Seisukoha küsimine KSH vajalikkuse osas, Paide linn, Nurga DP

EELNÕU PAIDE LINNAVOLIKOGU OTSUS Mäeküla küla Nurga kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Paide …. juuni 2019 nr Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lõike 1, § 124 lõike 10 ja § 142 lõike 6, Paide Linnavolikogu 18.01.2018 määruse nr 3 “Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmine Paide linnas“ § 5 punkti 5 alusel ning juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 1, lõigetest 3-6 ja § 35 lõikest 5, haldusmenetluse seaduse §-st 75, halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 40 ja 46 ning Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 lõigetest 4, 5, 10 ja 12. Paide linnas, Mäekülas asuva Nurga kinnistu omanik Gayane Danielyan (edaspidi huvitatud isik) tegi 4. detsembril 2018 Paide Linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu eesmärgiks on Nurga kinnistule ruumilise terviklahenduse loomine toitlustus- ja teenindushoone, vedelkütuse tankla, autode selvepesula ning neid teenindavate rajatise rajamiseks. Taotluse järgi soovitakse kinnistu jagada kaheks krundiks. Kuna taotlusest ei selgunud kogu detailplaneeringu algatamiseks vajalik info ning osa infot oli taotluses vastukäiv, palus linnavalitsus 14. jaanuaril 2019 huvitatud isikut taotlust täpsustada olemasoleva puurkaevu, planeeritud vee- ja kanalisatsioonivarustuse, alal hoiustatavate kütuse liikide ja koguste ning hoone kõrguse osas. 15. jaanuaril 2019 esitas huvitatud isik volikirja isikute nimedega, kes esindavad teda Nurga kinnistu arendamise ja detailplaneeringu koostamise küsimustes. 17. jaanuaril 2019 esitas huvitatud isik e- kirja teel vastused küsimustele ning korrigeeritud planeeringu algatamise taotluse. Vastuses selgitas huvitatud isik, et olemasolev puurkaev suletakse nõuetekohaselt ja nähakse ette kahe uue puurkaevu rajamine. Mõlema puurkaevu suurim veetarve ööpäevas on 10 m3, vajadusel (juhul kui ööpäevane veekasutus on üle 5 m3) taotletakse vee erikasutusload. Mõlemale krundile nähakse ette eraldi väikepuhasti (50-299 ie, kuja 25 m) rajamine. Planeeritavasse tanklasse on kavandatud bensiini- ja diiselkütusemahutid kokku maksimaalse kogusega 200 tonni, sellest bensiinikütus maksimaalselt 80 tonni. Kuna bensiini ja diiselkütuse kogused on Qa<100 tonni, siis ei kuulu planeeritav tankla lähtudes määrusest „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ ohtliku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtte kategooriasse. Planeeringuala suurus on ca 2,5 ha, planeeringuala on näidatud otsuse lisas 1. Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat Paide valla üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarbe osas. Kehtiva üldplaneeringu järgi on lubatud maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaa, taotletakse selle muutmist kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maaks ning tankla maaks. Lähtudes planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktist 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Paide valla üldplaneeringu järgi ei asu Nurga kinnistu detailplaneeringu kohustusega alal, kuid üldplaneeringu järgi on detailplaneeringu koostamine kohustuslik detailplaneeringu kohustusega aladest väljaspool autoteenindusjaama, bensiinijaama rajamisel. Detailplaneeringu algatajaks ja kehtestajaks on Paide Linnavolikogu (Keskväljak 14, 72711 Paide linn, e-post [email protected]), koostamise korraldajaks Paide Linnavalitsus (Pärnu tn 3, 72711 Paide linn, e-post [email protected]), koostaja valitakse hankemenetluse käigus peale detailplaneeringu algatamist. 12. aprillil 2019 sõlmiti huvitatud isiku ja Paide linna vahel haldusleping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning eelkokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks. Paide Linnavalitsuse kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise või koostamise tellimise kulude kandmiseks kuid huvitatud isik on eelpoolnimetatud lepingus väljendanud tahet need kulud ise kanda. Enne detailplaneeringu koostamisele asumist on planeeringualal vajalik koostada ehitusgeodeetiline uurimistöö (topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500), mille aruanne tuleb esitada Paide Linnavalitsusele. Aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m3, on Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase andmetel otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud ning vajadusel rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid. Planeeringu koostamisele asumisel selgitada välja tehnorajatiste, sh. maaparandusehitiste