Pöördumine

EV Sotsiaalministeerium Pöördumine riigihangete korralduse ja sisu asjus Pöördume sotsiaalministeeriumi poole sooviga juhtida tähelepanu probleemidele sotsiaal- ja käitumusteaduslike uuringute riigihangete korralduses ja aidata kaasa teadusraha arukale kulutamisele, kvaliteetsete uuringute läbiviimisele ja seega ka teaduspõhiste otsuste tegemisele Eesti Vabariigis. Allakirjutanud esindavad parimaid sotsiaal- ja käitumusteaduslikke ning rakenduslikke kompetentse Eestis ning loodame, et selle tähelepanujuhtimisega olukord rakendusliku eesmärgiga tellimusuuringute alal paraneb. Pöördumine on ajendatud käimasolevast Eesti laste vaimse tervise uuringu (LVTU) hankekutsest, aga meie hinnangul on sarnaseid probleeme esinenud korduvalt varemgi. Ülevaade suurematest esinevatest probleemidest on järgmine: 1. Hanke eesmärgid ei ole pakutud ajaskaalal saavutatavad LVTU hanke puhul näiteks ei kuma hanke tingimustest läbi, et oleks selgelt teadvustatud valideeritud mõõdikute puudumist nii laia vanusevahemiku uurimiseks (alla 9aastaste laste uurimiseks ei sobi enesekohased küsimustikud) ja kahes keeles. Seega tuleks need alles välja töötada (luua või tõlkida, kohandada, norme koguda jms). Tegemist on väga tundliku uuritavate rühma ja teemaga, mistõttu on selge, et kõikide eetika- ja andmekaitseliste ning metodoloogiliste eeltööde peale kulub vähemalt nii palju aega, et piloteerima ei saa hakata enne suve, mis suure tõenäosusega tähendab alles sügist. Jõudlust ja töö kvaliteeti saaks suurendada kraaditöid tegevate tudengite kaasamisega, aga sealjuures tuleb arvestada akadeemilise kalendriga. Kuna küsimustike valideerimist poole aastaga ette võtta ei saa, on järelikult lähteülesandesse sisse kirjutatud kompromiss kvaliteedi arvelt ning tegelikult saab lähtuda olemasolevatest küsimustikest (nt SDQ või HBSC ankeedi osad). Ei ole aga selge, mida uut annaks selline kiirustades tehtud küsitlusuuring võrreldes olemasolevate andmetega. 2. Hanke maksumus ja eeldatavad tööd ei ole realistlikus vastavuses Valdkonna ebapiisav tundmine väljendub sageli ka uuringute eelarves. Hanked eeldavad enamasti, et kasutatakse hanke võitnud asutuste infrastruktuuri ja tööjõudu (sh tudengeid). See võib olla arusaadav (kuna asutused saavad ka üldkululõivu), kuid oluliselt küsitavam on, kui hanked ei kata ära tööde tegelikke ja otseseid kulutusi. Näiteks LVTU puhul on kahtlemata tarvis arvestuslikult 2-3 teaduri ning 1-2 akadeemiliselt kogenuma rühmaliikme täisajaga osalust, lisaks tervet hulka toetavat personali (nt osalejatega suhtlemiseks, dokumentatsiooni haldamiseks, vaimse tervise probleemide korral selle toetamiseks või nõustamiseks) ning tegelikke läbiviimise kulusid (nt postikulud, veebikeskkonna kujundamine jms). Neid ei ole võimalik kvaliteeti langetamata või tasustamata töid tegemata mahutada 150 000 euro sisse. 3. Hanke ajakava ei arvesta potentsiaalsete pakkumise tegijatega Ei ole harv juhus kui hanke esitamise tähtaeg või väljakuulutamine on vahetult riigipühade või akadeemiliselt intensiivsete tööperioodide ajal või järel (nt pärast jaanipäeva, jõule või aastavahetust). Juhul kui avaliku hanke põhitingimused ja teema on paigas juba varem, aitaks ebasobivat graafikut mahendada hankekava avalik jagamine. Kui hankel osalema ei oodata just neid, kel tööd ei ole, on potentsiaalsetel hankel osalejatel tööd planeeritud ja kiire graafiku juures tuleb arvestada mitte ainult ärajääva puhkusega, vaid ka märkimisväärsete ületundidega nii hankel osalemiseks kui ka töö teostamiseks hanke võidu puhul. See aga on oluline töötajate vaimse tervise halvenemise riskitegur. Lisaks soosib sellistel tingimustel pakkumuse kirjutamine kiirustamist ja lohakust uurimismetoodika väljatöötamisel. Kuigi LVTU puhul muudeti 