Riigikaitseõpetuse toetamise tingimused ja kord

Haridus- ja Teadusministeerium 21.07.2021 nr 5-3/21/2734 Rahandusministeerium Riigikaitseõpetuse toetamise tingimused ja kord Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri määruse "Riigikaitseõpetuse toetamise tingimused ja kord" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Arvamuse andmiseks: Kaitseliit Kaitseressursside Amet Kaitsevägi Lisa: 20210708_KVTO_rkõ toetuste määrus EE.docx 20210708_KVTO_rkõ toetuste määrus SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  08.07.2021 Kaitseministri määruse „Riigikaitseõpetuse toetamise tingimused ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus ja eesmärk Kehtestatav kaitseministri määrus „Riigikaitseõpetuse toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus ) reguleerib Kaitseministeeriumi (edaspidi ministeerium ) valitsemisala eelarvest üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigikaitseõpetuse õppekäikude korraldamiseks, õppevahendite soetamiseks ja välilaagri transpordikulu toetuse ning riigikaitseõpetaja stipendiumi taotlemise, määramise ja saadud vahendite kasutamise tingimusi ja korda. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel, mis sätestab, et minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Praegu jagatakse toetusi Kaitseressursside Ameti (edaspidi amet ) peadirektori 16. veebruari 2016. a käskkirja nr 13 „Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise kord“ ning stipendiume kaitseministri 28. novembri 2014. a käskkirja nr 486 „Kaitseministeeriumi kaudu riigikaitseõpetajatele makstava stipendiumi taotlemise ja eraldamise kord“ alusel. Lisaks muutub toetuse puhul toetatavate tegevuste loetelu ning enam ei pea koolid ametilt riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamiseks toetust taotlema, sest riigikaitseõpetuse välilaagreid hakkab alates 2022. a jaanuarist läbi viima Kaitseliit, kaasates vajadusel Kaitseväe ning kogu välilaagrite eelarve eraldatakse Kaitseliidule. Määruse alusel toetatakse riigikaitseõpetuse õpetamisel üldhariduskoole , kus toimub riikliku õppekavaga kehtestatud valikõppeaine „Riigikaitse“ ning kutseõppeasutusi, kus toimub riigikaitse valikõpingute moodul. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi nõunikud Reelika Semjonov ([email protected]), Meelika Väravas ([email protected]), valdkonnajuht Ele-Liis Jõgi ([email protected]) ning Kaitseressursside Ameti osakonnajuhataja Merle Peedoson ([email protected]) ja nõunik Signe Granström ([email protected]). Normitehnilise kontrolli tegi Kaitseministeeriumi nõunik Piret Põld ([email protected]). Keeletoimetuse tegi….. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 47 paragrahvist, mis jaguneb neljaks peatükiks, mis on liigendatud jagudeks järgmiselt: 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1–6) 2. peatükk. Toetus (§-d 7–27) 1. jagu. Nõuded toetuse taotlejale ja toetuse taotlemine 2. jagu. Kulude abikõlblikkus 3. jagu. Toetuse taotluse menetlemine 4. jagu. Toetuse kasutamise lepingu sõlmimine ja muutmine ning taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 5. jagu. Toetuse maksmise tingimused ja aruandlus 6. jagu. Toetuse tagasinõudmine ja –maksmine 7. jagu. Poolte õigused ja kohustused 3. peatükk. Stipendium (§-d 28–45) 1. jagu. Nõuded stipendiumi taotlejale ja taotlusele ning stipendiumi taotlemine 2. jagu. Stipendiumi taotluse menetlemine 3. jagu. Stipendiumi kasutamise lepingu sõlmimine ja muutmine ning taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 4. jagu. Stipendiumi maksmise tingimused ja aruandlus 5. jagu. Stipendiumi tagasinõudmine ja –maksmine 6. jagu. Stipendiumi saaja ja ministeeriumi õigused ja kohustused 4. peatükk. Rakendussätted (§-d 46–47) Esimese peatükiga kehtestatakse üldsätted . Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimissala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega üldhariduskool ides ja kutseõppeasutustes (edaspidi koos kool ) riigikaitseõpetuse õppekäikude toetamise, õppevahendite soetamise ja välilaagrite transpordikulu toetuse (edaspidi toetus ) tingimused ja kord ning riigikaitseõpetajate stipendiumi (edaspidi stipendium ) taotlemise, määramise ja kasutamise tingimused ja kord. Lõi g e 2 sätestab, et määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS ). Sellised küsimused võivad muu hulgas puudutada näiteks tähtaegade ennistamist ning vaide esitamist ja menetlemist. Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Paragrahvidega 2 ja 3 täpsustatakse, et koolile toetuse andja on amet ning riigikaitseõpetajatele stipendiumi andja on ministeerium. Paragrahviga 4 sätestatakse koolidele toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Koolide toetamise peamine eesmärk on riigikaitseõpetuse kui atraktiivse valikaine kestlikkuse tagamine. Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk edendada riigikaitseõpetuse valikainena õpetamist koolides. See tähendab, et riigikaitseõpetust oleks võimalik õppida kõigis riigigümnaasiumides ja riigi kutseõppeasutustes ning võimalikult paljudes kohalike omavalitsuste koolides ning, et riigikaitseõpetuse kursuse läbiks õppeaastas vähemalt 6000 õpilast. Lõikega 2 nähakse ette, et toetuse andmise tulemusel on võimalik rohkematel õpilastel Eesti Vabariigis saada riigikaitseõpetust ja riigikaitseõpetuse kvaliteet koolides paraneb. Paragrahviga 5 sätestatakse riigikaitseõpetajatele stipendiumi andmise eesmärk ja tulemus. Lõike 1 järgi on stipendiumi andmise eesmärk tunnustada riigikaitseõpetajaid ning pakkuda riigikaitseõpetajatele võimalusi enesetäiendamiseks. Riigikaitseõpetajatele enesetäiendamise võimaluste pakkumine stipendiumi näol tagab, et riigikaitseõpetajad on riigikaitse ja pedagoogika valdkonnas kõrgelt kvalifitseeritud ja pädevad. Lõikega 2 nähakse ette, et stipendiumi andmise tulemusel on riigikaitseõpetajad motiveeritumad riigikaitseõpetust andma võimalikult kõrgel tasemel. Paragrahviga 6 sätestatakse ministeeriumi eelarvest rahastatavad tegevused. Lõike s 1 on loetletud tegevused, milleks toetust antakse. Võrreldes kehtiva toetuste korraga on muutunud toetuste loetelu, sest koolid ei pea enam välilaagrite korraldamiseks ametilt toetust taotlema, kuna välilaagrite eelarve eraldatakse 2022. aasta 1. jaanuarist Kaitseliidule, kes hakkab vajadusel Kaitseväe toetusel laagreid läbi viima. Edaspidi antakse toetust Kaitseliidu poolt korraldatavasse välilaagrisse õpilaste viimisel ja toomisel transpordikulu tasumiseks ning õppimist soodustavate ja riigikaitseõpetuse ainekavaga kooskõlas olevate õppevahendite, sealhulgas õppematerjalide ja tarvikute, õhkrelvade, sportrelvade ning riigikaitsealase kirjanduse soetamiseks. Samuti antakse toetust ühes õppeaastas kuni kahe õppimist elavdava ja ainekavaga kooskõlas oleva õppekäigu korraldamiseks, sealhulgas õpilaste ja kaasas olevate õpetajate toitlustamiseks, piletiteks ja giiditeenuseks sihtkohas ning transpordiks sihtkohta ja tagasi. Õppekäigu puhul toetatakse toitlustamist juhul, kui õppekäik on pikem kui 6 tundi. Õppekäigu puhul ei toetata majutusega seotud kulusid. Loetelus nimetamata tegevusi, näiteks riigikaitseõpetajale töötasu maksmine, ministeeriumi valitsemisala eelarvest ei toetata. Lõikes 2 sätestatakse, et stipendiumit saab töötav riigikaitseõpetaja kasutada isiklikuks tarbeks mõeldud õppetöövahendite soetamiseks. Samuti saab stipendiumi kasutada erialase kirjanduse soetamiseks ja erialaseks enesetäiendamiseks pedagoogika, haridustehnoloogia, psühholoogia, ajaloo ja riigikaitse valdkonnas. Stipendium ei ole mõeldud riigikaitseõpetaja töötasu maksmiseks. Töötamine käesoleva määruse kontekstis tähendab, et riigikaitseõpetajal peab olema kehtiv töösuhe kooliga. Teises peatükis reguleeritakse toetuse taotlemine, menetlemine ning tagasinõudmine ja maksmine. Paragrahviga 7 kehtestatakse nõuded koolidele, kes toetust taotlevad. Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda üldkeskharidust pakkuv üldhariduskool ja kutseõppeasutus. Üldhariduskoolina peetakse silmas gümnaasiumi, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nõuetele. Toetuse taotlejaks võib olla valla või linna ametiasutuse hallatava asutusena tegutsev munitsipaalkool, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutsev riigikool ning eraõigusliku juriidilise isiku asutusena tegutsev erakool. Kutseõppeasutus peab vastama kutseõppeasutuse seaduses sätestatud nõuetele. Koolid, mis ei tegutse gümnaasiumina ega kutseõppeasutusena ei saa antud määruse järgi riigikaitseõpetuseks toetust taotleda. Lõikega 2 sätestatakse nõuded, millele toetust taotlev kool peab vastama. Toetust saab taotleda kool, kes on registreerinud valikaine „Riigikaitse“ Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). See on vajalik, et amet saaks hinnata, kui paljude õpilasteni amet iga-aastane toetus jõuab. Riigikaitseõpetust õppivate õpilaste arv on ametile oluline sõjalise kaitse eelarve vahendite kasutamise mõju ulatuse hindamiseks. Kui kool kannab EHIS-esse andmed õpilaste kohta, kes on valinud jooksval õppeaastal riigikaitseõpetuse valikaine ja selle läbinud, saab amet hinnata riigikaitseõpetuse toetamise tõhusust ja mõjusust. Lisaks ei tohi toetust taotleval koolil olla ameti ees varasemaid täitmata kohustusi, näiteks kool on jätnud eelmise korra toetuse saamise kohta aruande esitamata või kasutamata jäägi tagastamata. Samuti peab kool taotluse esitamise ajaks olema tähtaegselt ja nõutud summas tagastanud varem saadud toetuse riigieelarvest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest. Kool saab toetust taotleda, kui kõik eespool nimetatud nõuded on täidetud. Lõikes 3 sätestatakse lisanõuded , kui taotlejaks on eraõiguslik juriidili n e isik. Käesoleva määruse mõistes on selleks erakool. Eraõiguslikust juriidilisest isikust k oolil ei tohi olla maksuvõlga või maksuvõla tasumine on ajatatud ning maksed on tasutud kokkulepitud ajakava järgi. Seega ei tohi olla taotleja võlgnevuses ühegi osamaksega. Kooli suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ning koolil ei tohi olla majandusaasta aruan n e esitamata . Samuti ei tohi kooli esindajaks olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Lisaks peab kool olema tegutsenud õppeasutusena vähemalt kaksteist kuud enne taotlusvooru avamist. Paragrahviga 8 kehtestatakse taotlusvooru avamise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve kehtestab kaitseminister ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Toetust antakse avaliku taotlusvooru kaudu. Seega ei ole võimalik toetust taotleda ega eraldada ilma taotlusvooru välja kuulutamata. Kehtiva praktika järgi korraldab amet aastas kuni kolm taotlusvooru. Seda võimaldab suve jooksul koolide poolt kasutamata toetuste jääkide tagasikandmine. Lõiked 2 ja 5 reguleerivad taotlusvooru avamist ja taotluse vormi. Amet annab oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva teada taotlusvooru avamisest, taotlusvooru tingimustest ja taotlusvooru planeeritava eelarve suurusest ning ühtlasi avaldab toetuste taotlemise vormi. Taotluse vormi ei kehtestata määrusega ning selle kehtestamine on ameti peadirektori pädevuses. Lõikes 3 sätestatakse, et taotlusvooru tingimustes tuleb ametil teatada vähemalt toetuse taotlemiseks nõutavad dokumendid, nende esitamise tähtaeg ja aadress ning abikõlblikkuse periood. Loetelu ei ole lõplik ning amet võib lisada oma äranägemise järgi täiendavaid tingimusi. Lõike 4 kohaselt võib amet taotlusvooru tingimustes ette näha toetatavate tegevuste lõikes toetuse maksimumsumma, üle mille toetust ei anta. Näiteks üle kuue tunni pika õppekäigu toitlustuskulu maksimumsumma määramisel võetakse aluseks Kaitseväes ja Kaitseliidus toitlustusele kehtivad piirmäärad. Lõige 6 annab ametile võimaluse avada taotlusvoor enne ministeeriumi valitsemisala eelarve kehtestamist, kuid toetuse andmise otsused saab teha pärast taotlusvooru eelarve kehtestamist. See säte puudutab eelkõige kalendriaasta alguses toimuvat taotlusvooru. Ministeeriumi valitsemisala eelarve kehtestamine võib erinevatel põhjustel olla aeganõudev protsess. Kuivõrd toetuste taotlemise ja saamise protsess on samuti ajamahukas, siis aja kokkuhoiu eesmärgil on ametil võimalik toetuste taotlemise protsessiga (taotlusvooru avamine, taotluste esitamine ja menetlemine) alustada enne valitsemisala eelarve kehtestamist, kuid lõplikud otsused toetuste eraldamise osas teha pärast eelarve kehtestamist. Lõikega 7 antakse ametile võimalus eelarvejäägi olemasolul kuulutada kalendriaastas välja mitu taotlusvooru. Kuna toetuse saajad kannavad kasutamata toetuse jäägid tagasi tavaliselt suveks, võib olla võimalik, et sügisel saab tagastatud jääkide summat kasutada uue taotlusvooru väljakuulutamiseks. Paragrahvis 9 kehtestatakse toetuse taotluste esitamise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus tuleb ametile esitada taotlusvooru tingimustes nimetatud tähtajaks ameti poolt avaldatud taotluse vormil. Etteantud vorm lihtsustab toetuse saajal andmete esitamist. Samuti lihtsustab ühesugune vorm ametil toetuse saajate kohta andmete kogumist. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse peab allkirjastama kooli direktor või tema poolt volitatud isik. Lõikes 3 sätestatakse, et amet saadab taotlejale elektronposti teel kinnituse taotluse kättesaamise kohta. Nii saab taotleja olla kindel, et tema poolt esitatud taotlus on kohale jõudnud. Kehtiva praktika järgi saadetakse ameti poolt kinnitus ühe tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates. Paragrahviga 10 reguleeritakse abikõlblik ja mitteabikõlblik kulu. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuse elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetavate tegevuste käigus, tasutakse kooli arvelduskontolt ning on kooskõlas õigusaktidega. Sealhulgas peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid: kulu on tõendatud algdokumendiga ning tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid. Lisaks peab olema kulu selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja vastama Eesti finantsaruandluse standardile. Lõikes 2 sätestatakse, et kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus riigikaitseõpetuse valikaine õpetamise edendamiseks koolides ning see tekib valikaine edendamiseks mõeldud toetatavate tegevuste käigus. Toetatavad tegevused on nimetatud määruse § 6 lõikes 3. Nendeks on välilaagrisse mineku ja välilaagrist tagasituleku transport, õppimist soodustavate ja ainekavaga kooskõlas olevate õppevahendite, sh õppematerjalide ja tarvikute (nt õhk- ja sportrelvad) soetamine ning ühes õppeaastas kuni kahe õppimist elavdava ja ainekavaga kooskõlas oleva õppekäigu korraldamine. Lõikes 3 sätestatakse, et abikõlblikuks ei loeta järgmisi kulusid: organisatsiooni liikmemaks, sularahas tasutud kulu, kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu, trahv, kohtukulu, viivis, ning kulu, mis on koolile hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. Paragrahviga 11 kehtestatakse abikõlblikkuse periood. Lõikega 1 sätestatakse, et abikõlblikkuse periood on taotlusvooru avamise teates määratud ajavahemik, millal tegevused algavad ja lõpevad ning tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Lõikes 2 sätestatakse, et abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist, kuid ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsember. Abikõlblikkuse periood on seotud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarveaasta arvestuse ja tekkepõhise eelarvega. Eelarve planeeritakse igaks kalendriaastaks ning kulud tuleb teha antud kalendriaasta jooksul, vastasel korral jääb eelarve täitmata. Paragrahvis 12 sätestatakse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva pärast taotluse esitamise tähtaja lõppu. Kuna taotluste läbivaatamine ja hindamine on ajamahukas, siis senine praktika on näidanud, et amet ei saa tagada taotluste menetlemist lühema tähtaja jooksul. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlus t ei võeta menetlusse, kui kool on esitanud taotluse taotlusvooru avamise teates esitatud tähtajast hiljem. Amet teavitab sellest kooli elektronposti teel. Taotluste esitamise tähtajast kinnipidamine on vajalik, et taotlused saaks menetleda ja hinnata võimalikult lühikese aja jooksul. Nii jääb koolile piisav aeg toetuse kasutamiseks, millele on seatud omakorda tähtaeg. Paragrahvis 13 sätestatakse toetuse taotluse läbi vaatamine. Lõikes 1 sätestatakse tähtajaks esitatud toetuse taotluse läbi vaatamine. Amet vaatab tähtajaks esitatud taotlused läbi 20 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtajast arvates. Kuna taotluste läbi vaatamine on ajamahukas, siis senine praktika on näidanud, et amet ei saa tagada taotluste menetlemist lühema tähtaja jooksul. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse läbi vaatamisel kontrollitakse, kas taotleja ja taotlus vastavad kõikidele käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kas taotleja esitatud andmed on täielikud ja õiged. Samuti kontrollitakse, kas taotlus vastab ameti poolt taotlusvooru tingimustes ja haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Lõikes 3 sätestatakse, et ametil on õigus küsida koolilt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui amet leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused või kui taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Praktikas on koolid esitanud taotlusi, kus kõik lahtrid või väljad ei ole täidetud või kulude kohta ei ole esitatud loetelu, vaid on märgitud üksnes kogukulu, mistõttu ei ole võimalik hinnata kulude sihipärasust. Samuti on olnud taotlusi, millel on märgitud transpordikulu ühe summana, ilma marsruudi või läbitavate kilomeetriteta, mistõttu on ametil keeruline hinnata, kas kulu on otstarbekas ja põhjendatud. Lõikes 4 sätestatakse, et kui kooli esitatud taotluses esineb puudusi, siis teavitab amet kooli sellest elektronposti teel. Amet määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Puuduste kõrvaldamise ajal peatub taotluse menetlemise tähtaeg. Lõikes 5 sätestatakse, et taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui kool ei kõrvalda puudusi või ei kõrvalda neid antud tähtajaks. Amet teavitab kooli taotluse läbi vaatamata jätmisest elektronposti teel. Paragrahviga 14 reguleeritakse toetuse taotluse hindamise korda. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlust hindab ameti peadirektori poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Komisjoni kuuluksid ameti ja ministeeriumi esindajad. Selliselt on tagatud taotluste mitmekülgne ja objektiivne hindamine. Peadirektori pädevuses on oma käskkirjaga ka komisjoni töökorra kehtestamine. Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, millest lähtudes komisjon taotlust hindab. Komisjon hindab esmalt taotluse eelarve realistlikkust ja planeeritud kulude põhjendatust. Komisjonil tuleb iga taotluse puhul hinnata, kas taotluses esitatud kulud on realistlikud selleks tegevuseks, milleks neid taotletakse. Näiteks, kas õppekäiguks planeeritud transpordikulude summa on esitatud vahemaa suhtes realistlik või kas õppekäigule kulub esitatud marsruudi järgi üle 6 tunni, et õigustada toidukulude esitamist. Samuti tuleb iga taotluse puhul hinnata planeeritud kulude põhjendatust. Näiteks, kas muuseumi külastamisel on piletite eest kulude esitamine põhjendatud, sest näiteks Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum riigikaitseõpetuse õpilastelt muuseumi külastamisel piletite eest tasu ei küsi. Lisaks tuleb komisjonil jälgida, et toetatavate tegevuste toetussumma ei ületaks taotlusvooru tingimustes ette nähtud maksimumsummat, üle mille toetust ei maksta. Teiseks hindab komisjon, kas taotluses nimetatud tegevused ja kulud on kooskõlas riigikaitseõpetuse eesmärkide, põhimõtete ja ainekavaga. Selleks tuleb hinnata, kas taotluses esitatud õppekäik organisatsiooni või asutusse täidab riigikaitseõpetuse ainekavas seatud eesmärki. Relvaõppega seotud õppekäigu planeerimisel tuleb lasketiiru valikul eelistada Kaitseliidu või Kaitseväe lasketiiru. Eraõigusliku juriidilise isiku lasketiirus relvaõppe läbiviimist peab kool põhjendama, sest ministeeriumi valitsemisalas on Kaitseväel ja Kaitseliidul piisavalt lasketiire, et kõik riigikaitseõpetust õpetavad koolid leiaksid oma piirkonnas mõistlikul kaugusel oleva ja sobiliku lasketiiru. Lõike s 3 sätestatakse komisjoni kohustus taotluste hindami n e protokollida. Paragrahvis 15 reguleeritakse toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Lõike 1 kohaselt rahuldatakse taotlus, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuste põhjal rahuldamisele. Seega peavad mõlemad punktid olema täidetud. Lõike 2 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud summat ja taotluses esitatud tegevusi. Taotluse osaline rahuldamine tähendab, et mõnda asjaolu, näiteks toetuse summat või toetuses nimetatud tegevusi, ei toetata taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Sellisel juhul esitatakse koolile ameti poolt ettepanek taotletud toetuse vähendamiseks või taotluses esitatud tegevuste muutmiseks. Ettepanek tehakse pärast hindamiskomisjoni koosolekut ja hindamiskomisjoni koosoleku protokolli alusel. Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui tegevused pole taotletavas mahus sobivad, näiteks kool soovib rohkem kui kahte õppekäiku või õppekäigu raames soovitakse ööbida, sest plaanitakse minna Eestist väljapoole. Amet esitab muutmisettepanekus taotlejale tähtaja nõusoleku andmiseks ja ametil on kohustus taotlejalt nõusolek saada. Taotluse osaliseks rahuldamiseks ei loeta olukorda, kus kool taotleb suuremat summat, kui on selle tegevuse jaoks ette nähtud § 8 lõike 2 alusel kehtestatud toetuse maksimumsumma. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood, toetuse summa, toetuse andmise eesmärk ja viide otsuse vaidlustamise korra kohta. Osalise rahuldamise korral tuleb märkida ka viide taotleja nõusolekule ning osalise rahuldamise põhjus. Lõikes 4 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotlus ei vasta taotlusvooru tingimustes või käesolevas määruses sätestatud nõuetele, kool on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet, kool mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, kool ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, eelarve mahu tõttu ei ole võimalik toetust anda, komisjoni ettepaneku põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele või kool ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või toetuse kasutamise eesmärgi muutmise kohta. Lõikes 5 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, taotleja nimi, aadress ja registrikood, otsuse põhjendus ja selgitus otsuse vaidlustamise korra kohta. Lõikes 6 sätestatakse, et taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul ameti peadirektor. Seetõttu on oluline, et hindamise protokollis oleks võimalikult täpselt esitatud iga taotluse hindamise tulemused. Lõike 7 kohaselt saadetakse koolile taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus pärast otsuse tegemist elektronposti teel. Ameti kodulehel avaldatakse informatsioon eraldatud toetuste kohta. Sellega tagatakse riigi raha kasutamise läbipaistvus. Paragrahvis 16 reguleeritakse toetuse taotleja ja toetuse saaja ära kuulamine. Lõike 1 kohaselt antakse koolile võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata jätmist. Enne osalise rahuldamise otsuse tegemist tehakse koolile § 15 lõike 2 kohaselt osalise rahuldamise ettepanek ning koos ettepanekuga võib koolile anda võimaluse esitada ametile arvamusi ja seisukohti. Taotluse rahuldamata jätmise korral võib jätta kooli ära kuulamata, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Sellisel juhul loetakse ärakuulamiskohustus täidetuks lisateabe küsimisega. Näiteks kui kool esitab taotluse kahepäevaseks õppekäiguks välisriiki, et külastada sealseid muuseume ja lahingupaiku. Koolide taotlusi õppekäiguks välisriiki (eelkõige Läti, Soome, Rootsi) ei ole võimalik rahuldada eelarve piiratud mahu tõttu, sest sellised õppekäigud on transpordi- ja ööbimiskulude tõttu kallid. Lõike 2 järgi antakse toetuse saanud koolile võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui kooli taotlus rahuldatakse täielikult. Samuti antakse toetuse saanud koolile võimalus oma seisukohtade esitamiseks enne toetuse tagasinõudmise otsustamist. Paragrahvis 17 reguleeritakse toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping ) sõlmimine ja muutmine. Lõikes 1 sätestatakse, et kui otsuse alusel kuulub taotlus rahuldamisele, sõlmitakse leping taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Lepingu mittetähtaegne sõlmimine võib olla aluseks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisele. Siinkohal on oluline tähele panna, et lepingu mittetähtaegne sõlmimine ei tähendada alati automaatselt taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse teeb amet sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks juhul, kui kooli tegevusetuse tõttu ei allkirjastata lepingut, võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud. Seevastu juhul, kui ameti või kooli esindaja haigestus, ei oleks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine õigustatud. Lõike 2 kohaselt sõlmitakse leping abikõlblikkuse perioodiks. Paragrahvi 11 kohaselt võib abikõlblikkuse periood alata taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist, kuid ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsember, kuid täpsemalt määrab abikõlblikkuse perioodi amet taotlusvooru avamise teates. Reeglina on projekti abikõlblikkuse periood kalendriaasta. Samas kui taotluse esitamise ajal on koolile teada, et projekti eesmärgi saavutamiseks on vaja pikemat abikõlblikkuse perioodi, saab amet seda toetuse andmisel ja lepingu sõlmimisel arvestada. Lõike 3 kohaselt sätestatakse lepingus vähemalt kooli ja ameti andmed, toetuse andmise eesmärk, toetuse summa, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava, iga toetatava tegevuse tulemusnäitaja koos sihttasemega. Tulemusnäitaja on kriteerium, mille abil toetuse andja hindab eesmärgi saavutamist ja sihttase on selle kriteeriumi soovitud lõpp-tulemus. Näiteks võib tulemusnäitajaks olla õppekäigul osalevate õpilaste arv. Tulemusnäitajad koos sihttasemetega lepitakse toetuse andja ja toetuse saaja vahel kokku lepingus. Lisaks lepitakse lepingus kokku toetuse kasutamata jäägi tagastamise tähtaeg. Lepingus sätestatakse ka poolte õigused ja kohustused, toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning kulu- ja tegevusaruande (edaspidi aruanne ) esitamise kord ning toetuse maksmise peatamise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lepingusse lisatakse ka lepingu ülesütlemise alused. Lõike 4 kohaselt lisatakse lepingule aruande vorm. Etteantud vorm lihtsustab toetuse saajal andmete esitamist. Samuti lihtsustab ühesugune vorm ametil toetuse kasutamise kohta andmete töötlemist. Aruande vormi ei kehtestata määrusega, vaid see jääb ameti peadirektori pädevusse. Teave, mida aruanne peab vähemalt sisaldama, on sätestatud määruse § 21 lõikes 3. Lõikes 5 sätestatakse, et kooli poolt allkirjastab lepingu direktor või tema poolt volitatud isik. Lõikes 6 sätestatakse, et kui amet on otsustanud taotluse rahuldamise otsust muuta, tuleb leping u muutmine allkirjastada 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Paragrahvis 18 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Lõike 1 kohaselt võib amet taotluse rahuldamise otsust muuta nii omal algatusel kui ka kooli kirjaliku avalduse alusel. Näiteks võib taotluse rahuldamise otsuse muutmine olla vajalik, kui on ilmnenud toetuse vähendamist tingivad asjaolud tegevuste elluviimise käigus. Näiteks õppekäiku ei saa koolist mitteolenevatel põhjustel korraldada. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest kool ei pruugi toetuse taotlemisel kõiki tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seetõttu ei ole põhjendatud nõuda algselt kavandatud tegevuste plaanist jäigalt kinnipidamist. Küll aga ei tohi muutuda toetatavate tegevustega saavutatav eesmärk ja tulemus. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast toetatavate tegevuste lõppemist. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt alates taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus kool on avaldanud soovi muuta näiteks õppekäigu sihtkohta, sest taotluses esitatud sihtkohta ei ole võimalik koolist mitteolenevatel põhjustel minna. Lõike 4 kohaselt võib amet keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui leiab, et soovitav muudatus seab kahtluse alla oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. Näiteks ei ole muutmine põhjendatud, kui kool soovib Kaitseväe struktuuriüksuse (nt Kaitseväe Akadeemia) asemel külastada hoopis erasektori asutust (nt mõni IT-ettevõte), sest COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangute tõttu ei saa kool Kaitseväe struktuuriüksust külastada. Lõike 5 järgi otsustab amet taotluse rahuldamise otsuse muutmise 14 kalendripäeva jooksul pärast vastava avalduse saamist. Amet teatab sellest koolile elektronposti teel. Paragrahvis 19 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kord. Lõikes 1 sätestatakse, millistel juhtudel tunnistab amet taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Nendeks on: 1) kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kool on esitanud avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab amet järgima proportsionaalsuse põhimõtet ja ärakuulamise nõudeid, kuid võttes arvesse, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima määruses sätestatuga vastuolus olevana. Küll aga ei pea amet tolereerima teadlikult valeandmete esitamist ning tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tunnistab amet taotluse rahuldamise otsuse täielikult kehtetuks. Lõikega 2 nähakse ette, et amet võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui lepingut ei sõlmita tähtaegselt. Eelkõige peetakse siin silmas olukordi, kus lepingut ei sõlmita kooli poolt tulenevatest mitteobjektiivsetest põhjustest. Siinkohal on oluline tähele panna, et lepingu mittetähtaegne sõlmimine ei tähendada alati automaatselt taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse teeb amet sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks juhul, kui kooli tegevusetuse tõttu ei allkirjastata lepingut, võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud. Seevastu juhul, kui ameti või kooli esindaja haigestus, ei oleks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine õigustatud. Lõike 3 kohaselt tuleb koolil saadud toetus tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates. Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse maksmise tähtaeg. Amet maksab toetuse koolile välja ühes osas 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Tegemist on tavapärase maksetähtajaga Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Toetus makstakse kooli arveldusarvele. Seega ei saa toetust maksta sularahas ega teise isiku arveldusarvele. Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise kord. Lõikes 1 sätestatakse kooli kohustus esitada ametile toetuse kasutamisega seotud kulude kohta aruanne pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu 14 kalendripäeva jooksul lepingu lisaks oleval vormil. Aruanne peab olema allkirjastatud kooli direktori või tema volitatud isiku poolt. Aruanne peab olema esitatud lepingule lisatud aruande vormil. Lõikega 2 sätestatakse, et aruande vormi kehtestab ameti peadirektor. Lõikega 3 kehtestatakse nõuded aruandele. Kooli esitatav aruanne peab sisaldama vähemalt: tegevustega taotletud eesmärki, tegevustega saavutatud tegelik tulemus ja mõõtmiskriteeriumide täitmine, tegevuste planeeritud ja tegelik ajakava, tegevuste tegelik eelarve, andmed omaosaluse ja kaasfinantseeringute kohta, ülevaade meediakajastustest ja tegevuste kohta ilmunud materjalidest kui need on olemas. Osapooled võivad lepinguga sätestada täiendavaid andmeid, mida aruandes esitatakse (nt fotod, õpilaste kirjalik tagasiside jmt). Lõike 4 kohaselt lisatakse aruandele kuludokumentide koopiad. Paragrahvis 22 reguleeritakse aruande läbi vaatamine . Lõikes 1 sätestatakse, et ametil on aega aruannet läbi vaadata kuni 30 kalendripäeva alates aruande esitamisest. Kuna aruannete kontrollimine on ajamahukas, siis senine praktika on näidanud, et amet ei saa tagada aruannete läbi vaatamist lühema tähtaja jooksul. Lõikega 2 reguleeritakse aruande puuduste kõrvaldamist. Aruandes võib esineda nii sisulisi kui ka vormilisi puudusi. Sellisel juhul annab amet koolile kuni 7 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks. Sel ajal peatub aruande menetlemise aeg. Praktikas on aruannetes esinenud erinevaid puudusi. Näiteks ei ole aruande kõik väljad täidetud või on unustatud lisada kuludokumendid. Samuti on esinenud valearvutusi. Amet hindab ka kooli poolt tehtud kulutuste sisulist põhjendatust, et need vastaksid taotlusele ja lepingule. Näiteks kui ühe arve peal on kulu, mis ei ole abikõlblik, saab paluda toetuse saajal aruannet vastavalt muuta. Lõikes 3 sätestatakse ameti kohustus aruande läbi vaatamisel kontrollida, kas see on õigesti täidetud, kas kooli tegevused ja tehtud kulu vastavad taotlusele ja toetuse kasutamise lepingule ning kas esitatud andmed on täielikud ja õiged. Nii toimides saab amet hinnata toetuse kasutamise otstarbekust ning seda, kas toetust on kasutatud eesmärgipäraselt. Põhjalik aruandlus tagab parema kontrolli kaitse-eelarvest eraldatud toetuste kasutamise sihipärasuse üle. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse aruande kinnitamise ja kinnitamata jätmise tingimused. Kui kooli poolt esitatud aruandes ei esine puudusi ja amet ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist, siis amet kinnitab aruande. Amet võib jätta aruande kinnitamata, kui määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud, kool on esitanud valeandmeid, kooli tegevused ja tehtud kulud ei vasta taotlusele ja lepingule või kui tegevuste elluviimine ei ole tõendatud. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus kool esitab aruande ilma kuludokumentideta, mistõttu ei saa amet kontrollida kooli poolt tehtud kulutuste õigsust ja sihipärasust. Lõike 6 kohaselt teavitatakse kooli aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta elektronposti teel. Paragrahvis 23 reguleeritakse toetuse tagasinõudmine. Lõikes 1 sätestatakse, millal võib amet makstud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Amet võib makstud toetuse tagasi nõuda, kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) kool ei viinud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) kool on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) kool on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või esitatud aruanne on jäetud kinnitamata; 8) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 9) ilmneb asjaolu, mille korral aruanne oleks jäetud kinnitamata; 10) kool ei ole täitnud määruses või lepingus sätestatud kohustust. Senises praktikas on paaril korral tagasi nõutud toetus, mida kool kasutas taotluses ja lepingus mitteettenähtud kulu katmiseks. Näiteks ostis üks kool toetuse eest kooli orkestrile trummid ja teine kool drooni . Lõikes 2 sätestatakse, et ameti peadirektor otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Lõige 3 reguleerib olukordi kui ilmneb, et kool on eiranud, rikkunud või täitmata jätnud määruses või lepingus sätestatud nõudeid ja kohustusi ning eiramine, rikkumine või täitmata jätmine on kaasa toonud rahalise mõju. Kui ametil ei ole võimalik hinnata eelloetletud olukordade rahalise mõju suurust, vähendatakse toetust olenevalt eiramise, rikkumise või täitmata jätmise raskusest. Senises praktikas ei ole selliseid olukordi esinenud. Paragrahvis 24 sätestatakse kooli kohustus maksta tagasi tagastamisele kuuluv toetus 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Paragrahvis 25 reguleeritakse toetuse tagasimaksmise ajatamine. Lõikes 1 sätestatakse, et tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada kooli põhjendatud ajatamistaotluse alusel, kui ühes osas maksmine seab kooli olulisel määral makseraskustesse. Lõikes 2 sätestatakse kooli kohustus esitada ametile toetuse tagasimaksmise ajatamiseks ajatamistaotlus. Kool esitab ametile hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab kool lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontode väljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid-kulusid kajastavad lepingud). Lõike 3 kohaselt teeb amet ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib amet otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra. Amet teavitab sellest kooli. Lõikes 4 sätestatakse, et amet määrab toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi. Amet võib võimaluse korral arvestada kooli esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui kooli poolt esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile), peab amet ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegu võib olla kooli kahjuks tehtava otsusega. Lõikes 5 sätestatakse, et amet toimetab ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koolile kätte elektronposti teel. Lõikes 6 sätestatakse, et amet võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks kui kool ei maksa toetust tagasi ajatamiskava järgi. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab kool maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates. Lõikes 7 sätestatakse, et kui kool ei maksa tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi, nõuab amet tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete kohaselt (võlaõigusseaduse 52. peatükk). Paragrahviga 26 kehtestatakse kooli õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse kooli õigused. Koolil on õigus saada ametilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja kooli kohustuste täitmisega. See aitab koolil tegevusi tulemuslikumalt ellu viia. Ameti poolt antud toetusega seoses on koolil õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. Lõikes 2 sätestatakse kooli üldised kohustused, mis tagavad toetuse andmise vastavuse haldusmenetluse põhimõtetele, aitavad täita haldusorgani kohustusi kooli ees ning tagada toetuse andmise järelevalve. Kool on kohustatud toetust kasutama lepingus ja käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel . Kool on kohustatud esitama ametile tähtajaks nõutud teabe ja aruande. Koolil on ka kohustus säilitada toetuse kasutamisega seotud dokumendid raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaegade järgi. Samuti on koolil kohustus tagastada toetuse kasutamata jääk tähtajaks. Kui koolil jääb saadud toetusest kasutamata alla viie euro, siis seda summat ei ole kool kohustatud tagastama. Koolil tuleb võimaldada järelevalvet tegeval isikul juurdepääs kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele 20 kalendripäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates. Samuti on koolil kohustus järgida tegevuste elluviimisel seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud põhimõtteid. Lisaks peab kool ametit teavitama viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada kooli kohustuste täitmist. Paragrahviga 27 kehtestatakse ameti õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse ameti õigused. Ametil on õigus kontrollida toetuse kasutamise vastavust toetuse kasutamise lepingule, käesolevale määrusele ja teistele õigusaktidele. Samuti on ametil õigus tutvuda andmetega taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning kooli kohustuste nõuetekohast täitmist. Nii näiteks on ametil õigus viibida kooli poolt riigikaitseõpetuse elavdamiseks mõeldud õppekäigul, et kontrollida õppekäigu vastavust riigikaitseõpetuse ainekavale ja taotluses esitatud andmetele. Õppekäigu külastus lepitakse eelnevalt kooliga kokku. Eelnevast tulenevalt on ametil õigus esitada koolile pärast õppekäigu hindamist ettepanekud õppekäigu läbiviimise kvaliteedi ja riigikaitseõpetuse ainekavale vastavuse parandamiseks. Lõikes 2 sätestatakse ameti kohustused. Amet on kohustatud teavitama kooli viivitamata käesolevas määruses ja teistes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest ning tegema muid käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud toiminguid . Kolmandas peatükis reguleeritakse stipendiumi taotlemine, menetlemine ning tagasinõudmine ja –maksmine. Paragrahviga 28 kehtestatakse nõuded isikutele, kes riigikaitseõpetaja stipendiumit taotlevad. S tipendiumi taotlejal peab olema kehtiv töösuhe kooliga riigikaitseõpetajana. Kehtivaks töösuhteks ei loeta töösuhet, mis on peatunud. Selle sättega tagatakse, et ministeeriumi eelarvest eraldatakse stipendium riigikaitseõpetusega seotud isikule. Säte on kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse mõttega, et õpetajal on töösuhe kooliga, kus ta õpetab. Isikud, kellel ei ole gümnaasiumi või kutseõppeasutusega sõlmitud kehtivat töösuhet, ei saa antud määruse järgi riigikaitseõpetaja stipendiumit taotleda. Määrusega ei seata ajalist piirangut isiku ja kooli suhtele, st stipendiumit võivad taotleda nii pikaaegsed riigikaitseõpetajad kui ka alles tööd alustanud õpetajad. Samuti ei saa stipendiumit taotleda isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva kahe kalendriaasta jooksul tehtud taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsus. Sätte eesmärk on võimaldada stipendiumit võimalikult paljudele õpetajatele. Ajalise piirangu seadmise tingib stipendiumi taotlevate riigikaitse õpetajate rohkus ja eelarve piiratus, . N äiteks 2020/2021 õppeaastal on võimalus stipendiumi taotleda 109 riigikaitseõpetaja l ning 2021. aastal oli stipendiumi de eelarve 26 000 eurot. See tähendab, et kuni 2000 eurost stipendiumi ( hetkel kehtiv summa) saab anda aastas vaid kuni 13 õpetajale. Paragrahviga 29 reguleeritakse stipendiumi konkursi väljakuulutamine. Lõikes 1 sätestatakse, et ministeerium annab stipendiumi üks kord aastas kuni 15 stipendiumi taotlenud riigikaitseõpetajale. Piiratud mahuga eelarve seab piirangud ka stipendiumi saajate arvule, sest eesmärk on anda stipendium sellises summas, mis võimaldab soetada isiklikuks tarbeks mõeldud (õppe)töövahendi (valdavalt IT-vahendid) või käia õppereisil ajaloolistes kohtades, näiteks Euroopa sõjamuuseumides või lahingupaikades. Lõike 2 kohaselt avaliku konkursi stipendiumi taotlemiseks kuulutab ministeerium välja teate avaldamisega enda veebilehel. Kehtiva praktika kohaselt informeerib ministeerium riigikaitseõpetajaid koheselt elektronposti vahendusel väljakuulutatud konkursist. Lõikes 3 täpsustatakse, et stipendiumi konkursi teates avaldatakse vähemalt stipendiumi taotlemiseks nõutavad dokumendid, taotluse esitamise tähtaeg ja aadress ning ühe stipendiumi suurus. Senise praktika kohaselt tuleb koos taotlusega esitada motivatsioonikiri ning taotleja ja kooli vahel sõlmitud kehtiva töölepingu koopia või koolipoolne kirjalik kinnitus riigikaitse õpetajaks olemise kohta. Säte on vajalik, et saaks hinnata § 28 lõikes 1 esitatud nõuet. Motivatsioonikiri peab sisaldama stipendiumi kasutamise vajaduse, eesmärgi, ajakava ja eelarve. Motivatsioonikirjas sisalduva info alusel hindab paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud komisjon taotlusi. Mida põhjalikum on motivatsioonikiri, seda tõenäolisemalt saab taotlus kõrgemalt hinnatud. Senise praktika kohaselt on stipendiumi maksimumsumma olnud 2000 eurot. Lõikes 4 täpsustatakse, et konkursi teatega koos avaldab ministeerium ka stipendiumi taotluse vormi. Ette antud vorm lihtsustab taotlejal taotluse esitamist ja ministeeriumil taotluste hindamisel ja lepingu sõlmimisel vajaliku info saamist. Paragrahviga 30 kehtestatakse stipendiumi taotluse menetlemise tähtaeg. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva taotluse esitamiseks määratud tähtaja lõppu. Kuna taotluste läbivaatamine ja hindamine on ajamahukas, siis senine praktika on näidanud, et ministeerium ei saa tagada taotluste menetlemist lühema tähtaja jooksul. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlus jäetakse menetlusse võtmata, kui taotleja on esitanud taotluse konkursi teates esitatud tähtajast hiljem. Ministeerium teavitab sellest stipendiumi taotlejat elektronposti teel. Taotluste esitamise tähtajast kinnipidamine on vajalik, et taotlused saaks menetleda ja hinnata võimalikult lühikese aja jooksul. Nii jääb stipendiumi saajatele piisav aeg stipendiumi kasutamiseks, millele on seatud omakorda tähtaeg. Paragrahvis 31 reguleeritakse stipendiumi taotluse läbi vaatamine. Lõikes 1 sätestatakse, et tähtajaks esitatud stipendiumi taotlused vaatab ministeeriumi kantsleri volitatud isik enne läbi ja seejärel esitatakse taotlused hindamiskomisjonile hindamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et stipendiumi taotluse läbi vaatamisel ministeerium kontrollib esmalt, kas taotleja vastab käesolevas määruses taotlejale sätestatud nõuetele, st kas taotlejal on kehtiv töösuhe gümnaasiumi või kutseõppeasutusega ja, et taotleja suhtes pole eelneva 2 aasta jooksul tehtud stipendiumi taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsust. Seejärel kontrollitakse, kas taotlus vastab kõikidele määruses ning konkursi teates sätestatud nõuetele. Lõpuks kontrollitakse, et taotleja esitatud andmed oleksid täielikud ja õiged. Lõikes 3 sätestatakse, et stipendiumi taotluse läbi vaatamise käigus võib ministeerium küsida taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ministeerium leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ning kui taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust sisuliselt hinnata. Praktikas on esinenud probleeme näiteks motivatsioonikirja nõuetekohasusega, mistõttu on ministeerium palunud stipendiumi taotlejal esitada täiendusi. Samuti on palutud selgitada mõne õppetöövahendi, näiteks drooni soetamise asjaolusid, näiteks seda, kas taotleja plaanib läbida ka drooni kasutamise koolituse. Lõikes 4 sätestatakse, et taotluses ilmnenud puudustest teavitab ministeerium taotlejat elektronposti teel. Puuduste kõrvaldamise ajal peatub aruande läbi vaatamise tähtaeg. Selleks, et taotlust edasi menetleda , peab taotleja puudused kõrvaldama 14 kalendripäeva jooksul ministeeriumi poolt teate saatmise päevast arvates ning seejärel menetleb ministeerium taotlust edasi. Lõikes 5 sätestatakse, et taotlus jäetakse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei kõrvalda puudusi või ei kõrvalda neid antud tähtajaks. Ministeerium teavitab taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest elektronposti teel. Paragrahviga 32 reguleeritakse stipendiumi taotluse hindamise korda. Lõikes 1 sätestatakse, et stipendiumi taotlusi hindab ministeeriumi kantsleri käskkirjaga moodustatud vähemalt viieliikmeline komisjon. Komisjoni on varasemalt kuulunud ministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi , Kaitseliidu ning ameti esindajad . Selliselt on tagatud taotluste mitmekülgne ja objektiivne hindamine. Lõikega 2 kehtestatakse kriteeriumid, millest lähtudes komisjon taotlust hindab. Komisjon hindab esmalt stipendiumi kasutamise eesmärgi ja stipendiumi vajaduse selgust. Seejärel hinnatakse, kas ja mil määral stipendiumi kasutamise eesmärk mõjutab (eelkõige toetab) taotlejat tema edasises õpetajatöös. Lõikes 3 kehtestatakse viie palli skaalal kriteeriumid, mille alusel komisjoni iga liige igat taotlust hinda b . Kriteeriumite ja hinde selge sõnastamine on vajalik, et taotlejale oleks arusaadav, millest lähtudes tema taotlust hinnatakse. Läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid on taotlejale abiks motivatsioonikirja koostamisel ning stipendiumi kasutamise eesmärgi esitamisel ja vajaduse põhjendamisel. Lõikes 4 sätestatakse komisjoni kohustus taotluste hindamine protokollida. Protokollis tuleb esitada iga taotluse juures hindamistulemused ning taotluste pingerida vastavalt hinnetele. Samuti tuleb esitada komisjoni ettepanek taotluses esitatud tegevuste või eelarve muutmise kohta juhul, kui komisjon sellise ettepaneku on teinud. Paragrahvis 33 reguleeritakse stipendiumi taotluse rahuldamise ning rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb hindamisprotokolli alusel ja komisjoni ettepanekul ministeeriumi kantsler. Seetõttu on oluline, et eelmise paragrahvi lõikes 5 nimetatud protokollis oleks võimalikult täpselt esitatud iga taotluse hindamise tulemused, et otsuse tegijal oleks võimalikult täpne info otsuse langetamiseks. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuste põhjal rahuldamisele. Seega peavad mõlemad punktid olema täidetud. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik konkursi eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud stipendiumi summat, stipendiumi kasutamise eesmärki ja asjaolu, kas taotluses esitatud eesmärk on saavutatav ka taotluse osalise rahuldamise korral. Taotluse osaline rahuldamine tähendab, et mõnda asjaolu, näiteks stipendiumi summat või stipendiumi kasutamise eesmärki, ei toetata algses taotluses esitatud ulatuses või kujul. Sellisel juhul esitatakse taotlejale ministeeriumi poolt ettepanek taotletud stipendiumi vähendamiseks või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks, näiteks soodsama õppetöövahendi soetamiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada üksnes taotleja kirjalikul nõusolekul, millega ta peab ühtlasi kinnitama, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. Senises praktikas on tulnud ette olukordi kui komisjon on rahuldanud taotluses ühe õppetöövahendi soetamise, näiteks õpetaja on taotlenud nii tahvelarvutit kui ka sülearvutit ning komisjon on teinud ettepaneku vähendada taotletud summat ja soetada üks õppetöövahend, kuna kasutusotstarve on vahenditel sarnane. Lõikes 4 sätestatakse, et taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, stipendiumi saaja ees- ja perekonnanimi , stipendiumi summa, stipendiumi andmise eesmärk ja viide otsuse vaidlustamise korra kohta. Lõikes 5 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele, eelarve mahu tõttu ei ole võimalik stipendiumi anda või taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga stipendiumi vähendamise või stipendiumi kasutamise eesmärgi muutmise kohta. Piiratu d eelarve tähendab, et lähtuvalt käesoleva määruse § 29 lõikest 1 saab ministeerium anda stipendiumi kuni 15 taotluse esitajale ning ülejäänud , st hindamistu lemuste järjekorras alates 16., jäävad stipendiumist ilma. Lõikes 6 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, taotleja ees- ja perekonnanimi , otsuse põhjendus ja viide otsuse vaidlustamise korra kohta. Lõike 7 kohaselt saadetakse taotlejale taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus pärast otsuse tegemist elektronposti teel. Paragrahvis 34 reguleeritakse stipendiumi taotleja ja saaja ärakuulamine . Lõike 1 kohaselt antakse stipendiumi taotluse esitanud isikule võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata jätmist. Enne osalise rahuldamise otsuse tegemist tehakse taotlejale § 33 lõike 3 kohaselt osalise rahuldamise ettepanek ning koos ettepanekuga võib taotlejale anda võimaluse esitada ministeeriumile arvamusi ja seisukohti. Taotluse rahuldamata jätmise korral võib jätta taotleja ära kuulamata, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Sellisel juhul loetakse ärakuulamiskohustus täidetuks lisateabe küsimisega. Lõike 2 järgi antakse stipendiumi saajale võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui stipendiumi saaja taotlus rahuldatakse täielikult. Samuti antakse stipendiumi saajale võimalus oma seisukohtade esitamiseks enne stipendiumi tagasinõudmise otsustamist. Paragrahvis 35 reguleeritakse