Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium Teie 22.07.2021 nr 1.1-10.1/5414-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 06.08.2021 nr 5-2/21/2759 [email protected] Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Täname, et olete meile esitanud kooskõlastamiseks riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Edastame Teile Kaitseministeeriumi valitsemisala tähelepanekud ja ettepanekud: 1. Lisada eelnõusse § 56 lg 2 punkt 2 juurde täiendav säte : Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust administratiivselt ja majandusliku sisu järgi, lähtudes hangete sisu täpsustumisest. Selgitus: Kaitseministeeriumi valitsemisalal on olnud õigus kaitseotstarbelise erivarustuse liigendust täpsustada alates 2019. aasta riigieelarve seadusest, kus see õigus oli lisatud tekstiparagrahviga. 2020-2021. aastal tuleneb sama õigus riigieelarve (baas)seadusest ja riigieelarve programmipõhisest liigendusest, kus ministril on volitus programmi sees kulude ja investeeringute jaotust muuta. kaitseotstarbelise soetuste liigendamise õigus investeeringute ja kulude vahel võimaldab paindlikult reageerida hankekava täpsustumisele, mis on omakorda tingitud logistilistest või tootjapoolsetest teguritest. 2. Täiendada § 58 lg 2 alljärgnevalt: „(2)Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Raha eraldamisel määrab Vabariigi Valitsus investeeringutele ministeeriumi valitsemisala ja ettenägematutele kuludele tulemusvaldkonna ja programmi tegevuse, kus raha kasutatakse.“ Selgitus: VV reservist eraldatakse vahendeid nii kuludeks kui investeeringuteks. Eelnõus pakutud muudatus täpsustab Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise täpsusastet viisil, mis ei ole kohaldatav investeeringute eraldamisele (korralduses tuleb määrata tulemusvaldkond ja programmi tegevus). Kavandatud muudatuste kohaselt kajastatakse investeeringud riigieelarves edaspidi valitsemisala all ilma tegevuspõhise liigenduseta, seega peab VV reservist raha eraldamisel kehtestatavates tingimustes sätestama eraldi ka detailsusastme, mis tuleb määrata raha eraldamisel investeeringuteks. Sarnane täiendus tuleb sisse viia ka Vabariigi Valitsuse 31. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 raha eraldamisel investeeringuteks. Sarnane täiendus tuleb sisse viia ka Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014.a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ muutmise eelnõusse. 3. Võimaldada Kaitseministeeriumil korrastada eelarve liigenduses programmid, meetmed ja programmi tegevused lähtuvalt riigikaitselise juhtimisinfo vajadustest. Selgitus: Kaitseministeerium korrastab tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse elementide strateegilist infot eesmärgiga viia valdkonna programmide ülesehitus vastavusse valdkonna ja valitsemisala strateegilise juhtimisega, Riigikaitse Arengukava 2021-2031 (koostamisel) sõjalise riigikaitse peatükiga ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesandega koostada RKAK sõjalise kaitse peatükile tuginev riigikaitse sõjalise kaitsevõime programm 2023-2026. Kaitseministeeriumi hinnangul on otstarbekas vältida mitmekordsest muutmisest tulenevat ettevalmistavate läbirääkimiste, tehniliste paranduste ja vastavustabelite koostamise mahtu ning minna üle kohe tervikuna uuele struktuurile. Strateegilise planeerimise tasandite korrastamine panustab ühtlasi eelarve selguse, piisavuse ja sisukuse eesmärki. 