Vastuskiri

Rahandusministeerium Teie 03.02.2020 nr 15-1/801-1 Suur-ameerika 1 10122 TALLINN Meie 18.03.2020 nr 12-1/20/3472 [email protected] Ettepanekud Eesti mereala planeeringu eelnõule Teavitasite Eesti mereala planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude hindamise aruande eelnõu II avalikust väljapanekust. Esitame oma täpsustavad kommentaarid planeeringulahenduse osas. Merealade planeeringu seletuskirja peatükis 6 "Mõisted ja lühendid" on riigikaitse eripiirkond defineeritud kui erikasutusega ala merel, mis on moodustatud kaitseministri käskkirjaga õhutõrje, suurtükiväe ja mereväe harjutuste läbiviimiseks. Kuigi tänased eripiirkonnad on määratud just selliste harjutuste jaoks, siis arvestades merealade planeeringu ajalist perspektiivi teeme ettepaneku muuta riigikaitse eripiirkonna mõiste sõnastust järgmiselt: see on erikasutusega ala merel, mis on moodustatud kaitseministri käskkirjaga õhutõrje, suurtükiväe, mereväe või muud tüüpi harjutuste läbiviimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Oidsalu Kaitseplaneerimise asekantsler Maris Freudenthal 717 0165 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Rahandusministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 17.03.2020 nr 1.10-17/2020/697-2 10122, Tallinn Seisukohad Eesti mereala planeeringu avalikule väljapanekule Austatud mereala planeeringu koostajad 17. veebruaril algas Eesti mereala planeeringu avalik väljapanek ja see kestab kuni 18. märtsini. Palusite avaliku väljapaneku jooksul esitada ametlikke põhjendatud seisukohti mereala planeeringu valminud materjalide täiendamiseks ja täpsustamiseks. Järgnevalt esitame teile transporti, sadamaid ning muid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) merega seotud haldusala, välja arvatud energeetika, puudutavad seisukohad ning ettepanekud mereala planeeringu avalikustatud materjalide täiendamiseks ja täpsustamiseks. Samuti oleme lisanud tähelepanekuid ja ettepanekuid, mis ei ole otseselt seotud eelnimetatud valdkondadega, kuid mille arvestamisel oleks tekst lugejale arusaadavam ja täpsem. - Lehekülje 3 kolmandas reas asendada sõna „määrati“ sõnaga „määratakse“; - Lehekülg 4 teise lõigu viimane lause: „2010. a kokku lepitud põhimõtted aitavad kaasa Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamisele ja võimaldavad seeläbi kasutada mere poolt pakutavaid ökosüsteemiteenuseid“. Palume lauses täpsustada kokkuleppe tingimusi ning jätta lausest välja sõnapaari „poolt pakutavaid“; - Leheküljel 4 asuva skeemi 2.1 ülemises paremas kastis asendada sõna „Euroopa“ sõnadega „Euroopa Liit“, kuna suuniseid saab Eesti EL liikmena; - Lehekülje 5 teises lõigus peaks sõnastuse „Planeeringus antakse suuniseid ja tingimusi“ asemel olemas „Planeeringus antakse suuniseid ja seatakse tingimusi; - Leheküljel 7 esitatud pikaajaliste suundumuste loetelu soovitame lihtsustada ja sõnastada need järgmiselt: 1. Mereala kasutus intensiivistub ja mitmekesistub. 2. Traditsiooniliste kasutusviiside kõrvale tekivad uued. 3. Merekeskkonna hea seisundi saavutamine nõuab pidevat tähelepanu. Punkti 2 osas selgitame, et HELCOMi eesmärgiks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine, mitte ainult seisundi parandamine (seisundi parandamine ei pruugi tähendada hea seisundi saavutamist). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Soovi korral võib täpsustava teksti, mis on praegu esitatud punktides, lisada järgnevasse lõiku. Kui tekst jätta praeguses sõnastuses, siis palume p-i 2 sõnastamisel järgida eelnevalt esitatud ettepanekut; p-s 3 täpsustada, mida mõeldakse „taristuvõrgustikud“ all; p-s 4 on esimeses lauses viidatud merekasutuse mitmekesistamisele, kuid järgnevad laused kirjeldavad kasutuse intensiivistumist, mistõttu tuleb teksti oluliselt muuta; - Leheküljel 7 asendada lause „Ökosüsteemse lähenemist järgides peeti planeerimisel silmas mereala ohutegureid ja kumulatiivseid mõjusid.“ täpsustatud lausega „Ökosüsteemset lähenemist järgides peeti planeerimisel silmas HELCOM VASAB töögrupi koostatud mereala planeerimise suuniseid, mis käsitleb Läänemere ohutegureid ja kumulatiivseid mõjusid.“; - Leheküljel 7 joonealune märkus 10 on üleliigne, kuna sinine majanduskasv on sisustatud mõistete peatükis; - Leheküljel 8 ptk-s 4.1 on kirjaviga sõnas „ökosüsteemne“; - Leheküljel 8 ptks 4.1. on esmakordselt kasutusele võetud mõiste „meremaakond“. Tegemist ei ole tavakasutuses olev mõistega, mistõttu palume lisada mõiste mõistete peatükki või sisustada joonealuses märkuses esimesel kasutamisel; - Leheküljel 9 ptk 4.2 tabeli 4.2.1 esimese reas on lühend MH, mille asemel võiks kasutada sõnastust „mõjude hindamine“. Ühekordsel kasutamisel ei ole põhjendatud võtta kasutusele eraldi lühendit; - Lehekülje 10 ptk 4.2 punktides 1-10 on esitatud tekst, millele järgneb tekst kaldkirjas. Kui tegemist on analoogse ülesehitusega nagu tabel 4.2.1 puhul, siis võiks ka siin kasutada tabelivormi, et oleks selgelt aru saada, milline on soovitus ja milline sellele antud tagasiside; - Lehekülgedel 11-12 ptk-s 4.3 palume ühtlustada kuupäevade märkimist 1.07.2015 vs 01.07.2015; - Leheküljel 13 ptk-s 4.4 tuleks esitada planeeringute