Võru valla üldplaneeringule esitatud ettepanekutest

-85725 -123825 VÕRU VALLAVALITSUS EV Kaitseministeerium Teie 29.04.2021 nr 12- 1/21/1574/2018050383 Meie 15.07.2021 nr 7-1/1586-17 Võru valla üldplaneeringule esitatud ettepanekutest Täname ettepaneku esitamise eest Võru valla üldplaneeringu koostamise protsessis. Ajavahemikul 14.05-13.06 toimus Võru valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek. Võru valla üldplaneeringu koostamise juh trühm kujundas arvamuste kohta seisukohad 13.07.2021. Koosoleku protokoll on kättesaadav HYPERLINK "https://voruvald.kovtp.ee/voru-valla-uldplaneering" https://voruvald.kovtp.ee/voru-valla-uldplaneering Teie esitatud ettepanekutega arvestatakse ning üldplaneeringu eelnõu seletuskirja täiendatakse. Tu letame meelde, et üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikud arutelud toimuvad: 19.07.2021 kell 14.00 Orava kultuurimajas, 19.07.2021 kell 16.00 Lasva rahvamajas, 20.07.2021 kell 15.00 Sõmerpalu teenuskeskuses, 21.07.2021 kell 15.00 Võru vallamajas, 22.07.2021 kell 15.00 Vastseliina rahvamajas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Jürisaar planeeringuspetsialist Lisa: Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule esitatud arvamused ja ettepanekud.pdf 735 5061 [email protected] VÕRU VALLAVALITSUS EV Kaitseministeerium Teie 29.04.2021 nr 12-1/21/1574/2018050383 Meie 15.07.2021 nr 7-1/1586-17 Võru valla üldplaneeringule esitatud ettepanekutest Täname ettepaneku esitamise eest Võru valla üldplaneeringu koostamise protsessis. Ajavahemikul 14.05-13.06 toimus Võru valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek. Võru valla üldplaneeringu koostamise juhtrühm kujundas arvamuste kohta seisukohad 13.07.2021. Koosoleku protokoll on kättesaadav https://voruvald.kovtp.ee/voru-valla-uldplaneering Teie esitatud ettepanekutega arvestatakse ning üldplaneeringu eelnõu seletuskirja täiendatakse. Tuletame meelde, et üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikud arutelud toimuvad: 19.07.2021 kell 14.00 Orava kultuurimajas, 19.07.2021 kell 16.00 Lasva rahvamajas, 20.07.2021 kell 15.00 Sõmerpalu teenuskeskuses, 21.07.2021 kell 15.00 Võru vallamajas, 22.07.2021 kell 15.00 Vastseliina rahvamajas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Jürisaar planeeringuspetsialist Lisa: Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule esitatud arvamused ja ettepanekud.pdf 735 5061 [email protected] Registrikood 77000393 telefon 785 1242, 782 1365 a/a EE931010402007075008 Võrumõisa tee 4a e-post [email protected] AS SEB Pank 65605 VÕRU  Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja ENNE AVALIKKU VÄLJAPANEKUT ESITATUD ETTEPANEKUD 1 OÜ Laikum 21.02.2020 https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=320919 Esitatud mäeeraldis on joonisel taotletava (registreeritud mäeeraldisena. 21.02.2020 kiri nr Palun arvestada üldplaneeringus ka OÜ Laikum-le kuuluva Räpo kinnistul kat nr. 7-1/727) 91804:004:1212, tehtud uuringuid. Arvestades hiljemalt liivakarjääri 4,34ha suurusele alale. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 19.12.2011a käskkirjaga nr.1805 mahus 150 tuhat m3. 1.Manuses Maardla kaart 2 AS Võru Vesi 23.03.2020 kiri 2- https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=326669vvv Ettepanekuga arvestatakse. 4/20/171 (registreeritud AS-ile Võru Vesi kuulub Võru vallas Kose alevikus kinnistu Karikakra tn 27 (kat.nr 23.03.2020 kiri nr 91804:003:0396). Kinnistul asub endine ühisveevärgi puurkaev-pumpla, mida ei ole aastaid 7-1/1037) kasutatud põhjavee kõrge raua ja mangaani sisalduse tõttu. Puurkaev on plaanis tamponeerida. Hetkel on krundi sihtotstarve on 100% tootmismaa. AS Võru Vesi soovib kasutuseta jäänud kinnistu võõrandada. Kuna tegemist on elamupiirkonnaga, siis teeme ettepaneku Võru valla üldplaneeringus märkida kinnistu Karikakra tn 27 elamumaana. 3 Arvi Prants 26.10-2020 Olen Väimelas Pargi tee 2 ja 2a omanik. Maameti kaardirakenduse andmetel on viimati Ettepanekuga arvestatakse. (registreeritud nimetatud Pargi tee 2a (91801:001:0384) kasutusotstarve üldkasutatav maa. Palun muuta Võru 26.10.2020 nr 7- Valla üldplaneeringu käigus Pargi tee 2a otstarve elamumaaks. 1/3954) 4 Comex Invest 05.01.2021 https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=381089 Ettepanekuga ei arvestata. Viidatud piirkond ei ole OÜ (registreeritud Saadame ettepaneku Võru valla üldplaneeringu täiendamiseks Roosisaare külas Nimelt palume sobilik tiheasustusala tegemiseks. Alale on lubatud 05.01.2021 nr 7- laiendada siin tiheasutuseks ettenähtud ala (kruntide suurus ~2000m2) lisaks kinnistutele ehitada vastavalt maalise asustuse tingimustele. 1/45) Tamulaääre (91804:001:0244) ja Tammisaare (91804:001:0370) ka kinnistutele Ala-Hoole Juhime tähelepanu, et üks viidatud kinnistu on (91804:001:1041) Lodumaa (91804:001:0205) Hooleniidu (91801:001:0545) Lisaks palume ette üleujutatava ala piires. Uute ehitiste kavandamisel näha juurdepääsutee sellele alale kas a. üle Roosipõllu kinnistu (91804:001:0278) või tuleb kavandada ka tee ja muu taristu, alternatiivina b. raudtee ja Tamula järve vaheliselt alalt (joonisel sinisega) üldplaneeringuga ei hakata sellise detailsusega võimalikku taristut määrama, kuna see ei ole üldplaneeringu täpsusaste. 5 Võlupuu OÜ 05.03.2021 https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=387789 Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. (registreeritud Üldplaneeringus määratakse segahoonestusala jaoks 05.03.2021 kiri nr Soovime, et koostatavas üldplaneeringus määrataks Vastseliina alevikus Tondi tingimused, mis võimaldab ka päikeseparki teha, 7-1/865) kat.nr.87401:004:0006, Kivipõllu kat nr. 87401:004:0008 ja Kalda kat nr.87401:004:0007 maa juhtotstarvet ei muudeta. katastriüksused tootmismaaks. Eesmärk on päikesepargi rajamine. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja 6 Rein Kivimäe 07.03.2021 Vastuseks Teie kirjale teatan, et keeldun kategooriliselt minu kinnistule Harikase, Arvamus teadmiseks võetud. Selgitame, et (registreeritud katastriüksusele Võlsi tee 25B tunnus 91804:001:0542, läbivat juurdepääsu tee rajamist läbi üldplaneeringuga ei ole nimetatud maaüksusele 08.03.2021 kiri nr minu katastriüksuse OÜ Comex Invest kinnistule. Kavatsen sinna ehitda eramu, mille privaatsust ühtegi teed planeeritud. Kui kavandatakse hooneid, 7-1/45-1) vähendab läbiv tee, mis jääks majast kümnekonna meetri kaugusele. Ühtlasi vähendab maatükki siis tuleb teed kavandada kas läbi detailplaneeringu läbiv võõras tee katastriüksuse rahalist väärtust väga oluliselt koostamise või projekteerimise menetluse. AVALIKU VÄLJAPANEKU AJAL ESITATUD ETTEPANEKUD 7 Antsla vald 07.05.2021 Vaatasin Võru ÜP-d ja pildil näidatud asukohas on Võru valla poole peal 4 suvilat, millel praegu Ettepanekut ei arvestata. Tervikteede nimekiri on ester.hommik@a õiget juurdepääsu ei ole. ÜP-s on näidatud avalik juurdepääs Antsla Valla poolelt, aga kaardil on avaliku väljapaneku järgselt volikogu poolt kinnitatud ntslavald.ee küll teenimeline rajatis, aga sõiduautoga see eriti läbitav ei ole. Kas Keema küla avaliku 2021 juuni kuus. Tee avalikku kasutust on võimalik kasutusega teed ei peaks sinna pikendama? määrata ka üldplaneeringut sõltumatult. Sinisega märgitud osas on valla piir juba muudetud, ÜP-s vana piir Valla piirid korrigeeritakse võttes alla uusimad andmed. 8 Põlva vald 05.05.2021 Võrdlesin valdade piirialad ära. On kaks kohta, kus me võiks rohevõrgustiku kulgemist Ettepanekuga arvestatakse. tiia.zuppur@polv täpsustada. Manuses on Põlva rohevõrgustiku kiht. Kõik otsad Kanepi ja Räpina vallaga on kokku avald.ee aetud. Esimesel joonisel on lilla ringi tähistatud koht, kus Põlva natuke suurendab rohevõrku ja minu kihil ulatub see laiendus hetkel ka Võru valda. Kui teie piir jääb paika, siis korrigeerin omaltpoolt ära. Teisel joonisel on piirkond, kus vedasin rohekoridori mööda veekogu ehituskeeluvööndit. Selles piirkonnas on küll suured tuumalad, aga nende seotus põhjapool olevate aladega oli väga nõrk. Kuna Põlva maakonnaplaneering Väimela suunast Põlva poole kergliiklusteed ette ei näe, siis ka Teadmiseks võetud. Põlva üldplaneeringuga seda ei kavandata. Vähemalt esialgu. See lihtsalt infoks. Võru vald peab vajalikuks antud kohas kergliiklusteed kavandada. Muinsuskaitseameti ettepanekul määrab nii Põlva vald kui Kanepi vald Postitee kogu ulatuses Teadmiseks võetud. Võru vald ei plaani seda teelõiku ilusaks teelõiguks (maakonnaplaneeringu tähenduses). Meil on kavas planeeringus selliseid teid kaitse alla võtta ega määrata seda eraldi väärtusliku nimetada väärtuslikeks teedeks, sest tihti on neil väärtusi rohkem kui ilu. Kunagi, kui riiklik kaitse tee leppemärgiga. teelt kadus, olevat omavalitsused lubanud postitee kohalik kaitse alla võtta. Aga ei Kanepi ega Põlva vald seda teha ei kavatse. Küll oleme tee tervikuna ära märkinud. See ka infoks. 9 AS 14.05.2021 https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=403556&o=920&u=- 1) Ettepanekut ei arvestata, kuna alale ei soovita „Rauameister“ (registreeritud 7- 1&hdr=hp&tbs=all kahjuliku välismõjuga tootmistegevust. (esindaja 1/1772) 1) Jätta Võru valla uues üldplaneeringus muutmata talle Väimela alevikus kuuluvate, tootmismaa Segahoonestusala võimaldab kahjuliku välismõjuta sihtotstarbega kinnistute (Pärna tee 18, 20, 20a, 20b ja 20c ning Uue-Raua) ning neid teenindava tootmist. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja Advokaadibüroo transpordimaa kinnistu (Raua) senine juhtotstarve, st näha uues üldplaneeringus alale ette Walless OÜ) tootmise maa-ala juhtotstarve. 2) uue üldplaneeringuga ka Väimela alevikus asuvale Pärna tee 16a kinnistule tootmise maa-ala 2) Ettepanekuga arvestatakse. juhtotstarve, seda vähemasti kinnistu idaosas 10 Signe Umda 18.05.2021 Sellega seoses juhiksin tähelepanu Kingu vkt märgitud avaliku Ettepanekuga arvestatakse osaliselt, üldplaneeringu (registreeritud 7- kasutusega tee lõigule. Kingu vkt 10,6,7,8,9 vahelist teed ei eksisteeri. Lisaks ei ole plaanitavas lahendus korrigeeritakse tervikteede nimekirja 1/1810) üldplaneeringus Annejärve vkt 2,8,4,5 kohaseks, mis on avaliku väljapaneku järgselt kinnistutele avaliku kasutusega teed. Annejärve vkt 10 ja 1 Põhja poolsel piiril kulgev ja Aiandi- volikogu poolt kinnitatud 2021 juuni kuus. Mäetaguse teed olid varasemalt avaliku kasutusega, kuid nüüd on märgitud mõlemad muu teena. Oravamäe vkt 1,3,5,7,9,11 märgitud muu tee ei eksisteeri samu . Sooviksin antud teelõikude märgistamise selgitust. 11 Kapo Kant 21.05.2021 Võru linn peaks olema ühendatud kergliiklusteega( jalgratas jm.) Osulaga piki Tartu maanteed, Selgitame, et Võru-Osula-Varese ja Võru-Sõmerpalu- (registreeritud 7- kust Tartu maanteeni viib juba kergliiklustee. Siis oleks võimalik edaspidi ühendada seda ka Varese suunad on juba kaardile kantud, seega on 1/1833) Sõmerpaluga Varese kaudu. Toftan ja Graanul Invest on suured ettevõtted paljude töölistega ja tehtud ettepanekuga juba varasemalt arvestatud. kergliiklustee arendaks elukvaliteet selles arenevas piirkonnas. Usun, et Mäekülä elanikud jt.valla elanikud sooviksid kiiremat rattatee ühendust Võru linna olemasoleva kergteede võrguga. Kiire ja turvaline jalgrattatee oleks alternatiiv ka noortele jt., et käia linnas tööl ja koolis sellel trajektooril. 12 Võru Empak AS 13.05.2021 https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=403390&o=920&u=- Ettepanekuga arvestatakse. (registreeritud 4- 1&hdr=hp&tbs=all 2/1763) Võru Empak AS teeb ettepaneku muuta kinnistu katastritunnusega 91701:001:0371 maatulundusmaast tootmis maaks 13 Marko Tolga 31.05.2021 Võrumõisa külas asub minule kuuluv Sooääre kinnistu (kat.nr 91801:009:1191). Ettepanekuga ei arvestata. Tegemist on kavandatava (registreeritud 7- Võru valla kavandatava üldplaneeringuga on määratud maa sihtotstarbeks väikeelamu maa-ala. elamualaga, mis on Võru linna laienemisalaks 1/1951) Kinnistule on plaanis rajada märgitud ka maakonnaplaneeringus. Elamumaa päikeseenergia tootmine (vähemalt 100 kW). Seega palun kinnistu märkida 50% ulatuses juhtotstarbega alale saab teha päikeseparki kuni 50 tootmise maa-alaks. kW mahus. Lisaks uurin juurde, et kui uues üldplaneeringus määratakse ära tootmismaa ja hetkel on 100% maatulundusmaa, siis kas piisab Võru vallale sihtotstarve taotluse esitamisest tootmismaa määramiseks või peab koostama ka detailplaneeringu? Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja 14 Lembit Karolin 01.06.2021 Arvata 91801:001:0332, 91801:001:0333, 91801:001:0334, 91801:003:0091 – välja Ettepanekuga ei arvestata, kuna ükski viidatud (registreeritud 7- tiheasustusalalt, et oleks võimalik hajaasustusprogrammist toetust taotleda. katastriüksustest ei asu tiheasustusalal. 1/1967) 15 Maa-amet 03.06.2021 nr 6- https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=407987&o=920&u=- 3/21/7718-2 1&hdr=hp&tbs=all (registreeritud 04.06.2021 7- Seisuga 31.05.2021 asuvad Võru valla territooriumil osaliselt või täielikult 48 keskkonnaregistri 1/1586-1) maardlate nimistus arvel olevat maardlat, 44 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on neli kaevandamisloa taotlust. 1. Üldplaneeringu joonistel pole tähistatud maardlate ruumikujudes olevaid auke (Pindi 1. Planeeringu kokkupanemisel turbamaardlal, Kalda turbamaardlal, Võru turbamaardlal ning Kurgsoo turbamaardlal). Lisaks kooskõlastamiseks võetakse aluseks hetkel pole tähistatud Jaani kruusamaardlat Palometsa ja Hillepi kruusakarjääri vahelisele alale, samuti saadaolevad ruumikujud. NB! Kohalik on üldplaneeringu joonistelt puudu Keskkonnaametis menetluses olev taotletav Kose omavalitsus ei kehtesta maardlate liivakarjäär. Planeeringu lõpplahenduse koostamiseks soovitame küsida keskkonnaregistri ruumikujusid, vaid see on ajas muutuv maardlate nimistust ajakohase väljavõtte. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada selgitav infokiht. ka WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabiliti es. Palume lisada plaanidele info, mis kuupäeva seisuga maardlate ja mäeeraldiste andmeid on kasutatud. 2. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 21 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud 2. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja aladest tekkivate kitsenduste määramine on selgitatud, et kaevandamistegevus peab olema täiendatakse. keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule. Selgitame, et maavara kaevandamisega kaasneb alati teatud mõju ümbritsevale keskkonnale, sh võib esineda lokaalne mõju veerežiimile ning osadel juhtudel ka mingit laadi mõju kohalikele elanikele, mida enamasti käsitletakse negatiivse mõjuna. Palume eeltoodud lauset täpsustada selliselt, et kaevandamisega ei tohi kaasneda olulist negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule. Kui tekib kahtlus, et maavara kaevandamisega seoses võib tekkida oluline negatiivne mõju, on loa andjal võimalik teha kaalutletud otsus keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse osas, mille tulemusena selgitatakse välja oletatava mõju olemasolu ning selle ulatus. Vajadusel lisatakse kaevandamisloale keskkonnamõju leevendavaid tingimusi. Selgitame täiendavalt, et maavara kaevandamise luba antakse MaaPS alusel ning teatud tingimustel on ette nähtud KMH läbiviimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi, sealjuures maavara Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja kaevandamise loa taotlemine ning menetlemine ei nõua keskkonnamõju strateegilist hindamist. KeHJS sätestab KMH tegemise kohustusena, kui kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Muudel juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) tehakse KMH vajalikkuse kohta kaalutletud otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab loa andja. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusse kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha ettepanek KMH algatamiseks. 3. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 21 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud 3. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja aladest tekkivate kitsenduste määramine on kirjeldatud, et kaevandamisest mõjutatud alade täiendatakse. kaevandamisloa menetluses ja hilisemal korrastamisprojekti tegemisel tuleb kaasata kohalikku omavalitsust ja kogukonda, et ühiselt otsustada millega maa-ala edasine korrastamissuund. Täpsustame, et kaevandatud alade korrastamise suund määratakse keskkonnaloas. Kohalik omavalitsus saab anda arvamuse kaevandatud ala korrastamise suuna suhtes kaevandamisloa andmisele arvamuse esitamise osana. Korrastamine toimub vastavalt korrastamistingimustele koostatud korrastamisprojektile, ka korrastamistingimuste kohta küsib loa andja kohaliku omavalitsuse arvamust. Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. Korrastamisprojekti kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega ei toimu. Palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirjas, et kaevandamisest mõjutatud alade kaevandamisloa menetluses ja hilisemal korrastamistingimuste andmisel tuleb kaasata kohalikku omavalitsust ja kogukonda. 4. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu peatükis 26 Detailplaneeringu koostamise kohustusega 4. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja alade või juhtude määramine on esitatud kogu valla territooriumil üldplaneeringuga määratud täiendatakse. detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtud, mille hulgas on toodud (tsiteerin): „võimalikke keskkonnahäiringuid põhjustavate tootmishooned või rajatised, kui lähim eluhoone, ühiskondlik hoone või avalik virgestusala asub lähemal kui 500 m“. Selgitame, et eeltoodu võib kohalduda ka maavarade kaevandamisele. Detailplaneeringu koostamist uue karjääri avamisel või olemasolevate laiendamisel ei nõua ükski õigusakt. Kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik protsess, kuhu on kaasatud kohalik omavalitsus. Loa andmise või sellest keeldumise osas annab arvamuse kohalik omavalitsus, arvamuses on võimalus väljendada tingimusi, millega kaevandamise korraldamisel peaks arvestama. Lausaline ilma igakordse kaalutlusotsuseta detailplaneeringu koostamise kohustus on olemuselt kaevandamisloa andmise menetlust dubleeriv avalik menetlus ning detailplaneeringu koostamise kohustus ilma igakordse Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja kaalutlemiseta on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele võtmine mäetööstusmaana või turbtööstusmaana ei nõua detailplaneeringu koostamist. 5. Üldplaneeringu jooniste kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike rohealadega. Seletuskirja 5. Juhime tähelepanu, et metsaseaduse eelnõu peatükis 18 Väärtuslike rohealade ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmine on kohaselt on raadamine ja lageraie iseasjad. märgitud (tsiteerin): „teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem Seega ei ole viidatud lageraie piiranguga võetud säilikpuid (20-70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe“ ning „uus mets pannakse lankidel võimalust maardla kasutamiseks vajalikuks kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet“. Selgitame, et karjääri või tootmisala avamisel raadamiseks. on vajalik raadata mets, eemaldada taimkate ning kattepinnas, mille tulemusena hävib kaevandamise perioodiks looduslik ala ja reeglina ei ole korrastamistöid võimalik teha kahe aasta jooksul karjääri avamisest. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et väärtuslik roheala ei ole takistuseks kaevandamislubade andmisel seadustes ettenähtud tingimustel ja korras. 6. KSH aruande peatükis 3.2.1 Maastik, pinnas (sh geoloogia), maavarad, jääkreostus ja 6. Ettepanekut arvestatakse, KSH aruannet põhjavee kaitstus esitatud tabelis 3.1 Võru vallas asuvad maardlad toodud maardlate andmed täiendatakse selles osas. on osaliselt muutunud (märgitud on, et andmed on 2019. aasta seisuga). Palume täpsustada seisuga 31.05.2021 muutunud maardlate pindalasid:  Kurgsoo turbamaardla tegelik pindala on 484,57 ha.  Kose turbamaardla tegelik pindala on 42,91 ha.  Varese liivamaardla tegelik pindala on 7,23 ha.  Võru turbamaardla tegelik pindala on 1023,33 ha.  Jaani kruusamaardla tegelik pindala on 58,88 ha.  Sika liivamaardla tegelik pindala on 5,15 ha.  Lisandunud on Sammuka liivamaardla (registrikaart nr 0974), tegelik pindala on 9,47 ha. Maa-amet nõustub Võru Vallavalitsuse 29.04.2021 kirjaga nr 7-1/1586 edastatud Võru valla üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täpsustatakse planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Palume üldplaneering peale 16 Kaitseministeeri 04.06.2021 nr 12- https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?itm=408138 um 1/21/1574/20180 1. Palume täiendada üldplaneeringuga määratavaid üldisi ehitustingimusi riigikaitseliste ehitiste 1. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja 50383 Nursipalu harjutusvälja ja Tsiatsungõlmaa lasketiiru piiranguvööndis ehitamise ja maa-alade täiendatakse. (registreeritud kasutamise osas. Nimetatud riigikaitselisi ehitisi kasutatakse selliseks riigikaitseliseks 04.06.2021 7- tegevuseks, millega paratamatult kaasnevad keskkonnahäiringud nagu müra ja vibratsioon, mis 1/1586-2) võivad levida kogu piiranguvööndi ulatuses. Seetõttu palume üldplaneeringus (näiteks Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja seletuskirja peatükis 3 või 22) sätestada, et Nursipalu harjutusvälja ja Tsiatsungõlmaa lasketiiru piiranguvööndisse ei ole soovitatav püstitada müratundlikke ehitisi ega kavandada müratundlikku maakasutust. Nimetatud riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndisse mistahes müratundlike ehitiste püstitamisel ja maa-alade kasutusse võtmisel tuleb arvestada, et atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. 2. Palume korrigeerida seletuskirja peatüki 7.4.1 „Tuuleenergia“ teksti ning jätta sealt välja 2. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja lause: „Kui üldplaneeringu kehtestamise perioodil tekib suur vajadus tööstuslike tuulikuparkide täiendatakse. rajamiseks siis algatatakse võimalike alade väljaselgitamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering“. Selgitame, et ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 1 ning kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 6¹ lõike 2 alusel ei saa Kaitseministeerium kooskõlastada Võru valla territooriumil ühegi tööstusliku elektrituuliku või tuulepargi planeeringut ega projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud, mistõttu on sellise tingimuse sätestamine üldplaneeringus eksitav ja perspektiivitu. Samuti palume lisada peatüki 7.4.1 viimasele lausele soovitus alustada koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases elektrituuliku planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad 7ähteülesandele7 tingimused elektrituuliku püstitamiseks. 3. Palume täiendada seletuskirja peatüki 7.4.2 „Päikeseenergia“ tingimusi nõudega, et 3. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse täiendatakse. nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nimetatud nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. 4. Palume üldplaneeringu seletuskirjas kajastada teavet, et metsaseaduse § 36 alusel võivad 4. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada riigimetsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe täiendatakse. ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Sama ettepaneku esitas Kaitseministeerium 10.06.2019 kirjas nr 12-1/19/1951 „Ettepanekud Võru valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja kavatsuse kohta“. Võru Vallavalitsus on tagasiside tabelis märkinud, et planeeringu koostamisel analüüsitakse ja otsustakse, kas ning missuguses töö osas on võimalik ettepanekut rakendada. Praegu üldplaneeringu dokumentides sellist teavet ei leidu. Arvestades, et Võru valla territooriumil on suhteliselt palju selliseid metsaalasid, mida on kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks (vt taktikaalad Võru maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas), ning selline tegevus võib mõjutada kohalikku elu- ja looduskeskkonda, siis palume leida võimalus vastava teabe kajastamiseks üldplaneeringu seletuskirjas. Kuna kasutatavad metsaalad ei ole alati samad, siis palume joonistel konkreetseid maa-alasid mitte esitleda. 5. Soovitame üle vaadata ning vajadusel korrigeerida seletuskirja peatükkide 3 ja 4 ülesehitust 5. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja ning alapeatükkideks jaotamist. Peatüki 3 pealkirja „Maakasutuse juhtotstarbe ja peamiste täiendatakse. ehitustingimuste määramine“ järgi oleks loogiline leida sellest maakasutuse juhtotstarvete määramine juhtotstarvete kaupa. Praegu on peatükis üks alapeatükk 3.1 „Üldtingimused, sh krundi minimaalsuuruse määramine “. Maakasutuse juhtostarvete jaotus ja sisu on praegu esitatud peatüki 4 „Ehitusliku kultuurpärandi säilitamine“ alapeatükkides 4.3 – 4.19. 17 Majandus- ja 29.04.2021 nr https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=410118 Seisukoht võetud teadmiseks. Kommunikatsio 1.10-17/21- Ei ole märkusi. oni- 0054/2786-1 ministeerium (registreeritud 07.06.2021 nr 7- 1/1586-3) 18 Maaeluministee 08.06.2021 nr https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=410117 rium 4.1-5/897-1 (registreeritud Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esitame oma 08.06.2021 nr 7- seisukohad kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas 1/1586-4) seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) toodud põhimõtetega. Seaduse eelnõu menetluse tulemused ei ole teada, kuid selleks, et vältida koostatavas üldplaneeringus ja selle elluviimisel võimalikke vastuolusid hilisemast seadusest tulenevate normidega, soovitame väärtuslike põllumajandusmaade määramisel ja kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel lähtuda seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetest. Meie seisukohad ja märkused on järgmised: 1) Seletuskirja jaotises 4.19 „Maalise asustuse ala“ on märgitud, et maalise asustuse maa-ala on 1. Ettepanekuga ei arvestata, selgitame väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevandusalasid jääv maa-ala, järgnevas. Väärtusliku põllumajandusmaa Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas kaitse on tagatud väärtusliku detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maaline ala hõlmab endas metsa-, põllu- ja põllumajandusmaa ruumikujuga kihi teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad määramisel. Sarnane piirang on nt väiksemaid külakeskuseid. Maalise asustuse alal jätkub elamine, põllu- ja metsamajanduslik rohevõrgustik või väärtuslik maastik. Kas tootmine, looduslike alade, loodus- ja kultuuriväärtuste eksisteerimine. kaitstav tingimus tuleb väärtusliku Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel oluline põllumajandusmaa kihist või pakutud mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringuga tuleks määrata põllumajandusmaa kihist - õiguslikult väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav erinevus puudub. maakasutuse juhtotstarve. See annaks eelkõige kohaliku omavalitsuse üksusele, aga ka riigile kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud. 2) Jaotises 16 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning kaitse- ja kasutustingimuste 2. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja seadmine“ märgitu kohaselt on väärtuslikud põllumajandusmaad 38 ja enama boniteedipunktiga täiendatakse. ning enam kui kahe hektari suuruse ja kompaktse kujuga põllumajandusmaad, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 38 hindepunkti (maakonna keskmine kaalutud boniteet) ning mis ei jää planeeringuga määratud tiheasustusalale. Leiame, et nimetatud definitsioonis sisaldub püüdlus tagada kooskõla seaduse eelnõus toodud väärtuslikku põllumajandusmaa kohta antud definitsiooniga, kuid antud juhul võib tekkida selle tõlgendamisel ka mitmeti mõistmine. Seaduse eelnõus on väärtusliku põllumajandusmaa määramise baasiks kahe hektari suurune või suurem põllumajandusmaa massiiv ja selle mullastiku kaalutud keskmine boniteet. See tähendab, et väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratavatele massiividele jäävatel katastriüksustel olev põllumajandusmaa on väärtuslik põllumajandusmaa. Seega peaksid seaduse eelnõus sätestatud põhimõttest tulenevalt olema Võru vallas väärtuslikud põllumajandusmaad kahe hektari suurused ja suuremad põllumajandusmaa massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on 38 hindepunkti või rohkem, sõltumata sellest, milline on massiivil paikneval katastriüksusel oleva põllumajandusmaa boniteet. Sellest tulenevalt soovitame üheselt mõistetavuse tagamiseks väärtusliku põllumajandusmaa definitsiooni sõnastust korrigeerida. 