olemasolu krundil. Detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus. Strateegiline planeerimisdokument (detailplaneering) ei kuulu § 33 lõikes 1 nimetatud loetelusse, mille puhul keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust on kaalutud ja eelhinnang antud tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1. Mäeküla küla Nurga kinnistule algatatava detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju eelhinnangu koostas Paide Linnavalitsus. KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Sellest tulenevalt küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Lennuametilt, Maanteeametilt, Päästeametilt ja Terviseametilt. Asutuste seisukoht oli järgmine ... 1. Algatada Mäeküla küla Nurga kinnistu detailplaneering. 2. Jätta algatamata Mäeküla küla Nurga kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu (otsuse lisa 2) põhjal ei kaasne planeeringu elluviimisel eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 3. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 3) Mäeküla küla Nurga kinnistu detailplaneeringu koostamiseks. 4. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Paide linna kodulehel http://paide.kovtp.ee/detailplaneeringud ning tööpäevadel Paide Linnavalitsuses kuu aja jooksul alates otsuse jõustumisest. 5. Linnavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine tulenevalt planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud nõuetest. 6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Paide Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Aivar Tubli Linnavolikogu esimees  Lisa 1 Paide Linnavolikogu ... juuni 2019 otsusele nr … Aivar Tubli Linnavolikogu esimees  Lisa 2 Paide Linnavolikogu ... juuni 2019 otsusele nr … Mäeküla küla Nurga kinnistule algatatava detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju eelhinnang 1. Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas Paide Linnavalitsus, töö teostas linnaarhitekt Marje-Ly Rebas. Eelhinnang on koostatud Paide linnas Mäeküla külas Nurga kinnistule algatatavale detailplaneeringule. Eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus. Strateegiline planeerimisdokument (detailplaneering) ei kuulu § 33 lõikes 1 nimetatud loetelusse, mille puhul keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust on kaalutud ja eelhinnang antud tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1 Töö tulemusena selgitati välja, kas Mäeküla küla Nurga kinnistule algatatavale detailplaneeringule on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine või mitte. Keskkonnamõjude eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju (strateegilise) hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus, küsides enne otsuse tegemist detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte detailplaneeringu kontekstis ning antakse soovitus KSH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16. augusti 2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal Riin Kutsari poolt koostatud juhendit „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja juhendeid “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat” ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“. 2. Kavandatav tegevus 2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Paide linnas Mäeküla külas asuvale Nurga kinnistule ruumilise terviklahenduse loomine toitlustus- ja teenindushoone, vedelkütuse tankla, autode selvepesula ning neid teenindavate rajatise rajamiseks. Kinnistu soovitakse jagada kaheks krundiks. Detailplaneeringu algatamise taotluse järgi soovitakse alale rajada kuni kahekorruselised toitlustus- ja teenindushooned ehitisealuse pinnaga kuni 1300 m2, kõrgusega kuni 12 m ning tanklahooned ehitisealuse pinnaga kuni 500 m2 ja kõrgusega kuni 6 m. Kinnistul asuv puurkaev suletakse nõuetekohaselt ja nähakse ette kahe uue puurkaevu rajamine. Mõlema puurkaevu suurim veetarve ööpäevas on 10 m3, vajadusel (juhul kui ööpäevane veekasutus on üle 5 m3) taotletakse vee erikasutusload. Mõlemale krundile nähakse ette eraldi väikepuhasti (50- 299 ie, kuja 25 m) rajamine. Planeeritavasse tanklasse planeeritakse bensiini- ja diiselkütusemahutid kokku maksimaalse kogusega 200 tonni, sellest bensiinikütus maksimaalselt 80 tonni. Detailplaneeringu eskiisjoonis on toodudJoonis 1. Joonis 1. Detailplaneeringu eskiis 2.2. Strateegilised planeerimisdokumendid 2.2.1. Järvamaa maakonnaplaneering Kehtiva Järvamaa maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ määratud põhimaantee nr 2 uue trassikoridori alale (joonis 2). Paide-Mündi-Mäeküla tee on planeeritud kogujateeks. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Järvamaa maakonnaplaneeringuga kuna trassikoridori alale on võimalik planeerida ka trassi teenindavaid ettevõtteid. Joonis 2. Väljavõte maakonnaplaneeringust 2.2.2. Paide valla üldplaneering Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat Paide valla üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarbe osas. Nurga kinnistu olemasolev maakasutuse sihtotstarve on elamumaa, kehtiva üldplaneeringu (joonis 3) järgi on lubatud maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaa, taotletakse selle muutmist kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maaks ning tankla maaks. Üldplaneeringu järgi ei asu Nurga kinnistu detailplaneeringu kohustusega alal, kuid detailplaneeringu koostamine on kohustuslik detailplaneeringu kohustusega aladest väljaspool autoteenindusjaama, bensiinijaama rajamisel. Üldplaneeringu järgi on Mäeküla küla planeeritud eelkõige Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel sõitjaid teenindavaks piirkonnaks, kavandatud tegevus sobib üldplaneeringus toodud eesmärkidega. Joonis 3. Väljavõte üldplaneeringust Planeeringualal kehtivaid detailplaneeringuid ei ole. 3. KSH ja KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse keskkonnamõju hindamise algatamiseks või mittealgatamiseks. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS seaduse § 33 lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kui planeering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust on kaalutud ja eelhinnang antud tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1. Eelhindamine ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Linnavalitsus kaasas Keskkonnaameti, Lennuameti, Maanteeameti, Päästeameti ja Terviseameti. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustakse lähtudes KeHJS § 61 kohasest eelhinnangu tulemusest ja § 11 lõikes 22 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohast. 4. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 4.1. Maakasutus Planeeringuala suurusega ca 2,5 ha hõlmab Paide linnas, Mäekülas Nurga kinnistu (katastritunnus 56504:001:0520) ja osaliselt riigimaantee 15175 Paide-Mündi-Mäeküla kinnistu (joonis 4). Joonis 4. Planeeringuala paiknemine. Alus: Maa-ameti Geoportaal Nurga kinnistu maakasutuse praegune sihtotstarve on elamumaa, kinnistul asuvatele hoonetele (elamu ja kõrvalhooned) on väljastatud lammutusload. Lisaks asub kinnistul puurkaev (ehitisregistri kood 220570516). Suur osa kinnistust on kasutusel põllumaana. Kinnistu idaosa on olnud kasutusel aiamaana, selles osas asuvad ka üksikud puud. Ala piirneb ida ja lõuna poolt riigimaanteedega, põhja ja lääne poolt elamumaa ja kahe maatulundusmaa kinnistutega. 4.2. Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime Planeeritaval alal või vahetus läheduses puuduvad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel maavarade leiukohad, levialad või perspektiivalad. Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks lisaks otsestele maavaradele ka elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega piirkonnas sellest lokaalne negatiivne mõju puudub. 4.3. Veekaitse Planeeringuala paikneb tasasel maa-alal, maapinna absoluutne kõrgus on ligikaudu 68,5-69,5 m. Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt jääb planeeritavale alale puurkaev, mis planeeringu algatamise taotluse järgi on kavas likvideerida. Maaparandussüsteemi alasid ega ehitisi planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses avaliku maaparandussüsteemide kaardirakenduse alusel ei paikne. Aluspõhja moodustavad antud piirkonnas Ülem-Raikküla alamkihistu lubjakivid. Lubjakivikompleksi paksus Paide piirkonnas on üle 200 m. Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Ülalt esimese, moreenis ja lubjakivikompleksi ülaosa lõhedes esinev põhjaveekihind (pinnasevesi) toitub põhiliselt sademetest. Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Alal levivad Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 1,0...5,0 l/s*m. 4.4. Looduskaitse Planeeritavale alale ega selle võimalikku mõjualasse ei jää looduskaitsealuseid alasid, üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. 4.5. Looduskeskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. Antud ala puhul ei ole tegu tundliku looduskooslusega või kultuuriloolise väärtusega alaga. 4.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid Lähtudes Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetest ei jää planeeritavale alale ega selle vahetusse lähedusse kultuurimälestisi. Alani ei ulatu ühegi kultuurimälestise kaitsevöönd. Lähtudes Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse andmetest ei jää planeeritavale alale ega selle vahetusse lähedusse pärandkultuuriobjekte. 