Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 19233000690

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 30.10.2020.a, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond Kriminaalasja number: 19233000690 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): E.P., ik xxxxxxxxxxx Kriminaalasjas nr 19233000690 on esitatud E.P.´ile kahtlustus selles, et ta 09.06.2019.a kella 19.45 paiku Narva-Jõesuus Hundinurga külas asuva kortermaja teise korruse koridoris, olles alkoholijoobes, lõi koridoris viibides jalaga korteri nr x välisust sel ajal kui tema alaealine tütar B.K. hoidis parema käega uksest kinni. Ootamatu löögi tõttu ei jõudnud B.K. ukse vahelt kätt ära võtta, mistõttu B.K.´i parema käe kaks sõrme jäid sulguva ukse ning ukselengi vahele. Sõrmede kokkusurumise tõttu tundis B.K. tugevat füüsilist valu ning sellega kaasnesid parema käe lahtised hulgihaavad ning randmevigastus. Seega prokuratuuri hinnangul on kohtueelses menetluses kogutud piisavalt tõendeid kahtlustamaks E.P. teisele inimesele füüsilise valu ja kehavigastuste tekitamises lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 12.06.2019.a saatis Viru Ringkonnaprokuratuur kahtlustatava E.P.´i ja alaealise kannatanu B.K.´i lepitusse. Kriminaalasja materjalid edastati lepitusmenetluseks Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonda ning 10.07.2019.a allkirjastasid alaealine kannatanu B.K., tema seaduslik esindaja M.K. ning kahtlustatav E.P. Narvas lepituskokkuleppe, mille kohaselt E.P. kohustub mitte tarvitama B.K.´i ja tema sugulaste suhtes füüsilist ja psühholoogilist vägivalda. Lisaks kohustub E.P. mitte tarvitama alkoholi ja olema kaine B.K.´iga ja oma lähedastega suhtlemisel, samuti peab ta olema kaine Narva-Jõesuus Hundinurga külas asuvas korteris viibides. 03.03.2020 saatis lepitaja prokuratuurile lõpparuande, millest nähtub, et telefoni teel peetud vestluses kinnitas kannatanu seaduslik esindaja M.K. lepitajale, et E.P. jälle tarvitab alkoholi Narva-Jõesuus Hundinurga külas asuvas korteris viibides, mistõttu lepituskokkuleppe tingimused olid täidetud ainult osaliselt. Tunnistaja R.K. kinnitas samuti ülekuulamisel, et E.P. tarvitas ajavahemikul 18.07.2019.a kuni 18.01.2020.a alkoholi. Kuna E.P. ei täitnud lepituskokkuleppega talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, uuendas prokuratuur 03.03.2020.a määrusega kriminaalasjas menetluse. Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, 1 tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tekitatud kehavigastused ei olnud rasked ning tegemist ei olnud intensiivse kehalise väärkohtlemisega, millega oleks tekitatud kannatanule ülemäära füüsilist valu. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt E.P.´i osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Puudub informatsioon, et E.P. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele, mistõttu puudub alus jaatada avaliku menetlushuvi olemasolu. Karistusregistri andmetel on E.P.´i karistatud kahel korral väärteokorras, kuid nendel süütegudel puudub õiguslikult relevantne seoses kahtlustuse esemeks oleva kuriteoga. 2 Vaatamata sellele, et E.P.´i suhtes on prokuratuur lõpetanud eelnevalt samas kriminaalasjas menetluse leppimise tõttu, on prokuratuur jätkuvalt seisukohal, et E.P.´i õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. E.P.´i elus on vahepeal toimunud positiivsed muutused. 2020.a suvel alustas ta tööd OÜ-s Spes Ehital. Samuti ei ole E.P. pikema aja jooksul tarvitanud alkoholi, mistõttu on ka perekondlikult suhted tublisti paranenud. Samuti on kahtlustataval head suhted B.K.-ga ning lähiajal on perel plaanis ka ühine perekondlik väljasõit. Eeltoodut arvestades on prokuratuur veendunud selles, et E.P.´i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab KrMS § 202 lg 2 p-des 1 ja 5 märgitud mõjutusvahenditest, milleks on tema nõusolekul kohustus läbida hiljemalt 01.03.2021.a sihtotstarbeline sotsiaalprogramm, s.o SA Väärtustades Elu poolt läbiviidav oskustepõhine interaktiivne koolitusprogramm üksikisikutele (PREP-üksikisiku suhtekoolitus), mis on mõeldud lähisuhtes vägivalda kasutanud meesterahvastele. Koolituse eesmärgiks on anda mõista, mis on turvaliste suhete alustalad, kuidas neid luua ja hoida. Samuti on E.P. kohustatud hüvitama hiljemalt 30.04.2021.a kriminaalmenetluse kulud, s.o kaitsja v.adv. Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 349,92 eurot, sest menetluskulud peab hüvitama kahtlustatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Prokuratuur leiab, et kehalise väärkohtlemise põhjuseks oli oskamatus käituda objektiivselt konfliktisituatsioonis. Seetõttu vaadeldaval juhul on mõistlik mõjutada kahtlustatavat edaspidi õiguskuulekalt käituma ka ilma teda karistamata, pannes talle tema nõusolekul kohustusteks tasuda kriminaalmenetluse kulud ning läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1.Lõpetada kriminaalasjas nr 19233000690 menetlus E.P.´i suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2.Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Kohustus läbida SA Väärtustades Elu poolt läbiviidav PREP-üksikisiku suhtekoolitus hiljemalt 01.03.2021.a. Prokuratuur võtab koolituse toimumise aja ja koha selgudes kahtlustatavaga ühendust telefoni teel.  Kohustus hüvitada menetluskulud, s.o kaitsja v.adv. Irina Žurina poolt kohtueelses menetluses E.P.´ile osutatud riigi õigusabi kulud summas 349,92 eurot, hiljemalt 30.04.2021.a (vt makserekvisiidid eraldi lehel). 3.Tõkendi tühistamine: puudub. 4.Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektrooniline andmekandja, s.o CD-R plaat, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5.Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6.Kriminaalmenetluse kulud: vt p 2. 7.Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub. 8.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule B.K.´ile ja tema seaduslikule esindajale M.K.´le posti teel. Kahtlustatavale E.P.´ile ja tema kaitsjale v.adv. Irina Žurina´le antakse määruse koopia kätte prokuratuuris. 3 9.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10.Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn. Ragnar Plistkin Mina, E.P., kinnitan, et olen määrusega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuste tähtaegselt täitmata jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine. E.P. 4