Kaitseministri 23.04.2020 käskkirja nr 92 „Kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamine“ muutmine

KÄSKKIRI 30. august 2021 nr 205 Kaitseministri 23.04.2020 käskkirja nr 92 „Kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 15 punktide 3, 20 ja 21 alusel ja kooskõlas rahandusministri 11.12.2003 määrusega nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“: 1. Muudan Kaitseministri 23.04.2020 käskkirjaga nr 92 „Kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamine“ kehtestatud Kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja järgmiselt: 1.1. sõnastan punkti 2.8. järgmiselt: „2.8. Finantsarvestuse ning personali- ja palgaarvestuse toimemudelites määratud RTK kontaktisik on avaldatud RTK kodulehel www.rtk.ee. Asutusi teenindavate RTK töötajate kontaktid on avaldatud valitsemisala siseveebis.“; 1.2. sõnastan punkti 3.3. järgmiselt: „3.3. KaMi, RKIKi, KRA ja ESMi ostuarvete registrit peetakse ja ostuarveid säilitatakse RTK poolt riigiasutustele vahendatavas e-arvete menetlemise infosüsteemis (edaspidi eAK). KV ostuarvete registrit peetakse ja ostuarveid säilitatakse Microsoft Dynamics Axapta 2012 (edaspidi Axapta) arvete menetlemise moodulis, v.a KV välistarnijate arved, mis menetletakse ja säilitatakse DHS-is. Nimetatud keskkondades toimub ostuarvete vastuvõtmine, kontrollimine, finantseerimisallikate lisamine, aktsepteerimine ja raamatupidamiskannete automaatne SAPi importimine.“; 1.3. tunnistan kehtetuks punkti 4.3. alapunkti 6;. 1.4. sõnastan punkti 4.4. järgmiselt: „4.4. Eelarve vahendite kasutamiseks määrab asutuse juht eelarvejuhi või kulujuhi, kes vastutab temale kinnitatud eelarvest kulutuste tegemise ja eelarve piisavuse tagamise eest. Eelarve- või kulujuhi pädevuses on otsustamine, kas ja millises mahus ning millal kulutusi teha. Eelarve- või kulujuhiks on asutuse juhi poolt selleks kirjalikult määratud teenistuja, kirjaliku määramise puudumisel on eelarvejuhiks või kulujuhiks asutuse juht. Eelarve- või kulujuhtide või muude üldeeskirja mõistes volitatud isikute nimed saadab asutus RTKle viimase nõudmisel.“; 1.5. sõnastan punkti 4.8. alapunkti 2 järgmiselt: „2) algdokument on asutuses kinnitatud 1.5. sõnastan punkti 4.8. alapunkti 2 järgmiselt: „2) algdokument on asutuses kinnitatud vähemalt ühe volitatud isiku poolt; RTK ei kontrolli aga volitatud isiku õigust asutuses konkreetset dokumenti kinnitada;“; 1.6. tunnistan kehtetuks punkti 6.3. alapunkti 3; 1.7. sõnastan punkti 6.6. järgmiselt: „6.6. Lähetuskuludele lisatakse lähetuse number (TRIP number), v.a KV, kes kasutab lähetuse numbrit üksnes päevaraha arvestuses.“; 1.8. sõnastan punkti 6.9. järgmiselt: „6.9. Ostuarvetele (või lepingulistele maksetele) lisatakse lepinguga seotud riigihanke viitenumber (RHR) või viide selle puudumisele. Ostuarve menetlemisel eAk-s lisatud lepingu number kantakse SAPis kanderea välja „Tekst“ algusesse.“; 1.9. tunnistan kehtetuks punkti 6.10. ; 1.10. sõnastan punkti 8.5. järgmiselt: „8.5. E-riigikassa kontode liikumised kajastatakse RTK poolt igapäevaselt SAPis. Maksed ja laekumised jaotatakse asutustele asutuste tunnuste alusel.“; 1.11. sõnastan punkti 9.3. järgmiselt: „9.3. Kaardivaldaja esitab RTIP majanduskulude moodulis pangakaardiga tehtud kulutuste kohta aruande, lisades sellele vajalikud selgitused koos kuludokumentidega. RTK kajastab pangakaardiga makstud tehingud aruandvate isikute (kaardivaldajate) lõikes, vastavalt RTIPist SAPi saadetud kannetele.