5. Hinnang keskkonnamõjudele 5.1. Tegevuse iseloom Tegemist on varem osaliselt hoonestatud kinnistule toitlustus- ja teenindushoone, tankla, autode selvepesula ning neid teenindavate rajatiste kavandamisega riigimaanteede vahetusse lähedusse. Tegevusega ei kaasne looduslikus seisundis alade otsest mõjutamist. 5.1.1. Loodusvarade kasutamine Hoonete ja rajatiste ehitamisel kasutatakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Toitlustus- ja teenindushoone, tankla ja autode selvepesula kasutusaegselt on peamiseks kasutatavaks ressursiks vesi (planeeritud veetarve kuni 2x10 m3 ööpäevas). Kui puurkaevust võetakse üle 5 m3 vett ühes ööpäevas, tuleb taotleda vee erikasutusluba. 5.1.2. Jäätme-ja energiamahukus Eemaldatavat pinnast käsitletakse kui ehituseks sobimatut pinnast. Kaevetöödel kaevandatav pinnas ladustatakse tellija poolt ettenäidatud kohtadesse. Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh. ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba, kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Peale kavandatud tegevuse elluviimist on peamiseks tekkivaks jäätmeks segaolmejäätmed, pakendid. Tekkivad jäätmed antakse edasiseks käitlemiseks üle jäätmekäitlejatele. Kavandatud tegevuste puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. 5.1.3. Lähipiirkonna teised tegevused Teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid avaldada olulist keskkonnamõju, piirkonnas teada ei ole. 5.2. Tegevusega kaasnevad tagajärjed 5.2.1. Vee ja pinnase saastatus Ehitusaegselt välistatakse ehitusjäätmete ja -materjalide sattumine pinnasesse ja põhjavette. Ehitustööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Toitlustus- ja teenindushoone, tankla ja autode selvepesula rajamine ei avalda olulist negatiivset mõju pinnasele. Juhul kui kavandatud tegevuse elluviimisel ja käitise kasutuselevõtmisel välistatakse kütuse lekkimine pinnasesse, parklatest kogunevad sademeveed puhastatakse ning rajatakse nõuetekohane reoveepuhastussüsteem, ei ole oodata võimalikku pinnase reostumist. Eelhinnangu koostamise hetkel ei ole ette näha keskkonnaohtlike kemikaalide kasutamist. 5.2.2. Mõju õhukvaliteedile Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile. 5.2.3. Jäätmeteke Ehitustöödel tekkivad jäätmed kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavatele, ohtlikud jäätmed vastavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Väljakaevatavat pinnas võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina. Alal paiknevate hoonete ja rajatiste lammutus- ja ehitustööde käigus tuleb hoolega jälgida pinnase seisundit. Juhul, kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba või kompleksluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Juhul, kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb pinnast/mulda käsitleda vastavalt jäätmeseaduse § 1 lõike 11 punktile 2 jäätmetena ning selle edasiseks käitlemiseks/taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Välja arvatud juhul, kui on olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek. 5.2.4. Müra Kavandatud tegevustega ei planeerita müratekitavate seadmete ehitamist või paigaldamist. Peamiselt tekib müra alal liikuvatest sõidukitest (liiklusmüra), samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning olulist liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu eeldatavalt ei kaasne. Vähene müra võib tekkida ka hoonete ventilatsiooniseadmetest. Seadmete valikul tuleb eelistada madalama müraemissiooniga kaasaegseid seadmeid. Tagada tuleb, et naaberkrundil asuva elamu juures ei ületataks kehtivaid müra piirväärtusi. Piirväärtuste järgimisel ja vajadusel meetmete kasutuselevõtmisel (müratõkkeseina rajamine) ei ole oodata olulise keskkonnamõju esinemist. 5.2.5. Vibratsioon Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata vibratsiooni teket, mis leviks väljapoole hooneid ja planeeringuala. 5.2.6. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevusega suureneb piirkonna valgus(reostus), kuna hetkel on tänavavalgustus ainult ala idaküljel (riigimaantee ääres). Valgustuse kavandamisel kasutada ala optimaalseimalt valgustavat, võimalusel reguleeritava valgustugevusega lahendust. Tegevusega kaasnevana ei eraldu väliskeskkonda olulisel määral soojust ega kiirgust. Samuti ei ole oodata ebameeldiva lõhna eraldumist. 5.3. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust on teoreetiliselt võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Käitises ei kavandata kasutada olulises koguses keskkonnaohtlikke kemikaale, mille lekked võiksid põhjustada ohtlikke avariiolukordi. Seega ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel oodata olulisi keskkonnaohtu põhjustavaid avariiolukordi. Planeeritava tankla opereerimisel tuleb rakendada meetmeid võimalike hädaolukordade (nt kütuseveoki avarii, tulekahju, mahutite leke, reostus jms) tekkimise vältimiseks ning vastavad keskkonnakaitse- ja ohutusmeetmed sätestada ehitusprojektis. 5.4. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Piirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Samuti puuduvad planeeringu alal või selle vahetus läheduses teised kaitsealused alad või kaitstavate liikide elupaigad. Mõju seega Natura aladele ja teistele kaitstavatele loodusobjektidele puudub. 5.5. Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Mõju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis saab avalduda eeskätt läbi müra ja õhukvaliteedi tasemete muutuse. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja tegevuse iseloomu ei ole oodata müra normtasemete ega õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Seega ei ole oodata olulise tervisemõju esinemist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha mõju varale juhul kui ehitised kavandatakse nii, et nendest tekkivad kitsendused ei ulatuks naaberkinnistutele. 5.6. Mõju kultuuriväärtustele Piirkonnas ei paikne kaitsealuseid kultuurimälestisi ega muinsuskaitse all olevaid alasid. Samuti puuduvad planeeringualal või selle vahetus läheduses pärandkultuuriobjektid. Mõju seega kultuuriväärtustele puudub. 5.7. Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Käsitletava planeeringuga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist määral, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral. 5.8. Muud aspektid KeHJS § 33 lõike 4 punkti 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu toitlustus- ja teenindushoone, tankla ja autode selvepesula rajamist kavandava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lõike 4 punktile 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Käesoleva detailplaneeringu puhul tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel puudub. 6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Ebasoodsa mõju tõhusaks ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks tuleb tegevuste elluviimisel kasutada järgmisi võimalusi: • kui puurkaevust võetakse üle 5 m3 vett ühes ööpäevas, tuleb taotleda vee erikasutusluba; • ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh. ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba, kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele; • kavandatud tegevuse elluviimisel ja käitise kasutuselevõtmisel välistatakse kütuse lekkimine pinnasesse, parklatest kogunevad sademeveed puhastatakse ning rajatakse nõuetekohane reoveepuhastussüsteem, et vältida võimalikku pinnase reostumist; • kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha mõju varale juhul kui ehitised kavandatakse nii, et nendest tekkivad kitsendused ei ulatuks naaberkinnistutele; • müratekitavate seadmete valikul tuleb eelistada madalama müraemissiooniga kaasaegseid seadmeid; • mürarikaste süsteemide välisosad ei tohi olla suunatud lähedalasuvate elamute suunas. • tagada tuleb müra normtasemete järgimine lähedalasuvatel elamukinnistutel, vajadusel võtta kasutusele müratõkestavad meetmed (nt müratõkkeseina rajamine); • planeeritava tankla opereerimisel tuleb rakendada meetmeid võimalike hädaolukordade (nt kütuseveoki avarii, tulekahju, mahutite leke, reostus jms) tekkimise vältimiseks ning vastavad keskkonnakaitse- ja ohutusmeetmed sätestada ehitusprojektis. Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata planeeringu elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju. KSH eelhinnangu koostaja ei pea antud planeeringu puhul keskkonnamõju strateegilist hindamise algatamist vajalikuks järgnevatel põhjustel: 1) planeeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatuse või mürataseme suurenemist üle vastavate piirnormide. 2) lähtudes planeeringuga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatud tegevuste elluviimine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektselt tule- ja tööohutusnõudeid; 3) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 4) projektiga hõlmatud alal ja vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid; 5) projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, sest nimetatud alad projekti piirkonnas puuduvad; 6) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ja lõhna teket ega jäätmeteket.  Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid Allikmaterjalid: • Kutsar, R. 2015. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. • Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk. • Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. • Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017 (link https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf). Seadused, määrused: • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) • Looduskaitseseadus (RT I, 26.01.2018, 10) • Veeseadus (RT I, 06.01.2016, 14) • Jäätmeseadus (RT I, 30.12.2015, 12) • Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (RT I, 18.08.2017, 3) Andmebaasid: • EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee • Puurkaevude andmebaas http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx • Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee • Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee  Lisa 3 Paide Linnavolikogu ... juuni 2019 otsusele nr… Detailplaneeringu lähteseisukohad Mäeküla küla Nurga kinnistu detailplaneeringu koostamiseks 1. Detailplaneeringu koostamise vajadus 1.1. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik: Gayane Danielyan. 1.2. Lähtudes planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktist 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Paide valla üldplaneeringu järgi ei asu Nurga kinnistu detailplaneeringu kohustusega alal, kuid üldplaneeringu järgi on detailplaneeringu koostamine kohustuslik detailplaneeringu kohustusega aladest väljaspool autoteenindusjaama, bensiinijaama rajamisel. 1.3. Detailplaneeringuga soovitakse muuta alal kehtivat Paide valla üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarbe osas. Kehtiva üldplaneeringu järgi on lubatud maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaa, taotletakse selle muutmist kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maaks ning tankla maaks. 1.4. Lähtudes Paide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 määruse nr 3 “Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmine Paide linnas“ § 5 punktist 5 otsustab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise linnavolikogu. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid 2.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Nurga kinnistule ruumilise terviklahenduse loomine toitlustus- ja teenindushoone, vedelkütuse tankla, autode selvepesula ning neid teenindavate rajatise rajamiseks. Kinnistu soovitakse jagada kaheks krundiks. 2.2. Kinnistul asuv olemasolev puurkaev suletakse nõuetekohaselt ja nähakse ette kahe uue puurkaevu rajamine. Mõlema puurkaevu suurim veetarve ööpäevas on 10 m3, vajadusel (juhul kui ööpäevane veekasutus on üle 5 m3) taotletakse vee erikasutusload. Mõlemale krundile nähakse ette eraldi väikepuhasti (50-299 ie, kuja 25 m) rajamine. Planeeritavasse tanklasse planeeritakse bensiini- ja diiselkütusemahutid kokku maksimaalse kogusega 200 tonni, sellest bensiinikütus maksimaalselt 80 tonni. 2.3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada, et planeeringuala asub Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlikul alal. 2.4. Kinnistutele juurdepääsud kavandatakse riigimaanteelt 15175 Paide-Mündi-Mäeküla. 3. Detailplaneeringu ülesanded 3.1. Detailplaneeringus lahendada kõik planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, välja arvatud punktides 10, 14-16, 18 ja 19 nimetatud ülesanded. 3.2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada, et seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud piirväärtustele. 4. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava 4.1. Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevate andmete põhjal nähakse ette detailplaneeringu kehtestamine ca 14 kuu jooksul alates algatamise otsuse jõustumisest. Detailplaneeringu kehtestamise aeg sõltub avalikustamise tulemustest. 5. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud 5.1. Enne detailplaneeringu koostamist on planeeringualal vajalik koostada ehitusgeodeetiline uurimistöö (topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500), mille aruanne esitada Paide Linnavalitsusele. 5.2. Aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m3, on Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase andmetel otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud ning vajadusel rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid. 5.3. Planeeringu koostamisele asumisel selgitada välja tehnorajatiste, sh. maaparandusehitiste olemasolu krundil. Detailplaneeringu algatamise hetkel teadaolevalt asuvad kinnistul teisele omanikule kuuluvad elektriõhuliinid. 