Riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Hr Kalle Laanet Teie: 10.05.2021 nr KAM/21-0611/-1K Kaitseministeerium Meie: registreerimise kuupäev digiallkirja juures nr 1-7/131-3 Riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Austatud minister Siseministeerium kooskõlastab riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. 1. Eelnõu § 1 punkti 6 järgi muudetakse riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 15 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib isiku valduses oleva asja võtta sundkasutusse või selle sundvõõrandada käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos sätestatud tingimustel ja korras.“. RiKS § 821 lõige 9 sätestab, et asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet või Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus kasutada vahetut sundi käesoleva seaduse §-s 902 sätestatud alustel ja korras. Paragrahv 902 sätestab, et vahetut sundi võib kasutada Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) ja Kaitsevägi. Muu haldusorgan võib vahetut sundi kohaldada RiKS-is sätestatud juhul. Palume selgitada, milline seos on PPA-l ja KAPO-l RiKS § 902 täiendusega ja miks ei ole seal toodud Kaitseressursside Ametit. Paragrahvis 821 on toodud Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet, kuid RiKS §-s 902 on nimetatud PPA, KAPO ja Kaitsevägi. Seletuskirjas on küll kirjas, et RiKS § 821 lõike 9 järgi võib ka Kaitseressursside Amet kohaldada vahetut sundi, aga sel juhul tekib küsimus, miks on vaja seda RiKS §-s 902 korrata. Leiame, et see võiks minna kokku RiKS §-ga 821 ning seletuskirja loogika järgi ei peaks siis Kaitseväge ka RiKS § 902 lõikes 4 mainima. Palume selgitada, kas PPA peab hakkama RiKS §-s 15 nimetatud sundkasutust korraldama, kuigi RiKS § 821 lõikes 9 räägitakse ainult Kaitseväest ja Kaitseressursside Ametist. Hetkel jääb see eelnõus ebaselgeks. 2. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse seaduse 3. peatükki 5. jaoga. 2.1 Antud jao § 281 kohaselt võib täidesaatva riigivõimu asutus saata teenistuja tema nõusolekuta täitma teise ametiasutusse ühekordseid teenistusülesandeid, mis ei tulene ametijuhendist, kui see on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks. Sättes on suunamise eesmärgina mainitud mh erikorra „lahendamiseks“, samas on näiteks RiKS §-s 43¹ sätestatud, Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 et riigikaitseülesanne määratakse nii erikorra „lahendamiseks“ kui ka „toetamiseks“. (Riigikaitseülesanne on püsiv või ühekordne ülesanne, mis on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks). Teeme ettepaneku kaaluda sõnastuste ühtlustamist, et ühekordsete töö-või teenistusülesannete panemine oleks võimalik nii erikorra „lahendamiseks“ kui ka selle „toetamiseks“. 2.2 Antud jao §-st 281 ei selgu täpsem menetluskäik, kuidas teenistujaid teise ametiasutusse saadetakse ja kuidas ametiasutus vajadusest, et tema teenistujaid soovitakse teises asutuses rakendada, teada saab. Palume seda seletuskirjas avada (kas peab ära näitama, miks abi vajav asutus ise ei ole võimeline oma ülesandeid täitma, kas peab taotluses ette andma mitu inimest, mis perioodiks ja mis ülesandeid täitma jms? Eelnõus toodud RiKS § 51 kohaselt peab näiteks ühekordse töökohustuse panemiseks olema selge, et asutus ise ei suuda oma ülesandeid täita. 2.3 Antud jao §-s 283 reguleeritakse tööaja erisusi. Kas saame õigesti aru, et tasustamine toimub tavapärases korras? Kuivõrd erisuste puhul ei räägita tasustamise erisustest, siis makstakse nii nagu tavaliselt, s.t tavalist tasu ja eraldi nt ületunnitöötasu või antakse hiljem vaba aega (kui teeb ületunde), valveajatasu (kui valveaega kohaldatakse), öötöötasu (kui töötab öösel) jms? Tööajakorraldust kui mõistet õigusaktid otseselt ei ava, ent tavapäraselt peetakse selle all silmas tööaja algust ja lõppu, samuti tööpäevasiseseid vaheaegu. Kas tööajakorralduse all mõeldakse ka tööandja ühepoolset õigust viia töötaja üle summeeritud tööaja arvestusele? Palume seletuskirjas selguse mõttes nimetatud küsimusi täpsustada. 3. Eelnõu § 1 punkti 16 järgi täiendatakse RiKS-i 5. peatükki jaoga 1, milles sätestatakse riigikaitseülesanded. Lisaks nähakse ette süüteokoosseis riigikaitseülesande täitmata jätmise eest ning määratakse väärteomenetlejad. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada riigikaitseülesande täitmata jätmisega seonduva väärteo menetlemise loogikat – miks peab kõnesolevat väärtegu menetlema ministeerium, kus üldiselt väärtegusid ei menetleta, kui võiks menetleda amet, kes ilmselt enamatel juhtudel selle kohustuse paneb? Kuigi mõneti lihtsamalt reguleeritud, on väärteomenetlus üldjoontes analoogne kriminaalmenetlusega. Väärteomenetluses on tõendite kogumine, konkreetsed menetlusreeglid, väärteomenetluse portaali ja E-toimiku kasutamine jms, mis ei ole pruugi olla väga lihtne. Sellega seondub mitmeid praktilisi küsimusi ja oleks hea, kui seletuskirjas oleks kasvõi mõni näide, kuidas näiteks Kaitseministeerium menetleb sellist väärtegu, kuidas jõuab ministeeriumini info süüteost jms. Praegusel ajal tegelevad väärtegude menetlemisega üldjuhul ministeeriumide allasutused. Eelnõuga kaasnevate mõjude/kulude all peaks tooma välja ka ministeeriumite ametnike koolitamise väärtegude menetlemise osas. 4. Juhime tähelepanu, et kuna RiKS § 89 on kahelõikeline, siis eelnõu § 1 punktis 41 peab „lõikes 3“ asemel olema „lõikes 2“. 5. Eelnõu §-ga 5 muudetakse liiklusseaduse (LS) § 1906 lõike 2 punkti 4, mis käsitleb teekasutustasu tagastamist. Eelnõus pakutud sõnastus punktile on osaliselt ebaõnnestunud, kuivõrd seda saab lugeda, justkui teekasutustasu tagastamist oleks võimalik taotleda juhul, kui veoautoga on täidetud töökohustust. Veoautodega, mis on teekasutustasu kohustusega, täidetaksegi valdavalt töökohustusi. Seega on, eelnõu tegelikust eesmärgist lähtudes ja õigusselguse tagamiseks vajalik sätte sõnastuses täpsustada, et ei ole mõeldud igasugust töökohustust. Teeme ettepaneku sõnastada LS § 1906 lõike 2 punkt 4 järgmiselt: „4) veoautoga on täidetud riigikaitseülesannet või töökohustust riigikaitseseaduse alusel.“ 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister siseministri ülesannetes Marju Aibast 6125062 [email protected] 3 (3)