Arvamus lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu osas

Hr Kalle Laanet Teie 01.07.2021 nr 5-1/21/2479 Kaitseministeerium [email protected] Meie 22.07.2021 nr 1-11/93-1 Arvamus lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu osas Austatud härra Laanet Lennuliiklusteeninduse AS (edaspidi EANS) tänab Kaitseministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust 01.07.2021 saadetud lennundusseaduse (edaspidi LennS) ja relvaseaduse (edaspidi RelvS) muutmise seaduseelnõu (edaspidi eelnõu) osas. EANS mõistab ja nõustub vajadusega korrastada riikliku lennunduse nõudeid ja riigikaitselisel eesmärgil õhuruumi kasutamisega seonduvaid nõudeid, tagamaks õigusselgus, lennuohutus ja - julgestus tsiviillennunduse ja riikliku lennunduse koostoimes ning riigiasutuste lennutegevuse läbipaistvus. EANS esitab alljärgnevalt omapoolse arvamuse ja tähelepanekud planeeritavate muudatuste osas, mis puudutavad EANSi tegevusvaldkonda: 1. Esmalt toome välja üldise märkuse seoses LennS § 4 lg-st 1 tuleneva volitusnormi alusel kehtestatud määruste muutmisega, mis pole suunatud üksnes Kaitseministeeriumile, vaid on üldisem ja puudutab ka teisi ministeeriumeid, kellele on LennS-is antud volitusnorm määruste väljaandmiseks. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse LennS § 4 lg-t 1 ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamise ning lennuliikluse teenindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. 1.1. Seletuskirjas on välja toodud, et Vabariigi Valitsuse määrust nr 240 muuta ei ole vaja, sest vaatamata volitusnormi teksti muutumisele, ei muutu nimetatud määruse kehtestamise alus ega ka selle ulatus, sealhulgas ei ole vaja muuta määruse pealkirja. Juhime tähelepanu, et 1. jaanuaril 2021 ühendati Lennuamet, Veeteede Amet ja Maanteeamet ning moodustati eeltoodud asutuste õigusjärglasena Transpordiamet. Ülalviidatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruses nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ on läbivalt viidatud Lennuametile, samamoodi on see ka teistes LennS alusel välja antud rakendusaktides, nt Majandus- ja taristuministri 26.03.2015 määrus nr 24 „Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest“, Kaitseministri 18.10.2019 määrus nr 20 „Kaitseväe lennundusmäärustik“, Vabariigi Valitsuse 25.02.2000 määrus nr 70 „Õhusõidukite märgistamise kord“, Siseministri 19.01.2009 määruses nr 5 „Välisriigi relvastatud pardasaatjast teavitamise ning tema ametirelva ja selle laskemoona hoiuleandmise ja tagastamise kord“ jne. 25.11.2020 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) § 1 punktis 4 viidatakse, et Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: [...] 4) seadust täiendatakse §-ga 10517 järgmises sõnastuses: [...] (4) Alates 2021. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse tegemiseni sõnad „Lennuamet”, „Maanteeamet” ja „Veeteede Amet” asendatuks sõnaga „Transpordiamet” vastavas käändes.” Samas, kui käesoleval hetkel on algatatud LennS ja selle alusel kehtestatud määruste muutmine, tasuks kaaluda ka Vabariigi Valitsuse ja erinevate ministrite poolt välja antud rakendusaktide muutmist Lennuameti, Veeteede Ameti ja Maanteeameti ühendamisega seonduvalt. 2. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse LennS §-ga 41. Lisatava paragrahvi lg 1 sätestab, et: „(1) Lennupiirangud õhusõidukitele ning geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.“ 2.1. Uue LennS § 41 lg 1 kohaselt kehtestab lennupiirangud õhusõidukitele ning geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks seega Vabariigi Valitsus korraldusega. Eelnõule lisatud vastava Vabariigi Valitsuse korralduse „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ kavandi § 4 lg-st 2 tulenevalt on määruse lisades 1-3 sätestatud geograafiliste alade ülapiiriks 660 jalga (201 m). Samuti on ülapiirid välja toodud vastava kavandi §-s 2. EANSi hinnangul tasuks täpsustada, kas maa- või merepinnast mõõdetuna. Vastav täpsustus puudub küll ka praeguses Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määruses nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“, samas on see olemas Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruses nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“. 