korrektsed nimetused ̶ Hiiu maakonna mereala merealade planeering ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; - Leheküljel 14 ptk-s 5.1 oleval skeemil 5.1.1 on ilmselt ekslikult kasutusviisina nimetamata meretransporti (reisijate ja kauba vedu). Samas skeemil 5.1.2 on aga laevateed ja ankrualad nimetatud; - Lehekülje 16 esimeses lauses asendada sõna „merekasutustel“ sõnaga „merekasutusviisidel“; - Leheküljel 18 ptk 5.2 teises lauses palume asendada sõnad “piirkonnad on välja kujunenud“ sõnadega „piirkonnad on ajalooliselt välja kujunenud“; - Leheküljel 18 on esitatud skeem 5.2.1. rannapüügi intensiivsuse kohta. Palume lisada, milliste püügivahenditega kalapüüki (püük nakkepüünistega, noodapüük, jadaõngepüük, kastmõrrapüük, mõrrapüük jms) rannapüük hõlmab; - Leheküljel 19 ptk 5.2 Suunised p 1 on antud juhtnöör harrastuspüügi kohta, kuid peatükis ei ole eelnevalt harrastuspüüki käsitletud. Samuti ei saa suunise sisuks olla praeguse olukorra konstateering – skeemil 5.2.1. on näha, et ranna- ja harrastuspüük toimub intensiivsemalt rannikulähedastes ning madalama merega piirkondades (õigem väiksema sügavusega piirkondades), kuna lisatud joonistel on juba näha, et see nii on. Suunis 1 tuleks praegusel kujul välja jätta või ümber sõnastada; - Leheküljel 19 ptk 5.2 Suunised p 2 palume asendada sõnad „tähtsad koelmualad kalavarude looduslikuks taastumiseks“ sõnadega „kalavarude looduslikuks taastumiseks tähtsad koelmualad“ ning mitte kasutada mõistet „avameremadalikud“, kuna Eesti mereruumis ei ole avamerd; - Leheküljel 19 ptk 5.2 Tingimuses p-s 2 peab olema „loamenetluse“. Tingimuse sõnastusest jääb mulje, et vaid püsiva iseloomuga objekti rajamisel merre võib kaasneda oluline pikaajaline negatiivne mõju. Kas ajutise iseloomuga objekt ei saa eelduslikult avalda 2 (8)  sarnast mõju? - Leheküljel 19 ptk-s 5.3.1 asendada sõna „mereriigina“ sõnadega „mereäärse riigina“, millega sisustatakse Eesti geograafilise asukoha kirjeldus mitte iseloomustus; - Leheküljel 19 ptk-s 5.3.1 palume kustutada „avamere“ mõiste, kuna see on konkreetne mõiste, mida ei ole korrektne kasutada Eesti ranniku lähedal asuvate alade kohta. Põhjendus: avameri, ka ulgumeri, on mere või ookeani osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises otseselt ei kajastu ranniku mõju. Juriidiliselt on avameri ookeani- ja merealad või mere kõik osad, mis jäävad riigi majandusvööndist, territoriaalmerest või sisevetest või saarestikuriigi saartevahelisest merest väljapoole. Sõltuvalt veekogu laadist ja põhjareljeefist võib avamere piir mererannast asuda paarikümne (sisemeredel) kuni paarisaja kilomeetri kaugusel (ookeanidel). Käesoleva teema kontekstis on korrektne viidata kalakasvanduste tehnoloogiale ilma konkreetset piirkonda nimetamata; - Leheküljel 20 ptk 5.3.1 Suunised punktis 2 on kirjaviga asutuse nimes „Veeteede Amet“; - Leheküljel 21 ptk 5.3.1 Tingimused punktis 2 palume muuta sõnastust järgnevalt „vajadusel tuleb rakendada keskkonnameetmeid“1, kuna keskkonnameetmeid tuleb eeldatavasti rakendada igal sammul; - Leheküljel 21 ptk 5.3.1 Tingimused punktid 3-9 võiks esitada ühe punktina, esitades konkreetsed alad alapunktides; - Lehekülje 21 ptk 5.3.2 viimases lõigus asendada sõna „avameres“ näiteks sõnaga „merealal“; - Lehekülje 24 ptk 5.3.2 Suunised punktis 1 palume sõnastus ühtlustada lk 19 suunis 1 sõnastusega, nt Karbi- ja vetikakasvatuste tasakaalustatud arengut soodustatakse looduslikult sobivates kohtades ning väljaspool karbi- ja vetikakasvatuste rajamiseks ebasobivaid alasi (vt ülalolevat skeemkaarti). - Lehekülje 24 ptk 5.3.2 Tingimused punktid 1-6 võiks esitada ühe punktina, esitades konkreetsed alad alapunktides; - Leheküljel 24 ptk 5.3.2 Suunised punktis 2 on kirjaviga asutuse nimes „Veeteede Amet“; - Leheküljel 25 pkt-s 5.4.1 palume muuta esimest lõiku järgmiselt: „Ajalooliselt on merealadesid peamiseks kasutajaks olnud laevad peamiselt kasutatud laevadega kaupade ja inimeste vedamiseks. Navigeerimise loogikast lähtuvalt kasutatakse sadamate vahel liikumiseks väga laialdasi alasid – optimaalse teekonna valik sõltub laeva mõõtmetest, tüübist, ohtudest veealal, tuulest ja lainetusest ilmastikuoludest jms. Mereala uued kasutusviisid võivad paljudes kohtades olla piiranguks, millest lähtudes tuleb laevade liikumisteid muuta, kitsendada või ümber suunata. Seda on võimalikmõistlik teha, arvestades iga juhtumi puhul asukoha eripära, senist liiklusmustrit ja huvipakkuva mereala uue kasutuse vajadusi arvestades ning mitte seada kitsendusi ega suunata laevaliiklust kitsamatesse „koridoridesse“ seal, kus konkureerivad huvid puuduvad.“; - Leheküljel 27 ptk-s 5.4.2 Sadamad palume jätta välja või asendada sõnad „sadamate võrgustik“. Põhjendus: kui puudub viide konkreetsele registrile, programmile või regionaalsele võrgustikule nt TEN-T, siis ei saa tekstis viidata millelegi, mida ei ole Eestis olemas. Samuti palume jätta välja pt-s 5.4.2 lausest läbikriipsutatud osa: „Eesti kauba- ja reisisadamate võrgustik on valdavalt välja arenenud, täiendavalt võib ette näha nn eriotstarbelisted sadamadte rajamist, nt võimalik LNG-terminali asukoht Pakrineemel.