ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Ragne Tehver, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 2898 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ragne Tehveri notaribüroos Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, kolmekümnendal augustil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (30.08.2021) ning selles notariaalaktis osalejad on EESTI VABARIIK, edaspidi Omanik, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeerium, registrikood 70004502, asukohaga Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Tambet Tõnisson, isikukood 37512156014, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, Enefit Connect OÜ, registrikood 16130213, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb esitatud volikirja alusel Alina Jankovskaja, isikukood 48706242714, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), edaspidi ühiselt Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis Omaniku poolt käesoleva lepingu sõlmimise kohta otsustuse tegemise Kaitseministeeriumi kantsleri käskkirja nr 128, 05.08.2021.a. alusel. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Aasa, Jootme küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 5386931, ning lepingu eseme koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt, järgmised: 1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 40002:002:0369, pindala 3,6800 ha, aadress Aasa, Jootme küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 19.09.2013 sõlmitud lepingu punktidele 2, 3, 4 ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 19.09.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.09.2013. Kohtunikuabi Ilona Kirm. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on maaüksusel registreeritud järgmised ehitised:  rajatis Sidekanalisatsioon ja kapp, ehitisregistri koodiga 221365882, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind määramata ja ehitise staatus ehitamisel. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus. 1.4. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 40002:002:0369 kitsendused: Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3475 m²; nähtus: maantee (Jootme - Lehtse); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 36811 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 23512 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 213 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 1000 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 36811 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 399 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (M1); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 36811 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk- Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 3279 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2391 m²; nähtus: maantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 12013 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1957 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 95 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Pruuna:PTL); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3746 m²; nähtus: elektriõhuliin 1- 20 kV (Keskpingeliin) (Pruuna:PTL); Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 36811 m²; nähtus: 2  riigikaitseline ehitis (Tapa l?¤hiharjutusala); Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 19465 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Tapa linnakud); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2548 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 12532 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 24035 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Soodla jõgi); Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 36811 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala (). Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. 1.5. Kultuurimälestiste registri andmete alusel lepingu ese ei kuulu vallas- või kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline leiukoht. 1.6. Eespool nimetatud asjaolud lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud väljatrüki alusel. 2. POOLTE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu ese koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt Kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjale nr 128, 05.08.2021.a. 2.1.2. Lepingu punktis üks üks (1.1.) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.3. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.4. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne ehitisi. 2.1.6. Lepingu esemel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.7. Tema volitused Omaniku esindajana on kehtivad, tema volitused ei ole lõppenud ega kehtetuks kuulutatud. 2.2. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Kasutaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja kasutusõiguse ala, tutvunud talle esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 2.2.2. Kasutaja on õigusvõimeline äriühing ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist. Kasutaja ei ole pankrotis ning Kasutaja suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust. 2.2.3. Tema volitused Kasutaja esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks 3  kuulutatud ega tühistatud. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad soovivad lisada käesolevale notariaalaktile plaani, millel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 3. LEPINGU ESEMELE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Sidepaigaldis – elektroonilise side edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; Sidepaigaldise kaitsevöönd – sidepaigaldist ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust ja mille ulatus on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooni ministri 25.06.2015.a. määrusega nr 73. Sidepaigaldise majandamine – sidepaigaldise ehitamine ja käitamine, muuhulgas sidepaigaldise püstitamine, asendamine, lammutamine, rekonstrueerimine, omamine, kasutamine, kasutusse andmine, teenindamine, hooldamine ja remontimine ilma sidepaigaldise kaitsevööndit suurendamata, sidepaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamine ja muul viisil kasutamine sidepaigaldise talituses hoidmiseks. 3.2. Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on kasutaja kasuks Lepingu eseme koormamine tähtajatu isikliku kasutusõigusega sideehitise rajamiseks koormatava alaga 3 m2 . 3.3. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanik seab Kasutaja kasuks Lepingu esemele esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse) sideehitise rajamiseks koormatava alaga 3 m2. Isikliku kasutusõiguse alaks on käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil (lisa nr 2) sinisega viirutatud ala (Sidepaigaldise kaitsevöönd ja ka kasutusõiguse ala). 3.4. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada kasutusõiguse ala Sidepaigaldise majandamiseks, samuti Sidepaigaldise kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus paigaldada Sidepaigaldise kaitsevööndisse Sidepaigaldisi ning neid edaspidi majandada. 3.5. Sidepaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §-s 78. 3.6. Lepingu esemele käesoleva lepingu alusel seatud isiklik kasutusõigus Kasutaja kasuks kehtib Lepingu eseme igakordse omaniku suhtes. 3.7. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu maksmise kohustusega vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale. 4. POOLTE KOKKULEPPED 4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik: 4.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Sidepaigaldise kaitsevööndi tasuta kasutamist Sidepaigaldise Majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama Sidepaigaldise kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega; 4.1.2. teavitama tema teadmisel Lepingu esemel tegutsevaid isikuid Sidepaigaldise kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud 4  piiranguid oma tegevuses; 4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks Sidepaigaldise korrashoidu ja/või ohustaks Sidepaigaldise toimimist. 