stipendiumi kasutamise lepingu sõlmimine ja muutmine. Lõige 1 sätestab, et kui otsuse alusel kuulub stipendiumi taotlus rahuldamisele või osalisele rahuldamisele, sõlmitakse leping taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemis est arva t es . Lepingu mittetähtaegne sõlmimine võib olla aluseks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisele. Siinkohal on oluline tähele panna, et lepingu mittetähtaegne sõlmimine ei pruugi alati automaatselt tähendada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse teeb ministeerium sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks juhul, kui stipendiumi saaja tegevusetuse tõttu ei allkirjastata lepingut, võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud. Seevastu võib juhtuda ka, et stipendiumi saaja või ministeeriumi esindaja haigestus ning sellisel juhul ei oleks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine õigustatud. Lõike 2 kohaselt sätestatakse lepingus vähemalt stipendiumi saaja ja ministeeriumi andmed, stipendiumi kasutamise eesmärk, stipendiumi summa, stipendiumi kasutamise ajakava, kasutamata stipendiumi jäägi tagastamise tähtaeg, poolte õigused ja kohustused, stipendiumi kasutamise aruande esitamise kord, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused ning lepingu ülesütlemise alused . Lõike 3 kohaselt lisatakse lepingule aruande vorm. Etteantud vorm lihtsustab stipendiumi saajal oma kulutuste esitamist ning ministeeriumil ülevaate saamist tehtud kuludest. Aruande vormi töötab välja ministeeriumi esindaja. Lõikes 4 sätestatakse, et kui ministeerium on otsustanud taotluse rahuldamise otsust muuta, tuleb lepingu muutmine allkirjastada 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Paragrahvis 36 reguleeritakse stipendiumi taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Lõike 1 kohaselt võib ministeerium stipendiumi taotluse rahuldamise otsust muuta nii omal algatusel kui ka stipendiumi saaja kirjaliku avalduse alusel. Näiteks võib taotluse rahuldamise otsuse muutmine olla vajalik, kui on ilmnenud stipendiumiks eraldatud summa vähendamist tingivad asjaolud tegevuste elluviimise käigus. Näiteks ei saa stipendiumi saaja osaleda õppereisil või koolitusel temast mitteolenevatel põhjustel. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest isik ei pruugi stipendiumi taotlemisel kõiki asjaolusid ette näha. Lõike 2 kohaselt võib ministeerium keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui leiab, et soovitav muudatus seab kahtluse alla stipendiumi maksmise eesmärgi. Lõike 3 järgi otsustab ministeerium taotluse rahuldamise otsuse muutmise 14 kalendripäeva jooksul pärast stipendiumi saaja avalduse saamist. Ministeerium teatab tehtud otsusest stipendiumi saajale elektronposti teel. Paragrahvis 37 reguleeritakse stipendiumi taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kord. Lõikes 1 sätestatakse millistel juhtudel tunnistab ministeerium taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Nendeks on: 1) kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või stipendiumi kasutamisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) stipendiumi saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja stipendiumi saajal ei ole võimalik stipendiumi kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 4) stipendiumi saaja esitab avalduse stipendiumi kasutamisest loobumiseks. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab ministeerium järgima proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid arvestades, et stipendiumi taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus määruses sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamist ministeerium tolereerima ei pea ning valeandmete esitamise avastamisel tunnistab ministeerium taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Lõikega 2 nähakse ette, et ministeerium võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui lepingut ei sõlmita tähtaegselt. Siinkohal on oluline tähele panna, et lepingu mittetähtaegne sõlmimine ei pruugi alati automaatselt tähendada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse teeb ministeerium sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks juhul, kui stipendiumi saaja tegevusetuse tõttu ei allkirjastata lepingut, võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud. Seevastu võib juhtuda ka, et stipendiumi saaja haigestus ning sellisel juhul ei oleks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine õigustatud. Lõike 3 kohaselt tuleb stipendiumi saajal saadud stipendium osaliselt või täielikult tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamist. Paragrahviga 38 kehtestatakse stipendiumi maksmise tingimused. Stipendiumi summa makstakse stipendiumi saajale välja ühes osas 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Lepingus võib kokku leppida määruses sätestatust erineva väljamaksmise tähtaja. Stipendium makstakse stipendiumi saaja arveldusarvele. Seega ei maksta stipendiumi sularahas ega kanta teise isiku arveldusarvele. Paragrahviga 39 kehtestatakse stipendiumi kasutamisega seotud aruande esitamise kord. Lõikes 1 sätestatakse stipendiumi saaja kohustus esitada ministeeriumile stipendiumi kasutamisega seotud kulude kohta aruanne. Aruande esitamise tähtaeg lepitakse kokku stipendiumi kasutamise lepingus. Lõike 2 kohaselt peab s tipendiumi saaja esitama koos aruandega koopiad kuludokumentidest ja maksekorraldustest, et tõendada kulude tegemist ja kulude seotust stipendiumiga. Kuludokumentidel peab olema kulu tegijana märgitud stipendiumi saaja või märge eraisik. Juriidilise isiku nimele või teise isiku nimele esitatud arveid ministeerium stipendiumi kuludokumentidena ei aktsepteeri. Paragrahvis 40 reguleeritakse stipendiumi aruande läbi vaatamine . Lõikes 1 sätestatakse, et ministeeriumil on aega aruannet läbi vaadata kuni kümme kalendripäeva alates aruande esitamisest. Lõikega 2 reguleeritakse aruande puuduste kõrvaldamist. Puuduste (nii sisuliste kui ka vormiliste) kõrvaldamiseks annab ministeerium stipendiumi saajale aega kuni seitse kalendripäeva. Sel ajal peatub aruande menetlemise aeg. Praktikas on aruannetes esinenud erinevaid puudusi. Näiteks ei ole aruande kõik väljad täidetud või puuduvad kuludokumendid. Samuti on esinenud valearvutusi. Ministeerium hindab ka stipendiumi saaja poolt tehtud kulutuste sisulist põhjendatust, et need vastaksid stipendiumi taotluses ja lepingus sätestatule. Lõikes 3 sätestatakse ministeeriumi kohustus aruande menetlemisel kontrollida, kas see on õigesti täidetud, kas tehtud kulud vastavad taotlusele ja stipendiumi kasutamise lepingule ning kas esitatud andmed on täielikud ja õiged. Nii toimides saab ministeerium hinnata, kas stipendiumi on kasutatud eesmärgipäraselt. Põhjalik aruandlus tagab parema kontrolli kaitse-eelarvest eraldatud vahendite kasutamise sihipärasuse üle. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse aruande kinnitamise ja kinnitamata jätmise tingimused. Kui stipendiumi saaja poolt esitatud aruandes ei esine puudusi ja ministeerium ei ole tuvastanud stipendiumi kasutamisega seotud rikkumist ning stipendiumi saaja on tagastanud ministeeriumile stipendiumi kasutamata jäägi tähtajaks, siis ministeerium kinnitab aruande. Ministeerium võib jätta aruande kinnitamata, kui määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud, esitatud on valeandmeid, tehtud kulud ei vasta taotlusele ja stipendiumi kasutamise lepingule, või kui stipendiumi sihtotstarbeline kasutamine ei ole tõendatud, st kuludokumente pole esitatud. Lõike 6 kohaselt teeb ministeerium otsuse aruande kinnitamata jätmise kohta stipendiumi saajale teatavaks elektronposti teel. Paragrahvis 41 reguleeritakse stipendiumi tagasinõudmine. Lõikes 1 sätestatakse, millal võib ministeerium makstud stipendiumi osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Ministeerium võib makstud stipendiumi osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) stipendiumit ei ole kasutatud taotlusele ja stipendiumi kasutamise lepingule vastavalt; 2) kulud kujunesid planeeritust väiksemaks; 3) kuludokumente on kasutatud muud toetuse kuludokumendina; 4) stipendiumi saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 5) aruannet ei ole tähtaegselt esitatud või esitatud aruanne on jäetud kinnitamata; 6) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 7) ilmneb asjaolu, mille korral aruanne oleks jäetud kinnitamata; 8) stipendiumi saaja ei ole täitnud käesolevas määruses või stipendiumi kasutamise lepingus sätestatud kohustust. Lõikes 2 sätestatakse, et ministeeriumi kantsler otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Lõige 3 reguleerib olukordi kui ilmneb, et stipendiumi saaja on eiranud, rikkunud või täitmata jätnud määruses või lepingus sätestatud nõudeid ja kohustusi ning eiramine, rikkumine või täitmata jätmine on kaasa toonud rahalise mõju. Kui ministeeriumil ei ole võimalik hinnata eelloetletud olukordade rahalise mõju suurust, vähendatakse toetust olenevalt eiramise, rikkumise või täitmata jätmise raskusest. Senises praktikas ei ole selliseid olukordi esinenud. Paragrahvis 42 sätestatakse stipendiumi saaja kohustus tagasi maksta tagasimaksmisele kuuluv stipendium 60 kalendripäeva jooksul stipendiumi tagasinõudmise otsuse teatavaks tegemisest arvates . Paragrahvis 43 reguleeritakse stipendiumi tagasimaksmise ajatamine. Lõikes 1 sätestatakse, et tagasimaksmisele kuuluva stipendiumi võib ajatada stipendiumi saaja põhjendatud ajatamistaotluse alusel, kui ühes osas maksmine seab stipendiumi saaja olulisel määral makseraskustesse. Lõikes 2 sätestatakse stipendiumi saaja kohustus esitada ministeeriumile stipendiumi tagasimaksmise ajatamiseks ajatamistaotlus. Stipendiumi saaja esitab ministeeriumile hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul kirjaliku nõude kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja tagasimaksmise soovitud ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab stipendiumi saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontode väljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid-kulusid kajastavad lepingud). Lõike 3 kohaselt teeb ministeerium ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib ministeerium otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra. Ministeerium teavitab sellest stipendiumi saajat. Lõikes 4 sätestatakse, et ministeerium määrab stipendiumi tagasimaksmise ajatamise perioodi. Ministeerium arvestab võimaluse korral stipendiumi saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui stipendiumi saaja poolt esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile), peab ministeerium ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegu võib olla stipendiumi saaja kahjuks tehtava otsusega. Lõikes 5 sätestatakse, et ministeerium toimetab ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse stipendiumi saajale kätte elektronposti teel. Lõikes 6 sätestatakse, et ministeerium võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks kui stipendiumi saaja ei maksa stipendiumi tagasi ajatamiskava järgi. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab stipendiumi saaja maksma stipendiumi tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates. Lõikes 7 sätestatakse, et kui stipendiumi saaja ei maksa tagasimaksmisele kuuluvat stipendiumit tähtaja jooksul tagasi, nõuab ministeerium tagasimaksmisele kuuluva stipendiumi tagasi võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete kohaselt. Paragrahvis 44 sätestatakse stipendiumi saaja õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse stipendiumi saaja õigused. Stipendiumi saajal on õigus saada ministeeriumilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja stipendiumi saaja kohustuste täitmisega. Samuti on stipendiumi saajal õigus stipendiumist loobuda või stipendium tagastada igal ajal täies ulatuses. Lõikes 2 sätestatakse stipendiumi saaja üldised kohustused, mis tagavad stipendiumi andmise vastavuse haldusmenetluse põhimõtetele, aitavad täita haldusorgani kohustusi stipendiumi saaja ees ning tagada stipendiumi andmise järelevalve. Stipendiumi saaja on kohustatud stipendiumi kasutama lepingus ja käesolevas määruses sätestatu d eesmärkidel . Lisaks on stipendiumi saaja kohustatud esitama ministeeriumile tähtajaks aruande ja tagastama stipendiumi kasutamata jäägi lepingus sätestatud tähtajaks. Stipendiumi saajal on ka kohustus anda ministeeriumile stipendiumi kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid. Stipendiumi saaja peab teavitama ministeeriumi viivitamata elektronposti teel taotluses esitatud andmete muutumisest, sh oma kontaktandmete muutumisest. Stipendiumi saajal tuleb stipendium tagastada kui ministeerium esitab stipendiumi tagasimaksmise nõude. Stipendiumi saaja peab täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. Paragrahvis 45 sätestatakse ministeeriumi õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse ministeeriumi õigused. Ministeeriumil on õigus kontrollida stipendiumi kasutamise vastavust stipendiumi taotlusele ja lepingule ning käesolevale määrusele ja teistele õigusaktidele. Samuti on ministeeriumil õigus tutvuda andmetega stipendiumi taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta, mis tõendavad lepingu nõuetekohast elluviimist ning stipendiumi saaja kohustuste nõuetekohast täitmist. Lisaks on ministeeriumil õigus jätta stipendium välja maksmata ning nõuda stipendiumi osalist või täielikku tagastamist, kui stipendiumi saaja rikub käesolevas määruses või stipendiumilepingus sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale käesolevas määruses või stipendiumilepingus sätestatust. Lõikes 2 sätestatakse ministeeriumi kohustused. Ministeerium on kohustatud teavitama stipendiumi saajat viivitamata käesolevas määruses ja teistes stipendiumi kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. Lisaks on ministeerium kohustatud tegema muid käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud toiminguid. Neljandas peatükis kehtestatakse rakendussätted. Paragrahvis 46 sätestatakse määruse rakendamine. Rakendussäte võimalda b sujuvamat üleminekut seni käskkirjadega kehtestatud põhimõtetelt määrusega kehtestatavatele uutele põhimõtetele ning anda aega koolidele ja riigikaitseõpetajatele uue korraga tutvumiseks. Kuna ühtki toetuse ega stipendiumi taotlusvooru pooleli ei ole, ega ühtki taotlust menetluses, siis kohaldatakse § 46 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud toetuse ja stipendiumi kasutamise lepingule, toetuse ja stipendiumi kasutamisega seotud aruandlusele, toetuse ja stipendiumi tagasinõudmisele ja tagasimaksmisele enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud tingimusi ja korda. Need tulenevad ameti peadirektori 16. veebruari 2016. a käskkirjast nr 13 „Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise kord“. ning kaitseministri 28. novembri 2014. a käskkirja st nr 486 „Kaitseministeeriumi kaudu riigikaitseõpetajatele makstava stipendiumi taotlemise ja eraldamise kord. Paragrahvis 47 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 1. oktoobril 2021. a. Jõustumistähtaja valikul on arvestatud, et enne järgmise taotlusvooru avamist oleks võimalik muutunud regulatsiooni sihtrühmadele (koolid ja riigikaitseõpetajad) tutvustada. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Riigikaitseõpetust toetatakse praegu ameti peadirektori 16. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 13 kehtestatud „Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise kord“ alusel ja riigikaitseõpetaja stipendium määratakse kaitseministri 28. novembri 2014. a käskkirjaga nr 486 kinnitatud „Kaitseministeeriumi kaudu riigikaitseõpetajatele makstava stipendiumi taotlemise ja eraldamise kord“ alusel. Kuna 17. juulist 2017. a kehtiv riigieelarve seaduse § 53 1 näeb ette volitusnormi riigisisese toetusprogrammi tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri määrusega, kehtestatakse riigikaitseõpetuse õppekäikudeks ja õppevahendite soetamiseks toetuse andmise ning riigikaitseõpetaja stipendiumi andmise kord ministri määrusega. Toetuse ja stipendiumi määramise tingimused, rakendajad ja sihtrühm jääb määruse vastuvõtmisel samaks. Alates 1. jaanuarist 2022 muutub ka riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamine ja nimetatud ülesanne läheb ametilt üle Kaitseliidule, mistõttu välilaagrite korraldamiseks rahalist toetust koolid edaspidi ametilt taotlema ei pea. Välilaagrite korraldamiseks eraldatakse vahendid Kaitseliidu eelarvesse. Kooli direktoril tuleb Kaitseliidule teada anda, kui palju õpilasi soovib laagris osaleda ja millal soovitaks laagris osaleda. Kaitseministri käskkirjaga kehtestatakse „Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise uus kord Kaitseministeeriumi valitsemisalas“. Senisest põhjalikum toetuste taotluste menetlemine ja hilisem kontroll riigieelarvelise toetuse lepingu täitmise üle tõstab mõnevõrra ameti töökoormust, kuid laagrite korraldamise üleminekul Kaitseliitu jääb ära töömahukas laagrite taotluste ja aruannete menetlemine. Seega kokkuvõttes ei too määruse rakendamine kaasa töökoormuse märgatavat kasvu. Muudele valdkondadele ega riigieelarvele määruse rakendamine mõju ei avalda. Määruse kehtestamisega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele. Määruse alusel riigieelarveliste toetuste andmist rahastatakse riigieelarvest ka edaspidi ja toetuse taotlusvoorude ning stipendiumi konkursi eelarve kinnitatakse ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kaitseressursside Ameti peadirektori 16. veebruari 2016. a käskkiri nr 13 „Kaitseressursside Ameti kaudu üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele riigieelarvest riigikaitseõpetuse õppevahendite soetamiseks, riigikaitseliste õppelaagrite ja õppekäikude korraldamiseks toetuse taotlemise ja eraldamise kord“ ning kaitseministri 28. novembri 2014. a käskkiri nr 486 „Kaitseministeeriumi kaudu riigikaitseõpetajatele makstava stipendiumi taotlemise ja eraldamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. Määruse rakendamine ei too riigieelarvele tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2021. a. Jõustumistähtaja valikul on arvestatud lisaks eelnõu menetlemisele kuluvat aega ka muutunud regulatsiooni sihtrühmadele (koolid ja riigikaitseõpetajad) tutvustamisele kuluvat aega. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Kaitseliidule ja Kaitseressursside Ametile. EELNÕU 08.07.2021 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Riigikaitseõpetuse toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimi sala (1) Määrusega kehtestatakse Kaitseministeeriumi (edaspidi ministeerium ) valitsemisala eelarvest üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele (edaspidi koos kool ) riigikaitseõpetuse õppekäikude korraldamiseks, õppevahendite soetamiseks ja välilaagri transpordikulu toetuse (edaspidi toetus ) ning riigikaitseõpetaja stipendiumi (edaspidi stipendium ) taotlemise, määramise ja kasutamise tingimused ja kord. (2) Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust. § 2. Toetuse andja Koolile toetuse andja on Kaitseressursside Amet (edaspidi a met ). § 3. Stipendiumi andja Riigikaitseõpetajatele stipendiumi andja on ministeerium. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on edendada riigikaitseõpetuse õpetamist koolides. (2) Toetuse andmise tulemusel on võimalik rohkematel õpilastel Eesti Vabariigis saada riigikaitseõpetust ja riigikaitseõpetuse kvaliteet koolides paraneb. § 5. Stipendiumi andmise eesmärk ja tulemus (1) Stipendiumi andmise eesmärk on tunnustada riigikaitseõpetajaid ning pakkuda riigikaitseõpetajatele võimalusi enesetäiendamiseks. (2) Stipendiumi andmise tulemusel on riigikaitseõpetajad motiveeritumad riigikaitseõpetust andma võimalikult kõrgel tasemel. § 6. Rahastatavad tegevused (1) Toetusega toetatavad tegevused on: 1) välilaagrisse mineku ja tagasituleku transport; 2) õppimist soodustavate ja ainekavaga kooskõlas olevate õppevahendite, sealhulgas õppematerjalide ja tarvikute, õhkrelvade, sportrelvade ning riigikaitsealase kirjanduse soetamine; 3) ühes õppeaastas kuni kahe õppimist elavdava ja ainekavaga kooskõlas oleva õppekäigu korraldamine, sealhulgas õpilaste ja kaasas olevate õpetajate toitlustamine, kui õppekäik on pikem kui kuus tundi, piletid ja giiditeenus sihtkohas ning transport sihtkohta ja tagasi. (2) Stipendiumiga toetatakse riigikaitseõpetaja isiklikuks tarbeks mõeldud õppetöövahendite ning erialase kirjanduse soetamist ja erialast enesetäiendamist järgmistes valdkondades: pedagoogika, haridustehnoloogia, psühholoogia, ajalugu ja riigikaitse. 2. peatükk TOETUS 1. jagu Nõuded toetuse taotlejale ja toetuse taotlemine § 7. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetuse taotlejaks võib olla: 1) üldhariduskool, kes korraldab õpet keskhariduse tasemel ja vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nõuetele; 2) kutseõppeasutus, mis vastab kutseõppeasutuse seaduses sätestatud nõuetele. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) peab olema registreerinud valikõppeaine „Riigikaitse“ Eesti Hariduse Infosüsteemis EHIS; 2) puuduvad ameti ees varasemad täitmata kohustused; 3) varem riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest saadud toetuse, mis on kuulunud tagasimaksmisele, tagasimaksed tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. (3) Eraõiguslikust juriidilisest isikust taotleja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule vastama ka järgmistele nõuetele: 1) puudub maksuvõlg või maksuvõla tasumine on ajatatud ning maksed on tasutud kokkulepitud ajakava järgi; 2) tema suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust; 3) taotlejal ei ole majandusaasta aruanne esitamata; 4) taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; 5) taotleja on tegutsenud õppeasutusena vähemalt kaksteist kuud enne taotlusvooru avamist. § 8. Toetuse taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve kehtestab kaitseminister ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Taotlusvooru avamisest, taotlusvooru tingimustest, ja taotlusvooru planeeritud eelarvest teatab amet oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlusvooru tingimused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) toetuse taotlemiseks nõutavad dokumendid; 2) dokumentide esitamise tähtaeg ja aadress; 3) abikõlblikkuse periood. (4) Amet võib taotlusvooru tingimustes ette näha toetatavate tegevuste lõikes toetuse maksimumsumma, üle mille toetust ei anta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatega koos avaldab amet toetuse taotlemise vormi. (6) Amet võib taotlusvooru avada enne ministeeriumi valitsemisala eelarve kehtestamist toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal. Toetuse andmise otsused on lubatud teha pärast taotlusvooru eelarve kehtestamist. (7) Amet võib kuulutada ühes kalendriaastas välja mitu taotlusvooru, kui eelarvejääk seda võimaldab. § 9. Toetuse taotluse esitamine (1) Taotlus tuleb ametile esitada taotlusvooru tingimustes nimetatud tähtajaks ameti poolt avaldatud vormil elektronposti teel . (2) Taotluse allkirjastab kooli direktor või tema volitatud isik. (3) Amet saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta elektronposti teel ühe tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates. 2. jagu Kulu abikõlblikkus § 10. Kulu abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse kooli arvelduskontolt ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on: 1) tõendatud algdokumendiga; 2) tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid; 3) selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse paragrahvis 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning see tekib määruse § 6 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus. (3) Mitteabikõlblik kulu on: 1) organisatsiooni liikmemaks; 2) sularahas tasutud kulu; 3) kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu; 4) trahv, kohtukulu, viivis; 5) kulu, mis on koolile hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. § 11. Abikõlblikkuse periood (1) Abikõlblikkuse periood on käesoleva määruse paragrahvi 8 lõikes 2 nimetatud taotlusvooru avamise teates määratud ajavahemik, millal toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning tegevuste tegemiseks vajalik kulu tekib. (2) Abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist, kuid ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsember. 