Vastus Eesti mereala planeeringu ettepanekutele

Linas Sabaliauskas Teie 18.06.2021 nr TO-JUH-6/159-4 Enefit Green AS Meie 29.07.2021 nr 15-1/4741-3 [email protected] Vastus Eesti mereala planeeringu ettepanekutele Austatud härra Sabaliauskas Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium teavitas oma 14.07.2021 kirjaga nr 15-1/4741-2, et oluline on kaaluda kogu avalikustamise perioodil laekunud sisendit tervikuna koostöös nii mereala planeeringu eksperdimeeskonnaga kui erinevate ametkondadega, mistõttu kirjalikud seisukohad Teie ettepanekute osas antakse pärast kogu sisendi läbi töötamist. Teie poolt esitatud ettepanekud on läbi kaalutud, tegime täiendavat koostööd Kaitseministeeriumiga ja edastame Teile oma seisukohad. 1. Palute veel kord täpsustada, kas kõrgusepiirangud (mõju õhuseireradaritele) on olnud aluseks tuuleparkidele sobivate alade leidmisel või mitte. Oleme antud teemat Teile selgitanud oma 15.07.2020 kirjas nr 15-1/1946-4 ja 30.11.2020 kirjas nr 15-1/1946-7. Samuti on samal teemal selgitanud lähenemist Teile Kaitseministeerium oma 17.04.2020 kirjaga nr 12-4/20/1027. Lisame, et 18.05.2021-18.06.2021 avalikustatud planeeringulahenduses on selgemalt välja toodud tuuleenergeetika arendamise lähtekohad, et planeeringu koostamise ja mõjude hindamise aluseks olnud parameetrid paremini esitletud oleks. Seoses Teie küsimusega selgitame, et koostatavas mereala planeeringus ei ole planeeringu tingimusena seatud tuulikutele maksimum- ega miinimumkõrgusi (täpsemalt selgitatud allpool). Metoodiliselt on tuuleenergeetika alade leidmiseks olnud vajadus lähtuda eelduslikest tehnilistest tingimustest, et alad oleksid tulevikus realiseeritavad. Selline lahenduse kirjeldamise vajadus tuleneb haldusõiguse üldistest põhimõtetest (samuti mitmetest kohtulahenditest), mille kohaselt peab menetluse läbiviimisel ja haldusotsuste tegemisel olema selge miks ja millistel kaalutlustel sellise lahenduseni jõuti. Eeltoodu kehtib ka mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise puhul. Näiteks on üheks baaskriteeriumiks olnud sügavus (kuni 40 m)1. Samuti on olnud vajalik Kaitseministeeriumil oma seisukoha andmisel lähtuda kõrguslikust suurusest, milleks antud juhul on arvestatud miinimumkõrgusena 150 m. See suurusjärk lähtub planeeringu perspektiivist (15+ aastat) ja planeeringu 1 Vt Mereala planeeringu lisa 2 Tuuleenergeetika arendamiseks looduslikult sobivate alade määramise metoodika Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ekspertmeeskonna hinnangust, mille kohaselt 150 m on veel eeldatavalt realiseeritav suurusjärk planeeringu elluviimise jooksul. Kuna tootmises olevate tuulikute kõrgused võivad olla suures varieeruvuses ja hetkel ei ole võimalik seda täpselt ette prognoosida, siis ei ole mereala planeeringus tingimusena tuulikute kõrguseid (sh miinimumkõrguseid) sätestatud. Küll aga on eespool kirjeldatud eesmärgil materjalides välja toodud, millistest tehnilistest parameetritest lahenduse kujunemisel on lähtutud. Kaitseministeerium selgitab lisaks, et kõrgusepiirangute kehtestamisel lähtub ministeerium üksnes riigikatselistest kaalutlustest ja ministeeriumi ülesandeks on riigi julgeoleku tagamine, mille arvelt ei saa teha järeleandmisi. Seega ei saa ministeerium lubada selliste tuulikute püstitamist ja tuuleparkide teket, mis avaldavad negatiivset mõju riigikaitselistele süsteemide. Kokkuvõttes alade leidmisel on kõrguslikud suurused võetud arvesse, sest lahendus peab baseeruma reaalselt elluviidavatel parameetritel, kuid planeering tingimusena kõrguslikku suurust (sh miinimumkõrguseid) ei sätesta. 