“; 1.12. sõnastan punkti 12.2. alapunkti 7 järgmiselt: „7) ajateenijate, reservväelaste ja teenistujate põhjustatud varustuse hävimise või kadumise tõttu tekkinud kahju hüvitis laekub e-riigikassa pangakontole ning juhul, kui selgituses on üheselt arusaadav, et tegemist on varustuse hüvitamisega, kajastab RTK laekumise SAPis. Laekumiste info edastab RTK KV struktuuriüksusele teadmiseks.“; 1.13. sõnastan punkti 12.10. järgmiselt: „12.10. Lootusetud nõuded viiakse bilansist välja vähemalt üks kord majandusaastas nõuete inventeerimise tulemusel. RTK teeb asutusele ettepaneku nõuete lootusetult laekuvaks tunnistamiseks, esitades asutusele nimekirja ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest. Asutus koostab ettepaneku alusel käskkirja või taotluse KaM-le lähtudes punktis 12.9. esitatud tingimustest.“; 1.14. lisan punkti 13.2. alapunkti 4 järgmises sõnastuses: „4) arvestades KV välislähetuste ja nendega kaasnevate muudatuste mahtu ning aruandeaastate lõikes kulude võrreldavust, kajastatakse KV välislähetuse reisiteenuste arved kulus arve kuupäeval (kreeditarve selle esitamise kuupäeval).“; 1.15. sõnastan punkti 14.7. alapunkti 1 järgmiselt: „1) KO varu soetamine RKIK-i poolt KV- le kajastatakse soetamisel kuluna kontorühmas 5531, kande tegemisel kasutatakse RKIK eelarveüksuse tunnust ja KV kuluarvestusobjekte;“; 1.16. sõnastan punkti 15.2. järgmiselt: „15.2. Varad, mille soetusmaksumus on alates 500 eurost 5000 euroni (käibemaksuta), kajastatakse soetamisel kuludes, kuid võetakse bilansiväliselt arvele väheväärtusliku varana. Asutus võib asutusesiseses korras kehtestada väheväärtusliku vara arvestuseks käesolevas punktis nimetatud väheväärtusliku vara arvele võtmise alammäärast erineva määra lähtudes väheväärtuslike varade kohta ülevaate omamise vajadusest.“; 1.17. sõnastan punkti 15.11. alapunkti 3 järgmiselt: „3) kuupäevad – soetuse kuupäev tekib varakaardi sidumisel ostukandega, ehitiste arvele võtmisel vastab soetuse kuupäev tööde lõpetamise kuupäevale, kapitaliseerimise kuupäev vastab kasutusele võtmise kuupäevale, maha kandmise kuupäev sisestatakse maha kandmisel;“; 1.18. sõnastan punkti 15.11. alapunkti 8 järgmiselt: „8) ressursi/kulukoha kood lisatakse lähtudes asutuse kuluarvestuse vajadusest (sh KO kogumil on üks ressursi/kulukoha kood);“; 1.19. sõnastan punkti 15.14. järgmiselt: „Põhivaraobjekti etapiviisilisel kasutuselevõtmisel 2 (6) 1.19. sõnastan punkti 15.14. järgmiselt: „Põhivaraobjekti etapiviisilisel kasutuselevõtmisel klassifitseeritakse etapi maksumus lõpetamata ehituse ja etapiviisilise soetuse varakaardilt valminud põhivara kaardile. Selleks avatakse SAP-is vastavas vara klassis uus varakaart ning objekti lõplikul valmimisel klassifitseeritakse kogu järelejäänud maksumus valminud varaobjekti kaardile ja lõpetamata ehituse ja etapiviisilise soetuse varakaart suletakse. Objekti lõplikul valmimisel on ehituse arvele võtmise kuupäevaks tööde lõpetamise kuupäev. Kulumi arvestus algab varaobjekti kasutusele võtmisel.“; 1.20. sõnastan punkti 15.15. järgmiselt: „Üldjuhul võetakse põhivara arvele üksikesemete või nende komponentide kaupa (v.a KO põhivara kogum). Kogumina (v.a KO põhivara kogum) võib põhivara arvele võtta juhul, kui see moodustab ühesuguse kasutusajaga terviku. Üldjuhul ei võeta kogumina arvele arvutustehnikat, sisustusinventari, transpordivahendeid jm vara, mis jaotatakse erinevate vastutavate isikute vahel või hoonetes ja ruumides selliselt, et seda ei ole võimalik koos inventeerida kui kogumit. Kogumisse liidetud varad võetakse täiendavalt arvele üksikobjektidena väheväärtuslike varade nimekirjas, kui see on nõutav lähtudes väheväärtuslike varade arvestuse nõuetest. Asutus tagab üksikobjektidena arvele võetud varade individuaalse markeerimise, kui see on vajalik inventuuri läbiviimiseks.