4. Eelnõu § 1 punktiga 20 nähakse ette luba ületada eelarve täitmisel riigieelarvega kindlaks määratud programmi tegevuste piirmääraga vahendite mahtu kuni 30 protsenti, kuid mitte üle ühe miljoni euro. Palume programmi tegevuste ümbertõstmise piiri määratlemisel siiski arvesse võtta valitsemisalade suurust ning kehtestada nt ressursside hulgast sõltuvalt diferentseeritud piirsummad. Teatud juhtudel ei ole 1 mln piirang põhjendatud ning toob kaasa asjatut bürokraatlikku menetlust. Lisaks, selgusetuks jääb, kuidas seda paindlikkust rakendada saab. Eelnõu sõnastus võimaldab programmi tegevuse eelarvet täitmisel küll ületada, kuid ei luba eelarvet muuta, seega on minister kohustatud valitsemisala eelarve detailsema liigenduse sätestamisel ning programmi kinnitamisel püsima riigieelarvega ette antud programmi tegevuste limiitide piires. Kui asutused täidavad ministri käskkirja ja püsivad oma limiitide piires, siis eelarve ületamist ei teki ning loodud paindlikkust kasutada ei ole võimalik. Palume täpsustada, kas ja kuidas nimetatud säte annab ministrile õiguse volitada asutusi ületama eelarve piirmäärasid, mille on vastu võtnud Riigikogu ja määranud minister käskkirjaga? Täiendavat selgitamist vajavad aspektid eelnõus: 5. Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessi juhiste andmise tähtaeg lükatakse eelnõuga ligikaudu 2,5 kuud edasi, 1. veebruarile, kuid seletuskirjas ei ole selgitatud, missugune on kavandatav uus riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise ajakava. Peame oluliseks, et üleminekuaastal esitab Rahandusministeerium protsessi juhised jätkuvalt novembris, et ministeeriumid saaksid paremini ette valmistada üleminekut uuele protsessile. 6. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 § 3 lg 2 ja 3 kohaselt on eelarvestrateegia sisendite esitamisel aluseks Rahandusministeeriumi esitatud vahendite maksimaalsed mahud, mille aluseks on kehtiv eelarvestrateegia vastava aasta kohta ning pärast eelarvestrateegia kinnitamist pikaajalise mõju ja katteallikatega Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused, ning järgmise eelarvestrateegia perioodi viimase aasta aluseks võetakse sellele eelnev eelarveaasta, mida korrigeeritakse ühekordsete otsustega. Kui eelarvestrateegia koostamine lükkub sügisesse, siis kuidas hakkab kevadise majandusprognoosi info mõjutama vahendite maksimaalseid mahtusid? Kas suviste eelarvesisendite esitamisel tuleb jätkuvalt lähtuda eelmise RESi maksimaalsetest vahenditest või juba uutest kevadprognoosi makronäitajatest? Riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessi optimeerimine vähendab küll lõppdokumentide koostamise koormust, kuid selgusetu on, millal ja mis ulatuses on vaja jätkuvalt esitada andmeid kevadiseks 2 (3) koormust, kuid selgusetu on, millal ja mis ulatuses on vaja jätkuvalt esitada andmeid kevadiseks majandusprognoosiks ja Vabariigi Valitsuse kevadise otsustusprotsessi toetamiseks, ning mis on RES/RE sisendite esitamise suvised tähtajad ja nõuded. 7. Tervitame sügisese majandusprognoosi varasemaks toomise eesmärki. Ühtlasi soovitame fikseerida selle valmimise ja avalikustamine konkreetse kuupäevaga. See aitab riigieelarve ja RES protsessiga seotud personalil ning valitsemisala juhtkondadel valitsemisala siseseid protsesse paremini planeerida, mis aitab omakorda kaasa riigiülese protsessi kvaliteedile. 8. Ka uue riigieelarve liigenduse puhul peab Kaitseministeerium oluliseks, et riigieelarve seletuskirjas säilib ühemõtteline teave NATO metoodikale vastava kaitsekulude arvestuse kohta. Ühtlasi täname, et esitatud eelnõus on juba arvesse võetud Kaitseministeeriumi jaoks olulisi aspekte, sh riigisaladuse ja salastatud välisteabe korrektse kajastamise nõudeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Margus Kreinin 717 0079 [email protected] 3 (3)