3) Seletuskirja jaotises 3 „Maakasutuse juhtotstarbe ja peamiste ehitustingimuste määramine“ 3. Ettepanekuga ei arvestata. Üldplaneeringu on ehitamiseks ja ehitamise kavandamiseks toodud üldisi tingimusi käsitlevas loetelus märgitud, teksti on sisse toodud et ehitustingimustena tuleb asjakohasel juhul arvestada peatükis „Väärtuslike maakonnaplaneeringu tingimused. Kohalik põllumajandusmaade määramine ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmine“ esitatud omavalitsus lähtub kehtivast õigusest, sh tingimustega ehk jaotises 16 toodud tingimustega. Nimetatud jaotises on aga märgitud, et Võru maakonnaplaneeringust ning ei soovi Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja vald ei kehtesta omapoolseid tingimusi väärtuslikele põllumajandusmaadele lisaks riiklikule õigusaktile täiendavalt maakonnaplaneeringus ja koostatavas õigusaktis määratud tingimustele. omapoolseid tingimusi määrata. Nõustume, et väärtuslike põllumajandusmaade määramisel ja kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel tuleb lähtuda vastavast õigusaktist, kuid antud juhul, kui õigusakt ei ole seadusena kehtestatud ning ka üldplaneeringuga ei ole kaitse- ja kasutustingimusi seatud, võib tekkida olukord, kus väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratud maadel õiguslikku kaitset sisuliselt ei ole. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkt 14 näeb üldplaneeringu ülesandena ette, et üldplaneeringuga seatakse väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused. Sama eeldus tuleneb ka seaduse eelnõus sätestatud põhimõttest, et väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise, selle metsastamise ning maastikuelemendi rajamise tingimused tuleb ette näha üldplaneeringuga. Tulenevalt eeltoodust ja eesmärgist vältida üldplaneeringu elluviimisel hilisemaid võimalikke segadusi ja mitmeti mõistmisi ning sellest tulenevaid vaidlusi, palume üldplaneeringus kirjeldada väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused. 4) KSH aruande eelnõu jaotises 3.4.5 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ antud mõju hinnangus on 4. Väärtusliku põllumajandusmaaga seonduv märgitud, et üldplaneeringuga korrigeeriti maakonnaplaneeringus esitatud väärtusliku vaadatakse täiendavalt üle. Senise töö, st põllumajandusmaa kihti lähtuvalt tingimusest, et alla kahe hektari suurused põllumajandusmaa koostatud kihi tegemise metoodika on massiivid ning õuealad arvati väärtusliku põllumajandusmaa hulgast välja – sellise korrigeerimise kirjeldatud järgnevas lõigus. Üldplaneeringu järel vähenes väärtuslike põllumajandusmaade pindala võrreldes maakonnaplaneeringus väärtuslikud põllumajandusmaad tuginevad esitatuga 15 090 hektarilt 14 152 hektarile. Kuna üldplaneeringuga nähakse maakasutuse Põllumajandusuuringute keskuse muutust ette kompaktse hoonestusega aladel, siis sellest tulenevalt väheneb väärtuslike 20.09.2019 andmetel. Lävendit (bon 30 ja põllumajandusmaade pindala veel u 100 hektari võrra. KSH hinnangul väheneb üldplaneeringuga enam) täitvatest maadest arvati maha kõik kavandatava maakasutuse muutuse tulemusena Võru valla väärtuslike põllumajandusmaade alad, mis ei paiknenud maaktastri tingimustele vastava põllumajandusmaa kogupindala u 0,7% võrra, mida võib pidada maatulundusmaa sihtotstarbega väheoluliseks ebasoodsaks mõjuks väärtuslike põllumajandusmaade maaüksusel (seaduse eelnõu). Aladest säilimisele. arvati maha kõik kavandatud Maaeluministeerium analüüsis Võru valla üldplaneeringu lisana esitatud maakasutuse kaardil tiheasustusega alad (tiheasustusega alade kajastatud väärtuslikke põllumajandusmaid ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuuringute määramisel ei saa prioriteediks seada Keskuse (PMK) poolt välja töötatud esialgse põllumajandusmaa massiive kajastava kaardikihi põllumajandustegevust). Eemaldati kõik alla andmetega. Analüüsi tulemusena selgus, et PMK koostatud kaardikihi andmetel on Võru vallas 2 ha suurused massiivid. Tehtud on kahe hektari suuruseid ja suuremaid põllumajandusmaid, mille kaalutud keskmine boniteet on kohapõhiseid korrigeerimisi ja parandusi, vähemalt 38 hindepunkti, kokku u 15 400 hektarit (sh endise Orava valla territooriumil u 570 kus tänane maakasutus ei vasta hektarit). Võru valla üldplaneeringuga ei ole nendest maadest arvatud väärtuslikuks põllumajandusmaa iseloomule. põllumajandusmaaks u 1600 hektarit ehk u 10%. Kui arvestada viimaste aastate võimalike ruumiandmete muutustega ja tahtmatute ebatäpsustega, samuti ka Võru linna lähedusse planeeritud ehitusarenduste vajadustega (u 100 Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja hektarit), siis on meie analüüsi kohaselt ikkagi mõistetamatult palju põllumajandusmaid, mis paiknevad suurematel massiividel ning eemal tiheasustusega aladest, väärtuslike põllumajandusmaade hulgas välja arvatud. Näiteks on väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvatud 55 üle viie hektari suurust maatükki. Linnamäe külas ei ole väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratud 40 hektari suurune maa-ala, mille boniteet on 41 hindepunkti, Marga külas ei ole kavandatud määrata väärtuslikuks 55 hektarit põllumajandusmaad boniteediga 42 hindepunkti jne. Valdav enamus väärtuslike põllumajandusmaade hulgas välja arvatud maad on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ehk kasutuses põllumajandusmaana. Tulenevalt eeltoodust oleme seisukohal, et väärtuslike põllumajandusmaade määramise põhimõtted tuleks täiendavalt üle vaadata ja hinnata väärtuslike põllumajandusmaade määramata jätmise põhjendatust. Seaduse eelnõu § 3511 lõike 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada üldplaneeringu, millega seatud kaitse- ja kasutustingimustega ei tagata väärtusliku põllumajandusmaa säilimist, kui esineb muu avalik huvi, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Maaeluministeerium on valmis üldplaneeringu koostajatega täiendavaks aruteluks, et koostöös hinnata nende väärtuslike põllumajandusmaade, mida kavandatakse üldplaneeringuga kasutada muul otstarbeks kui nende põllumajanduslik kasutus, põhjendatust ning võimalikke alternatiive. Lisaks väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale soovime preventatiivselt juhtida tähelepanu seletuskirja jaotises 28 „Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate Ettepanekuga ei arvestata. Valla üldplaneeringus ei kitsenduste määramine“ seotud ja viimasel ajal palju probleeme tekitanud küsimuste, mis on soovita ümber kirjutada kehtivaid seadusi ja muid seotud lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega, käsitlemisele. Selgitame, et õigusakte, kuna võimalikul õigusakti muutmisel tekib maaparandusseaduse § 53 kohaselt võib tulla kõne alla ka väljaspool maaparandussüsteemi segadus, mis kehtib. Esitatud ettepanekud on kõik koondatud vee ehk lisavee juhtimine maaparandussüsteemi. Peame vajalikuks osundada, et väljavõtted seadusest. sellisel juhul aga tuleb arvestada maaparandussüsteemi hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suurenemisega. Maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maaparandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses. Samas muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud, peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada maaparandushoiutööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemusena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Eelnevat silmas pidades ning juhuks, kui lisavee Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja maaparandussüsteemi juhtimise vajadus peaks tekkima, soovitame üldplaneeringus käsitleda ka lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega seotud nõudeid ning sellega kaasnevaid maaparandushoiu kulude tasumise kohustusi. Maaeluministeerium kinnitab, et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üldplaneeringus parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks 19 Aivar Kelder 08.06.2021 Palun Võru valla detailplaneeringu koostamisel arvestada minu soovi muuta mulle Ettepanekuga arvestatakse. (registreeritud kuuluva Võru vallas asuva Soosaare kinnistu (kü nr. 91804:004:0216) sihtotstarvet 09.06.2021 nr 7- osaliselt vastavalt minu poolt 1/2081) esitatud maaplaneerimiskavale, millega kinnistu jaguneks elamumaaks ca 4 ha (siiani olnud õuemaa) ja tootmismaaks ca 3,6 ha 20 aasta jooksul pole kinnistu põhiliselt leidnud kasutamist tootmismaana, küll on aga suurepärased tingimused elamumaaks (paisjärv ,oja , kõrghaljastus,hooldatud territoorium), linnalähedus,kõvakattega teed,puurkaev , elektrivõimsus. 20 Riigimetsa 09.06.2021 nr 3- https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=409513 Majandamise 1.1/2604 Keskus (registreeritud 7- 1. Väärtuslik põllumajandusmaa nimistus on kokku 235 erinevat riigimaa tükki – Väärtusliku 1. Palun selgitada, kas saame õigesti aru, et 1/1586-5) põllumaana kasutuses( rendile antud ) 18 põllu – ja rohumaa tükki. Valdav osa väärtusliku teete ettepaneku arvata RMK metsamaad põllumaa kihis olevatest RMK maadest kaetud metsaga (kõlvik MT).Väärtuslike põllumaade kiht väärtusliku põllumajandusmaa kihist välja? lisatud kirjale. (lisatud tabel vt kirjast) 2. Tiheasustusalade koosseisu on arvatud RMK metsaosad tiheasustusega piirnevatelt aladelt. 2. Ettepanekuga ei arvestata. Selgitame, et RMK on need alad valdavalt kõik määratlenud, kui kõrgendatud avaliku huviga alad. Palume kõik tiheasustusalad on määratud maareformi- RMK metsaosad välja arvata tiheasustusalade piiridest (lisatud). Oleme nõus vaid Võru ja looduskaitseseaduse alusel ning metskond 53 (91803:001:003 Mustjärv) arvamisega tiheasustusalade hulka. maareformiseaduse kohaseid tiheasustusalasid ei muudeta. 3. Üldplaneeringus kirjeldatud olemasoleva matkarajana Metsavenna matkarada Paidra järve 3. Ettepanekuga ei arvestata, kuna tegemist ümbruses. Nimetatud matkaraja kohta puudub RMK-l teadmine ja selle rajamist pole RMK-ga on vana rajaga ja inimesed on harjunud kooskõlastatud ja sõlmitud matkaraja kasutamiseks lepingut. Lasva terviseraja asukoht endise seda kasutada, Märgime selle Lasva valla poolt RMK-ga kooskõlastatud, kuid kasutuslepingut pole sõlmitud. Planeeritavatest üldplaneeringus kavandatava matkarajana. matkaradadest on RMK maadele kavandatud Järvere 2 matkarada ja Järvere-Sulbi matkarada. Kolme erineva matkaraja planeerimist Järvere ja selle lähiümbruse metsa ei pea RMK otstarbekaks. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja 4. Paatide sildumiskoha ja supelranna ala ei ole planeeringuga ette nähtud Verijärvele. Arvestades, et Verijärve ääres asub RMK Verijärve lõkkekoht ja matkarada, ning ala külastatavus 4. Ettepanekuga arvestatakse. Kose aleviku elanike poolt on kõrge, võiks kaaluda supelranna ja paatide sildumiskoha planeerimist Tammi kinnistule ( 91804:003:0412) Verijärve kaldaalale. 5. Väärtuslike rohealadena määratletud üldplaneeringu eelnõus 136 ala. RMK käsitleb neid , kui tulevasi KAH ( kõrgendatud huviga alasid) .Väärtuslikul rohealal on metsa majandamiseks 5. Ettepanek teha eraldi töökoosolek, kus plaanitud rakendada põhimõtteid , mida RMK rakendab KAH alade metsade majandamisel. RMK teemat käsitleda. Kehtiv planeerimisseadus soovib kohaliku omavalitsusega läbi arutada väärtuslike rohealade määratlemise põhimõtted, et ei anna võimalus määrata KAH-alasid, neid alasid võiks üldplaneeringus käsitleda kui KAH-alasid, seetõttu on nö tundlikumad metsaalad RMK on hinnanud , et nn. RMK KAH alasid võiks olla ka kohtades, mis ei ole otseselt seotud määratud väärtuslike rohealadena. Seoses tiheasustusaladega, kuid kus avalik huvi võib olla suur .Üldplaneeringus saavad need metsad olla planeerimisseadus muutmisega on võimalik, ükskõik, mis nime all – tähtis on, et me omavahel oleme läbi rääkinud, milliseid metsaosi KOV et peame edaspidi paigutama selle osa territooriumil hakkab RMK käsitlema KAH aladena ja kuhu koostatakse ka majandamise kavad. väärtuslike maastike peatükki. Väärtuslike rohealade määratlemisel kuni 300 m joone kaugusele jääva metsa rohealasse määramine ei ole kõigil juhtudel põhjendatud ja otstarbekas. RMK soovib KAH-alad määratlemisel lähtuda põhimõttest, et oleks tagatud ala terviklikkust ja arvestatud metsaeraldiste paiknemist , piirnemist tiheasustusala, või külaga. 6. Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab 6. Täpsustame ka nimetatut eraldi määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Ebaselgeks jääb, mis töökoosolekul. põhjusel on määratud sihtotstarve „ tootmismaa“ 4 RMK maaüksusele ( lisatud tabel). RMK on nõus eespool toodud ettepanekuid arutama Võru valla ja planeeringu koostaja osalusel. (allkirjastatud digitaalselt) Agu Palo 21 Keskkonnaamet 09.06.2021 kiri 6- https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=409714 5/21/9228-2 (registreeritud 7- Keskkonnaamet esitab ettepanekud Võru valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise 1/1586-6) hindamise (edaspidi KSH aruande eelnõu), Võru valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ning üldplaneeringu jooniste kohta teemavaldkondade kaupa, mille alusel palume dokumente korrigeerida. I Maavarad Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja 1.1 KSH aruande eelnõu lk 96 märgitakse: „Eelnevat arvesse võttes teeb KSH koostaja 1.1. Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet ettepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalitsusel Kose täiendatakse. aleviku tiheasustusalal paikneva Kose kruusamaardla aktiivse reservvaru passiivseks varuks määramise protseduuriga.