19.12.2022 seisuga hanke esitamise ja tööde teostamise ajakava (esimest 09.01.23 pealt 16.01.23 peale ja teist 31.12.23 pealt 30.06.24 peale), ei saa neid muudatusi pidada sisuliselt piisavaks. Hanke lähteülesande kohaselt on tegemist väga suure uuringuga, mis nõuab ka korralikku planeerimist. Eesti elu sõlmküsimuse teaduspõhine lahendamine on erakordselt oluline, seetõttu oleme valmis koostööks probleemi lahendamisel. Esimese ettepanekuna soovitame praktikat, mil avalikud hanked oleksid tõepoolest avalikud ehk hanke eesmärkide seadmisel osaleksid kõik osapooled, kes selleks soovi avaldavad. See välistaks ka hilisema huvide konflikti, sest kui kõik on saanud panustada, ollakse võrdsel positsioonil. Senise olukorra jätkumine toob kaasa riski, et teaduse rakendamiseks mõeldud vahendid raisatakse suures osas lihtsalt ära. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt Kairi Kreegipuu, psühholoogia instituudi juhataja Tartu Ülikool /allkirjastatud digitaalselt Toomas Veidebaum, teadusdirektor Tervise Arengu Instituut /allkirjastatud digitaalselt Aleksander Pulver psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise suuna juht TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituut Tallinna Ülikool /allkirjastatud digitaalselt Siim Espenberg sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) juhataja Tartu Ülikool 20.12.2022 EV Sotsiaalministeerium Pöördumine riigihangete korralduse ja sisu asjus Pöördume sotsiaalministeeriumi poole sooviga juhtida tähelepanu probleemidele sotsiaal- ja käitumusteaduslike uuringute riigihangete korralduses ja aidata kaasa teadusraha arukale kulutamisele, kvaliteetsete uuringute läbiviimisele ja seega ka teaduspõhiste otsuste tegemisele Eesti Vabariigis. Allakirjutanud esindavad parimaid sotsiaal- ja käitumusteaduslikke ning rakenduslikke kompetentse Eestis ning loodame, et selle tähelepanujuhtimisega olukord rakendusliku eesmärgiga tellimusuuringute alal paraneb. Pöördumine on ajendatud käimasolevast Eesti laste vaimse tervise uuringu (LVTU) hankekutsest, aga meie hinnangul on sarnaseid probleeme esinenud korduvalt varemgi. Ülevaade suurematest esinevatest probleemidest on järgmine: 1. Hanke eesmärgid ei ole pakutud ajaskaalal saavutatavad LVTU hanke puhul näiteks ei kuma hanke tingimustest läbi, et oleks selgelt teadvustatud valideeritud mõõdikute puudumist nii laia vanusevahemiku uurimiseks (alla 9aastaste laste uurimiseks ei sobi enesekohased küsimustikud) ja kahes keeles. Seega tuleks need alles välja töötada (luua või tõlkida, kohandada, norme koguda jms). Tegemist on väga tundliku uuritavate rühma ja teemaga, mistõttu on selge, et kõikide eetika- ja andmekaitseliste ning metodoloogiliste eeltööde peale kulub vähemalt nii palju aega, et piloteerima ei saa hakata enne suve, mis suure tõenäosusega tähendab alles sügist. Jõudlust ja töö kvaliteeti saaks suurendada kraaditöid tegevate tudengite kaasamisega, aga sealjuures tuleb arvestada akadeemilise kalendriga. Kuna küsimustike valideerimist poole aastaga ette võtta ei saa, on järelikult lähteülesandesse sisse kirjutatud kompromiss kvaliteedi arvelt ning tegelikult saab lähtuda olemasolevatest küsimustikest (nt SDQ või HBSC ankeedi osad). Ei ole aga selge, mida uut annaks selline kiirustades tehtud küsitlusuuring võrreldes olemasolevate andmetega. 