Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmine

KAVAND 2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2020 nr Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“ muutmine Määrus kehtestatakse jahiseaduse § 48 alusel. Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“ lisas 1 olevad jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad muudetakse järgmiselt: Jahiuluki nimetus Kahjumäär isendi kohta Eestikeelne nimetus Teaduslik nimetus Pruunkaru Ursus arctos Ilves Felis lynx Hunt Canis lupus Hallhüljes Halichoerus grypus  KAVAND 2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2020 nr Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2005 määruse nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 77 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2005 määruses nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju tekitamise alused ning kahju hüvitamise arvestamise alused, hüvitamise kord ja hüvitise määrad“; 2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi, välja arvatud jahiuluki, isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju tekitamise alused ning kahju hüvitamise arvestamise alused, kord ja hüvitise määrad.“; 2) paragrahvi 15 lõiked 1‒3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgroogse loomaliigi isendi kahjustamise eest on 3500 eurot isendi kohta. (2) Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest: 1) kahepaikseliigi isendi korral on 1900 eurot isendi kohta; 2) linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 7000 eurot isendi kohta. (3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 960 eurot isendi kohta.“.   Maaeluministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 01.07.2021 nr 1-4/20/1793-27 Justiitsministeerium Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Seoses Vabariigi Valitsuse vahetusega esitame Teile uuesti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks looduskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu §1 punktid 6 ja 31, § 2 punktid 1-6, § 4 punkt 3 ja §5 on uued ning varasemalt kooskõlastamata. Kuivõrd eelnõu on juba enamus punktide osas varasemalt kooskõlastatud, palume kooskõlastada eelnõu 7 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Rakendusaktid (3) Kadri Alasi, 6262882 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU juuni 2021 Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) poollooduslikul kooslusel hekseldada ja niidet maha jätta.“; 2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil on pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel metsa raie keelatud ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juulini, välja arvatud metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhtudel ning ehitiste erakorralistel ehitus- ja hooldustöödel, kui seda tingib tegelik vajadus või kui see on vajalik otsese ohu vältimiseks inimese elule või varale. Valdkonna eest vastutav minister võib erakordsete ilmastikutingimuste korral, millega kaasneb oluline mõju lindude pesitsemisajale, raiekeelu tähtaega käskkirjaga muuta.“; 3) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Õuemaa käesoleva seaduse tähenduses on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud õu.“; 4) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika või kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti või asjakohases registris registreeritud kaitsealuse liigi leiukohta sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp, registrikood ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.“; 5) paragrahvi 16 lõiked 2–6 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel tuleb nende ilme ja liigikoosseis tagada selliste tegevustega nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine ning nende tegevuste ulatus määratakse kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga.“; 7) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) asjakohasesse registrisse kantud poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus, nagu mullaharimine, puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine.“; 8) paragrahvi 30 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „6) tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks ning tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist ning olemasolevate ehitiste hooldustöid;“; 9) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) asjakohasesse registrisse kantud poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus, nagu mullaharimine, puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine.“; 10) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöödele seada tingimusi, nagu kraavide osaline sulgemine, maaparandussüsteemi osaline ümberehitamine, keskkonnakaitseliste rajatiste rajamine, voolusängi kuju muutmine, ning keelata tegevused, mis võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist.“; 11) paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul on käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndite arvestamise lähtejooneks kaldaastangu ülaserv. Kaldaastangu all kuni veepiirini jääval alal kehtivad piiranguvööndi, veekaitsevööndi ja ehituskeeluvööndi nõuded.“; 12) paragrahvi 37 lõike 1 punktis 3 ja § 38 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „veehoidlal“ sõnaga „tehisjärvel“; 13) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) linnas asustusüksusena ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja § 38 lõikes 2 sätestatud juhtudel;“; 14) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) riigikaitse ehitisele.“; 15) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) sadamaehitisele ja veeliiklust reguleerivale rajatisele;“; 16) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) hüdromeetriajaama ja seirejaama ehitisele;“; 17) paragrahvi 38 lõike 5 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „riigikaitse,“; 18) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid või nende osi, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise alused, tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus.“; 19) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isend käesoleva seaduse §-de 56 ja 59 tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või tema äratuntav osa või sellest valmistatud toode või muu kaup, mis saatedokumendi, 2 pakendi või märgistuse järgi või muudel asjaoludel näib olevat kaitsekategooria liiki kuuluva looma, taime või seene osa või sellest valmistatud toode.“; 20) paragrahvi 55 lõike 61 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, ja punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel.“; 21) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: „(62) Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sealhulgas raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatud nõuete rikkumist.“; 22) paragrahvi 55 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 56 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Hülgetoodetega tehtavad tehingud, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36–39) ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1850, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 271, 16.10.2015, lk 1–11), kehtestatud tingimustele, on keelatud.“; 24) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tehistingimustes peetavaid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliigi isendeid tohib tehistingimustesse ümber asustada üksnes Keskkonnaameti loa alusel.“; 25) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Loomaliigi isendit, mis on omandatud enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, on õigus pidada lemmiklooma eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine.“; 26) paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil, välja arvatud § 55 lõikes 8 sätestatud juhtudel, Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.“; 27) paragrahvi 582 lõikes 1 asendatakse sõna „Loomaliigi“ sõnadega „Selgroogse loomaliigi“; 28) paragrahvi 61 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) hundi, ilvese ja pruunkaru tekitatud kahju kuni 100 protsendi ulatuses, olles kahjusummast eelnevalt lahutanud omaniku omavastutuse osa 10–50 protsenti kogu kahju suurusest;“; 29) paragrahvi 61 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjustuse ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud põhjendatud kulutused hüvitatakse kuni 50 protsendi ulatuses, kusjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600 eurot ühe majandusaasta kohta.“; 30) paragrahvi 631 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1850 artikli 6 lõikes 1 nimetatud pädev asutus on Keskkonnaministeerium.“; 31) paragrahvi 702 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 10 lõike 7 ja § 45 alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teeb kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.“; 32) paragrahvi 703 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „32,“ tekstiosaga „34,“; 33) paragrahvi 71 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest, välja arvatud §-des 711–7426 loetletud rikkumised, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.“; 34) seadust täiendatakse §-dega 71¹‒718 järgmises sõnastuses: „§ 711. Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise keelu rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 712. Kaitstaval loodusobjektil ehitamise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil ebaseadusliku ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 713. Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni100 000 eurot. § 714. Kaitstaval loodusobjektil sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 4 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 715. Kaitstaval loodusobjektil telkimise ja lõkke tegemise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil telkimise või lõkke tegemise eest selleks keelatud kohas – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. § 716. Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamisele kehtestatud piirangute rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 250 000 eurot. § 717. Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise ja raie nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil puude raie või taimede istutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 718. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine (1) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 35) paragrahvi 73 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tiheasustusalal kasvava puu või selle osa ebaseadusliku raie eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 36) paragrahv 74 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 74¹ lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „200 000“; 5 38) paragrahv 742 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 742. Kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumine (1) Kaaviari pakendite märgistamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 39) paragrahvid 743 ja 744 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 745 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hülgetoodete turule laskmise või impordi nõuete, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 artiklis 3 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1850, rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 41) paragrahvi 746 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „300 000“; 42) seadust täiendatakse §-dega 747‒7426 järgmises sõnastuses: „§ 747. Ranna ja kalda piiranguvööndis metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 748. Ranna ja kalda piiranguvööndis reoveesette laotamise keelu rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis reoveesette laotamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. § 749. Ranna ja kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 7410. Ranna ja kalda piiranguvööndis sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine 6 (1) Ranna või kalda piiranguvööndis sõidukiga sõitmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 7411. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ebaseadusliku ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 7412. Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumine (1) Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 7413. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise keelu rikkumine (1) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise või tahtliku häirimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 7414. I kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine (1) I kaitsekategooria taimede või seente kahjustamise, sealhulgas korjamise ja hävitamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. § 7415. II kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine (1) II kaitsekategooria taimede või seente kahjustamise, sealhulgas korjamise ja hävitamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. 7 § 7416. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade kaitsenõuete rikkumine (1) III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamise ja loodusest korjamise ulatuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 7417. Looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumine (1) Looduslikult esinevate lindude ning nende pesade ja munade tahtliku häirimise, hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. § 7418. Nahkhiirte ja lindude märgistamise nõuete rikkumine (1) Nahkhiirte ja lindude märgistamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 75 000 eurot. § 7419. Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitsenõuete rikkumine (1) Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitsenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. § 7420. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi ja punktis b loetletud taimeliigi isendi loodusest eemaldamise nõuete rikkumine (1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi või punktis b loetletud taimeliigi isendi loodusest eemaldamise, sealhulgas pidamise ja kasvatamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 7421. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi isendi paljunemis- ja puhkekohtade hävitamise ja kahjustamise keelu rikkumine 8 (1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliikide isendite selgelt märgatavate paljunemis- või puhkekohtade hävitamise või kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 7422. I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 7423. II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. § 7424. III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. § 7425. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi, punktis b loetletud taimeliigi ja looduslikult esinevate linnuliikide isenditega tehingu tegemise keelu rikkumine (1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi või punktis b loetletud taimeliigi või looduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isendite ja nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ja müügiks pakkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. § 7426. Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega riikidevahelise kauplemise nõuete rikkumine (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 lisades A–D loetletud looma- ja taimeliikide kaitsenõuete rikkumise eest – 9 karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 43) paragrahvi 75 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „71, 73, 74 ja 742‒744 ja 746“ tekstiosaga „71– 717, 742, 746–749 ja 7412–7425“; 44) paragrahvi 75 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „71, 73 ja 74“ tekstiosaga „718 ja 73“; 45) paragrahvi 75 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „741 ja 745“ tekstiosaga „741, 745 ja 7426“; 46) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva seaduse §-des 7410 ja 7411 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet või valla- või linnavalitsus.“; 47) paragrahvi 751 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „71 ja 741‒746“ tekstiosaga „71–712, 741, 742, 745, 746 ja 7412–7426“; 48) paragrahvi 76 tekstis asendatakse tekstiosa „72, 73 ja 74“ tekstiosaga „718, 73, 7410 ja 7411“; 49) paragrahvist 77 moodustatakse seaduse 111. peatükk ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „11¹. peatükk LOODUSOBJEKTILE TEKITATUD KAHJU“; 50) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitstava loodusobjekti ja kaitsealuse liigi või muu loomaliigi, välja arvatud jahiuluk, isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale kahju tekitamise alused ning kahju hüvitamise arvestamise alused, korra ja määrad kehtestab käesoleva seaduse §-s 771 sätestatud piirsummasid aluseks võttes ning kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset arvestades Vabariigi Valitsus määrusega.“; 51) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile käesolevas peatükis sätestatud ulatuses ja korras.“; 52) paragrahvi 77 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kaitstava loodusobjekti, ranna või kalda piiranguvööndi piires raiutakse või raadatakse puittaimestikku keelatud ajal või tehakse seda kohas, kus kasutatav raieliik või raadamine on keelatud, või rikkudes kehtestatud raietingimusi;“; 53) paragrahvi 77 lõiget 3 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „8) loodusesse lastakse võõrliigi isend või ei ole takistatud selle levikut loodusesse; 9) kaitstava loodusobjekti piires hävitatakse või kahjustatakse poollooduslikku kooslust.“; 54) paragrahvi 77 lõiked 4‒101 tunnistatakse kehtetuks; 10 55) seaduse 111. peatükki täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses: „§ 77¹. Loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise määrad (1) I kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 384–7000 eurot isendi kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 64–3500 eurot isendi kohta. (2) II kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 256–3500 eurot isendi või 13–35 eurot isendi massi iga grammi kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 24–1500 eurot isendi või 5–15 eurot isendi massi iga grammi kohta. (3) III kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 128–1500 eurot isendi või 5–15 eurot isendi massi iga grammi kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 24–700 eurot isendi või 3–7 eurot isendi massi iga grammi kohta. (4) Liigi püsielupaiga: 1) hävitamise korral arvestatakse keskkonnakahju 512–15 000 eurot; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 128–7000 eurot. (5) Kaitstava looduse üksikobjekti: 1) hävitamise korral arvestatakse keskkonnakahju 1280–5000 eurot; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 768–2500 eurot. (6) Kaitstava loodusobjekti piiresse jääva ja asjakohasesse registrisse kantud poolloodusliku koosluse: 1) hävitamise korral arvestatakse keskkonnakahju 8000–15 000 eurot ühe hektari kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 4000–7000 eurot ühe hektari kohta. (7) Nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 lisades A–D nimetatud liikide isenditega tehtavateks tehinguteks ja toiminguteks nimetatud määrusega ja selle alusel kehtestatud reeglite rikkumise või sellise isendi loodusest ebaseadusliku eemaldamise eest arvestatakse keskkonnakahju 52– 150 000 eurot olenevalt liigi ohustatuse astmest ja isendi turuväärtusest. (8) Sellise liigi, mis ei ole kaitse all, välja arvatud jahiuluk, isendiga tehtud ebaseaduslikud toimingud, hävitamise, elujõuetuseni vigastamise, loodusest eemaldamise, tahtliku häirimise, pesade ja munade tahtliku hävitamise, pesade kõrvaldamise või isenditega ning nende selgelt äratuntavate kehaosadega või nendest valmistatud toodetega tehtavate tehingute eest arvestatakse keskkonnakahju 128–320 eurot isendi kohta. (9) Võõrliikide loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse 51–6400 eurot võõrliigi isendi kohta.“; 11 56) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „(22) Enne käesoleva lõike jõustumist kaitse alla võetud alal on käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 7 ja § 31 lõike 2 punktis 13 nimetatud tegevust võimalik lubada üksnes loodusobjekti valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti. (23) Enne käesoleva lõike jõustumist kaitse alla võetud alal võib käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktis 6 sätestatud tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist lubada üksnes loodusobjekti valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti.“; 57) seaduse lisa „Valik- ja turberaie tingimused kaitstava loodusobjekti ning ranna ja kalda piiranguvööndis“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Jahiseaduse muutmine Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 40 lõikes 62 ja“ tekstiosaga „§ 40 lõigetes 6² ja 64 ning“; 2) paragrahvi 14 lõikes 9 asendatakse sõna „vormi“ sõnaga „andmekoosseisu“; 3) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 63 ja 64 järgmises sõnastuses: „ (63) Elektrooniline jahiluba antakse asjaomase elektroonilise infosüsteemi kaudu. (64) Infosüsteemi peab käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik või Keskkonnaamet.“; 4) paragrahvi 40 lõike 8 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) paberil antava loa puhul loa andnud isiku allkiri,“; 5) paragrahvi 40 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Elektroonilise jahiloa täitmine ja tagastamine toimub asjaomase elektroonilise infosüsteemi kaudu.“; 7) paragrahvi 471 täiendatakse pärast tekstiosa „32,“ tekstiosaga „34,“; 8) paragrahvi 48 punktis 1 asendatakse arv „2000“ arvuga „8000“; 9) paragrahvi 48 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Hüvitis kantakse riigieelarvesse.“; 10) paragrahvi 50 tekstis asendatakse arv „200“ arvuga „300“; 11) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Jahipidamisnõuete rikkumise eest jahipidamisvahendite kasutamisel või jahiohutusnõuete rikkumise eest – 12 karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 12) paragrahv 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 61. Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute, lisatingimuste, küttimismahu ja ₋struktuuri rikkumine (1) Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute, lisatingimuste või küttimismahu või -struktuuri rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“. § 3. Kinnistusraamatuseaduse muutmine Kinnistusraamatuseadust täiendatakse §-ga 7911 järgmises sõnastuses: „§ 7911. Looduskaitseseaduse § 16 alusel kantud riigi ostueesõiguse märkuse kustutamine Looduskaitseseaduse § 16 alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kustutatakse kinnistusraamatust ametiülesande korras pärast looduskaitseseaduse § 16 lõigete 2–6 kehtetuks tunnistamist.“. § 4. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 lõike 11 punkt 21 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 29 lõike 11 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui viis hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse; 4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatud piiranguid.“; 3) paragrahvi 40 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib Vabariigi Valitsus määrusega piirata raie tegemist kuni kaheks kuuks.“. § 5. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskootöö seaduse § 13 lõike 1¹ punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16) jahiseaduse § 29 lõikes 3, § 36 lõikes 8, § 40 lõigetes 62 ja 64 ning § 42 lõikes 8 nimetatud halduslepingud;“. § 6. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 2 punktid 1‒6 ja § 5 jõustuvad 2023. aasta 1. märtsil. Jüri Ratas 13 Riigikogu esimees Tallinn, ………………….2021. a Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel 14  Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) on vastu võetud 21. aprillil 2004. aastal ning seda muudeti viimati 2021. aasta märtsis seoses tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega, millest tulenevalt on võimalus kaitsealadel kaitseala valitseja nõusolekul kaitse- eesmärgi saavutamiseks kontrollitult maastikku põletada ja sellist tegevust ei loeta LKS § 77 kohaselt loodusobjektile tekitatud kahjuks. LKS eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega, samuti loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamisega. Eelnõukohase seadusega on kavas teha mitu sisulist muudatust:  kaotada riigi ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel. Kehtiva LKSi kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Viimastel aastatel on riik hinnanud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid kasutatud seda ei ole. Kuna ka loodusväärtuste säilitamisele ei aita ostueesõiguse rakendamine kuigivõrd kaasa, siis on plaanis jätta need sätted seadusest välja. Riigi ostueesõiguse kaotamine vähendab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamise korral haldusorgani töökoormust ja kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist;  muuta ja korrastada vastutussätted, eelkõige suurendada juriidiliste isikute karistusmäärasid ja täpsustada väärteokoosseisud. Vastutussätete ajakohastamisega viiakse need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. Samuti korrastatakse loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise sätteid, peamiselt I kategooria liikide ja suurkiskjate korral;  tõsta looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära. Sellega tekib võimalus hüvitada suurem summa tõhusate ennetustööde rakendamisel tehtud kulutustest, mis omakorda vähendab looma tekitatud kahjusid ja selle hüvitamiseks makstavaid kulutusi. Samuti on kavas muuta omavastutuse määramise alust, et seda saaks määrata proportsionaalselt kahjuga (%);  kehtestada raierahu kaitstavatel aladel perioodil 15.04.–15.07. Eelnõukohase seadusega nähakse ette linnurahu kaitstavatel aladel kui linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast just kõige olulisematel aladel. Lisaks täiendatakse loodusliku linnustiku kaitse sätteid, lisades sinna nõude, et tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sealhulgas raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist;  metsaseaduses kavandatud muudatustega vähendatakse lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele ja anda võimalus Vabariigi Valitusele kõikides metsatüüpides ka väljaspool kaitstavaid alasid seada kuni kaheks kuuks piiranguid raietele;  jahiseaduse muudatusega tõstetakse uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär 8000 euroni. Samuti muudetakse jahiseadust selliselt, et jahiluba oleks võimalik väljastada elektrooniliselt ja tehakse mõned muudatused jahiseaduse vastutussätetesse. 1 Lisaks suurematele sisulistele muudatustele on plaanis täpsustada mitme LKSi sätte sõnastust, et muuta need selgemini mõistetavaks ja üheselt tõlgendatavaks:  ehitamine kaitsealade sihtkaitsevööndis (SKV) – lisatakse võimalus lubada kaitse-eeskirjaga rajada tee või tehnovõrgu ja -rajatiste rajamist laiemal eesmärgi (mitte üksnes kaitseala, kinnistu või riigikaitse tarbeks);  piiranguvööndisse (PV) lisatakse võimalus kaitse-eeskirjaga reguleerida ka maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöid;  ranna ja kalda ehituskeeluvööndi erandite hulka lisatakse riigikaitseehitised;  täpsustatakse õuemaa mõistet, et eristada see elamumaa mõistest. Seotud kohtuotsusega, mis tõlgendas õuemaa mõistet teisiti, kui oli seaduse algne mõte;  ehituskeeluvööndi regulatsioonis täpsustatakse linna mõistet seoses haldusreformiga, kui moodustati mitu linna, mis hõlmavad ka hajaasustusalasid ning kus väiksem ehituskeeluvöönd ei ole põhjendatud;  puude raie tiheasustusalal – sätet täpsustatakse, et oleks üheselt arusaadav, et kohalik omavalitsus saab vajaduse korral reguleerida ja loastada tiheasustusalal nii üksikpuude kui ka nende osade raiumist;  täpsustatakse isendi mõistet tehingute tegemisel – nn laiem isendi mõiste, mis hõlmab lisaks ka tooteid, rakendub ka kodumaiste kaitsealuste liikidega tehinguid tehes. Hetkel kehtib laiem isendi mõiste üksnes ohustatud liikidega kauplemise rahvusvahelise konventsiooniga (CITES) kaitstud liikide isenditega tehtavate tehingute korral;  täpsustatakse veeliiklusrajatise mõistet. Täpsem mõiste on veeliiklust reguleeriv rajatis. Eesmärk on, et lihtsustatud reeglid kehtiksid üksnes veeliiklust vahetult korraldatavatele rajatistele, nagu navigatsioonimärgid, radarimastid, poid, meremärgid jne. Et vältida olukorda, kus veeliiklusrajatisi, näiteks paadikanaleid, rajatakse lihtsustatud korras keskkonnale tekitatud mõju kaalumata;  mittekaitsealuste loomade surmamist reguleeriv säte tunnistatakse kehtetuks, kuna selliste loomade surmamist reguleerib juba loomakaitseseadus;  võõrliikide ümberasustamise säte viiakse kooskõlla sätte algse mõttega ehk tehistingimustes ümberasustamise kord kehtib üksnes looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral;  võõrliike käsitlevat korda täiendatakse sättega, mille eesmärk on lubada pidada loomaliigi isendit, mis omandati enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, kuni looma eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine;  korrastatakse III kategooria liikide isendite ja selgrootute loomade loodusest eemaldamise korda, muutes selle selgemaks ja vältimaks olukorda, kus teaduseesmärgil III kategooria taimede korjamine on rangemini reguleeritud kui nende taimede lihtsalt korjamine, ning muudetakse olukord, kus mittekaitsealuste selgrootute loomade püüdmine ja surmamine on rangemalt reguleeritud kui kaitsealuste selgrootute puhul;  ajakohastatakse Euroopa Liidu hülgekaubandust reguleerivate määruste viiteid;  korrastatakse ja täpsustatakse poollooduslike koosluste kaitseks kehtestatud korda. Hekseldamine ja niite maha jätmine ei ole lubatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta ja sätestatakse selgemalt keeld sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus. Eelnõu mõningate punktide ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (VTK) (EIS toimiku nr 16-1029). VTK käsitles riigi ostueesõiguse kaotamist kinnisasja võõrandamisel, vastutussätete korrastamist (karistusmäärade ajakohastamist ja väärteokoosseisude täpsustamist) ning looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära tõstmist. Kooskõlastusprotsessis ei esitatud nimetatud muudatuste kohta vastuväiteid. 