2. Juhite tähelepanu, et alles hiljuti otsustas Vabariigi Valitsus paigaldada Lääne-Eestisse täiendava radari, mis vabastab suure osa maismaast ja Lääne-Eestist. Konservatiivne lähenemine kõrguspiirangute osas on näiteks põhjustanud olukorra, kus aasta tagasi teatati Lääne-Eesti kohalikele omavalitsustele, et nende alad ei ole tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud ning sisuliselt keelati neil planeerida tuuleenergeetika alasid üldplaneeringutes. Tulenevalt otsusest hankida uus radar on olukord käesoleva kuu alguses muutunud. Lisaks viitate välja töötamisel olevale nii-öelda kohaliku kasu meetmele, mis võib kõrguspiiranguid tulevikus leevendada, võimaldades arendajal kompenseerida kaasnevaid kulusid. Vältimaks kirjeldatud olukorda üldplaneeringutega ei ole mereala planeeringus põhjendatud näha ette piiranguid tulenevalt õhuseireradaritest, eriti olukorras, kus mereala planeering peaks reguleerima merekasutuse järgmiseks 15 aastaks. Kaitseministeerium selgitab, et kompensatsiooni meetmete rakendamisel Mandri-Eestis jääb peamiseks fookuseks Mandri-Eesti ala, ning hetkel ei saa Kaitseministeerium anda hinnanguid, kas ja kuivõrd antud meetmete käivitamine muudab kõrgusepiiranguid merealal. Kaitseministeerium on oma seisukohtade andmisel arvestanud ka võimalike arengutega, mis võivad mõjutada kõrgusepiiranguid antud alal ja jõudnud seisukohale, et 10 aasta perspektiivis on raske arvestada leevendusmeetmete rakendamisega, kuna enne 2030 puuduvad võimalused ja tingimused täiendavate õhuseirevahendite paigaldamiseks. Kaitseministeerium lisab, et esmasel hinnangul ei ole selliste meetmete kasutusse võtmine võimalik ilma kaitseväe struktuuri muutuseta. Tänaseks loodud õhuseiresüsteem vastab täielikult riigikaitselistele vajadusele. Seega ei ole kompensatsiooni meetmete väljatöötamine, realiseerimine ja ülalpidamine riigikaitsele esmavajajalik tegevus. Õhuseiresüsteemi modifitseerimine, mis toetab tuuleenergeetika arendamist Mandri-Eestis, oli võimalik vaid olemasoleva struktuuri raames. Samas võib uute kompensatsioonimeetmete rakendamine merealadel nõuda kaitseväe struktuuri ülevaatamist. Uue struktuuri loomine ja selle operatsiooniline käivitamine võib nõuda 5-10 aastat. Seega hetkel Eesti merealadel ja Lääne– Eesti saartel jääb kehtima senine Kaitseministeeriumi vajadus kehtestada elektrituulikute kõrgusepiirangud ja nende piirkondade võimalikku vabastamist kõrgusepiirangutest analüüsib Kaitseministeerium pärast Mandri-Eesti kompensatsioonimeetmete käivitamist. Rahandusministeerium selgitab veelkord, et planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 6 sätestab planeeringu elluviimise (p 11) ja planeeringu põhilahenduse (p 14) mõisted, millest mh 2 tuleneb, et elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, samuti see, et planeeringu põhilahendus peab tagama lahenduse tervikliku toimimise ehk olema elluviidav. Seega peab planeeringulahendus olema planeeringu kehtestamisel realiseeritav ega saa arvestada perspektiiviga, mida täna ei ole võimalik isegi mitte kirjeldada ja mida asutakse alles analüüsima pärast Mandri-Eesti kompensatsioonimeetmete käivitamist (mitte varem kui 2025. aastal). Juhul, kui pärast analüüsi selgub, et olukord on oluliselt muutunud, siis on võimalik merealal või osal sellest koostada uus mereala planeering või riigi eriplaneering. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada. 3. Palute täiendada Eesti mereala planeeringut selliselt, et Kaitseministeeriumi kõrguse piirangud ei oleks arendusalasid piiravad ja kompensatsioonimehhanisme rakendades või uue radari paigaldamisel ei peaks arendusalale nr 5 teostama uut planeeringut. Lisate, et ala nr 5 suhtes on taotletud hoonestusluba juba 2010. aastast, kui Nelja Energia AS, mille õigusjärglaseks on Enefit Green AS, esitas selleks 15.04.2010 hoonestusloa taotluse Vabariigi Valitsusele. 26.05.2015 esitas Nelja Energia MKM-le täiendavalt ka hoonestusloa muutmise taotluse. Rahandusministeerium, MKM ega Kaitseministeerium ei ole Enefit Greenile hoonestusloa ega riigi mereala planeeringu menetluse jooksul teatanud, et alal nr 5 kavatsetakse välistada tuuleenergeetika arendamine. Taoline käitumine on vastuolus hea halduse põhimõttega ning Enefit Greenil tekkinud õigustatud ootusega, et 15.04.2010 ja 26.05.2015 esitatud taotluste alusel viiakse läbi hoonestusloa menetlus. Esmalt juhime tähelepanu, et Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade leidmise kaalutlusprotsessi selgitavatel skeemidel kujutatud ala nr 5 (seletuskirja lk 43), millele oma seisukohas viitate, kattub Teie poolt esitatud hoonestusloa taotlusega väga