2. Hanke maksumus ja eeldatavad tööd ei ole realistlikus vastavuses Valdkonna ebapiisav tundmine väljendub sageli ka uuringute eelarves. Hanked eeldavad enamasti, et kasutatakse hanke võitnud asutuste infrastruktuuri ja tööjõudu (sh tudengeid). See võib olla arusaadav (kuna asutused saavad ka üldkululõivu), kuid oluliselt küsitavam on, kui hanked ei kata ära tööde tegelikke ja otseseid kulutusi. Näiteks LVTU puhul on kahtlemata tarvis arvestuslikult 2-3 teaduri ning 1-2 akadeemiliselt kogenuma rühmaliikme täisajaga osalust, lisaks tervet hulka toetavat personali (nt osalejatega suhtlemiseks, dokumentatsiooni haldamiseks, vaimse tervise probleemide korral selle toetamiseks või nõustamiseks) ning tegelikke läbiviimise kulusid (nt postikulud, veebikeskkonna kujundamine jms). Neid ei ole võimalik kvaliteeti langetamata või tasustamata töid tegemata mahutada 150 000 euro sisse. 3. Hanke ajakava ei arvesta potentsiaalsete pakkumise tegijatega Ei ole harv juhus kui hanke esitamise tähtaeg või väljakuulutamine on vahetult riigipühade või akadeemiliselt intensiivsete tööperioodide ajal või järel (nt pärast jaanipäeva, jõule või aastavahetust). Juhul kui avaliku hanke põhitingimused ja teema on paigas juba varem, aitaks ebasobivat graafikut mahendada hankekava avalik jagamine. Kui hankel osalema ei oodata just neid, kel tööd ei ole, on potentsiaalsetel hankel osalejatel tööd planeeritud ja kiire graafiku juures tuleb arvestada mitte ainult ärajääva puhkusega, vaid ka märkimisväärsete ületundidega nii hankel osalemiseks kui ka töö teostamiseks hanke võidu puhul. See aga on oluline töötajate vaimse tervise halvenemise riskitegur. Lisaks soosib sellistel tingimustel pakkumuse kirjutamine kiirustamist ja lohakust uurimismetoodika väljatöötamisel. Kuigi LVTU puhul muudeti 19.12.2022 seisuga hanke esitamise ja tööde teostamise ajakava (esimest 09.01.23 pealt 16.01.23 peale ja teist 31.12.23 pealt 30.06.24 peale), ei saa neid muudatusi pidada sisuliselt piisavaks. Hanke lähteülesande kohaselt on tegemist väga suure uuringuga, mis nõuab ka korralikku planeerimist. Eesti elu sõlmküsimuse teaduspõhine lahendamine on erakordselt oluline, seetõttu oleme valmis koostööks probleemi lahendamisel. Esimese ettepanekuna soovitame praktikat, mil avalikud hanked oleksid tõepoolest avalikud ehk hanke eesmärkide seadmisel osaleksid kõik osapooled, kes selleks soovi avaldavad. See välistaks ka hilisema huvide konflikti, sest kui kõik on saanud panustada, ollakse võrdsel positsioonil. Senise olukorra jätkumine toob kaasa riski, et teaduse rakendamiseks mõeldud vahendid raisatakse suures osas lihtsalt ära. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt Kairi Kreegipuu, psühholoogia instituudi juhataja Tartu Ülikool /allkirjastatud digitaalselt Toomas Veidebaum, teadusdirektor Tervise Arengu Instituut /allkirjastatud digitaalselt Aleksander Pulver psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise suuna juht TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituut Tallinna Ülikool /allkirjastatud digitaalselt Siim Espenberg sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) juhataja Tartu Ülikool 20.12.2022 Saatja: SM Info <[email protected]> Saadetud: 20.12.2022 16:55 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: pöördumine riigihangete asjus From: Kairi Kreegipuu &lt;&gt; Sent: Tuesday, December 20, 2022 4:26 PMTo: Heidi Alasepp &lt;&gt;; Anniki Lai &lt;&gt;; Triinu Täht &lt;&gt;; Liisa Koreinik &lt;&gt;Subject: pöördumine riigihangete asjus Austatud tervseala asekantsler Heidi Alasepp, vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai, ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator Triinu Täht ja nõunik Liisa Koreinik! Edastan pöördumise riigihangete asjsus. Allakirjutanud esindavad märkimisväärset osa Eesti vaimse tervise ja heaolu rahvusvaheliselt tunnustatud teadlastest ja erialaspetsialistidest ja meile teeb muret uuringute tellimisel levinud praktika, mis sagedasti ei võimalda vastata püstitatud eesmärkidele. Kuna peame teaduspõhisust väga oluliseks väljendame ka valmisolekut probleemi lahendamisel kaasa lüüa. Lugupidamisega Kairi Kreegipuu, psühhoogia instituudi juhataja Tartu Ülikool