2.2. Eelnõu § 1 punktiga 32 kehtestatakse lennupiirangutega alas või geograafilises alas loata lendamise või loas sätestatud tingimuste rikkumiste puhuks pädevad kohtuvälised menetlejad. Võttes arvesse, et eelnõule lisatud Vabariigi Valitsuse korralduse „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ kavandis ja selle lisades 1-3 on määratletud lennupiirangute alad ja geograafilised alad ülapiiri alusel, tekib küsimus, kas samad eelnõu § 1 punktiga 32 määratletud kohtuvälised menetlejad on pädevad ka tuvastama rikkumisi ning kuidas seda tehakse. Näiteks täiendatakse eelnõu punktiga 32 LennS § 60 52 lõigetega 11‒16 ning lõige 14 sätestab seejuures, et käesoleva seaduse §-s 6014 sätestatud väärteo, kui see on seotud lennupiirangutega alas või geograafilises alas, milles Keskkonnaamet on käesoleva seaduse § 4 1 lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamise või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral, kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet. Eelnõu punktiga 6 lisatava § 41 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa andja, loa taotlemise ja andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõule lisatud vastava Vabariigi Valitsuse määruse „Loa andja, loa taotlemine ja andmise kord“ kavandi § 2 lg 1 kohaselt, lennundusseaduse § 41 lõike 1 alusel korralduses keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatud lennupiirangutega alas võib lend toimuda ainult Keskkonnaameti loal. Seega kui Keskkonnaamet on loa andjaks keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatud lennupiirangutega alas, millele muu hulgas on määratud ülapiir, siis kas Keskkonnaamet on vastutav ka rikkumiste tuvastamise eest ja kas Keskkonnaametil on olemas selleks vajalikud vahendid ja pädevused. 3. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse LennS §-ga 41. Lisatava paragrahvi lg 2 sätestab, et: „(2) Ajutise geograafilise ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks võib kehtestada: 1) Politsei- ja Piirivalveamet avaliku korra tagamise eesmärgil riikliku järelevalve käigus; 2) Kaitsepolitseiamet avaliku korra tagamise eesmärgil riikliku järelevalve käigus või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil; 3) Päästeamet avaliku korra tagamise eesmärgil päästesündmuse korral; 4) Maksu- ja Tolliamet avaliku korra tagamise eesmärgil riikliku järelevalve käigus; 5) Kaitsevägi avaliku korra tagamise eesmärgil riikliku järelevalve käigus või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil; 2/8 6) Transpordiamet lennuohutuse, avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.“ 3.1. Uus LennS § 41 lg 2 loetleb seega mitu erinevat võimalikku kehtestajat, kuid ebaselgeks jääb, kes on kontrolliv mehhanism tagamaks, et erinevad asutused ei kehtestataks samale alale samaaegselt geograafilisi alasid mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks või kuidas seda tagatakse. Uue LennS § 41 lg 3 kohaselt kehtestab ajutise geograafilise ala kehtestamise ja lõpetamise ning sellest teavitamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõule lisatud vastava Vabariigi Valitsuse määruse „Ajutise geograafilise ala kehtestamise ja lõpetamise ning sellest teavitamise kord“ kavandi § 1 lg-st 2 tuleneb kohustus teavitada viivitamatult Transpordiametit ja lennujuhtimisteenust osutavat seritifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajat ajutise geograafilise ala kehtestamisest või teha märge asjakohases mehitamata õhusõiduki süsteemi liikluskorraldussüsteemis, kuid puudub käitumisjuhis olukorraks, kus vastavaid teavitusi või märkeid samale alale samaks ajaks on mitu. Seletuskirjas on välja toodud, et mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks võib ajutise geograafilise ala kehtestada Transpordiameti eelneva kooskõlastuseta, kuid tingimuseks on, et kehtestatud alast teavitatakse Transpordiametit ja EANSi viivitamata, et nii Transpordiamet kui õhuruumi üldise korraldamise eest vastutav asutus kui ka EANS kui lennuliikluse juhtija, teaksid hoiatada või muul viisil kätte saadavaks teha teabe, et selles või tolles piirkonnas on kehtestatud ajutine geograafiline ala. Samas pole uue LennS §-s 41 lg 3 alusel kehtestatava määruse kavandi § 1 lg-s 2 sätestatud, et uue LennS § 41 lg-s 2 loetletud asutused taolist kooskõlastust peaksid küsima, vaid üksnes teavitama. Ühtlasi viitame siinkohal terminoloogilisele eksimusele eelnõule lisatud Vabariigi Valitsuse määruse kavandi § 1 lg-s 2: tegemist on lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajaga. Vastav terminoloogia tuleneb nii LennS § 34 lg-st 5 kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas, mis kohustab määrama lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja. 3.2. Uue LennS § 41 lg 3 volitusnormi alusel antava Vabariigi Valitsuse määruse „Ajutise geograafilise ala kehtestamise ja lõpetamise ning sellest teavitamise kord“ kavandi § 1 lg-st 2 tuleneb võimalus teha geograafilise ala kehtestamise (või lõpetamise, § 2 lg 2) kohta märge asjakohases mehitamata õhusõiduki süsteemi liikluskorraldussüsteemis. Sätte tekstist nähtub, et igale uues LennS § 41 lg-s 2 loetletud asutusele võimaldatakse ligipääs nimetatud süsteemi. Olukorras, kus igal asutusel on õigus ja võimalus sisestada informatsiooni mehitamata õhusõiduki süsteemi liikluskorraldussüsteemi, peab olema tagatud ka süsteemi automatiseeritus ja informatsiooni automaatne edastamine kõigile puudutatud osapooltele. 4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse LennS §-ga 41. Lisatava paragrahvi lg 5 sätestab, et: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud luba ei anta, kui: 1) lennupiirangutega ala või geograafiline ala on lennukeeluala; 2) õhusõiduk ohustab või võib ohustada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamist lennupiirangutega alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas või asutuse tegevust sündmuse lahendamisel, sealhulgas valitsusasutuse õhusõiduki lendamist; 3) looduskaitsealal lennupiirangutega alas lendamisel ei ole võimalik täita lennupiirangu kehtestamise eesmärki; 4) ei ole võimalik tuvastada õhusõiduki lendamise eesmärki.“ 4.1. Eelnõu § 1 punktiga 6 lisatava LennS §-ga 41 lg-tes 1 ja 2 on lennupiirangute ja geograafilise ala (nii alalise kui ajutise) määramise eesmärgina muuhulgas välja toodud lennuohutus. Samas ei ole ülalviidatud lõikes 5 lennuohutust toodud välja imperatiivse alusena loa andmisest keeldumiseks. Kas see on taotluslik või on leitud, et lennuohutus kuulub uue Lenns § 4 1 lg 5 punktide 1 ja/või 4 alla või on leitud, et lennuohutus kuulub uue Lenns § 4 1 lg 6 kaalutlusotsuse alla, mille järgi käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud loa võib andmata jätta, kui: 1) õhusõiduki pilooti või kaugpilooti on varem karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; 3/8 2) õhusõiduki piloot või kaugpiloot on varem rikkunud lennureegleid või mehitamata õhusõiduki käitamisnõudeid. 4.2. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja lehekülje 18 eelviimases lõigus on ekslikult viidatud lõikele 7, samas on ilmselt mõeldud lõike 6 kaalutlusotsuseid. 5. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 72 lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel, valvamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel kehtestab Kaitseväe juhataja õhuruumi kontrolli plaaniga. (6) Kaitsevägi võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal anda korraldusi lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine.“ 5.1. Vajadus tunnistada LennS § 72 lg 2 kehtetuks (Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel, samuti tsiviillennunduse ja kaitselennunduse koostöö korra Eesti õhuruumi kasutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus) ning asendada uue lõikega 5 jääb seletuskirja põhjal ebaselgeks. Seletuskirjas on üksnes välja toodud, et varasemalt antud volitusnorm jäi sisustamata ja käesoleval hetkel pole vajalik määrust koostada. Samas on selgitamata, miks volitus õhuruumi kasutamise korra kehtestamiseks antakse Kaitseväe juhatajale. Samuti jääb ebaselgeks, et kui LennS § 72 lg 1 kohaselt korraldab Eesti õhuruumi kasutamist riigikaitselistel eesmärkidel Kaitsevägi koostöös Transpordiametiga, siis milline roll õhuruumi kasutamise korraldamisel jääb Transpordiametile. 5.2. LennS § 72 täiendamise vajadus lõikega 6 on rajatud riigikaitseseaduse (edaspidi RIKS) § 9 lg-le 2, mille kohaselt võivad Vabariigi Valitsus, peaminister, Kaitseväe juhataja ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister anda kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks ja sõjaseisukorra lahendamiseks haldusakte, mis on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu kiireks ennetamiseks või tõrjumiseks. Samuti on tuginetud RIKS § 9 lg-le 5, mille kohaselt sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister ja Kaitseväe juhataja võivad sõjaseisukorra ajal anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud vastavalt riigi sisejulgeoleku korraldamiseks või riigi sõjaliseks kaitseks. Korralduse andmisel tuleb arvestada asutuse ja isiku pädevust, samuti võimalust korraldust täita. RIKS § 14 lg 3 kohaselt, kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise kaitsevalmiduse ajal: 1) anda haldusakte käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel;2) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel; 3) jätta täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist. Uues LennS § 72 lõikes 6 on aga välja toodud ka erakorraline seisukord ning vastavalt RIKS § 8 lg-le 1, selleks, et tagada riigi valmisolek ennetada ja tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu, kehtib riigis sõltuvalt ohu suurusest üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord. Samas sätestab RIKS § 8 lg 2, et erakorralisele seisukorrale kohaldatakse erakorralise seisukorra seadust. Seletuskirjast jääb ebaselgeks, miks laiendatakse lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale Kaitseväe poolt korralduste andmise õigust ka erakorralise seisukorra olukorraks. 5.3. Uues LennS § 72 lõikes 6 sisaldub samuti terminoloogiline eksimus. Tulenevalt LennS § 34 lg-st 5 on tegemist lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajaga. 6. Eelnõu § 1 punktidega 23-25 muudetakse LennS § 426 lõikeid 3 ja 4. Punktiga 23 muudetakse § 426 lg 3 punkti 3 ja sõnastatakse järgmiselt: „3) Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti või Päästeameti ülesande täitmisega seotud lend;“. Punktiga 24 täiendatakse § 426 lg-t 3 punktiga 4 järgmises sõnastuses:„4) kaitselennunduse lend.“ Punktiga 25 täiendatakse § 426 4/8 lg-t 4 punktiga 4 järgmises sõnastuses:„4) MEDEVAC ‒ erakorraline meditsiiniline evakuatsioonilend.“ 6.1. Eeltoodust nähtub, et LennS § 426 lg 3 punktist 3 kaotatakse termin „militaarlend“ ja lisatakse punkt 4 „kaitselennunduse lend“. Eelnõust ei nähtu aga, et eelnõuga oleks plaanis muuta LennS § 426 lg 4 punktis 3 tulenevat lennustaatuse indikaatori lühendi STATE tähendust, mis jätkuvalt hõlmab terminit „militaarlend“ (samas ei hõlma terminit „kaitselennunduse lend“). Arvestades, et seletuskirjas on välja toodud, et „militaarlennud“ asendatakse uue terminiga „kaitselennunduse lennud“ ja lisatakse lõikesse 3 neljanda punktina (§ 1 punkt 24), sest need võivad vajada teatud juhtudel (nt kriisiolukorras) eelisõigust teiste lendude suhtes, sealhulgas teiste riiklike lendude suhtes, siis tõenäoliselt on lennustaatuse indikaatori lühendi STATE tähenduse muutmine tähelepanuta jäänud. 7. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse LennS-i §-ga 58 8 järgmises sõnastuses: 8 „§ 58 . Lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesanded Lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesanne on tagada lennujuhtimisteenuse osutamine ja aeronavigatsiooniteabe töötlemine kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal.“ 7.1. Esmalt toome taaskord välja, et LennS § 34 lg 5 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 550/2004 tähenduses on tegemist lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajaga. Vastav muudatus tuleks sisse viia nii paragrahvi pealkirja kui ka paragrahvi teksti. 7.2. Lugedes seletuskirja, ilmneb, et aeronavigatsioonialaste mõistete tähendus on jäänud ebaselgeks, mistõttu ei täida uue LennS § 588 sõnastus seletuskirjas välja toodud eesmärki. Nimelt on seletuskirjas märgitud: eelnõu § 1 punktiga 27 kehtestatakse EANSile riigikaitselised ülesanded – LennSi täiendatakse uue §-ga 588, millega sätestatakse, et EANSi riigikaitseülesanne on tagada lennujuhtimisteenuse osutamine ja aeronavigatsiooni-teabe töötlemine kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. Sellisteks ülesanneteks on lennujuhi ning aeronavigatsiooniteabe töötlemise ja avaldamise teenusega (ATC, CNS ja MET) ning ITK valdkonna tehnilise toega seotud ülesanded (nt arvutivõrgu ja raadioside tagamisega seotud ülesanded). Uues LennS 588 on viidatud lennujuhtimisteenuse osutamisele (ATC) ja aeronavigatsiooniteabe töötlemisele (AIS). Seletuskirjas viidatud sidepidamis-, navigatsiooni- ja jälgimisteenused (CNS), meteoroloogiateenused (MET) ja ka ITK valdkond ei kuulu kummagi teenuse, ei ATC ega AIS alla, mistõttu uus LennS § 588 sõnastus neid ei hõlma ning lennuliiklusteenust osutav sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja neid uue sätte kohaselt võimaldama ei pea kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. Lennujuhtimisteenus (ATC) kuulub laiema termini lennuliiklusteenuse (ATS) alla. Lennuliiklusteenus (ATS) kuulub omakorda koos CNS-i, MET-i ja AIS-iga laiema termini aeronavigatsiooniteenus (ANS) alla. Terminite omavaheline seotus on toodud all: ANS ATS CNS AIS MET ATC FIS ALR nõustamisteenused Vastav jaotus/seotus aeronavigatsiooniteenuste komponentide vahel tuleneb muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks, artikli 2 punktidest 4 (aeronavigatsiooniteenused) ja 11 (lennuliiklusteenused). 5/8 Arvestades paragrahvi ja seletuskirja vastuolu, ei ole võimalik selgusele jõuda, mis teenuste tagamist uue LennS § 588 lennuliiklusteenust osutavalt sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajalt eeldatakse. 7.3. Kuivõrd jääb ebaselgeks, milliste teenuste tagamist eeldatakse, ei ole võimalik adekvaatselt hinnata ka seletuskirjas välja toodud eeldust, et EANS peab tagama ka riigikaitseülesannete täitmiseks vajaliku varu ja vahendite olemasolu. Varude olemasolu tagamisega tekivad veel täiendavad küsimused: kes sätestab täpsemalt, millised varud peavad EANSil olema, kes kontrollib antud varude olemasolu ning toimivust, kes on vastutav vajaminevate investeeringute eest, kas antud varude ja vahendite olemasoluks sätestatakse üleminekuperiood. 