3. jagu Toetuse taotluse menetlemine § 12. Toetuse taotluse menetlemise tähtaeg (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva pärast taotluse esitamise tähtaja lõppu. (2) Käesoleva määruse paragrahvi 8 lõikes 2 nimetatud taotlusvooru avamise teates esitatud tähtajast hiljem esitatud taotlust ei võeta menetlusse. Sellest teavitatakse taotlejat elektronposti teel. § 13. Toetuse taotluse läbivaatamine (1) Tähtajaks esitatud taotluse vaatab amet läbi 20 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtajast arvates. (2) Taotluse läbi vaatamisel kontrollitakse, kas: 1) taotleja vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) taotlus vastab taotlusvooru tingimustes, käesolevas määruses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele; 3) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. (3) Taotluse menetlemise käigus võib amet küsida koolilt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (4) Kui toetuse taotluses esineb puudusi, teavitab amet kooli sellest elektronposti teel, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem kui 14 kalendripäeva. Puuduste kõrvaldamise ajal peatub taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Kui kool ei kõrvalda puudusi tähtajaks, jäetakse esitatud taotlus läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat elektronposti teel. § 14. Toetuse taotluse hindamine (1) Taotlust hindab ameti peadirektori moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Taotluse hindamisel lähtub komisjon järgmistest kriteeriumidest: 1) eelarve realistlikkus ja planeeritud kulude põhjendatus; 2) taotluses nimetatud tegevused ja kulu on kooskõlas riigikaitseõpetuse eesmärkide, põhimõtete ning ainekavaga. (3) Hindamine protokollitakse. § 15. Toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus rahuldataks e , kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele. (2) Taotluse võib taotleja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat ja taotluses esitatud tegevusi. (3) Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) otsuse tegija andmed; 3) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 4) toetuse summa; 5) toetuse andmise eesmärk; 6) osalise rahuldamise korral viide taotleja nõusolekule ning osalise rahuldamise põhjus; 7) viide otsuse vaidlustamise korra kohta. (4) Taotlust ei rahuldata, kui: 1) taotlus ei vasta taotlusvooru tingimustes või käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) kool on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet; 3) kool mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse läbi vaatamist; 4) kool ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 5) komisjoni ettepanekul ei kuulu taotlus rahuldamisele; 6) kool ei ole nõus käesoleva määruse paragrahvi 15 lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või toetuse kasutamise eesmärgi muutmise kohta. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) otsuse tegija andmed; 3) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) otsuse põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise korra kohta. (6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul ameti peadirektor. (7) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse koolile pärast otsuse tegemist elektronposti teel ning informatsioon eraldatud toetuste kohta avaldatakse ameti veebilehel. § 16. Toetuse taotleja ja saaja ärakuulamine (1) Toetuse taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. 4. jagu Toetuse kasutamise lepingu sõlmimine ja muutmine ning taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 17. Toetuse kasutamise lepingu sõlmimine ja muutmine (1) Leping sõlmitakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Lepingu mittetähtaegne sõlmimine võib olla aluseks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisele. (2) Toetuse kasutamise leping sõlmitakse abikõlblikkuse perioodiks. (3) Toetuse kasutamise lepingus sätestatakse vähemalt: 1) kooli ja ameti andmed; 2) toetuse andmise eesmärk; 3) toetuse summa; 4) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 5) toetatavate tegevuste tulemusnäitaja koos sihttasemega; 6) toetuse kasutamata jäägi tagastamise tähtaeg; 7) kooli õigused ja kohustused; 8) ameti õigused ja kohustused; 9) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning kulu- ja tegevusaruannete (edaspidi aruanne ) esitamise kord; 10) toetuse maksmise peatamise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 11) lepingu ülesütlemise alused. (4) Lepingule lisatakse aruande vorm. (5) Kooli poolt allkirjastab lepingu direktor või tema volitatud isik. (6) Juhul, kui amet on otsustanud taotluse rahuldamise otsust muuta, tuleb toetuse kasutamise lepingu muutmine allkirjastada 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 18. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ameti algatusel või toetuse saaja vastava kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast toetatavate tegevuste lõppemist. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt alates taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (4) Ametil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab amet 14 kalendripäeva jooksul pärast vastava avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat elektronposti teel. § 19. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks juhul, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) toetuse saaja on esitanud avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui lepingut ei sõlmita tähtaegselt. (3) Kool peab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise korral tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. 5. jagu Toetuse maksmise tingimused ja aruandlus § 20. Toetuse maksmise tähtaeg Toetus makstakse kooli arveldusarvele 20 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Kool esitab ametile direktori või tema volitatud isiku allkirjastatud aruande pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu 14 kalendripäeva jooksul aruande vormil. (2) Ameti peadirektor kehtestab aruande vormi. (3) Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) tegevustega taotletud eesmärk; 2) tegevustega saavutatud tegelik tulemus ja mõõtmiskriteeriumite täitmine; 3) tegevuste planeeritud ja tegelik ajakava; 4) tegevuste tegelik eelarve, andmed omaosaluse ja kaasfinantseeringute kohta; 5) ülevaade meediakajastustest ja tegevuste kohta ilmunud materjalidest nende olemasolul. (4) Aruandele lisatakse kuludokumentide koopiad. § 22. Aruande läbi vaatamine (1) Amet vaatab aruande läbi 30 kalendripäeva jooksul aruande esitamisest arvates. (2) Kui aruandes on puudusi, teavitab amet sellest kooli elektronposti teel ning annab koolile kuni seitse kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajal peatub aruande läbi vaatamise tähtaeg. (3) Aruande läbi vaatamisel kontrollitakse, kas: 1) aruanne on õigesti täidetud; 2) tehtud tegevus ja kulu vastavad taotlusele ning toetuse kasutamise lepingule; 3) esitatud andmed on täielikud ja õiged. (4) Amet kinnitab aruande, kui amet ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist, toetuse saaja on tagastanud ametile toetuse kasutamata jäägi lepingus sätestatud tähtajaks ning aruandes ei esine puudusi või toetuse saaja on vajadusel puudused käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tähtaja jooksul kõrvaldanud. (5) Aruande võib jätta kinnitamata juhul, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase tähtaja jooksul ei ole puudusi kõrvaldatud; 2) esitatud on valeandmeid; 3) tehtud tegevused ja kulud ei vasta taotlusele ja toetuse kasutamise lepingule; 4) tegevuste elluviimine ei ole tõendatud. (6) Aruande kinnitamisest või kinnitamata jätmisest teavitatakse kooli elektronposti teel. 6. jagu Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine § 23. Toetuse tagasinõudmine (1) Makstud toetuse võib osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) taotluses ettenähtud tegevusi ei viidud ellu; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) kool on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) kool on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 7) aruannet ei ole tähtaegselt esitatud või esitatud aruanne on jäetud kinnitamata; 8) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 9) ilmneb asjaolu, mille korral aruanne oleks jäetud kinnitamata; 10) kool ei ole täitnud käesolevas määruses või toetuse kasutamise lepingus sätestatud kohustust. (2) Ameti peadirektor otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. (3) Kui ilmneb, et kool on eiranud, rikkunud või täitmata jätnud käesolevas määruses või lepingus sätestatud nõudeid ja kohustusi ning eiramine, rikkumine või täitmata jätmine on kaasa toonud rahalise mõju, kuid ametil ei ole võimalik selle suurust hinnata, vähendatakse tagasinõudmisele kuuluvat toetust olenevalt eiramise, rikkumise või täitmata jätmise raskusest. § 24. Toetuse tagasimaksmise tähtaeg Toetuse saaja peab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. § 25. Toetuse tagasimaksmise ajatamine (1) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada kooli põhjendatud ajatamistaotluse alusel, kui ühes osas maksmine seab kooli olulisel määral makseraskustesse. (2) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks peab kool esitama ametile hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab kool lisama finantsseisu kajastavad dokumendid. (3) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb ameti peadirektor otsuse 20 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest kooli. (4) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab amet, võimalusel arvestades kooli esitatud soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Juhul, kui kooli esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada, peab amet ajatamise perioodi määramist põhjendama. (5) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse koolile kätte elektronposti teel. (6) Kui kool ei maksa toetust tagasi ajatamiskava järgi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab kool maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates. (7) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab amet tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete kohaselt. 7. jagu Poolte õigused ja kohustused § 26. Kooli õigused ja kohustused (1) Koolil on õigus: 1) saada ametilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ning kooli kohustuste täitmisega; 2) igal ajal toetusest loobuda või toetus tagastada täies ulatuses. (2) Kool on kohustatud: 1) toetust kasutama lepingus ja käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel; 2) esitama ametile tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaegade järgi; 4) tagastama toetuse kasutamata jäägi lepingus sätestatud tähtajaks; 5) võimaldama järelevalvet tegeval isikul juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele 20 kalendripäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates; 6) järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud põhimõtteid; 7) teavitama viivitamata ametit asjaoludest, mis võivad mõjutada kooli kohustuste täitmist; 8) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 27. Ameti õigused ja kohustused (1) Ametil on õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamise vastavust toetuse kasutamise lepingule, käesolevale määrusele ja teistele õigusaktidele; 2) tutvuda andmetega taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning kooli kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida õppekäigu ja soetatud õppevahendite vastavust riigikaitseõpetuse ainekavale ja taotluses esitatud andmetele; 4) esitada koolile pärast õppekäigu hindamist ettepanekud õppekäigu läbiviimise kvaliteedi ja riigikaitseõpetuse ainekavale vastavuse parandamiseks. (2) Amet on kohustatud: 1) teavitama kooli viivitamata käesolevas määruses ja teistes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 2) tegema muid käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud toiminguid. 3. peatükk STIPENDIUM 1. jagu Nõuded stipendiumi taotlejale ja taotlusele ning stipendiumi taotlemine § 28. Nõuded stipendiumi taotlejale Taotlejaks võib olla isik, kellel on kehtiv töösuhe kooliga riigikaitseõpetajana ning kelle suhtes ei ole taotluse esitamisele eelneva kahe kalendriaasta jooksul tehtud taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsust. § 29. Stipendiumi konkursi väljakuulutamine (1) Ministeerium annab stipendiumi üks kord aastas kuni 15 riigikaitseõpetajale. (2) Ministeerium kuulutab avaliku stipendiumi konkursi välja teate avaldamisega enda veebilehel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi teade sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) stipendiumi taotlemiseks nõutavad dokumendid; 2) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress; 3) stipendiumi suurus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konkursi teatega koos avaldab ministeerium stipendiumi taotluse vormi. 