“ Keskkonnaamet märgib siinjuures, et menetluses on Kose liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus (taotlus hetkel arvamuse saamiseks saadetud KOV-i). Taotletakse Kose liivakarjääri laiendamist (täiteliiva 8 plokk, aktiivne tarbevaru), kaevandamise tulemusel kujuneks sinna lõpuks 1,17 ha suurune veekogu, ülejäänud ala korrastatakse rohumaaks. 1.2 KSH aruandes lk 111 märgitakse: „Võru vald paikneb devoni ajastu liivakiviladestul ja 1.2. Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet seetõttu ilmestavad maastikku arvukad mandrijää taandumisel tekkinud moreenist koosnevad täiendatakse. Mõiste rekultiveerimine viidatud pinnavormid. Vallas leidub loodusvaradest peamiselt vaid liiva ja kruusa. Liiva kaevandatakse lk 152 on 2019. a koostatud eraldi dokument Tabina, Loosi, Kaku, Piiroja, Piusa, Pugastu ja teistes väiksemates karjäärides ning kruusa näiteks "Võru valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja Jaani karjääris. Kurgsoo turbatootmise alalt kooritakse turvast (Võru valla toimekeskkonna keskkonnamõju strateegilise hindamise analüüs 2018) (vaata ka tabelit 3.2)“. Ettepanek on käsitleda geoloogia osa täpsemalt, käsitledes väljatöötamiskavatsus." aluspõhja (Võrumaal Devoni ajastu settekivimid) ja pinnakatte (Kvaternaari ajastu settekivimid) kirjeldust eraldi. Asendada mõiste loodusvarad, mõistega maavarad. Karjääride loetelus on mõned karjäärid, kust tegelikkuses erinevatel põhjustel kaevandamist siiski ei toimu. Kasutada mõistet turbatootmisala(mitte turbatootmise alalt), ka koorimineoleks mõistlik asendada mõistega kaevandamine.Täpsustame, et Kurgsoo turbamaardlas on mitu eraldi toimivat turbatootmisala. K 112 Üleriigilise tähtsusega on Kaku liivamaardla (Võru maakonnaplaneering 2030+). Juhime tähelepanu, et maapõueseadus enam ei liigita maardlaid üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks, seetõttu puudub vajadus Kaku liivamaardla eraldi mainimiseks. Lk 152 asendada mõiste rekultiveerimistingimusedmõistega korrastamistingimused.Maapõueseadusest lähtuvalt on korrektne kasutada mõisteid korrastamistingimused, kaevandatud maa korrastamiseks, jne (nende asemel on kasutatud rekultiveerimistingimusi, rekultiveerimiseks). 1.3 Märgime, et Keskkonnaamet lähtub korrastamisel seadusandlusest tulenevatest nõuetest, 1.3. Võtame teadmiseks. mille järgi: -Kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. -Korrastamiskohustus säilib ka juhul, kui luba on kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud. - Kaevandatud maa korrastatakse korrastamisprojekti kohaselt.Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt antud korrastamistingimustest. Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. Võru valla enamik liiva-ja kruusakarjääre paiknevad eramaadel. Juba kaevandamisloa andmisel määratakse kaevandamisloale korrastamise suund (praktikas tavaliselt, kas metsamaa, veekogu, rohumaa). Kuna kaevandamisload kehtivad tavaliselt 15 aastat ning neid on võimalus pikendada Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja veel 15 aastat (kui maavaravaru ei ole suudetud ammendada), siis mõningatel juhtudel mäeeraldise maaomaniku soov maa-ala korrastamise osas võib aja jooksul muutuda, nt ala korrastada elamumaaks. II. Jäätmed 2.1. ÜP punktis 6 „Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate 2.1. Ettepanekuga arvestatakse kitsenduste määramine“ on avalikkusele suunatud jäätmekäitluskohtadeks vallas Umbsaare jäätmekeskus ja Vastseliina keskkonnajaam. Juhime tähelepanu, et keskkonnaregistri andmetel on käitluskohtadel järgmised nimed: Umbsaare ümberlaadimisjaam, Umbsaare kogumiskeskus ja Vastseliina jäätmejaam. Märgime, et dokumentides tuleb jäätmekäitluskohti nimetada läbivalt ühe nimetusega. Näiteks lk 19 on nimetatud Umbsaare jäätmejaam. Palume täpsustada, kas siin on mõeldud uut jäätmejaama. Palume punktis 6 täpsustada, kas planeeritavad kompostimisplatsid on kogumis-või käitluskohad? Kas kavandatakse kompostida ainult aia-ja haljastujäätmeid või ka köögi-ja sööklajäätmeid? Kaaluda kompostimisplatsi/väljaku rajamist Umbsaare ümberlaadimisjaama juurde. 2.2 KSH aruande eelnõus lk 19 on toodud: „Valla territooriumile jäävad kolm tänaseks suletud 2.2. Ettepanekuga arvestatakse ning KSHd prügilat: Osula, Vastseliina ja Räpo“. Täpsustame, et lisaks asuvad ühinenud valla territooriumil täiendatakse järgmised suletud väikeprügilad: Vivva, Lasva, Pindi, Sõmerpalu,Väimela. Palume need kanda kaardile ja kajastada tekstis. 2.3 KSH aruande eelnõus punktis 3.5.4 on toodud valla territooriumil paiknevad 2.3. Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet jäätmekäitluskohad (tabel 3.8). Esitatud tabelis on jäätmekäitluskohad, mis enam ei tööta. täiendatakse. Ettepanek on mittetöötavad käitluskohad tabelist välja jätta. JKK8600069, JKK8600057, JKK8600095, JKK8600116, JKK8600040, JKK8600068, JKK8600121, JKK8600022, JKK8600063, JKK8600061, JKK8600016, JKK8600063, JKK8600039, JKK8600113, JKK8600112. Lisaks on TIMCAR AGRO OÜ tabelis olevadkäitluskohad (JKK8600128, JKK8600126, JKK8600130, JKK8600129, JKK8600127) arhiveeritud ning antud uus JKK8600148 TIMCAR AGRO põllud Võru vallas. 2.4 KSH aruande eelnõu punkti 3.5.4.1 palume lisada Umbsaare ümberlaadimisjaam lisaks 2.4. Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet Umbsaare kogumiskeskuse ja Vastseliina jäätmejaamale. Samas punktis on toodud, et Umbsaare täiendatakse. jäätmejaama rajatakse täiendav taristu ehitusjäätmete sortimiseks ja taaskasutamiseks. Kas on plaanis rajada ka Umbsaare jäätmejaam? Palume dokumentides jäätmekäitluskohti nimetada läbivalt ühe nimetusega. 2.5 KSH aruande eelnõus lk 89. Lisaks kalmistustele tekib kompostimiseks sobilikke biojäätmeid 2.5. Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet ka suuremate parkide ja haljasalade hooldusest. Ilmselt on siinkohal mõeldud kalmistuid. täiendatakse. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja Samal lehel on kirjas: „Teisalt on oluline märkida, et kompostimisega kaasneb vähemal või rohkemal määral (sõltuvalt kompostimise viisist) ebameeldiva lõhna teke. Siiski ei saa lõhna teket täielikult välistada. Kompostimisplatsi asukoha valikul tuleks võimalusel eelistada nt jäätmejaamade või reoveepuhastite territooriumi lähedust.“ Teemeettepaneku kompostimisel tekkiva lõhna häiringut/mõju käsitleda põhjalikumalt,kui kompostimine toimub reoveepuhastil või selle läheduses. 2.6 KSH aruande eelnõu tabeli 3.9 kohaselt on välja pakutud kompostimisplatsi asukohtadeks 2.6. Üldplaneeringus on määratud võimalikud Verijärve ja Meegomäe. Märgime, et Võru linna kompostimisväljak asub Võru kalmistu juures, tulevased asukohad. Nende elluviimine ja täpne arv mis jääb Koselt ja Puigalt 2-4 km kaugusele. Samuti on võimalus kompostimisväljak/plats rajada määratakse edaspidi peale üldplaneeringu Umbsaare ümberlaadimisjaama juurde. Ettepanek on dokumendis välja tuua mõistlik kehtestamist. kompostimisplatside arv vallas. Samas jääb arusaamatuks kas kavandatavad platsid on kogumisplatsid või siiski toimuks neil ka töötlemine (kompostimine)? 2.7 KSH aruande eelnõu lk 89 on viidatud Võrumaa omavalitsuste ühisele jäätmekavale 2015– 2.7. Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet 2020. Märgime, et hetkel kehtib Võru maakonna omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025. täiendatakse. Palume arvestada kehtiva jäätmekavaga. III. Metsandus ÜP-s punktis 18 märgitakse: III 3.1 „Väärtuslike rohealade metsade majandamisel tuleb koostada metsamajandamiskava ning Metsamajandamist käsitlev peatükk ja tingimused kooskõlastada see vallavalitsusega“. vaadatakse põhjalikult ringi. Väärtuslike metsaalade Palume täpsustada, kas raied nendel aladel on keelatud kuni metsamajandamiskava käsitlus viiakse tõenäoliselt väärtuslike maastike koostamiseni? Metsamajanduskavade koostamist reguleerib metsaseadus (MS), kas seda on peatüki alla. Samas soovitakse enamus viidatud vaja ÜP-ga reguleerida. Arusaamatuks jääb millal ja kuidas toimub kavade kooskõlastamine punktidest sisse jätta võimalikuks kaalutlusotsuseks. vallavalitsusega, kas enne andmete kandmist metsaregistrisse. Alale jääb ka eraomandis olevaid Võimalik tõlgendamine tulebki teha edasistes kinnistuid, kus metsamajanduskavad koostatakse erinevate metsakorraldusfirmade poolt, kuidas kaalutlusotsustes – üldplaneeringu tekstis ei ole tagada, et need enne metsaregistrisse kandmist kooskõlastatakse. võimalik kirjeldada erialaspetsialisti ekspertteadmisi. Täpsustamata on jäetud, kas hiljem võib kavandada vaid metsamajanduskavas määratud raieid. Sanitaarraiet ei saa alati metsamajanduskavaga ette planeerida. 3.2 „Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele“. Palume täpsustada hooldusraiete reguleerimise vajadust üldplaneeringuga. Juhime tähelepanu, et MS-ga on hooldusraiete tegemine reguleeritud ja defineeritud. Kui seda ikkagi tahetakse ka üldplaneeringuga reguleerida, siis tuleks täpsustada mõistet „vastavalt vajadusele“. 3.3 “Määratud 300 m joone servalale jääva metsa või selle osa kõrgendatud avaliku huvi ulatus täpsustatakse metsakorraldustööde alguses koostöös metsaomaniku, omavalitsuse ja piirkonna elanikega“. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja Kõrgendatud avaliku huviga ala peab olema täpselt määratud ja vastavale digitaalselt loetavale kaardile kantud, vastasel juhul ei ole Keskkonnaametil seda võimalik oma töös rakendada. Palume täpsustada, kuidas tagatakse koostöö metsaomaniku, omavalitsuse ja piirkonna elanikega, kas seda peab tegema metsakorraldust tegev firma või metsaomanik. Alale jääb ka eraomandis olevaid kinnistuid kus metsamajanduskavad koostatakse erinevate metsakorraldusfirmade poolt, kuidas tagatakse, et enne metsakorraldustööde algust kõrgendatud avaliku ala ulatus täpsustatakse. 3.4 „Raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena“. Juhime tähelepanu, et see on väga üldsõnaline piirang, mis jätab rakendamisel palju tõlgendusruumi. 3.5 „Metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on vanem või mille tervislik seisund on halb“. Palume täpsustada mõistet „metsa tervislik seisund on halb“. 3.6 „Raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist“. See on väga üldsõnaline piirang, mis jätab rakendamisel palju tõlgendusruumi. 3.7 „Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid“. Täpsustada milliseid teid on mõeldud, vastasel juhul ei ole võimalik seda rakendada. 3.8 „Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets“. Märgime, et MS reguleerib alade uuenenuks lugemist, kas seda on vaja täiendavalt üldplaneeringuga reguleerida. Täpsustada mõistet „noor mets“. 3.9 “Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe“. Taoline sõnastus jätab palju tõlgendamisruumi, kuhu need säilikpuud tuleb jätta, „Teede ja radade ääres“, kui kaugele teest see ulatub. 3.10 „Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet“. Märgime, et metsade uuendamise ja uuenemise kohustust reguleerib MS, kas seda on vaja ÜP-ga täiendavalt reguleerida. 3.11“Eriolukordade –tormi-ja muude oluliste metsakahjustuste –tõttu tekkivatest töödest teavitab metsaomanik vallavalitsust eraldi ning see võib tuua kavandatud töödesse muudatusi“.Palume täpsustada, kuidas ja millal hakkab teavitamine toimuma. Õigem oleks sõnastada: „Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist“. IV. Vesi 4.1 Palume üldplaneeringus ja KHS-s arvestada uuendatud Võru valla ühisveevärgi ja – 4.1 Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet kanalisatsiooni arengukava 2021-2032. täiendatakse ja planeeringu seletuskirjas viidatakse arengukavale. 4.2 KSH aruande eelnõu punktis 3.5.2.1. täpsustame, et praeguseks on ka Võlsi suvilapiirkonda 4.2 Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet ning Kirumpääle reoveekogumisalad moodustatud. täiendatakse. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja 4.3 Üldplaneeringu joonistele palume kanda ka kavandatavad reoveekogumisalade piiride 4.3 Lõplik otsus reoveekogumisala piiride näitamise muudatused (nt Väimelas, Sõmerpalus) osas tehakse planeeringu kokkupanemisel kooskõlastamiseks. Praegune seisukoht on, et reoveekogumisalad jäävad üldplaneeringust eraldi olevateks otsusteks, seega ei kehtestata üldplaneeringuga reoveekogumisalasid. 4.4 Palume üldplaneeringu joonisele kanda veehaarete asukohad ja kitsendused. 4.4. Ettepanekut ei arvestata. Üldplaneeringuga ei kehtestata veehaaarete asukohtasid ja seetõttu ei ole asjakohane küsitud infot esitada. 4.5 ÜP-s ptk 10 on nimetamata jäänud Vagula järve ääres olev Kodsoranna supluskoht. Palume 4.5. Ettepanekut arvestatakse. see lisada. 4.6 ÜP ptk11. KSH eelnõus on märgitud, et Võru valla üldplaneeringu eskiisil on kajastatud 4.6. Ettepanekut arvestatakse ja määratakse Võhandu jõe üleujutusohuga seotud riskipiirkond arvestades 1% üleujutuse esinemise ehitustingimused. tõenäosust ning uusi tiheasutusalasid sinna ei kavandata. ÜP eskiisile on kantud Võhandu jõe kõrgveepiir. Teiste vallas esinevate üleujutusohuga alade arendamisel on KSH-s tehtud ettepanek seada ÜP-s täiendavad ehituspiirangud. Üp seletuskirjas on aga kajastatud ainult Võhandu jõe üleujutusohuga ala. Palume ÜP-s kajastada Tamula järve ning Vagula järve üleujutusohuga seotud riskipiirkondade arendamise tingimusi. V. Radoon 5.1 KSH aruande eelnõu lk 18 märgitakse: „Vastavalt Eesti Ehitustandardis kehtestatud juhistele 5.1 Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet (EVS:840 2017) on Võru valla territooriumil vajalik mõõta Rn-sisaldust enne uute ehituste täiendatakse. püstitamist, et selgitada radoonivastaste meetmete kasutamise vajalikkust või mittevajalikkust.“ Täpsustame, et standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ei täpsusta, millistest pinnaseõhu radoonisisalduse väärtustest alates oleks vaja enne uute ehitiste püstitamist pinnaseõhu radoonisisaldust mõõta, et selgitada välja radoonivastaste meetmete kasutamise vajalikkust või mittevajalikkust. Pinnaseõhu radoonisisaldus on üks rohkem kui kümnest sisendparameetrist, mille põhjal on võimalik arvutuslikult hinnata tulevase hoone siseõhu radoonisisaldust, mille aasta keskväärtus hoone tavapärasel kasutamisel on õigusaktidega reguleeritud. Pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmise vajadust saab eelnevalt hinnata muude sisendparameetrite eeldatavatest väärtuste vahemikest lähtudes. Pinnaseõhu mõõtmise vajaduse üle otsustamise võiks jätta ehitusprojekti koostajale, kui viimane leiab, et mõõtmine on vajalik optimaalse, kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele vastava projektlahenduse leidmiseks. 