“. Põhjendus: sadamaregistri hetkel avalikustatud andmete järgi Pakrineemele sadamat praegu ei ehitata, seega viide konkreetsele sadamatüübile konkreetses asukohas ei ole 1 Siin ja edaspidi ettepanekud lause muutmiseks on järgmised: täiendused on tumedas tekstis ja kustutatud tekst on läbikriipsutatud. 3 (8)  asjakohane. Samuti on alles hiljuti teatatud Tallinnasse uue sadama rajamisest, mistõttu ei ole õige väita, et uute sadamate rajamist ei ole ette näha; - Leheküljel 27 ptk-s 5.4.2 palume muuta järgmisi lauseid keeleliselt korrektsemaks: „Küll aga on viimastel aastatel arenenudb kiiresti väikesadamate võrgustik: on korrastatudakse vanu sadamaid ja ehitatudakse ka päris uusi. Looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige suuri kulusid (nt korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, vajadus tihedama ohtrama navigatsioonimärgistuse järele vms).“; - Leheküljel 27 ptk-s 5.4.2 palume jätta välja lause: Lisaks uutele sadamatele, mis rajatakse täiendama külalissadamate võrgustikku, vajavad suuri investeeringuid ka mitmed vanad sadamad, mille rajatiste eluiga hakkab lõppema. Põhjendus: see lause on liiga detailne planeeringu põhilahenduse seletuskirja jaoks. Lisaks on kasutatud defineerimata mõistet nagu külalissadamate võrgustik. - Leheküljel 29 ptk-s 5.4.2 palume kogu ettepaneku koos allmärkusega välja jätta. Põhjendus: planeeringu lähtekohtade selgitamisel (lk 4) on planeeringu tööriistadena välja toodud suunised ja tingimused. Ettepanekuid selles süsteemis ei kirjeldata, mistõttu jääb arusaamatuks, millise tähendusega on lk-l 29 esitatud ettepanek ja kellele selline ettepanek suunatud on. Samuti jääb arusaamatuks, milline seos on sellise soovituslikul liigitusel Eesti mereala planeeringu kui riigi tasandi strateegilise ruumilise arengu alusdokumendi kontekstis. Esitatud ülesehitus võib sobida punktis 4.2 mõjude hindamise tulemustega arvestamine kajastamiseks. aga mitte peatüki 5 mereala kasutus punktide all. Täiendavat ei ole planeeringu koostajad analüüsinud sadamate funktsionaalse liigituse vajalikkust või kasulikkust ning kui seda tehtaks riiklikul tasandil, siis milliseid tegevusi selline liigitamine kaasa tooks, nt analüüs, hindamine, õigusloome. Selline ettepanek on ebavajalik ka sisuliselt, sest igal sadamapidajal on oma sadamaliigi määramise õigus. Samuti jääb selgusetuks, miks ei ole arvestatud MKMi varasemate samasisuliste soovituste ja ettepanekutega; - Leheküljel 30 pkt-s 5.4.2 Jääteed palume muuta järgmise lause üheselt tõlgendatavaks tulenevalt majandus- ja taristuministri 20. oktoobri 2015. a määruse „Avalikult kasutatava jäätee rajamise ja korrashoiu nõuded“: „Alates sellest, kui ilmnevad märgid jäätee rajamiseks sobiva jääkatte moodustumisest, peatab Veeteede Amet jääteede korraldaja Maanteeameti taotlusel laevaliikluse esitab Maanteeamet jäätee rajaja ja liikluskorraldajana taotluse Veeteede Ametile laevaliikluse ajutiseks peatamiseks.“. Põhjendus: praeguse tõlgenduse järgi peatab Veeteede Amet laevaliikluse, kui sobilik jääkate tekib. - Leheküljel 30 ptk-s 5.4.3 Meretranspordi suunised ja tingimused palume teha järgmised muudatused: Ptk 5.4.3 sissejuhatav lõik peaks kokku võtma järgnevad suunised ja tingimused, mistõttu tuleb lõik ümber sõnastada või praegusel kujul välja jätta. Praeguses sõnastuses on ebaselge, mida mõeldakse väikelaevateede võrgustiku all ning kas meretranspordi arendamisel peetakse silmas ainult ühistransporti või ka ettevõtlust. Alternatiivina teeme sõnastusettepaneku sissejuhatavaks lauseks järgmiselt: „Meretranspordi jätkusuutlikul arengul on oluliseks rahvusvahelised laevateed, laevaühendused suur- ja väikesaartega, väikelaevade väljakujunenud liiklusmarsruudid ning toimiv transporditaristu ja suur tähelepanu meresõiduohutusel.“. - Ptk 5.4.3 Suunised punkti 1 palume välja jätta. Põhjendus: suunis peab olema vastupidine. Veeliiklusalasid ei planeerita, need on aja jooksul välja kujunenud tulenevalt kasutustihedusest ja looduslikest tingimustest. Vastupidiselt sellele alles planeeritakse tuuleenergeetika alasid, vesiviljelusalasid ja muid merekasutusviise, mille kohta on suunised ja tingimused vastavates planeeringu seletuskirja peatüki punktides; - Ptk 5.4.3 Suunised punktid 2 ja 3 palume ühendada ja sõnastada järgmiselt: „Oluline on tagada olemasolevate sadamate toimimine. Uued sadamad rajatakse looduslikult ja 4 (8)  ajalooliselt sobivatesse kohtadesse, et vältida ebaproportsionaalselt suurt keskkonnamõju ja hoolduskulusid ning soodustada sadama jätkusuutlikku arengut.“. Põhjendus: MKM-i hinnangul ei tohiks meretranspordi suunistena kasutada projekti „väikesadamate võrgustiku kontseptsiooni“ lähteandmeid, kuna mereala planeering on pikaajaline ja nimetatud projekt ajutine meede väikesadamatele toetuste taotlemiseks. Leiame, et suunis rajada uusi sadamaid looduslikult sobivatesse kohtadesse ja olemasolevate sadamate toimimise soodustamine on sobiv mereala planeeringu seletuskirjas kajastamiseks. - Ptk 5.4.3 Suunised punkt 4 palume välja jätta, kuna jääteede rajamine toimub vastavalt õigusaktidele ja tegemist ei ole planeeringudokumendis esitatava suunisega. - Ptk 5.4.3 Tingimused punktis 3 palume lauses muuta sõnast järgnevalt: „Inimtekkelised objektid (sh nt kalasumbad, tuulikud, sukeldumispoid jms) tuleb ohutu veeliikluse tagamiseks ja objektide kaitseks tähistada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele suunistele.