega seotud muid asjaolusid
veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva lepingu sõlmimist.
2.2.9. tema volitused on kehtivad, esindatav ei ole neid tagasi võtnud ega piiranud, ning tal
11
on kõik õigused lepingut esindatava nimel sõlmida.
2.3. Osalejad kinnitavad, et nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist,
notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning
täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
3. LEPINGU ESEME ÜLEANDMISE TINGIMUSED
3.1. Võõrandaja annab Lepingu eseme üle Omandaja omandisse tasuta.
3.2. Pooled avaldavad Lepingu eseme 1 harilikuks väärtuseks 715 000 eurot, Lepingu eseme 2
harilikuks väärtuseks 613 000 eurot, Lepingu eseme 3 harilikuks väärtuseks 3800 eurot,
Lepingu eseme 4 harilikuks väärtuseks 4634 eurot ja Lepingu eseme 5 harilikuks
väärtuseks 174 000 eurot.
3.3. Pooled lepivad kokku, et Lepingu eseme otsene valdus antakse Omandajale üle hiljemalt
kolmekümne (30) päeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest.
3.4. Lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (Võõrandajal olemasolevad Lepingu
eseme omandamise ja valdamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) annab
Võõrandaja Omandajale üle otsese valduse üleandmisel üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
3.5. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Omandajale üle otsese
valduse üleandmisel.
3.6. Võõrandaja kannab kõik Lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse
üleandmiseni, tasudes need hiljemalt Lepingu eseme otsese valduse üleandmise päevaks
ning Omandaja nõudmisel esitab Omandajale maksedokumendid, mis tõendavad
nimetatud kohustuse täitmist.
3.7. Käesoleva lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks kõik muud poolte vahel Lepingu
esemega 2 seotud kokkulepped.
3.8. Maamaksu tasumise kohustus läheb Omandajale üle vastavalt seadusele.
3.9. Käesoleva lepingu punktides 1.6.3 nimetatud isiklik kasutusõigus jääb Lepingu eseme 2
suhtes kehtima ka pärast Lepingu eseme 2 omandi üleandmist Omandajale ning
Võõrandaja ei pea seda kinnistusraamatust kõrvaldama. Pooled on kokku leppinud, et
arvates Omandaja Lepingu eseme 2 omanikuna kinnistusraamatusse kandmise päevast
loetakse, et Omandaja kui omanik on üle võtnud kõik käesoleva lepingu punktis 1.6.3.
nimetatud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust tulenevad Lepingu eseme 2 omaniku
õigused ja kohustused. Omandaja on kohustatud täitma kõiki nimetatud lepingu tingimusi
ja järgima nimetatud lepingus toodud kokkuleppeid. Pooled avaldavad, et käesolevas
lepingupunktis nimetatud lepingu sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud
lepingute ettelugemisest ja käesolevale notariaalaktile lisamisest.
3.10. Käesoleva lepingu punktides 1.16.3 nimetatud märkus jääb Lepingu eseme 4 suhtes
kehtima ka pärast Lepingu eseme 4 omandi üleandmist Omandajale ning Võõrandaja ei
pea seda kinnistusraamatust kõrvaldama.
3.11. Tasuta omandatud kinnisasja võib võõrandada üksnes juhul, kui vara ei ole enam vaja
või see on muutunud kõlbmatuks Kaitseliidu ülesannete täitmiseks.
3.12. Pooled on kokku leppinud, et kui Lepingu ese võõrandatakse, sealhulgas antakse
üle või seatakse hoonestusõigus 10 aasta jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist,
siis peab Omandaja vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 3 hüvitama riigile
65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli Omandaja poolt omandamise
hetkel.
3.13. Riigil on õigus nõuda Lepingu eseme sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise
12
kasutamise korral on vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 5 riigil õigus nõuda
leppetrahvi alates 25% vara harilikust väärtusest selle üleandmise hetkel.
3.14. Pooled on kokku leppinud, et Omandaja kohustub teavitama Võõrandajat
riigivaraseaduse § 33 lõikes 3 märgitud tehingutest.
4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
4.1. Võõrandaja ja Omandaja on Lepingu eseme 1 omandi üleandmises kokku leppinud.
Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 7787001 teises jaos senine kanne
Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Kaitseliit, registrikood
74000725.
4.2. Võõrandaja ja Omandaja on Lepingu eseme 2 omandi üleandmises kokku leppinud.
Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 238406 teises jaos senine kanne
Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Kaitseliit, registrikood
74000725.
4.3. Võõrandaja ja Omandaja on Lepingu eseme 3 omandi üleandmises kokku leppinud.
Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14327102 teises jaos senine kanne
Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Kaitseliit, registrikood
74000725.
4.4. Võõrandaja ja Omandaja on Lepingu eseme 4 omandi üleandmises kokku leppinud.
Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14241402 teises jaos senine kanne
Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Kaitseliit, registrikood
74000725.
4.5. Võõrandaja ja Omandaja on Lepingu eseme 5 omandi üleandmises kokku leppinud.
Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14240502 teises jaos senine kanne
Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Kaitseliit, registrikood
74000725.
5. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE, LEPINGU
REGISTREERIMINE JA VOLITUS TÕESTAJALE
5.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
5.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil
paberkandjal või digitaalselt. Digitaalne ärakiri on osalistele kättesaadav e-Notar
iseteeninduses www.notar.ee (notariaalsed dokumendid) ja riigiportaalis www.eesti.ee (e-
teenused› juriidika› minu andmed› notariaalsed dokumendid).