2 Tehti ettepanekuid seletuskirja täiendamiseks ja täpsustamiseks, mida eelnõu koostamisel ka arvestati. Enamike punktide korral ei olnud väljatöötamiskavatsus nõutav, kuna nende sätete rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri Alasi (tel 626 2882, [email protected]), peaspetsialistid Merike Linnamägi (tel 626 2900, [email protected]) ja Kris Heinsoo (tel 626 2875, [email protected]) ning metsaosakonna nõunik Priit Põllumäe (tel. 626 0749, [email protected]) ja jahinduse nõunik Tõnu Traks (tel. 626 2808, [email protected]). Vastutussätete muutmise peatükk on koostatud koostöös Keskkonnaametiga. Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre (tel 626 0738, [email protected]), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu on seotud ELi õiguse rakendamisega. Sisulisest küljest on eelnõul puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Vastutussätete muutmine on seotud karistusõiguse revisjoni eelnõuga 554 SE1. Karistusõiguse revisjonist, mille tulemusena võeti vastu ja jõustus 1.01.2015 karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, jäid välja keskkonna valdkonda jäävate seaduste, sealhulgas ka looduskaitseseaduse muudatused, mida Keskkonnaministeerium oli asunud kodifitseerima. LKS vastutussätete ajakohastamisel on lähtutud karistusõiguse revisjoni põhimõtetest, mis on kajastatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Vastutussätetel on vormiline puutumus järgmiste ELi õigusaktidega, mille järgi rikkumised eraldatakse eri väärteokoosseisude alla: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus; 2) nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta. 4) nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a582- 0efb9631e2ad/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20mu utmise%20seadus. 3 Eelnõukohase seadusega muudetakse looduskaitseseaduse redaktsiooni RT I, 16.06.2021; kinnistusraamatuseaduse redaktsiooni RT I, 22.12.2020, 40; jahiseaduse redaktsiooni RT I, 10.07.2020, 91; metsaseaduse redaktsiooni RT I, 04.01.2021, 1 ja halduskootöö seaduse redaktsiooni RT I, 16.06.2020, 1. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus olevaid kohustusi. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on ajakohastada looduse kaitseks kehtestatud korda. Lisaks sisulistele muudatustele täpsustatakse mitme sätte sõnastust, et muuta need selgemaks ja üheselt mõistetavamaks. Täpsemad eesmärgid iga punkti kohta eraldi on välja toodud seletuskirja peatükis 3. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse looduskaitseseadust. Eelnõu § 1 punktidega 1, 6, 7 ja 9 korrastatakse ja täpsustatakse poollooduslike koosluste (PLK) kaitseks kehtestatud korda. Kehtiva seaduse alusel on võimalik poollooduslike koosluse kaitset tagada § 14 lõike 1 punktis 1 sätestatu kohaselt. Sellega reguleeritakse katastriüksuse kõlviku piiri ja sihtotstarbe muutmist. 2019. a veebruari Eesti topograafia andmekogu (ETAK) väljavõtte alusel jäävad kaitstavate alade poollooduslikud kooslused kõlvikulise jaotuse alusel rohumaade, metsade, põõsastike, muude lagedate alade, madalsoode, põldude, veekogude hulka. ETAKi kõlvikuline jaotus toob välja, et kõlviku piiri ja sihtotstarbe muutmisega ei suudeta poollooduslikke kooslusi kaitsta. Seetõttu täiendatakse looduskaitseseaduse § 30 sihtkaitsevööndi ja § 31 piiranguvööndi sätteid, kuhu lisatakse punkt, millega tagatakse poollooduslike koosluste kaitse. Punktides 7 ja 9 tuuakse lõpetamata loetelu tegevustest, mis võivad poollooduslikku kooslust hävitada ja kahjustada. Nendeks tegevusteks on näiteks mullaharimine, puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine. Sealjuures puitaimena käsitletakse puituvate ja korgistuvate vartega taimi: puud, põõsad, liaanid, puhmad. Kahjustava tegevuse hulka kuulub ka niite hekseldamine ja selle maha jätmine. Hekseldamisel jääb hein maha ning maapinnale tekib kulukiht (heinamatt), mistõttu näiteks linnud ja teised väiksemad loomad ei saa enam toitu kätte. Samuti ei mõju hekseldamine hästi taimedele, kuna võib neid lämmatada. Samuti ei toimu hekseldamise korral toitainete äraviimist, mis on poollooduslikel kooslustel elurikkuse tekkimise alus. Kuid kaitseala valitsejale on vaja jätta õigus teha kaalutlusotsus kaitseala kaitse-eesmärkidest lähtudes ning lubada kaalukatel põhjustel hekseldamist ning hekseldatud heina maapinnale jätmist. Näiteks mõnes kohas ei olegi võimalik iga aasta heina ära vedada. Seetõttu on vaja hekseldamist teatud kohtades ja tingimustel ka lubada. Samuti on üheks kaalukaks põhjuseks hekseldamise võimalikul lubamisel juhtumid, kus hekseldamise alternatiiviks on ala võsastumine ja kus siis tuleb kaaluda, kumb tegevus on alal esinevatest liikidest lähtudes mõistlikum. Kuna poollooduslikke 4 kooslusi saab majandada kõikide põllumajandusmeetmete, sh otsetoetuse raames, kus hekseldamine on lubatud, siis selle sättega soovitakse kaitstavatel aladel seda tegevust just piirata ning lubada hekseldamist erandjuhtudel. Sellise täienduse tingis ka 01.07.2019 muudetud maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“, mille tulemusel võib hekseldatud heina jätta kokku kogumata. Kaitstavatel aladel on ligi 3000 hektarit poollooduslikke kooslusi, kuhu taotletakse vaid otsetoetust ning otsetoetuse alusel võib hekseldatud heina maha jätta. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 täiendamisega suudetakse paremini tagada poollooduslike koosluste hea seisund. Poollooduslike koosluste ulatust saab edaspidi kaitstavatel loodusobjektidel määrata lisaks kaitse-eeskirjale ja kaitsekorralduskavale ka liigi kaitse tegevuskavaga või elupaiga tegevuskavaga. LKS § 17 lõikes 1 nimetatud dokumentide loetelu laiendatakse selleks, et vältida juba ühes dokumendis määratud elupaiga ulatuse korduvat määramist teises dokumendis. Näiteks kui liigi tegevuskava kaudu on määratud kaitstaval loodusobjektil elupaiga ulatus, siis edaspidi ei ole vaja antud alale teha kaitstava ala põhist kaitsekorralduskava. Seni kehtiva sätte alusel on vaja igale hoiualale koostada alapõhine kaitsekorralduskava kuigi sisuline vajadus võis olla kaetud nii läbi liigi kaitse tegevuskava kui ka elupaigapõhise tegevuskava. Eelnõu § 1 punktiga 2 kehtestatakse raierahu kaitstavatel aladel (pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel) perioodil 15.04–15.07 (kolm kuud). Lindude arvukust mõjutavad mitmed erinevad tegurid, näiteks elupaikade vähenemine rändeteedel, kliimamuutused, kokkupõrked erinevate objektidega (majad, autod, elektriliinid), kisklus. Samuti mõjutavad lindude pesitsusedukust ka raied ja muu inimtegevus. Teaduslikud andmed metsaraiete peatamise mõju kohta pesitsusperioodil on puudulikud. Eelnõuga kavandatav raierahu pikkus ja mõjuala on põhjalike arutelude tulemusel kompromiss huvigruppide arvamuste vahel. Raierahu kehtestamine kaitstavatel aladel, kus on pesitsevate lindude tõenäosus suurim on vajalik, kuna tõenäoliselt luhtub raiealal suure osa lindude (ja ka teiste loomade) pesitsemine. Kui mitte otsese pesapaiga hävimise tõttu, siis tänaste mehhaniseeritud raievõtete põhjustatud müra tõttu, mis võib tekitada stressi ja põhjustada pesa hülgamise. Eelnõukohase seadusega nähakse ette raierahu kaitstavatel aladel, kui linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast just kõige olulisematel aladel. Väljaspool kaitstavaid alasid jätkub tänane praktika, kus kaitsealauste liikide elupaikades saab raiet reguleerida ja piirata ka metsateatise menetlemisel, seades muuhulgas piiranguid näiteks raie ajale. Samuti pakub Keskkonnaamet välja liigikaitseliselt sobiva raieviisi- ja/või mahu ning võimaluse korral aitab leida ka alternatiivseid lahendusi majandustegevuseks. Väljaspool kaitstavaid alasid ja kaitstavate liikide elupaiku jääb praegu (vt ka metsaseaduse muudatust) peamiseks meetmeks metsaomaniku teavitamine, harimine ja ka võimalusel konkreetsete soovituste andmine. Metsaregistris on teavitus omanikule, et märtsi keskel alustavad paljud linnud metsas pesaehitusega, et lindude pesitsuse kõrghooaeg kestab aprillist juuli lõpuni ning seetõttu soovitatakse perioodil 15. märts – 31. juuli metsas raietöid vältida. Seni on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rakendanud osalist raierahu perioodil 15.04– 15.06 (kaks kuud). Eelnõukohase looduskaitseseaduse muudatusega nähakse ette raierahu periood kaitstavatel aladel 15. aprillist 15. juulini ja see lähtub järgmistest argumentidest: 5  LKSi alusel on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala ning eetilisest seisukohast ning eesmärkidest lähtuvalt on vaja tagada kaitsealadel segamatu paljunemine ning seda mitte ainult lindudele, vaid ka imetajatele.  Lindude pesitsuskalendri andmestik kajastab eelkõige tavaliste liikide pesitsusaegu alates perioodist, mil munad on munetud. Selles andmestikus on alaesindatud nii röövlinnud kui ka rähnid. Viimased on enamasti kaitsealused liigid, kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisasse ning nende kaitse on seatud kaitsealade kaitse-eesmärkides. Paljud nende pesakohad (ja metsisel mängukohad) on teadmata ning raierahu aitab neile tagada eduka pesitsemise kaitsealadel.  Raierahu pikendamine juuli keskpaigani loob võimalused oluliselt rohkematel metsalinnuliikidel kasvatada edukalt üles teine pesakond ning on olemas tõendeid, et teise kurna olulisus asurkonna taastootmises seoses kliimamuutustega on suurenemas ning võib mõnel aastal või elupaigas olla isegi suurem kui esimesel kurnal. Juulis pesitsevad ka mitmed kaitsealused liigid, sh osa röövlinde. Raierahu kehtestamine vähemalt juuli keskpaigani on oluline, kuna juuli lõpuks on enamikul lindudel lõppenud haude- ja poegade kasvatamise periood, mis pea kõikides metsatüüpides on oma kõrgpunktis juuni keskel.  Liikide arvukuse vähenemiseni viivad pidevad samasuunalised sündmused, harva ühe aasta jooksul (nagu meresaarte lindude puhul, kui sinna on sattunud kiskjad), reeglina aga aastakümnete või pikema sündmusteahela tulemusena, kui ei pöörata tähelepanu liikidele olulistele elupaikadele. Linnud on väga tundlikud ökosüsteemi koosluste muutmisele. Viimase 15 aasta jooksul on aastane raiete maht olnud pidevas tõusutrendis, samuti on suurenenud uuendusraiete osakaal, millel on linnustikule kõigist raieviisidest kõige negatiivsem mõju. Arvestama peab, et nii raiete otsene (lindude hukkumine) kui ka kaudne (häirimisest tingitud pesitsemise nurjumine) mõju on pideva ja püsiva iseloomuga (hukkunud kurnade järglaste järglased ei saa osaleda populatsiooni taastootmisel ning igal aastal tekib väike puudujääk asurkonna taastootmisel) ning seetõttu kuhjuva ja üha kasvava mõjuga.  Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel on Eesti raieküpsetes metsades haudelindude asustustihedus keskmiselt 7 paari/ha, majandamata vanas metsas 11 paari/ha, nooremates metsades väiksem. Uuendusraietel hävivad kõik kurnad/pesakonnad (st mõjutatakse 7 paari/ha raie kohta) ning hooldusraiete ja muude raiete käigus hävib või ebaõnnestub 70% pesitsustest. Kui võtta arvesse loetletud fakte, häiritakse iga kevadsuvise uuendus- ja hooldusraiega looduslikult esinevate lindude pesitsust ning hävivad ka pesad. Seega on raierahu kinnitamine oluline, et tagada ka direktiivi 2009/147/EÜ (linnudirektiivi) artiklite 5 ja 6 täitmine. Neis on sätestatud üldised keelud seoses looduslikult esinevate linnuliikide tahtliku tapmise ja püüdmisega, nende pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamisega ning lindude tahtliku häirimisega (eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal), kui see häirimine on direktiivi eesmärke arvesse võttes oluline. Teatavasti käsitleb linnudirektiiv kõikide looduslikult esinevate linnuliikide kaitsmist liikmesriikide territooriumil, see hõlmab nende liikide kaitset, majandamist ja seiret ning kehtestab nende kasutamise. Linnudirektiiv on muuhulgas vastu võetud põhjusel, et looduslikult esinevate linnuliikide arvukus väheneb ja mõningatel juhtudel väga kiiresti. See kujutab tõsist ohtu looduskeskkonna kaitsele, kuna see ohustab ka bioloogilist tasakaalu. Seega on oluline kaitsta kõiki looduslikult esinevaid linnuliike nii, et nende arvukus ei väheneks. Kuna ka mittekaitsealuste liikide seas on väheneva arvukusega liike, nt vainurästas, sootihane, pöialpoiss, on oluline tagada ka nende liikide häirimatus pesitsusajal, et toetada arvukuse stabiliseerumist ja vältida isendite hukkumist. LKSi rakendamisel keskendutakse juhtudele, mil häirimise vältimine on oluline. Metsateatise menetlemisel seab Keskkonnaamet (KeA) pesitsusaegse häirimise vältimiseks raiele alati ajalise piirangu pesitsusperioodiks, kui raiesse kavandatud alale jääb keskkonnaregistri andmetel kaitsealuse linnuliigi elupaik ning andmed on usaldusväärsed. Kaitsestaatuseta 6  liikide kohta keskkonnaregistris andmed puuduvad, samas on nende seas väheneva arvukusega liike, mille arvukuse stabiliseerimine on eeldatavasti võimalik ilma neid liike kaitse alla võtmata ning nende jaoks spetsiaalseid kaitstavaid alasid loomata, rakendades üldiseid kaitse põhimõtteid (metsaomanikud tagavad pesitsusaegse häirimatuse). Linnudirektiiv, mis on ka LKSi linnustiku kaitset käsitlevate sätete aluseks, keelab lindude tahtliku häirimise niivõrd, kuivõrd selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. LKSi regulatsiooni kehtestamisel ja rakendamisel keskendutakse eelkõige sellistele häiringutele, mis mõjutavad meie linnustiku soodsa seisundi saavutamist. Üheks selliseks häiringuks on metsaraie. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks selgelt ebaproportsionaalne. Näiteks võib teatud määral linde häirida ka inimeste liikumine looduses, aga selle keelamine kogu kevadsuviseks perioodiks ei oleks proportsionaalne. Üheks võrreldava mõjuga tegevuseks on põllumajandustööd, kus aga on samuti kehtestatud ja järgitakse mitmeid reegleid ja piiranguid, et vähendada lindude häirimist pesitsusperioodil. Näiteks on kehtestatud hilisemad niitmisajad poollooduslikel koosluste hooldamisel ja uue ELi rahastusperioodi ettevalmistamisel on arutlusel nõue (soovitus) jätta igal aastal 10–30% niitmata. Kultuurrohumaadel on soovitused kasutada sobivat niitmismustrit (keskelt lahku), samuti kasutada linnupeleteid niidukitel. Väga oluline on erinevate maastikuelementide (metsatukad, kivihunnikud jms) olemasolu põllumajandusmaastikus, mille loomist mitmest meetmest toetatakse ja/või nõutakse. Kevadise karjatamise keelamine ei oleks mõistlik, kuna sellel on väga suur kasu looduslikule mitmekesisusele võrreldes ohuga, et loomad võivad ära talluda ka linnupesi. Samuti ei saa keelata teatud kevadtöid, näiteks kündmine põldudel, kuna neid ongi võimalik teha üksnes kindlal ajaperioodil. Metsaraiet on võimalik ajaliselt nihutada ja kevadperioodil teha metsas linde vähem häirivaid tegevusi, näiteks puude istutamine. Siiski võib osutuda vajalikuks metsade sanitaarse seisundi halvenemise ennetamiseks vajalike metsatööde teostamine kevadsuvisel perioodil. Kuigi põllumajandustöid tehakse kevad-suvel oluliselt suuremal pindalal, siis ei saa võrrelda linnustiku mitmekesisust metsas ja põllul. Juba metsa rindelisusest tingituna on seal pesitsevate lindude arvukus ja liigiline mitmekesisus oluliselt suurem. Ja ka teiste liigirühmade poolest on metsas mitmekesisus võrreldamatult suurem kui põllul. Raierahu on vaja sätestada õigusaktiga, et KeA ei peaks iga üksikut otsust põhjendama, sest see suurendaks oluliselt halduskoormust. Samas võib valdkonna eest vastutav minister muuta erakordsete ilmastikutingimuste korral ja kaalutlusotsusele tuginedes kehtestatud kuupäevi. Kuna on täheldatud, et kliimamuutuste tõttu erakordsetel aastatel võib varapesitsevate paigalindude ja läbirändurite munemisaeg nihkuda varasemaks. Lisaks on teada, et kliimamuutused muudavad lindude sigimisedukust vähem ettearvatavaks ning ka Eesti kuulub piirkonda, kus ilmastikutingimuste määramatuse suurenemise tõttu on linnuasurkonnad muutumas ebastabiilsemateks. Seetõttu tuleb raierahu käsitleda paindlikumalt – ka kui meedet kliimamuutuste mõju leevendamiseks elurikkusele. Kui üldnorm on kehtestatud kõikide loomade kaitseks, siis mainitud erandi tegemisel lähtutakse just linnustikust. Eelnõu kohaselt kehtestab minister nimetatud muudatused käskkirjaga, kuna see on kõige kiirem ja paindlikum võimalus. Sättesse on lisatud viide, et raierahu ei kehti metsaseaduse (MS) § 40 lõikes 2 sätestatud juhtudel, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus metsakaitseekspertiisi alusel teha metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks ettekirjutusi. Lisaks metsaseaduse ettekirjutuse üldnõuetele nõutakse ettekirjutuses resolutsioonina kahjustust põhjustava tegevuse lõpetamist või kahjustust põhjustada võivast tegevusest hoidumist, 7 ohuallika kõrvaldamist ja tekkinud kahjustuse tagajärgede likvideerimist. Ettekirjutus tehakse metsaomanikule teatavaks allkirja vastu või toimetatakse kätte väljastusteatega tähtkirjaga. Kui ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud, rakendab Keskkonnaamet sunnivahendit. Kui Keskkonnaamet rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 1300 eurot ühe hektari kohta. Ettekirjutus on vajalik näiteks üraskikahjustuste likvideerimise korral, mis on teatud olukorras vaja teha just kevadise raierahu ajal. Lisaks on sättes ka erand erakorraliste ehitus- ja hooldustöödeks. See erand on seotud tehnorajatiste, nagu teede, elekter, side jmt rajatise avariiliste olukordade lahendamiseks, et tagada elutähtsate teenuste toimimine. Ennekõike peetakse silmas näiteks tormikahjude kõrvaldamist, mida ei ole võimalik ajaliselt ette planeerida. Korralised ehitustööd, kus kohene sekkumine pole vajalik, selle erandi alla ei kuulu. Erand on vajalik otsese ohu kõrvaldamiseks, kui see eeldab raiet. See on tõenäoliselt väga harva ettetulev juhtum, kui mõni puu muutub ootamatult väga ohtlikuks. Üheks selliseks olukorraks võib näiteks olla, kui äike on löönud puusse ja see on muutunud murdumis- ja seeläbi eluohtlikuks. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse LKSi § 15 lõikega 21, milles täpsustatakse LKSis õuemaa mõistet. Õuemaa on tavamõistes ala elamu (sh ühiselamud, hoolekandasutused jt ehitised, mida kitsamas tähenduses elamuks ei peeta) ja selle vahetus läheduses asuvate ehitiste vahel, mis on vajalik elamu teenindamiseks ning mida isik hooldab ja kasutab iga päev. Seetõttu on ka LKSis õuemaa leevendused ette nähtud alale, mis on inimese aktiivses kasutuses ehk selleks, et võimaldada juba väljakujunenud elukeskkonna toimimist. Kohtupraktikas on ekslikult õuemaa võrdsustatud elamumaaga ja see on tinginud vajaduse täpsustada, mis on LKSi mõistes õuemaa. Õuemaa ja elamumaa sisuline võrdsustamine ei ole kooskõlas kaitstavatel loodusobjektidel ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndis õuemaaga seotud kitsenduste või leevenduste eesmärgiga. Elamumaa suurusele piiranguid ei ole, kui samas maatulundusmaa õuemaa kõlvik määratakse elamu ja selle vahetus läheduses paiknevate ehitiste vahelise tavapärases kasutuses oleva alana. Näiteks LKSi § 38 lõike 4 punkti 1 eesmärk on olnud leevendada ehituskeeluvööndisse ehitamise piirangut selliselt, et oleks võimalik ilma ehituskeeluvööndit vähendamata olemasolevate elamute vahetusse lähedusse (tavamõistes õuemaale) vajalikke abihooneid jms ehitisi ehitada. Sihtotstarbelt võib maaüksuse puhul olla tegemist elamumaaga, mis võrreldes õuega võib olla kordades suurem. Kui lubada ehitada ehituskeeluvööndis kogu elamumaale, arvestamata elamu tegeliku õuega, siis ei ole tagatud LKSi eesmärk. Ehitamine on üks kõige intensiivsemaid häiringuid looduses. Ehitamise tulemusena ei hävine üksnes valmiva ehitise alune looduskooslus, vaid ka ehitamise ajal kasutuses oleva ala looduskooslus. Häiring on püsiva iseloomuga ja olukorda algses seisus taastada ei ole võimalik. Ranna ja kalda looduskooslused on õrnad ja tundlikud. Tavamõistes õuemaad (vt selgitus punkti alguses) iseloomustab kõige paremini põhikaardile kantud õuemaa, põhikaardi legendil nimetusega „õu“. Seega on kõige mõistlikum määratleda õuemaa kui põhikaardile kantud õu, lähtudes põhikaardi kõige uuemast versioonist. Maa-ameti kasutatavad õue kaardistamise peamised põhimõtted on sätestatud ruumiandmete seaduse § 66 lõike 4 kohase rakendusakti alusel. Seega on tagatud õue ühetaoline põhikaardile kandmine ja kajastamine. Nimetatud täiendus ei muuda senist halduspraktikat, küll aga loob piisava õigusselguse ja läheb kokku keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) nimetatud õuemaa sisuga. Väljavõte KeÜSi kommentaaridest: „Oluline on see, mida mõistlik inimene õuemaa all mõistab ja kuidas aru saada, millal on jõutud võõra maatüki õuemaale. Selles tähenduses saab lugeda õuemaaks 8 maaomaniku aktiivses kasutuses oleva maa – hoonete jm ehitiste (nt välikamin, kasvuhoone, aiamaja) vahelise ja neid vahetult ümbritseva maa, samuti peenramaa, puuviljaaia, mesila jms.“ Kui LKSi § 33 lõige 7, § 38 lõike 4 punkt 1 ja § 50 lõige 6 annavad lisatingimuse, et erandid kehtivad olemasoleva elamu õuemaal, siis LKSi § 15 lõige 2 kehtib kõikide õuede korral. Ükskõik millisel õuel paikneva üksikobjekti juurde minekuks on vaja omaniku nõusolekut. See säte ei kehti üksnes olemasoleva elamu õuel, vaid ETAKi ja põhikaardi loogikat järgides ka näiteks tööstusõue ja ühiskondlike hoonete õuel. Eelnõu järgi sätestaks õuemaa kõlviku piiri edaspidi ainult ETAK, ilma muude eranditeta. Kuna LKSi § 14 lõike 1 punkt 1 jääb endiselt kehtima, mis tähendab, et kõlviku piiri ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta, siis peaks olema välistatud oht, et kõnealune muudatus seadustab kooskõlastamata (ebaseaduslikud) õuealad kaitse- ja hoiualadel (sh sihtkaitsevööndis). Maa-amet ja Keskkonnaamet räägivad läbi ja lepivad kokku praktika, kui kõlvikuid on vaja muuta seoses ülelennul tekkinud uue infoga, mis tingib kõlviku muutmise. Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 muudetakse LKSi § 16 ja kaotatakse ära riigi ostueesõigus loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel. Notarite saadetud ostueesõigusega seotud dokumentide läbivaatamise ja vastamisega kaasnev haldusorgani töökoormus on väga suur (tuhandeid dokumente aastas). Lisaks notarite saadetud kirjadele tekitavad haldusorganile töökoormust ka Keskkonnaameti väljasaadetavad avaldused kinnistusraamatusse riigi ostueesõiguse märke tegemiseks (2015. aastal ca 300). Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemist nähtub, et viimastel aastatel on ametis hinnatud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute korral, kuid riik ei ole kasutanud ostueesõigust. Näiteks 2015. aastal oli selliseid päringuid üle 2500. Kuna praktikas ei ole viimastel aastatel ostueesõigust üldse kasutatud ja varem on seda tehtud vaid väga üksikute suure loodusväärtusega kinnisasjade korral, on otstarbekas tehingudokumentide esitamise kohustus ja riigi ostueesõiguse rakendamise võimalus LKSis piirata või kaotada. Ostueesõiguse märgete mahavõtmiseks muudetakse ka kinnistusraamatuseadust, lisades sinna § 7911, mille kohaselt LKSi § 16 alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kustutatakse kinnistusraamatust ametiülesande korras pärast LKSi § 16 lõigete 2–6 kehtetuks tunnistamist. Loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamise korral riigi ostueesõiguse kasutamist ettenägevate sätete väljajätmine vähendab haldusorgani töökoormust ja kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist. Ostueesõiguse rakendamine ei aita kuigivõrd kaasa loodusväärtuste säilitamisele ja praktikas ei ole viimastel aastatel seda ka kasutatud. Ostueesõiguse kaotamist toetab ka asjaolu, et riigi jaoks ei ole olnud eesmärgiks, et looduskaitseliste piirangutega kinnisasjad oleksid kindlasti riigi omandis, mistõttu on piiratud eelarvevahendeid kasutatud pigem kinnisasjade riigile omandamiseks LKSi § 20 alusel, mitte ostueesõiguse rakendamiseks. Riigi ostueesõiguse täies mahus kaotamise korral jääb endiselt jõusse kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise võimalus LKSi § 20 kohaselt. Kuna ka omandamise korras on riigil (kaitstava loodusobjekti valitsejal või keskkonnaministril) võimalik teha ettepanek kinnisasja omandamiseks, asendaks see vajaduse korral ostueesõiguse kasutamise võimalust. 9 Samas eeldab ostueesõiguse täielik kaotamine ning ainult omandamisprotseduuri rakendamine viimase olulist paranemist/kiirenemist, mida LKSi § 16 lõigete 2–6 kehtetuks tunnistamine ei taga. Kuna ei ole teada, kas lähiaastatel võiks olla tõenäoline maade riigile omandamise rahastamise suurenemine, säilib selle stsenaariumi puhul risk, et kaitsealuseid loodusobjekte sisaldavate kinnistute omandamine venib ja looduskaitseliselt väärtuslikke alasid ei suudeta vajaduse korral operatiivselt riigile omandada. Arvestades asjaoluga, et viimastel aastatel ei ole riik ostueesõigust kasutanud, ei ole tõenäosus selle riski avaldumiseks suur. Erakordseteks juhtumiteks jääb endiselt kehtima sundvõõrandamise võimalus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel. Ostueesõiguse kaotamine vähendab halduskoormust ka seetõttu, et alates 01.07.2018 kehtiva asjaõigusseaduse § 54 muudatustega nõuab kinnistusregister eelnevat riigi nõusolekut, kui ostueesõiguse märkust ei kanta registriosa jagamisel üle moodustatavasse registriossa, mis kitsendustega enam koormatud ei ole. See on seni suurendanud oluliselt halduskoormust, samuti notarite töökoormust. Punktiga täiendatakse ka paragrahvi sõnastust, lisades kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti või kaitsealuse liigi leiukoha nimekirja, millesse on kantud kinnisasjad, mille võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama loodusobjektiga seotud teavet. Kehtivas seaduses on selline nõue kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja korral. Kuna ka kohaliku loodusobjekti ja kaitsealuse liigi leiukohaga kaasnevad kinnistu omanikule piirangud, siis tuleb nendest teavitada ka kinnistu võõrandamisel. Mainitud info on notaritele kättesaadav e-notari programmi vahendusel, mis on x-tee kaudu ühenduses Maa-ameti kaardikihtidega. Looduskaitseseadusest tulenevad piirangud edastatakse Maa-ametisse iga nädal ja need kantakse ühe-kahe tööpäeva jooksul kitsenduste kaardile. Kuna ka kehtiva seaduse kohaselt tuleb teatud looduskaitsega seotud piirangud kindlaks teha ja asjakohasesse lepingusse märkida, siis ei muuda kahe kitsendusi põhjustava kategooria lisamine sellesse nimekirja juba toimivat praktikat. Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse sihtkaitsevööndi tingimuste hulka (LKS § 30 lg 4 p 6) võimalus kaitse-eeskirjaga lubada tee või tehnovõrgu ja tehnorajatise rajamist. Sealjuures täpsustatakse ka terminit asjaõigusseaduse järgi. Kehtiv kord võimaldab tee ja tehnovõrgurajatise rajamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks. Praktikas on esinenud olukordi, kus plaanitav tee või tehnorajatis ei teeninda küll kaitsealal paiknevat kinnistut, kaitseala ennast ega teeni ka riigikaitse eesmärke, kuid samas ei kahjusta ka ala kaitse-eesmärke ning mõlemad võiksid seetõttu olla kaitse-eeskirjaga ja kaitseala valitseja nõusolekul lubatavad. Näiteks on siin maakaablid, mille paigaldamiseks ei ole vaja suures mahus pinnast teisaldada ega kasutada rasketehnikat ja mille kaitseala sihtkaitsevööndist läbiviimine aitaks trassi pikkust oluliselt vähendada. Samuti kaitseala läbiva pinnasetee või metsatee ümberehitamine uueks teeks selliselt, et olemuslikult on tegemist uue ehitise püstitamisega ehitusseadustiku mõistes. Näiteks Balticconnectori projekti raames on jõutud tõdemuseni, et kaitstavat ala läbiva gaasitoru maasse paigaldamisel ehitusajal küll kahjustatakse ajutiselt poollooduslikke kooslusi, kuid need taastuvad pärast ehitust ja pöördumatut kahju ei teki. Tegemist ei ole lausalise kaitsekorra leevendamisega, vaid väga üksikute juhtumitega, mille vajadus kaalutakse läbi ja hinnatakse kaasnevad mõjud kaitse-eeskirja menetluse käigus. 10 Viimasel ajal on selline vajadus ilmnenud näiteks Parmu looduskaitsealal, kus riigipiiri ehitamise käigus on vaja rajada läbi kaitseala teid ja vedada kaableid. Kuna piir ise jääb väljapoole kaitseala, siis ei saa seda käsitleda kaitseala või kaitseala tarbeks ehitamisena. Samuti Tüdre looduskaitsealal, kus SKV-d läbib Eesti-Läti gaasitrass, mis iseenesest ei ole rajatud kaitseala tarbeks ega teeninda ka kaitsealal paiknevat kinnistut, aga mida on vaja mingil hetkel korrastada. Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatakse võimalus kaitse-eeskirjaga reguleerida ka piiranguvööndis maaparandussüsteemide hoiutöid ja rekonstrueerimist. Muudatus võimaldaks piirata ja/või reguleerida ning vajaduse korral ka keelata olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööde ja rekonstrueerimistööde tegemist. Tegemist on tegevustega, mis on LKS kohaselt sihtkaitsevööndites eelduslikult keelatud, ent milleks võib kaitse-eeskirjaga ette näha leevendusi. Piiranguvööndites seda tegevust kehtiv LKS ei piira. Selline olukord ei ole aga vastavuses piiranguvööndis hoitavate väärtuste kaitsevajadusega. Maaparandus, sh kuivendussüsteemide hooldus, mõjutab otseselt kõiki naabruses asuvaid vee-, soo- ja soostunud elupaiku, samuti neist elupaikadest sõltuvaid liike. Natura alade puhul takistab sellise regulatsiooni puudumine otseselt rahvusvahelise kohustuse täitmist, sest ei võimalda vältida paljude direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) elupaigatüüpide ja liikide hävitamist või kahjustamist. Piiranguvööndites maaparanduse reguleerimise võimaluse loomine on vajalik kaitstavate alade soodsa seisundi tagamiseks, aga samas aitab ka põhjendamatult rangete piirangute seadmisest hoiduda. Näiteks ei ole täna soo- või soostuvaid kooslusi, kus kunagi on rajatud kraave, võimalik piiranguvööndi kaitsekorraga kaitsta, sest see ei võimalda soodsa veerežiimi hoidmist ja ala peab võtma range kaitse alla. Tihti on juba kahjustatud sookooslustes peamiseks eesmärgiks hoida juba väljakujunenud olukorda. Soostumise protsesse tagasi pöörata on väga keeruline ja teatud juhtudel ka võimatu. Kuna nii rekonstrueerimise kui ka hoiutöödega kaasneb paratamatult oht, et süsteemi kuivendusmõjud suurenevad, siis looduskaitselisi eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui puudub võimalus kahjulikke mõjusid vältida või vähendada. Eelnõu kohaselt võib keelata üksnes tegevusi, mis võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist. Samuti on sättes avatud loeteluna olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöödele seatavad tingimused, nagu kraavide osaline sulgemine, maaparandussüsteemi osaline ümberehitamine, keskkonnakaitseliste rajatiste rajamine, voolusängi kuju muutmine. Säte annab võimaluse reguleerida kaitse-eeskirja hoiu- ja rekonstrueerimistöid, kuna nendega võivad kaasneda järgmised riskid – sette eemaldamine võib kaasa tuua pinnase hõljumina suublasse kandumise, mis omakorda võib halvendada vee kvaliteeti ja looduslikku tasakaalu, valgustingimuste ja metsa liigendatuse muutus kraavitrasside puhastamisel ja raiumisel, niiskustingimuste muutused, tööde käigus tekkiv müra, suurenev tuleoht, kiirenev pinnavee äravool võib vähendada põhjavette valguva veehulga mahtu, suurte kraavikallete korral võib kaasneda kraavikallaste ja -põhja erosioon, masinate kasutusel kaasneb lekete ja reostuse oht. Selliste riskide esinemise tõenäosus sõltub suuresti konkreetsest asukohast ning tööde iseloomust. Kaitse-eeskirja koostamisel tuleb analüüsida hoiutööde vajadus ja eesmärk, tasakaalustada erinevad huvid, arvestada eesvooludega, minimeerida maaomanikele avalduvad negatiivsed mõjud ning vajaduse korral anda kaitseala valitsejale kaalutlusõigus otsustamaks, kas ja millistel tingimustel maaparandussüsteemide hoiutöid teha võib. Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse LKSi §-s 35 ehituskeelu- jt vööndite laiuse määramist kaldaastangute korral. LKSi § 35 lõiget 5 täiendatakse, et oleks üheselt selge, et mitte kõikidel juhtudel ei ole Eesti topograafia andmekogu põhikaardile märgitud veekogu veepiir veekoguäärsete kaitsevööndite arvestamise lähtejooneks. Erandiks on kaldaastangud. 11 Eelnõu § 1 punktiga 12 korrigeeritakse ekslikud terminid. 01.10.2019 jõustunud veeseaduse rakendussätetega muudeti ka looduskaitseseadust. Mõlemas seaduses kasutatakse termini veehoidla asemel terminit tehisjärv. Tehnilise veana jäi nimetatud sätetesse sisse veehoidla, mis nüüd korrigeeritakse. Kuna veeseaduse kohaselt peetakse veekoguks tehisjärve veepeegli pindalaga üks hektar ja rohkem, siis alla 1 ha tehisjärvedele kaitsevööndit ei teki. Sealjuures paisjärve loetakse vooluveekogu osaks. Eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatakse LKSi § 38 lõike 1 punktis 3 linna mõistet LKSi tähenduses. LKSi § 38 lõike 1 punkt 3 on erand, mille kohaselt on linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal ehituskeeluvööndi laius 50 meetrit. Linnana on siin silmas peetud linna kui asustusüksust ning selle sätte mõte on, et ehituskeeluvöönd on väiksem tiheasustusalal, kus looduskooslused on vähem säilinud, väljakujunenud ehitusjoon tavaliselt veekogule lähemal, ehitussurve suurem. See tõlgendus tuleb välja ka punkti sõnastusest, milles aleviku ja küla korral on eraldi välja toodud, et ehituskeeluvöönd on väiksem just selgelt piiritletud kompaktse asustusega alal, mitte kogu küla või aleviku territooriumil. Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et Eesti territooriumi haldusüksuste seaduse kohaselt võib linn olla nii haldusüksus kui ka asustusüksus ning nende piirid võivad olla erinevad. Haldusreformi järel moodustati mitu linna haldusüksusena, mis hõlmab ka hajaasustusalasid ning kus väiksem ehituskeeluvöönd ei ole põhjendatud. Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 17 lisatakse ehituskeelu vööndi (edaspidi EKV) erandite hulka riigikaitseehitised. Sarnaselt piirivalve- ja päästevaldkonnale on Kaitseministeeriumi valitsemisalas vajadus kavandada merele orienteeritud rajatisi, mille puhul on oluline nende paiknemine kalda ääres. Samuti võib olla vajadus rajada ka nendele paigaldatavaid seadmeid teenindavaid tehnohooneid. Selliste hoonete puhul on oluline, et need paikneksid rajatistele suhteliselt lähedal. See tagab nii hallatava territooriumi mõistliku suuruse kui ka süsteemide tehnilise toimimise. Kuivõrd veekogu kaldale paigaldatavad süsteemid seonduvad eelkõige eelhoiatusega, siis planeerimisseaduse § 2 lõike 2 järgi ei kohaldata seadust eelhoiatusega seotud riigikaitseliste ehitiste planeerimisele ning sellele ei pea detailplaneeringut koostama. Eelhoiatusega seotud riigikaitseehitistele ei olegi võimalik kohaldada looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktis 6 ehitamist lubavat sätet, kuna lõike sõnastus on seotud planeeringute koostamisega. Lisaks side- ja eelhoiatuse teemaga võib EKV probleem tekkida ka teiste riigikaitseehitiste, näiteks harjutusväljade ja lasketiirude teede või nende juurdepääsuteede korral. Looduslikest, maastikust sõltuvatest või omandist tulenevatel põhjustel on vaja teha uusi alternatiivseid teelõike või lühikesi möödasõite. Kui tee ületab kraavi või oja, millel on ehituskeeluvöönd, siis võib tekkida ja praktikas on ka tekkinud situatsioon, kus vaid truubi rajamiseks on vaja koostada detailplaneering. Olemasoleva teekoridori muutmisest või uue tee rajamise vajadusest tingitud truubi ehitamiseks ei oleks detailplaneeringu koostamine mõistlik. Riigikaitseehitis on ehitusseadustiku § 115 lõikes 1 sätestatud Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis. Seoses § 38 lõike 4 täiendamisega tuleb lõike 5 punktist 6 jätta välja tekstiosa „riigikaitse,“, kuna lõike 4 uus punkt katab ära ka planeeringuga kavandatud riigikaitseehitiste ehitamise. Eelnõu § 1 punktidega 15 ja 16 täpsustatakse LKSi § 38 lõike 5 punktides 2 ja 4 esitatud mõisteid. Kehtiva korra järgi ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. 12 Kavandatud täiendus on vajalik, et seaduse tasandil täpsustada, milliseid ehitisi peab seaduseandja silmas. Keskkonnaministeerium on varem (2013) Keskkonnaametit informeerinud, et mõiste „veeliiklusrajatis“ all peab seaduseandja silmas rajatisi, mis on vältimatult vajalikud veeliikluse korraldamiseks (reguleerimiseks), nt rannale või kaldale paigaldatavad navigatsioonimärgid, radarimastid, poid, meremärgid jne. Erand on sätestatud, et tagada veekogul nõuetekohane ja ohutu veeliiklus. Samuti ei avalda eespool nimetatud rajatiste rajamine ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse eeldatavalt olulist mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. Veeliiklusrajatisel laiemas tähenduses aga võib olla oluline mõju ja kui seda rajatakse ehituskeeluvööndisse, on vaja läbida ehituskeeluvööndi vähendamise kaalumise protsess. Täpsustus on eelkõige vajalik kohalikele omavalitsustele, et vältida olukorda, kus planeeringuga kavandatud veeliiklusrajatisi, nagu paadikanalid, rajatakse keskkonnale tekitatud mõju põhjalikult kaalumata. Punktis 4 kasutatud mõiste „hüdromeetriateenistus“ ei ole enam kasutusel, kuna selliseid teenistusi ei ole olemas. Täna on meil Keskkonnaagentuuri hüdromeetriajaamad, mille kohta see säte kehtib. Eelnõu § 1 punktiga 18 lisatakse LKSi § 45 täpsustus, et oleks üheselt mõistetav, et tiheasustusalal võib kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) reguleerida ja loastada nii üksikpuude kui ka nende osade raiumist. Sättesse on lisatud ka täpsustus, et loa andmise alused, tingimused ja korra kehtestab KOV, millega öeldakse selgelt välja, et KOVil on endiselt võimalus puude osade lõikus ka vabastada loa nõudest. Seadusemuudatuse eesmärk on selgelt välja tuua, et kohalikel omavalitsustel on võimalik reguleerida ka puu osade lõikamist, mitte üksnes mahavõtmist. Säte on vajalik, et vältida näiteks puude liigset nn nudistamist, mis on probleemiks olnud mitmes asulas. Ka kehtiva sõnastuse kohaselt hõlmab termin „raiuma“ mitte ainult puude langetamist, vaid ka puude kärpimist või okste lõikamist. Kuna seaduse senist sõnastust on omavalitsustes tõlgendatud erinevalt ning see on tekitanud probleeme, siis on õigusselguse tagamiseks vaja sätet täiendada. Sätte sõnastuse täpsustamise vajadusele viitavad erinevad tõlgendused praktikas ning sellega kaasnenud probleemid. Sätte selgema sõnastuse vajadusele on viidanud nii õiguskantsler (15.05.2015 seisukohas nr 6-4/150580/1502173) kui ka Riigikohus (haldusasja nr 3-3-1-19-10 otsuse punkt 12). Eelnõu § 1 punktiga 19 ühtlustatakse LKSi § 47 lõikes 2 isendi definitsioonid nii ohustatud liikide kui ka kaitsealuste liikide isenditega tehtavate tehingute korral. Täpsustatakse, et isendi laiem mõiste, mis hõlmab tooteid, rakendub ka kodumaiste kaitsealuste liikidega tehinguid tehes. Hetkel kehtib laiem mõiste üksnes CITESi konventsiooniga kaitstud liikide isenditega tehtavate tehingute korral. Mõistlik on seaduses selgelt määratleda, et tehingute korral käsitletakse isendeid ühe definitsiooni alusel. Me soovime lisaks ülemaailmselt ohustatud liikidele reguleerida ka meie kaitsealustest liikidest valmistatud toodetega tehtavaid tehinguid. Täiendus muudab sätte üheselt mõistetavaks ja selgemaks, kuna juba praegu tõlgendab Keskkonnaamet kodumaiste liikide isendite tehingute üle järelevalvet tehes LKSi § 47 lõikes 1 sätestatud isendi definitsiooni laiemalt ehk äratuntava osa all käsitletakse ka toodet. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse § 55 lõike 61 punkti 2 sõnastust, jättes sealt välja viite § 58 lõikele 7, kuna see on kehtetu. 13 Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse § 55 lõikega 62, mis sätestab, et tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sh raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist. Tegemist ei ole uue nõudega, vaid olemasolevate § 55 lõikes 61 olevate linnustiku kaitset käsitlevate sätete täpsustamisega. Säte on vajalik, et enne tegevuste kavandamist ja elluviimist isikud veenduksid, et tegevusega ei kaasneks § 55 lõikes 61 toodud keelu rikkumist. Samuti ei muutu nende sätete rakendamise ja järelevalve põhimõtted, mille kohaselt lähtutakse siin mõistlikkuse printsiibist ja oluliseks märksõnaks on ka tahtlus. LKSi linnukaitse sätted keelavad lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või lindude tahtliku häirimise. Seega on sätte rakendamisel oluline selgitada välja teo tahtlus ja üldjuhul KeA ei menetle juhtumeid, kui tahtlust ei ole võimalik kindlaks teha. Samuti on keeruline hinnata häirimist ja/või selle ulatust. Samas tuleb silmas pidada, et karistusseadustiku § 16 lõike 1 kohaselt on tahtlus kavatsetud, otsene ja ka kaudne tahtlus. Seega loetakse tahtlikuks muu hulgas süütegu, mille isik paneb toime kaudse tahtlusega ehk kui ta peab võimalikuks, et linde pesitsusajal ja poegade kasvatamise ajal häiritakse, pesad ja munad hävitatakse või neid kahjustatakse. Riigikohus (haldusasja nr 3-1-1-76-16 otsuse punkt 17) on öelnud, et „kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda, oska ega ka taha kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks“. Tegevus on tahtlik, kui on tuvastatud, et töö tegija teadis oma tegevuse kahjulikust tagajärjest või kahjuliku tagajärje saabumine on ilmselge. Seejuures on asjakohased nii üldteada asjaolud näiteks, et linnud pesitsevad metsas, majade katustel ja räästa ääres ning põllu ja rohumaadel, mis omandatakse juba põhikoolis kui ka teadmised, mida eeldatakse tegevuse läbiviija ametist tulenevalt. Samuti on tahtluse mõiste sarnaselt määratletud loodusdirektiivi rakendamise juhises, sisaldades ka kaudset tahtlust. Seega tuleb LKSi linnukaitse sätete rikkumise vältimiseks teha kõik endast olenev, et kavandatava tegevuse käigus linde ja nende pesi ei kahjustataks ning linde võimalikult vähe häiritaks. Eelnõu § 1 punktiga 22 tunnistatakse LKS § 55 lõige 10 kehtetuks. Kehtetuks tunnistatakse mittekaitsealuse looma tapmist reguleeriv säte, kuna selliste loomade surmamist reguleerib juba loomakaitseseadus. Loomakaitseseaduse § 10 „Looma lubatud hukkamine“ hõlmab täielikult hetkel LKSis oleva sätte. Eelnõu § 1 punktidega 23 ja 30 muudetakse Euroopa Liidu hülgekaubandust reguleerivate euromääruste viiteid. 2015. aastal muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36–39) ja sellega seoses kehtestati ka uued rakenduseeskirjad, millele on viidatud LKSi §-des 56 ja 631 ning vastutuse peatükis. Uus määrus on komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1850, 13. oktoober 2015, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Tegemist on otsekohalduva määrusega ja looduskaitseseaduse seisukohast sisulist muudatust viite muutmine kaasa ei too. Eelnõu § 1 punktiga 24 viiakse LKSi § 57 lõige 4 kooskõlla sätte algse mõttega ehk tehistingimustes ümberasustamise kord kehtib üksnes looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral. Sätte algne mõte oli omada selget ülevaadet sellest, kui ohtlikke looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike transporditakse näiteks ühest laborist teise või neid tuuakse Eesti teadusasutusse. Seega kui kusagil lahti pääsenud looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik avastatakse, võiks leiukoht olla seostatav konkreetse liigi transportimisega seal piirkonnas ja see lihtsustaks ka isendite kinnipüüdmist või hävitamist ning vajaduse korral loodusele 14 tekitatud kahju menetlemist. Tehistingimuste all peetakse §-s 57 silmas kõike, mis ei ole otseselt loodus, seega on tehistingimuseks labor, aga ka kodu ja iluaed, mida mõjutab inimene otseselt. Iga võõrliigi isendi loodusesse laskmine on keelatud, kuid võõrliigi isendi muul viisil kasutus (nt lemmikloomana või toidu ja ilutaimena) on piiratud vaid siis, kui tegemist on ohtlike looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikidega. Kehtiva sõnastuse alusel kehtib säte võõrliigi isendi igasugusele transportimisele tehistingimusest tehistingimusse (v.a lemmikloomad), seega näiteks ka toidupoest kartuli või tomati või lillepoest taime koju toomisel rikutakse selle sätte tingimusi. See ei ole olnud LKSi eesmärgiks ja seda ei ole soovi piirata. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse LKSi § 57 lõikega 51. Muudatuse eesmärk on lubada pidada loomaliigi isendit, mis omandati enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, kuni looma eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine. Sätte eesmärgiks on anda üleminekuperiood lemmikloomaomanikele, kes juhtuvad omama looma, mis looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kantakse. Looduskaitseseaduse järgi on üldjuhul looduslikku tasakaalu ohustava võõrliigi isendi omamine keelatud. Kui aga inimene on omandanud selle legaalselt, enne liigi nimekirja lisamist, on oluline luua selgus, mis sellistest loomadest saab. Selliste loomade pidamise kohene keelamine tooks eeldatavalt kaasa pigem nende loodusesse vabastamise, kuna üldjuhul ei ole inimesed valmis oma lemmiklooma lihtsalt eutaneerima. Seaduse eesmärk on aga välistada selliste ohtlike loomade loodusesse sattumine, seega on ülemineku võimaldamine looma eluea ajaks parem ja toimivam lahendus. Muudatusega harmoneeritakse Eesti õigus Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidus on võõrliikide kasutamine peamiselt reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Selles määruses antakse liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral eraomanikele samasugune võimalus enne piirangu kehtima hakkamist omandatud lemmiklooma pidamiseks selle eluea lõpuni tingimusel, et on välistatud looma põgenemine ja paljunemine. Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse üheselt mõistetavaks LKSi § 58 lõikes 5 kaitsealuse liigi loodusest eemaldamise kord. Paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse klausliga, mis jätab loodusest eemaldamise korrast välja teatud III kaitsekategooria liikide korjamise ja hävitamise. III kaitsekategooria liikide loodusest eemaldamine on juba piisavalt reguleeritud LKSi § 55 lõikega 8, mis ütleb, et keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Praegu on olukord, kui teaduseesmärgil III kaitsekategooria liigi korjamiseks on igal juhul vaja Keskkonnaameti luba (LKS § 58 lg 5), aga niisama väikses ulatuses korjamiseks ei ole luba vaja (LKS § 55 lg 8). Täienduse tulemusena ei ole luba vajalik, kui teaduseesmärgil ei korjata elupaigast ära kõiki isendeid ehk ei ohustata liigi säilimist selles elupaigas. Kui aga soovitakse teaduseesmärgil ära korjata kõik taimed ehk soovitakse minna vastuollu LKSi § 55 lõikega 8, siis on vaja Keskkonnaameti luba. Eelnõu § 1 punktiga 27 asendatakse LKSi § 582 lõikes 1 sõna „loomaliigi“ sõnadega „selgroogse loomaliigi“, kuna see viib sätte vastavusse selle algse mõttega. Seaduse eesmärk on reguleerida loomade jälitamist, surmamist, püüdmist ja märgistamist teaduseesmärgil üksnes kõrgemate loomade korral. Selgrootute loomade, sh ka III kaitsekategooria selgrootute loomade hävitamine ja hukkamine on teatud ulatuses lubatud (LKS § 55 lg 8, LoKS § 10). Seega ei ole mõistlik sama tegevust teaduseesmärgil rangemalt reguleerida, nõudes selleks Keskkonnaameti luba. Kaitsealuste selgrootute korral kehtib jätkuvalt ka LKSi § 58 lõige 5, mille alusel tohib kaitsealuse liigi isendit loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või 15 taasasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Paragrahvi pealkiri jäetakse muutmata, et jätta võimalus tulevikus vajaduse korral reguleerida ka selgrootu looma püüdmist, surmamist ja märgistamist. Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse hundi, ilvese ja pruunkaru tekitatud kahju hüvitamisel arvestatava omavastutuse määramise põhimõtet, viies selle enam kooskõlla põllumajandustootja enne või pärast esmakordset kahjustust tehtud kahjuennetustööga. Kehtiva LKSi järgi lahutatakse suurkiskjate tekitatud kahju kogusummast omaniku omavastutuse osa 64–128 eurot. Nagu teiste loomaliikide tehtud kahju hüvitamise ja kahjustuste ennetamise sätetes, on ka suurkiskjate tehtud kahju puhul eesmärgiks seatud ennekõike põllumajandustootja ja looduskaitse ning ökosüsteemi terviklikkuse seisukohalt oluliste suurkiskjate (hunt, ilves, pruunkaru) vaheliste konfliktide ennetamine ja nende konfliktide leevendamine. Suurkiskjate tekitatud kahjustuste vältimiseks ja oluliseks vähendamiseks on mitu praktikas tõhusalt rakendatavat ennetusmeedet (kiskjakindlam aed, karjavalvekoerad, mesila piiramine elektritaraga, mitmesugused peletid jne). Kiskjakahjude hüvitamiseks omavastutuse määramisel hinnatakse ennetusmeetmete rakendamist ning põllumajandustootja käitumist pärast esmakordset rünnet. Praegune võimalik omavastutuse määr on oma väikese valikuvahemiku ja kahju suuruse mittearvestamisega osutunud eespool nimetatud eesmärkide täitmisel ebasobivaks. Suurkiskjate tekitatud kahjud kahjusaajatele varieeruvad väga suures ulatuses. Näiteks 2011–2013 oli ühe kahjusaaja väikseim deklareeritud kahju 60 eurot (murtud üks lammas) ning kõrgeim 7750 eurot (murtud 8 korral samal kahjusaajal samal aastal kokku 31 lammast). Kehtiva korra järgi pidi mõlemal juhul määrama omavastutuse vahemikus 64– 128 eurot. Nimetatud perioodil ei makstudki ühe lamba murdmise korral hüvitist välja, kuna kohustuslik omavastutuse määr (vähemalt 64 eurot) ületas kahjusaaja deklareeritud lamba maksumuse määra. Omavastutuse osa määramise võimaldamine proportsionaalselt kahju suurusega võimaldab paindlikumat lähenemist, kus saab muuhulgas arvestada ka vara kaitseks kasutatud abinõude rakendamist, kahjustuste korduvust ja ulatust, mis võimaldab vältida olukorra, kus kahjud jäävad ebamõistlikult suures osas tootja enda kanda. Muudatus võimaldab õiglasemalt kahjusaajaid käsitleda ja proportsionaalselt hüvitada, eriti just väiketootjaid ja korralikke, vastutustundlikke kasvatajaid. Näiteks juhtumid, kui esimesel ja ainsal korral tekib küll suur kahju, aga edaspidi suudetakse kahju ära hoida (ennetada), siis määratakse minimaalseim omavastutus. See tagab kahjude õiglasema hüvitamise ja meetme looduskaitseliste ning maamajanduslike eesmärkide saavutamise. Eelnõu § 1 punktiga 29 suurendatakse LKSi § 61 lõikes 4 looma tekitatud kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise piirmäära. LKSi § 61 lõike 4 järgi hüvitatakse looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses, kusjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta. Keskkonnaameti statistika kohaselt makstakse kiskjakahjusid välja kaks korda suurema summa eest, kui on hüvitatud kahjusid ennetavaid tegevusi. Kehtiv piirmäär ei võimalda tõhusat ennetust, mis väldiks või vähendaks hiljem kahju. Eriti olukorras, kus Aafrika seakatku tõttu on huntide looduslik toidubaas vähenenud, ning surve lammastele kasvanud. Suurem piirmäär võimaldaks näiteks rajada piisavalt suure aia ka suurematele karjadele. Aedade rajamisel on oluline teha need ühekorraga, kuna järk-järguline rajamine õpetab kiskjat takistusega toime tulema. Hüvitatav piirmäär aastas suureneb 9600 euroni aastas. Looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära tõstmisel on võimalus hüvitada suurem summa tõhusate ennetustööde rakendamisel tehtud kulutustest, mis omakorda vähendab looma tekitatud kahjusid ja selle hüvitamiseks tehtavaid kulutusi. Loomakahjude ennetamiseks 16 rakendatud abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise senise praktika järgi (2009–2016 Keskkonnaameti andmestik) võib ennetustöödeks väljamakstavate hüvitiste kogumaht suureneda kuni kolm korda, hinnanguliselt kuni 130 000 euroni (2015. a hüvitati ennetustöid 45 181 euro suuruses summas). Muudatuste vajadusi on arutatud ka Eesti Lambakasvatajate Seltsi üldkoosolekul ja Keskkonnaameti-Keskkonnaministeeriumi loomakahjude komisjonis. Eesti Lambakasvatajate Selts on sellekohase kirja (29.01.2016 nr 1-1/1) saatnud keskkonnaministrile ja maaeluministrile. Looduskaitse arengukava aastani 2020 meetme 2.7. „Looduskaitsepiirangute kompenseerimine“ järgi analüüsitakse ja täiendatakse liikide tekitatud kahju ennetamise ja hüvitamise süsteemi. Eelnõu § 1 punktiga 31 täpsustatakse kohaliku omavalitsuse pädevust LKS alusel riikliku järelevalve tegemisel. Rahandusministeeriumi juhitavas kohaliku omavalituse korralduse seaduse uuendamise ja teiste vajalike seadusmuudatuste väljatöötamise protsessis analüüsiti muuhulgas ka looduskaitseseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse riikliku järelevalve regulatsiooni. Chris Eljase 2020 aastal koostatud analüüsis „Kohalike omavalitsuste poolt teostatav riiklik järelevalve“ on märgitud, et kehtiv LKS § 702 lõige 2 sõnastus ja viitamine keskkonna järelevalve seaduse §-le 6 on sisuliselt raskesti jälgitav ning ei ole üheselt arusaadav, millistele juhtudele LKS § 702 lõikes 2 viidatud on (analüüsi lk 33-34). Rahandusministeerium on teinud ettepaneku sätte sõnastust täpsustada. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse pädevuses on LKS-s sätestatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse ja tiheasustusalal puude raie nõuded, siis täpsustatakse kohaliku omavalitsuse riikliku järelevalve teostamise pädevust viidetega konkreetsetele LKS volitusnormidele, mille alusel nõuded kehtestatakse. Eelnõu § 1 punktiga 32 lisatakse järelevalve erimeetmete sättesse võimalus KeA-l järelevalve tegemisel kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. Korrakaitseseaduse (KorS) § 34 lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. KorSi § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Riigikohus käsitleb avaliku kohana paika, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-88-14, p 6.2; 17. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6909, p 8 ja 21. mai 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07, p 7.1). Salvestavat jälgimisseadmestikku on vaja kasutada kaitsealadel. Näiteks kaitseala vöönditel, kus teatud perioodil on täielik liikumiskeeld. Samuti kaitsealadel, mille teedel/radadel mootorsõidukiga liiklemine on lubatud vaid erandjuhtudel. Sellistele kaitseala teedele, radadele sisenemine on tavaliselt juba märgistatud liiklusseadusest tulenevate liiklusmärkide (keelumärgid 311a kuni 331) ja lisatahvlitega, kuid neid eiratakse. Kuna kaitsealade territooriumid on väga suured, on rikkujate juhusliku tabamise tõenäosus väike. Samas on kaitsealadel, eriti loodusreservaatides, looduslikud kooslused sageli äärmiselt tundlikud ja hävinevad hooletu või pahatahtliku käitumise korral kergesti, mistõttu on suur avalik huvi selliseid rikkumisi ära hoida. Üks näide, kuhu tuleks kiiresti paigaldada salvestavad jälgimisseadmed, on 17 Piusa looduskaitseala, kus inimesed, hoolimata keelavatest tekstidest, alalõpmata varingulehtritest koobastesse sisenevad. Lisaks kaitse-eesmärkide mittearvestamisele panevad nad ohtu ka enese elu. Kaamerate vajadust Piusal on tõestanud ka praktika. Kui LIFE projekti raames paigaldati sinna ajutised valvekaamera, siis sai KeA juba paari kuuga ligi 20 väljakutset, mis moodustas 17% selle perioodi laekunud kaebustest. Teine näide – Valgamaal asub Karula rahvuspargis Kaadsi loodusreservaat, kus on inimestel viibimine keelatud aasta ringi, kus asub Kaadsi järv ja kuhu suviti ikkagi inimesi satub, sõidetakse autoga järve kaldale, tehakse lõket ja koonusena on püsti pandud isegi püstkoja vaiad. Jälgimisseadmestiku seaduse alusel kasutamise korral ei ole vastuolu isikukaitseseaduse (edaspidi IKS) ega inimõigustega. Kaamerad (eelkõige on tegemist rajakaameratega, mis reageerivad liikumisele) paigaldatakse avalikku kohta. Eramaadele neid ei paigaldata, seega ei ole asjakohane ega vajalik lisada tingimust, et erametsas tuleb seadmete paigaldamine omanikuga kokku leppida. Kaamerate paigaldamise vajadus on kaitsta loodusreservaate ja teisi liikumispiiranguga alasid kahjustuste eest. Jälgimisseadmeid ei paigaldata suvalistesse kohtadesse metsa all, vaid neile teedele, radadele, kallastele, koobaste sissekäikudele jne, mida kasutatakse keelatud alal liikumiseks. Samuti on väljas infotahvlid jälgimisseadmete paigaldamise kohta ja seega on inimestel võimalus hoiduda rikkumist toime panemast. Kui ta siiski liigub edasi seadmetega varustatud alale, on tegemist teadliku valikuga ja jälgimisseadmete kasutamisel ei ole tegemist inimõiguste ega IKSi nõuete rikkumisega. Järelevalve käigus saadud foto- või videomaterjali kasutataks seadust rikkunud isikute tuvastamiseks, haldussunni kohaldamiseks ning vastutusele võtmisel tõendusmaterjalina süüteo toimepanemise kohta. Eelnõu § 1 punktidega 33‒48 muudetakse LKSi 11. peatüki „Vastutus“ sätteid. Justiitsministeerium on juhtinud varasema looduskaitseseaduse (LKS) muutmise menetluses tähelepanu sellele, et analüüsida tuleks LKSi vastutussätete otstarbekust, st kas on võimalik väärteovastutuse asemel kohaldada haldussundi, ning samuti tuleks täpsustada väärteokoosseise, mis ei vasta määratluse nõudele. Justiitsministeerium on palunud LKSi vastutussätete ajakohastamisel lähtuda karistusõiguse revisjoni põhimõtetest, mis on kajastatud karistusseadustiku (KarS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (eelnõu 554 SE). Nimetatud seletuskirjas on märgitud, et väärteovastutust tuleb kohaldada üksnes siis, kui haldussund ei anna tulemust. Kui aga karistusnorm on põhjendatud, siis peab see olema piisavalt määratletud, et isik saaks aru, millist tegu ette heidetakse. Justiitsministeerium on juhtinud tähelepanu ka sellele, et LKSi §-des 742, 743 ja 744 on kehtestatud kvalitatiivselt erinevaid süüteokoosseise ning LKSis sätestatud juriidilise isiku karistusmäär on leebe võrreldes KarSi juriidilise isiku maksimaalse karistusmääraga. Eelnõukohase seadusega ajakohastatakse seaduse vastutussätteid, eeskätt juriidilise isiku karistusmäära, et tagada õiglane karistus ja vastutussätete õigusselgus. Samuti on kaalutud, millisel juhul on võimalik väärteovastutuse asemel kohaldada haldussundi. LKSis on juriidilise isiku karistusmäär püsinud muutumatuna 2004. aastast (v.a § 741 lg 2 ja § 745 lg 2) ja on kuni 3200 eurot. See on selgelt liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis võivad meie loodust väga oluliselt negatiivselt mõjutada. Sanktsioonide kehtestamisel on oluline arvesse võtta ka majanduslikku tulu, mida seaduse nõuete eiramine võib ettevõtjale anda. Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et 18 paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Füüsilisele ja juriidilisele isikule ettenähtud maksimaalne karistuse määr peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve (kaitsealuse loodusobjekti säilimine) kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid. Kui füüsilisele isikule on LKSi rikkumiste eest enamasti võimalik määrata maksimumkaristus, mis on karistusseadustiku § 47 lõike 1 kohaselt 300 trahviühikut, siis juriidiliste isikute kehtiv karistusmäär moodustub maksimaalselt vähem kui ühe sajandiku karistusseadustikuga sätestatud maksimaalsest karistusmäärast, mis hetkel on 400 000 eurot. LKSi muutmise käigus on analüüsitud kehtivaid vastutussätteid, et leida võimalusi karistuse asendamiseks haldussunniga. Vaadates LKSis kaitseala kohta sätestatut, on näha, et seadusega sätestatud keeldude ja piirangute (v.a § 742 lg-d 3 ja 4) eesmärk on ennetada ja ära hoida kaitstavate hüvede kahjustamist. Tegemist on selles suhtes liiklusseadusele sarnase seadusega ja kui isik mõnda piirangut rikub, on tagajärg saabunud ning haldussunniga protsessi tagasi pöörata ei ole võimalik. Samas on kohati võimalik rakendada väärteovastutust paralleelselt haldussunniga, kui rikkumisega tekkinud kahjulik tagajärg on vaja likvideerida (likvideerida ebaseaduslik ehitis piiranguvööndist, eemaldada piiranguvööndisse sõitnud sõiduk vms.). Kuna kaitse alla võetud loodusobjektid on ühel või teisel viisil õrnemad või tundlikumad kui meid tavapäraselt ümbritsev looduskeskkond, on kaitsealade kasutamine suurema avaliku tähelepanu all, mistõttu on ka avalik ootus, et kehtestatud nõuete rikkumise eest määratakse õiglane karistus. Maksimummäära tõstmine ei tähenda, et pärast määra tõstmist hakatakse maksimummäära rohkem ja/või kergekäelisemalt määrama. Väärteo eest karistuse määramisel kehtivad samad reeglid mis kuritegude puhul ning karistuse määramise juhised ja loogika võimaldavad maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. Praktikas on maksimummäära kasutatud üksikud korrad. Maksimaalse karistusmäära tõstmine võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastavat karistust. Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolsetesse summadesse, samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on siis võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Samuti arvestab KeA rikkumiste menetlemisel tahtluse aspektiga. Samuti on analüüsitud kehtivate väärteokoosseisude vastavust määratluse nõuetele. Mitu väärteokoosseisu on liiga üldsõnalised, mistõttu isikud ei pruugi aru saada, mida konkreetselt neile ette heidetakse. Näiteks LKSi § 71 näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest. Looduskaitseseaduse kohaselt jagunevad kaitstavad loodusobjektid kuueks erineva iseloomuga objektiks, mis omakorda jagunevad vastavalt tüübile või liigile (LKS § 4). Seetõttu kirjutati enamik LKSi § 71 vastutusalas olevad rikkumised iseseisvate väärteokoosseisudena lahti. Kui kehtivas LKSis oli kokku üheksa väärteokoosseisu, siis eelnõus on neid 34. Viimastel aastatel on kõige rohkem, 911 korda trahve (nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele) määratud üldise sätte, LKSi § 71 „Kaitstava loodusobjekti muude kaitsenõuete rikkumine“ alusel, kusjuures keskmine trahvisumma oli 432 eurot (maksimaalne 2000 ja minimaalne 5 (määrati aastatel 2011–2013 ja nii väike määr on seotud kroonilt eurole üleminekul ümmardamisega). Eelnõus on eraldi välja toodud seitse rikkumist – majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumine (eelnõukohases seaduses § 71¹), ehituskeelu nõuete rikkumine (§ 71²), telkimise või lõkketegemise nõuete rikkumine (§ 71⁵), rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine (§ 71⁶), viibimiskeelu rikkumine (§ 71³), 19 sõidukiga sõitmise (§ 71⁴) ning puittaimestiku istutamise ja raie nõuete rikkumine (§ 71⁷). Need tegevused on reguleeritud LKSi §-de 30 ja 31 kohaselt ning viibimiskeeld ka §-des 15 ja 29. LKS § 29 lg 2 keelab reservaadis igasuguse inimtegevuse, sh viibimise hõlmates seega vastutussätteid §-d 711, 713, 714, 715 ning 716. Keelu rikkumisel määrataks trahv vastavalt toimepandud rikkumisele nt kas inimene liikus reservaadis jalgsi või sõitis mootorsõidukiga. Sõltuvalt inimese tegevusest on rikkumise raskusaste ning häiring kaitseväärtusele erinev. Trahvimäärade määramisel on arvestatud rikkumise tagajärge. Näiteks kaitstaval loodusobjektil sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga liikumise nõuete rikkumise korral on arvestatud, et kuna kaitsevööndid on erineva rangusega piirangutega ja kooslused, mida kaitstakse, võivad olla äärmiselt tundlikud (rabas või liivasel rannal samblikukihi taastumine võib võtta aastakümneid), siis nimetatud rikkumise tagajärg võib olla väga raske ning seetõttu on nimetatud teo eest ette nähtud maksimaalne võimalik karistus. Juriidiliste isikute trahvimäära määramisel on arvestatud ka seda, et kui üksikisik rikub reeglina kaitsealal liikumise reegleid kogemata, siis juriidilise isiku puhul on reeglina tegemist vastavas valdkonnas (matkade, reiside korraldamine) tegutseva ettevõttega, kelle puhul eeldatakse eeltöö tegemist. Lisaks on ettevõtte korraldatud ürituste korral oht või kahjulik mõju loodusobjektile reeglina oluliselt suurem kui üksikisiku tegevusel. Alles on jäetud ka üldine vastutussäte kaitstavate loodusobjektide kaitsenõuete rikkumiste eest. Sellisteks rikkumisteks on LKSi § 31 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 7, 9 ja 12 nimetatud keelatud tegevused: uue maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; jahipidamine ja kalapüük; roo varumine külmumata pinnasel. Selliseks rikkumiseks on ka LKSi § 32 lõike 2 kohane keelatud tegevus – hoiualal nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning seal kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Teine suurima trahvide arvuga, 390 korda, on olnud LKSi § 74 sätestatud ranna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine, kusjuures keskmine trahvisumma oli 417 eurot (maksimaalne 2400 ja minimaalne 8 (nii väike määr on seotud kroonilt eurole ülemineku ümmardamisega)). Normitehnika reeglitest tulenevalt on üldise sisuga LKSi § 74 tunnistatud kehtetuks ja eelnõus on eristatud viis sagedasemat rikkumist uutes vastutussätetes – ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamise (eelnõukohases seaduses § 74¹¹), sõidukiga sõitmise (§ 74¹º) ning metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise (§ 74⁷), reoveesette laotamise (§ 74⁸) ja maavara kaevandamise keelu rikkumine (§ 74⁹). Ranna ja kalda piiranguvööndid on tavapärasest tundlikumad alad ja mis tahes rikkumised võivad kaasa tuua väga tõsiseid ning pöördumatuid tagajärgi, mistõttu on nende karistusmäärad maksimumi lähedased. Kui kehtivas seaduses oli eraldi vastutussättena üksnes linnuliikide kaitsenõuete rikkumine (viimase viie aasta jooksul määrati trahve 13 korral, keskmine trahvisumma 173 eurot), siis eelnõu järgi on lisaks looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumisele (§ 7417) eraldi vastutusnormiks looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitsenõuete rikkumine (§ 7419), mille regulatsioon on sätestatud LKS §-des 51, 511, 52, 58 ja 63. Normitehnika reeglite alusel on kehtetuks tunnistatud LKSi § 74³, mis sisaldas vastutussätteid looduslikult esinevate lindude kaitsenõuete rikkumise eest ning lindude ja nahkhiirte märgistamise nõuete rikkumise eest. Nimetatud rikkumised on eraldi koosseisudena eelnõu järgi §-des 74¹⁷ ja 74¹⁸. 20 Normitehnilistel põhjustel on eelnõus kehtetuks tunnistatud ka LKSi § 74⁴, milles sisalduvad erinevad direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud looma- ja taimeliikide kaitsenõuete rikkumised. Väärteokoosseisud on eraldi sätetena eelnõu järgi §-des 74²º, 74²¹ ja 74²⁵. Eelnõukohase seadusega muudetakse LKSi § 74² vastutussätte pealkirja, kuivõrd varem vastutussättes mitme seaduse nõude rikkumise eest ettenähtud koosseisude asemele jääb alles ainult üks – kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumine. Üldsätte (LKS § 71) alt on eraldatud ka nende looma- ja taimeliikide isendite kaitsenõuete rikkumine, mis on loetletud nõukogu määruses (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel ehk nn CITESi isendite kaitsenõuete rikkumine (eelnõu järgi § 74²⁶). Eraldi on eelnõus ettenähtud ka vastutussäte kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest (§ 71⁸). Nimetatud sätte menetluspädevus on antud valla- või linnavalitsusele. Kehtivas LKSis ei ole juriidilisele isikule kehtestatud karistusmäärad kooskõlas aja jooksul toimunud muudatustega majanduses ning elatustasemes, mistõttu kaaluti süüteokoosseisude juures, milline oleks teo raskuse ja keskkonnamõjuga vastavuses olev karistus. Ühtlasi hinnati erinevate süüteokoosseisude korral uuesti füüsilisele isikule kohaldatavaid maksimaalseid karistusmäärasid ja ajakohastati menetluspädevust ning keskkonnakahju hüvitamist käsitlevaid sätteid. Muudatust tehes võeti arvesse ka rikkumise korral selle võimaliku keskkonnaohu olulisust, ohu realiseerumise tõenäosust ning kaitstava loodusobjekti võimalikku pöördumatut hävimist või kahjustumist ning asjaolu, et nimetatud tegu võib olla laiaulatuslike keskkonnaalaste ning loodusobjekti kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavate tagajärgedega. Seega ei ole tihti üksnes haldussunni rakendamine tõhus eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks ning vaja on määrata väärteovastutus. Samuti arvestati juriidilise isiku puhul sellega, et rikkumine ei oleks majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teoalternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamist, mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel. Karistussätete karmistamise juures on oluline pöörata tähelepanu ka selgitus- ja ennetustööle. Keskkonna teemade teavitustöö on Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti ülesanne, millega aktiivselt iga päev ka tegeletakse, sealhulgas järelevalve käigus. Esmakordsete väiksemate rikkumiste korral piirdutakse tavaliselt selgitamise ja hoiatamisega ja ei karista. Selgitustöö korral on hea näide KeA initsiatiivil ja koostöös RMKga valminud Hiiumaa ja Saaremaa praamidel näidatavad videoklipid, milles selgitatakse looduses puhkamist. Samuti osaleb KeA iga-aastasel meremessil, kus selgitatakse huvilistele kaitsealadel paatidega liikumise tingimusi ning muid looduskaitsega seotud küsimusi. KeA menetluspädevust käsitlevast LKSi § 75 lõikest 2 on välja jäetud viide §-dele 71⁸ ja 73. Nende sätete osas soovitakse menetluspädevus anda üksnes valla- või linnavalitsuse pädevusse. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjad ja üksikpuude raie eeskirjad kehtestab iga kohalik omavalitsus eraldi ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud õigusaktide järelevalve kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. 21 Alljärgnevalt on loetletud eelnõukohased vastutusnormid ning nende aluseks olevad sätted LKSis: § 71. Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 14 lõike 1 punktides 1, 2, 9 ja 10, § 31 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 7, 9 ja 12, § 32 lõikes 2 , § 33 lõikes 1. § 711. Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 29 lõikes 2 ,§ 30 lõike 2 punktides 1 ja 2, § 31 lõike 2 punktis 3. § 712. Kaitstaval loodusobjektil ehitamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 30 lõike 2 punktis 3, § 31 lõike 2 punktis 8. § 713. Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 29 lõikes 2 ja § 30 lõike 2 punktis 4. § 714. Kaitstaval loodusobjektil sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 29 lõikes 2, § 30 lõike 2 punktis 5, § 31 lõike 2 punktis 10. § 715. Kaitstaval loodusobjektil telkimise ja lõkke tegemise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 29 lõikes 2, § 30 lõike 2 punktis 6, § 31 lõike 2 punktis 11. § 716. Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 29 lõikes 2, § 30 lõike 2 punktis 6, § 31 lõike 2 punktis 11. § 717. Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise ja raie nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud eelnõukohases seaduse § 14 lõikes 7, LKSi § 29 lõikes 2, § 31 lõike 2 punktides 4, 5 ja 6, § 33 lõikes 3. § 71⁸. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis- ja kaitsenõuete rikkumine ‒ LKSi § 44 järgi kohaldub kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil LKSi § 31 kohane kaitsekord. Vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi §-s 31. § 73. Tiheasustusala puude ebaseaduslik raie ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi §-s 45 (eelnõu punktiga 21 täpsustatakse LKS § 45 sõnastust, et oleks selge, et regulatsioon hõlmab ka puu osi). § 741. Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi §-s 57, § 57² lõikes 6. Paragrahvi 57 lõike 8 kohaselt kehtestatavat ministri määrust võõrliikide lindude loodusesse laskmisega seonduva teabe vahetamise ja Euroopa Komisjoniga konsulteerimise korra kohta ei ole veel kehtestatud, kuna Euroopa Komisjon ei ole täpsustanud, kuidas teabe vahetus 22 ja konsulteerimine toimuma peab, samas oli volitusnorm vajalik kehtestada linnudirektiivi üle võtmiseks. § 742. Kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi §-s 59¹ (LKS § 591 lõike 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.07.2009 määruses nr 38). § 745. Hülgetoodetega tehtavate tehingute nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 56 lõikes 6. Hülgetoodetega tehtavate tehingute nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta artiklis 3 ning komisjoni määruse (EL) nr 737/2010, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad artiklis 2. § 746. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 artiklites 4 ja 7. § 747. Ranna ja kalda piiranguvööndis metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 37 lõikes 2. § 748. Ranna ja kalda piiranguvööndis reoveesette laotamise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 37 lõike 3 punktis 1. § 749. Ranna ja kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 37 lõike 3 punktis 5. § 7410. Ranna ja kalda piiranguvööndis sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 37 lõike 3 punktis 6. § 7411. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi §-s 38. § 7412. Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 55 lõikes 1. § 7413. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 55 lõikes 6. § 7414. I kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 55 lõikes 7. § 7415. II kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 55 lõikes 7. § 7416. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade kaitsenõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 55 lõikes 8. 23 § 7417. Looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 55 lõigetes 6¹ ja 6² (eelnõuga lisatav säte). § 7418. Nahkhiirte ja lindude märgistamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi §-s 58¹. § 7419. Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitsenõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi §-des 51, 511, 52, 58 ja 63. § 7420. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi ja punktis b loetletud taimeliigi isendi loodusest eemaldamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 58 lõikes 4. § 7421. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi isendi paljunemis- ja puhkekohtade hävitamise ja kahjustamise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi §-s 51². § 7422. I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 56 lõikes 2. § 7423. II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 56 lõikes 2. § 7424. III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 56 lõikes 2. § 7425. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi, punktis b loetletud taimeliigi ja looduslikult esinevate linnuliikide isenditega tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi § 56 lõike 2¹ punktides 1 ja 2. § 7426. Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega riikidevahelise kauplemise nõuete rikkumine‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKSi §-s 59. Eelnõu § 1 punktidega 49‒55 eraldatakse vastutuse peatükist LKSi § 77, mis reguleerib loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamist. Regulatsioon viiakse omaette peatükki 11¹ „Loodusobjektile tekitatud kahju“. Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 24 lõike 5 nõuetest jagatakse § 77 sisu järgi kaheks paragrahviks, et vältida ühte pikka paragrahvi. Eelnõukohasesse § 77 jäävad kehtiva seaduse lõiked 1‒3 ja 11 ning § 77¹ jäävad kehtiva LKSi § 77 lõiked 4–10¹ (kahjumäärad). Paragrahvi 77 on lisatud lõige 2¹, mis sõnaselgelt sätestab, et keskkonnale kahju tekitanud isiku kohustus on tekitatud kahju hüvitada. Samuti lisatakse lõikesse 3 punktid 8 ja 9, millega soovitakse looduskaitseseaduse mõtet selgemini välja tuua ning (loodusobjektile tekitatud) kahjude loetellu lisatakse poollooduslike koosluste kahjustamine ja hävitamine ning võõrliigi loodusesse laskmine (võõrliigi loodusesse laskmiseks loetakse nii aktiivset tegevust nagu võõrliigist looma lahti laskmist, võõrliigist taime istutamist või külvamist kui ka tegevusetust, millest tulenevalt ei ole takistatud võõrliigi levikut loodusesse). LKS § 57 lõike 1 kohaselt on 24 keelatud võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine, va metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. Kehtiva LKS § 77 lõike 1 volitusnorm ja lõikes 10¹ sätestatud kahju määr käsitlevad kahju tekkimist võõrliigi laskmisega loodusesse, seetõttu parandatakse eelnõukohase muudatusega ilmselge eksimus ja täiendatakse ka sama sätte lõikes 3 kahju tekkimise alust. Lähtudes eespool selgitatud vastutusmäärade korrastamise ja tõstmise põhjendustest, on üle vaadatud ka keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise määrad ning lisatud poollooduslike koosluste hävitamise ja kahjustamise määrad. Määrasid on tõstetud proportsionaalselt kahjustatava loodusväärtuse väärtusele ehk ohustatusele. Suurendatud on kaitsealuste liikide isendite ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel ning ka kahjustamisel arvestatavaid keskkonnakahju maksimummäärasid. Samuti on proportsionaalselt suurendatud miinimummäärasid. KeA ettepanekule tuginedes on miinimummäärad tõstetud neljakordseks. I kategooria kaitsealuse liigi ebaseadusliku hävitamise määra oluline tõstmine on muuhulgas vajalik, et rakendusaktis, Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määruses nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ (edaspidi kahjumäärus), oleks teatud I kategooria liikide isendite, näiteks kotkaste ebaseadusliku ja kuritahtliku hävitamise korral keskkonnakahju määraks summa, mille alusel tekiks karistusseadustiku järgi nn oluline kahju, ja KeA-l oleks alus sellise teo kahtluse korral algatada kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse käigus tehtud uurimine võimaldab suurema tõenäosusega jõuda lahenduseni. Viimase viie aasta jooksul on I kategooria liikide isendite eest keskkonnakahju määratud kokku 37 800 euro ulatuses. Keskkonnakahju määrade suurendamine mõjub ka preventiivse heidutusmeetmena. Lisaks eespool mainitud proportsionaalsuse põhimõttele on § 77¹ lõike 3 punktis 2 toodud III kategooria kaitsealuse liigi kahjustamise korral arvestatava keskkonnakahju piirmäära tõstmise põhjuseks ka looduskaitseseaduse ja kalapüügiseaduse kooskõlla viimine. Praegu ületab kalapüügiseaduse (KPS) alusel püüda lubatud kalaliigi isendi ebaseadusliku püügi korral (näiteks elektripüük) arvestatav kahju mitu korda (vt KPS § 73 lg 6 – 5- ja 10kordne määr) LKSi alusel kaitsealuse kalaliigi isendi korral arvestatavat kahjumäära. LKSi § 77 lõike 1 alusel vastuvõetud kahjumäärus ei erista kahjumäärade korral tegevusi, mille tagajärjel kahju tekkis. Seega tuleb LKSi ja KPSi alusel määratavad kahjumäärad ühtlustada. Selleks on kõige mõistlikum võimaldada teatud tegevuste korral määrata kolmekordne kahjumäär. Et kolmekordne kahjumäär vastaks LKSi piirmäärale, tuleb teha kõnealune muudatus seaduses. LKSi alusel keskkonnakahju määramisel ei ole vastuolu keskkonnavastutuse seadusega (edaspidi KeVS). KeVS reguleerib keskkonnale tekitatud kahju heastamist ehk tegemist on endise olukorra taastamisega, kus keskkonnale kahju põhjustanud isik peab kahju reaalselt heastama (näiteks likvideerima reostuse, lisaks asustama kalapopulatsiooni taastamiseks kalamaimud, looma tingimused lindude pesitsemiseks jne). LKSi § 77 sätestab keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise, mis on rahaline hüvitamine ja ei ole otseselt seotud tegeliku olukorra taastamisega. Tegemist on erinevate regulatsioonidega. Kui tegemist on kaitsealuse liigi looma hukkamisega, lähtub KeA kahju arvutamisel LKSi alusel kehtestatud kahjumääradest. Kui tegemist on kaitsealuse liigi kahjustamise või kaitseala või kaitsealuse üksikobjekti kahjustamisega, siis selgitatakse välja, kas teoga on keskkonda kahjustatud ja milles kahjustamine seisnes. Seega on tagatud, et rakendatakse olukorras kohasemat hüvitamismeedet ning on välistatud, et samal ajal rakenduksid nii KeVSi alusel heastamine kui ka LKSi alusel kahju väljamõistmine. Kui kahju on võimalik KeVSi alusel heastada, rakendub alati heastamine ja rahalist nõuet kahju hüvitamiseks ei esitata. KeVSi rakendussätte § 40 25 alusel, kui tekitatud kahju heastatakse KeVSi alusel, siis LKSi § 77 alusel kahju rahas tasuda ei tule. Keskkonnakahju määramisel arvestab KeA ka tahtlusega. Kahjunõue esitatakse ebaseadusliku surmamise või hävitamise korral, mis tähendab, et näiteks liikluses hukkunud linnu ega ka karu, ilvese või hundi kohta keskkonnakahjunõuet ei ole võimalik esitada, kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, mitte kaitsealuse isendi vastu suunatud ebaseadusliku teoga. KeVSi alusel kahju tuvastamine kaitstava liigi ja elupaiga ning elupaigatüübi puhul on väga keeruline ning kohati võimatu just algandmete puudumise tõttu. Seega on väga oluline, et on ette nähtud ka konkreetsed rahalised piirväärtused ning tekitatud keskkonnakahju on võimalik välja mõista eri seaduste alusel rahas. Keskkonnakahju on võimalik tuvastada mitme seaduse mõistes ning LKSi-järgne kahju ei ole seotud KeVSi mõistes defineeritud kahjuga. Võib olla olukord, kus KeVSi mõistes kahju tekitatud ei ole, küll aga on kahju tekkinud LKSi või mõne teise eriseaduse mõistes. Iga seadus defineerib oma kahjumääratluse. Keskkonnakahju mõiste on kasutusel paljudes seadustes – metsaseaduses, kalapüügiseaduses jne – ning see ei tähenda, et tegemist peab olema ka keskkonnakahjuga KeVSi mõistes. Praktikas tuvastatakse liigi ja elupaiga korral KeVSi mõistes enamasti keskkonnakahju oht, mitte kahju. Kui näiteks metsateatise alusel on nõue jätta liigi kaitseks kasvukohta teatud tihumeetrid metsa ning seda tingimust rikutakse, siis kohe ei ole võimalik tuvastada keskkonnakahju. Kahju tekib alles võib-olla seitsme aasta pärast, kui liik kaob valgustingimuste muutuse tõttu. Seega tuvastatakse praktikas enamasti keskkonnakahju oht, mille järel tuleb kohe rakendada meetmeid, et keskkonnakahju ei tekiks. KeVSi alusel liigi/elupaiga juhtumeid on mõned üksikud aastas ja nendestki osadel ei tuvastata lõpuks kahju ohtu ega nõuta hüvitusmeetmeid. Hetkel on menetluses KeVSi alusel keskkonnakahju ohu vältimismeetmete rakendamiseks neli juhtumit elupaigatüübi kahjustamise suhtes, milles KeA näeb ette meetmed elupaiga taastamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 56 lisatakse seadusesse rakendussätted. Poolloodusliku koosluse kahjustamise ja hävitamise vältimiseks kehtestatakse normid, mis sätestavad LKSi mõistes keelu, mida saab leevendada kaitse-eeskirjas. Kaitse-eeskirjade muutmine on aja- ja ressursimahukas, mistõttu antakse LKSi §-s 90 rakendussäte, et enne LKSi § 30 lõike 2 punkti 7 ja lõike 4 punkti 6 ning § 31 lõike 2 punkti 13 jõustumist moodustatud kaitstavatel aladel on nimetatud tegevus lubatud loodusobjekti valitseja nõusolekul. Lähtudes Riigikohtu 28.11.2019 lahendist nr 3-17-740, ei ole igasugune negatiivne tegevus poollooduslikel kooslustel tingimata seda tegevust välistav asjaolu. Vältida tuleb olulist mõju ala terviklikkusele, võtta arvesse ala eesmärgid ja nende täitmist mõjutavad antropogeensed ja looduslikud tegurid. Seega ilma rakendussätteta looksime me olukorra, kus kuni kaitse- eeskirjade muutmiseni puuduks Keskkonnaametil võimalus kaaluda tegevuse lubamist olukorras, kus sellel puudub oluline mõju ala terviklikkusele. Selline imperatiivne keeld tooks asjaolude kokkulangemisel kaasa ebaproportsionaalsed piirangud maaomanikele, olles seega vastuolus nii Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 5 lõikega 4 kui ka põhiseaduse § 11 teise lausega. Samuti tuleb kehtestada rakendussäte sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamise korda muutva sätte kohta, kuna praktikas võib tekkida vajadus juba varem moodustatud kaitsealadel kaalutletud otsuse põhjal lubada nimetatud rajatiste rajamist kaitsealal mitte paikneva kinnistu tarbeks, milleks varem võimalus puudus. 26 Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse looduskaitseseaduse lisa. Et ühtlustada LKSis ja MSis aegjärkse raie kirjeldused, muudetakse LKSi lisas aegjärkse raie tingimused selliselt, et aegjärkne raie tehakse vähemalt kahe järguga. Eelnõu § 2. Jahiseaduse muutmine Eelnõu § 2 punktidega 1-6 muudetakse jahiseaduse § 10 lõiget 1, § 14 lõiget 9 ja täiendatakse § 40 ja 41 selliselt, et edaspidi oleks seni vaid paberkandjal väljastatud jahilube võimalik väljastada ka elektroonilise infosüsteemi kaudu. Jahiseaduse § 10 alusel on Keskkonnaministeerium sõlminud halduslepingu Eesti Jahimeeste Seltsiga. Koostöös on valminud elektrooniline infosüsteem „Jahis“, mille kaudu on võimalik väljastada jahilube elektrooniliselt. Infosüsteem on edukalt läbinud testperioodi. Elektrooniliste jahilubade kasutuselevõtt lihtsustab oluliselt lubade väljastamist ja statistiliste andmete kogumist ning tõhustab kontrolli ebaseadusliku jahipidamise üle. Jahiseaduse § 14 lõikes 9 tehakse täpsustus, kus vormi asemel kehtestatakse andmekoosseisud, et võimaldada andmete paindlikumat esitamist andmekogus. Eelnõu § 2 punktiga 7 lisatakse järelevalve erimeetmete sättesse Keskkonnaametile võimalus kasutada järelevalve tegemisel avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. Korrakaitseseaduse § 34 lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. KorSi § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Riigikohus käsitab avaliku kohana ala, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-88-14, p 6.2; 17. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6909, p 8 ja 21. mai 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07, p 7.1). Pärast sigade Aafrika katku levikut Eestis kehtestati jahiseaduse alusel piirangud metssigade söötmisele, sh söötmiskohtade tihedus ja registreerimise kohustus. Praktikas rajatakse registreerimata söödakohti ja mitte ainult erametsades, vaid ka riigile kuuluvatesse metsadesse. Selleks, et välja selgitada, kes ebaseaduslikult rajatud söödakohta kasutab ja anda talle korraldus rajatise likvideerimiseks, on ainus võimalus mõistliku ressursikuluga see välja selgitada salvestava kaamera abil. Samas avalik huvi ja vajadus selliste söödakohtade likvideerimiseks on suur, sest ebaseaduslikud söödakohad suurendavad seakatku leviku võimalust. Jälgimisseadme kasutamise seost IKSiga on selgitatud eelnõu § 1 punkti 32 põhjenduse juures. Järelevalve käigus saadud foto- või videomaterjali kasutataks seadust rikkunud isikute tuvastamiseks, haldussunni kohaldamiseks ning vastutusele võtmisel tõendusmaterjalina süüteo toimepanemise kohta. Eelnõu § 2 punktidega 8 ja 9 muudetakse jahiseaduse § 48, tõstes uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäära 8000 euroni. Salaküttimine on üheks oluliseks ohuteguriks meie suurkiskjate populatsioonile. Seoses sellega on suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavas olulise tegevusena ette nähtud ebaseadusliku küttimisega tekitatud kahjude hüvitamise määrade muutmine. See on kavas määratud 27 I prioriteediastme ehk hädavajalikuks tegevuseks, milleta eesmärgi saavutamine planeeritavas ajavahemikus on võimatu. Jahiulukite ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahjude suurus on praegu määratud pigem nende isendite turuväärtuse, mitte nende arvukuse, ökoloogilise rolli või kaitsestaatuse põhjal. Samas on väikese arvukusega liigi iga üksiku indiviidi tähtsus ökosüsteemis märgatavalt suurem kui suure arvukusega liikide puhul. On viiteid suurkiskjate, eriti hundi ja ilvese ebaseadusliku küttimise suurenemisele, mis omakorda tähendab nende populatsiooni ohuteguri suurenemist. Samas on ebaseaduslikke küttimisi avastatud vähe ning need vähesedki ei ole menetlusprotseduuride keerukuse ja potentsiaalsete karistuste ebaproportsionaalsusega seoses jõudnud lahendusteni. Seetõttu on vaja kõigi kolme suurkiskja ebaseadusliku hukkamisega seotud keskkonnakahju määr viia tasemele, mis annab aluse sellise teo kahtluse korral kriminaalmenetluse algatamiseks. See peaks, peaasjalikult heidutusmeetmena, andma märgatava positiivse tulemuse. Kehtiva jahiseaduse § 48 punkt 1 ütleb, et uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 2000 eurot ja alammäär 3 eurot. Kuna see säte välistab eespool kirjeldatud tegevuse, on eelnõus suurendatud ülemmäära vähemalt 8000 euroni. Piirmäära tõstmisel on muuhulgas aluseks võetud Tallinna Ülikoolis 2019. a kaitstud magistritöö „Jahiulukite ebaseadusliku küttimisega tekitatud väliskulu“, kus on võrreldud keskkonnale tekitatud kahju määrasid naaberriikides kehtestatutega ja arvutatud võimalikud määrad kolmel meetodil: turuhinna meetodil, tulu ülekande meetodil ja uluki väärtus seoses alampalgaga. Ulukite ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahjumäärade tõstmise vajalikkusele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Eesti Terioloogia Selts. Kuna kehtivas jahiseaduses ei ole määratud asutust, kes on pädev nõudma sisse jahiseaduse alusel keskkonnale tekitatud kahju, siis lisatakse § 48 säte, mille kohaselt nõuab keskkonnakahju hüvitise sisse KeA ning hüvitis kantakse riigieelarvesse. Eelnõu § 2 punktidega 10 ja 11 tõstetakse jahiloata jahipidamise ja jahipidamise, sh jahiohutuse nõuete rikkumise trahvimäär maksimumini ehk 300 trahviühikuni. Kehtiva jahiseaduse §-s 50 (jahiloata jahipidamine) ja §-s 58 (jahipidamise nõuete rikkumine, mille alla kuulub ka jahiohutus) on sätestatud rikkumiste eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Jahiloata jahipidamise korral on reeglina tegemist nn salaküttimisega, millega sageli kaasneb ka keskkonnakahju ja mis jahiseaduse kontekstis kuulub raskeimate rikkumiste hulka. Seega peaks sellise teo eest olema võimalik ka määrata ka maksimaalne võimalik karistus. Jahipidamisnõuete rikkumine hõlmab muuhulgas ka jahiohutusnõuete rikkumisi, mis aeg-ajalt lõppevad jahikaaslase vigastamise või koguni surmaga. Seetõttu peaks sellise teo eest olema võimalik määrata ka maksimaalne võimalik karistus. Jahiloata jahipidamise eest on trahve määratud viimase viie aasta jooksul 27 korda ning aritmeetiline keskmine trahvisumma on 327 eurot (minimaalne 40, maksimaalne 760 eurot, maksimumilähedast karistust on määratud viiel korral). Jahiloata jahipidamise avastamine ning süüdlase tuvastamine ja karistamiseni jõudmine on üks keerukamaid menetlusi jahijärelevalves ning hoolimata trahviotsuseni jõudvate menetluste väikesest suhtarvust on tegu keeruliselt tõendatava raske rikkumisega. 28 Jahipidamis- ja jahiohutusnõuete rikkumise eest on trahve määratud viimase viie aasta jooksul 58 korda ning keskmine trahvisumma on 204 eurot (minimaalne 40, maksimaalne 660 eurot). Jahiohutusnõuete rikkumised seisnevad peamiselt laetud jahirelva transportimises sõidukis, mis on äärmiselt ohtlik ning on viimaste aastate jooksul põhjustanud ka mitmeid õnnetusi, millest osad on lõppenud surmaga. Eelnõu § 2 punktiga 12 täiendatakse jahiseaduse § 61, lisades väärteokoosseisu ka Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute ja lisatingimuste rikkumise. Keskkonnaameti peadirektor kehtestab igaks jahiaastaks eri käskkirjadega suurkiskjate küttimismahud, suurkiskjate jahi registreerimise nõuded, küttimisest teavitamise kohustused, suurkiskjatelt bioproovide võtmise nõuded jne. Samuti kehtestab Keskkonnaamet käskkirjaga sigade Aafrika katku tõrjumiseks lisanõuded metssigade küttimise korraldamisele, vereproovide võtmisele ja esitamisele, lisasöötmiskohtade registreerimisele, söödaautomaatidele, lisasöötmiskohtade arvule, lisasöötmiskohtade vahekaugustele, lisasööda kogustele jne. Keskkonnaameti kodulehel on sigade Aafrika katku tõrje eesmärgil kehtestatud käskkirjad, mis suunavad küttimismahtusid maakondade lõikes ning seavad piiranguid metssigade lisasöötmisele2. Keskkonnaameti kodulehelt leiab samuti suurkiskjate küttimisele seatud lisatingimused, mis määravad täpselt, millistest jahipiirkondadest kui palju ulukeid millisel ajavahemikul küttida võib ning kuidas on seatud tingimused küttimisest teavitamisele, et tagada ohjamisala küttimismahust kinnipidamine (vasakpoolne alamjaotus „Küttimismahud“)3. Lisaks kajastab Keskkonnaameti küttimisinfot pidevalt ka Eesti Jahimeeste Selts oma veebilehel (näiteks pruunkarude küttimise teavitus)4. Nõuete eiramiste korral (nt bioproovide võtmata jätmine, suurkiskjate jahi registreerimata jätmine, suurkiskjate küttimisest teavitamata jätmine, ei peeta kinni metssigade lisasööda kogustest, lisasöötmiskohtade registreerimata jätmine jne) puudub jahiseaduses vastutussäte kirjeldatud kohustuste eirajate vastutusele võtmiseks. Jahindusalase järelevalve käigus avastab KeA igal aastal kõigis maakondades kirjeldatud nõuete eiramisi. Kuivõrd tegemist on rikkumistega, mida ei ole võimalik tagantjärele haldusaktiga heastada, on õiguskuulekuse tagamiseks vaja kehtestada vastutus. Ühtlasi tõstetakse juriidiliste isikute karistusmäär 32 000 euroni. Kuigi juriidiliste isikute karistamine jahiseaduse järgi on erandjuhtum, kuna jahipidamise eest vastutab üldjuhul füüsilisest isikust jahimees ja JahiSi § 61 lõige 2 leidis 2019. aastal rakendust ainult ühel juhul (lubatud maksimumist poole ulatuses – 1600 eurot), on mõistlik sarnaselt LKSiga korrigeerida ka juriidiliste isikute karistusmäära. Eelnõu § 3. Kinnistusraamatuseaduse muutmine Eelnõu §-ga 3 täiendatakse kinnistusraamatuseadust §-ga 7911. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5. Muudatuse kohaselt kustutatakse LKSi § 16 alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kinnistusraamatust ametiülesande korras pärast LKSi § 16 lõigete 2–6 kehtetuks tunnistamist. 2 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/jahindus/seakatk. 3 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/jahindus/operatiivsed-kuttimisandmed. 4 http://www.ejs.ee/pruunkaru-kuttimismahud-on-kinnitatud/. 29 Eelnõu § 4. Metsaseaduse muutmine Eelnõu § 4 punktidega 1 ja 2 vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Seni kehtinud langi piirang lubab teatud kasvukohatüübist sõltuvate eranditega teha mitme eraldise piires asuvat lageraiet kuni seitsmel hektaril. Muudatusega vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala viiele hektarile ning kaotatakse erand kasvukohatüüpidele, kus oli lubatud kuni viie hektari suurused lageraied. Kehtima jääb kahehektarine pindalapiirang loo ja sambliku kasvukohatüübis. Samuti jääb kehtima võimalus raiuda suuremaid kui viiehektarisi lanke, kui see jääb ühe metsaeraldise piiresse. Muudatus on vajalik, kuna metsandusega seotud rahulolu-uuringud5 on välja toonud, et lageraie ning lageraiealade suured pindalad on üks probleemkohti. Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. See tähendab, et kui seaduse jõustumise ajal on kehtiv metsateatis, mis lubab raiuda mitme eraldisega langil seitse hektarit, siis säilib see õigus kuni loa realiseerimiseni. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist. Lageraielankidele esitatavad senised nõuded on viinud metsade suuremale killustatusele, seda nii puidutootmise kui ka elupaiga väärtusest vaadatuna. Viimane puudutab liike, kes vajavad suuremaid ühtlase struktuuriga metsaalasid. Teisalt on lageraielangi maksimumpindala vähendamine teatud metsaliikidele vajalik. Eestis majandatakse metsa üldiselt eraldise põhjal. Ühe eraldise piires asuv puistu on piisvalt ühetaoline ja terviklik metsaosa, kus on põhjendatud ühesuguste majandusvõtete kasutamine, sh uuendamine. Eraldisepõhist majandamist ei tohiks aga käsitleda kui kohustust, vaid kui lubatud võimalust. Seetõttu pole mõistlik ühe eraldise piires maksimumpindala piirata. Samuti on 5 hektarist suuremate eraldiste osakaal vaid 2% kõikide tulundusmetsas asuvate eraldiste koguarvust. Eelnõu § 4 punktiga 3 antakse võimalus Vabariigi Valitsusele kõikides metsatüüpides ka väljaspool kaitstavaid alasid seada kuni kaheks kuuks piiranguid raietele. Metsades olevad elupaigad on olulised metsalindudele, mistõttu on metsade majandamisel oluline arvestada raietegevusest tekkivate häiringutega metsalindudele. Seega tuleks vätida aktiivset raietegevust lindude sigimis- ja pesitsusaja kõrgajal. Kuna raie, sealhulgas raie enne raadamist, on seotud majandustegevusega, siis Vabariigi Valitsuse tasandil määruse andmine võimaldab tasakaalukamalt hinnata majandus- ja keskkonnamõjusid keelu kehtestamisel. Eesti metsalindude arvukuses esinevad trendid on kooskõlas kogu Euroopa regiooni metsalindude arvukuses esinevate trendidega. Osadel metsalindudest läheb hästi, aga halvemini läheb vanametsa ja okasmetsa liikidel (sh kaitsealustel kanakullil ja metsisel). Langeva arvukusega on ka kaugrändsed liigid. Üldiselt võivad lindude arvukust mõjutada mitmed faktorid nagu erinevad raietööd, elupaikade kadu, pesitsusperioodi ajastus, pesitsusaegsed ilmastikutingimused, keskkonnamuutused väljaspool pesitsusala, muutused rändeteede oludes, kisklus ja teisedki tegurid. Enamike mõjurite mõju tugevuse ja ulatuse kohta on Eestist tervikuna andmeid liiga vähe, et saaks kõikide metsaliikide osas teha järeldusi, kuidas need linnustiku arvukust otseselt mõjutavad, sealhulgas ei ole ka raiete mõju linnustikule väga täpselt teada. Külmadel talvedel on kõige selgem seos, näiteks 2009-2011 aasta külmade talvede järel langes paigalindude arvukus võrreldes eelnevaga. Haudelindude arvukust on viimase 10 aasta jooksul positiivselt mõjutanud ka kümnendi lõpus järgnenud suhteliselt pehmed ja lumevaesed 5 https://www.envir.ee/sites/default/files/sihtryhmade_ootused_metsanduse_arengukavale.pdf. https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2019/10/Erametsaomanike-uuringu-2019-aruanne.pdf. 30 talved. Looduskaitseseadus muudatuse jõustumisel hakkab kehtima kolme kuu pikkune raierahu kaitstavatel aladel nii riigi- kui ka erametsas ehk raiepiirangud laienevad kõikidele aladele kolmeks kuuks. Väljapool kaitstavaid alasid kehtib looduskaitseseaduse üldine linnustiku ja loomastiku häirimist keelav reegel, mille järgimist kontrollitakse. Lisaks muudetakse metsaseaduse § 40 lõiget 10 nii, et Vabariigi Valitsusel on vajadusel võimalus seada kuni kaheks kuuks piiranguid kõikides metsatüüpides ka väljaspool kaitstavaid alasid. Kuivõrd metsaseaduse § 40 lõike 10 rakendamine senisel kujul on osutunud halduslikult ja tehniliselt keerukaks, ajamahukaks ja ka kulukaks (lähtekriteeriumid, ajakohastatud andmed metsaregistris, arendused jne), siis on vajalik volitusnormi täpsustamine, et tekiks võimalus seada täiendavad piirangud vastavalt looduslikele tingimustele võimalikult ühetaoliselt ja selgelt. Senise sätte rakendamisel on peamiseks probleemiks osutunud mitme rindega puistu ja segapuistu kindlaks tegemine ja määramine. Metsateatiste menetlemisel on oluline, et vastav andmestik oleks otsuste tegemisel esinduslik ning võimaldaks KeA-l otsust langetada. Muudetud volitusnormi alusel on Vabariigi Valitsusel õigus paremini määratleda puistud, kus pesitsusaegset linnurahu tuleks pidada. Volitusnorm võimaldab senisest enam arvestada, millistes kasvukohtades ja metsatüüpides on vajadus pesitsusaegse raierahu pidamiseks kõige suurem ning sotsiaalmajanduslik mõju proportsionaalne seatava piiranguga. Samuti võimaldab ajalise raamistiku asendamise kahe kuulise perioodi määramisega paindlikumalt (vastavalt looduslikele oludele) majanduspiiranguid määratleda. Eelnõu § 5 Halduskoostöö seaduse muutmine Eelnõuga täiendatakse halduskoostöö seaduse § 13 lõike 1¹ punkti 16 erisusega, et jahiseaduse § 40 lõikes 64 viidatud elektroonilise infosüsteemi pidamiseks sõlmitavale halduslepingule ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13, mis muu hulgas tähendaks riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast juhindumist. Täiendus on seotud eelnõu § 2 punktis 1 kavandatava muudatusega, mille kohaselt on Keskkonnaministeeriumil edaspidi õigus sõlmida haldusleping jahiseaduse § 40 lõikes 64 viidatud elektroonilise infosüsteemi pidamiseks halduskoostöö seaduses sätestatud alustel ja korras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi mõisteid. Looduskaitseseaduses kasutatakse mõistet poollooduslik kooslus, kuid samatähenduslikud on mõisted pärandniit ja pärandkooslus, mida samuti kasutatakse valdkondlikus erialakirjanduses ja teadustöödes kui ka õigusaktides. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Sisulise poole pealt on eelnõul puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1143/2014, 22. oktoober 2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Euroopa Liidus on võõrliikide kasutamine peamiselt reguleeritud nimetatud määrusega. Selles määruses antakse liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide puhul eraomanikele võimalus pidada enne piirangu kehtima hakkamist omandatud lemmiklooma looma eluea lõpuni tingimusel, et on välistatud looma põgenemine ja paljunemine. Eelnõukohase seadusega harmoneeritakse meie seadus selle määrusega. 31 Vastutussätetel on vormiline puutumus järgmiste ELi õigusaktidega, milles sätestatudrikkumised eraldatakse eri väärteokoosseisude alla: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus; - nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta; - nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel. 6. Seaduse mõju Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. Kuna tegemist on õigusakti eelnõuga, millega suuremas osas täpsustatakse kehtivat seadust ega muudeta väljakujunenud halduspraktikat, siis on tegemist suuresti juba kehtiva õigusega, mis on oma mõju juba avaldanud. Kavandatavad muudatused ja nende mõju. 6.1. Looduskaitseseaduse muudatused (§ 1) Mõju avaldav muudatus: poollooduslike koosluste regulatsiooni täpsustamine (eelnõu § 1 punktid 1, 6, 7, 9 ja 56) Poollooduslike koosluste regulatsiooni täpsustamisel on oluline positiivne mõju keskkonnale. Eelnõu kohaselt ei tohi kaitstavatel aladel kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta poollooduslikel kooslustel niidet hekseldada ja seda maha jätta. Sätte mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna väheneb risk, et kaitstavatel aladel poollooduslikke kooslusi kahjustatakse. Eesmärgiks on ennetada põllumajandusmeetmetega niite hekseldamise ulatuse suurenemist. Säte võib kaasa tuua loodusobjekti valitseja töökoormuse suurenemise. Arvestades niite hekseldamise ulatust, on töökoormuse suurenemine võrreldes positiivse mõjuga looduskeskkonnale vähese tähtsusega. 2019. a andmetel hekseldatakse väljaspool poollooduslike koosluste hooldustoetusega aladel niidet 675 hektaril. Kaasnev mõju: sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi sätete täiendamine poollooduslike koosluste kaitsenõuetega ei too kaasa olulist mõju, kuna see on juba olemasoleva korra täpsustamine. Mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna vähendab võimalust, et kaitstavatel aladel poollooduslikke kooslusi siiski kahjustatakse. Sihtrühm I: poolloodusliku kooslust sisaldava kinnisasja omanikud. Erinevaid hooldustoetust taotlevaid maaomanikke on ligi 800. Kuna valdav osa neist täna ei hekselda, on sihtrühm oluliselt väiksem, aga seoses uute toetusmeetmetega, mis võimaldavad hekseldamist, võib sihtrühma suurus kasvada. Sihtrühm II: Keskkonnaameti ametnikud. Poollooduslike koosluste kaitset käsitlevate sätete rakendamine võib ajutiselt suurendada Keskkonnaameti ametnike töökoormust, kui tuleb kooskõlastada varem kinnitatud kaitse-eeskirjaga kaitsealadel tegevusi poollooduslikel kooslustel. Töökoormuse kasv ei ole suur. Täna taotletakse PLK aladest otsetoetust umbes 3000 32 hektarile, millest hekseldatakse vähem kui 700 hektaril, mis ongi need alad, kuhu tuleb luba anda. Mõju avaldav muudatus: kevadise raierahu kehtestamine kaitstavatel loodusobjektidel (eelnõu § 1 punkt 2). Kevadisel raierahu kehtestamisel on oluline positiivne mõju keskkonnale. Kokku pesitseb Eesti metsades umbes 70% kõigist Eesti haudelinnupaaridest. Seega on mets paljudele lindudele oluliseks elupaigaks ja metsades toimuvail muutustel võib olla oluline mõju Eesti lindude arvukusele ja seeläbi kogu meie elusloodusele. Kaasnev mõju: sotsiaal-majanduslikku võimalikku negatiivset mõju vähendab asjaolu, et uuringute kohaselt on 95% erametsaomanikest nõus vabatahtlikult pidama metsas raierahu lindude pesitsemise ajal6. Majanduslikus mõttes ei ole pesitsusaegne raierahu kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades olulise mõjuga. 2017–2019 moodustasid kaitsealadele, hoiualadele ja püsielupaikadesse metsateatistega lubatud kõikide raieviiside pindalad kogu Eesti peale lubatud raiete pindalast alla 6%: Aasta Raiete pindala (ha) Raiete pindala (ha) % raietest Eestis kokku kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad 2017 116 846 8540 7,3 2018 122 495 7849 7,6 2019 117 849 8372 7,1 Ka raiet lubava otsusega metsateatiste arvust moodustavad kaitsealadele, hoiualadele ja püsielupaikadesse esitatud metsateatised kindla vähemuse – 2019. aasta I poolaastal moodustasid kaitsealadele, hoiualadele ja püsielupaikadesse esitatud lubava otsusega metsateatised 11% kõikidest metsateatistest. Kui metsaomanikke on mõistliku aja jooksul teavitatud, et kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades kehtib pesitsusaegne raierahu, on metsaomanikel ka piisavalt aega, et enda metsa majandamine planeerida väljapoole pesitsusaegset raierahu. Sihtrühm: kaitstaval loodusobjektil metsamaa omanikud, maksimaalselt umbes 10 000. Mõju avaldav muudatus: õuemaa mõiste täpsustamine (eelnõu § 1 punkt 3). Õuemaa mõiste täpsustamine ei too kaasa olulist mõju, kuna ei muuda senist praktikat. Kaasnev mõju: tõenäoliselt toob kavandatav muudatus kaasa isikute pöördumiste kasvu Maa- ameti poole, sest looduskaitselised kitsendused seotakse otsesõnu Eesti topograafia andmekogu andmetega. Sihtrühm: Maa-ameti ametnikud. Töökoormuse suurenemise mahtu ei ole aga võimalik kuidagi täpsemalt prognoosida ja hinnata, ilmselt võib pidada mõju väheoluliseks. Mõju avaldav muudatus: ostueesõiguse kaotamine (eelnõu § 1 punktid 4 ja 5). Kaob vajadus praegu notarite saadetud ostueesõigusega seotud dokumentide läbivaatamiseks ja neile vastamiseks, väheneb sellega kaasnev töökoormus (praegu tuhandeid dokumente 6 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2019/10/Erametsaomanike-uuringu-2019-aruanne.pdf. 33 aastas). Samuti kaob vajadus saata Keskkonnaametist välja avaldusi kinnistusraamatusse riigi ostueesõiguse märke tegemiseks. Kuna asjaga seotud avalduste ja dokumentide hulk on suur, siis avalduv mõju on oluline. Kuna praktikas ei kasutata enam ostueesõigust, siis puudub ka mõju elu- ja looduskeskkonnale. Vajaduse korral saab kaitsealuste loodusobjektidega kinnistute omandamiseks kasutada maade omandamise korda. Seega avalduv mõju on väheoluline. Sihtrühm I: Keskkonnaameti ja Maa-ameti ametnikud, notarid ja kinnistusraamatu pidaja. Ostueesõiguse kaotamine vähendab oluliselt Keskkonnaameti ja Maa-ameti ametnike, notarite ja kinnistusraamatu pidaja töökoormust. Kaasneb ühekordne arendus ja töökoormus olemasolevate ostueesõiguse märgete kustutamiseks kinnistusraamatust. Sihtrühm II: maaomanikud. Positiivne mõju on maaomanikele. Jäävad ära inimeste küsimused ja mõnikord kaovad ka hirmud ja pahameel, miks riik tahab sekkuda omandiõiguse teostamisse. Avalduv mõju on oluline, kuna puudutab enam kui 2000 maaomanikku aastas. Negatiivsed olulised mõjud puuduvad, kuna praktikas ei ole riigi ostueesõigust kasutatud ja LKSis säilib looduskaitseliste piirangutega maade riigile omandamise võimalus. Mõju avaldav muudatus: sihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamise võimaldamine (eelnõu § 1 punktid 8 ja 56). Võimalus tee ja tehnovõrgu ja -rajatise rajamiseks kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis ei oma kaitstava loodusobjekti kaitseväärtustele püsivat mõju. Muudatusega luuakse võimalus kaitse-eeskirjaga lubada tee ja tehnovõrgu ja -rajatise rajamist sihtkaitsevööndis, selle rakendamise võimalust kaalutakse iga kord eeskirja koostamise käigus. Lisaks eeldab uue tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamine loodusobjekti valitseja igakordset nõusolekut, mis on ebasoovitavate mõjude vältimisel lisatagatiseks. Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele ei ole märkimisväärne, kuna selliste rajatiste rajamise vajadus kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndisse on pigem erandlik ja Keskkonnaameti hinnangul ei suurenda see ka ehitussurvet. Sihtrühm I: kaitstava loodusobjekti vahetusse lähedusse jäävate kinnistute omanikud, kellel avaneb võimalus vajaduse korral enda kinnistu tarbeks rajatav tee või tehnorajatis rajada kaitsealal. Kuna tegemist on väga üksikute juhtumitega, mille vajadus kaalutakse ja kaasnevad mõjud hinnatakse kaitse-eeskirja menetluse käigus, siis sihtrühm on väike. Sihtrühm II: Keskkonnaameti ametnikud, kes valmistavad ette kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirju ning menetlevad nõusoleku andmiseks saabunud dokumente. Mõju avaldav muudatus: võimalus piiranguvööndis kaitse-eeskirjaga reguleerida maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöid (eelnõu § 1 punkt 10). Muudatusel on oluline positiivne mõju keskkonnale, kuna aitab paremini kaitsta ka piiranguvööndi liike ja elupaiku, kelle jaoks veerežiim on oluline, ning vähendada maaparandustöödega kaasnevaid riske (vt seletuskirja punkt 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“). Kaasnev mõju: maaparandus, sh kuivendussüsteemide hooldus mõjutab ümberkaudseid elupaiku ja seeläbi sealseid maaomanikke. Samas kaalutakse ja arutatakse võimalikud piirangud läbi juba kaitse-eeskirja koostamise käigus, kus huvitatud maaomanikud saavad kaasa rääkida ja on võimalik leida negatiivset mõju vähendav kompromiss. 34 Sihtrühm I: Keskkonnaameti ametnikud. Vähesel määral võib ühest küljest tõusta töökoormus nende kaitsealade valitsemisel, kus valitsejale jäetakse kaitse-eeskirjaga kaalutlusotsuse tegemise võimalus. Samas teisest küljest, kui konkreetsed tingimused on eeskirjas kirjas, siis neid tegevusi kaitsealal ka ei planeerita ja väheneb töökoormus ja bürokraatia, mis tuleb täna keskkonnamõju hindamise protsessi läbimisest. Sihtrühm II: maaomanikud. Mõju avaldav muudatus: võõrliigi isendite ümberasustamise korra täpsustamine (eelnõu § 1 punktid 24 ja 25). Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne (vähendab segadust), kuna välistab võimaluse, et sätet tõlgendatakse erinevalt selle algsest mõttest. Samas juba praegu tõlgendatakse seda sätet, nagu see kehtiks vaid looduslikku tasakaalu ohustavatele võõrliikidele, seega muutust praktikas ei järgne. Sihtrühm: lemmiklooma omanikud. Täpsustus annab selguse, mis saab inimestel kodus olevatest lemmikloomadest, kelle liik looduslikku tasakaalu ohustavate liikide nimekirja lisatakse. Samuti vähendab see karistushirmust loomade loodusesse laskmist, millel oleks negatiivne mõju keskkonnale. Mõju avaldav muudatus: kiskjakahju omavastutuse suuruse muutmine (eelnõu § 1 punkt 28). Kiskjakahju omavastutuse osa määramise võimaldamine proportsionaalselt kahju suurusega, arvestades sealjuures ka vara kaitseks kasutatud abinõude rakendamist, kahjustuste korduvust jms, on positiivse mõjuga, kuna tagab kahjude õiglasema hüvitamise ja meetme looduskaitseliste ning maamajanduslike eesmärkide saavutamise. Kaasnev mõju: sotsiaalmajanduslik mõju võib olla negatiivne, kuna põllumajandustootjad (eriti suurtootjad) võivad sattuda olukorda, kus suurkiskjate tekitatud kahjud jäävad suures osas tootja enda kanda, mistõttu võib kannatada võime rakendada ennetusmeetmeid. Seda negatiivset mõju leevendab eelnõu § 1 punktiga 29 plaanitav muudatus, millega suurendatakse looma tekitatud kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutuse hüvitamise piirmäära kuni 9600 euroni. Samuti leevendab seda võimalus läheneda paindlikult – saab muuhulgas arvestada ka kahjustuste korduvust ja ulatust, mis välistab olukorra, kus kahjud jäävad ebamõistlikult suures osas tootja enda kanda. Samas väiketootjatele on kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju just positiivne, kuna võimaldab õiglasemalt kahjusaajaid käsitleda ja proportsionaalselt hüvitada, eriti just väiketootjaid ja korralikke, vastutustundlikke loomakasvatajaid. Näiteks olukorras, kus esimene ja ainus kord tekib küll suur kahju, aga edaspidi suudetakse kahju ära hoida (ennetada), on võimalik määrata minimaalseim omavastutus. Sihtrühm: põllumajandustootjad. Mõju avaldav muudatus: loomakahju ennetusmeetmete piirmäära tõstmine (eelnõu § 1 punkt 29). Muudatus võimaldab investeerida korraga loomakahjude ennetusmeetmetesse suurema summa. Muudatusel on loomakasvatusele ulatuslik mõju ja ärgitab loomakasvatajaid tõhusamalt tegutsema. See vähendab pikemas plaanis loomakahjude suurust ja sellest tekkivat majanduslikku kahju. Kui võimalust suuremaks investeeringuks hakatakse aktiivselt kasutama, siis võib avalduv mõju olla oluline. 35 Kaasnev mõju: muudatus parandab maamajandajate (loomakasvatajad) suhtumist looduskaitseliselt olulistesse, kuid neile kahjustusi tekitavatesse loomaliikidesse. Seeläbi paraneb ja tasakaalustub elanikkonna suhe elu- ja looduskeskkonnaga. Muudatus mõjub positiivselt, võimaldab loomakahjude tekkepiirkondades majandavate isikute võrdsemat kohtlemist võrreldes kahju mitte kannatavate isikutega. Seadusemuudatus aitab tugevdada regionaalarengut Eestis. Sihtrühm: loomakasvatajad. Mõju avaldav muudatus: KeA-le jälgimisseadmestikku kasutamise võimaluse andmine (eelnõu § 1 punkt 32). Muudatusel on oluline positiivne mõju keskkonnale, kuna aitab tõhustada järelevalvet. Valvekaamerate kasutamisel ei rikuta isikute privaatsusõigusi, kuivõrd valvekaamerate kasutamisest teavitavad infotahvlid ning kaameraid ei paigaldata eramaale. Kaamera eesmärk on korrarikkumise tõkestamine ja lõpetamine, mis tähendab, et kaameraid kasutataks riskianalüüsi alusel üksnes kaitstavatel loodusobjektidel riigimaal, kus rikkumisi on varem toime pandud või rikkumine on vaja lõpetada (näiteks sõitmise või inimeste viibimise keelu rikkumine). Sihtrühm I: seaduse nõuete rikkujad. Kuna jälgimisseadmete paigaldamise kohta pannakse välja infotahvlid ja inimestel on võimalus hoiduda rikkumist toime panemast, siis puudutab see tulevikus ilmselt väikest osa inimesi, kes hoiatustest hoolimata sisenevad valvatavale alale. Senise menetluspraktika kohaselt on liikumiskeelu rikkumisi umbes 2-3 korda aastas, mis kindlasti ei peegelda tegelikku olukorda, kuna hetkel on selliseid rikkumisi väga raske tuvastada. Eespool mainitud projektipõhiste valvekaamerate paigaldamine näitas, et rikkujate arv võib olla kordi suurem. Sihtrühm II: KeA ametnikud (inspektorid). Ühelt poolt võib ametnike töökoormus esialgu suureneda, kuna infot liikumise kohta tuleb kaameratest rohkem. Aga laiemas plaanis on kaamerate paigaldamisel oluline positiivne mõju KeA töökorraldusele, kuna kaameratest tulev info näitab täpsemalt ära probleemi suuruse ja aitab koostada paremaid riskianalüüse, kus ja kuidas järelevalvet tõhustada. Mõju avaldav muudatus: vastutussätetes trahvimäärade, väärteokoosseisude ja menetluspädevuse muutmine (eelnõu § 1 punktid 33‒48). Ajakohastatud vastutussätted (eriti juriidilise isiku karistusmäärade tõstmine) tagavad õiglasema karistuse ning vastutuse õigusselguse. Juriidiliste isikute karistusmäärade suurendamine koos väärteokoosseisude täpsustamisega muudab karistuse proportsionaalseks karistusseadustikus sätestatuga ja viib need rohkem kooskõlla rikkumise iseloomuga. Olulist negatiivset mõju see ei tohiks kaasa tuua, kuna uued määrad on kooskõlas muudatustega, mis on toimund majanduses ning elatustaseme kvaliteedis ja on seega ootuspärased. Samuti ei ole põhjust eeldada, et pärast maksimummäärade tõstmist hakatakse neid rohkem määrama. Tiheasustusalal puude ebaseadusliku raie menetlemise jätmine üksnes kohaliku valla- või linnavalitsuse pädevusse ei too neile kaasa lisatööd, kuna nad tegelevad juba praegu sellega. Väärteokoosseisude täpsustamine on positiivse mõjuga, kuna suurendab õigusselgust ja võimaldab inimesel paremini aru saada, mille eest talle täpsemalt karistus on määratud. 36 Sihtrühm: seaduse nõuete rikkujad. Viimaste aastate menetluste statistikale tuginedes on see keskmiselt paarsada inimest aastas. 6.1.1. Vähese või marginaalse mõjuga muudatused Eelnõu § 1 punkti 11 täpsustamine ei too kaasa olulisi mõjusid, kuna tegemist on sõnastuse täpsustamise, mitte sisulise muutusega. Eelnõu § 1 punktis 12 termini „veehoidla“ asendamine terminiga „tehisjärv“ mõju puudub, kuna parandatakse üksnes veeseaduse muudatusega ekslikult sisse jäänud termin. Eelnõu § 1 punktis 13 linna mõiste täpsustamine ei too kaasa mõju, kuna nimetatud täpsustus ei muuda senist praktikat. Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 17 lisatakse ehituskeeluvööndi erandite hulka riigikaitseehitised. Muudatus ei mõjuta keskkonda. Risk, et riigikaitseehitiste erand seab ohtu ranna ja kalda kaitse- eesmärgi, on minimaalne, kuna Eesti mastaabis on tegemist väga piiratud arvu juhtumitega. Juba praegu suhtleb Kaitseministeerium Keskkonnaametiga kõikide ehituskeeluvööndi juhtumite korral enne projekti kooskõlastust ja veeloa taotlust. Ja kaitsealadel tuleb niikuinii saada esmalt Keskkonnaameti kooskõlastus. Positiivse mõjuna väheneb töökoormus, kuna kaob vajadus lahendada asju planeerigu kaudu, mis on suuresti formaalsus, kuna julgeolek on ülekaalukas avalik huvi. Eelnõu § 1 punktide 15 ja 16 muudatused. Veeliiklusrajatise mõiste täpsustamine ei too kaasa olulist mõju, kuna ka seni on tõlgendatud seda LKSi mõistes üksnes veeliiklust reguleeriva rajatisena. Mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna vähendab segadust ja välistab võimaluse, et ekslikult kavandatakse planeeringuga suurema keskkonnamõjuga veeliiklusrajatisi, näiteks paadikanaleid ja -sildu, keskkonnale tekitatud mõju põhjalikult kaalumata. Samuti on puhtalt tehniline muudatus mõiste „hüdromeetriateenistus“ asendamine mõistega „hüdromeetriajaam“. Mõiste „hüdromeetriateenistus“ ei ole enam kasutusel, kuna selliseid teenistusi ei ole olemas. Eelnõu § 1 punkt 18 tiheasustusalal üksikpuude ja nende osade raiumise nõuete täpsustamine ei too kaasa olulist mõju, kuna ka seni on omavalitsused käsitanud puude raiena ka nende osade eemaldamist ning väljastanud selleks lube. Sätte mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna väheneb risk, et asulates tehakse oskamatut või põhjendamatut puude kärpimist. Eelnõu § 1 punkt 19 isendi definitsiooni ühtlustamine ei too kaasa olulist mõju, kuna juba täna tõlgendab KeA kodumaiste liikide isendite tehingute üle järelevalvet tehes LKSi § 47 lõikes 1 sätestatud definitsiooni laiemalt ehk äratuntava osa all mõistetakse ka toodet. Eelnõu § 1 punkt 20, millega jäetakse § 55 lõike 61 punktist 2 välja viide kehtetule lõikele, on puhtalt tehniline muudatus ja ei too kaasa mingeid mõjusid. Eelnõu § 2 punk 21, millega täiendatakse § 55 lõikega 62, mis sätestab, et tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sh raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist. Kuna tegemist ei ole uue keeluga, vaid olemasolevate § 55 lõikes 61 olevate linnustiku kaitset käsitlevate sätete täpsustamisega, siis ei too see kaasa olulist mõju. Säte on vajalik, et rõhutada vajadust veenduda enne tegevuste kavandamist ja elluviimist, et selle tegevusega ei kaasneks olemasolevate linnukaitsesätete rikkumist. Samuti ei muutu nende 37 sätete rakendamise ja järelevalve põhimõtted. Eelnõu § 1 punktiga 22 mittekaitsealuse looma tapmist reguleeriva sätte kehtetuks tunnistamine ei too kaasa mõju, kuna sama on reguleeritud loomakaitseseaduses ja jätkub senisel moel. Eelnõu § 1 punktides 23 ja 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta viite täpsustamisel mõju puudub, kuna ajakohastatakse üksnes määruse viidet. Eelnõu § 1 punktis 26 kaitsealuste isendite loodusest korjamise korra täpsustamine ei too kaasa olulist mõju. Vähesel määral võib mõju olla positiivne, kuna vähendab töökoormust. Täna küsitakse teaduseesmärgil kaitsealuste liikide isendite loodusest eemaldamiseks alati Keskkonnaametilt luba. Täpsustuse tulemusena võiks tulevikus teatud koguses III kaitsekategooria taimi, seeni ja selgrootuid teaduseesmärgil korjata ka ilma loata. See aga ei avaldaks negatiivset mõju looduskeskkonnale, kuna LKSi § 55 lõike 8 kohaselt on see juba ka praegu lubatud. Eelnõu § 1 punkti 27 loomaliigi isendi jälitamise, surmamise, püüdmise ja märgistamise korda täpsustava sätte mõju ei ole oluline, kuna muudatusega viiakse säte vastavusse selle algse mõttega, mida on praktikas juba ka seni järgitud. Mõningal määral võib väheneda Keskkonnaameti töökoormus nende lubade väljastamisel, mida siiski on varem taotletud. Eelnõu § 1 punkti 31, millega täpsustatakse kohaliku omavalitsuse pädevust LKS alusel riikliku järelevalve tegemisel, olulist mõju ei kaasne, kuna tegemist on normi täpsustamise, mitte sisulise muutusega. Pigem on mõju positiivne, kuna kehtiv LKS sõnastus ja viitamine keskkonnajärelevalve seadusele, mis on sisuliselt raskesti jälgitav ning mitte üheselt arusaadav, millistele juhtudele LKS § 702 lõikes 2 viidatud on, asendatakse viitega konkreetsetele LKS sätetele, mille alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksus või asutus. Eelnõu § 1 punktid 49–55, millega muudetakse loodusobjektile tekitatud kahju määrade suurusi, olulist mõju ei kaasne, kuna uued määrad on kooskõlas muudatustega, mis on toimund majanduses ning elatustaseme kvaliteedis ja on seega ootuspärased. Eelnõu § 1 punktil 57 mõju puudub, kuna sättega viiakse vastavusse LKSi ja MSi aegjärkse raie tingimused, mida on juba seni rakendatud. 6.2. Jahiseaduse muudatused (§ 2) Mõju avaldav muudatus: jahiseaduse vastutussätete muudatused. Muudatused suurendavad õigusselgust, eriti KeA tegevusvaldkonnas, ja on olulise positiivse mõjuga keskkonnale. Valvekaamerate kasutamise võimalus aitab tõhustada järelevalvet, aitab rikkujate tuvastamisel ja võimaldab kiiremini reageerida, mis tagab efektiivsema rikkujate tabamise. Pärast sigade Aafrika katku levikut Eestis kehtestati jahiseaduse alusel piirangud metssigade söötmisele, sh söötmiskohtade tihedus ja registreerimise kohustus. Praktikas rajatakse registreerimata söödakohti ja mitte ainult erametsades, vaid ka riigile kuuluvatesse metsadesse. Selleks, et välja selgitada, kes ebaseaduslikult rajatud söödakohta kasutab, ja anda talle korraldus rajatise likvideerimiseks, on ainus võimalus mõistliku ressursikuluga see välja selgitada salvestava kaamera abil. Samas avalik huvi ja vajadus selliste söödakohtade likvideerimiseks on suur, sest ebaseaduslikud söödakohad suurendavad seakatku leviku võimalust. Seega on kaamera eesmärk korrarikkumise tõkestamine ja lõpetamine, mis tähendab, et kaameraid kasutataks 38 üksnes riigimaal ja kohtades, kuhu on rajatud ebaseaduslik söödakoht, st rikkumine on toime pandud ja on vaja lõpetada. Jahilubade väljastamine elektrooniliselt muudab lubade väljastamise, täitmise, tagastamise ja säilitamise lihtsamaks, läbipaistvamaks, kontrollitavamaks ning säästlikumaks. Oluliselt paraneb kontroll ebaseadusliku jahipidamise üle. Sihtrühm I: KeA inspektorid ja ametnikud. Trahvimäärade ja keskkonnale tekitatud kahju määrade tõstmine mõjutab KeA töökorraldust positiivselt, aitab tõhusamalt teha menetlustoiminguid ja samuti toimib heidutusmeetmena ning annab seega märgatava positiivse tulemuse. Trahvimäärade suurendamine tagab õiglasema karistuse ja annab ka signaali, millised rikkumised on enim taunitavad. Keskkonnale tekitatud kahju määra tõstmine annab õiguse alustada teatud ulukite ebaseadusliku küttimise korral kriminaalmenetlust, mis omakorda laiendab võimalusi süüdlaste väljaselgitamisel. Elektrooniline jahilubade infosüsteem mõjutab Keskkonnaameti töökorraldust positiivselt, võimaldades operatiivsemalt ja tõhusamalt menetleda ebaseaduslikku jahipidamist. Kaasnev mõju: keskkonnakahju määrade tõstmine mõjub samuti ulukeid väärtustavalt, andes selgelt märku, et riik hindab kõrgelt jätkusuutlikku ja reguleeritud jahipidamist kõigile ulukitele. Senised tagasihoidlikud ja tegelikule väärtusele mittevastavad jahiulukite keskkonnakahjud on eriti tugevas kontrastis näiteks kalapüügiseaduses kehtestatud kahjumääradega, mis püügile seatud tingimuste rikkumisel võivad kordades ületada jahiulukite kahjumäärasid (üks keeluajal keelatud vahendiga püütud lõhekala kahjumäär on 900 eurot, põdra ebaseadusliku küttimise kahjumäär on 400 eurot). Seetõttu loob jahiseaduse alusel kehtestatud kahjumäärade tõstmine õigluse ka võrreldes teiste liikide kahjumääradega. Keskkonnale tekitatud kahju määrade tõstmine tagab, et ulukite ebaseaduslik küttimine tulu saamise eesmärgil ei ole enam majanduslikult kasulik ning seetõttu paraneb ka ulukite looduslik asurkond. Keskkonnakahju sissenõudja märkimine seadusesse täpsustab kehtivat korda. Jahilubade väljastamine muutub kvaliteetsemaks, sest Keskkonnaamet saab nende menetlemist kontrollida reaalajas. Sihtrühm II: Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialistid. Jahilubade elektrooniline infosüsteem koondab ja säilitab küttimis- ning vaatlusandmeid, mis on ulukiseire olulised sisendid. Juba pilootprojekti käivitamise ja testimise käigus on andmete laekumine oluliselt paranenud. Sihtrühm III: jahimehed. Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute rikkumise eest vastutuse lisamine jahiseadusesse on olulise positiivse mõjuga seaduskuulekusele. Jahipidamisel on oluline järgida mitte ainult jahiloal lubatud ulukiliigi tabamist, vaid paljude liikide korral on oluline järgida ka täpsustatud piiranguid uluki valikul ja küttimise korraldamisel, et jahipidamine oleks jätkusuutlik ning hetkeoludele vastav. Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute ja lisatingimuste rikkumise vastutussätte lisamine annab jahimeestele selguse tegevuste lubatavusest ja võimaldab piirangute sihilikke rikkujaid vastutusele võtta. 39 Jahilubade menetlemine elektroonilise infosüsteemi kaudu on jahimehele säästlikum. Ära jäävad lubade väljaandmisega ja tagastamisega seotud sõidu- ja ajakulu. Jahimehe jaoks muutub lubade väljastamise süsteem läbipaistvamaks, sest ta näeb ka teisi tema jahipiirkonnas väljastatud jahilubasid. Jahipidamine muutub ohutumaks, sest jahimees näeb seda, kellele, mis ajaks ja kuhu on jahiload väljastatud. Jahilubade elektroonilise infosüsteem täna juba töötab. Juba testperioodil on süsteemiga vabatahtlikult ühinenud üle poolte jahipiirkondadest. 6.3. Kinnistusraamatuseaduse muudatus (§ 3) Mõju avaldav muudatus: looduskaitseseaduse § 16 alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkuste kinnistusraamatust kustutamine. Sihtrühm: Justiitsministeeriumi, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja Riigi Infosüsteemide Keskuse ametnikud. Muudatus ei too kaasa olulist mõju. Aga kuna kinnisturaamatus on 29.06.2020 seisuga 34 786 kehtivat märkust LKSist tuleneva ostueesõiguse kohta, siis toob nende märkuste kustutamine Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kaasa ühekordse töökoormuse kasvu. Eelduslikult on võimalik märkused kustutada automatiseeritult, kuid sellele eelneb planeerimine ja arendus, mida Justiitsministeerium peab tegema koostöös kinnistusosakonna ja Riigi Infosüsteemide Keskusega. 6.4. Metsaseaduse muudatused (§ 4) Mõju avaldav muudatus: lageraielangi maksimaalse pindala vähendamine viiele hektarile. Muudatusel on positiivne mõju looduskeskkonnale, kuna metsamaastikule tekkivad lagedad alad on väiksemad. Suured lagedad alad on väheliikuvatele liikidele levikubarjääriks. Samas on kuni viie hektari suurused langid piisava suurusega, et maastikule ei tekiks ainult killustunud minielupaiku, mis samuti ei ole elustikku toetavad. Tuleb arvestada, et muudatus mõjutab üksnes mitme metsaeraldise piiresse jäävaid alasid, mis ei kuulu siirdesoo, madalsoo, mustika- kõdusoo, jänesekapsa-kõdusoo, lodu, raba (välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse), loo ja sambliku kasvukohatüüpidesse, sest neis on juba suurim lubatud raielangi pindala viis hektarit või sellest vähem (loo ja sambliku). RMK on hinnanud, et lageraielangi maksimumpindala vähendamine ei põhjusta oluliselt suuremat servaefekti, mistõttu servaefekti puhul negatiivset mõju langi pindala sellises mahus vähendamisele ei esine. Eesti Maaülikooli koostatud „Metsade majandamisel eraldisepõhise langi pindala rakendamise mõju analüüs“7 on välja toodud järgmised lageraielangi suuruse mõjud elustikule: lühiajaline: • suurematel raiesmikel suurenevad lagedate alade liikide eluvõimalused; • teistele (häiludes elavatele) liikidele sobivad vaid väiksemad raiesmikud; • kui metsamaastik killustub väiksemateks, sageli (elustiku jaoks) omavahel ühenduseta metsatükkideks, tekivad eraldusbarjäärid. Eri liikidele on eraldusbarjääriks eri laiusega alad; pikaajaline: • väikeste raiesmikega maastik on kogu ulatuses ühtlaselt killustunud, puuduvad suuremad üheealised metsatükid (seega ka elupaigad seda tüüpi alasid vajavatele liikidele); • suuremate raiesmike korral muutub maastik homogeensemaks, seda ilmestavad suuremad metsatükid. Mõju elustikule võib olla positiivne või negatiivne, sõltuvalt eri vanusega metsade ruumilisest asetusest. 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/eraldisepohiselangiaruanne.pdf. 40 Kaasnev mõju: majanduslik mõju. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna tehtud analüüs näitas, et lageraielangid pindalaga 5 kuni 7 ha moodustavad vähem kui 5% kõigi lageraiete arvust, kuid 15% pindalast. Valdavalt (93–95%) koosnevad need langid kahest või enamast metsaeraldisest. Kui lageraie maksimaalne pindala väheneb, siis vaadeldavate lankide pindala väheneb 15–20% ja kõigi lageraiete kogupindala 3%, maksimaalselt 5% (s.o 1000–1500 ha). Seega ei ole mõju lageraiete üldisele mahule oluline. RMK 2018. aasta lankidest moodustasid mitmest eraldisest koosnevad langid 35% lankide koguarvust ning 52% lankide kogupindalast, sealjuures oli mitmel eraldisel paiknenud üle 5 hektari suuruste lankide hulk 7% lankide koguhulgast ning 18% kogupindlast. Seega on riigimetsa näitel seadusemuudatusest mõjutatud 18% raietest, kus võrreldes tänase seisuga tekivad lisapiirangud (s.o 1500–2000 ha). RMK uuendusraiete maht ei sõltu niivõrd langi suurusest, kuivõrd küpsete metsade hulgast. Mõjutatud raiete ulatuses (2018. a näitel 18%) on RMK-l võimalus oma kavandamist muuta. Lisaks tuleb silmas pidada, et metsaomanikel säilib muudatusega võimalus raiuda eraldist osaliselt. Perioodil 2009–2013 kasutati seda võimalust umbes 3–10% aladest, sealjuures füüsilisest isikust erametsaomanike metsades keskmiselt rohkem. Samuti ei tähenda tehtav muudatus raiete keeldu või ärajäämist, vaid mõjutab raiete ajatamist. Põhjalikum metsamajanduslike tööde planeerimine võimaldab selliste ajatamisest tingitud mõjudega kohaneda. Muudatusest tingitud koondmõju on samuti ümarpuitu kasutavatele ettevõtetele. Sihtrühm I: metsaomanikud. Suurim metsaomanik Eestis on riik. Riigimetsi haldab RMK. Erametsaomanik on füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, kellel on metsamaa. Eestis on 2019. aasta lõpu seisuga umbes 104 000 erametsaomanikku, kellest 98 000 (94,3% erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 5900 (5,7%) juriidilised isikud8. RMK hindas seatavate langipiirangute maksimaalset majanduslikku mõju ning hinnanguliselt väheneb RMK kasum kuni 4 miljoni euro võrra aastas, kuid arvestama peab, et tegemist on maksimaalse võimaliku tulu vähenemisega. Riigimetsa ja erametsa osakaal on Eesti metsades enam-vähem sama. Arvestades meie metsaomandi killustatust9 (omanike arvu järgi jaotatuna on enamiku metsaomanike metsaomand alla 5 ha) võib eeldada, et mitme eraldise piiresse jääva lageraielangi pindala vähendamine mõjutab majanduslikult negatiivsemalt just füüsilisest isikust erametsaomanikke. Füüsilisest isikust metsaomanike omandis olevates tulundusmetsades on küpsete puistute osakaal suurem ning nende kinnistud ja metsaeraldised on väiksemad. Viimaste aastate andmete alusel puudutaks muudatus umbes 10–12% lageraie teatisi esitanud erametsaomanikest (s.o 600–800 erametsaomanikku aastas). Viimasel viiel aastal on erametsades lageraiete pindala olnud keskmiselt 21 500 ha. Muudatuse tulemusena võib erametsade aastane lageraiete maht olla mõjutatud umbes 2100–2600 ha ulatuses võrreldes kehtiva korraga. See oleks see ala, kus raieid saaks teha kas osaliselt või tuleb raieid võimaluse korral ümber planeerida (ajatada). Siiski peab arvestama, et raiemaht sõltub nii riigi- kui ka erametsamaal turuoludest, puistute vanuselisest jaotusest, ilmastikust jpm. Viimaste aastate keskmine raiemaht (lageraiel) hektari kohta on olnud umbes 290 m3/ha10, 2014. aasta keskmine kattetulu ühe tihumeetri kohta oli 19,7 eurot11. Kui näiteks eeldada, et erametsamaal jäävad lageraied tegemata ca 70 –1100 hektaril (s.o 3–5% viimase viie aasta keskmisest erametsamaa lageraiete pindalast), siis võib muudatuse tulemusel potentsiaalselt erametsade raiemaht väheneda umbes 200 000–320 000 m3 võrra. Riigimetsades võib mõju raiemahtude vähenemise suunas olla ilmselt väiksem, arvestades, et mõjutatud raied on võimalik suuremal riigimetsa maa-alal ümber planeerida. See tähendab, et muudatuse mõjusid saab leevendada põhjalikuma metsamajanduslike tööde planeerimise kaudu. 8 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/02_metsaomand_07.04.20_0.pdf. 9 https://www.envir.ee/sites/default/files/emo2019.pdf. 10 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/smi_2019_tabelid_graafikud_1.xlsx. 11 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/01/aruanne-kattetulu-2013_2014_25042016.pdf. 41 Sihtrühm II: metsa- ja puidutööstusettevõtted. Eestis tegutseb metsa- ja puidusektoris ligikaudu 3500 ettevõtet. Ligi poole sektori ettevõtetest moodustavad metsamajandusega tegelevad ettevõtted. Metsa- ja puidusektori ettevõtted moodustasid 2017. aastal 4% Eesti aktiivsetest ettevõtetest. Otseselt annab sektor tööd peaaegu 28 000 inimesele, arvestades kaudset ja kaasnevat mõju, loob sektor peaaegu 59 000 töökohta. Aastatel 2007–2017 on Eestis keskmine maksutulu tihumeetri kohta olnud 54 eurot ning keskmine kogu (otsene, kaudne ja indutseeritud) lisandväärtus tihumeetri kohta 200 eurot. Samal ajavahemikul on kogu metsa- ja puidutööstussektori osakaal SKPs olnud keskmiselt 9,7%, osakaal lisandväärtuses 11,2%12;13. Arvestades Keskkonnaagentuuri metsaosakonna tehtud analüüsi, võib muudatus vähendada raiemahtu umbes 290 000–430 000 m3 aastas. Vahemikus 2007–2017 on keskmine raiemaht kokku olnud 8-9 miljonit tihumeetrit aastas. Viimastel aastatel on see suurenenud, 2018. aastal (SMI põhjal) on raiemaht ulatunud 12,7 miljoni tihumeetrini. Kavandatav muudatus võib mõjutada aastast kogu raiemahtu umbes 2–5% ulatuses. Sihtrühm III: Keskkonnaameti ametnikud. Kavandatav muudatus suurendab ametnike poolt menetletavate metsateatiste osakaalu ja sellega Keskkonnaameti töökoormust. 2019. aastal esitati kokku ca 120 000 metsateatist, sh 57 000 lageraie tegemiseks. Nendest 29 000 menetlesid ametnikud (51% lageraieteatistest). Lageraie maksimumpindala vähendamise tulemusel suunatakse ametnikele menetlemiseks senisest suhteliselt rohkem metsateatiseid. Kui arvestada, et kehtiva korraga võrreldes on muudatusest mõjutatud veel umbes 10% lageraiealasid, võib eeldada, et selliste menetluste arv võib kasvada umbes 20% võrra (60%ni kõikidest lageraieteatistest), 15% mõju juures 30% võrra (66%ni kõikidest lageraieteatistest). Mõju avaldav muudatus: Volitusnormi andmine Vabariigi Valitsusele piirata loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil raie tegemist kuni kaheks kuuks. Muudatuse mõju ei ole oluline, kuivõrd sarnase sisuga volitusnorm on ka varem kehtinud ja mõju olulisust saab täpsemalt hinnata volitusnormi alusel antava määruse kehtestamisel, kuna sellest selguvad konkreetsed piirangud ja keelud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad tulud ja kulud Arendus- ja halduskulude vahendid on planeeritud riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia summade hulgas. Teataval määral võib ennetuskulude hüvitismäärade tõstmisega kaasneda ajutine, ühekordne lisaraha vajadus, kuid kokkuvõttes see lisavahendeid ei nõua, kuna piirmäära tõstmine võimaldab investeerida korraga loomakahjude ennetusmeetmetesse suurema summa, mis kehtiva korra järgi oleks lihtsalt eraldatud kolme aasta vältel. Trahvimäärade ja keskkonnakahju määrade tõstmisega võib kaasneda rahaline tulu. Selle ulatust prognoosida on raske, kuna loodetavasti on määrade tõstmisel ka preventiivne mõju ehk rikkumised hoopis vähenevad. Valvekaamerate kasutuselevõtuga kaasneb kulu KeA-le, mis on seotud valvekaamerate soetamise, paigaldamise ja töös hoidmisega. Arvestades, et valvekaamerana hakatakse kasutama rajakaameraid, mis maksavad 250–350 eurot tükk ja mille hoolduskulud on väikesed, siis kulu ei ole suur, eriti arvestades, et seeläbi muutub järelevalve oluliselt tõhusamaks ja seega vähemkulukaks. 12 https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/01/Metsamajanduse-lisandva%CC%88a%CC%88rtus-ja- maksutulu-2007-2017.xlsx. 13 http://empl.ee/wp-content/uploads/2019/10/EY_EMPL_metsa-ja-puidusektori-uuring_24.10.2019.pdf. 42 Metsaseaduse kavandatava muudatusega seoses on vaja täiendada metsaressursi arvestuse riikliku registri metsateatiste kontrollide osa. Hinnanguliselt maksavad arendusööd pindala kontrollide uuendamiseks 500 eurot. Seaduse rakendamisega vähenevad riigieelarve tulud nii RMK kui ka erametsaomanike tulu maksustamisest. Kinnistusraamatuseaduse muudatusega (eelnõu § 3) kaasneb kinnistusraamatust LKSist tulenevate ostueesõiguse märgete kustutamiseks arendusvajadus. Arendusvajadus tekib kinnistusraamatu infosüsteemile, kuna on vaja luua lahendus automaatseks märkuste (34 786 kannet) kustutamiseks. Lisaks on vaja kinnistusosakonnal enne seda märkused käsitsi üle kontrollida, et kustutamisele läheksid õiged märkused. Arenduse teeb Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Arendus ning märkuste kustutamine on nii RIKile kui ka kinnistusosakonnale umbes 1‒2 kuu töö, mis tehakse oma põhitöö kõrvalt. Eraldi lisarahastust ei vaja. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatusega kaasneb järgmiste rakendusaktide muutmine: 1) Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määrus nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“; 2) Vabariigi Valitsuse 23.05.2013 määrus nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“; 3) keskkonnaministri 10.09.2008 määrus nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“. Täiendatud on LKSi § 77 lõike 1 volitusnormi sõnastust, et lisaks loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise korrale ja määradele saaks Vabariigi Valitsus kehtestada ka keskkonnale tekitatud kahju tekitamise alused ning kahju hüvitamise arvestamise alused. Muudatus on vajalik, et oleksid selged põhimõtted, millal keskkonnale on kahju tekitatud ja kuidas keskkonnale tekitatud kahju määra arvestada. LKS § 77 lõikes 3 on sätestatud, millisel juhul tekitatakse loodusobjektile kahju ning samuti on samas paragrahvis kehtestatud loodusobjektile tekitatud kahju alam- ja ülemmäärad (eelnõus on loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise alam- ja ülemmäärad kavandatud § 77¹). Volitusnormi alusel antavas määruses täpsustatakse loodusobjekti tüübiti seaduses nimetatud kahju tekitamise alused (vajaduse korral ka kahju tekitamise viisid) ning millises ulatuses kahjustatud loodusobjekt loetakse hävinenuks. Määratakse põhimõtted, kui on vaja kindlaks teha kahjustatud isendite arvu või mõõtmeid (nt puu tüve mõõtmiseks keskkonnakahju arvutamisel). Samuti kahju tekitamise määramise erisused, kui kahjustatakse või hävitataks näiteks linnumune, kaitsealuse loomaliigi pesa või looma tiinus-, imetamis- või pesitsusajal. Muudatus on kooskõlas põhiseaduse § 113 põhimõtetega, kuivõrd LKSis on sätestatud või eelnõukohase seadusega sätestatakse kahju tekitamise hüvitamiseks kohustuslikud elemendid, nagu isik, kes on kohustatud kahju hüvitama (eelnõuga tehtav muudatus § 77 lg 2¹, õigusvastaselt kahju tekitanud isik), tegevused, mille eest võib kahju hüvitamist nõuda (LKSi § 77 lg 3), kahju hüvitamise määrad (LKSi § 77 lg-d 4‒10¹, eelnõus § 77¹), kes võib kahju hüvitamist nõuda (LKSi § 77 lg 2, KeA) ja nõude esitamise kord (LKSi § 77 lg 2, hagi esitamine kohtule), kahju tekitamise eest väljamõistetud hüvitise saaja (LKSi § 77 lg 2, riik), kahju tekitamise eest väljamõistetud hüvitise maksmise kord ja tähtpäev (LKSi § 77 lg 2, kohtu otsuse alusel). LKSi § 77 lõike 1 kohane volitusnorm jääb oma asukohta, mistõttu jääb kehtiv rakendusakt (Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määrus nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata 43 loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“) kehtima kuni muutmiseni või uue kehtestamiseni. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras välja arvatud § 2 punktid 1‒6 ja § 5, mis jõustuvad 2023. aasta 1. märtsil. Seadusega kavandatud muudatused on enamuses kehtivaid nõudeid täpsustavad, seega ei ole vaja muudatuste jõustumiseks pikemat kohanemisaega. Raierahu nõuete kehtestamist on huvigruppidega arutatud. Kuna isikutel on kohustus järgida LKS § 55 lg 6¹ nõudeid ja kaitstava loodusobjekti kaitsekorda, siis ei sea eelnõukohase seadusega raierahu aja määramine kaitstavatel loodusobjektidel täiendavaid piiranguid ja üldkorras seaduse jõustumine ei ole üleliia koormav. Eelnõus on kavandatud muudatused (§ 1 p-d 28, 29, 50, 52‒55 ja § 2 p 8) mille tulemusel tuleb muuta rakendusakte. Rakendusaktide eelnõusid on kavandatud menetleda samal ajal seaduse eelnõu menetlusega. 10. Eelnõu kooskõlastamine 20.04.2020 esitati eelnõu esimest korda eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile. Samuti saadeti sellekohane info Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning järgmistele huvigruppidele: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Orhideekaitse Klubi, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Mesinike Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Sadamate Liit. Kokku laekus ligi 150 ettepanekut ja kommentaari 33 asutuselt ja ühingult. Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga on toimunud põhjalikud läbirääkimised muudatusettepanekute osas. Teistel on võimalik saada tagasisidet enda esitatud ettepanekute ja kommentaaride kohta EIS-st. Lisaks on huvigruppidega (Maaeluministeerium, MTÜ Eesti Erametsaliit, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogiaühing, Riigikogu metsanduse toetusrühm, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Toila Vallavalitsus, Eesti Seisukoerte Koolitusklubi MTÜ) toimunud erinevate kohtumiste ja arutelude käigus neid teemasid käsitletud ja KeM-i seisukohti tutvustatud. Laekunud ettepanekud ja nendega arvestamise või arvestamata jätmise info ning sellekohased selgitused on seletuskirja lisas märkustega arvestamise tabelis. Seoses valitsuse vahetusega esitatakse eelnõu uuesti eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile. 44  KAVAND 2020 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2020 nr Keskkonnaministri 10. septembri 2008. a määruse nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 61 lõike 2 alusel. Keskkonnaministri 10. septembri 2008. a määruses nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Suurkiskja tekitatud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses. Ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjud liidetakse kokku ja summast lahutatakse omaniku omavastutuse osa 10–50 protsenti kogu kahju suurusest kalendriaasta kohta. Omavastutuse osa määramisel arvestatakse vara kaitseks kasutatud kahjustuse vältimise abinõude efektiivsust käesoleva määruse § 9 kohaselt.“; 2) paragrahvis 10 asendatakse arv „3200“ arvuga „9600“.  Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Märkustega arvestamise tabel Ettepanek Otsus Selgitus Justiitsministeerium Märkus nr 1 Palume seletuskirja lisada ka viite karistusõiguse Arvestatud Viide lisatud seletuskirja (lk 3). revisjoni eelnõule 554 SE1, et asjast huvitatutel oleks võimalik Riigikogu veebilehelt nende põhimõtetega konkreetses seletuskirjas täpsemalt tutvuda 2 Palume kõigi vastutussätete kohta tuua Arvestatud Seletuskirja vastavalt täiendatud. seletuskirjas välja, kus on vastutuse aluseks olev regulatsioon LKS-is sätestatud 3 Palume juriidilise isiku karistusmäärad erinevates Arvestatud Juriidilise isiku määrad korrigeeritud. koosseisudes veel kord üle vaadata ning vajadusel korrigeerida 4 Vastavalt õigusloome püsivuse põhimõttele tuleb Arvestatud LKS 11. peatüki muudatuste muutmiskäsud seaduse muutmisel säilitada võimalikult suures eelnõus muudetud, järgides HÕNTE nõudeid. ulatuses senine numeratsioon (HÕNTE § 37 lg 4), seetõttu palume vastavalt üle kontrollida ja võrrelda kõik eelnõus kavandatavad sätted, mis on olemas kehtivas LKS-is, ja neile uut numbrit mitte anda 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a582- 0efb9631e2ad/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus. 5 ja 12 Seletuskirjast ei selgu, kas määratud Arvestatud Seletuskirja vastavalt täiendatud (lk 19 ja 20). trahvisummade analüüsis on silmas peetud juriidilise isiku karistusi või füüsilise isiku karistusi. Arusaamatuks jääb, kuidas saab olla minimaalne trahvisumma 5 eurot või 8 eurot, kui KarS § 47 kohaselt saab juriidilist isikut minimaalselt karistada 100 eurose rahatrahviga, füüsilist isikut aga 12 euro suuruse rahatrahviga. 6 LKS § 71 pealkirjas puudub sõna „muude“ Arvestatud Sõna „muude“ eelnõu § 71 pealkirjast välja kasutamise järele vajadus jäetud. 7 Seletuskirjas ei ole põhjendusi, miks § 7418 Arvestatud Ka §-s 7418 arestist loobutud, kuna see oli (hülgetoodetega tehtavate tehingute nõuete ekslikult alles jäetud. KKI ei näe ühegi rikkumine) osas on peetud vajalikuks karistusena koosseisu korral vajadust arestiks. aresti alles jätmist, kui ülejäänud vastutuse sätetes on sellest loobutud. 8 ja 13 Palume seletuskirjas lisada keeldude/rikkumiste Arvestatud Seletuskirja vastavad §-de numbrid lisatud juurde ka vastavad vastutuse sätete §-de numbrid 9 Eelnõus kavandatav LKS § 713 sätestab pealkirja Arvestatud Sõnastus ühtlustatud, tegemist on viibimise kohaselt vastutuse kaitstaval loodusobjektil keelu rikkumisega. viibimise keelu rikkumise eest. Normi sõnastuses räägitakse aga viibimise korra rikkumist. Tekib küsimus, millega siis lõpuks tegemist on, kas on olemas keeld või on olemas kord, mida saab rikkuda. 10 LKS keelab sõidukiga sõitmise aga vastutussätted Arvestatud Sõnastus muudetud, vastutus nähakse ette (§ 714 ja § 743 ) on sõidukiga liikumise nõuete sõidukiga sõitmise nõuete rikkumise eest. rikkumise eest. Vastutus peaks olema ettenähtud pigem siiski sõitmise mitte liikumise eest 11 § 72 näeb füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni Arvestatud Hooletusviga parandatud, trahvimäärad 300150 trahviühikut ja § 73 lg-s 2 näeb korrigeeritud.  juriidilisele isikule ette rahatrahvi 10032 000 eurot. 14 Soovitav on üle vaadata hetkel eelnõus segaselt Arvestatud Eelnõus § 74²⁶ pealkirja sõnastus muudetud. sõnastatud direktiivi või määrusega seotud pealkirjad (§ 7412, 7413, 7417, 7421, 7423) 15 Kahju sissenõudmine ei kuulu tegelikult vastutuse Arvestatud Loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise peatükki. Soovitame sellele regulatsioonile leida kord on eelnõus sätestatud eraldi peatükina. LKS-is sobivam koht. 16 Eelnõu koostajate loogikat järgides (kui teod on Eelnõus täiendatud § 75 eraldi lõikega, mis lisaks Keskkonnainspektsioonile veel mõne muu sätestab väärteod, mille menetluspädevus on kohtuvälise menetleja menetleda, siis see eraldi nii valla- või linnavalitsusel kui ka lõikena välja toodud) tuleb §-s 75 sätestada eraldi Keskkonnainspektsioonil. lõige, mis sätestab konkreetsete väärtegude Seletuskirja lk 22 täiendatud selgitusega, miks menetlemise nii valla- või linnavalitsuse kui ka LKS § 73 rikkumisi ei pea menetlema Keskkonnainspektsiooni poolt. Lisaks täpsustada Keskkonnainspektsioon. seletuskirja sõnastust §-le 73 viite osas ning esitada selgitus, miks LKS § 73 rikkumisi ei pea Keskkonnainspektsioon vajalikuks ja mõistlikuks ise menetleda 17 Seletuskirjas ei ole jahiseaduse § 50 muudatuste Arvestatud Seletuskirja lk 29 karistuspraktika lisatud. (sisuliselt sanktsiooni muudatus ja trahvimäära tõstmine) juures välja toodud karistuspraktikat ehk seda, kuidas olemasolevat sanktsioonimäära on rakendatud. 18 JahiS § 58 muutmise juures soovime senise Arvestatud Seletuskirja lk 29 karistuspraktika lisatud ja karistuspraktika väljatoomist. Sõnastuse kohta eelnõus sõnastus korrigeeritud samaks, mis on küsimus, miks võrreldes kehtiva sõnastusega on kehtivas seaduses. nüüd „jahipidamise nõuete“ asemel kasutusele võetud „jahipidamisnõuete“, Mille poolest erinevad jahipidamise nõuded jahipidamisnõuetest? 19 JahiS § 61 pealkirjas ja tekstis on sõna Arvestatud Eelnõus liigne sõna välja jäetud. Seletuskirja „kehtestatud“ kasutatud üks kord liigselt. Ja palume lk 29 lisatud viited lisapiirangute kohta. seletuskirja lisada ka viited ja selgitused selle Eelnõus on muudetud ja tõstetud juriidilise kohta, kust kõnealused KeA kehtestatud isiku karistusmäära. lisapiirangud ning lisatingimused on leitavad, avalikult kõigile huvilistele kättesaadavad. Ja vähemalt § 61 osas võiks juriidilise isiku karistusmäärad viia kooskõlla KarS-ga 20 Juhime tähelepanu probleemidele, mis on seotud Arvestamata Märkusega hetkel eelnõu menetluses ei keskkonnaalaste kuritegude puhul kahju, selle arvestata, kuid teemaga tegeletakse. JuM-ga suuruse määratlemise ja hindamisega. Käesolev kokkuleppel kaardistab KeM probleemi. eelnõu kahjuks neid praktikas tõusetunud probleeme ei lahenda ning selles osas tuleb tööd jätkata 21 palume eelnõu ja seletuskirja vormistamisel Arvestatud Vormistus muudetud. lähtuda Riigikogu juhatuse 2014. aasta 10. aprilli otsusega nr 70 kinnitatud „Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja“ lisast 2 „Eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhend“ (eelkõige juhendi p 6, leheküljenumbrid), vt normitehnika käsiraamatu § 20 komm 2 22 Palume eelnõu pealkiri vormistada kujul Arvestatud Pealkiri muudetud. Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 23 Palume § 14 lg 7 sõnatus üle vaadata ja vajadusel Arvestamata Sõnastus vastab soovitud sisule ehk üldiselt korrigeerida. On ebaselge, kuna raiekeeld on on raierahu kõikide loomade kaitseks, aga loomastiku kaitseks aga erand on võimalik teha erandi saab teha üksnes linnustikust lähtuvalt. lindude pesitsemisajale. Kas erakordsed Ei ole ette näha olukorda, kus erakordsed ilmastikutingimused muu loomastiku, v.a tingimused mõjutaks oluliselt mingi muu linnustik, sigimisaega ei mõjuta looma sigimisaega, aga linnustikku ei mõjuta. 