“; - Ptk 5.4.3 Tingimused punktis 5 palume muuta sõnastust järgnevalt: „Laevateele ja ankrualale ei kavandata paigutata tuulikuid tuuleenergeetika ala meresõiduohutuse tagamiseks.“. Selgitus: praegune tingimus on ebaselge mereala planeerimise mõttes. Tuulik peaks reeglina kuuluma kavandatud tuuleenergeetika alasse; - Ptk 5.4.3 Tingimused punktis 6 palume kasutada õigusaktides juba kasutatud mõisteid. Looduskaitseseadus kasutab järgmisi mõisteid - loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus ja loodusobjekti kaitse alla võtmine. Sama lk-d 45, 51; - Ptk 5.4.3 Tingimused punkti 10 sõnastuse puhul juhime tähelepanu, et üldplaneeringu koostamise menetluses valitsusasutuste kaasamine ja nendega planeeringu eelnõu koostamine on sätestatud planeerimisseaduses. Käesolevast dokumendist ei tohiks jääda eksitavat muljet, et selles kehtestatakse teatud tingimusi, kui menetlus on reguleeritud juba õigusaktis. Üldise märkusena võib esile tuua, et viitamine õigusaktidele on läbivalt ebaühtlane, nt samal leheküljel tingimuste p-des 2 ja 3 on viidatud õigusaktide regulatsioonidele; - Leheküljel 32 on palume muuta sõnastust esimeses lauses „Mereala planeering määrab veetavate kaupade laevalt laevale (Ship to Ship) üleandmiseks ja sellega seonduva kontrolli teostamiseks kindlad ankrualad ehk STS-alad“. Põhjendus: praegune tekst on tõlgendatav selliselt, et merealal määratakse uued ankrualad, kuid mereala planeeringu kaardirakendusel on näha, et määratavad STS-alad ühtivad või kattuvad osaliselt juba olemasolevate ankrualadega. ; - Leheküljel 33 ptk 5.5 Tingimused punktis 5 palume asendada sõna „farmidele“ sõnaga „kasvandustele“. Põhjendus: soovitame samu objekte nimetada ühetaoliselt, nt eelmises lauses on vesiviljeluse arengualal kasvandused ja praeguses lauses on sama asja nimetatud farmiks; - Leheküljel 40 ptk 5.6.4 Suunised punktis 4 on kirjaviga asutuse nimes „Veeteede Amet“; - Leheküljel 46 ptk 5.7 sissejuhatava osa esimeses lauses on viga sõnas „suursaartel“; - Leheküljel 48 ptk 5.8 esimeses lõigus on sulgudes esitatud näitlik loetelu veepõhistest tegevustest. Palume sõnastuses üldistada, nt harrastusmeresõit, veesport. Samuti on sisustamata, mida mõeldakse rannapõhiste tegevuste all. Palume ka seda mõistet selgitada või näitlike tegevustega sisustada; - Leheküljel 48 ptk 5.8 käsitleb mereturismi ja rekreatsiooni ja peab silmas eelkõige harrastustegevusi, mistõttu ei ole eelneva sissejuhatusega kooskõlas suunis 1, mis käsitleb rahvusvahelist reisijatevedu. Kui soovida sellele teemale tähelepanu juhtida, siis kuuluks see teema oma sisult meretranspordi teema alla. Palume kustutada sulgudesse lisatud konkreetsed linnad ja piirkonnad (Kunda, Sillamäe, Saaremaa). Põhjendus: Konkreetsete piirkondade nimetamine võib lugejat eksitada, kus üks piirkond on teisest rohkem eelistatud või soositud. Leiame, et mereala planeerimise seletuskirjas piisab suunisest soodustada tegevust võimalusel ja selleks sobivates piirkondades; 5 (8)  - Leheküljel 48 punktis 5.8 Suunised punkti 2 sõnastust palume muuta järgnevalt: „Tagamaks harrastusmeresõitjatele mitmekesisemad ja sobivad tingimused marsruudi valikuks ja sildumiseks kavandatakse väikelaevaga peatumise võimalused koos võimalikult mitmekesiste ja kvaliteetsete sadamateenustega.“ - Suunise sõnastus ei arvesta mitmeid eeldusi, mis uute sadamate rajamise planeerimisel tuleb kindlasti arvesse võtta, nt sadama asukohaks sobivaid looduslikke tingimusi, sadama võimekust ettevõtlusega tegelemiseks jms. Väikesadamate võrgustik on praeguseks suures osas välja arvendatud ja praeguses faasis tuleb eelkõige keskenduda sadamates pakutavatele teenustele. - Põhjendus on juba toodud eespool: MKM-i hinnangul ei tohiks mereturismi ja rekreatsiooni soodustamiseks suunistena kasutada projekti „väikesadamate võrgustiku kontseptsiooni“ lähteandmeid jahtidele sobivate peatuste vahekauguse osas, kuna mereala planeering on pika-ajaline ja nimetatud projekt ajutine meede väikesadamatele toetuste taotlemiseks. Niisamuti võib praegune sõnastus piirata ettevõtlust, kui näiteks eelmise ja järgmise jahtidele sobiva peatuspunkti vahemaa peal on looduslikult sobiv koht sadama rajamiseks ja jahtidele peatumisvõimaluse pakkumiseks aga tulenevalt vahemaa tingimusest ei ole seal tulevikus teenuse pakkumine soodustatud; - Leheküljel 48 ptk 5.8 Suunised punkti 4 sõnastust palume muuta ja näha ette, et potentsiaalset turismiväärtust peetakse silmas võimalusel. Suunisest ei tohi jääda muljet, et uute merekasutusviiside arendamise üheks lisatingimuseks on turismiväärtus; - Leheküljel 48 ptk 5.8 Suunised punktis 6 palume esimeses lauses purje- ja veemotospordi asemel kasutada üldisemat sõnastust nt veespordi ja -harrastus, sest lisaks juba nimetatutele on veel suur hulk tegevusi, mis nende kahe kategooria alla ei lange, aga mida võiks samuti arvestada. Suunise teise lause sõnastust palume