5.2 KSH aruande eelnõus lk 21 märgitakse: „WHO (2009) soovitab eluruumide õhu 5.2 Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet radoonisisalduse tasemeks 100 Bq/m³, et võimalikke terviseriske minimeerida. Kui aga seda täiendatakse. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja numbrit ei ole võimalik riigi iseärasuste tõttu saavutada, ei tohiks radoonisisalduse tase ületada 300 Bq/m³, mille puhul on tegemist juba kõrge radooniriskiga ning mis vajab radoonitõrje meetmete kasutusele võtmise kaalumist.“ Täpsustame, et WHO ei räägi konkreetsete eluruumide õhu radoonisisaldusest, vaid annab soovituse riikidele, milline võiks olla eluruumide õhu radoonisisalduse nn viitetase. Oma soovituse alusena viitab WHO, et seniste uurimuste põhjal saab lugeda tõendatuks, et ei ole välistatud kopsuvähi riski kasv eluruumide siseõhu radoonisisalduse juures alla 200 Bq/m³ (WHO 2009 lk. 4, 10, 12, 90). WHO ei analüüsi seejuures, milline võib olla taseme saavutamiseks vajalike vahendite kulutamise optimaalsus. WHO soovitab, et riiklik viitetase ei peaks olema kõrgem kui 300Bq/m³, nimetamata seejuures kaasnevat riski kõrgeks või madalaks, kuid see on tase, millest kõrgema taseme korral eluruumides „võivad parendusmeetmed olla soovitatavad või nõutavad“ (WHO 2009 lk. XI). Asjakohane lähenemine on iga riigi otsustada. 5.3 KSH aruande eelnõu lk 21 esimese lõigu kokkuvõttes toodud järeldusega, et detailsemate 5.3 Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet uuringute läbiviimine hoonete projekteerimisel on asjakohane, sellega Keskkonnaamet nõustub. täiendatakse. 5.4 KSH aruande eelnõu lk 21 ja lk 97, lõigus „Leevendav meede“ on formuleering rangem. Selles 5.4 Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet sätestatakse, et projekteerimisel on detailsemate radooniuuringute läbiviimine vajalik. Märgime, täiendatakse. et radooniuuringute läbiviimine ei pruugi tingimata vajalik olla. Radoonivastaseid meetmeid on võimalik rakendada ka ennetavalt või võivad arvutused näidata, et ka kõrge, kuid mõistliku eeldatava pinnaseõhu radoonisisalduse korral on projektlahendus hoone nõuetele vastavuse tagamiseks piisav. Vajalik on uuringu vajadust kaaluda. Vastutus konkreetsete uuringute üle täpsema otsustamise osas peaks olema projekti koostajal, lähtudes ehitusseadustiku § 13, mis sätestab, et projekti kohaselt ehitatav ehitis peab vastama ehitisele kehtestatud nõuetele. VI. Looduskaitse VI Ettepanekuga arvestatakse, seletuskirja lisatakse Märgitakse, et üldplaneeringuga jäävad kehtima varasemad detailplaneeringutega kehtestatud loetelu planeeringutest. ehituskeeluvööndite vähendused. Palume selguse huvides dokumentatsioonis välja tuua kehtima jäävad varasemad kalda ehituskeeluvööndi vähendamised. 22 Aleks Pai 09.06.2021 eristada veealade juhtfunktsiooniga aladest vesiviljeluseks kasutatavad ja määratleda selleks Ettepanekuga ei arvestata, kuna see pole (registreeritud 7- planeeritavad alad. Enamikel juhtudel paiknevad olemasolevad ja perspektiivsed asjakohane. Vesiviljelusalad ei ole maakasutus või 1/1596-1) vesiviljelusalad avalikult kasutatavate veekogude ääres , millest tulenevad osad viited tegevus, mida tuleb määrata üldplaneeringuga. seadusandlusele. Sellised objektid on rajatud eri aegadel erinevatel õiguslikel alustel (vähesed detailplaneeringu alusel). Väikesemahulise tootmise korral ei ole vajalik ka vee erikasutuse vormistamine ja selle tõttu on osade vesiviljelusalade tuvastamine ilma üldplaneeringus fikseerimata raskendatud. Kinnistuomanikel on soov vesiviljeluseks uued alad kasutusele võtta ja see on üldplaneeringuga määratletud aladel kiirem ja odavam. Ei oma Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja ülevaadet kogu Võru valla kohta , aga endise Sõmerpalu valla vastavatest aladest võin ülevaate koostada, juhul kui käesolev ettepanek leiab heakskiidu. 23 Transpordiamet 11.06.2021 kiri 1. Riigiteed on üldplaneeringu kaardil värviga eristatud, kuid ei ole nummerdatud. Kuna riigitee 1. Ettepanekut arvestatakse, teede numbrid 7.1-2/21/10623-2 on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet, siis palume selguse lisatakse. (registreeritud huvides joonistele kanda ka riigiteede numbrid. 11.06.2021 nr 7- 2. Täname, et olete kõik meie ettepanekud riigiteede kaitsevööndite osas kaarte koostades 2. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja 1/1586-7) arvesse võtnud, kuid palume ühtlustada ka seletuskiri ja kaardimaterjal – kajastada meie täiendatakse. ettepanekute viimased neli teelõiku (Vastseliina alevikus riigitee nr 25176 ja nr 25211; Väimela alevikus riigitee nr 64 ja nr 25149) lisaks kaartidele ka seletuskirja tänava kaitsevööndi laiendamise ettepanekute pt 5.6 koondnimekirjas. 3. Eelnevale punktile lisaks peame vajalikuks Väimela aleviku piires riigitee nr 64 km 4,7-5,14 3. Ettepanekuga arvestatakse (planeeringu lõigus tulenevalt kiirusrežiimist ning maakasutusest samuti 30 m kaitsevööndi määramist. Meie koostamise ajal on toimunud aleviku piiri seisukohalt on võtmeküsimusteks riigitee ohutus ja toimimine, mida kaalume juhtumipõhiselt. muutus) Kinnitame, et teekaitsevöönditesse ehitamine ei ole keelatud. 30 m laiuste kaitsevööndite määramine Väimela alevikus näitab vaid seda, et soovime endale laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liiklusriskidega riigitee lõikudes, kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ning vajab kohakeskset kaalutlemist. 4. Võru maakonnaplaneeringuga on Vana- Vastseliina linnuse lähialale kavandatud perspektiivne 4. Maakonnaplaneeringukohane möödasõit ümbersõit. Riigiteel liikleja ohutuse seisukohast näeme vajadust perspektiivse teekoridori on kaardil esitatud kohaliku teena. Edasisel kandmiseks kaardile. Olemasoleva tee asukoht ja kulgemine Vastseliina linnuse juures ja Piusa koostamisel näitame seda kas uue tee jõe ürgorus on mittesobiva lahendusega: tee on kurviline ja kitsas, tee laiendamine trassikoridorina või oluliselt muudetava ehitustehniliselt keerukas ja ebaproportsionaalselt kulukas. Maakonnaplaneeringuga on antud teelõiguna. arengusuund ning tulevikus finantsiliste vahendite ilmnemisel on võimalik ümbersõit võtta arenduskavasse. 5. Oleme oma 06.06.2018 kirjas nr 15-2/18/22420-2 punktides 3 ja 4 andud ettepanekud ja 5. Ettepanekutega arvestatakse. soovitused oma kogemusest ja pädevusest tulenevalt. Me ei eelda, et kõiki eelnimetatud kirja punkte 1:1 planeeringus kajastatakse, aktsepteerime ka seda, kui vallavalitsus võtab info teadmiseks. Palume arvestada, et transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks, riigitee kaitsevööndisse hoonete kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. Need punktid on meie sõbralik soovitus, sest varajasemas praktikas oleme tähele pannud, et nt tehnovõrkude kavandamise või juurdepääsude rajamise tingimuste osas on täpsematest suunistest väga huvitatud riigiteega Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja külgnevate maade omanikud ning arendajad, kes nende algteadmisetega on saanud teha kohe selgemaid ruumilisi otsuseid. 24 GartnerGrupp 11.06.2021 Palun näidata Võru valla üldplaneeringu põhikaardil juurdepääs Sooääre kinnistule Ettepanekuga ei arvestata. Juurdepääs lahendatakse OÜ (registreeritud 7- katastrinumbriga 91701:001:0849 16.06.2021 algatatud detailplaneeringu koostamise 1/2116) käigus. 25 Tiina Hallimäe 11.06.2021 1) Palun lisada Loosi mõisa pargi juurde parkla loomiseks vajalik märgistus. Palun lisada ka, 1. Ettepanekuga arvestatakse. (registreeritud 7- et park on avalikuks kasutuseks mõeldud puhkeala. 1/2117) Loosi mõisa park on väga aktiivses kasutuses (külakiik, tantsu- ja lõkkeplats, kõlakoda) ning avalikke parkimiskohti väga vähe. Vaja oleks 20-30 parkimiskohaga parklat. Külaplatsi hakatakse kindlasti rohkem kasutama, kuna rajamisel on madal-seikluspark. Vt joonist Parkla. 2) Laiendada planeeritava väärtusliku maastiku piiri nii, et jääks Loosi-Vastseliina teelt 2. Ettepanekuga arvestatakse. nähtavad vaated jääks sisse. Antud teelõigult avanevad kaunid vaated. Vt joonist Väärtuslikud alad 3) Lisada Tabina järve äärde paadi sildumiskoht ja olemasolev supluskoht. Vt joonist 3. Ettepanekuga ei arvestata, kuna nimetatud Tabina. supluskoht on eramaal ja maaomanik on teinud ettepaneku seda mitte näidata. 26 Kalle Jõgeva 11.06.2021 1. Võhandu kallastel Mõrgi, Kääpa ja Puusepa külas on märgitud suur turbamaardla. Kas see 1. Üldplaneeringuga ei saa seda tingimusi maardla (registreeritud 7- tähendab, et mingil hetkel võib seal keegi turvast hakata kaevandama? Teisiti küsides: milline kasutamiseks. Maardla kasutuselevõtt toimub 1/2118) mõju on kaevandamisvõimaluse käsitlemisel/käsitlemata jätmisel tulevikus tehtavatele vastavalt kehtivale seadustikule. asjaomastele taotlustele? 2. Osa hajaasustuse elamuid asub elamumaal ja osa – väliselt samasuguseid majapidamisi – ei 2. Elamumaa juhtotstarve on üldplaneeringus asu. Kas see on lihtsalt tehnilise bürokraatia arengujärkude tulemus või on sellel ka mingi mõju esitatud tiheasustusaladel. Väljaspool omaniku toimingutele? Näiteks ehitusload, maamaks jne? tiheasustusalasid on maalise asutuse juhtotstarve sõltumata sellest, kas katastri sihtotstarve on elamumaa või maatulundusmaa. 3. Kuidas on kavandatud elektriliinide, võimaliku valguskaablitrassi ja vallateede 3. Üldplaneering ei käsitle elektriliinide ja paiknemine/rekonstrueerimine Puusepa külas? Praegused trassid ei asu mitte alati mõislikult valguskaablite rajamist, nende asukoha määramine ning takistavad maakasutust. Samuti soositakse liigselt läbivat liiklust vaatamata läheduses on projekti tase. Valla teed on määratud olevale ning paralleelselt kulgevale Võru-Räpina maanteele. vallavolikogu otsusega määratud tervikteede nimekirjas. 4.Raske on aru saada, millises arengujärgus (koostamisel, valmis) on kodulehel avaldatud 4. Palun täpsustada küsimust. Kaardimaterjal on kaardid valla erinevate osade kohta. Kas kaardimaterjali on kavas ka ühtlustada? koostatud sama metoodika kohaselt. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja 5. Ettepanek Kuna kaardilt on kohati raske aru saada, mida tegelikult ühes või teises külas 5. Edasisel planeeringu koostamisel võimalusel toimetada tohib, siis võiks olla iga küla kohta mingi selgitav tekst. Veel parem, kui lisaks on tabel, arvestatakse seda ettepanekut. Valdavalt on üle valla mille ridades külanimed ja veergudes tähtsamad tegevused, mida kehtestav planeering antud tingimused samad ja sellisel juhul ei ole otstarbekas külas lubab/keelab teha. Näiteid: 1) minimaalne üksikelamu krundi suurus 2) lubatud ehitada teha tabelit kus muutub vaid küla nimi, kuid muu osa suur kanala (võiks ilmselt üldistada partde jne kohta ka) Vallavalitsuse igapäevatöö kogemus on sama. lubab seda nimekirja ilmselt oluliselt pikendada. Aastakümneid on üldplaneeringute sisu väga valdavat osa elanikest külmaks jätnud. Oma koduküla osas oldaks ilmselt oluliselt rohkem huvitatud. Sadade lehekülgede erinevate dokumentide lugemine kipub isegi kogenud ametnikel üle jõu käima. Leheküljejagu infot koduküla kohta jõuab ikka üle vaadata. 27 Timo Raudsik 11.06.2021 Palun muuta kataster 76702:002:0082 kasutusotstarve Võru valla uues üldplaneeringus täies Ettepanekuga arvestatakse. (registreeritud 7- ulatuses tootmismaaks 1/2126) 28 Meelis Liivaoja 11.06.2021 Minu kinnistul Ortuma küla Utra talu olevale Utra lumbile on planeeringus märgitud kaldakaitse Selgitame, et tegu on vee- ja looduskaitse- ja (registreeritud 7- vöönd.Kuna Lump on vanematel lastud kaevata ja asub eramaal,siis palun sellele kehvad maaparandusseadustest tulenevate kitsendustega, 1/2131) piirangud maha võtta planeeringust.Samu minu Meelis Liivaoja ja kaasomanik Urve Kõrs mille piirjooned on üldplaneeringus esitatud kinnistutele Utra 1 ja Utra 2 mingeid kaitsevöötmeid ega reovee alasid planeerida!!! Teine selgitava infona. Üldplaneeringuga kinnistule ettepanek on Ortuma külas asuvale Hinsa -Ortuma asuvale riigiteele külavahelisele alale kitsendusi ei seata. planeerida kiirusepiirang 50km/h majad asuvad teele lähedal ja tee on väga tolmav ja seoses sellega ohtlik!!! 29 AS Eesti 11.06.2021 kiri https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=410521 Raudtee 21-1/1645-1 1. Arvestada AS Eesti Raudtee 18.06.2019 kirjaga nr 21-4/1304-3 esitatud ettepanekutega 1. Juhime tähelepanu, et viidatud kirjas olev on (registreeritud üldplaneeringus käsitlemiseks. suures osas selline, mida kohalik omavalitsus ei 11.06.2021 7- 2. Juhime tähelepanu üldplaneeringu põhikaardil on olemasolevad raudteeületuskohad peaks üle kehtestama. Kaalume, kas täiendavalt 1/1598-4) tähistatud leppemärgiga „Planeeritud raudtee ületuskoht“. Teeme ettepaneku üldplaneeringu lisada nö kõrgete objektide kavandamisega kaardimaterjalil kajastada eraldi leppemärkidega olemasolevate ja perspektiivsete seonduv. raudteeületuskohtade (samatasandiliste raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohtade) asukohad 2. Ettepanekuga arvestatakse, täpsustused tehakse ning olemasolevate ja perspektiivsete eritasandiliste ristumiste asukohad. kaardil. 3. Uute raudteeületuskohtade (samatasandiline riste) või eritasandiliste ristumiste asukohtade 3. Teadmiseks võetud. kavandamisel tuleb juhinduda valdkonnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetest ning vastavalt säilitada tarvilik maa nendele juurdepääsuteede realiseerimiseks. 4. Teadmiseks võetud. 4. Olemasolevad raudteeülesõidukohad Võru vallas on Kurenurme (549,912 km), Hänike (553,314 km), Sõmerpalu (556,24 km), Nursi (558,583 km), Vagula (564,394 km), Võlsi (567,705 km), Husari (578,142 km), Otsa (583,623 km), Lepassaare (587,923 km) ja Orava (73,128 km). Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja 5. Olemasolevad eritasandilised ristumiskohad raudteega asuvad Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa 5. Teadmiseks võetud. maanteel (maanteeviadukt), Hanikase-Tamme maanteega ristumisel (raudteeviadukt) ja Vastseliina – Meremäe – Kliima maanteega ristumisel (raudteeviadukt). 6. Juhime tähelepanu, et planeeritud avaliku kasutusega teede Kamnitsa-Päka tee nr 5470001, 6. Teadmiseks võetud. Kahkva – Ruunamäe tee nr 5470004 ja Hanikase-Soena tee nr 5470018 ristumised raudteega on põhikaardil näidatud asukohtades, kus puudub nõuetele vastav raudteeületuskoht. Lisaks teavitame, et Hanikase- Soena tee ristumine raudteega on planeeritud raudtee muldkehasse 1887-ndal aastal rajatud läbiviigu (2,13 meetrit lai raudkivist, loodusliku põhja ja telliskivist võlvlaega veeviimar) kaudu, mis ei vasta avaliku tee raudtee alt läbiviimiseks kehtivatele nõuetele ja normidele. AS Eesti Raudtee saab selles asukohas kooskõlastada avaliku tee eritasandilise ristumise raudteega ainult lepingu sõlmimisel Hanikase-Soena tee omanikuga tingimustel, millega tee omanik võtab kohustuse avaliku tee läbiviimiseks kõnesoleva raudteerajatise vastavusse viimise eest vastavalt valdkonnaga seotud normides, standardite ja regulatsioonides sätestatud nõuetele. 7. Planeeritud kergliiklusteede ristumiskohtades raudteega kavandada nõuetekohased 7. Ettepanekut ei arvestata. Kõik ristumised raudteeülekäigukohad või lahendada raudteega ristumised eritasandilisena. Liiklusohutuse kavandatakse vastavalt kehtivale õigusele ning tagamiseks ja seoses rongide piirkiiruste tõstmise perspektiiviga tuleks uued avalike teede ja kohalik omavalitsus siin täiendavaid tingimusi ei sea. kergliiklusteede ristumised raudteega kavandada eritasandilistena. Uute raudteeületuskohtade (samatasandiline riste) kavandamisel tuleb hinnata nendega kaasnevat mõju liiklusohutusele. 8. Teeme ettepaneku Sõmerpalu raudteeülesõidul raudteega ristuv tee määrata planeeringuga 8. Planeeringulahendust korrigeeritakse vastavalt kohalikuks (valla) avaliku kasutusega teeks ja tähistada vastavalt põhikaardil. tervikteede nimekirjale, mis on avaliku väljapaneku järgselt volikogu poolt kinnitatud 2021 juuni kuus. Tee avalikku kasutust on võimalik määrata ka üldplaneeringut sõltumatult. 9. Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringu seletuskirja, et lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest 9. Ettepanekut ei arvestata, kuna esitatu ei ole elektrifitseerida raudtee taristu on AS Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimise üldplaneerignuga reguleeritav kohaliku omavalitsuse ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023-2028. Tartu-Koidula liinil poolt. ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid, autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda väljapool raudteemaad asuvate kinnistute koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elektriliinide rajamiseks. Võimalik kinnistute koormamise vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja 10. Üleriigilne planeering „Eesti 2030+” sätestab, et reisirongiliiklus on ainus riigisisene 10. Ettepanekut ei arvestata. Kõik õgvendused liikumisviis, mille abil on tulevikus võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad kavandatakse vastavalt kehtivale õigusele ning ning reisirongiliikluse kiirus, sagedus ja kasutusmugavus peavad kasvama kõigis Eesti jaoks kohalik omavalitsus siin täiendavaid tingimusi ei sea. tähtsates suundades. Ühtlasi näevad nii üleriigiline planeering kui mitmed transpordi arengukavad ette, et tulevikus tuleb rongide maksimaalset lubatud piirkiirust suurendada kuni 160 km/h Tallinna–Narva–Peterburi, Tallinna–Tartu–Pihkva ja Tartu–Valga– Riia liinidel. Põlva maakonnaplaneering 2030+ sätestab, et Tartu-Koidula liinil reisirongide piirkiiruse tõstmiseks 160 km/h tuleb raudteetrassi nendel kõveratel, mille raadius on väiksem kui 1300 m, arvestada raudtee trassi õgvendamise vajadusega. Lähtuvalt eeltoodust ja üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” uuendatud tegevuskavast (2020) on AS Eesti Raudtee alustanud paralleelselt elektrifitseerimise projektiga raudtee õgvendamise projekti eeltegevustega, et selgitada välja need kõverad, kus reisirongide liikumine160 km/h täna ei ole võimalik. Eesmärk on õgvendada sellised kõverad luues võimaluse elektrifitseerida raudtee juba õgvendatud trassil. Võru valla haldusalas on vaja õgvendada Tartu-Koidula liinil olemasolevat raudteetrassi Orava-Koidula jaamavahe kõveras (73,1-73,7 km). Eelnimetatud õgvendus mahub ära olemasolevale raudteemaale, kuid toob kaasa raudtee kaitsevööndi muutumise. Palume arvestada rööbastee õgvendusega ja kajastada see üldplaneeringus arvestades õgvendusest muutuva raudtee kaitsevööndiga. Kui üldplaneeringu kaardi täpsusastme tõttu ei ole õgvendust võimalik üldplaneeringu põhikaardil kajastada, teeme ettepaneku käesolevas punktis toodud informatsioon õgvenduse kohta esitada seletuskirjas koos illustreeriva väljavõttega raudteetrassi õgvenduse asukohast koos õgvendusest muutuva raudtee kaitsevööndiga. Samuti palume arvestada perspektiivse õgvenduse ja raudtee kaitsevööndiga valla planeerimis- ja ehitustegevuses kuni üldplaneeringu jõustumiseni ja/või raudteetrassi õgvenduse ehitusprojekti koostamiseni. 11. Pikemas perspektiivis, rongide liiklussageduse suurenemise ja kaubavoogude läbilaskevõime 11. Teadmiseks võetud. ammendumise riski korral, on Tartu-Koidula liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee peateega teine peatee (raudtee telgede vahega vähemalt 4,5 meetrit). Seoses sellega peab arvestama olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemisega. Tartu-Koidula raudtee olemasolev trassikoridor võimaldab raudteemaale teise rööpapaari rajamist ja Võru valla haldusalas maad selleks täiendavalt reserveerida ei ole vaja. 12. Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringu seletuskirja, et raudteetrassi õgvenduste ja teise 12. Ettepanekut ei arvestata. Kõik õgvendused peatee rajamiseks toimub ehitustegevus projekteerimistingimuste alusel, vajadusel kavandatakse vastavalt kehtivale õigusele ning projekteerimistingimuste avatud menetlusena. kohalik omavalitsus siin täiendavaid tingimusi ei sea. 13. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ toob välja, et regionaalne reisirongiühendus peab 13. Ettepanekuga arvestatakse. Lisame seletuskirja toimuma Valga-Koidula liinil, perspektiivselt sõidukiirusega 120 km/h, mis aitab oluliselt kaasa liikluse taastamise perspektiivi. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja toimepiirkondade omavahelisele seostamisele (Võru-Antsla-Valga). Võru maakonnaplaneering 2030+ ja Põlva maakonnaplaneering 2030+ loeb 25ähteülesand taastamist Valga-Koidula suunal oluliseks prioriteediks ja toob välja, et kuigi planeeringu koostamise hetkel reisirongiliiklust Valga-Koidula suunal ei toimu, on otstarbekas antud perspektiivse suunaga arvestada. Arvestades eeltooduga teeme ettepaneku üldplaneeringu seletuskirjas kajastada üldiselt ka Valga-Koidula reisirongiliikluse taastamise perspektiiv, s.h vajalike reisirongipeatuste asukohad. 14. ÜP seletuskirja eelnõus on märgitud, et Valga-Koidula raudteel reisijate vedu ei toimu. 14. Ettepanekuga arvestatakse, seletuskirja Käesoleval ajal toimub reisirongiliiklus Koidulast kuni Piusani. täpsustatakse. 15. Täpsustada KSH aruande eelnõu peatükis „3.5.1. Teed ja liikluskorraldus“ lauset Võrumaad 15. Ettepanekuga arvestatakse. KSH-d täiendatakse. läbib Valga-Koidula raudteeliin ja Tartu-Koidula raudteeliin. 16. Juhime tähelepanu KSH aruande eelnõus on toodud, et seoses Võlsi küla-Võru linna vahele 16. Ettepanekuga arvestatakse. KSH-d täiendatakse. planeeritud kergliiklusteega tuleb kergliiklustee projekteerimisel ja ehitamisel säilitada Võlsi tee ja raudtee vahel kinnistul nr 91901:001:0346 paiknev olemasolev kraav, et säiliksid kahepaiksete jaoks vajalikud olemasolevad elupaigad. Kas kinnistu nimetamisel on tegemist eksliku veaga ja kõnesolev säilitatav kraav peaks asuma katastriüksusel 91804:001:0047? 17. Arvestada Võru maakonnaplaneering 2030+ ja Põlva maakonnaplaneering 2030+ toodud 17. Palume selgitada konkreetselt, milline oluline üldiste põhimõtete ja tingimustega raudteevõrgu arendamisel. sisend maakonnaplaneeringutest tuleb. 18. Lisaks soovime teavitada, et AS Eesti Raudtee poole on pöördunud varasematel aastatel 18. Teadmiseks võetud. Võru vald ei plaani sinna Roosisaare küla kinnistute omanikud, kelle kinnistud asuvad Tamula järve ja raudtee vahel ja kohalikku avalikku teed rajada - juurdepääsud tuleb kuhu puudub juurdepääs avalikult teelt. Kinnistu omanikud otsivad võimalusi ja alternatiive lahendada maaomanike vaheliste kokkulepetena. kinnistutele pääsemiseks näiteks raudteemaa kaudu, mis aga ei ole teostatav. Palume planeeringu koostajal käesolevas planeerimisprotsessis leida lahendus ja kaaluda üldplaneeringuga kõnesolevale piirkonnale juurdepääsutee asukoha määramist avalikult teelt kinnisasjade kaudu vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 30 Ain Konsap 13.06.2021 1. Üldplaneeringu seletuskiri p 10. Supelranna ala määramine. Teen ettepaneku lisada 1. Ettepanekuga arvestatakse. Sama ettepanek on ka (registreeritud supelranna maa-ala juhtotstarve ka Verijärve supluskohale (Verijärve tammi juures, veeohutuse RMK-l. 14.06.2021 nr 7- stend nr 226). Seda ei tohi mitte „ära kustutada“ (oli viimases üldplaneeringus olemas), vaid 1/2142) vastupidi – arendada koostöös RMK-ga. Sinna oleks kohe vaja koorem liiva. 2. Lisaks tekkis küsimus Valgjärve supluskoha/kohtade kohta: nimelt on märgitud Kose alevikus 2 2. Mõeldud on, et Valgjärves on kokku kaks supluskohta, kuid loetelu lõpus on veel Valgjärve supluskoht (kaks asukohta). Tundub, et topelt? supluskohta, seletuskirja parandatakse. Üldplaneeringu seletuskiri p 10. Supelranna ala määramine. Üldplaneering määrab supelranna maa-ala juhtotstarbe: ▪ Järvere supluskohas; ▪ Kirikumäe järve supluskohas; ▪ Kose aleviku Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja Valgjärve supluskohas (juurdepääs Vahtra tänavalt); ▪ Kose aleviku Valgjärve supluskoht (juurdepääs Ülase tänavalt); ▪ Kääpa supluskohas; ▪ Orava järve supluskohas; ▪ Parksepa supluskohas (juurdepääs Kanariku tänavalt); ▪ Parksepa supluskohas (juurdepääs laulukaare juurest); ▪ Puiga supluskohas; ▪ Rüütle järve supluskohas; ▪ Solda järve supluskohas; ▪ Sõmerpalu paisjärve supluskohas; ▪ Väimela supluskohas; ▪ Lasva järve supluskoht; ▪ Noodasjärve supluskoht; ▪ Tabina järve supluskoht; ▪ Valgjärve supluskoht (kaks asukohta). 3.Teen eepaneku Kose alevikus Kannikese tn. naabruses Kannikese 1 ja Kannikese 2 kinnistutega 3. Ettepanekuga arvestatakse. piirnev, teisele poole teed jääva, riigi omandis olev maa muuta väikeelamumaast rohealaks. Sellel peaks säilima kõrghaljastus ja mets. 4. Võru Vesi ehitas viimasel aastal välja Kosel Kosevälja ja Karikakra tn ristmikul uue hüdrandi, 4. Koostöös AS-ga Võru Vesi täpsustatakse osutatud kas Karikakra ja Tõrsaare tee ristmikule kavandatav hüdrant on ikka õige? Või ollakse ajast juba veevõtukoht. maha jäänud? 5. Kosel Kelluka tn. Haanja tee poolsel küljel on juba väikeelamud, see ei saa enam olla 5. Kaardil on näidatud maardla ala, mitte karjääri ala. (kruusa)karjääri maa-ala. Teen ettepaneku muuta Kelluka ja Haanja tee vaheline maa-ala Maardla alasid ei määra kohalik omavalitsus vaid juhtotstarve väikeelamumaana. need on nö riiklikul tasemel määratud. 6. Üldplaneeringu kaardid on ebatäpsed ja ei vasta olemasolevale situatsioonile, teen 6. Palun täpsustada ebatäpsuse sisu. Selgituseks: ettepaneku kõik üldplaneeringu kaardid üle kontrollida ja viimaste Maa-ameti kaartidega aluskaardi puhul kasutatakse Maa-ameti andmeid, vastavusse viia. olenevalt andmete võtmise ajast võib tekkida olukord, et vahepeal on andmed uuenenud. Kui üldplaneering esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks, siis uuendatakse taas nii aluskaardi andmed, kui ka mitmed andmekihid. 7. Toetan Terviseameti seisukohta, et tuleb määrata mürapiirangud, eri tootmismaa naabruses 7. Mürapiirangud on reguleeritud riikliku määrusega. asuvate elamute elanike huvides. Kui kaitseväele on kehtestatud müra ja saastatuse normid ja Kui tootmismaa ja elamumaa asuvad kõrvuti ja reeglina neid ka järgitakse, siis sarnased piirangud peavad olema siduvad ka tootmisettevõtetele mõlemad on hoonestatud, siis elamumaa müra tase sõltumata nende asukohast või tegevusest. Puhveralade suurus ja ulatus on siinkohal peab vastama normidele. Kui tootmismaalt tulenev asjakohane nõue. müra on norme ületav, siis tuleb tootmismaa valdajal tagada elamumaa piiril nõuetele vastav müratase. Teemat täpsustatakse veel planeeringu elluviimise osas. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja 8. Üldplaneeringus ei ole piisavalt tähelepanu pööratud energiasäästu rajastele-ehistele, sellist 8. Üldplaneeringuga on määratud nõuded peatükki ei leidnud. Oli põgus viide päikeseparkidele. Aga kuidas jääb väiksemate tuulikute päikeseparkide ehitamiseks. Üldplaneeringu kohaselt ehitusvõimalusega? Või hüdrorajatiste ehitusvõimalusega? ei ole võimalik ehitada tuuleparke, kuna see ei ole sobilik lähtuvalt riigikaitse huvidest. Üldplaneeringus ei ole käsitletud üksiku tuuliku või alla 30 m kõrguste tuulikute rajamist - palun täpsustage, kas peate silmas ka selliste rajatiste tegemist? Hüdrorajatised iseenesest ei ole planeeringus näitamist vajavad, (planeeringukohustuslikud) samas ei saa praegu täpselt aru, mida selle all mõistetakse. Kui arutletakse paisude tekitamise või likvideerimise üle, siis selleks on vee erikasutusloa menetlus. 9. Teen ettepaneku ehitada kõikides valla tiheasustusega elamupiirkondades (tänavatel) välja 9. Ettepanekuga ei arvestata. Säästlik säästlik tänavavalgustus, Kosel näiteks Valgjärve ja Verijärve tänaval. See peaks olema tänavavalgustus on pigem arengukava teema, kui üldplaneeringu üks üldeesmärkidest. üldplaneeringuga volikogu poolt määratav tingimus. 10. Teen ettepaneku üldplaneeringus sõnastada kiire internetiga liitumise võimalus ja 10. Ettepanekuga ei arvestata. Kiire interneti tiheasustusega alal mitte õhu- vaid valguskaabliga. Ehk viimase kilomeetri liitumisvõimalus, liitumisvõimalus ja konkurentsi tekitamine ei ole magistraalliinid on juba ju suures osas välja ehitatud. Et tekiks perspektiivis teenuse pakkujate kohaliku omavalitsuse otsustada ja üldplaneeringus konkurents. reguleerida. 