Ettepanek kaitseministri määruse muutmiseks ja täiendamiseks

Kaitseministeerium Sakala 1 15094 Tallinn 13.07.2021 nr K-0-41/21/14085 Ettepanek kaitseministri määruse muutmiseks ja täiendamiseks Teeme ettepaneku muuta ja täiendada kaitseministri 09.07.2018 määrust nr 9 „Sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ selliselt, mille tulemusel tekib võimalus alates 16-aastasele ja vanemale Kaitseliidu noorliikmele sõjarelvadest käsitulirelvade kasutamise õigus tegevliikme vahetu järelevalve all vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul. Muudatuse tulemusel võimaldatakse alates 16-aastasele ja vanemale Kaitseliidu noorliikmele relva kasutada erinevalt relvaseadusest (edaspidi RelvS) lasketiirus kui ka väljaspool lasketiiru toimuva väljaõppe raames. Väljaõppel omandaks alates 16-aastane ja vanem noorliige teoreetilisi ja praktilisi kogemusi sõjarelvadest käsitulirelvade kasutamisest. 1. Asjaolud 1.1 Kaitseminister on relvaseaduse § 3 lõike 6 alusel 09.07.2018 kehtestanud määrusega nr 9 sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise korra (edaspidi kord ). Nimetatud korra § 31 lõike 4-ga on seatud alla 18-aastasele isikule sõjarelva laenutamise ja kasutamise keeld. Nimetatud keelu kohaselt ei saa sõjarelvana käsitletavat käsitulirelva anda Kaitseliidu noorliikmetele, kui nad on alla 18 aasta vanad. 1.2 Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) § 51 lõike 1 kohaselt on lubatud 12-aastase või vanema noorliikme poolt Kaitseliidu relva kasutamine tegevliikme vahetu järelevalve all vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 1.3 KaLS § 41 lõike 1 kohaselt loetakse Kaitseliidu relvaks relva, mis on Kaitseliidu ülesannete täitmiseks riigi poolt Kaitseliidule kasutada antud või Kaitseliidu või tegevliikme soetatud relv. Tulenevalt Kaitseliidu relva mõistest (KaLS 41 lg 1), ei tee seadusandja piiranguid relva omandikuuluvuse järgi Kaitseliidu noorliikmele Kaitseliidu relva kasutamiseks andmisel (KaLS § 51 lg 1). Seadusandja on seadnud oluliseks eelduseks Kaitseliidu relva Kaitseliidu noorliikmele kasutada andmisel: noorliikme minimaalne vanus (vähemalt 12-aastane) ja relva kasutamine tegevliikme järelevalve all ning vanema või eestkostja kirjalik nõusolek. Kirjaliku nõusolekuga annab vanem või eestkostja loa, et tema laps noorliikmena Kaitseliidu tegevuses võib kasutada relva. Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS 10130Tallinn Referent 717 9005 ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9099 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit 1.4 Kaitseliidu seaduse eelnõu seletuskirjas KaLS paragrahvi 51 kohta antud selgitustest nähtub (tsitaat) „Relva kasutamine on RelvSi mõistes eristatud relva käitlemisest (sh kandmisest) ning on RelvS-i § 10 lõike 2 mõistes vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga. Eristamine on tingitud kasutamise ohtlikkusest. Kasutamise tagajärjel võib tekkida kahju kasutajale või teisele isikule. Kuigi RelvSi kohaselt loetakse kandmiseks relva kaasas kandmist väljaspool hoiukohta, tuleb arvestada, et kasutamine iseseisva mõistena ei sisalda kandmist. Näiteks on lasketiirus lubatud isikule laenutada kohapeal kasutamiseks relva. Õppetöö või väljaõppe raames võib RelvSi § 86 lõike 8 alusel järelevaataja vahetu järelevalve all relva kasutada lasketiirus alates 12. eluaastast. Seega ei ole relva laenutamine tiirus käsitletav kandmisena ning laenutatud relva kasutamine samas lasketiirus