muuta või see välja jätta: Rannapõhised tegevused kavandatakse lähtuvalt omavalitsuse ruumilise arengu vajadustest üldplaneeringus. Põhjendus: praegune sõnastus ei ole suunis, kuna üldplaneeringus kajastatu tuleneb planeerimisseadusest; - Leheküljel 49 ptk 5.8 Suunised punkti 7 palume välja jätta. Põhjendus: tegemist ei ole suunisega, kuna neid tegevusi juba reguleerivad õigusaktid, nagu meresõiduohutuse seadus, veeseadus ja keskkonnaregulatsioonid; - Lehekülje 49 ptk 5.9 esimene lõik – asendada sõna „avamere“ sõnadega „rannikust kaugemal/eemal asuvaid“; - Lehekülgedel 50-51 ptk 5.9 suuniste sõnastus tuleks kooskõlla viia looduskaitseseaduse mõistekasutusega. - Leheküljel 50 ptk 5.9 Suunised p-s 3 palume täpsustada, kasutades juba käesolevas dokumendis kasutatud sõnastusi, mida peetakse silmas uute arenduste all; - Leheküljel 51 ptk 5.9 Suunised p-s 4 asendada sõna „avamere“ liitega „mere-“; - Leheküljel 51 ptk 5.9 tingimus ei ole asjakohane, kuna looduskaitseseaduse kohasel on kaitstava loodusobjekti valitseja Keskkonnaamet, kes juba seadusest tulenevalt osaleb kaitstavat loodusobjekti mõjutava kavandatavale tegevuse planeerimisel. Tegemist ei ole planeeringudokumendis esitatava tingimusega vaid õigusakti nõudega; - Lehekülje 51 ptk 5.10 esimese lõigu teise lausesse palume lisada, et merekultuuri loojateks on ka rannaäärsed elanikud; - Lehekülje 52 ptk 5.10 Suunised punktis 3 palume välja jätta viite toimivatele kalandusregulatsioonidele. Toimivatele kalandusregulatsioonidele viitamist ei saa pidada suuniseks. Kui siin all on mõeldud rannarahva ettepanekuid kalandusregulatsioonides nende jaoks erireeglite kehtestamist, siis vajaks selline teemakäsitlus laiemat ja põhjalikku analüüsi. Hetkel kehtivad seadused nö randlase staatust ei käsitle; - Lehekülje 52 ptk 5.11 Suunised punktis 1 tuleks teha viide ka sellele, et eelduseks on vrakkide kui kultuurimälestiste kaitse tagamine; - Lehekülje 52 ptk 5.11 Suunised punktis 2 palume täpsustada, kasutades juba käesolevas 6 (8)  dokumendis kasutatud sõnastusi, mida peetakse silmas uute arenduste all; - Lehekülje 53 ptk 5.11 Tingimused punkt 1 ei ole asjakohane, kuna muinsuskaitseseaduse kohasel on veealusel mälestisel keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamistööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine. Samuti on seadusega reguleeritud tegevused veealuse kaitsevööndis. Tegemist ei ole planeeringudokumendis esitatava tingimusega vaid õigusakti nõudega; - Lehekülgedel 55-56 esitatud ptk 5.13 tingimused sisalduvad juba maapõueseaduses sätestatud regulatsiooni. Tegemist ei ole planeeringudokumendis esitatava tingimusega vaid õigusakti nõudega. - Leheküljel 58 ptk 5.16 punktis 1. Sadamad ja meretransport palume välja jätta järgmised laused: Mereplaneering teeb ettepaneku uue sadamate liigituse juurutamiseks, mis võimaldab paremini arvestada funktsionaalsuse, aluste mõõtmete ja sellest tulenevate mõjudega ning seeläbi jagada edaspidi ressursse otstarbekamalt. Sadamate liigituse ettepaneku edasiarendus on lisatud mereplaneeringu elluviimise tegevuskava tööversiooni. Põhjendus: MKM ei soovi mereala planeeringu seletuskirja selles osas viidet ettepanekule, mille teeb merealaplaneering. Põhjenduse oleme toonud eelmises punktis 5.4.2 leheküljel 29. Olemasolevas ettepaneku tekstis ei ole MKM-i hinnangul selle sisu piisavalt analüüsitud. Lisaks on peatükis 5.16 esitatud teemad suunisteks kohalikele omavalitsustele üld- ja detailplaneeringute menetlustes, kuid sadamate liigituse küsimused eeldavad eelnevat analüüsi riigi tasandil ja õigusaktide muutmist, mistõttu on ettepanek ka sisuliselt ebaõiges kohas. Lehekülgedel 62 – 64 punktis 6 Mõisted ja lühendid: - HELCOM – palume täpsustada, korrektne konventsiooni pealkiri on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/12816983; - Keskkonnakaitsemeetmed – palume teha viide, et mõistet kasutatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses; - KMH, KHS – palume täpsustada, et hinnatakse mõju keskkonnale, mitte mõju laiemalt; - Külalissadam – palume mõiste selgituse välja jätta seoses eelnevalt esitatud märkustega. Mõiste jätkuva kasutamise korral palume täpsustada, et mõistet kasutatakse vaid Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014-2020 tähenduses. Tegemist ei ole õigusaktis kasutatava mõistega. - Laevatee - palume teha viite, et mõistet kasutatakse meresõiduohutuse seaduse tähenduses; - Majandusvöönd – palume kasutada majandusvööndi seaduses esitatud mõiste selgitust ja teha viide, et mõistet kasutatakse majandusvööndi seaduse tähenduses; - Mereala kasutustingimused – palume lisada täpsustus, et planeeringu all peetakse silmas mereala planeeringut; - Mereala planeeringu elluviimine – palume lisada täpsustus, et planeeringu all peetakse silmas mereala planeeringut; - Sisemeri – palume teha viite, et mõistet kasutatakse merealapiiride seaduse tähenduses; - Territoriaalmeri – palume teha viite, et mõistet kasutatakse merealapiiride seaduse tähenduses; - Veeliiklusala kasutustingimused – palume lisada täpsustus, et planeeringu all peetakse silmas mereala planeeringut; - Vesiviljelus – selgituses on üleliigne „pidamine või“; - Väikesadam – palume teha viite, et mõistet kasutatakse sadamaseaduse tähenduses; - Ökosüsteemiteenus – selgitus tundub ebatäpne nt vaadates https://www.envir.ee/et/looduse-huved-ehk-okosusteemiteenused . https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/e-teenused/eesti-riikliku-bioloogilise- mitmekesisuse-teabevorgustiku-koduleht/okosusteemne-6. Palume võimalusel täpsustada. 