31 Villu Lepp 14.06.2021 Olen tutvunud Võru valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise aruande avalikul Mõlema ettepanekuga arvestatakse. (registreeritud 7- väljapanekul alanud eelnõuga. Järve, Liiva ja Lepa kinnistute omanikuna teen järgmised 1/2157) ettepanekud üldplaneeringu põhikaardil Tabina külas avaliku veekogu osas: 1. Planeeritud avalikule kallasrajale juurdepääs likvideerida erakinnistu hoovialalt 2. Lisada paadisadama asukoht ja avalikule kallasrajale juurdepääs kirja lisas näidatud asukohta 32 Võru 14.06.2021 kiri nr 1) Näidata põhikaardil ära kergliiklusteega ühendused: 1. Ettepanekuga arvestatakse. Linnavalitsus 21-0891-VLV/3 Männiku tänavalt Meegomäe teeni; (registreeritud Barruse juurest Kose teeni; 14.06.2021 nr 7- Navi külast Võru linna; 1/1586-8 Võrumõisa-Ringtee (tee nr 9180392); 2) Sooääre kinnistule juurdepääsuks näidata põhikaardil planeeritud avaliku kasutusega tee koos 2. Seotud punktiga 24. Lahendatakse kergliiklusteega Võlsi teelt Valga-Petseri 565,8 – 568,3 km ja Harikase katastriüksuse kaudu. detailplaneeringuga. Juurdepääsuttee osas Sooääre kinnistule on Võru Linnavalitsus oma arvamust avaldanud 25.02.2021 kirjaga nr 21-0438-VLV/3. Palume sellega üldplaneeringu koostamisel arvestada. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja 3) Näidata põhikaardil planeeritud avaliku kasutusega tee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt 3. Ettepanekuga ei arvestata. Nimetatud teed pole Luha tänav T4 kinnistu suunas, et tulevikus rajada ohtlike- ning suurte- ja või raskeveoste ka volikogu otsuse kohases teede nimekirjas. juurdepääsVõrusoo tööstusalale linna läbimata. 4) Näidata põhikaardil Tamula järve kallasrada mööda kulgev planeeritav matkarada arvestades 4. Ettepanekut ei arvestata. Kallasrada on suures erakinnistutega. osas läbimatu, üldplaneeringuga on kavandatud Võlsi tee äärde kergliiklustee. 5) Näidata ära tingmärgina Tamula ja Vagula järve vahelise veetee lüüs. Vastavalt „Võru 5. Ettepanekuga arvestatakse. linnaüleujutusohu riskide maandamine“ 28ähteülesandele on üleujutusriskide vähendamiseks vajalik välja töötada komplekssed meetmed, mis hõlmavad endas süvendus- ja niitmistöid, veetasemete ja vooluhulkade pidevat mõõtmist ning automaatsete lüüside rajamist Liitva kanalile ja Vana-Võhandu edelalõigule, et madalvee perioodil juhtida Vagulast tulev vesi pigem Vana-Võhandu edelalõigu kaudu Tamulasse ja suurvee perioodil Tamulast tulev vesi edelalõigukaudu Liitva kanalisse. Meetmed peaksid võimaldama vajadusel ka kahe veekogu vahelise laevatatavuse. 6) Eelnõu seletuskiri lk 19. „Umbsaare jäätmejaama rajatakse täiendav taristu ehitusjäätmete 6. Ettepanekuga arvestatakse, KSH-d täiendatakse. sortimiseks ja taaskasutamiseks. „ Täiendada: rajatakse täiendav taristu erinevate jäätmete, sh ehitusjäätmete sortimiseks ja taaskasutamiseks (mõeldes saabuvale kohustusele koguda ja sortida edaspidi toidujäätmeid, riidejäätmeid jne). 7) Võru Linnavalitsus teeb ettepaneku kaaluda Võru linna ja valla haldusüksuste piiride 7. Ettepanekuga ei arvestata. Küsimus vajab Võru muutmise läbirääkimisi Võrumõisa ja Võlsi tiheasustusalade osas. Nimetatud alad on tihedalt Vallavolikogus arutamist/otsustamist. Haldusüksuse seotud linna infrastruktuuriga ja funktsionaalselt seotud Võru linna tiheasustusalaga. piire saab muuta ka üldplaneeringus kajastamata jätmisel. 33 Jaanus Kuklane, 14.06.2021 Käesolevaga esitavad Paidra järve äärsete kinnistute omanikud ettepaneku üldplaneeringu Ettepanekuga ei arvestata. Selgitame, et praegu Egle Pääbus, (registreeritud täiendamiseks põhimõttel, mis võimaldab kinnistule püsiasustuseks mõeldud üksikelamute määratud rohevõrgustiku ala ei välista elamuehitust. Donald-Aik Sild 15.06.2021 nr 7- ehitamist. Iga kinnistu suurus on üle 2 ha. Hooned saab kavandada väljaspoole Osutame, et metsamaa kõlvikul ulatub 1/2167) ehituskeeluvööndit ja majapidamised paigutada hajutatuna põhimõttel, kus ei tekiks ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. tiheasustusala ilmet. Kinnistuid läbiv, üldplaneeringuga planeeritud matkarada (mis ei ole samane seadusest tuleneva kallasraja mõistega) on omanike poolt respekteeritav, kui raja hooldamine jääb vallale. Eelnevast tulenevalt saab kinnistute maakasutust ka reguleerida elamumaa/roheala suhtega arvestades üldplaneeringu põhilahenduses toodud põhimõtet - (Detailplaneering ja maakasutuse muutused loetakse üldplaneeringukohaseks, kui need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutusepõhimõtetele ning seda ruumiliselt tervikliku piirkonna ulatuses).Oleme teadlikud, et meile kuuluvad kinnistud Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja asuvad rohevõrgustiku tugialal ja väärtuslikul maastikul. Ettepaneku tegemisel juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele: Ettepanekus esitatud vastavus üldplaneeringus toodud rohevõrgustiku toimimist tagavatele tingimustele Nimetatud maa-ala kohta oli Lasva Vallavolikogu algatanud 18.06.2009 otsusega nr 41. detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks oli ehitusõiguse määramine üksikelamute ehitamiseks. OÜ Geobaltic poolt teostatud eksperthinnangus planeeringu algatamise otsuse kaalumiseks käsitletakse paljusid võimalikke kaasnevaid mõjusid, sh. mõju rohevõrgustiku toimimisele ja väärtusliku maastiku ilmele. Eksperthinnangus ei leita, et elamute kavandamisel tekiks rohevõrgustiku ja väärtusliku maastiku eesmärkidega konfliktsituatsioone, kui järgitakse maakonnaplaneeringus toodud tingimusi rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks. Nimetatud tingimused on edasi arendatud ja kohalikele oludele enam kohaldatuna välja toodud Võru valla üldplaneeringu põhilahenduses. Põhilahenduse kohaselt Rohevõrgustikul võib ehitada ja/või piirdega maad piirata selliselt, et säilib koridoriga risti suunas võitugialal järgmise piiratud alani vähemalt 50m laiune riba. Ettepanekus kirjeldatud hoonestus oleks väljas kalda ehituskeeluvööndist. Seega jääks elamute ja järve kalda, kui ökoloogiliselt enim väärtusliku vöönd jätkuvalt toimima tingimustes toodud vähemalt 50m laiuse ribana. Ettepanekus esitatud vastavus üldplaneeringus toodud väärtuslike maastike tagavatele tingimustele Kuna Paidra järve äärsel alal on väärtusliku maastiku põhidominandiks järv ise, sellele avanevad vaated ja looduslik maastik järve ümbruses, siis kaldast kaugemale jääval alal, hajusalt paiknevate hoonete puhul oleksid nimetatud väärtused tagatud, ei ole ettepanek vastuolus üldplaneeringu põhimõtetega. Matkaraja kavandamine Omanikud märgivad, et järve ümbrus on saanud piirkonna inimestele väljasõidukohaks ja sellega kaasnevad pidevad keskkonnahäiringud. Kuigi RMK on rajanud järve idakaldale mitu avalikult kasutatavat lõkkekohta, ei soovi mitmed külastajad ruumipuudusel neid kasutada ja selle tõttu on järve läänekaldale tekkinud mitmeid metsikuid lõkkekohti, kus tuleohutusnõuded tagamata. Samuti on pidevalt reostatud olmejäätmetega järve ümbrust, eriti läänekalda osa. Omanikud on korduvalt saanud hoiatusi pädevalt asutuselt selle kohta. Kuna matkarada toob kinnistutele enam inimesi, siis omanikud tunnistavad, et see on nende omandiõiguse tuntav riive. Olukorras, kus kinnistud on hoonestusvõimaluse tõttu püsiasukateta, puudub omanikel võimalus omada kontrolli kinnistul raja toimimisega kaasneva üle. Kõigele eelnevale vaatamata mõistavad Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja omanikud matkaraja, kui avaliku hüve vajadust ja väärtust ning ei ole selle kavandamise vastu, kui raja hooldus jääb valla kohustuseks. Planeerimisseadus (PlanS) ei keela anda ühele maa-alale ka mitut maakasutuse juhtotstarvet. Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 punkt 9 kohaselt üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. PlanS § 75 lõike 1 punkt 18 sätestab, et aladele antakse üldiste kasutus- ja ehitustingimuste hulgas maakasutuse juhtotstarve. Eeltoodust tulenevalt palume üldplaneeringuga määrata allakirjutanutele kuuluvale maa-alale maakasutuse otstarbeks 100% elamumaa. Kokkuvõtvalt: Arvestades eelnenut teevad omanikud ettepaneku määrata nimetatud kinnistutele rohevõrgustiku tugiala ja väärtusliku maastiku tingimusi reguleerivale leppemärgile ka maalise asustuse ala maakasutuse tingimus. Võimalusel välja tuua ettepanekus kirjeldatud tingimustele vastav erisus üldplaneeringus. 34 AS Härma 14.06.2021 AS Härma Keskus omab Jakobi kinnistut 87401:002:1400, asukohaga Hinsa küla, Võru vald, Ettepanekuga arvestatakse. Keskus (Eiri (registreeritud Võru maakond. Kelder-Mäesalu) 15.06.2021 nr 7- Seoses Võru valla üldplaneeringu protsessiga , soovime Jakobi kinnistu, katastritunnus 1/2168 87401:002:1400 sihtotstarbena üldplaneeringus elamumaa. 35 Keskkonnaminis 14.06.2021 nr 7- 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.11. Tehnoehitise maa-ala (OT) on kirjas, et tehnoehitise 1. Võtame teadmiseks. teerium 15/21/2125-3 maa-alal, mis asub looduskaitseseaduse kohaselt ehituskeeluvööndis, on lubatud tehnoehitise (registreeritud maa-ala juhtotstarbe ulatuses LKS § 38 lg 5 p 8 kohaselt tehnorajatiste ehitamine 15.06.2021 nr 7- ehituskeeluvööndis. Ehk üldplaneering võimaldab sinna erinevad tehnoehitised mida 1/1586-9) planeeringu üldistusastmest ei ole mõistlik detailsemalt välja tuua. Juhime siiski tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 8 kohaselt ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele, seega ei laiene ehituskeeld üldplaneeringu joonistel kujutatud objektidele, mitte hiljem lisanduvate rajatiste ehitusele. 2. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 7.4.1. Tuuleenergia kohaselt tööstuslike elektrituulikute 2. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja püstitamist üldplaneering ette ei näe ja Võru valda tohib püstitada ainult uusi väiketuulikuid. täiendatakse. Peame vajalikuks, et üheks tingimuseks lisatakse, et tuulikuid tuleb planeerida viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimise ning kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele. 3. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 11 pealkiri räägib kõrgveepiiri märkimisest suurte 3. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja üleujutusaladega siseveekogul. Lisaks suurte üleujutusaladega siseveekogude kõrgveepiirile täiendatakse. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja käsitletakse antud peatükis ka üleujutusega seotud riskipiirkonnas ehitustehniliste tingimuste määramist. Juhime tähelepanu, et peatüki pealkiri ei vasta sellepärast täpselt selle sisule. 4. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 18. Väärtuslike rohealade ning selle kaitse- ja 4. 300 m on ulatus, mis on kohaliku omavalituse kasutustingimuste seadmine kohaselt loetakse väärtuslikuks rohealaks tiheasustusalal ning poolt oluliseks peetud, mis on tihedama asustuse nendest kuni 300 meetri kaugusel olevat metsaala. Hetkel ei ole arusaadav, millest tulenevalt on jaoks vajalik puhvervöönd. Seoses seatud kauguseks 300 meetrit. Palume seda täpsemalt selgitada. planeerimisseaduse muutmisega esitatakse edaspidi need alad tõenäoliselt väärtusliku maastiku alamliigina. 5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 18 on toodud väärtuslikul rohealal metsa majandamise 5. Ettepanekut arvestatakse. Antud punktist jäetakse põhimõtted, mille ühe punkti kohaselt määratud 300 m joone servalale jääva metsa või selle osa ära "piirkonna elanikega" - kohalik omavalitsus kõrgendatud avaliku huvi ulatus täpsustatakse metsakorraldustööde alguses koostöös esindab elanikke. metsaomaniku, omavalitsuse ja piirkonna elanikega. Siinkohal ei ole selge ega arusaadav, et kuidas omanik peab metsakorraldust kavandades teadma, et tal on kohustus kedagi kaasata. Juhime tähelepanu, et metsakorraldustöödele ja kava vormi ning sisunõuded tulenevad metsaseadusest. 6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 18 on toodud välja põhimõte, mille järgi uus mets 6. Metsamajandamist käsitlev peatükk ja tingimused pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet. Meie hinnangul tähendab vaadatakse üle. Väärtuslike metsaalade käsitlus see kohustuse seadmist erametsaomanikule. Samuti toome välja asjaolu, et selline nõue ei viiakse väärtuslike maastike alla. Juhime tähelepanu, pruugi olla metsakasvatuslikult üldse mõistlik ega vajalik tulenevalt erinevatest et ptk 18 toodud metsad on üliväike osa kogu valla kasvukohatüüpidest. territooriumi metsadest. 7. Palume KSH aruande eelnõus välja tuua, kas Võru valla rohevõrgustik moodustab ühtse 7. Ettepanekut arvestatakse osaliselt. KSH aruannet terviku naabervaldade rohevõrgustikuga, kas esineb kitsaskohti, kus tuleks rohevõrgustikku täiendatakse maakonnaplaneeringu alusel. ühiselt planeerida. Lisaks ei ole üldplaneeringus rohevõrgustiku ruumielementidel hierarhilise Rohevõrgustiku väärtusklassid lisatakse GIS taseme jaotust. Vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile1 tuleb üldplaneeringus lisaks andmetesse, kuid kaardil neid ei eristata kuna rohevõrgustiku ruumielementide määratlemisele (tugiala, rohekoridor) välja tuua erinevaid tingimusi neile ei üldplaneeringuga ei rohevõrgustiku vastavus hierarhilisele tasemele ehk väärtusklassile – riiklik, maakondlik, kohalik määrata. tugiala. Hierarhilised tasemed annavad olulist infot otsustajale hilisemal rohevõrgustiku tingimuste rakendamisel. Näiteks uushoonestuse või tuulikute lubamine riikliku tähtsusega tugialale vajab veelgi põhjalikumat kaalumist kui kohaliku tähtsusega tugialal. Põlva ja Võru maakonnaplaneeringutes 2030+ on aga rohevõrgustiku hierarhilised tasemed määratud, mis tuleks üle kanda valla üldplaneeringusse. Lisaks on maakonnaplaneeringutes määratletud oluliselt rohkem põhimõtteid rohevõrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks kui neid on kajastatud üldplaneeringus ning tingimused vajaksid veel seetõttu üldplaneeringus üle vaatamist ja olulist täiendamist. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja 8. KSH aruande eelnõu peatükis 3.4.3. Inimeste tervis ja heaolu (sh müra ja välisõhu kvaliteet) on 8. Ettepanekut arvestatakse ja KSH-d täiendatakse. kirjas, et kuigi Maa-ameti Müra kaardirakenduse (2019) alusel ei ole Võru valla piires liiklusmüra strateegilist kaarti koostatud, võib paiguti suuremate põhi- ja tugimaanteede ääres müra normtasemete ületamisi siiski esineda. Täpsustame, et Võru vallas ei ole müra strateegilise kaardistamise alla kuuluvaid piirkondi ega objekte, mitte et strateegilisi kaarte ei ole koostatud. Palume sõnastust parandada. 9. Palume KSH aruande eelnõu leheküljel 70 toodud leevendavate meetmete osas lisaks mürale 9. Ettepanekut arvestatakse ja KSH-d täiendatakse. käsitleda ka õhusaaste leevendavaid meetmeid. 10. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu seletuskirja peatükist 4 alates ei vasta seletuskirja 10. Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja sisukord enam seletuskirja tekstile. Näiteks sisukorra kohaselt peaks peatükk 4 käsitema täiendatakse. transpordivõrgustikku ja algama leheküljelt 13, aga peatükk 4 kannab nime Ehitusliku kultuurpärandi säilitamine ja algab leheküljelt 9. Sama nimega peatükk peaks sisukorra järgi olema numbriga 19 ja algama leheküljelt 25, kuid lisaks leheküljele 9 on see peatükk ka leheküljel 26 numbriga 20. 36 Muinsuskaitsea 16.06.2021 nr met 1.1-7/1130-5 Täiendada ptk 20 Ehitusliku kultuurpärandi säilitamine, lisades (registreeritud Olemasolevad riikliku kaitse all olevad ehitismälestised hoida võimalusel kasutuses või Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja 16.06.2021 nr 7- kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve, täiendatakse. 6/1828-36) ptk 20.1 Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised Sobitada olemasoleva tekstiga: Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku Ettepanekut arvestatakse ja seletuskirja ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, täiendatakse. projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Riikliku kaitse all olevad ehitismälestised hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus, XX sajandi arhitektuuri nimekirja kuuluvate objektide lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse saatusesse. Ettepanekut arvestatakse ja joonist täiendatakse. Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja Lisaks kinnismälestisele märkida üldplaneeringu kaartidele XX sajandi arhitektuuri nimekirja kuuluvad objektid. Kultuuriväärtused esitatakse KSH-s. Juhime Soovitame esitada üldplaneeringu seletuskirja lisana kinnismälestised (väljavõtted tähelepanu, et üldplaneeringuga ei kehtestata kultuurimälestiste registrist lisatud) ning pärandkultuuri objektid liikide alusel, st eraldi välja tingimusi riikliku kaitse all olevatele objektide ja tuua kinnismälestised (sh kalmistud, looduslikud pühapaigad), muistised (teadaolevad igakordsel võimaliku loa menetlusel tuleb lähtuda arheoloogiaobjektid, mis ei ole kaitse all) ja pärimuspaigad. kehtivast registrist, seetõttu osutuvad sellised lisad Võru valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet täiendavad kas paber või digiruumi võtvateks asjatuteks ettepanekud: materjalideks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus on planeeringu mõju kultuuripärandile käsitletud ebapiisavalt. Ei ole kirjeldatud kõiki kultuurimälestisi ja nendega seotud piiranguid ja tingimusi. Selline ülevaade ei vasta KSH aruande sisule. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 6 kohaselt peab strateegilise hindamise aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, /.../ kultuuripärandile ja maastikele, /.../ ning mõju prognoosimise meetodite Muinsuskaitseametiga viiakse läbi töökoosolek kirjeldust. pärandiga seotud teemade kajastamise osas ja KSH Analüüsida üldplaneeringu lahenduse mõju riikliku kultuuripärandi objektidele. Täiendada ja aruannet täiendatakse. muuta ptk 3.3.2. Kultuuriväärtused ja pärandkultuuriobjektid teksti: Võru valla territooriumil on registreeritud kokku 598 kinnismälestist (objektid täpsemalt esitada ÜP/KSH lisana), sh 60 ajaloomälestist; 524 arheoloogiamälestist (valdavas enamuses kääpad, kuid ka asulakohad, kalmistud jm); 9 ajaloolist looduslikku pühapaika (mälestise liigi lisamise menetlus pooleli, nendest 2 ristimetsad); 62 ehitismälestist. Riikliku kaitse alla olevaid muinsuskaitsealasid, arheoloogilisi leiukohti, tehnikamälestisi, tööstusmälestisi ja UNESCO maailmapärandi objekte ning veealuseid mälestisi Võru valla territooriumil registreeritud ei ole. Lisaks konkreetsetele aredustele ning prognoosimata arheoloogia käsitlusele lisada leevendavad meetmed kinnismälestistele üldistavalt: Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui kinnismälestisele või Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kultuurimälestistena kaitse all olevad ehitismälestised hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada mälestiste ümbruse heakord ja vaadeldavus, XX sajandi arhitektuuri nimekirja kuuluvate objektide lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse saatusesse, Soovitame koostada eraldi riikliku kaitse all olevate kinnismälestiste, sh kalmistute ning looduslike pühapaikade nimekirja KSH lisade koosseisu. Üldplaneeringu avaliku arutelu järgselt, koostöös omavalitsusega, soovib Muinsuskaitseamet täpsustada soovituslike ettepanekuid kohaliku ning riikliku kaitse all oleva pärandi osas. 37 Põllumajandus- 16.06.2021 nr Juhime tähelepanu, et maaparandusseadusest (edaspidi ka MaaParS) tulenevalt kehtib Võtame teadmiseks, kuid ei nõustu, et seaduse ja Toiduamet 6.2-1/4226-1 maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu maa-alal ja maaparandussüsteemide eesvoolu paremaks toimimiseks tuleb seadust hakata (registreeritud kaitsevööndis mitmeid piiranguid, millega tuleb maakasutajal oma tegevuste kavandamise üldplaneeringusse kandma ja üle kehtestama. 16.06.2021 nr 7- varajases staadiumis arvestada. Olemasoleva olukorra kirjeldamine on vajalik eelkõige kohalikele Õigusselguse seisukohast vaadates võib see lausa 1/1586-10 elanikele ja teistele isikutele, kes planeeringu alal tegevusi kavandavad, kui ka Edasise töö käigus leitakse viis, kuidas juhtida planeeringu korraldajale ehk kohalikule omavalitsusele. maaparandusseaduse kehtimisele tähelepanu, kuid seaduse väljavõtteid ei esitata sarnastelt teiste Maaparandusseadusest ei tulene mitte ainult ehitusõiguse andmisega seotud nõuded. valdkondadega. Maaparandusseadus on kehtestatud maaparandussüsteemide kaitseks. Kõik tegevused, mis Maaparandusüsteemid on kantud tugiinfona võiksid kahjustada maaparandussüsteemi toimimist, on vaja eelnevalt kooskõlastada PTA-ga. Ka kaardile ning need muutuvad ajas sõltumata selliste ehitiste kavandamine, milleks ehitusluba ei anta ja ehitusteatist ei esitada, tuleb üldplaneeringust. Erineva tasemega eesvoolude maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis kooskõlastada PTA- pealekandmist ei peeta vajalikuks, kuna ga. Need tegevused on vaja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas. PTA on seisukohal, et üldplaneeringuga ei seata neile piiranguid. üldplaneering peab kajastama olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavaid meetmeid, sealhulgas maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamine ning ruumilise planeerimise põhimõtted maaparandussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. 1. Peatüki 7 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine alapeatükkides tuleb viidata ka maaparandusseadusest tulenevatele piirangutele. Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal või maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis ehitamisel tuleb arvestada maa-alal Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sh drenaažiga (MaaParS § 47 - § 50). 2. Peatükis 14 Kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine tuleb üldistes tingimustes viidata ka maaparandusseadusest tulenevatele piirangutele. Kui veekogu on ühtlasi maaparandussüsteemi eesvool või riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, siis rakenduvad veekogule ka maaparandusseadusest ning selle rakendusaktidest tulenevad kitsendused (MaaParS § 47 - § 50, § 53). 3. Peatükis 16 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmine täiendada järgnevalt: • Väärtuslikel põllumajandusmaadel paiknevad maaparandussüsteemid tuleb hoida korras ja tagada nende terviklikkus. • Väärtuslikule põllumajandusmaale taastuvenergia tootmisalade kavandamisel tuleb arvestada maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sh drenaažiga. 4. Peatükis 28 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine kajastada, milliste tegevuste kavandamiseks on vaja maaparandusseadusest tulenevat luba või kooskõlastust. Need tegevused on maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal või maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis ehitamine, kaeve-, lõhkamis- ja puurimistöö tegemine, maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine, istanduse rajamine, maaparandussüsteemi maa-alale heitvee immutamine ja maaparandussüsteemi eesvoolu, kuivenduskraavi või kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku lisavee juhtimine. Lisavesi on väljastpoolt maaparandussüsteemi koondatud vesi, mis juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi või kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku. 5. Võru valla üldplaneeringu kaartidel ja tingmärkides on välja toodud maaparandussüsteemi maa-ala. Maaparandussüsteemide eesvoolud ning riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud pole kaartidel märgatavad ja omavahel eristatavad. 38 Siseministeeriu 16.06.2021 nr 13-3/27-2 Võru valla üldplaneeringus ei tuvastanud me Siseministeeriumi 17. juunil 2019. a saadetud kirjas 1. Tingmärk kaardil oli ekslikult märgitud ning see m (registreeritud nr 13-3/344-4 toodud järgmisi ettepanekuid: eemaldatakse. Planeeringulahendust korrigeeritakse 16.06.2021 nr 7- 1)Failis „2_Võru valla üldplaneeringu põhikaart_lõunaosa.“ Failis (aadressil vastavalt tervikteede nimekirjale, mis on avaliku 1/1586-11) https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?itm=398354&o=920&u=- väljapaneku järgselt volikogu poolt kinnitatud 2021 1&o2=13273&hdr=hp&tbs=all) on näha Tsolli raadiomast (mast ise punases ringis ja teemaks juuni kuus. Tee avalikku kasutust on võimalik olev ala sinises ringis ) ning selleni viiv roosa kriips. Nimelt ühendab ta pruuniga tähistatud määrata ka üldplaneeringut sõltumatult. riigiteed ja Tsolli masti krunti. Kaardimaterjali tingmärkides ei suutnud me tuvastada, mida see roosa kriips võiks tähendada. Kõige lähem tingmärkidest leitav värv on „Planeeritud avalik juurdepääs kallasrajale“, kuid sidemast pole kallasrada. Juhime tähelepanu, et Siseministeeriumi Nr Ettepaneku Kirja nr Ettepanek KOV seisukoht/kommentaar esitaja ülalpool mainitud kirjas soovisime, et planeeringus oleks kehtestatud aastaringne ligipääs riigikaitsemaale. 2) Maapinnast üle 20 meetri kõrguste rajatiste kooskõlastamiskohustust Siseministeeriumiga ei 2. Võru vald ei pea vajalikuks sellise nõude seadmist. suutnud me samuti edastatud dokumentidest tuvastada. Kooskõlastusvajadus on reguleeritud seadustega. 39 Sotsiaalministee 18.06.2020 Nagu ka teiste kategooriate puhul (millele mh on müra normtasemed KeM määruse nr 71 Mitte arvestada. Praegune seisukoht on, et Võru rium „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise vallas pole alasid, kus peaks kehtestama I meetodid“ kohaselt kehtestatud), tuleb ka I kategooria alad üldplaneeringus määrata, et tagada mürakategooria. Võimalik, et edasises töös tekib igasugune õiguste ja tervise kaitse KOV territooriumil. I kategooria määramine on väga oluline selline vajadus, kuid praeguste teadmiste kohaselt meede, et tuleviku müra probleeme ennetada ja vaikseid alasid säilitada. Isegi kui hetkel ei pole selliseid alasid. kavandata suuri arendusi, siis tihti tuleb ette olukordi, kus üldplaneeringut detailplaneeringuga muudetakse ning selle tulemusel võivad ümberkaudsed alad kannatada saada, kui detailplaneeringuga I kategooria mürataseme saavutamist ei nõuta. Seda näitab ka Terviseameti pikaajaline planeeringute menetlemise kogemus. Samuti on I kategooria määramine põhimõtteliseks signaaliks, et vald soovibki alasid vaiksena hoida ning selles osas kompromisse ei tehta. Palun andke teada, kas saate märkusega arvestada ning määrata üldplaneeringus ka I kategooria alad. TÜ 06.07.2021 1. Palume teil meid kaasata üldplaneeringu koostamise protsessi kui huvitatud osapool. 1. TÜ Energiaühistu kaastakse huvitatud isikuna Energiaühistu üldplaneeringu koostamisse. 2. Tuuleparkide tulekuga kaasneb meid ümbritseva ruumi muutus. Tuuleparkide visuaalset 2. Võru Vallas ei ole võimalik riigikaitselistest aspekti ei saa aga kirjeldada ega väärtustada maastikuväliselt. Seepärast soovitame kaalutlustest lähtuvalt 30 ja enam meetrit kõrgete üldplaneeringu faasis kaardistada ja kirjeldada maastikud teie vallas, et siis tuulepargi tuuleparkide rajamine, seetõttu ei ole ilmselt arendusfaasis saaks visuaalset mõju korrektselt hinnata. otstarbekas ka teha eraldi analüüsi maastike osas. Kui edasise töö käigus peetakse oluliseks määrata eraldi tingimused alla 30 meetri kõrguste tuuleparkide tegemiseks, siis tõenäoliselt välistatakse väärtuslikud maastikud. Kui teil on 3. Soodustamaks kogukondlike päikeseparkide teket peame oluliseks, et seadused ja omapoolseid konkreetseid ettepanekuid planeeringud nende rajamist liigselt kitsendama ei hakkaks. Näiteks võiks päikeseparkide madalamate tuulikutega tuuleparkide jaoks lisaks rajamine olla lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud tootmise maa-ala seletuskirjas esitatule, palun esitage. projekteerimistingimuste alusel kui on täidetud teatud tingimused. Kuigi igas vallas tuleb 3. Palun tutvuge planeeringu eelnõus oleva kohandada vastavalt asukohale ja kogukonnale sobivad tingimused, siis hea näitena toome välja käsitlusega nii päikeseenergia kui tuuleenergia osa vastava peatüki sõnastuse Vinni valla üldplaneeringust. kohta ja tehke vajadusel täiendavaid ettepanekuid.