2. jagu Stipendiumi taotluse menetlemine § 30. Stipendiumi taotluse menetlemise tähtaeg (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva pärast taotluse esitamise tähtaja lõppu. (2) Käesoleva määruse paragrahvi 29 lõikes 3 nimetatud konkursi teates esitatud tähtajast hiljem esitatud taotlust ei võeta menetlusse. Sellest teavitab ministeerium taotlejat elektronposti teel. § 31. Stipendiumi taotluse läbi vaatamine (1) Tähtajaks esitatud taotlused vaatab ministeerium läbi enne hindamiskomisjonile esitamist. (2) Taotluse läbi vaatamise käigus kontrollib ministeerium, kas: 1) taotleja vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) taotlus vastab käesolevas määruses ja konkursi teates sätestatud nõuetele; 3) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. (3) Taotluse läbi vaatamise käigus võib ministeerium küsida taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust sisuliselt hinnata. (4) Kui stipendiumi taotluses esineb puudusi, teavitab ministeerium kooli sellest elektronposti teel, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem kui 14 kalendripäeva. Puuduste kõrvaldamise ajal peatub taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Kui taotleja ei kõrvalda puudusi või ei kõrvalda neid tähtajaks, jäetakse esitatud taotlus läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitab ministeerium taotlejat elektronposti teel. § 32. Stipendiumi taotluse hindamine (1) Taotlust hindab ministeeriumi kantsleri moodustatud vähemalt viieliikmeline komisjon. (2) Taotluse hindamisel lähtub komisjon järgmistest kriteeriumidest: 1) stipendiumi kasutamise eesmärgi ja vajaduse selgus; 2) stipendiumi kasutamise mõju taotleja edasisele õpetajatööle. (3) Komisjoni iga liige hindab taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumite alusel viie palli skaalal järgmiselt: 1) hinne „5“ – stipendiumi kasutamise eesmärk on selge, stipendiumi vajadus on üle ootuste hästi põhjendatud ja stipendiumi taotluses on suurepäraselt välja toodud, kuidas stipendium toetab taotlejat tema edasises õpetajatöös; 2) hinne „4“ – stipendiumi kasutamise eesmärk ja vajadus on selgelt arusaadavad ning stipendiumi taotluses on selgelt välja toodud, kuidas stipendium toetab taotlejat tema edasises õpetajatöös; 3) hinne „3“ – stipendiumi kasutamise eesmärk ja vajadus ei ole selgelt arusaadavad ning stipendiumi taotluses ei ole selgelt välja toodud, kuidas stipendium toetab taotlejat tema edasises õpetajatöös; 4) hinne „2“ – käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumitest üks on täitmata ja teine ebaselge; 5) hinne „1“ – taotlusest ei selgu stipendiumi kasutamise eesmärk, vajadus ega asjaolu, kuidas stipendiumi kasutamise eesmärk toetab taotlejat tema edasises õpetajatöös. (4) Hindamine protokollitakse. Hindamisprotokoll peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) taotlusele antud hinded; 2) taotluste pingerida vastavalt hinnetele; 3) olemasolu korral komisjoni ettepanekud taotluses esitatud tegevuste või eelarve muutmise kohta. § 33. Stipendiumi taotluse rahuldamise ning rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb hindamisprotokolli alusel ministeeriumi kantsler. (2) Taotluse rahuldatakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele. (3) Taotluse võib taotleja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik konkursi eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud stipendiumi summat, stipendiumi kasutamise eesmärki ja asjaolu, kas taotluses esitatud eesmärk on saavutatav ka taotluse osalise rahuldamise korral. (4) Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) otsuse tegija andmed; 3) stipendiumi saaja ees- ja perekonnanimi; 4) stipendiumi summa; 5) stipendiumi andmise eesmärk; 6) viide otsuse vaidlustamise korra kohta. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik stipendiumi anda; 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi 33 lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga stipendiumi vähendamise või stipendiumi kasutamise eesmärgi muutmise kohta. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) otsuse tegija andmed; 3) taotleja ees- ja perekonnanimi ; 4) otsuse põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise korra kohta. (7) Otsus stipendiumi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale pärast otsuse tegemist elektronposti teel. § 34. Stipendiumi taotleja ja saaja ärakuulamine (1) Stipendiumi taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Stipendiumi saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud kui stipendiumi saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) stipendiumi tagasinõudmise otsuse tegemist. 3. jagu Stipendiumi kasutamise lepingu sõlmimine ja muutmine ning taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 35. Stipendiumi kasutamise lepingu sõlmimine ja muutmine (1) Stipendiumi kasutamise leping sõlmitakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Lepingu mittetähtaegne sõlmimine võib olla aluseks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisele. (2) Stipendiumi kasutamise lepingus sätestatakse vähemalt: 1) stipendiumi saaja ja ministeeriumi andmed; 2) stipendiumi kasutamise eesmärk; 3) stipendiumi suurus; 4) stipendiumi kasutamise ajakava; 5) stipendiumi kasutamata jäägi tagastamise tähtaeg; 6) stipendiumi kasutamise aruande esitamise kord ja tähtaeg; 7) stipendiumi saaja õigused ja kohustused; 8) ministeeriumi õigused ja kohustused; 9) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 10) lepingu ülesütlemise alused. (3) Lepingu le lisat akse aruande vorm. (4) Juhul, kui ministeerium on otsustanud taotluse rahuldamise otsust muuta, allkirjastatakse stipendiumi kasutamise lepingu muutmine 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 36. Stipendiumi taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ministeeriumi algatusel või stipendiumi saaja vastava kirjaliku avalduse alusel. (2) Ministeeriumil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla stipendiumi maksmise eesmärgi. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab ministeerium 14 kalendripäeva jooksul pärast vastava avalduse kättesaamist ja teavitab otsusest stipendiumi saajat elektronposti teel. § 37. Stipendiumi taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või stipendiumi kasutamisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) stipendiumi saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja stipendiumi saajal ei ole võimalik stipendiumi kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 4) stipendiumi saaja on esitanud avalduse stipendiumi kasutamisest loobumiseks. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui lepingut ei sõlmita tähtaegselt. (3) Stipendiumi saaja peab stipendiumi taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise korral osaliselt või täielikult tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. 4. jagu Stipendiumi maksmise tingimused ja aruandlus § 38. Stipendiumi maksmise tähtaeg Kui stipendiumi kasutamise lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, makstakse stipendium stipendiumi saaja arveldusarvele 20 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. § 39. Stipendiumi kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Stipendiumi kasutamise kohta esitab stipendiumi saaja ministeeriumile aruande stipendiumi kasutamise lepingus sätestatud tähtajaks. (2) Aruandele lisatakse kuludokumentide koopiad. § 40. Aruande läbi vaatamine (1) Ministeerium vaatab aruan de läbi kümne kalendripäeva jooksul aruande esitamisest arvates. (2) Kui aruandes on puudusi, teavitab ministeerium sellest stipendiumi saajat elektronposti teel ning annab talle kuni seitse kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajal peatub aruande läbi vaatamise tähtaeg. (3) Aruande läbi vaatamisel kontrollitakse, kas: 1) aruanne on õigesti täidetud; 2) tehtud kulud vastavad taotlusele ja stipendiumi kasutamise lepingule; 3) esitatud andmed on täielikud ja õiged. (4) Ministeerium kinnitab aruande, kui ministeerium ei ole tuvastanud stipendiumi kasutamisega seotud rikkumist, stipendiumi saaja on tagastanud ministeeriumile stipendiumi kasutamata jäägi lepingus sätestatud tähtajaks ning aruandes ei esine puudusi või stipendiumi saaja on vajadusel puudused käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tähtaja jooksul kõrvaldanud. (5) Aruande võib jätta kinnitamata juhul, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase tähtaja jooksul ei ole puudusi kõrvaldatud; 2) esitatud on valeandmeid; 3) tehtud kulud ei vasta taotlusele ja stipendiumi kasutamise lepingule; 4) stipendiumi sihtotstarbeline kasutamine ei ole tõendatud. (6) Aruande kinnitamisest või kinnitamata jätmisest teavitatakse stipendiumi saajat elektronposti teel. 5. jagu Stipendiumi tagasinõudmine ja -maksmine § 41. Stipendiumi tagasinõudmine (1) Makstud stipendiumi võib osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) stipendiumit ei ole kasutatud taotlusele ja stipendiumi kasutamise lepingule vastavalt; 2) kulud kujunesid planeeritust väiksemaks; 3) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 4) stipendiumi saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 5) aruannet ei ole tähtaegselt esitatud või esitatud aruanne on jäetud kinnitamata; 6) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 7) ilmneb asjaolu, mille korral aruanne oleks jäetud kinnitamata; 8) stipendiumi saaja ei ole täitnud käesolevas määruses või stipendiumi kasutamise lepingus sätestatud kohustust. (2) Ministeeriumi kantsler otsustab stipendiumi osal ise või täieliku tagasinõudmise. (3) Kui ilmneb, et stipendiumi saaja on eiranud, rikkunud või täitmata jätnud käesolevas määruses või lepingus sätestatud nõudeid ja kohustusi ning eiramine, rikkumine või täitmata jätmine on kaasa toonud rahalise mõju, kuid ministeeriumil ei ole võimalik selle suurust hinnata, vähendatakse tagasinõudmisele kuuluvat stipendiumi olenevalt eiramise, rikkumise või täitmata jätmise raskusest. § 42. Stipendiumi tagasimaksmise tähtaeg Stipendiumi saaja peab tagasimaksmisele kuuluva stipendiumi tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul stipendiumi tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates . § 43. Stipendiumi tagasimaksmise ajatamine (1) Tagasimaksmisele kuuluva stipendiumi võib ajatada stipendiumi saaja põhjendatud ajatamistaotluse alusel, kui ühes osas maksmine seab stipendiumi saaja olulisel määral makseraskustesse. (2) Stipendiumi tagasimaksmise ajatamiseks peab stipendiumi saaja esitama ministeeriumile 20 kalendripäeva jooksul stipendiumi tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab stipendiumi saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid. (3) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb ministeeriumi kantsler või tema volitatud isik otsuse 20 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest stipendiumi saajat. (4) Stipendiumi tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab ministeerium, võimalusel arvestades stipendiumi saaja esitatud soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Juhul, kui stipendiumi saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada, peab ministeerium ajatamise perioodi määramist põhjendama. (5) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse stipendiumi saajale kätte elektronposti teel. (6) Kui stipendiumi saaja ei maksa stipendiumi tagasi ajatamiskava järgi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab stipendiumi saaja maksma stipendiumi tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates. (7) Kui tagasimaksmisele kuuluvat stipendiumit tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab ministeerium tagasimaksmisele kuuluva stipendiumi tagasi võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete kohaselt. 6. jagu Stipendiumi saaja ja ministeeriumi õigused ja kohustused § 44. Stipendiumi saaja õigused ja kohustused (1) Stipendiumi saajal on õigus: 1) saada ministeeriumilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ning stipendiumi saaja kohustuste täitmisega; 2) igal ajal stipendiumist loobuda või stipendium tagastada täies ulatuses. (2) Stipendiumi saaja on kohustatud: 1) stipendiumi kasutama lepingus ja käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel; 2) esitama ministeeriumile tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) andma ministeeriumile stipendiumi kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid; 4) teavitama ministeeriumi viivitamata elektronposti teel taotluses esitatud andmete muutumisest, sealhulgas oma kontaktandmete muutumisest; 5) tagastama stipendiumi kasutamata jäägi lepingus sätestatud tähtajaks; 6) tagastama stipendiumi, kui ministeerium esitab stipendiumi tagasimaksmise nõude; 7) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. § 45. Ministeeriumi õigused ja kohustused (1) Ministeeriumil on õigus: 1) kontrollida stipendiumi kasutamise vastavust stipendiumi kasutamise lepingule, käesolevale määrusele ja teistele õigusaktidele; 2) tutvuda andmetega stipendiumi taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta, mis tõendavad stipendiumi kasutamise lepingu nõuetekohast elluviimist ning stipendiumi saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) jätta stipendium välja maksmata või nõuda stipendiumi osalist või täielikku tagastamist, kui stipendiumi saaja rikub käesolevas määruses ja/või stipendiumi kasutamise lepingus sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale käesolevas määruses või stipendiumi kasutamise lepingus sätestatust. (2) Ministeerium on kohustatud: 1) teavitama stipendiumi saajat viivitamatult käesolevas määruses ja teistes stipendiumi kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 2) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 46. Määruse rakendamine Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud toetuse ja stipendiumi kasutamise lepingule, toetuse ja stipendiumi kasutamisega seotud aruandlusele, toetuse ja stipendiumi tagasinõudmisele ning tagasimaksmisele kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud tingimusi ja korda. § 47. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kusti Salm Kantsler