7 (8) Leheküljel 64 Lühendite osa palume dokumendist välja jätta, kuna KSH on selgitatud mõistete osas ja MH lühendit kasutatakse vaid ühe korra, mistõttu saab seda kasutada ainsal korral ka kahesõnalisena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Linnamägi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Katrin Andre Reet Laos Kadi Saks 625 6404 [email protected] 8 (8)  Rahandusministeerium Teie 17.05.2021 nr 15-1/3856-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 18.06.2021 nr 12-4/21/1809 [email protected] Eesti mereala planeeringu kooskõlastamine Esitasite kooskõlastamiseks Eesti mereala planeeringu eelnõu ja mõjude hindamise aruande eelnõu vastavalt planeerimisseaduse § 22. Kaitseministeerium kooskõlastab Eesti merealade planeeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Rannaveski Kaitseväeteenistuse osakonna juhataja kaitseplaneerimise asekantsleri ülesannetes Maris Freudenthal 717 0165 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Kaia Sarnet Teie 17.05.2021 nr 15-1/3856-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 05.07.2021 nr 1.10-17/21-0054/3178- Suur-Ameerika 1 3 10122, Tallinn Eesti mereala planeeringu kooskõlastus Austatud Kaia Sarnet Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi: MKM) tänab Rahandusministeeriumit Eesti merealaplaneeringu seletuskirja põhjalikkuse ning sisukuse eest. Järgnevalt mõned tähelepanekud. I Üldine 1) Lehekülje 5 esimese lõigu neljandas reas on kirjaviga direktiivi numbris: 2014/89/EL. 2) Tabelis nr 4.2.1 (lk 13) on ettepaneku nr 6 kolmandas reas (ettepanekuga arvestamise lahter) kirjaviga: Natura 2000. 3) Peatüki 5.4.3 (lk 36) teise lõigu viimases lauses kirjutada Maanteeameti asemel Transpordiamet. II Taastuvenergeetika Taastuvenergeetikaga seonduvad teemad (sh meretuulepargid) on meie hinnangul kajastatud piisava põhjalikkusega. Meiepoolsed ettepanekud ja tagasiside oleme selle kirja saatmisele eelnevalt läbi arutanud, toome siinkohal välja põhilise: 1) Peatüki „Tingimused“ p 11 (lk 54) Palume lauset „Tuulikud ei tohi põhjustada riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide töövõime vähenemist, vajadusel tuleb välja töötada ja rakendada kompensatsioonimehhanisme.“ muuta ja sõnastada: „Tuulikud ei tohi põhjustada riigikaitselise õhuseiresüsteemi ja mereseiresüsteemide töövõime vähenemist, vajadusel tuleb välja töötada ja rakendada kompensatsioonimehhanisme“ ning antud punktile lisada lause: „Ennetamaks olukorda, kus oleks võimalik püstitada ehitisi, mis võivad olla julgeolekuohuks, tuleb pädeval asutusel ja arendajal järgida ehitusseadustikust tulenevaid kooskõlastamise nõudeid.“. Soovitud muudatus on ehitusseadustiku muutmise tööprotsessi käigus selginenud ning oluline on, et antud täpsustus ka merealaplaneeringus kajastuks. Esimese lause muudatusettepanek tuleneb asjaolust, et riigikaitselist õhuseiresüsteemi on üks ning see on Kaitseväel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Mereseiresüsteem on praegu Politsei- ja Piirivalveametil. Tulevikus võib tulla mereseiresüsteem ka Kaitseväele, kas ja millal, on lahtine. 2) Peatükk 5.6. „Taastuvenergia tootmine“ (lk 40) Täiendada taastuvenergeetika tootmise peatükki sissejuhatava osaga, kust oleks leida taastuvenergeetika teemade mõjude hindamisega seotud dokumendid. Lisaks vajab uuendamist tuuleenergia potentsiaal 2050 vaates. Näiteks Energiamajanduse arengukava 2030-t täpsustava ja täiendava teatise „Riiklik energia- ja kliimakava 2030“ kohaselt on mereala potentsiaal 7000 MW1. 3) Peatükk 5.6.4 „Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad“ (lk 49) Palume vaatekoridore käsitlevat osa täiendada ning vaatekoridoridega seonduv täpsemalt lahti kirjutada. Vaatekoridoride osas on merealaplaneeringu koostamise käigus palju uut teadmist loodud. Kuivõrd vaatekoridorid ning nende realiseerumine praktikas on uus valdkond, on seetõttu kasulik olemasolev teadmine põhjalikumalt kirja panna. 4) Peatükk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ p 3 (lk 50) Palume täiendada kolmandat punkti põhimõttega, et enne tuuleenergeetika arendamiseks sobilikele aladele uute kaitsealade moodustamist tuleb nende looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks kaaluda ka alternatiivseid asukohti väljaspool tuuleenergia tootmiseks sobilikke merealasid. Saame igati aru looduskaitse vajadusest ning kasulikkusest. Tuuleenergeetika on võtmetähtsusega meie varustamiseks kliimaneutraalse elektriga ning tuuleparkide rajamisega täidame seeläbi nii energeetika kui ka keskkonnavaldkonna eesmärke. Arvestades, et tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad on vaid ~7% Eesti merealadest (merealaplaneeringuga hõlmatud alad ~5%) ning nende tuvastamisel on juba erinevate