Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti
2014-2020.2.04.17-0072
“SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe
meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõpparuanne
ERF-352/2022
20.12.2022
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines
riigihankes nr 212908. Leitud puuduste kohta on koostatud tähelepanek. Kuna rakendusüksus on juba
teinud hankele finantskorrektsiooni 10% ulatuses ja audiitori poolt täiendavalt tuvastatud rikkumised
ei ületa selle tagasinõude määra, siis auditi tulemusena soovitust toetuse täiendavaks
tagasinõudmiseks ei tehta.
Märge struktuuritoetuse registris2:
➢ Märkustega, olulised tähelepanekud.
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Oluline tähelepanek 4.1 – Riigihanke nr 212908 läbiviimine ei ole vastavuses riigihangete seaduse
sätetega – vastavustingimusi on leevendatud jättes taotluse esitamise tähtaja pikendamata,
hankedokumentatsioonis on loetletud erinevad ostuallikaid ilma märketa „või sellega samaväärne“,
hankija on jätnud hankelepingu käigus lisandunud alltöövõtjad omaltpoolt kontrollimata ning seatud
lepingu täitmise tingimus on piirava iseloomuga.
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud
objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda
avastamata.
2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on
leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.2 Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
Meede Meetme „2014-2020.2.4 Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste
tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevus
„2014-2020.2.4.1 Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“.
Projekti number 2014-2020.2.04.17-0072
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse
rajamine
Toetuse saaja ja partner(id): sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Taotluse rahuldamise otsuse Taotluse rahuldamise otsus nr 9.2-4.3/14-20/11 /433, 18.09.2017;
(otsuse muutmise) number ja Taotluse rahuldamise otsuse muutmine nr 11.2-4/ 0610, 29.06.2022.
kuupäev
Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti kulude abikõlblikkuse 12.11.2015 - 31.12.2023
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lõike 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2022. a tööplaan3.
Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talituse
juhataja (auditi eest vastutav isik);
Ailen Vali, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talituse
juhtivaudiitor (auditi juht);
Grete Saarniit, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi
talituse audiitor (auditi meeskonna liige)
Auditi läbiviimise aeg 11.08.2022 – 20.12.2022
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.
3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus
valimisse sattuda.
3
Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
• projekti tegelik teostamine,
• projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
• kulude abikõlblikkus,
• projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
• omafinantseeringu olemasolu,
• struktuurifondide sümboolika kasutamine.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOS maksetaotlus nr PO4742, makse kp 24.03.2022,
olevad väljamaksed abikõlblik summa 2 564 454,04 eurot
(väljamaksetaotluse SFOS nr,
kuupäev, abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus (ERDF): 49,20%
osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 50,80%
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; % 2 564 454,04 eurot; 100 %
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 0,00 eurot
Leitud vea määr (%) 5 0,00%
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral
oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltegevused
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%.
5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi
mahust.
4
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja ei ole auditi ulatusse sattunud hanke nr 212908 läbiviimisel järginud kehtivaid õigusakte.
Rakendusüksus on oma kontrollide käigus tuvastanud sama hankega seoses puudusi ning koostanud 20.07.2021
finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-4/0912. Otsuses on rakendusüksus jõudnud järeldusele, et SA Põhja Eesti
Regionaalhaigla (edaspidi ka toetuse saaja või hankija) on riigihankes nr 212908 kehtestanud konkurentsi piiravad
kvalifitseerimise tingimused ning hanke tehnilises kirjelduses on nimetanud erinevaid standardeid lisamata juurde
märget „või sellega samaväärne“. Otsuse resolutsiooni alusel vähendati hankega nr 212908 hüvitamiseks esitatud
kulusid 10% võrra. Kuivõrd rakendusüksus on rikkumise tuvastanud enne 2022. a auditi valimi moodustamist ja
audiitorite hinnangul on otsuse alused ja korrektsiooni määr korrektsed, siis vastavaid riigihangete seaduse (edaspidi
ka RHS) sätete rikkumisi tähelepanekus enam ei käsitleta. Auditi käigus tuvastasime täiendavaid puudusi, mida
finantskorrektsiooniotsuses ei ole välja toodud.
Oluline tähelepanek 4.1 – Riigihanke nr 212908 läbiviimine ei ole vastavuses riigihangete seaduse sätetega –
vastavustingimusi on leevendatud jättes taotluse esitamise tähtaja pikendamata, hankedokumentatsioonis on
loetletud erinevad ostuallikaid ilma märketa „või sellega samaväärne“, hankija on jätnud hankelepingu käigus
lisandunud alltöövõtjad omaltpoolt kontrollimata ning seatud lepingu täitmise tingimus on piirava iseloomuga.
1. Hanke alusdokumentide muutmine pikendamata taotluste esitamise tähtaega
RHS § 82 lg 16 sätestab, et riigihanke alusdokumentide muutmisel peab hankija pikendama taotluste esitamise
tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris avaldamisest arvates või muudetud riigihanke alusdokumentide
kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks taotluste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega
vastavast käesoleva seaduse §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. RHS § 82 lg 2 alusel ei pea hankija
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendama, kui muudatused puudutavad üksnes kontaktandmeid
6 Riigihangete seaduse1 redaktsioon 15.03.2019-14.07.2020, mis kehtis hanke nr 212908 hanke alusdokumentide (taotlemise faas)
muutmise ajal.
6
või kui esialgsetest riigihanke alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus ei saa muutuda tehtud muudatuste
tõttu riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või kui esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise tingimustele
vastav pakkuja või taotleja ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata või kui tehtud muudatuse tõttu ei
muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu.