on lubatud (RelvSi § 86 lg 5). Relvaga lasketiirust lahkumine on keelatud. Relva lasketiirust välja viimine on käsitletav kandmisena, kus tuleb järgida relva käitlemisele esitatud nõudeid. RelvSi kohaselt on relva kandmine loaga piiratud tegevus ja luba ei anta alla 18- aastasele. Laste õiguste konventsioon16 ja selle relvakonfliktides laste kasutamist reguleeriv lisaprotokoll17 keelavad alla 15-aastaste laste kasutamise kaitsejõududes olenemata tingimustest. Kaitsejõududes kasutamiseks tuleb pidada ka KLi tegevust, mis suurendavad riigi sõjalist võimekust, sealhulgas noorliikmete kombineeritud relvaharjutusi. Seetõttu ei saa rahvusvahelise õiguse järgi sellistel harjutustel kasutada alla 15-aastasi isikuid. Rahvusvaheline õigus ei keela 15–18-aastaste isikute vabatahtlikku kaasamist kaitsejõududesse. Enamikus Euroopa riikides kaasatakse kaitsejõududesse vähemalt 18-aastaseid isikuid18, mõnes riigis vähemalt 17-aastasi19 ning erandina Euroopas on Suurbritannia seadnud kaasamise alampiiri 16. eluaasta peale. Kõik alla 18. aastased isikud kaasatakse rangelt vabatahtlikkuse alusel ning nii alaealisele kui ka tema vanemale või hooldajale antakse asjakohane teave alaealise kohustustest, õigustest ja tegevustest. Vanusepiiranguid ei kehtestata sõjakoolidesse võtmisel. KVTS on arvestatud isiku KV tegevusse kaasamise sätestamisel teovõime tekkimisega ja kaitseväekohustusega isikut võib KV tegevusse kaasata alates 18. eluaastast. Eelnõu väljatöötamisel tegi KL ettepaneku võimaldada KLi relva kasutamist erinevalt kehtivast KaLSist ja RelvSist ka noorliikmetele. Noorliikmele võimaldatakse relva kasutada erinevalt RelvSist väljaspool lasketiiru toimuva väljaõppe raames. Väljaõppel omandaks noorliige teoreetilisi ja praktilisi kogemusi relva kasutamisest. Muudatusega antakse umbes 1000 noorele võimalus sõjaväerelva kasutamiseks väljaspool lasketiiru. Eelnõuga ei võimaldata noorliikmetel eriohtlikkusega tulirelvade kasutamist. Arvestades KLi ettepanekut sätestatakse eelnõus erand RelvSist ja lubatakse relva kasutada väljaspool lasketiiru KLi noorliikmetele, kes on vähemalt 12 aastat vanad. Sarnaselt RelvSiga peab aga tegevus toimuma juhendajast tegevliikme vahetu järelevalve alla. KLi relva võib anda kasutada noorliikmele ainult vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul, millega antakse vanemale võimalus olla teavitatud lapse tegevusest, õigustest ja kohustustest. Noorliikmel ei ole õigust saada KLi relva ja laskemoona elukohas hoidmiseks, kuid tal ei ole õigust sarnaselt RelvSis sätestatule saada relva- või soetamisluba. Oluline on märkida, et KaLSis sätestatud erand RelvSist ei laiene noorliikmetele vanuses 7–11 eluaastat. Neile relva kasutada andmine on keelatud.“ 1.5 Kaitseliidu keskkogu otsustas 16.12.2020 toimunud elektroonilisel keskkogu koosolekul toetada Kaitseliidu õigusloome auditi käigus esitatud ettepanekut ID18, mille kohaselt taotleda kaitseministri 09.07.2018 määrust nr 9 „Sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ muutmist selliselt, mille tulemusel tekib võimalus alates 16- aastasele ja vanemale Kaitseliidu noorliikmele sõjarelvadest käsitulirelvade kasutamise õigus tegevliikme vahetu järelevalve all vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 2. Muudatuse vajadus 2.1 Kaitseliit peab vajalikuks võimaldada alates 16-aastasest noorliikmest sõjarelvadest käsitulirelvade (kaitseministri09.07.2018. a. määruse nr 9 § 2 lg 2 p 1) kasutamise lubamist järgmistel