looduskaitseliste piirangutega arvestatud, on kasulik enne nendele vähestele aladele kaitsealade moodustamist veenduda, et mujal Eesti merealadel sama looduskaitselist eesmärki täita ei saa. 5) Peatükk 5.6.6 „Kaablikoridorid tuuleenergeetika aladelt maismaalt“ (lk 58) Kavandatud toodetava elektrienergia ülekandmise energiavõrgustiku loomise puhul viia läbivalt sisse ka põhimõte, et tuuleenergeetika aladelt oleks lisaks maismaa ülekandevõrgule võimalik energiat transportida ka taastuvgaasidena (nt vesinik). III Meremajandus 1) Osa 3, pikaajalised suundumused (lk 8) Suundumuse nr 4 teise lause alguses palume kustutada lauseosa „Meresõidualused on muutumas, /…/“. Selle lauseosa puhul on ebaselge, mida mõeldakse ning kuidas see seostub alapunkti sissejuhatava lausega, et traditsiooniline merekasutus mitmekesistub. Meresõidualustena käsitletakse laevanduses veesõidukeid ja ujuvaid objekte. Kui lauseosas mõeldakse meresõidu aluseid, millel meresõit põhineb, rajaneb või tugineb, siis jääb endiselt ebaselgeks, mis on meresõidus muutumas. 2) Peatükk 5.4.2 (lk 34) Esimeses sissejuhatavas lõigus palume muuta lausete järjekorda järgmiselt: „Vastandina Läänemere ja Soome lahe keskosa sügavale veele on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke. See nõuab ohutute laevateede piisavat tähistamist ja seab ühtlasi piiranguid sadamate rajamisele. Ranniku sobivaimad sadamakohad on enamasti selleks otstarbeks juba kasutusel. Looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige suuri kulusid (nt korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, vajadus ohtrama navigatsioonimärgistuse järele vms). Kuigi kauba- ja reisisadamate võrgustik on valdavalt välja arenenud, toimub nende sadamate laiendamine vastavalt vajadustele. Areneb väikesadamate võrgustik: korrastatakse vanu sadamaid ja ehitatakse ka päris uusi.“. 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf 2 (4) 3) Peatükk 5.4.2 (lk 34) Teine sissejuhatav lõik täiendada kirjeldusega, mida on mõeldud või milliseid sadamaid on silmas peetud lauseosa „vanad sadamad, mille rajatiste eluiga hakkab lõppema.“ all. Soovitame sõna „vanad“ asendada sõnaga „olemasolevad“. 4) Peatükk 5.4.2 (lk 35) Kogu ettepaneku osa koos allmärkusega kustutada. Oleme korduvalt samasisulise märkuse teinud ka varem, mille tulemusel korrigeeriti vastavalt mereala planeeringu tegevuskava. Mingil põhjusel on ettepaneku osa jäänud endiselt ka mereala planeeringu seletuskirja, kust oleme seda soovinud eemaldada. Lisame veelkord ka põhjenduse: planeeringu lähtekohtade selgitamisel (lk 5) on planeeringu tööriistadena välja toodud suunised ja tingimused. Ettepanekuid selles süsteemis ei kirjeldata, mistõttu jääb arusaamatuks, millise tähendusega on lk-l 35 esitatud ettepanek ja kellele see suunatud on. Samuti ei ole selge, milline seos on taolisel soovituslikul liigitusel Eesti mereala planeeringu kui riigi tasandi strateegilise ruumilise arengu alusdokumendi kontekstis. Esitatud ülesehitus sobib kasutamiseks peatükis 4.2 mõjude hindamise tulemustega arvestamise kajastamiseks, aga mitte peatükis 5 käsitletud mereala kasutuse põhimõtete juures. Peame vajalikuks ka planeeringu koostajate täiendavat analüüsi sadamate funktsionaalse liigituse vajalikkusest või kasulikkusest ning kui seda tehtaks riiklikul tasandil, siis milliseid tegevusi selline liigitamine kaasa tooks, nt analüüs, hindamine, õigusloome. Sama käsitlus „Planeering teeb ettepaneku…“ on sisse jäänud ka mõjuhindamise aruandesse (lk-l 156). Toome veelkord välja, et planeering ei tee ettepanekuid, vaid annab suuniseid ja seab tingimusi. Teemakäsitlus on ebaõige ja tuleb parandada, et kooskõlastamisele esitatud dokumendid ei kordaks vigu, vaid täiendaksid teineteist. 5) Peatükk 5.4.4 (lk 36) Palume sissejuhatavas lõigus lisada väljendile „väikelaevateede võrgustik“ selgitav viide lehekülje jalusesse, kust selline määratlus tuleb või mõeldakse siin all ametlikult organiseeritud või õiguslikult defineeritud kogumit, nagu osas 6 „Mõisted“ märgitud on („võrgustik“, lk 84). Nimetatud mõiste definitsioonis ei ole viidet väikelaevateedele. 6) Peatükk 5.4.4 (lk 36) Alajaotise „Suunised“ punkti 3 alapunktis b) kasutada väljendi „purjejahtidele“ asemel väljendit „väikelaevadele“. Samuti on sulgudes puudu teekonna pikkusühik merel – ca 30 meremiili. 7) Peatükk 5.4.4 (lk 37) Kustutada alajaotise „Tingimused“ punktides 7 ja 9 viimane lause, mis hakkab sõnadega „Eesmärk on mereala kasutada /…/“. Selle lause näol on tegemist selgitusega, mis võib sobida seletuskirja selgitavasse ossa, aga mitte tingimustesse, mis on täitmiseks. IV Lennundus Materjalist nähtub, et õhusõidukite kasutatavate õhuteede ja nendega kaasnevate piirangutega on arvestatud. Palume küsida lennutranspordi teema kajastuse sobivuse ja vastavuse kohta kooskõlastus ka Transpordiametilt. MKM kooskõlastab Eesti merealaplaneeringu põhilahenduse dokumendi eelnevalt loetletud ettepanekutega arvestamise korral. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 3 (4) Kristel Marksalu 5100902 [email protected] Regina Rass [email protected] Reet Laos [email protected] Kadi Saks [email protected] 4 (4)  Oleg Tesla Teie 19.07.2021 nr 2-0621 MTÜ Kotzebue Conference Meie 22.07.2021 nr 15-1/3854-13 [email protected] Vastuskiri Austatud härra Tesla Pöördusite uuesti Rahandusministeeriumi poole seoses Eesti mereala planeeringuga ja palusite arvamuse andmiseks täiendavat ajapikendust kuni 19.08.2021. Rahandusministeerium edastas Teile oma 30.06.2021 kirjaga nr 15-1/3854-7 otseviited Teie poolt küsitud dokumentide kohta. Siiski palusite edastada lisamaterjale. Alljärgnevalt edastame teile küsitud info. 1. Oma kirjas viitate 17.03.2014 Majandusministeeriumi kirjale ja palute see edastada. Juhime tähelepanu, et Eesti mereala planeeringu protsess algatati 25.05.2017, seega 2014 aastal asjasse puutuvat kirjavahetust ei peetud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma seisukohad Eesti mereala planeeringu põhilahendusele esitanud 17.03.2020 kirjaga nr 1.10-17/2020/697-2, seega eeldame, et eksisite oma kirjas aastaarvuga ja soovisite tutvuda 17.03.2020 esitatud seisukohaga. Seisukohakiri on lisatud käesolevale kirjale (Lisa 1). Lisame, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 05.07.2021 kirjaga nr 1.10- 17/21-0054/3178-3 planeeringu kooskõlastanud märkustega, mida planeeringu täpsustamisel kaalutakse. Kooskõlastuskiri on lisatud käesolevale kirjale (Lisa 2). 2. Oma kirjas viitate 18.03.2014 Kaitseministeeriumi kirjale. Küsite, kuidas tuuleturbiinide rajatised mõjutavad Eesti kaitsevõimet ja kas Rahandusministeeriumil on nende aspektide kohta Kaitseministeeriumi arvamus. Esmalt arvestades eelmises punktis viidatut eeldame, et olete ka siin eksinud oma kirjas aastaarvuga ja soovisite tutvuda 18.03.2020 Kaitseministeeriumi poolt esitatud seisukohaga. Lisasime seisukohakirja käesolevale kirjale (Lisa 3). Kaitseministeerium on oma pädevusvaldkonnast lähtudes 18.06.2021 kirjaga nr 12-4/21/1809 planeeringu kooskõlastanud (lisatud käesolevale kirjale, Lisa 4) ja sellega kinnitanud, et planeeringulahendus on kooskõlas valitsemisala õigusaktidega. Teie poolt tõstatatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 täpsemad küsimused kuuluvad Kaitseministeeriumi pädevusvaldkonda. Vajadusel soovitame konkreetsete küsimustega pöörduda Kaitseministeeriumi poole. 3. Teavitate, et ei ole RAKE keskusest veel saanud Tartu Ülikooli töötajate ekspertarvamusega dokumente, mis võeti aluseks mereala planeeringu koostamisel. Soovite, et edastaksime nende dokumentide koopiad. Selgitame, et Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskuse (RAKE) eksperdid on osalenud Eesti mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise koostamisel läbivalt. Nagu eelnevas kirjas selgitasime, siis Eesti mereala planeering ja mõjude hindamise aruanne on koostatud tihedas koostöös nii planeeringu koostajate, erinevate mõju hindamise ekspertrühma liikmete, kaasatud ametkondade kui ka huvirühmadega ning vastavatelt osapooltelt saadud info ja teadmiste alusel. Eestis valitseb tavapraktika, mille kohaselt planeeringu koostamisesse ja selle mõjude hindamisesse kaasatud eksperdid annavad oma sisendi otse planeeringusse ja selle mõjude hindamise aruandesse, st eraldi ekspertarvamusi üldjuhul ei koostata. Parima ülevaate ekspertide seisukohtadest annabki planeering ja selle mõjude hindamise aruanne. Täiendavalt eraldi dokumentidena vormistatud alusanalüüsid, mida Eesti mereala planeeringu koostamisel kasutati, on kättesaadavad Eesti mereala planeeringu portaalis uuringute ja analüüside alajaotuses. Toome eraldi välja, et konkreetselt RAKE-ga koostöös valminud alusanalüüsideks on:  Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudeli täiendamine ökosüsteemiteenustega;  PlanWise4Blue: Veebipõhine mudel hindamaks inimtegevuse kumulatiivset keskkonnamõju ning merekeskkonna ressursside kasutamisest saadavat majandusliku kasu;  Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudel: Energeetika Alammudeli Täiendamine. Seega RAKE poolt ei ole koostatud rohkem täiendavaid dokumente, mis on Rahandusministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja jaoks olnud sisendiks mereala planeeringu koostamisel. 2 Märgime veelkord, et Eesti mereala planeeringu koostamine on olnud pikk protsess, mille raames on korraldatud neljal korral avalikustamisi. Kõigis nendes etappides on küsitud erinevate planeeringust huvitatud osapoolte arvamusi ja ettepanekuid ning neile on ka vastatud. Iga eelnev etapp on olnud aluseks järgnevale ning ajas on nii planeering kui ka selle mõjude hindamise aruanne täienenud. Perioodil 18.05-18.06.2021 olid planeeringumaterjalid täiendaval avalikustamisel, et anda huvigruppidele veelkord täiendav võimalus materjalidega tutvuda ja oma ettepanekuid nendele esitada. Selleks, et kogu esitatud sisendit tervikuna läbi töötada, anda ettepaneku esitajatele tagasiside mõistliku aja jooksul ja protsessiga jätkata on oluline, et ka Teie ettepanekud jõuaksid meieni esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 19.08.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Oidjärv osakonnajuhataja asetäitja planeeringute osakonna juhataja ülesannetes Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus Triin Lepland 4520521 [email protected] 3