“; 1.21. sõnastan punkt 15.17 alapunkti 2 järgmiselt: „2) maksumus ületab üldeeskirjaga kehtestatud põhivara kapitaliseerimise alammäära, välja arvatud KO põhivara varuosad, mille kajastamise põhimõtted on toodud käesoleva punkti alapunktides 4 ja 5.“; 1.22. lisan punktile 15.17. alapunktid 4 ja 5 järgmises sõnastuses : „4) KO põhivarade varuosad võetakse põhivarana arvele alates soetusmaksumusest 50 000 eurot (käibemaksuta); 5) lisas 3 nimetatud KO põhivarana arvele võetavad varuosad võetakse arvele sõltumata maksumusest.“; 1.23. sõnastan punkti 16.2. järgmiselt: „Käsitulirelvad, mille ühiku soetusmaksumus jääb alla põhivara kapitaliseerimise alampiirist, kuid kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ja mille kasulik eluiga on pikem kui üks aasta, võetakse SAPis arvele KO (põhivara) kogumina ning Axapta põhivara moodulis iga ese eraldi.“; 1.24. lisan punkti 16.2¹ järgmises sõnastuses: „16.2¹. Varade remondiks ja renoveerimiseks soetatud varuosad, mis punktis 15.17 toodud põhimõtete kohaselt kuuluvad põhivarana arvele võtmisele võetakse põhivarana arvele Axapta põhivara moodulis. Varuosad, mis ei kuulu põhivarana arvele võtmisele, loetakse remondi ja hoolduse materjalideks ning kajastatakse raamatupidamises arvestuse lihtsustamise eesmärgil soetamisel kuluna ja võetakse arvele Axapta laomoodulis.“; 1.25. sõnastan punkti 16.3. järgmiselt: „16.3. KO põhivara arvestus toimub SAPis kogumitena. Detailset arvestust koguste, asukohtade ja vastutavate isikute lõikes peetakse Axapta põhivaramoodulis vastavalt KV-s kehtestatud korrale. Axapta põhivaramoodulis ühikute kaupa arvele võetud põhivara objektide soetusmaksumuste summa vastab SAPis kogumina arvele võetud KO (põhivara) kogumi soetusmaksumusele.“; 1.26. sõnastan punkti 16.4. järgmiselt: „16.4. Siduvaks andmeelemendiks SAPi põhivarakaardil ja Axapta põhivarakaardil on SAPi põhivarakaardi number. RTK töötaja edastab pärast SAPis põhivarakaardi avamist info SAP põhivarakaardi numbriga KV-s määratud töötajale või KV-s määratud töötaja kasutab põhivarakaartide numbrite leidmiseks SA BO aruannet PV002. KV-s määratud töötaja lisab SAPi põhivarakaardi numbri Axaptas igale põhivara objektile (kogumi puhul kõigile kogumisse kuuluvatele esemetele).“; 1.27. sõnastan punkti 16.5. järgmiselt: „16.5. Detailse KO põhivara inventuuri viib KV läbi Axapta nimekirjade alusel. KV võrdleb Axapta põhivara nimekirja SAPis oleva põhivara nimekirjaga. KV esitab RTKle võrdlustulemuste kokkuvõtte, milles selgitatakse, kuidas vahed 3 (6) nimekirjaga. KV esitab RTKle võrdlustulemuste kokkuvõtte, milles selgitatakse, kuidas vahed korrigeeritakse (sh kas laoarvestuses või SAPis).“; 1.28. sõnastan punkti 18.2. alapunkti 4 järgmiselt: „4) vahetatakse välja oluline komponent (KO vara olulised komponendid toodud Lisas 3);“; 1.29. sõnastan punkti 18.2. alapunkti 5 järgmiselt: „5) vara kasutamise tingimuseks on regulaarsed põhjalikud ülevaatused vigade avastamiseks või tehniliste nõuete tagamiseks (nt masinate ja seadmete kohustuslik ülevaatus ja hooldus teatud töötundide täitumisel). Tehtud kulutused kapitaliseeritakse põhivara maksumusse tingimusel, et ühe põhivaraobjekti kohta tehtud kulutus ületab üldeeskirjas sätestatud põhivara kapitaliseerimise piirmäära, KO põhivara puhul 50 000 eurot käibemaksuta ning parenduse kasulik eluiga ületab ühte aastat. Samas lõpetatakse eelneva ülevaatusega seotud kulutuste kajastamine bilansis;“; 1.30. sõnastan punkti 18.5. järgmiselt: „18.5. Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kulum põhivara arvelt maha. Väljavahetatava osa maksumus kantakse põhivara maksumusest maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Väljavahetatava komponendi hinnangulise väärtuse määrab vara tundev spetsialist. Kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib aluseks võtta selle komponendi hinnangulise proportsiooni vara väärtuses. KO põhivarana arvel olevate maismaasõidukite, õhusõidukite, veesõidukite, eritehnika ning jalaväe lahingumasinate väljavahetatavate komponentide hinnanguline proportsioon vara väärtusest on määratud eeskirja Lisas 3.“; 1.31. lisan punkti 18.5¹ järgmises sõnastuses: „18.5¹ KO põhivarade remonditööd kajastatakse jooksva perioodi remondi kuludena sõltumata tööde maksumusest, kui tööde iseloom vastab rutiinsele remondile (aastahooldus, laevade dokkimine, õppuste järgne hooldus), sh vahetatakse välja kapitaliseerimisele mittekuuluvaid varuosi.“; 1.32. sõnastan punkti 20.4. järgmiselt: „20.4. KRA ja KV poolt määratud trahvid ja sunnirahad kajastatakse kassapõhiselt kontol 38800000. Trahvide ja rakendatud sunnirahade üle peetakse KRAs ja KVs analüütilist arvestust.“; 1.33. lisan punkti 21.2. järgmises sõnastuses: „21.2. Kui üks asutus on finantseerinud teise asutuse kulusid, siis antakse kulud üle kulude üleandmise teatisega: 1) asutus, kes annab üle, teeb kulude üle andmise teatise ja saadab e-kirjaga kulu vastu võtvale asutusele kooskõlastamiseks; 2) vastu võttev asutus lisab teatisele kulukontod ja finantsarvestuse dimensioonid ja saadab teatise e-kirjaga tagasi üle andvale asutusele; 3) üle andev asutus registreerib teatise DHS-s lisades e-kirjavahetuse ning edastab teatise RTKle kannete tegemiseks.“; 1.34. sõnastan punkti 22.3. järgmiselt: „22.3. Sidekulud: 1) mobiilsideteenuse kasutamise korra kinnitab asutuse juht (KaM-s minister) tulenevalt mobiilsideteenuse kasutaja töö eripärast; 2) asutus tagab mobiilsideteenuste kulude kontrolli ning ülekulude kompenseerimise teenistuja poolt.“; 1.35. sõnastan punkti 22.4. alapunkti 1 d. järgmiselt: „d. esindus- ja vastuvõtukulud selles osas, mida kasutavad asutuse oma teenistujad (v.a TuMS § 48 lõige 52);“; 1.36. sõnastan punkti 24.10. järgmiselt: „24.10. Välisresidentidelt saadud arved skaneeritakse ja 4 (6) 1.36. sõnastan punkti 24.10. järgmiselt: „24.10. Välisresidentidelt saadud arved skaneeritakse ja sisestatakse e-arvete menetlemise infosüsteemi käsitsi või edastatakse e-posti aadressil [email protected] digitaliseerimiseks. Arved konteeritakse KaM RPO finantsnõuniku poolt ning suunatakse kinnitamisele kaitsetalituse direktorile. Pärast kaitsetalituse direktori kinnitust suunatakse arved RTK raamatupidajale SAPis kajastamiseks ning tasumiseks.“; 1.37. sõnastan punkti 24.12. järgmiselt: „24.12. Välisteenistuja esitab allkirjastatult hiljemalt iga kuu 21. kuupäevaks andmed perekonnaliikmete asukohariigis viibitud päevade ning abikaasa töötamise või teenuse osutamise kohta e-posti teel RPO finantsnõunikule ja aadressile [email protected]. KaM NATO ja EL osakonna referent registreerib tabelid DHS- s ja edastab RTK-le.“; 1.38. sõnastan punkti 24.13. järgmiselt: „24.13. RTK raamatupidaja koostab igakuiselt välislähetustasu arvestuse tabeli, kuhu märgib kõik arvestuskuul teostatud välislähetustasude juurde- ja maha arvestused, lisab SAP kande numbrid ning saadab e-posti teel aadressile [email protected]. Dokument registreeritakse KaM DHS-is.