põhjustel: -nad saaksid tutvuda kaitseliitlase “päris tööriistadega” ja tunnetada seost täiskasvanute 2 (4) -nad saaksid tutvuda kaitseliitlase “päris tööriistadega” ja tunnetada seost täiskasvanute maailmaga KL-s; -nende värbamiseks on hea neile anda praktilist kokkupuudet nii tiirus kui ka metsaüritustel; -sportlikel militaarvõistlustel nt olla võrdselt esindatud juba 16+ eas; -neile saaks anda laskealaseid teadmisi-kogemusi, mis tooks laskmise algteadmisi õigeaegselt noorteni; - nad saaks kogemuste pinnalt teadlikumalt otsustada, kas nende tulevikuvisioonis nad soovivad liituda KV-ga, jätkata Kaitseliidu tegevliikmena või tegeleda laskesportiga vmt; - nad saaksid tunnetada enda täielikku kaasatust (kuuluvust organisatsiooni) ja võrdsena tegevliikmete ja Naiskodukaitsjatega, kui tulevaste riigikaitsjatena. 2.2 Soov on kaasata senisest veelgi rohkem noorliikmeid Kaitseliidu tegevusse. Erinevad ülesanded, mis on seadusega Kaitseliidule pandud on läbipõimunult seotud noorliikmetega (KaLS-i § 4 lg 1 p-d 1, 3, 5 ja 6). 2.3 Kaitseliidu tegevusse noorte kaasamise üheks niššiks on laskmine, mis on ühtne tegevus Kaitseliidu üleselt. Me tutvustame neile riigikaitse olemust ja laskesporti. Lisaks sportrelvale tahame tutvustada sõjarelvana käsitletavat käsitulirelva koos selle juurde kuuluva laskeharjutustega. Nii on nad täiskasvanuks saades ettevalmistatud ja valmis tegema enda jaoks olulisi valikud. 2.4 Kaitseliidus on noorliikmetele välja töötatud erinevad väljaõppe kavad, mis eristuvad sõjalisest väljaõppest. 3. Kaitseliidu õiguslik põhjendus 3.1 Kaitseliidu poolt noorliikmete jaoks väljatöötatud väljaõppe kavade hulgast on noorliikmel endal võimalik vabalt valida, millisest väljaõppest soovib ta osa saada, võttes selle jaoks oma vanema või eestkostja kirjaliku nõusoleku. Laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitlev lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli artikkel 3 kohaselt oleme taganud noore vabatahtlikkuse ja vanemate või eestkostjate teavitamise ja nõusoleku. Noorliiget teavitatakse relva kasutamise ohutustehnilistest reeglitest ja noorliikme vanust on kontrollitud usaldusväärsete tõendite alusel. Noorliikmel on õigus igal ajal loobuda (jätta pooleli) liitutud koolitusega, mis ei ole temale edasiseks takistuseks Kaitseliidus noorliikmeks olemisel. Samuti on noorliikme vanemal või eestkostjal võimalus igal hetkel võtta oma nõusolek tagasi. Seega puuduks sellisel juhul õiguslik vastuolu Eesti poolt ratifitseeritud lapse õiguste konventsiooni ja laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitlev lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga. 3.2 Kaitseliidu poolt alates 16-aastasele ja vanemale Kaitseliidu noorliikmele sõjarelvadest käsitulirelvade väljaõppe eesmärgiks ei ole noorliikme hilisem kaasamine võimalikesse sõjategevustesse, ega relvakonfliktidesse. Seetõttu on Kaitseliidu poolt täidetud lapse õiguste konventsiooni ja fakultatiivprotokolli nõuded. 3.3 Kaitseliit on järginud noorliikmetele väljaõppe kavade väljatöötamisel lapse õiguste konventsiooni artiklis 28 ja 29 sätestatud põhimõtteid. 