vähesel määral (ca 6% kogu alast nr 5). Enefit Green AS hoonestusloa taotlusega on esitatud 3 ala, millest ainult ühe idanurk kattub Eesti mereala planeeringu alaga ja viidatud ala nr 5-ga. Ülejäänud alad jäävad Hiiu mereala planeeringu alale, mis on tuuleenergeetika osas Riigikohtu poolt tühistatud. Eesti mereala planeeringuga Hiiu maakonnaga piirnevat mereala planeerida ei saa, kuna nimetatud mereala ei asu Eesti mereala planeeringualal. Käesoleva planeeringu menetluses saame kaaluda vaid ettepanekuid, mis puudutavad koostatava planeeringu alal toimuvaid tegevusi ja tegevusi, mida on võimalik tervikuna ellu viia. Juhime tähelepanu, et Hiiumaa vald on 17.09.2020 kirjaga nr 9-6/674 avaldanud soovi Hiiu maakonnaga piirneval merealal Riigikohtu poolt tühistatud tuuleenergeetika osa uuesti planeerimiseks ja keskkonnamõju hindamiseks, et leida perspektiivsed tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad. Rahandusministeerium on oma 29.10.2020 vastuses nr 15-1/6379-2 Hiiumaa vallale teavitanud, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eeltööd planeeringu algatamise ettevalmistamiseks on käimas, kuid hetkel algatamise taotlust Rahandusministeeriumile veel esitatud ei ole. Tänase seisuga olukord muutunud ei ole. Teiseks selgitame uuesti, et hetkel ei ole mitte ühtegi hoonestusluba meretuulepargi arendamiseks välja antud. Hoonestusloa taotluse esitamine ei anna õigustatud ootust hoonestusloa saamiseks. Hoonestuslubade menetlust reguleerib veeseadus ja hoonestuslubade menetlemisel lähtutakse selles toodud nõuetest. Enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotluste menetlemine viiakse läbi vastavalt hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktides, eelkõige veeseaduses, ette nähtud nõuetele. Samast loogikast lähtutakse ka vee- 3 erikasutuslubade menetlemisel. Nende menetlemisel puudub otsene seos mereala planeeringuga. Seega ei ole Rahandusministeerium oma seisukohtades ja mereala planeeringu koostamine vastuolus hea halduse tavaga. Arvestades ka eeltoodud punktidele vastuseid, ei ole võimalik Teie ettepanekuga käesoleva planeeringu menetluses arvestada. 4. Viitate meie varasemale kirjale ja toote välja, et Loode-Eesti KMH käigus on teostatud täiendavad põhjalikud uuringud ja välja töötatud leevendusmeetmed, mis võimaldavad tuuleparki alale nr 5 rajada. Teostatud uuringutest ei ole tänaseni selgunud ühtki looduslikku, majanduslikku, sotsiaalset ega ka kultuurilist piirangut, mis põhjustaks ala nr 5 välistamise. Selgitame, et Eesti mereala planeeringu lahendus peab tuginema ühtsel metoodikal kogu planeeringualal ja alade lõikes erisusi ei tehta. Oma varasemas 30.11.2020 kirjas nr 15- 1/1946-7 selgitasime planeeringu metoodikat, milles mh on välistavaks teguriks olnud ka Eesti Ornitoloogiaühingu uuringus (2019.a) määratud lindude sensitiivsed alad. Uuringus tuuakse välja, et sensitiivsed alad on tänaste teadmiste põhjal kõige olulisemad avamere piirkonnad peatuvatele ja/või mere kohal üle lendavatele lindudele. Sensitiivsetel aladel tuleks pikaajalise mõjuga tegevuste (nt tuulepargid, sillad) planeerimist ilma täiendavate põhjalike uuringuteta ja vajalike leevendusmeetmeteta vältida. Teie poolt viidatud ala nr 5 jääb lindude sensitiivsesse alasse ja alal nr 5 tervikuna meile teadaolevalt sellised põhjalikud uuringud puuduvad. Seetõttu, lisaks Kaitseministeeriumi seisukohale on ka see asjaolu sobivate alade leidmisel välistav. Viitame uuesti, et Enefit Green AS hoonestusloa taotlus kattub viidatud ala nr 5-ga väga vähesel määral. Seega on võimalik, et Loode-Eesti KMH käigus teostatud uuringute tulemused ei välista taotletavatel aladel tuulikute rajamise, kuid kuna Eesti mereala planeeringus on tervikuna ala oluliselt suurem, siis strateegilisel tasandil arvesse võetud info baasil on selline välistus vajalik. Viidatud hoonestusloa taotluste menetlemisel puudub ka otsene seos Eesti mereala planeeringuga (vt ka eelmise punkti vastust). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Teadmiseks: Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Triin Lepland 4520521 [email protected] 4