Kadrina Vallavalitsus Teie 21.07.2021 nr 7-1/26-1
[email protected]
[email protected] Meie 06.08.2021 nr 1.1-7/2222-1
Ettepanekute esitamine Kadrina valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele.
Kadrina Vallavalitsus on edastanud Muinsuskaitseametile ettepanekute esitamiseks Kadrina valla
üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse.
Üldplaneeringut koostama asudes soovitame silmas pidada, et planeerimisprotsessi lõpus
üldplaneeringut kooskõlastades lähtub Muinsuskaitseamet muinsuskaitseseadusest, jälgides
planeeringualale jäävate kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade käsitlust. Riikliku kaitse all
olevad kultuurimälestised on kohaliku kultuuripärandi osa ja nende kasutamine sõltub eelkõige
planeerimisotsustest, omanike, kohaliku kogukonna ja omavalitsuse tahtest ning tegevustest neid
väärtustada ja arendada.
Üldplaneeringu koostamisel kultuuripärandiga arvestamise ja Muinsuskaitseametiga koostöö
tegemise nõue tuleneb muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 3 lg-st 7, mis näeb ette, et riik ja kohaliku
omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega
ning teevad omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist.
Keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitleda kultuuriväärtuslike objektide ja alade peatükis
planeeringuga kavandatava mõju riikliku kaitse all olevatele kultuurimälestistele.
Üldplaneeringus käsitleda riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi seletuskirjas eraldi peatükis
või planeeringu lisas, soovitavalt tabeli või nimekirjana, kus esitatakse ülevaade mälestiste
seisundist, kasutusest ja mälestistele mõju avaldavatest kavandatavatest tegevustest jms.
Mälestised tuua tingmärkidega välja planeeringu kaardil: maa-alalised mälestised alana,
üksikmälestised punktina. Analüüsida olulisemaid vaatesuundi/sektoreid, mis samuti joonisel ära
markeerida.
Muinsuskaitseamet kultuuripärandi valdkonna asjatundjana soovitab üldplaneeringu koostamisel
kaardistada ja arvestada lisaks riikliku kaitse all olevatele kultuurimälestistele järgmisi teemasid,
mis vajavad planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamist, et tagada
planeeringualal säästva arengu põhimõtteid järgiv ja kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisust
säilitav elukeskkonna parendamine:
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
- Veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimine
Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, et lisaks riigi kaitse all olevatele
arheoloogiamälestistele on maastikul palju avastamata arheoloogiapärandit, millega arvestamine
tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise. Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või
selge inimmõjuga kohti võib olla kõikjal, kuid nende paiknemise tõenäosust on paljudel puhkudel
võimalik maastikku analüüsides prognoosida. Näiteks juba teada olevate muinas- või keskaegsete
asustuskeskuste lähedalt või samatüübilistelt maastikelt on tõenäosus avastada varasemate inimeste
elu- ja matmispaiku (nt mere, järvede ja jõgede rannamoodustistelt kiviaegseid asulakohti, vanade
külade lähedal liivastelt küngastelt külakalmistuid jne).
Lääne-Virumaa ala on olnud muinasajal tihedasti asustatud ala, sellest annavad muuhulgas
tunnistust linnused, asulad, matmispaigad, pühapaigad ja haruldased metallidetektori abil leitud
leiud.
Arheoloogiapärandi seisundit ja säilimist mõjutab senise maakasutuse muutmine, eeskätt ehitus-,
kaeve- või muu mullatöö (nt kaevandused, suured taristuobjektid, ulatuslikud uued elamu- ja
tööstusalad, jõesuudmete süvendamine jms). Aladel, kus üldplaneeringuga kavandatakse senise
maakasutuse muutust, mis toob endaga kaasa ulatuslikke kaevetöid, on üldplaneeringu koostamise
käigus vajalik ja põhjendatud markeerida ära tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, kus
hiljem tuleb keskkonnamõju hindamisel läbi viia arheoloogiline uuring (leire või eeluuring,
olenevalt planeeritavast ja planeeringuala suurusest).
Juhised veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimiseks sõnastatakse iga kord, lähtuvalt valla
eripärast. Üldplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus
arheoloogiliselt väärtuslike alade prognoosimiseks tuleb eriti silmas pidada riigi kaitse all olevaid
arheoloogiamälestiste ja arheoloogiliste leiukohtade kontsentratsioonialasid, kuid lisaks
allikakriitiliselt koondada arheoloogia arhiivides olevaid andmeid ja teha üldistav analüüs
ajalooliste kaartide ning tänapäevase reljeefi- ja maakasutuskaartide põhjal. Et välja selgitada
tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, soovitame planeerijal konsulteerida
Muinsuskaitseameti arheoloogianõunikuga.
- Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad
Kohalikku kultuuripärandit silmas pidades võivad miljööväärtuslikud alad olla nii tüüpilised kui ka
eriilmelised ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike alade määratlemisel soovitame analüüsida
väljakujunenud asustusstruktuuri ja teedevõrku ning muid paigale omaseid väärtusi: krundi suurusi,
hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid kujundamise elemente, ehitusmaterjale, maakasutust jms.
Miljööaladele seatavad kaitse- ja kasutustingimused peavad tagama uue hoonestuse ja maakasutuse
sobitumise vanaga, et olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile (PlanS § 75 lg 1, p 16).
Soovitame kaardistada mälestistest ja miljööväärtuslikest aladest välja jäävad ajalooliselt
väärtuslikud hooned, monumendid, pühakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised jne, analüüsida
nende seisundit ning lisada säilimiseks ja traditsiooniliseks kasutuseks vajalikud tingimused.
Analüüsida väärtuslikke vaateid maastikus ja märkida vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele,
vaatekoridorid kanda kaartidele.
Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel on abiks varasemad uuringud:
1. Maaehituspärand https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list;
2 (3)
2. Muistised ja pärimuspaigad https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo;
3. 20. sajandi väärtuslik arhitektuur https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=architecture;
4. Koolimajad
https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Maakoolimajad/Maakoolimajad%
20koos.pdf;
5. Vallamajad
https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Vallamajad/20saj.Vallamajad.pdf;
6. Militaarpärand https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage;
7. Raudteearhitektuur
https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhite
ktuur.pdf
8. RMK hallatav pärandkultuuri kaart
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Parandkultuuri-kaardirakendus-
p160.html;
9. Sõjahaudade register https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=wargrave
10. Ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuride kohta saab infot Muinsuskaitseametist.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Muinsuskaitseameti valdkonnajuhtide ja Lääne-
Virumaa nõunike poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Lepik
Lääne-Virumaa nõunik
[email protected]
3 (3)