dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute esitamine Kadrina valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele

Kaitseministeerium · 9. august 2021
Viit
12-1/21/2932
Registreeritud
9. august 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Ettepanekud Kadrina valla ÜP LS ja KSH juurde.asice94 KB

Sisu (failidest)

Kadrina Vallavalitsus Teie 21.07.2021 nr 7-1/26-1 [email protected] [email protected] Meie 06.08.2021 nr 1.1-7/2222-1 Ettepanekute esitamine Kadrina valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele. Kadrina Vallavalitsus on edastanud Muinsuskaitseametile ettepanekute esitamiseks Kadrina valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse. Üldplaneeringut koostama asudes soovitame silmas pidada, et planeerimisprotsessi lõpus üldplaneeringut kooskõlastades lähtub Muinsuskaitseamet muinsuskaitseseadusest, jälgides planeeringualale jäävate kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade käsitlust. Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised on kohaliku kultuuripärandi osa ja nende kasutamine sõltub eelkõige planeerimisotsustest, omanike, kohaliku kogukonna ja omavalitsuse tahtest ning tegevustest neid väärtustada ja arendada. Üldplaneeringu koostamisel kultuuripärandiga arvestamise ja Muinsuskaitseametiga koostöö tegemise nõue tuleneb muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 3 lg-st 7, mis näeb ette, et riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist. Keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitleda kultuuriväärtuslike objektide ja alade peatükis planeeringuga kavandatava mõju riikliku kaitse all olevatele kultuurimälestistele. Üldplaneeringus käsitleda riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi seletuskirjas eraldi peatükis või planeeringu lisas, soovitavalt tabeli või nimekirjana, kus esitatakse ülevaade mälestiste seisundist, kasutusest ja mälestistele mõju avaldavatest kavandatavatest tegevustest jms. Mälestised tuua tingmärkidega välja planeeringu kaardil: maa-alalised mälestised alana, üksikmälestised punktina. Analüüsida olulisemaid vaatesuundi/sektoreid, mis samuti joonisel ära markeerida. Muinsuskaitseamet kultuuripärandi valdkonna asjatundjana soovitab üldplaneeringu koostamisel kaardistada ja arvestada lisaks riikliku kaitse all olevatele kultuurimälestistele järgmisi teemasid, mis vajavad planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamist, et tagada planeeringualal säästva arengu põhimõtteid järgiv ja kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisust säilitav elukeskkonna parendamine: Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 - Veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimine Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, et lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maastikul palju avastamata arheoloogiapärandit, millega arvestamine tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise. Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või selge inimmõjuga kohti võib olla kõikjal, kuid nende paiknemise tõenäosust on paljudel puhkudel võimalik maastikku analüüsides prognoosida. Näiteks juba teada olevate muinas- või keskaegsete asustuskeskuste lähedalt või samatüübilistelt maastikelt on tõenäosus avastada varasemate inimeste elu- ja matmispaiku (nt mere, järvede ja jõgede rannamoodustistelt kiviaegseid asulakohti, vanade külade lähedal liivastelt küngastelt külakalmistuid jne). Lääne-Virumaa ala on olnud muinasajal tihedasti asustatud ala, sellest annavad muuhulgas tunnistust linnused, asulad, matmispaigad, pühapaigad ja haruldased metallidetektori abil leitud leiud. Arheoloogiapärandi seisundit ja säilimist mõjutab senise maakasutuse muutmine, eeskätt ehitus-, kaeve- või muu mullatöö (nt kaevandused, suured taristuobjektid, ulatuslikud uued elamu- ja tööstusalad, jõesuudmete süvendamine jms). Aladel, kus üldplaneeringuga kavandatakse senise maakasutuse muutust, mis toob endaga kaasa ulatuslikke kaevetöid, on üldplaneeringu koostamise käigus vajalik ja põhjendatud markeerida ära tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, kus hiljem tuleb keskkonnamõju hindamisel läbi viia arheoloogiline uuring (leire või eeluuring, olenevalt planeeritavast ja planeeringuala suurusest). Juhised veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimiseks sõnastatakse iga kord, lähtuvalt valla eripärast. Üldplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arheoloogiliselt väärtuslike alade prognoosimiseks tuleb eriti silmas pidada riigi kaitse all olevaid arheoloogiamälestiste ja arheoloogiliste leiukohtade kontsentratsioonialasid, kuid lisaks allikakriitiliselt koondada arheoloogia arhiivides olevaid andmeid ja teha üldistav analüüs ajalooliste kaartide ning tänapäevase reljeefi- ja maakasutuskaartide põhjal. Et välja selgitada tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, soovitame planeerijal konsulteerida Muinsuskaitseameti arheoloogianõunikuga. - Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad Kohalikku kultuuripärandit silmas pidades võivad miljööväärtuslikud alad olla nii tüüpilised kui ka eriilmelised ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike alade määratlemisel soovitame analüüsida väljakujunenud asustusstruktuuri ja teedevõrku ning muid paigale omaseid väärtusi: krundi suurusi, hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid kujundamise elemente, ehitusmaterjale, maakasutust jms. Miljööaladele seatavad kaitse- ja kasutustingimused peavad tagama uue hoonestuse ja maakasutuse sobitumise vanaga, et olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile (PlanS § 75 lg 1, p 16). Soovitame kaardistada mälestistest ja miljööväärtuslikest aladest välja jäävad ajalooliselt väärtuslikud hooned, monumendid, pühakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised jne, analüüsida nende seisundit ning lisada säilimiseks ja traditsiooniliseks kasutuseks vajalikud tingimused. Analüüsida väärtuslikke vaateid maastikus ja märkida vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridorid kanda kaartidele. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel on abiks varasemad uuringud: 1. Maaehituspärand https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list; 2 (3) 2. Muistised ja pärimuspaigad https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo; 3. 20. sajandi väärtuslik arhitektuur https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=architecture; 4. Koolimajad https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Maakoolimajad/Maakoolimajad% 20koos.pdf; 5. Vallamajad https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Vallamajad/20saj.Vallamajad.pdf; 6. Militaarpärand https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage; 7. Raudteearhitektuur https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhite ktuur.pdf 8. RMK hallatav pärandkultuuri kaart https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Parandkultuuri-kaardirakendus- p160.html; 9. Sõjahaudade register https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=wargrave 10. Ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuride kohta saab infot Muinsuskaitseametist. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Muinsuskaitseameti valdkonnajuhtide ja Lääne- Virumaa nõunike poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Lepik Lääne-Virumaa nõunik [email protected] 3 (3)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel