Kristina Aidla Teie 14.06.2021
Terviseamet Meie 15.07.2021 nr 15-1/3858-16
[email protected]
Ramon Nahkur
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Vastus Eesti mereala planeeringu
ettepanekutele
Austatud proua Aidla ja härra Nahkur
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud küsimuste eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud
läbi, tegi koostööd ka Kaitseministeeriumiga ja saadab Teile oma seisukohad.
1. Viitate, et müratundlike hoonetega aladel ei tohi müratasemed ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Lisate ka,
et liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada
päeval 85 dB ja öösel 75 dB.
Selgitame, et Eesti mereala planeeringuga ei ole kavandatud uusi objekte või merekasutusi,
mis müratundlikke hooneid puudutaks. Planeering annab suuniseid ja käsitleb
funktsionaalseid seoseid maismaaga, kuid kohapõhiseid tegevusi maismaal ei kavanda.
2. Käsitlete oma kirja mitmes punktis tuuleparkidega (sh hajaenergeetika puhul üksikute
tuulikutega) seonduvalt müratasemete teemat ja viitate erinevatele müra
normtasemetele.
Selgitame, et üleriigiline mereala planeering ei näe ette üksiktuulikute paigutamist ja asukohti.
Hajaenergeetika teemal on antud suunis, et see on otstarbekas perspektiiv, kuid välja ei ole
toodud konkreetseid energeetika lahendusi, asukohti ja lisatud on, et planeeringu koostamise
vajadus hajaenergeetika arendamiseks otsustatakse lähtuvalt konkreetsel ajahetkel kehtivast
õigusruumist. Detailseimaid juhtnööre planeeringuga anda ei ole tänase seisuga võimalik.
Planeering toob välja kaitstavad ruumilised väärtused ja nendega arvestamise tingimused,
millega tuleb arvestada ka taastuvenergeetika lahenduste arendamisel. Täpsete ruumiliste
lahenduste väljatöötamine teistele taastuvenergeetika liikidele, kui tuuleenergia, ei ole
otstarbekas. Vastav tehnoloogia on hetkel kiires arengus ja selget tehnoloogilist infot, millega
mh ka mõjude hindamises arvestada ei ole teada. Sellisele seisukohale on planeeringu
koostamise protsessis jõutud tuginedes mh koostööle Meresüsteemide Instituudi ja
Päikeseenergia Assotsiatsiooniga, kellelt saadi seisukohad, et planeeringu eeldatavaks
kehtivuse perioodiks (ca 15 a) ei ole teada tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaks
alternatiivsete energiaallikate lahendust planeeringus täpsemalt kajastada. Seetõttu ei ole
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
otstarbekas pidurdada tehnoloogilisi arenguid kitsendustega, mille vajalikkuse osas tänasel
hetkel puudub veendumus.
Tuule-energeetika alad on kavandatud mitte lähemale kui 11,1 km kaugusele rannajoonest ja
lisatud on tingimus, et tuulikuid ei paigutata mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui
6 meremiili (siinjuures 11,1 km kaugust arvestatakse lähimast tuulikust). Läbi selle on
müratasemete ületamine (sh tundlike hoonete juures) planeeringu ekspertmeeskonna
hinnangule tuginedes välistatud. Lisaks sellele on müraga seonduvad võimalikud mõjud
kirjeldatud mõjude hindamise aruandes ptk 4.5.4. Selle põhjal on planeeringus määratud ka
tegevusloa etapile tingimus hinnata müraga seonduvaid mõjusid ja viia läbi müra
modelleerimised (vt ptk 5.6.5 p 12a).
3. Toote välja ka vajaduse õhuliinide paigutamisel vältida eluhoonete ja haridusasutuste
lähedust.
Juhime tähelepanu, et mereala planeering käsitleb maismaad läbi funktsionaalsete seoste ja
planeeringuga siduvaid tingimusi maismaale anda ei saa. Kuna tuulenergeetika teema puhul
sõltub tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade osas planeeringu elluviidavus mh
tehnovõrkude lahendusest, siis on antud põhimõttelisi suuniseid maismaal ühenduskoridoride
(sh võimalike õhuliinide) lahendamiseks. Konkreetseid paigutusi õhuliinidele planeeringuga
ei määrata ja need selguvad, kas planeerimis- või projekteerimistingimuste menetluse kaudu
kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Selline suunis kajastub ka planeeringus. Lisaks on antud
suunis, et õhuliini paigutamist tuleb vältida eluhoonete lähedusse (kuni 100 m). Seega
kajastuvad Teie poolt viidatud põhimõtted juba planeeringus ja järgmistes kavandamise
etappides tuleb samuti õigusaktides sätestatust (sh Teie poolt viidatud normväärtustest)
lähtuda.
4. Teete ettepaneku liigitada eraldi mürarikkamad sadamad ja planeerida neid lähialade
müratundlikkust arvestades.
Sadamate liigituse ettepanekus on silmas peetud sadamate funktsioone, et paremini korraldada
sadamate võrgustikku ja organiseerida ressursside jagamist. Nõustume, et sadamate
planeerimisel tuleb silmas pidada ka müraga seonduvaid asjaolusid, kuid oleme seisukohal, et
ainuüksi see ei saa olla liigituse aluseks. Mürarikkaid tegevusi võib esineda erinevate
funktsioonidega sadamates, müra leevendamisvajadusega tuleb arvestada kõigi sadamate
planeerimisel. Sadamate liigituse ettepanek on üks võimalik lahenduse viis, kuid planeeringu
koostamisel leiti, et teema vajab põhjalikumat analüüsi, kuna ettepanek eeldab
seadusemuudatust, infosüsteemide arendamist jt tegevusi. Ettepanek on seotud
merenduspoliitika laiendatud visiooniga, mille raames arutatakse erinevate osapooltega läbi
nii uue liigituse vajadus kui sisuline olemus.
Mereala planeering ei kavanda üldise strateegilise arengudokumendina kohapõhiselt uusi
üksikuid sadamaid, vaid suunab valdkonna arengut üldiste suuniste ja tingimustega. Mereala
planeeringus on sadamaid käsitletud kehtiva sadamaseaduse tähenduses ja lähtudes
sadamaregistri andmetest. Teie kirjas väljatoodud suunised on kindlasti asjakohased kohaliku
tasandi planeeringutes. Nt on ka tänasel hetkel koostamisel hulk üldplaneeringuid, sh
mereäärsetes kohalikes omavalitsustes ja Terviseamet saab ametkondliku koostöö kaudu
protsessides osaleda. Kutsume üles seda võimalust aktiivselt kasutama ka rannikualadel
toimuva kontekstis.
2
5. Märgite oma kirjas, et Teie hinnangul tuleks veenduda, et riigikaitseliste tegevustega
kaasneva müra mõjualasse jäävad inimesed oleksid teavitatud.
Nõustume Teie seisukohaga, kuid toome välja, et vastava veendumuse peab tagama tegevuse
korraldaja, antud juhul Kaitseministeerium, ja planeeringuga selliseid korralduslikke
kohustusi seada ei saa.
Kaitseministeerium on meie poolt läbi viidud täiendava koostöö raames vastusena kirjeldanud
korraldust järgnevalt. Riigikaitselise eripiirkonna kasutamise korral peab õppuse korraldaja
eelnevalt kavandatu ja toimumisaja kooskõlastama vähemalt paari asutusega.
Kooskõlastamise nõue varieerub, sõltudes asukohast ja kavandatud tegevusest, kuid nende
hulgas võib olla Transpordiamet, Keskkonnaamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Riigimetsa Majandamise Keskus, maaomanik või maavaldaja jt. Kui tegevus mõne ameti
kooskõlastust ei vaja, siis korraldatakse vähemalt osade eelnimetatute teavitamist. Täiendavalt
teavitatakse kohalikku omavalitsust, sadamaid, kohalikke elanikke ning ettevõtteid, keda
müra mõjutada võib. Näiteks Rutjal maalt merele lastes teavitatakse kirjalikult omavalitsust
ja sadamaid. Info kleebitakse ca kuu aega varem ka sadamate, külade ja/või bussipeatuste
infotahvlitele jms. Õppuste toimumise kohta antakse välja pressiteade, mille avaldab üldjuhul
kohalik ajaleht Virumaa Teataja. Selle põhjal Kaitseministeerium eeldab, et planeeritud
tegevusest ollakse teadlikud. Mereväe õppuste puhul, kus otsest kokkupuudet maaga pole,
kohalikke omavalitsusi küll teavitatakse (müra tekitavatest sündmustest), kuid rannikul
infotahvlitele silte kleepimas ei käida (kuna tegevus on eemal).
6. Toote välja, et tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et kui hakatakse planeerima
merealasid ja sellega külgnevat rannikut, siis tuleb silmas pidada juba olemasolevate
supluskohtade ning populaarsemate randade heaoluga.
Juhime tähelepanu, et vastav teema on juba mereala planeeringus käsitletud meri-maismaa
seoste peatükis nr 5.16 (p 2).
7. Teete ettepaneku kanda kaardile perspektiivsed supelrandade alad.
Nagu ka eelpool selgitasime, ei kavanda mereala planeering tulenevalt üleriigilisele
planeeringule omasest üldistusastmest kohapõhiseid tegevusi maismaal. Nimetatud teemaga
tegeletakse koostatavate kohaliku omavalitsuste üldplaneeringute raames ja sel teemal on
Rahandusministeerium viinud läbi ka konkreetse seminaripäeva, eesmärgiga supelrandade ja
supluskohtade käsitlust üldplaneeringutes tähtsustada ning teemale lähenemisi omavalitsuste
lõikes ühtlustada. Seminarile olid kaasatud ka Terviseameti esindajad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
3
[email protected]
4