7.4. EANSi hinnangul ei taga uus LennS § 588 reaalseid meetmeid selleks, et oleks võimalik tagada vajalikus mahus lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesande täitmine. EANS-i põhimure seisneb ennekõike selles, kas olukorras, kus rakendatakse RIKS 3. peatüki 4. jaos välja toodud mobilisatsioonimeetmeid, või RIKSi 5. peatüki 1. jao 3. jaotises välja toodud sundtöökohustuse meetmeid, on tagatud piisaval hulgal lennujuhtide, lennuinfo töötajate ja lennundusinseneride olemasolu lennuliiklusteenuse tagamiseks ka kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. Seejuures on seletuskirjas välja toodud, et on oluline, et EANS jätkaks lennuliiklusteenuse osutamist vajalikus mahus ka ohuolukorra ajal ja et tal oleks olemas vajalik hulk kvalifitseeritud töötajaid, eriti juhul, kui näiteks riigis kuulutatakse välja mobilisatsioon ning vajalikud töötajad on samal ajal ka kaitseväekohustuslased. Varasemalt arutasid EANS ja Kaitseministeerium riigikaitselise töökohustusega töökohtade loomise küsimust ning 2021. aasta veebruaris-märtsis redigeeriti § 588 sõnastusettepanekut, mis konkreetselt määratles kohustuse riigikaitselise töökohustusega töökohtade loomiseks. Kaitseministeeriumi poolt 11.03.2021 edastatud sõnastusettepanek oli järgnev: „25) seadust täiendatakse §-ga 588 järgmises sõnastuses: „§ 588. Riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramine (1) Lennujuhtimisteenust osutav sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja määrab Eesti õhuruumi puutumatuse tagamise ja kaitsmise eesmärgil käesoleva seaduse § 7 2 lõikes 6 sätestatud korralduste täitmiseks kuni 100% lennujuhi ning aeronavigatsiooniteabe loomise ja edastamise ning sidetehnilise toega seotud töökohad riigikaitselise töökohustusega töökohtadeks. (2) Riigikaitselise töökohustusega töökohale kohaldatakse riigikaitseseaduses sätestatud nõudeid ja piiranguid.“ Praeguses eelnõus sisalduv § 588 ei kanna aga sama ideed, mida sisaldas 11.03.2021 edastatud sõnastusettepanek, ning riigikaitseliste töökohustustega töökohtade määramine lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja enda poolt on välja jäetud. Mõistame, et riigikaitseliste töökohustustega töökohtade määramise õigused ja kohustused tulenevad RIKS § 9 lg 5, § 14 lg-st 3 ja § 15 lg 3, kuid vastavad õigused on Kaitseväe juhatajal. Seletuskirja järgi, RiKS annab kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale õiguse anda korraldusi riigiasutuse ja KOVi ametnikele ja töötajatele, samuti rakendada füüsilisele isikule töökohustust või rakendada sundkoormisi või võtta juriidilise isiku juhtimine üle. Samuti on seletuskirjas välja toodud, et täpne lennujuhtide, aeronavigatsiooniteabe töötlejate ja avaldajate ning nende IKT valdkonna tehnilise toega seotud töökohtade arv, mis on vaja nimetada riigikaitselise töökohustusega töökohaks, selgub õhuruumi kontrolli plaani koostamise käigus (selle kohta peab otsuse tegema veel ka Vabariigi Valitsus). Eeltoodu põhjal puudub EANSil igasugune võimalus mõjutada isikute hulka, kes on vajalikud lennujuhtimisteenuse osutamiseks ja aeronavigatsiooniteabe töötlemiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal ja seeläbi tagada vajalikus mahus riigikaitse ülesande täitmine, mis käesoleval juhul EANSile uue LennS § 588 pannakse. 8. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse RelvS-i § 84 lg-ga 61 järgmises sõnastuses: „(61) Lennuohutuse tagamise eesmärgil esitatakse Transpordiametile lasketiiru, mis ei asu hoones, ja laskepaiga laskeala keskpunkti koordinaadid WGS-84 süsteemis, ohuala maksimaalne kõrgus meetrites ning laskeala diagonaali pikkus meetrites vähemalt 90 päeva enne lasketiirus tegevusega alustamist või 30 päeva enne laskepaiga kasutusele võtmist.