4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Kasutaja: 4.2.1. teavitama Omanikku Sidepaigaldise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Sidepaigaldise avariiremondi korral alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest Omanikule. Pärast lepingu esemel teostatud Sidepaigaldise ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra. Kasutaja võib siseneda ainult lepingu esemele Omaniku loal, järgides kinnistu Omaniku poolt territooriumil viibimiseks esitatud nõudeid ja juhiseid. 4.2.2. kasutama Sidepaigaldise kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.2.3. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.2.4. sõlmima lepingu eseme omanikuga kokkuleppe, mille kohaselt võib kinnisasja omanik vajadusel koormata sama servituudiala teiste piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist; 4.2.5. esitama Sidepaigaldise andmed maakatastrile 90 päeva jooksul kitsenduse tekkimisest; 4.2.6. taastama omal kulul Sidepaigaldisega seotud tööde järel kinnistu heakorra; 4.2.7. kohustub tasuma kõik Sidepaigaldise rajamise, kasutamise ning hooldamisega seotud kulud; 4.2.8. kandma Sidepaigaldise kasutamisest tulenevat vastutust Omaniku ja kolmandate isikute ees, mis on Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. 4.3. Sidepaigaldise kasutusse andmine kolmandatele isikutele on võimalik ainult lepingu eseme igakordse omaniku kirjalikul nõusolekul. 5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE JA KASUTUSÕIGUSE ALA VALDUSE ÜLEANDMINE 5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega, seejuures on Omanikul õigus lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras 5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral ühe lepingupoole seadusest tuleneva lõpetamise nõude alusel kohustuvad Omanik ja Kasutaja kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist. 5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma lepinguosalise (Omaniku või Kasutaja) algatusel käesolevas lepingus nimetatud alustel on Kasutajal kohustus kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära Lepingu esemel paiknev Sideehitis ja korrastada selle alune maa, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 5.4. Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 5 6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 6.1. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud Lepingu eseme koormamises isikliku kasutusõiguse kui isikliku servituudiga. Omanik lubab ning Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 5386931 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Enefit Connect OÜ, registrikood 16130213, kasuks. sidepaigaldise majandamiseks sidepaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 30.08.2021 sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr kaks (2) olevale plaanile. 7. ORIGINAALI, ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE 7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 7.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal või digitaalselt. Digitaalne ärakiri on osalistele kättesaadav e-Notar iseteeninduses https://www.notar.ee/et (notariaalsed dokumendid) ja riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused› juriidika› minu andmed› notariaalsed dokumendid). Kasutajale väljastatakse notariaalakti digitaalärakiri aadressil [email protected]. 7.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamise päevast. 7.4. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kõik kulud tasub Kasutaja. 8.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 8.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmisel kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. 8.4. Osaleja tasub riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole. Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning lisatud 6 dokumendid on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. (11 Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 10 lg 3, 22, 23 p 2). Notari tasu 38,30 eurot. Käibemaks 7,66 eurot. Kokku 45,96 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). Käesolevas dokumendis on 11 lehte. MJ Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notari asendaja (omakäeliselt) allkiri / pitsatijäljend 7  Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED 1.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt Kasutaja vajadustele (asjaõigusseaduse § 225). 1.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (asjaõigusseaduse § 226). 1.3. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. 1.4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. 1.5. Vastavalt ehitusseadustiku §-le 77 on elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. 1.6. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 1.7. Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul elektripaigaldise käitu korraldada, teha vajalikke elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid ning paigaldada elektripaigaldise tähiseid. 1.8. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustumise ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku. 2 x allkiri 8 1.9. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a määrusega nr 73. 1.10. Asjaõigusseaduse § 158 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 1.11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 3 määratakse reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 1.12. Asjaõigusseaduse § 158 lg 4 sätestab, et kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 1.13. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 1.14. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega 1.15. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 2 ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 1.16. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele (edaspidi AÕSRS): 1.16.1. Tehnovõrgu talumise kohustus. AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist; 2 x allkiri 9  AÕSRS § 154 lg 1 sätestab, et: „Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tulenebkäesoleva seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.” 1.16.2. Talumistasu suurus. AÕSRS § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala (tehnorajatise kaitsevööndi pindala) suhe katastriüksuse pindalasse. 1.16.3. Tehnovõrgu rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline ulatus. AÕSRS lisa kohaselt on kitsenduse sisuline koefitsient 1 kui maa kasutamine tehnorajatise tõttu on võimatu või 0,5 kui maa kasutamine on võimalik või osaliselt võimalik ning talumistasu tasutakse ainult maatulundusmaale ehitatavate tehnovõrkude eest. 1.16.4. Talumistasu taotlemise kord. AÕSRS § 156 lg 1 kohaselt tuleb tehnovõrgu talumistasu saamiseks kinnisasja omanikul esitada taotlus tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on jooksva aasta eest talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail. Talumistasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 30. septembril (lg 4). Talumistasu saamiseks tuleb esitada avaldus Elektrilevi OÜ kodulehe kaudu: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/talumistasu. 2 x allkiri 10  Koormatava ala asendiplaan Kinnistu nimi: Aasa (KV50606) Katastritunnus: 40002:002:0369 Asukoht: Jootme küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond Kirjanurk OÜ töö nr 4897P / Enefit Connect OÜ tellimus VT1239 40002:002:0369 Aasa 79201:001:0595 15149 Jootme-Lehtse tee 40002:002:0194 15149 Jootme-Lehtse tee A 40002:002:0213 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee Kr 40002:002:0290 Suurfarmi TINGMÄRGID: proj. side maakaabel ol.olev sidekaev ol.olev side maakaabel ol.olev elektri õhuliin Plaan Koormatava ala pindala kokku 3 ˜ M 1:250 Lepingu objektiks oleva katastriüksuse piir Katastriüksuste piirid Koostaja: Kirjanurk OÜ