3.4 Täna ei ole vaidlust selles, et Kaitseliit saab noorliikmetele anda kasutada mittesõjarelva laskeõppe ja -harjutuste läbiviimiseks. Füüsiliselt ei ole vahet, millisesse relvaklassi kasutatav relv kuulub. Relva eristamine sõjarelvaks-mittesõjarelvaks on fiktiivne. Näiteks sõjarelv R20 (nn Rahe) on oma konstruktsioonilt, kaliibrilt ja omadustelt sama, mis tsiviilkäibes lubatud AR-15 platvormil olev relv. Ainuke erisus on see, et R20-ga saab lasta ridatuld, tsiviilkäibe relvadega on see võimalus keelatud. Praktilisel tasandil ei ole see erisus oluline, sest ka lahinguolukorras ega sõjalises väljaõppes sisuliselt ei kasutata ridatuld (nn automaattuld) vastupidiselt Hollywoodi kujundatud arusaamale. Ridatuld kasutatakse reeglina erakordsetel juhul: näiteks sattudes vastase lähivaritsusse, et sellest läbi turmata. Muul juhul on ridatule kasutamine laskemoona raiskamine ja seda ei praktiseerita. Mitte ükski sõjaväelise laskeõppe baasharjutus ei hõlma ridatule kasutamist, seega ei saaks seda tuleliiki kasutada ka noored. See, et relval on kaitseriivi selektoril see võimalus, ei ole tegelikult adekvaatne piirang sõjarelva kasutamise keelamiseks. Keelata aga relva kasutamine selle pärast, et ta on sõjarelvade registris kirjas, ei ole lihtsalt mõistlik. KL malev saab legaalselt lubada täpselt füüsikaliselt samatüübilist relva, ilma ridatule võimaluseta, lubada kasutada anda alates 12. eluaastast. Ainuke vahe oleks selles, et Kaitseliit peaks olema selle ise soetanud. Viimane ei ole aga mõistlik kulu olukorras, kus analoogsed relvad on sõjarelvadena olemas. Ehk siis tegelikult jääb mõistmatuks praeguse 3 (4) analoogsed relvad on sõjarelvadena olemas. Ehk siis tegelikult jääb mõistmatuks praeguse piirangu eesmärk. Võiks arvata, et põhjus on siiski ridatule kasutamise võimalikkuses (sest see on ainus füüsikaline erisus mittesõjarelvast). Ehk siis, konstrueerides võimaliku ohusituatsiooni, võiks eksisteerida oht, et noor laseb kogemata ridatulega ja see mõjub kuidagi ohtlikult või kahjulikult? Lahingmoonaga laskmised toimuvad alati range järelevalve tingimustes, kus on määratud nõutud tulerežiim ja kõigi KV/KL laskeharjutuste puhul on selleks üksiklasud. Samas on tiirus ja laskeväljal laetud relvad alati suunatud ettenähtud sektorisse, mis on ohutu teistele ja laskjale, siis ka kogemata sinna automaattulega lastes ei teki noore puhul mingit suuremat ohtu, kui see juhtuks täiskasvanuga. Peale esimest valangut saaks laskja noomituse instruktori poolt ja peab koheselt korrigeerima tuleselektori õigesse asendisse (üksiklasud). Ei ole ka adekvaatne eeldada, et ridatulega (kogemata) laskmine kuidagi peaks eriliselt traumatiseerima alla 18 aastast isikut, kui see peaks ka juhtuma. Selles mõttes ei ole ühtegi reaalset põhjust keelata sõjarelvade kasutamine (järelevalve all ja lapsevanema nõusolekul) alla 18 aastastele noorliikmetele, keda on enne relva kasutamist koolitatud relvaga ohutult ümberkäima. Vastavalt ID54 toodud põhjendustele on sõjarelva kasutamine elementaarne sõjalises väljaõppes ja majanduslikult ei ole mõistlik Kaitseliidu maleval või muul struktuuriüksusel eraldi soetada samatüübilisi relvi, mis ei ole juriidiliselt sõjarelvad. 3.5 Määruse muudatusega seotud sihtgrupi suuruseks oleks Kaitseliidu noorliikmed vanuses 16- 18 eluaastat, st Noorkotkad, Kodutütred, malevate ja teiste struktuuriüksuste noorliikmed. Võimalus on rangelt vabatahtlik ja soovi avaldavad noored saavad sobivuse poolest hinnatud. Peab olema arenenud vastutusvõime ja piisav füüsiline vorm. Hinnanguliselt on selleks valmis ca 10% (230) praegustest noorliikmetest. Tänasel hetkel on 16-18 eluaastaseid noorliikmeid ca 2300 isikut. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Eero Rebo Kolonel Peastaabi ülem Kaitseliidu ülema ülesannetes Marek Ranne 717 9118 [email protected] 4 (4)