5.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kinnistusosakonnale
kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu ärakirja
kinnistusosakonnale ühe (1) tööpäeva jooksul arvates lepingu tõestamisest.
5.4. Notariaalakti tõestaja esitab kümne (10) päeva jooksul, arvates käesoleva tehingu
tõestamisest, maakatastriseaduses sätestatud korras katastripidajale tehingu õiendi,
13
Lepingu eseme võõrandamise kohta.
5.5. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi
ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too
kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi.
6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
6.1. Lepingu eseme võõrandamisega sõlmimisega seotud notari tasu tasub Omandaja.
6.2. Lepingu eseme uue omaniku kinnistamise riigilõivu tasub Omandaja.
6.3. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele
kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju
notari tasu tasumiseni kinni pidada.
6.4. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle
taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud.
Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel
solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari
tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena,
notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik
milliselt lepinguosaliselt.
6.5. Osaleja tasub riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole.
Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne
heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud
dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu lepingu tõestamisel 4 274,52 eurot (tehinguväärtus 1 514 782,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 4, 5, 22 ja 23 p 2).
Notari tasu kokku 4 274,52 eurot.
Käibemaks 854,90 eurot.
Kokku 5 129,42 eurot.
Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu. Ärakirjade maksumus on järgmine
(summad sisaldavad käibemaksu):
Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk
Digitaalärakiri osalejale e-postiga 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk
Digitaalärakiri kinnistusosakonnale 15.30 EUR + 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk
Digitaalärakiri eesti.ee portaalis tasuta
Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 1 144,00 eurot (tehinguväärtus 715 000,00 eurot:
riigilõivuseadus § 76 lg 1).
Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 975,00 eurot (tehinguväärtus 613 000,00 eurot:
riigilõivuseadus § 76 lg 1).
14
Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 8,00 eurot (tehinguväärtus 3 800,00 eurot:
riigilõivuseadus § 76 lg 1).
Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 9,00 eurot (tehinguväärtus 4 634,00 eurot:
riigilõivuseadus § 76 lg 1).
Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 205,00 eurot (tehinguväärtus 174 000,00 eurot:
riigilõivuseadus § 76 lg 1).
Selles dokumendis on 17 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. (16
MJ
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Notar (omakäeliselt) allkiri pitsatijäljend
15
Notariaalakti lisa nr 1
1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1.1. Omandaja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte
selle lepingu sõlmimisega.
1.2. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud
kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi
järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei
tulene teisiti.
1.3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab
Võõrandaja Omandajale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka
lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise
ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme
valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad
dokumendid). Kui Võõrandajal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta
Omandajale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või
väljavõtte.
1.4. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 on notar kohustatud kümne päeva jooksul pärast
kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale
tehingu õiendi.
1.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik,
telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või
surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
1.6. Riigivara valitseja on kohustatud vastavalt Vabariigi Valituse poolt kehtestatud korrale
ja tähtaja jooksul korraldama registreerimiseks vajalike andmete esitamise tema
valitsemisalas oleva riigivara kohta.
1.7. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest
seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi
vaatamata.
1.8. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule,
kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik,
hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku
omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64
eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud
osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
1.9. Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast üürniku valdusesse andmist, lähevad
vastavalt võlaõigusseaduse § 291 üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja
kohustused üle asja omandajale.
1.10. Võlaõigusseaduse § 291 lg 4 kohaselt juhul, kui uus üürileandja rikub üürilepingust
tulenevad kohustust, vastutab eelmine üürileandja kolme aasta jooksul, alates
üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega üürnikule
tekitatud kahju eest nagu käendaja. Vastavalt võlaõigusseaduse § 145 vastutavad
käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja
16
ees solidaarselt ning
2 x allkiri
käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kui käendus kehtib
kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et käendatud on
kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks.
1.11. Kui rendileandja võõrandab kinnisasja pärast rentniku valdusesse andmist, lähevad
vastavalt võlaõigusseaduse § 291 ja 341 rendilepingust tulenevad rendileandja õigused
ja kohustused üle asja omandajale.
1.12. Võlaõigusseaduse § 291 lg 4 ja 341 kohaselt juhul, kui uus rendileandja rikub
rendilepingust tulenevad kohustust, vastutab eelmine rendileandja kolme aasta jooksul,
alates rendileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega rentnikule
tekitatud kahju eest nagu käendaja. Vastavalt võlaõigusseaduse § 145 vastutavad
käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja
ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kui
käendus kehtib kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et
käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks.
1.13. Riigivaraseaduse § 33 lg 3 kohaselt kui omandatud kinnisasi võõrandatakse või
koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, siis
peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust
väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva
paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda võõrandamise
korral viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmise korral kümne aasta jooksul
tehingu päevast arvates.
1.14. Riigivaraseaduse § 33 lg 5 kohaselt on riigil on õigus nõuda avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või
sihtasutusele võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise
kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille
suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest
selle võõrandamise hetkel.
1.15. Kinnistamisotsuse tegemine ja kinnistamisavalduses taotletu kinnistusraamatusse sisse
kandmine saab toimuda pärast tasumisele kuuluva riigilõivu tasumist
Rahandusministeeriumi kontole.
1.16. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle
taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar
tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu
maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et
lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid
nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud
notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. Täitemenetluse seadustiku § 2
lg 1 p 17 kohaselt on notari tasu maksmise arve täitedokument ning arve tasumata
jätmisel esitab notar selle kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.
2 x allkiri
17