24 LKS § 16 muutmiskorraldus on ebaselge ja Arvestatud Eelnõus muudatus tehtud kahe seetõttu sobimatu. Muudatus tuleb jagada kahte muutmiskäsuga. muutmispunkti, millest esimeses muudetakse ja sõnastatakse ümber § 16 lg 1 tekst ning teises tunnistatakse kehtetuks § 16 lõiked 2–6. 25 Kuna § 45 muudatused puudutavad kehtiva § Arvestatud Eelnõus § 45 muutmiskäsku muudetud. mõlemat lauset, siis tuleb muutmiskorraldus sõnastada: paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse .. 26 LKS § 582 lg 1 muutmisel kaaluda kogu lõike Osaliselt Muutmiskäsk sõnastatud lühemalt. Pealkiri taasesitamise asemel lühemat sõnastust: arvestatud jäetud muutmata, et jätta võimalus tulevikus paragrahvi 582 lõikes 1 asendatakse sõna reguleerida vajaduse korral ka selgroogsete „Loomaliigi“ sõnadega „Selgroogse loomaliigi“; loomade märgistamist. Ühtlasi palume kaaluda, kas muudatuse tõttu tuleks muuta ka paragrahvi pealkirja ning lõiget 2. 27 LKS § 77 muutmisel tuleb (HÕNTE § 24 lg 5 Arvestatud Eelnõusse lisatud LKS täiendamine §-ga 77¹, järgi) vältida paljude lõigetega paragrahve, selle lõiked jagatud kahte paragrahvi. asemel tuleb sätted rühmitada sisu järgi mitmeks paragrahviks. Soovitame esitada lõiked 1-4 ühes paragrahvis ning lõiked 5-13 teises 28 Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni Arvestatud Seletuskirja peatükki „1.3. Märkused“ ühendamine jõustub 01.01.2021. Palume eelnõu täiendatud viitega Vabariigi Valitsuse seaduse edasises menetluses jälgida, et kui LKS eelnõu ja teiste seaduste muutmise seadusele jõustumine võib jääda hilisemasse aega, saaks (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni eelnõus asendatud sõna Keskkonnainspektsioon ühendamine) 184 SE. sõnaga Keskkonnaamet. 29 LKS § 91 lg 20 ja 21 – ühel ajal jõustuvad Arvestatud Muudatused ühendatud eelnõus ühe järjestikkused sätted tuleb ühendada ühte muutmiskäsu alla. Sõnastust täiendatud muutmispunkti. Eraldi lõigetes tuleb need esitada mõistega „loodusobjekti valitseja“. üksnes siis, kui jõustumisaeg on erinev. Lisaks märgime, et LKS ei kasuta eraldi mõistena  valitseja, vaid koos täiendiga loodusobjekti valitseja või kaitseala valitseja. Palume eelnõu teksti vastavalt täiendada. 30 LKS lisa – muutmisvormelis peab olema seaduse Arvestatud Eelnõus muutmiskäsku muudetud, lisa, mitte looduskaitseseaduse lisa. Lisaks juhime asendatakse terve lisa, kuna muudatust lisas ei tähelepanu, et kuna LKS lisa on Riigi Teatajas saa tehnilistel põhjustel teha. avaldatud pdf-formaadis, siis tehnilistel põhjustel ei ole võimalik seda lisa osaliselt muuta, vaid tuleb tervikuna uuesti kehtestada. Palume muutmispunkt vastavalt ümber vormistada 31 Eelnõu § 2 ja 4 – palume lisada sissejuhatav Arvestatud Eelnõu §-de 2 ja 4 sissejuhatusse üldvormel üldvormel: xx seaduses tehakse järgmised lisatud. muudatused: 32 JahiS § 48 p 1 ja § 50) – muudetakse üksnes Arvestatud Muutmiskäsku on muudetud. sanktsioonimäära, seetõttu soovitame muudatuse esitada kujul .. asendatakse arv „..“ arvuga „..“. 33 KRS muutmine) – palume üle kontrollida Arvestatud Seletuskirjas on viited eelnõule parandatud. seletuskirja viited. Seletuskirjas viidatakse §-le 2 ja § 1 punktile 2. Peab olema § 3 ja muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 4. 34 Palume arvesse võtta ka kooskõlastuse lisas Arvestatud Keelemärkustega on arvestatud. olevad keelemärkused 35 Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis tuleb kõigi Arvestatud Mõjude peatükk ümber struktureeritud ja sisu muudatuste puhul selgitada lühidalt kavandatavat täiendatud. muudatust, määratleda (1) puudutatud sihtrühmad, (2) avalduva mõju valdkond (majanduslik mõju, mõju keskkonnale jne) ning seejärel analüüsida avalduvat mõju 36 Juhime tähelepanu, et väide, et puudub mõju Arvestatud Seletuskirja mõjude peatükki täiendatud. majandusele, sisejulgeolekule ning regionaalarengule on eksitav – paljude  muudatustega kaasneb mõju majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele 37 Kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid mõjusid Arvestatud Seletuskirja mõjude peatükki täiendatud. tuleb üksikasjalikumalt analüüsida ning omavahel võrrelda, et jõuda järelduseni muudatuste põhjendatusest 38 Juhime tähelepanu, et halduskoormus avaldub Arvestatud Seletuskirjas sõnastus muudetud. definitsiooni järgi üksnes ettevõtjatel ja/või kodanikel ning väljendub riigi teabepäringutele vastamisega tekitatud aja- ja rahakulus. Riigiasutustele, sh Keskkonnaametile, võib avalduda töökoormuse kasv, mitte halduskoormuse kasv. 39 Valvekaamerate lubamine, trahvimäärade suuruse Arvestatud Seletuskirja mõjude peatükki täiendatud. ning määramise loogika muutmine toob kaasa mõjud sisejulgeolekule, läbi põhiõiguste piiramise võivad kaasneda sotsiaal-demograafilised mõjud ning ilmselt ka kaudsed majanduslikud mõjud. Avaliku sektori silmis kohane heidutusmeede võib ülemääraselt riivata kodanike põhiõigusi ning osutuda põhjendamatuks. Seletuskirjas puudub vastav analüüs 40 § 3 ehk kinnistusraamatuseaduse muudatused ei Arvestatud Seletuskirjas peatükke „6. Mõjud“ ja „7. ole üksnes tehniline täpsustamine. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja Kinnisturaamatus on 29.06.2002 seisuga 34 786 kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kehtivat märkust LKS-st tuleneva ostueesõiguse tulud ja kulud“ selgitustega täiendatud. kohta. Märkuste kustutamine toob Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kaasa ühekordse töökoormuse kasvu. Eelduslikult on võimalik märkused kustutada automatiseeritult, kuid sellele eelneb planeerimine ja arendus, mida Justiitsministeerium peab tegema koostöös  kinnistusosakonna ja Riigi Infosüsteemide Keskusega. Seletuskirja mõjude osas tuleb ära märkida vähemalt ühekordne töökoormuse kasv ja tekkiv arendusvajadus. 41 Palume lisada viide väljatöötamiskavatsuse Arvestatud Seletuskirja lk 2 lisatud ülevaade VTK menetlusele, kirjeldada VTK kooskõlastamise menetlusest. tulemust, samuti selgitada, millised teemad on VTK-ga kaetud ning kas ja millises ulatuses eelnõus pakutu VTK-ga võrreldes erineb (HÕNTE § 42 lg 2). 42 Palume üle vaadata ja ajakohastada LKS ja VeeS Arvestatud Seletuskirjas avaldamismärked ajakohastatud. avaldamismärked, sest 07.05.2020 on jõustunud nende seaduste uus redaktsioon 43 Palume lisada eelnõuga muudetava LKS § 77 lg 1 Arvestatud Seletuskirjas peatükki „8. Rakendusaktid“ kohta volitusnormi muutmise vajalikkuse analüüs täiendatud. (HÕNTE § 48 l g 3p 1 ja lg 1). 44 Palume lisada põhjendus seaduse jõustumisaja Seletuskirja peatükki „9. Seaduse jõustumine“ valiku kohta (HÕNTE § 49). Seejuures palume on täiendatud. analüüsida, kas muudatuste jõustamine vajavad aega uute normidega tutvumiseks ja kohanemiseks, vt HÕNTE § 14 lg 1 Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing LKS § 55 lõige 62 Lisada sättesse piisav paindlikkus, mis võimaldab Arvestamata Säte ei välista erakordsete olude ja vajaduste erakordsete olude ja vajaduste ilmnemisel (nt oht ilmnemisel raidmete purustamist ja elutähtsa teenuse osutamisele) jätkata teisaldamist. Eelnevalt tuleb veenduda ja võtta puiduvarumist sh raidmete purustamist ja vajadusel meetmed, et sellega ei häiritaks teisaldamist koordineeritult, kahjusid lindude pesitsemist. vältides/minimeerides ja vajadusel kasvõi iga olukorda eraldi käsitledes ning hinnates. Eesti Keskkonnaühenduste Koda LKS § 14 lõige 7 Sõnastada ümber järgmises sõnastuses: „(7) Arvestamata Raierahu pikkus ja mõjuala on põhjalike Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil on arutelude tulemusel kompromiss huvigruppide pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel nägemustest ja seetõttu ei ole loodusobjektidel metsa raie keelatud ajavahemikul võimalik/otstarbekas seda praegu muuta. 15. märtsist kuni 31. augustini, välja arvatud § 17 Sättesse on lisatud erand eriolukordade sätestatud kaitstaval loodusobjektil vajalike lahendamiseks. tegevuste läbi viimiseks” LKS § 55 lõige 62 Sõnastada järgmises sõnastuses: Arvestamata Vt eelmine kommentaar. Väljaspool „(62) Looduslikult esinevate lindude pesade ja kaitstavaid alasid jätkub tänane praktika, kus munade hävitamise ja kahjustamise ning kaitsealauste liikide elupaikades saab raiet pesitsemise ja poegade üleskasvatamise aegse reguleerida ja piirata ka metsateatise häirimise vähendamise eesmärgil on metsa raie menetlemisel, seades muuhulgas piiranguid keelatud ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. näiteks raie ajale. Samuti pakub juulini, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 Keskkonnaamet välja liigikaitseliselt sobiva lõikes 7 sätestatud juhul. raieviisi ja/või -mahu ning võimalusel aitab leida ka alternatiivseid lahendusi majandustegevuseks. Väljaspool kaitstavaid alasid ja kaitstavate liikide elupaiku on peamiseks meetmeks metsaomaniku teavitamine, harimine ja ka võimalusel konkreetsete soovituste andmine. Metsaregistris on teavitus omanikule, et märtsi keskel alustavad paljud linnud metsas pesaehitusega, et lindude pesitsuse kõrghooaeg kestab aprillist juuli lõpuni ning seetõttu soovitatakse perioodil 15. märts kuni 31. juuli metsas raiet mitte teha. Lisaks on metsaseadusesse lisatud säte, millega antakse võimalus ministrile kõikides metsatüüpides ka väljaspool kaitstavaid alasid seada kuni kaheks kuuks piiranguid raietele. LKS § 14 lõige 6 Muuta (laiendada) ja sõnastada järgmiselt: „ (6) Arvestamata Tehtud ettepanekut ja muutmise vajalikkust Kaitstaval loodusobjektil lubatud raiete tegemisel pole esitaja põhjendanud, mistõttu jääb tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud ebaselgeks, millist probleemi püütakse sellega tingimustega.“ lahendada. Kaoks ära paindlikkus ja väheneks võimalus lähtuvalt ala eripärast raieid reguleerida kaitse-eeskirjaga, mille koostamisel on piirangud läbi arutatud, kaalutud ja hinnatud konkreetse ala eripära ja vajaduste põhjal. Kaitstavaid loodusobjekte on väga erinevaid ja igal pool ühesugused raietingimused ei ole vajalikud ega mõistlikud. Näiteks ei peaks mõnel puhtalt poolloodusliku koosluse pärast kaitse alla võetud hoiualal LKS lisas toodud erinõudeid järgima. Samuti ei saa toetada ranget raiejärgset täiuse 30% miinimumkriteeriumit, mis ei ole mõistlik ega pruugi olla võimalik igal pool ühtmoodi rakendada. Põhimõtteliselt võib kaaluda ideed lahutada MS ja LKS, aga pakutud lahendus ei lahendaks probleeme, pigem tooks neid juurde. Probleem on suurte lagedate alade teke ja erinevate raiete kombineerimine. 30% kriteerium tekitab skeemitamise võimaluse. LKS § 37 lõige 2 Muuta ja sõnastada järgmiselt: „(2) Ranna ja kalda Arvestamata Ranna ja kalda metsade raie parem piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk reguleerimine on kaalumist väärt, kuid see on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste vajaks enne põhjalikumat analüüsi. Sellisel säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud (igal poole ühtemoodi) kujul ei ole lageraie. Kalda piiranguvööndis ei tohi rakendatav, kaldaid ja randu on väga lageraielangi pindala olla suurem kui kaks erinevaid ja elus ettetulevaid situatsioone hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi samuti. Hooldus- või sanitaarraiete korral ei  eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde ole ettepandud lisa rakendamine põhjendatud tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis lubatud ega võimalik, näiteks rajatiste (elektriliinide) raiete tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse hooldustöödel peaks jätma liini alla lisas sätestatud tingimustega.“ kolmandiku puid alles. Ja KeA kasutab juba täna praktikat, kus veekaitsevööndite raietel lisatakse metsateatisele täiendavad raietingimused. Need hõlmavad näiteks nõuet, et veekaitsevööndis on lubatud raiuda vaid vigastatud, surnud, vette langenud ning veekogu poole lamanduvaid puid ja põõsaid; keelatud on raiejäätmete ladustamine veekogus; keelatud on veekogu läbimine mootorsõidukiga. Kui on kattuvust näiteks lõhilaste kudejõega, lisatakse eelnevale veel täiendavaid ja rangemaid tingimusi. Lisaks eelnevale antakse soovitus teha raietöid külmunud pinnasega. LKS lisa Seaduse lisa muuta ja sõnastada järgmiselt: Arvestamata Põhimõtteliselt toetame mõtet, et LKS ei Lisa "Raietingimused kaitstaval loodusobjektil sõltuks otse MS-st aga välja pakutud LKS lisa ning ranna ja kalda piiranguvööndis" muutmine (mh raiejärgset täiuse 30% nõue) ei Raietingimused kaitstaval loodusobjektil ning ole sobiv lahendus. See tekitaks skeemitamise ranna ja kalda piiranguvööndis võimalusi ja tooks probleeme juurde. Samuti 1. Kaitstaval loodusobjektil ning ranna ja kalda ei saa kõiki kaitstavaid alasid käsitleda piiranguvööndis lubatud raiega ei tohi viia ühtemoodi, kuna need on väga erinevad ja puistu esimese rinde täiust madalamale kui 30%. erineva eesmärgiga. Selleks ongi kaitse- Raie käigus peab säilitama puistu suurimad ja eeskirjad, kus iga konkreetse ala raied on vanimad puud, samuti kuivanud püstiseisvaid kaitse-eesmärgi järgi reguleeritud. Ettepanek puud. Raie järel peab raielangile jätma üle 20- vajab lisaanalüüsi ja arutelu. sentimeetrise diameetriga lamapuitu kogumahuga vähemalt 15 tihumeetrit ühe hektari kohta . 2. Käesoleva lisa punkti 1 ei kohaldata juhul kui  tegu on käesoleva seaduse paragrahvis 17 nimetatud vajaliku tegevusega. 3. Pärast valikraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala (m 2 /ha) olla väiksem kui: ..... LKS § 14 lõige 1 LKS § 14 lõiget 1 täiendada punktiga 12 järgmises Osaliselt Hakata reguleerima ja kooskõlastama kõikide sõnastuses: arvestatud kaitstavate alade maaparandussüsteemide (12) teha olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustöid oleks selgelt ebaproportsionaalne. hoiutöid. See tähendaks Keskkonnaametile tohutut halduskoormuse kasvu, eriti arvestades, kui lai on hooldustöö sisu (pürgi ja setete eemaldamisest kuni võsa võtmise ja muldade lupjamiseni). Lisaks on hooldustöödel tihti oluline mõju ka väljapoole kaitseala. Otstarbekam on võimalus kaitse-eeskirjaga reguleerida vajaduse korral ala ja eesmärgi põhjal. Selleks on lisatud § 31 lõige järgmises sõnastuses: „Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöödele seada tingimusi, nagu kraavide osaline sulgemine, maaparandussüsteemi osaline ümberehitamine, keskkonnakaitseliste rajatiste rajamine, voolusängi kuju muutmine, ning keelata tegevused, mis võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist.“ LKS §77 Tõsta lisaks maksimumääradele ka Arvestatud Keskkonnakahju miinimummäärasid on keskkonnaakhju miinimummäärasid korrigeeritud. Keskkonnainspektsiooni ettepanekule tuginedes on miinimummäärad tõstetud neljakordseks. LKS §16 lõiked 2-3 Mitte muuta eelnõuga LKS § 16 kehtetuks lõikeid Arvestamata Ostueesõiguse kaotamise mõistlikkus 2-3. Ettepanek säilitada loodusobjekti sisaldava seletuskirjas põhjalikult selgitatud. Välja  kinnisasja riigi ostueesõigus selliselt, et seda pakutud vahepeal lahendus, kus ostutehingute rakendatakse edaspidi vaid riigi initsiatiivi korral juures kaotatakse ära Keskkonnaameti ja kaotatakse notari ja keskkonnaameti poolne kooskõlastus ja ostueesõigust rakendataks kooskõlastuse protseduur vaid teatud juhtudel ja riigi initsiatiivil ei toimiks, kuna riigil puuduks informatsioon ostu-müügi tehingutest. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja korral, kus riigil on ostuhuvi, jääb alles LKS § 20 kohane omandamise menetlus. LKS § 30 lõike 4 punkt 6 Mitte muuta LKS § 30 lõike 4 punkti 6. Kõikide Arvestamata Tegemist ei ole üldise kaitsekorra kaitsealade kaitsekorra oluline leevendus on leevendamisega, vaid väga üksikute ebaproportsionaalne ja toob kaasa ametnike juhtumitega, mille vajadus kaalutakse läbi ja tehtavate kaalutlusotsuste ja nii halduskoormuse hinnatakse kaasnevad mõjud kaitse-eeskirja mahu kasvu. menetluse käigus. LKS § 61 LKSi § 61 lisada lõige: „Looma tekitatud Arvestamata Seadusemuudatus ei ole vajalik. KeA-l on see kahjustusi ei hüvitata, kui kahjustuste ennetusega võimalus ja ta järgib juba praegu seda on kaasnenud kahjustava loomaliigi isendite põhimõtet, et juhtumi põhjal otsustatakse, kas hukkumine.” ja/või kuidas letaalse heidutuse korral kahjusid hüvitada. LKS § 31 Täiendada LKSi § 31 uue lõikega: Arvestamata Täna on selleks õiguslikud võimalused „Piiranguvööndis on metsaraie keelatud, kui see olemas. Elupaigad ja liigid analüüsitakse läbi võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja ja hinnatakse mõjud kaitse-eeskirja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste koostamise käigus ning lähtuvalt sellest liikide säilimist.“ seatakse seal piirangud raiele. Ettepanek eeldaks, et igale metsateatisele tuleb koostada mõjude hinnang. Pigem tuleb paremini selgitada piirangute või nende puudumise tausta. Näiteks selgitama, et eesmärgiks ei ole seatud iga elupaigatüübile vastava metsakillu range kaitse, vaid alapõhiste eesmärkide täitmine ja metsaelupaigatüüpide tervikliku kaitse tagamine.  Riigimaadel on metsaelupaigatüüpide kaitse piiranguvööndis tagatud. Riigimetsa Majandamise Keskus Natura alade metsaelupaigatüüpides raieid ei tee. Eramaadel on viimase kümne aasta jooksul esitatud raieteatisi piiranguvööndite metsaelupaigatüüpides kokku ~11 000 ha-l, sh uuendusraietele ~2000 ha-l. Statistika näitab, et esitatud raieteatistest realiseeritakse eramaal üksnes ~70%. MS § 29 lõike 11 punkt 3 ja uus lõige Jätta ära täiendus "välja arvatud juhul, kui Arvestamata Ettepanekul puudub argumenteeritud nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse põhjendus ning hinnangud mõjule. Otseselt ei ja sõnastada lg 3 järgmiselt: ole selle vastu, aga raiete kontsentreerumist ja „3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kombinatoorikaprobleemi see ei lahenda. kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui viis Samuti on suured eraldised väga üksikud hektarit;” juhtumid, pigem on tendents väiksemate eraldiste tekitamiseks. Seega väide, et eraldisepõhine „suurte lankide lubamine soosib metsakorraldusega manipuleerimist“ vajaks tõendamist. Metsade korraldamine sõltub ennekõike kasvukoha tingimustest ning seal olevast puistust ning korraldamisele kehtivad reeglid, mis on sätestatud metsa korraldamise eeskirjas. MS § 29 uus lõige MS § 29 lisada lõige: „ siirdesoo, madalsoo, Arvestamata Ettepanekul on valdkondlik oluline mõju, mis mustika-kõdusoo, jänesekapsa-kõdusoo, lodu ja eeldaks põhjalikku mõjuanalüüsi. Lisaks on raba kasvukohatüübis on lageraie tegemine mõnes metsatüübis (näiteks kuusikutes) keelatud“. lageraie ainuke viis majandada. Vt ka eelmine selgitus. JS Karmistada karistusi elektrooniliste Arvestamata Jahiseaduse muudatus, mis vajab eelnevalt peibutusvahendite kasutamise osas. eraldi arutelu ja analüüsi, seega LKS muutmisega koos ei menetle JS Defineerida külalisjahtide korraldaja mõiste ja Arvestamata Jahiseaduse muudatus, mis vajab eelnevalt vastutus ning kaaluda litsentseerimist. eraldi arutelu ja analüüsi, seega LKS muutmisega koos ei menetle JS Luua võimalus jahipiirkonna kasutajale Arvestamata Jahiseaduse muudatus, mis vajab eelnevalt jahipidamisalase kontrolliõiguse andmiseks omas eraldi arutelu ja analüüsi, seega LKS piirkonnas. muutmisega koos ei menetle Lisaks teeme ettepaneku LKSi eelnõu seletuskirja Arvestatud Seletuskirja lisatud näide, et üheks kaalukaks täiendada § 1, millega korrastatakse ja põhjuseks hekseldamise võimalikul lubamisel täpsustatakse pool-looduslike koosluste (PLK) on juhtumid, kus hekseldamise alternatiiviks kaitseks kehtestatud korda. Palume seletuskirjas on ala võsastumine ja kus siis tuleb kaaluda, täpsemalt seletada, millised on kaitse- kumb tegevus on lähtudes alal esinevatest eesmärkidest lähtuvad kaalukad põhjused, mida liikidest mõistlikum. Kuna poollooduslikke Keskkonnaamet oma otsuste tegemisel kooslusi saab majandada kõikide hekseldamise lubamiseks aluseks hakkab võtma. põllumajandusmeetmete raames, sh otsetoetuse raames, kus hekseldamine on lubatud, siis selle sättega soovime kaitstavatel aladel seda tegevust just piirata ning lubada hekseldamist erandjuhtudel. Eesti Linnade ja Valdade Liit LKS § 45 Palume selgitada, kas lisatav täpsustus seab Arvestatud Seletuskirjas täpsustatud, et säte ei too kaasa kohalikud omavalitsused olukorda, kus neil on vajadust täiendavalt ja rangemalt reguleerida vaja reguleerida täiendavalt küsimusi ja rangemalt, puude ja nende osade raiet. Juba kehtiv säte kui kehtiva regulatsiooni kohaselt nad seni annab sellesama võimaluse KOV-ile, kes saab vajalikuks pidanud on siis ise otsustada, kas ta soovib väiksemaid hooldustöid (okste lõikust) reguleerida (loastada) või mitte, aga selguse huvides on säte sõnastatud ümber järgmiselt: „Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid või nende osi, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loal. Loa andmise alused, tingimused ja korra kehtestab kohalik  omavalitsus“. KOV-il on võimalus otsustada ja enda eeskirjas sätestada, mida ja mis mahus ta tahab loaga reguleerida. MTÜ Eesti Metsa Abiks Raplamaa Loodushoiu MTÜ MTÜ Roheline Pärnumaa MTÜ Niilusoo MTÜ Roheline Läänemaa MTÜ Kose valla Loodusselts MTÜ Rebala Kultuuriruum Eestimaa Loomakaitse Liit LKS Kehtestada lindude pesitsemise aegse raie keeld Arvestamata Raierahu pikkus ja mõjuala on põhjalike kõigis metsades arutelude tulemusel kompromiss huvigruppide nägemustest ja seetõttu ei ole võimalik/otstarbekas seda praegu muuta. Selgitus on lisatud ka seletuskirja. Aga lisaks on metsaseadusesse lisatud säte, millega antakse võimalus ministrile kõikides metsatüüpides ka väljaspool kaitstavaid alasid seada kuni kaheks kuuks piiranguid raietele. LKS Keelata kaitsealade piiranguvööndi metsades Arvestamata Muudatus tähendaks sisuliselt piiranguvööndi uuendusraie (lageraie ja turberaiete viimane järk). ja sihtkaitsevööndi võrdsustamist. LKS Uuendusraie kaitsealadel on vastuolus kohaselt on piiranguvöönd ala, kus linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga majandustegevus on lubatud, aga reguleeritud, ja selleks ongi iga konkreetse ala kaitse- eeskiri. Lisaks tooks see kaasa kompensatsiooni mehhanismi muutmise vajalikkuse. Nii põhimõtteline muudatus vajab põhjalikumat analüüsi. LKS § 30 lg 4 p 6 Jätta muutmata LKS § 30 lg 4 p 6, kuna see Arvestamata Tegemist ei ole üldise kaitsekorra kujutab endast sihtkaitsevööndi kaitse leevendamisega, vaid väga üksikute nõrgendamist juhtumitega, mille vajadus kaalutakse läbi ja hinnatakse kaasnevad mõjud kaitse-eeskirja menetluse käigus. MS Sätestada raielankidele absoluutne Arvestamata Ebaselge on eesmärk, mida muudatusega maksimumsuurus erametsas 5 hektarit ja soovitakse saavutada. Ettepaneku tegijatel riigimetsas 1 hektar puudub kaasneva mõju analüüs, sh hinnang muudatuse proportsionaalsusele. Lisaks on ettepaneku tegijate väide, et „senine regulatsioon võimaldab piiramatu suurusega raielanke“ eksitav, kuivõrd senine regulatsioon (MS § 29 lageraietel ja MS § 30 turberaietel) määrab aladele selged maksimumpiirid. Siinjuures tuleb rõhutada, et maksimaalne lubatud pindala ei tähenda metsaomaniku jaoks kohustust sellest lähtuda. Pindala maksimumi ei ole määratud ühe metsaeraldise sisse jäävatele aladele, mille piirid tulenevad looduslikest tingimustest. Selliste alade (5 hektarist suuremate eraldiste) osakaal on vaid 2% kõikide tulundusmetsas asuvate eraldiste koguarvust. Eesti Ornitoloogiaühing LKS 14 § lõige 1 paragrahvi 14 lõiget 1 täiendada punktiga „11) Arvestamata Need alad, kus on oluline piirata ja pidada linnujahti, välja arvatud käesoleva seaduse reguleerida linnujahti, on see juba paragrahvi 50 lõikes 51 sätestatud juhul. ”. olemasoleva regulatsiooniga kaetud (kaitseala kaitse-eeskirjad). Üldise valitseja kooskõlastuse nõude kehtestamine kõikidel kaitstavatel aladel tooks kaasa ülemäärase bürokraatia. Ettepanekut saab kaaluda tulevikus jahiseaduse muutmisel, kuna  probleeme võib olla väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda LKS § 14 lõige 7 Absoluutse raiekeelu kehtestamine ei ole kuidagi Osaliselt Raierahu pikkus ja mõjuala on põhjalike põhjendatud. Hindamata on jäänud regionaalsed arvestatud arutelude tulemusel kompromiss huvigruppide mõjud piirkondades, kus inimesed elavad suure nägemustest ja seetõttu ei ole territooriumiga kaitsealadel, näiteks võimalik/otstarbekas seda praegu muuta. rahvusparkides. Samuti ei ole hinnatud mõju Sättesse on lisatud erand hädaolukordade tööhõivele. Ettepanek on ka võimaldada lahendamiseks. kiireloomulisi raieid (kuuse-kooreüraski tõrjeks püünispuude langetamine ja kollete likvideerimine) ka metsaomaniku esitatud metsakahjustuste teatiste ning metsakaitseekspertiisi alusel. LKS § 45 Seaduse muutmine suurendab oluliselt KOV-de Arvestatud Sätte eesmärk ei olnud tegelikult muuta töökoormust ning võib loa saamise protsessi olemasolevat õigust KOV-l otsustada, kas ta venimise tulemusena piirata vajalike väiksemate soovib väiksemaid hooldustöid (okste lõikust) hooldustööde õigeaegset tegemist. Teeme reguleerida (loastada) või mitte, aga selguse ettepaneku jätkata tänase olukorraga, kus selliseid huvides on säte sõnastatud ümber järgmiselt: väiksemaid hooldustöid saab teha KOV-ilt luba „Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid või nende taotlemata. osi, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loal . Loa andmise alused, tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus“. KOV-il on võimalus otsustada, mida ja mis mahus ta tahab loaga reguleerida. LKS §-i 55 lõige 62 Eelnõust ei selgu, mida peetakse silmas tahtliku Osaliselt Seletuskirja täiendatud ja veel täpsemalt häirimise all, kas mõeldud on ainult raidmete arvestatud selgitatud, et tegemist ei ole sisulise purustamist ja teisaldamist või kätkeb see ka muudatusega. Samuti ei muutu nende sätete muude tegevustega seotud ohtusid linde häirida. rakendamise ja järelevalve põhimõtted, mille Lisaks on ebaselge, mida tähendab häirimine – kohaselt lähtutakse mõistlikkuse printsiibist.  kust läheb piir häirimise ja mittehäirimise vahel, Oluliseks märksõnaks on ka tahtlus. Sätte mitme linnu esinemise korral loetakse tegevust rakendamisel on oluline selgitada välja teo häirivana, kas juba üksiku linnu häirimise korral. tahtlus ja üldjuhul KKI ei menetle juhtumeid, Paraku ei selgu eelnõu seletuskirjast, millised on kui seda ei ole võimalik kindlaks teha. Samuti sellise regulatsioon positiivsed mõjud keskkonnale on seletuskirja lisatud selgitused erinevate ja negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud. häiringute, nende mõjude ja seadusega Sellised muudatused peavad tuginema reguleerimise võimalikkuse kohta. LKS mõjuhinnangutel, mis täna puuduvad regulatsiooni kehtestamisel ja rakendamisel keskendutakse eelkõige sellistele häiringutele, mis mõjutavad meie linnustiku soodsa seisundi saavutamist. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks selgelt ebaproportsionaalne. LKS § 61 lõike 3 puntki 5 Puudub muudatuse sotsiaalmajanduslike mõjude Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Omavastutuse osa hinnang. Tootjad võivad sattuda olukorda, kus määramise võimaldamine proportsionaalselt suurkiskjate poolt tekitatud kahjud jäävad suures kahju suurusega võimaldab paindlikumat osas tootja enda kanda, mistõttu võib kannatada lähenemist, kus saab muuhulgas arvestada ka võimekus rakendada ennetusmeetmeid. Samas kahjustuste korduvust ja ulatust, mis välistab võib mõningat leevendust pakkuda plaanitav olukorra, kus kahjud jäävad ebamõistlikult muudatus, millega soovitakse suurendada looma suures osas tootja enda kanda. See võimaldab tekitatud kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutuse õiglasemalt kahjusaajaid käsitleda ja hüvitamise piirmäära kuni 9600 euroni (hetkel proportsionaalselt hüvitada, eriti just 3200 eurot). väiketootjaid ja korralikke, vastutustundlikke kasvatajaid. Näiteks juhtumid, kui esimene ja ainus kord tekib küll suur kahju, aga edaspidi suudetakse kahju ära hoida (ennetada), siis määratakse minimaalseim omavastutus. LKS § 703 lõige 1 Muudatus ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse Arvestamata Ettepanekus ei ole selgitatud, milles väljendub seadusega ning rikub olulisel määral inimõigusi. jälgimisseadmestiku seaduse alusel Isiku jälgimine ja tema tegevuse jäädvustamine kasutamise vastuolu IKSi ja inimõigustega. võib olla seotud vaid kuritöö tõendamise Kaamerad (me räägime eelkõige nn  vajadusega. Palume täiendusettepanekut mitte rajakaameratest, mis reageerivad liikumisele) rakendada või täpsustada selle sõnastust: paigaldatakse avalikku kohta, see tähendab, et Eelnõuga lisatakse järelevalve erimeetmete eramaadele neid ei paigaldata, seega ei ole sättesse võimalus Keskkonnainspektsioonil asjakohane ettepanekus olev soovitus järelevalve tegemisel kasutada kaitsealadele erametsas seadmete paigaldamine omanikuga viivatele teedele ja radadel toimuva jälgimiseks kokku leppida. pilti edastavat või salvestavat Kaamerata paigaldamise vajadus on kaitsta jälgimisseadmestikku, paigaldades sellekohase loodusreservaate ja teisi liikumispiiranguga infotahvli jälgimisseadme olemasolu kohta. alasid kahjustuste eest. See tähendab, et Erametsades olevate kaitsealade korral tuleb jälgimisseadmeid ei paigaldata suvalistesse jälgimisseadmestiku paigaldamine eelnevalt kohtadesse metsa all, vaid neile teedele, kokku leppida maa omanikuga. radadele, kallastele, koobaste sissekäikudele jne, mida kasutatakse keelatud alal liikumiseks. Kui jälgimisseadmete paigaldamise kohta on infotahvlid väljas, on inimesel võimalus hoiduda rikkumist toime panemast ja kui ta siiski liigub edasi seadmetega varustatud alale, on tegemist teadliku valikuga ja tegemist ei ole inimõiguste ega IKS nõuete rikkumisega. Kuigi mõistet „rada“ saab tõlgendada väga laialt, ei ole mõistlik kitsendada jälgimisseadmestiku kasutamist üksnes teede ja radadega. LKS peatükk 11 Eelnõus esitatud kujul vastutuse määrade tõstmine osaliselt Seletuskirja on lisatud täiendavad selgitused on ebaproportsionaalselt suur ja võib ka tahtmatult arvestatud ja põhjendused juriidiliste isikute trahvimäära toimunud eksimuse korral tuua enesega kaasa tõstmise vajaduse kohta. Maksimummäära maaomaniku ja ettevõtte jaoks üle jõu käivad tõstmine ei tähenda, et seda hakatakse rohkem karistused. Ligi 100 kordne trahvimäärade tõus ei ja/või kergekäelisemalt määrama. Väärteo kajasta aja jooksul toimunud muudatusi eest karistuse määramisel kehtivad samad majanduses ja elatustasemes objektiivselt. reeglid, mis kuritegude puhul, ja karistuse  määramise juhised ja loogika võimaldavad maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. KKI praktikas on maksimummäära kasutatud vaid üksikud korrad. Maksimaalse karistusmäära tõstmine lihtsalt võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastavat karistust. Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolseteks summadeks, samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on siis võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Samuti arvestab KKI rikkumiste menetlemisel tahtluse aspektiga LKS §231 Teeme ettepaneku seadust täiendada §-ga 231 Arvestamata järgmises sõnastuses: Seda ei pea seadusega reguleerima. Isikul on „§ 231. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite ka praegu võimalus Keskkonnaameti poole piiri looduses kättenäitamine pöörduda ja täpsustusi küsida. Ja KeA teeb "Kui kinnisasjal asub kaitseala, hoiuala, seda vastavalt võimalustele juba praegu ja on püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti või valmis tegema ka edaspidi, kui inimressurss kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava seda võimaldab, ka ilma seaduse nõudeta. loodusobjekti välis- või vööndite piir, on kaitstava Samuti oskavad inimesed üdiselt kaarti lugeda loodusobjekti valitseja kohustatud kinnisasja ning tänapäeval on reeglina inimestel igakordsele omanikule või kinnistusraamatusse kasutada ka üsna täpsed nutiseadmed. kantud valdajale tema taotluse alusel looduses kätte näitama kinnisasjal asuva kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri.“ LKS peatükk 11 Ülepaisutatud ja ebaproportsionaalne Arvestatud keskkonnakahju määrade tõstmine. Näiteks Seletuskirja täiendatud ja selgitatud, et suurkiskjad (hunt, karu, ilves) võivad tekitada vastuolu keskkonnavastutuse seadusega olulist kahju varale ning seada mõningates (KeVS) ei ole. KeVS reguleerib keskkonnale olukordades ohtu ka inimeste elu ja tervise. Seega tekitatud kahju heastamist ehk tegemist on on vajalik kaaluda tekitatud kahju suurust ning endise olukorra taastamisega, kus kohaldatavat kahjumäära. keskkonnale kahju põhjustanud isik peab Vastuolu keskkonnavastutuseseadusega, kus kahju reaalselt heastama. LKS § 77 aga keskkonnakahju tekib üksnes olulise mõju korral sätestab keskkonnale tekitatud kahju aga LKS eelnõu kohaselt igal juhul. hüvitamise, mis on rahaline hüvitamine ega Trahvi määratakse tahtliku teo korral aga ole otseselt seotud tegeliku olukorra keskkonnakahju igal juhul - see ei ole õiglane, kui taastamisega. Tegemist on erinevate kk kahju tekib juhuslikult toimunud õnnetuse regulatsioonidega. Kui tegemist on kaitsealuse tagajärjel (liiklusõnnetus) liigi kahjustamise või kaitseala või kaitsealuse üksikobjekti kahjustamisega, siis KKI pöördub alati ka KeA kui kaitseala valitseja poole ja kes vastutab KeVS rakendamise eest. Seega on välistatud, et omavahel läheksid sassi või rakenduksid korraga KeVS alusel heastamine ja LKS alusel kahju välja mõistmine. Kui kahju on võimalik KeVS alusel heastada, rakendub alati heastamine ja rahalist nõuet kahju hüvitamiseks ei esitata. Üldiselt ükski Eestis elav kiskja ega muu uluk ei kujuta ohtu inimese elule ega tervisele, küll aga nad võivad ohustad inimese vara. LKS alusel on kehtestatud kompensatsioonimehhanismid metslooma poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega ei ole asjakohane võrdlus uluki hukkamise kahjumäära ja tema ohu osas inimestele ja varale. Samuti ei ole asjakohane märkus liiklusõnnetuses hukkunud valge toonekure  või muu uluki puhul kahjunõude esitamise kohta. Kahjunõue esitatakse ebaseadusliku surmamise või hävitamise puhul, mis tähendab, et liikluses hukkunud valge või musta toonekure ega ka karu, ilvese või hundi puhul keskkonnakahjunõuet ei ole võimalik esitada, kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, mitte kaitsealuse isendi vastu suunatud ebaseadusliku teoga. Eelnõule lisatud VV määruse kavand „Kaitstava Kavandis ei ole toodud kahjumäärasid, kuna loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi täpsed määrad tuleb veel läbi analüüsida ja hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi arutada. Ka kõnealuse määruse eelnõu isendi loodusesse laskmisega tekitatud esitatakse EISi, kus sellele saab ettepanekuid keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise esitada. määrad“ ei anna ülevaadet kavandatavatest II ja III kategooria liikide kahjustamisega kaasnevatest keskkonnakahjudest. MS Seletuskirjast ei selgu milline on tegelik Arvestatud Seletuskirja mõjude osa täiendatud sotsiaalmajanduslik mõju Eestile makromajanduse tähenduses. on jäänud hindamata, millised on mõjud raieteenust osutavatele ettevõtetele, kui palju nende mittetootlikud kulud suurenevad ja kuidas mõjub ülestöötamise kallinemine puidutarbijatele. LKS ei anna hetkel võimalust tehiskeskkonnas Arvestamata Liigi elujõulisuse tagamise esimene samm on peetud loomade loodusesse laskmiseks ka näiteks pigem küttimise vähendamine/kaotamine, kohaliku asurkonna täiendamise eesmärgil. mitte linnufarmide/paljundusjaamade Ettepanek täiendada looduskaitseseadust tekitamine. Samuti on õigustatud, et selline linnudirektiivi artikkel 9 lõike 1 punktide b) ja c) tegevus käib tegevuskava alusel, mis on kohaselt selliselt, et maaomanik või tema poolt praegu ka LKS nõue. Piirkondlike kavade määratud isik saaks loodusest nurmkana püüda, kehtestamine ei vähendaks halduskoormust, asustada, täiendada kohalikku asurkonda ning kuna kindlasti ei saaks selliseid kavasid  populatsiooni elujõulisuse säilitamiseks anda või inimesed ise tellida ega kinnitada ilma KeA tuua sobiva DNA-ga isendit teisest riigist. kontrolli ja kooskõlastuseta. Lisaks peab arvestama, et tihedas farmikeskkonnas levivad haigused palju lihtsamini, seega loodusest püütud linnud ilmselt jagavad oma haigusi / parasiite üksteisega ja lahti lastes on kõigi kohastumus madalam. Välismaalt linde tuues on võimalik veel täiendavate haiguste ja parasiitide ülekandumise oht Eesti metsikutele kanalistele. Samuti pole inimese kasvatatud lindude looduses hakkama saamine ilmselt sugugi sama kui looduses kasvanud kanadel (oskus kiskjaid vältida või toitu leida sama edukalt). Loodusest lindude püüdmisega vähendatakse arvukust veelgi. Samuti viiakse sellise paljundamisega tagasi palju, kuid vaid üksikute isendite järglasi, mis muudavad geneetilist mitmekesisust vaesemaks, kuna tegu on sisuliselt geenitriivi olukorraga. MTÜ Eesti Erametsaliit LKS § 14 lõige 7 Absoluutse raiekeelu kehtestamine ei ole kuidagi Osaliselt Raierahu pikkus ja mõjuala on põhjalike põhjendatud. Hindamata on jäänud regionaalsed arvestatud arutelude tulemusel kompromiss huvigruppide mõjud piirkondades, kus inimesed elavad suure nägemustest ja seetõttu ei ole territooriumiga kaitsealadel, näiteks võimalik/otstarbekas seda praegu muuta. rahvusparkides. Samuti ei ole hinnatud mõju tööhõivele. Ettepanek on ka võimaldada kiireloomulisi raieid (kuuse-kooreüraski tõrjeks püünispuude langetamine ja kollete likvideerimine) ka metsaomaniku esitatud  metsakahjustuste teatiste ning metsakaitseekspertiisi alusel. LKS § 45 Seaduse muutmine suurendab oluliselt KOV-de Arvestatud Sätte eesmärk ei olnud tegelikult muuta töökoormust. Seni on väiksemate hooldustööd olemasolevat õigust KOV-i otsustada, kas ta tegemine toimunud ilma KOV-lt luba taotlemata soovib väiksemaid hooldustöid (okste lõikust) reguleerida (loastada) või mitte, aga selguse huvides on säte sõnastatud ümber järgmiselt: „Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid või nende osi, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loal. Loa andmise alused, tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus“. KOV-il on võimalus otsustada, mida ja mis mahus ta tahab loaga reguleerida. LKS § 55 lõige 62 Eelnõust ei selgu, mida peetakse silmas tahtliku Osaliselt Seletuskirja täiendatud ja veel täpsemalt häirimise all, kas mõeldud on ainult raidmete arvestatud selgitatud, et tegemist ei ole sisulise purustamist ja teisaldamist või kätkeb see ka muudatusega. Samuti ei muutu nende sätete muude tegevustega seotud ohtusid linde häirida. rakendamise ja järelevalve põhimõtted, mille Näiteks põllumajanduses sööda varumine on kohaselt lähtutakse mõistlikkuse seotud samuti aladega, kus linnud võivad printsiibist.Oluliseks märksõnaks on ka pesitseda. Paraku ei selgu eelnõu seletuskirjast tahtlus. Sätte rakendamisel on oluline millised on sellise regulatsiooni positiivsed mõjud selgitada välja teo tahtlus ja üldjuhul KKI ei keskkonnale ja negatiivsed sotsiaal-majanduslikud menetle juhtumeid, kui seda ei ole võimalik mõjud. kindlaks teha. Samuti on seletuskirja lisatud selgitused erinevate häiringute, nende mõjude ja seadusega reguleerimise võimalikkuse kohta. LKS regulatsiooni kehtestamisel ja rakendamisel keskendutakse eelkõige sellistele häiringutele, mis mõjutavad meie linnustiku soodsa seisundi saavutamist. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate  tegevuste keelustamine oleks selgelt ebaproportsionaalne. LKS peatükk 11 Vastutuse määrade tõstmine on osaliselt Seletuskirja on lisatud täiendavad selgitused ebaproportsionaalselt suur ja võib ka tahtmatult arvestatud ja põhjendused juriidiliste isikute trahvimäära toimunud eksimuse korral tuua enesega kaasa tõstmise vajaduse kohta. Maksimummäära maaomaniku ja ettevõtte jaoks üle jõu käivad tõstmine ei tähenda, et seda hakatakse rohkem karistused. Ligi 100 kordne trahvimäärade tõus ei ja/või kergekäelisemalt määrama. Väärteo kajasta aja jooksul toimunud muudatusi eest karistuse määramisel kehtivad samad majanduses ja elatustasemes objektiivselt. Eesti reeglid, mis kuritegude puhul, ja karistuse Erametsaliit on seisukohal et karistused peavad määramise juhised ja loogika võimaldavad olema kehtestatud süsteemselt ning loogiliselt ja ei maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui saa tõsta ühes valdkonnas karistusi taevasesse esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad kõrgusesse, kui loomult raskemad rikkumised kergendavad asjaolud ja tegemist on nn toovad kaasa väiksema karistuse. See devalveerib saririkkujaga. KKI praktikas on riigi karistuspoliitikat. Teadlased on ammu maksimummäära kasutatud vaid üksikud kindlaks teinud, et oluline on karistuse vältimatus, korrad. mitte selle karmus. Maksimaalse karistusmäära tõstmine lihtsalt võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastavat karistust. Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolsetes summades, samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on siis võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Samuti arvestab KKI rikkumiste menetlemisel tahtluse aspektiga LKS 231 Teeme ettepaneku seadust täiendada §-ga 231 Arvestamata järgmises sõnastuses: Seda ei pea seadusega reguleerima. Isikul on „§ 231. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite ka praegu võimalus Keskkonnaameti poole piiri looduses kättenäitamine pöörduda ja täpsustusi küsida. Ja KeA teeb "Kui kinnisasjal asub kaitseala, hoiuala, seda vastavalt võimalustele juba praegu ja on püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti või valmis tegema ka edaspidi, kui inimressurss  kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava seda võimaldab, ka ilma seaduse nõudeta. loodusobjekti välis- või vööndite piir, on kaitstava Samuti oskavad inimesed üdiselt kaarti lugeda loodusobjekti valitseja kohustatud kinnisasja ning tänapäeval on reeglina inimestel igakordsele omanikule või kinnistusraamatusse kasutada ka üsna täpsed nutiseadmed. kantud valdajale tema taotluse alusel looduses kätte näitama kinnisasjal asuva kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri.“ MS Seletuskirjast ei selgu milline on tegelik Arvestatud Seletuskirja täiendatud. sotsiaalmajanduslik mõju Eestile makromajanduse tähenduses. on jäänud hindamata, millised on mõjud raieteenust osutavatele ettevõtetele, kui palju nende mittetootlikud kulud suurenevad ja kuidas mõjub ülestöötamise kallinemine puidutarbijatele. Nii kevadine linnurahu kui ka lageraielankide Arvestamata Oleme nõus, et MAK raames tuleb suurus on metsanduse arengukava probleemsete probleemsed teemad põhjalikult läbi arutada, teemadena arutlusel ning eeldavad sisuotsuste aga linnurahu ja lageraie langi suuruse tegemist. Tänaseks ei ole neid otsuseid tehtud ning vähendamine on kriitilised teemad, milleks on ühiskondlikku kokkulepet nendes küsimustes pole otsustatud esialgsed sammud juba praegu ära saavutatud, samuti ei ole muudatuste mõjusid teha. hinnatud. Leiame, et arengukava koostamise protsessi käigus laiapõhjalist kokkulepet saavutamata ei ole õige hakata lahendama sisulisi üksikprobleeme ja ühe huvirühma ettepanekuid. Eestimaa Talupidajate Keskliit LKS § 45 tegemist ülereguleerimisega ja halduskoormuse Arvestatud Sätte eesmärk ei olnud tegelikult muuta suurendamisega, mis ei ole kooskõlas seletuskirjas olemasolevat õigust KOV-il otsustada, kas ta kirjeldatud soovib väiksemaid hooldustöid (okste lõikust) põhjendustega reguleerida (loastada) või mitte, aga selguse huvides on säte sõnastatud ümber järgmiselt: „Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid või nende osi, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse  tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loal. Loa andmise alused, tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus“. KOV-il on võimalus otsustada, mida ja mis mahus ta tahab loaga reguleerida. LKS § 55 lõige 62 ei ole selgelt sõnastatud, et mida tähendab tahtlik Osaliselt Seletuskirja täiendatud. häirimine ning jätab selgelt liialt ruumi erinevalt arvestatud seaduse sätete tõlgendamiseks ja sanktsioonide rakendamiseks LKS peatükk 11 Karistus era- ja juriidilise isiku trahvimäärade osaliselt Seletuskirja on lisatud täiendavad selgitused vahel on meie hinnangul liiga suur. Seda enam, et arvestatud ja põhjendused juriidiliste isikute trahvimäära sellised rikkumised võivad juhtuda tahtmata, ehk tõstmise vajaduse kohta. Maksimummäära ettevaatamatusest. Selline karistusmäärade tõstmine ei tähenda, et seda hakatakse rohkem tõstmine on ilmselgelt ebaproportsionaalne. ja/või kergekäelisemalt määrama. Väärteo Väiksemate ettevõtjate puhul võivad sellised eest karistuse määramisel kehtivad samad karistusemäärad reeglid, mis kuritegude puhul, ja karistuse viia suurte majandusraskusteni või lausa määramise juhised ja loogika võimaldavad pankrottideni. Juhime tähelepanu, et maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui karistusmäärade karmistamise kõrval tuleks esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad tegeleda selgitustööga. kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. KKI praktikas on maksimummäära kasutatud vaid üksikud korrad. Maksimaalse karistusmäära tõstmine lihtsalt võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastav karistus. Kergete rikkumiste puhul jäävad karistused endiselt sümboolsetes summades, samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on siis võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Samuti arvestab KKI  rikkumiste menetlemisel tahtluse aspektiga. Seletuskirja on täiendatud ka selgitustöö tegemist. Lisaks oleme tutvunud põhjalikult Eesti Vt erametsaliidu ettepanekuid ja Erametsaliidu MTÜ poolt edastatud kommentaare nendele. tähelepanekute ja ettepanekutega ning anname teada, et toetame kõiki Eesti Erametsaliidu poolt esitatud ettepanekuid. Kaitseministeerium LKS § 38 lõige 4 ettepanek täiendada looduskaitseseaduse § 38 Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri muudetud vastavalt. lõiget 4, lisades sinna punkt 10 järgmises sõnastuses: "10) riigikaitselisele ehitisele." Seoses § 38 lõike 4 täiendamisega võib lõike 5 punktist 6 jätta välja tekstiosa „riigikaitse,“, kuna lõike 4 punkt 10 katab ära ka planeeringuga kavandatud riigikaitseliste ehitiste ehitamise Maaeluministeerium LKS 14 lõige 1 Niitmisel niite maha jätmisel hekseldamisel heina Arvestatud Sõnastust muudetud, et keelatud on nii maha jätmisega sarnane tulemus ja kui on oluline, hekseldamine kui ka niite maha jätmine. et nii hekseldamine kui ka heksli või ka niite maha jätmine oleks lubatud üksnes kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul, siis tuleks eelnõu punktis 1 seda täpsustada. LKS 15 lõige 21 Oleme arvamusel, et kui õuemaa termin ei ole Arvestamata Õuemaa puhul on viidatud Eesti Topograafia üheselt arusaadav ja seostatav ruumiandmete Andmekogule, täpsemalt põhikaardile. Peame seaduses sätestatud põhimõttega, tuleks pigem lähenemist piisavalt selgeks. Ruumiandmete muuta maakatastriseadust seaduse § 70: ETAK-i andmete alusel koostatavad topograafilised kaardid. Üheks toporaafiliseks kaardiks on põhikaart ja täpsemalt on selle koostamine reguleeritud ruumiandmete seaduse § 70 lõike 3 alusel  kehtestatud keskkonnaministri 03.12.2013. a määrusega nr 70. Sisuliselt on maakatastri õuemaa juba 2019. aasta jaanuarist ETAKi õu. LKS § 55 lõige 62 Ettepaneku seletuskirjas täpsustada, et kas Arvestatud Seletuskirja täiendatud, lisatud selgitused tahtlikuks häirimiseks loetakse ka erinevate häiringute, nende mõjude ja põllumajandusmaal põllutööde läbiviimist (näited seadusega reguleerimise võimalikkuse kohta. põllu servas pesitsev kiivitaja, rohumaa niitmne, LKS regulatsiooni kehtestamisel ja kui seal on kuulda rukkirääku, kariloomade peale rakendamisel keskendutakse eelkõige sellistele astumine maaspesitsevate lindudele kurnadele) häiringutele, mis mõjutavad meie linnustiku soodsa seisundi saavutamist. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks selgelt ebaproportsionaalne LKS § 35 lõige 21 Teeme ettepaneku sõnastada § 35 lõige 21 selliselt, See teema on käesolevast eelnõus välja jäetud. et tingimus käib kõigi vooluveekogude kohta või Ranna ja kalda piiranguvööndi, sõnastada § 35 lg 2 järgmiselt: veekaitsevööndi ja ehituskeeluvööndi ulatus „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 täpsustatakse järgmiste muudatustega. nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir või selle puudumise korral vooluveekogu perv, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 22–5 sätestatud juhtudel.“ Ettepanek õigusselguse huvides anda säte selle See teema on käesolevast eelnõus välja jäetud. kohta, kuidas toimub piirangute vööndi ja Ranna ja kalda piiranguvööndi, veekaitsevööndi määramine, kui vooluveekogu veekaitsevööndi ja ehituskeeluvööndi ulatus kuulub üheaegselt § 37 lg 1 punktide 2 ja 4 täpsustatakse järgmiste muudatustega. määratluse alla. Näiteks kui maaparandussüsteemi eesvooluks on alla 10 km2 valgalaga jõgi.  LKS-s on vöönditega seoses veel teisigi Arvestatud Ranna ja kalda piiranguvööndi, täpsustamist vajavaid probleeme. Kuna lähiajal on veekaitsevööndi ja ehituskeeluvööndi ulatus kavandatud nii looduskaitse- kui veeseaduse täpsustatakse järgmiste muudatustega. muutmine, siis on otstarbekas vööndeid (veekaitse-, piirangute- ja ehituskeeluvööndite) puudutav õiguskord tervikuna läbi töötada ja kavandada selles osas nimetatud seadustes ühetaoline regulatsioon. MS Jääb selgusetuks, miks reguleeritakse mitme Arvestatud Seletuskirja täiendatud. eraldise piires lageraielangi maksimumpindala, aga ühe eraldise piires jääb see reguleerimata. Kui mittereguleerimise põhjuseks ühe eraldise piires on keskmise raielangi suurus või muu põhjus, siis võiks selle täpsemalt välja tuua seletuskirjas. Rahandusministeeirum Eelnõu seletuskirja ptk 6 võiks tuua konkreetsed Arvestatud Seletuskirja lisatud viide Turu-uuringute ASi viited uuringutele, mille kohaselt pooldab 95% 2019. a erametsaomanike küsitlusuuringule erametsaomanikest kevadist raierahu ja/või muul mai-juuni 2019: https://www.eramets.ee/wp- viisil tuua antud väite kohta lisainformatsiooni. content/uploads/2019/10/Erametsaomanike- uuringu-2019-aruanne.pdf. MTÜ Ambla Metsaühistu MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ Halinga Metsaomanike Selts Seltsing Sõrve Metsaühing MTÜ Tartu Metsaomanike Selts MTÜ Tallinna Metsaomanike Selts MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Selts MTÜ Viljandimaa Metsaselts MTÜ Eesti Metsaühistu MS § 10 Ettepanekud füüsilisest isikust metsaomanike Arvestamata Ettepanekutes välja toodud temaatika on üles toetamise regulatsiooni täiendamiseks kerkinud metsanduse arengukava koostamise protsessis, kus see vajab veel arutamist, analüüsimist, mõju hinnangut, samuti võimalike mõõdikute väljatöötamist jms. Hetkel laiapõhjalisi sisuotsuseid ja kokkuleppeid, sh tõstatatud probleemi kohta, ei ole veel arengukava koostamise protsessis tehtud, seega ei saa eelnõus käsitleda Toila Vallavalitsus LKS ei anna hetkel võimalust tehiskeskkonnas Arvestamata Liigi elujõulisuse tagamise esimene samm on peetud loomade loodusesse laskmiseks ka näiteks pigem küttimise vähendamine/kaotamine, kohaliku asurkonna täiendamise eesmärgil. mitte linnufarmide/paljundusjaamade Ettepanek täiendada looduskaitseseadust tekitamine. Samuti on õigustatud, et selline linnudirektiivi artikkel 9 lõike 1 punktide b) ja c) tegevus käib TK alusel, mis on pragu ka LKS kohaselt selliselt, et maaomanik või tema poolt nõue. Piirkondlike kavade kehtestamine ei määratud isik saaks loodusest nurmkana püüda, vähendaks halduskoormust, kuna kindlasti ei asustada, täiendada kohalikku asurkonda ning saaks selliseid kavasid inimesed ise tellida ega populatsiooni elujõulisuse säilitamiseks anda või kinnitada ilma KeA kontrolli ja tuua sobiva DNA-ga isendit teisest riigist. kooskõlastuseta. Lisaks peab arvestama, et tihedas farmikeskkonnas levivad haigused palju lihtsamini, seega loodusest püütud linnud ilmselt jagavad oma haigusi / parasiite üksteisega ja lahti lastes on kõigi kohastumus madalam. Välismaalt linde tuues on võimalik veel täiendavate haiguste ja parasiitide Eesti metsikutele kanalistele ülekandumise oht. Samuti pole inimese kasvatatud lindude looduses hakkama saamine ilmselt sugugi sama kui looduses kasvanud kanadel (oskus kiskjaid vältida või toitu leida sama edukalt).  Loodusest lindude püüdmisega vähendatakse arvukust veelgi. Samuti viiakse sellise paljundamisega tagasi palju, kuid vaid üksikute isendite järglasi, mis muudavad geneetilist mitmekesisust vaesemaks, kuna tegu on sisuliselt geenitriivi olukorraga. Riigikogu metsanduse toetusrühm §8 Täiendada paragrahvi 8 lõikega 51 järgmises Arvestamata 30 päeva jooksul ei ole võimalik koostada sõnastuses: LKS § 8 lõikes 3 ette nähtud loodusobjekti „(51) Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse kaitse alla võtmise põhjendatuse ja algatamine otsustatakse 30 päeva jooksul alates otstarbekuse ning kavandatavate piirangute käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otstarbekuse ekspertiisi, mille põhjal minister ettepaneku saamisest.“; algatamise otsuse teeb. Selle aja jooksul tuleb tuvastada ka loodusväärtuste esinemine objektil, mis sõltub taimede vegetatsiooniperioodist ja lindude puhul pesitsemise ajast. Eksperte kaasatakse ka väljastpoolt asutust, mis ekspertiisiks kuluvat aega pikendab. § 8 ja 9 paragrahvi 8 lõike 6 teine lause muudetakse ja Arvestamata Reeglina see nii ka on, et keskmine eelnõu sõnastatakse järgmiselt: menetluse aeg on kaks aastat. Loomulikult on „Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni ka erandeid. Menetluse aeg sõltub ala loodusobjekti kaitse alla võtmise algatamisest suurusest ja keerukusest, väärtuste rohkusest, keeldumise, kaitse alla võtmise või kaitse alla huvigruppide ja maaomanike arvust ja nende võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni.“; arvamustest. ja paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus viiakse läbi 28 kuu jooksul kaitse alla võtmise menetluse algatamisest arvates.“; §9 Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 41 järgmises Arvestamata Seda ei pea seaduse muutmisega reguleerima. sõnastuses: See on teavitamisel personaalsem lähenemine,  „(41) Kinnisasja omanikule saadetav teade peab mida võimalusel ka tehakse, sõltuvalt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ressurssidest. andmetele sisaldama teavet selle kohta, kas kinnisasi asub kogu ulatuses või osaliselt loodusobjektil, mida kavandatakse kaitse alla võtta, millised kaitsevööndid ulatuvad kinnisasjale ning välis- ja vööndite piiri kirjeldust juhul, kui loodusobjekti, mida kavandatakse kaitse alla võtta välis- või vööndite piir läbib kinnisasja.“; Ja paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „ja 41“; ja paragrahvi 112 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kaitse alla võtmise otsuse tegemisel edastatakse kinnisasja omanikule ka käesoleva seaduse § 9 lõikes 41 nimetatud teave.“; §9 paragrahvi 9 lõikest 11 jäetakse välja sõna Arvestamata Keskkonnaamet järgib juba praegu ka „püsielupaikade“, ehk kaotada erand, et püsielupaikade menetlemisel enamusi LKS § püsielupaikade kaitse alla võtmise korral ei 9 sätteid. Aga näiteks avalikku arutelu rakendata kõiki menetlusetappe püsielupaikadest ei saagi tihti läbi viia, kuna väikese pindalaga püsielupaikade korral läheks see vastuollu LKS regulatsiooniga, mis keelab kaitsealuse liigi täpse elupaiga asukoha avalikustamise massiteabevahendites. Lisaks sellele suheldakse maaomanikuga ka juba enne algatamist, VTK koostamise käigus. seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises Arvestamata sõnastuses: Seda ei pea seadusega reguleerima. Kodanikul „§ 231. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite on ka praegu võimalus Keskkonnaameti poole piiri looduses kättenäitamine pöörduda ja täpsustusi küsida. Ja KeA teeb Kui kinnisasjal asub kaitseala, hoiuala, seda vastavalt võimalustele juba praegu ja on püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti või valmis tegema ka edaspidi, kui inimressurss  kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava seda võimaldab, ka ilma seaduse nõudeta. loodusobjekti välis- või vööndite piir, on kaitstava Samuti oskavad inimesed üdiselt kaarti lugeda loodusobjekti valitseja kohustatud kinnisasja ning tänapäeval on reeglina inimestel igakordsele omanikule või kinnistusraamatusse kasutada ka üsna täpsed nutiseadmed. kantud valdajale tema taotluse alusel looduses kätte näitama kinnisasjal asuva kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri.“; ja paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kui pruunkaru talvitumispaik või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukoht või elupaik jääb kinnisasja piiresse, on Keskkonnaamet kohustatud kinnisasja igakordsele omanikule või kinnistusraamatusse kantud valdajale tema taotluse alusel looduses kätte näitama kaitstava ala piiri.“; §24 paragrahvi 24 lõikes 3 asendatakse sõna „kohe“ Arvestamata Praeguses LKS-is kasutatud termin „kohe sõnadega „kolme tööpäeva jooksul“; pärast“ tähendabki, et kaitsekohustusteatis väljastatakse esimesel võimalusel. Seadusesse tähtaja määramisega ei muutu KeA võimekus seda teha just kolme tööpäeva jooksul §50 paragrahvi 50 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse Arvestamata Selline pealkiri oleks eksitav, kuna § 50 järgmiselt: lõike 2 alusel moodustuv püsielupaik ei „§ 50. Püsielupaikade kaitse ja ajutised pruugi olla ajutine, mis lisaks on ka piirangud“; defineerimata mõiste §50 paragrahvi 50 lõiget 3 täiendatakse teise lausega Arvestamata Keskkonnaamet edastab laekunud teabe järgmises sõnastuses: keskkonnaregistrisse. Pesapuu ümber „Keskkonnaamet edastab laekunud teabe moodustub lõikes 2 määratud püsielupaik viivitamatult Keskkonnaministeeriumile automaatselt, selleks pole vaja loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse Keskkonnaministeeriumis vastu võtta kaitse alla võtmise algatamise otsust.  algatamise otsustamiseks.“; §50 paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 31 järgmises Arvestamata Keskkonnaamet edastab laekunud teabe sõnastuses: Keskkonnaregistrisse. Pesapuu ümber „(31) Keskkonnaministeerium teeb 30 päeva moodustub lõikes 2 määratud püsielupaik jooksul alates pesapuu avastamisest automaatselt, selleks pole vaja teadasaamisest loodusobjekti kaitse alla võtmise Keskkonnaministeeriumis vastu võtta kaitse menetluse algatamise otsuse kooskõlas käesoleva alla võtmise algatamise otsust. seaduse §-s 9 sätestatuga või sellest keeldumise otsuse. Otsusest teavitatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud isikuid käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud korras.“; 14) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4-9 sätestatud ajutised piirangud kehtivad kuni käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamisest keeldumise otsuse tegemiseni. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise korral kehtivad käesoleva paragrahvi lõigetes 4-9 sätestatud ajutised piirangud kuni kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse jõustumiseni.“. Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastame eelnõu märkusteta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastame eelnõu märkusteta Eesti Orhideekaitse Klubi Muudatusettepanekuid ei ole Eesti Seisukoerte Koolitusklubi MTÜ Lisada seadusesse võimaluse kasutada jahikoerte Arvestamata Teema vajab põhjalikumat analüüsi ja õppeprotsessis farmis kasvatatud jahilinde ja läbirääkimist nii ornitoloogide kui ka kirjatuvi. loomakaitsjatega. Samuti puudub hetkel selle kohta ka EJS-i seisukoht. Pigem liigutakse selle poole, et jahikoerte õppeprotsessis elusloomi üldse ei kasutata.