“ 6/8 8.1. Vastava lõikega pannakse kohustus esitada lasketiiru tegevusega alustamise andmed Transpordiametile 90 päeva ette, kes tulenevalt seletuskirjas välja toodust, teeb otsuse, kas lasketiiru kohta piisab lennunduskaartidele märke tegemisest ehk punktkoordinaatidena selle asukoha märkimisest või tuleb koostöös EANSiga lasketiiru kohale kehtestada D-ala, sest lahtine lasketiir on püsiva iseloomuga lennuohutust mõjutav objekt. Sarnaselt tuleb Transpordiametile esitada 30 päeva ette laskepaiga kasutusele võtmise andmed, kes jõuab veel koostöös EANSiga laskepaiga koordinaadid märkida lennunduskaartidele koos märkega, millal laskepaika kasutatakse (st periood), sest laskepaik on ajutise iseloomuga lennuohutust mõjutav objekt. Eelnõu seletuskirja seaduse mõjude peatükist (VI Seaduse mõjud, punkt 5.1, lk 55) tuleneb aga, et juhul, kui Transpordiamet otsustab mitte kehtestada ohualasid lahtiste lasketiirude ja laskepaikade kohale, siis EANSil tekib ühekordse ülesandena kohustus kanda kõikide lasketiirude ja laskepaikade andmed punktidena lennunduskaartidele. Nii kehtiv Vabariigi Valitsuse 11.05.2004 määrus nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ kui ka eelnõule lisatud Vabariigi Valitsuse korraldus „Lennupiirangud õhusõidukitele ja geograafilised alad mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks ning piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ paneb lennupiirangute teabe lennukaardile ja teistele aeronavigatsioonikaartidele kandmise kohustuse Transpordiametile (§ 4 ja § 6 vastavalt dokumentide järjekorrale). Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks eelnõu seletuskirja seaduse mõjude peatüki punktis 5.1 välja toodud EANSi kohustus kanda kõikide lasketiirude ja laskepaikade andmed punktidena lennunduskaartidele juhul kui Transpordiamet otsustab mitte kehtestada ohualasid lahtiste lasketiirude ja laskepaikade kohale. EANSil puudub vastav otsustuspädevus. Samuti toome välja, et tulenevalt Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2017/373, 1. märts 2017, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded, Chicago konventsiooni 15. lisast aeronavigatsiooniteabe teenuste kohta, sh selle 4. liitest, ja Doc 8126-st ei pruugi 30 päeva olla piisav vajalike muudatuste tegemiseks lennunduskaartidel. 9. Eelnõu seletuskirjas (VI Seaduse mõjud, punkt 2.2, lk 51) on välja toodud, et EANSil ja Transpordiametil on vaja välja töötada juhend ajutise geograafilise ala kehtestamisest neile teatamise kohta ‒ mis on vajalik teave selleks, et EANS ja Transpordiamet saaks omakorda teavitada piloote ja kaugpiloote ajutise geograafilise ala kehtestamisest. [...] Lisaks jääb nende kahe isiku ülesandeks ka teiste kaugpilootide teavitamine ajutiste geograafiliste alade kehtestamise kohta kuni UTM-süsteemi rakendumiseni. Ka selle jaoks on vaja protseduurid ja lahendused välja töötada, kus ja kuidas alad avaldatakse. 9.1. Ülalkirjeldatud kohustused juhendi välja töötamiseks ja teiste kaugpilootide teavitamiseks, nii EANSile kui Transpordiametile, tulevad esmakordselt välja seaduse eelnõu mõjude hindamise peatükis. Taolist kohustust pole lisatud eelnõusse ega uue LennS §-s 41 lg 3 alusel kehtestatava määruse kavandisse. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/947, 24. mai 2019, mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta paneb kohustused liikmesriigile ning muuhulgas kohustab liikmesriiki määrama pädevaks asutuseks ühe või mitu üksust nimetatud määruse artiklis 18 osutatud ülesannete täitmiseks (artikkel 17 lg 1). Käesoleval hetkel on Eestis pädevaks asutuseks määratud Transpordiamet. Millest tulenevalt on hinnatud, et seletuskirjas välja toodud kohustused on EANSil ja Transpordiametil ühiselt ning kus taolised kohustused kajastuvad? 7/8 Tulenevalt eelpool toodust mõistab EANS lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise vajadust ning nõustub valdavas osas muudatusettepanekutega, kuid palub siiski arvesse võtta ülal esitatud arvamust ja tähelepanekuid eelnõu ja seletuskirja, sh terminoloogia, kohta ning vastata eelnõu ja seletuskirja analüüsi käigus tekkinud küsimustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivar Värk juhatuse esimees-tegevjuht Hedi Jüriöö, 625 8331 [email protected] 8/8