5.4. Detailplaneeringu algatamise hetkeks muude uuringute vajadust ette ei nähta. 5.5. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste varemkoostatud uuringute ja projektidega: 5.5.1. Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 93,5-94,0 Mäeküla lõigu liiklusohutuse parandamise projekt. Teedeehitus ja liikluskorralduslik osa. Tuulekaru OÜ töö nr 007-18-1. 6. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud 6.1. Detailplaneeringuala suurus on ca 2,5 ha, ala hõlmab Nurga kinnistu (katastritunnus 56504:001:0520) ja riigimaantee 15175 Paide-Mündi-Mäeküla kinnistu ulatuses, mis on vajalik juurdepääsuteede planeerimiseks. 6.2. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse vähemalt kõikide planeeringualale jäävate maaüksuste ja planeeringualaga piirnevate maaüksuste omanikud. 6.3. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb teha koostööd kõikide planeeringualal asuvate ning sinna planeeritavate trasside ja tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringu koostamisele asumisel taotleda trasside valdajatelt tehnilised tingimused. 6.4. Kinnistule ulatuvad riigimaanteede teekaitsevööndid ning planeeringuala asub Nurmsi lennuvälja piirangupinna sees. 6.5. Planeeringu koostamisel osalevate asutustega koostöö tegemisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt tuleb koostööd teha Keskkonnaametiga, Lennuametiga, Maanteeametiga, Päästeametiga ja Terviseametiga. 7. Detailplaneeringu koostamine ja vormistamine 7.1. Tulenevalt planeerimisseadusest on vajalik ka detailplaneeringu eskiislahenduse koostamine. 7.2. Detailplaneeringu mahus koostada kontaktvööndi (sh. planeeringuga kavandatavate ehitiste mõjuala) linnaehituslik analüüs. 7.3. Planeeringu vormistamisel kasutada Keskkonnaministeeriumi poolt 2002. a välja antud juhendmaterjali „Planeeringute leppemärgid“ 4. osas „Detailplaneeringute leppemärgid“ antud leppemärke. 7.4. Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500, situatsiooniskeemi võib vormistada teises mõõtkavas. 7.5. Detailplaneeringu vormistamisel arvestada ka Maa-ameti poolt koostatud „Planeeringute dokumentide Maa-ametile (maaktastripidajale) esitamise juhendis“ toodud nõuetega. 7.6. Detailplaneeringu mahus esitada planeeringu elluviimise tegevuskava. 7.7. Detailplaneeringu projektile lisada illustreeriv(ad) 3D-joonis(ed) olemasolevate ja planeeritavate ehitiste, olulisemate mahuliste rajatistega, üldise planeeringulise lahendusega ning planeeringus ettenähtud kõrghaljastusega arvestades tegelikule situatsioonile vastavaid maapinna kõrgusi. 7.8. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseadusele, vajalik on ka eskiislahenduse avalikustamine. Lähteseisukohad koostas: Marje-Ly Rebas Paide Linnavalitsus Linnaarhitekt tel 383 8632 [email protected] Saatja: Marje-ly Rebas <[email protected]> Saadetud: 15.05.2019 21:24 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; MNT Teed <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; Marge Kelgo <[email protected]>; Andres Lainoja <[email protected]>; Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine KSH vajalikkuse osas, Paide linn, Nurga DP Manused: Nurga DP algatamine_eelnõu.pdf 15. mai 2019 nr 7-1/18/10-3 Keskkonnaamet Lennuamet Maanteeamet Päästeamet Terviseamet Lähtudes KeHJS § 33 lõikest 6 ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 küsime teilt seisukohta Paide linnas, Mäeküla külas, Nurga kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse osas. Vastav linnavolikogu otsuse eelnõu on lisatud manusena. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on kinnistu omanik. Planeeringuala asub riigimaanteede teekaitsevööndis ning Nurmsi lennuvälja piirangupinna sees. Oleksime väga tänulikud, kui saaksite oma seisukoha KSH vajalikkuse osas anda hiljemalt 3. juuniks. See võimaldaks detailplaneeringu algatamise otsuse teha 20. juunil toimuval linnavolikogu istungil. Juulis ja augustis korralisi volikogu istungeid ei toimu ning detailplaneeringu algatamine lükkuks siis edasi mitu kuud. Palun andke ka teada, kas soovite olla kaasatud kõikidesse järgnevatesse detailplaneeringu menetlustoimingutesse: 1) detailplaneeringu algatamisest teavitamine ja lähteseisukohtadele arvamuse küsimine; 2) detailplaneeringu kooskõlastamine; 3) detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitamine; 4) detailplaneeringu kehtestamine? Lugupidamisega Marje-Ly Rebas Paide Linnavalitsus Linnaarhitekt Tel. 383 8632 Mob. 508 2373 e-kiri: [email protected]