Liivi lahe meretuulepargi elektriliini riigi eriplaneeringu taotluse seisukohad

Majandus- ja Meie 05.07.2021 nr 15-4/5071-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Liivi lahe meretuulepargi elektriliini riigi eriplaneeringu taotluse seisukohad Eesti Energia AS esitas 25.06.2021 Rahandusministeeriumile (RM) taotluse algatada riigi eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REPi eesmärgiks on koostada planeering Liivi lahes kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamiseks Eleringi põhivõrguga. REP hõlmab nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist. Planeeringuala paikneb maismaal Pärnu maakonnas ja merealal Pärnu lahes. Arendaja avaldab taotluses valmisolekut sõlmida planeerimisseaduse § 4 lõike 21 kohane leping, et kanda riigi eriplaneeringu tellimise ning erinevate mõjude hindamisega, sealhulgas uuringute läbiviimisega seotud kulud. Liivi lahte meretuulepargi rajamist võimaldab Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering (Pärnumaa mereplaneering), mis on kehtestatud 2017. aastal (Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldus nr 1-1/17/152). Mereplaneering lähtus koostamise ajal kehtinud riigis kehtivatest arengudokumentidest nagu üleriigiline planeering Eesti 2030+, Eesti merenduspoliitika 2012- 2020, Eesti kalanduse strateegia 2014-2020. Taotlusega on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi dokumendiregistris (https://adr.rik.ee/ram/dokument/10347202). Käesoleva kirjaga palume Teil enda asutuse ning valitsemisala asutuste pädevusvaldkonnast tulenevalt esitada vastused allpool toodud küsimustele, milles toodud teave on vajalik planeeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks. I Riigi eriplaneering Riigi eriplaneeringu regulatsioon on toodud planeerimisseaduse neljandas peatükis. Riigi eriplaneering on Vabariigi Valitsuse algatatav ja kehtestatav planeering, mis on kehtestamise korral aluseks ehitusprojekti koostamisele. Riigi eriplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik. Riigi eriplaneeringu regulatsiooni kohaselt koosneb planeeringu menetlus kahest osast. Esmalt valitakse alternatiivide võrdluse teel kavandatavale ehitisele parim võimalik asukoht. Juhul kui sobilik asukoht leitakse, koostatakse väljavalitud asukohta detailne lahendus, mis on oma olemuselt sarnane detailplaneeringule. Kehtestatud riigi eriplaneering on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ehitusprojekti koostamise aluseks. Ehitusloa annab riigi eriplaneeringu alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaks on reeglina Rahandusministeerium. Rahandusministeerium korraldab planeerimisseaduse alusel planeeringu koostamist, valmistades Vabariigi Valitsusele ette planeeringu kaalutlusotsuste asjaolud. Muuhulgas on Rahandusministeeriumi kohustuseks valmistada ette kaalutlused riigi eriplaneeringu algatamiseks või algatamata jätmiseks, tuginedes erinevate valdkondade seisukohtadele. II Riigi eriplaneeringu objekt Planeerimisseaduse § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Planeerimisseaduse § 27 lõike 2 alusel tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. Eeltoodud sätetest nähtub, et riigi eriplaneering tuleb koostada eelkõige juhul, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Sellepärast küsime: Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud elektriliini asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi? Juhul, kui kirjeldatud huvi on Teie hinnangul tuvastatav, siis palun põhjendage, milles selline huvi seisneb ning selgitage, millistes riiklikes strateegiadokumentides on huvi väljendatud. III Riigi eriplaneeringu planeeringuala Arendaja esitatud taotluses on näidatud kavandatava mere- ja maismaa elektriliini planeeringuala. Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava elektriliini ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Kui leiate, et planeeringuala peaks olema taotluses näidatust erinev, siis palun põhjendage enda arvamust ja esitage joonis(ed) sobiva planeeringuala piiriga. IV Riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused Planeerimisseaduse § 28 lõikega 2 kehtestatakse riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused. Eelkõige ei algatata riigi eriplaneeringut juhul, kui: 2 1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik; 2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või 3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel agatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Juhul, kui Teile on ilmne, et planeeringuga kavandatava elluviimine ei ole tulevikus võimalik, siis palun põhjendage enda seisukohta. Kui Teie valitsemisalast lähtuvalt on planeeringu algatamata jätmiseks muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või muu seaduses nimetamata põhjus, siis palun selgitage enda seisukohta. V Riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja keskkonnaload Selleks, et juba planeeringu algatamise hetkel oleks teada, millistele küsimustele tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata ning kuidas need võiksid mõjutada näiteks planeeringu ajakava, palume teilt infot uuringute ja analüüside kohta, mis on eeldatavasti vajalikud planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks. Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH algatada, siis: 1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv maksumus; 2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne planeerimistegevuse algatamist (nt puudulike algandmete kogumine, vms). Palun selgitage seire eesmärki ja vajalikkust; 3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks? VI Riigi eriplaneeringu algatamise tingimused Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada ainult teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada. Samuti palun markeerige kõik riskid, mida planeeringu ja KSH algatamine Teie pädevusest lähtudes võib kaasa tuua. VII Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse sisu Küsimus 6. Kui RM-le arendaja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav asjaolude hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie hinnangul täiendada tuleb. Põhjendage lisainfo küsimise vajadust. Taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks palun Teil nimetata oma ministeeriumi või ameti seisukohti esindav kontaktisik. Rahandusministeeriumi kontaktisik riigi eriplaneeringuga seonduvates küsimustes on riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Siim Orav ([email protected], 611 3233). 3 Vabariigi Valitsus peab riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustama kuni 90 päeva jooksul taotluse saamisest. Seepärast ootame kirjas esitatud küsimustele vastuseid esimesel võimalusel. Vajadusel oleme valmis kohtuma, et selgitada asjaolusid seoses riigi eriplaneeringu protsessiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Siim Orav 611 3233 [email protected] 4 Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Siseministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kaitseministeerium Maaeluministeerium Transpordiamet Elering AS 5