“; 1.39. sõnastan punkti 26.1. järgmiselt: „26.1. Nõuete ja kohustiste inventuur viiakse läbi 30. novembri seisuga. Saldokinnituskirjad saadetakse klientidele alates nõude suurusest 200 eurot ja tarnijatele alates kohustise suurusest 1000 eurot. Nõuded alla 200 euro ja kohustised alla 1000 euro, vaatab RTK läbi ning vajadusel saadab välja saldokinnituskirjad.“, 1.40. sõnastan punkti 30.2. järgmiselt: „30.2. Põhivara soetamisel investeeringuna (kontoklass 15) võetakse vara SAPis arvele kohe selle asutuse bilansis, kellele vara soetati.“; 1.41. sõnastan punkti 30.5. järgmiselt: „30.5. KO põhivara soetamine kajastatakse SAPi vahekontol 55291079 kasutades RKIKi eelarveüksuse koodi ja KV kuluarvestusobjekte. Põhivara kaart avatakse SAPi varade moodulis KVle.“; 1.42. sõnastan punkti 31.2. alapunkti 1 järgmiselt: „1) Kaitseministeeriumis- minister, kantsler, asekantslerid, rahvusvahelise koostöö, kaitseväeteenistuse, kaitseinvesteeringute-, riigikaitse planeerimise, õigus-, küberpoliitika, strateegilise kommunikatsiooni, personali-, dokumendihalduse, poliitika planeerimise, auditi ja arendus-, NATO ja Euroopa Liidu ning julgeoleku- ja haldusosakonna juhataja;“; 1.43. sõnastan punkti 31.2. alapunkti 4 järgmiselt: „4) Kaitseväes - Kaitseväe juhataja ja juhataja asetäitja, peastaabi ülem ja ülema asetäitja, luurekeskuse ülem, erioperatsioonide väejuhatuse ülem, küberväejuhatuse ülem, toetuse väejuhatuse ülem, sõjaväepolitsei ülem, õhuväe ülem, mereväe ülem, 1. jalaväebrigaadi ülem, 2. jalaväebrigaadi ülem, Kaitseväe Akadeemia ülem ja kõik Kaitseväe juhataja 02.07.2020 käskkirjaga nr 164 määratud ametikohtadel teenivad ostujuhid.“; 1.44. sõnastan punkti 31.2. alapunkti 5 järgmiselt: „5) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses - direktor, kommunikatsioonijuht, arendusjuht, taristu-, hangete- ja üldosakonna juhataja, taristuprojektide koostöö koordinaator, taristuosakonna portfellijuht ja –haldusjuht, taristuosakonna insenertehnilise büroo juht, taristuosakonna valdkonnajuht ja projektijuht, hangete osakonna kategooriajuht, hangete osakonna büroojuht ja valdkonnajuht, ostu projektijuht ja hanke projektijuht.“; 1.45. asendan Kaitseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja „Lisa 1“ käesolevale käskkirjale lisatud lisaga 1 "Kontoplaani kasutusjuhend valitsemisala asutustele"; 1.46. kehtestan Lisa 3 „Kaitseotstarbelise põhivara olulised komponendid ning nende hinnanguline proportsioon põhivara maksumusest“ vastavalt käesoleva käskkirja lisale 3. 2. Enne 01.01.2021 põhivarana arvele võetud kaitseotstarbeliste varuosade nimekiri 5 (6) 2. Enne 01.01.2021 põhivarana arvele võetud kaitseotstarbeliste varuosade nimekiri inventeeritakse 2021. aasta jooksul lähtudes sise-eeskirjaga kehtestatud põhimõtetest. 2.1. Varuosad, soetusmaksumusega alla 50 000 euro (käibemaksuta) ja mis ei kuulu 01.01.2021 põhivarana arvele võtmisele, hinnatakse alla 01.01.2021 kuupäevaga ning kantakse arvestusest välja. 2.2. Varuosade osas, mis kuuluvad alates 01.01.2021 kehtiva korra kohaselt põhivarana arvele võtmisele, jätkatakse põhivarana arvestuse pidamist. 3. Käskkiri jõustub allkirjastamisest, kuid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2021.a. 4. Käskkiri teha teatavaks kõikidele Kaitseministeeriumi struktuuriüksustele, Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumile ning avaldada Kaitseministeeriumi siseveebis. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Kaitseminister Kaja Jõema Riigikaitse planeerimise osakond 6 (6)