Hanke taotluste esitamise kuupäev oli 16.12.2019. Hankija muutis riigihanke vastavustingimusi 09.12.2019,
vähendades taotlejalt nõutud registreeringuid/lube. Esmalt oli nõutud, et taotleja peab olema esitanud
majandustegevuse registrisse (MTR) majandustegevusteate tegevusalal või peab taotlejal olema asukohamaa
seaduse kohane vastav registreering või luba nimetatud tegevusalal tegutsemiseks:
1. „projekteerimine“, täpse liigitusega a)arhitektuuri osa või ehitusprojekti arhitektuuri osa; b)konstruktsioonide osa;
c) sisekliima tagamise süsteem; d)kaugkütte- või kaugjahutussüsteem; e)hoonesisene või selle juurde kuuluv
veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem; f)ühisveevärk või -kanalisatsioon; g)tee.
2. „ehitamine“, täpse liigitusega a)üldehituslik ehitamine; b)hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või
kanalisatsioonisüsteem; c)kaugkütte- või kaugjahutussüsteem; d)sisekliima tagamise süsteem; e)tee; f)ühisveevärk
või -kanalisatsioon.
3. „elektritööd“.
4. „tuleohutuse projekteerimine, ehitamine ja hooldamine“.
5. „liikluskorralduse projektide tegemine“, täpse liigitusega „teede liikluskorralduse projektide tegemine“.
09.12.2019 tehtud vastavustingimuste muudatusega nõuti vaid:
1. „projekteerimine“.
2. „ehitamine“.
Audiitorite hinnangul on sellises ulatuses vastavustingimuste leevendamise puhul tegemist muudatusega, mis
laiendaks riigihankest huvitatud ettevõtjate ringi. Eriti arvestades, et tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava
hankega.
Auditi käigus selgitas hankija, et vastavustingimuste muudatused ei muutnud nende hinnangul riigihankest huvitatud
ettevõtjate ringi ning MTR registreering on oma sisult ettevõtja teatamiskohustus teatud tegevusalal
majandustegevusega alustamise kohta. Valitud alal tegutsemiseks peab ettevõtjal olema õigussuhe pädeva isikuga
või füüsilisest isikust ettevõtja puhul on isik ise pädev isik. Kuna hankija on kvalifitseerimise tingimusena seadnud
üheksa spetsialisti olemasolu, siis määrab riigihankest huvitatud ettevõtjate ringi peamiselt just nõutud spetsialistide
olemasolu.
Audiitorid jäävad oma seisukoha juurde, sest tegemist oli rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, mille puhul on
potentsiaalseteks taotlejateks ka väljaspool Eestit olevad ettevõtjad ning nende puhul nõuti asukohamaa seaduse
kohast vastavat registreeringut või luba. Samuti ei ole kvalifitseerimistingimustes nõutud spetsialistide nimekirjas
isikut, kelle kvalifikatsioon on tegevusalal „liikluskorralduse projektide tegemine“.
RHS § 94 lg 1 p 2 alusel ei tohtinud taotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 30 päeva, millest pool on 15 päeva.
Taotluste esitamise ja muudetud vastavustingimuste vahele jäi 6 päeva7.
Tegemist on RHS § 82 lg 1 sätte rikkumisega, millele kohaldub Ühendmääruse8 (edaspidi ÜM) § 221 lg 2 p 2. See
näeb ette, et kui riigihanke alusdokumendis olulise muudatuse tegemisel ei ole nõutud juhul taotluste esitamise
tähtaega pikendatud ettenähtud ulatuses, kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Toetuse saaja kommentaar: Hankija nõustub tähelepanekus toodud asjaoludega.
7 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg 1 alusel algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse
saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Seega tuleb peale riigihanke alusdokumentide muutmist pakkumuse esitamiseks jäänud
ajast maha arvata 09.12.2019.
8 Vabariigi Valitsuse määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise
ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“. https://www.riigiteataja.ee/akt/106102020003?leiaKehtiv
7
2. Ühikhinna maksumuse vormil on loetletud erinevaid tooteid ja kaubamärke ilma märketa „või sellega
samaväärne“
RHS § 88 lg 6 sätestab, et tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi,
päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse
välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise
kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt
täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.
Hanke nr 212908 tehnilise kirjelduse (fail: HD_2.1_Tehniline kirjeldus) punktis 2.7 on viidatud ühikhinna maksumuse
vormile HD_1.2.-vorm PV Ühikhinnad. Antud vorm tuli pakkujatel täidetuna esitada koos pakkumusega. Viidatud
vormil on mitmeid viiteid erinevatele ostuallikatele ja kaubamärkidele, mida ei ole täiendatud märkega „või sellega
samaväärne“. Näiteks:
• Osa „ÜLD“ alapunktid: 51.2 „Siseseinte ladumine Colmbia 140mm koos betoneerimisega“, 51.3 „Siseseinte
ladumine Columbia 90mm koos betoneerimisega“, 51.4“ Siseseinte ladumine Columbia 240mm“, 52.30
„Puituste lukustus Abloy EL480 + südamik CY028 Active antibakteriaalse pinnakattega“, 54.23 „VL-2/2.1 Lae
soojustus altpoolt kivivill Paroc Parafon 70mm“, alaosa 660 „Torupostid“, kus on alapunktides viidatud
konkreetsetele tootjatele: Swisslog Healthcare GmbH, ETS Nord AS, Pipelife Eesti AS, Kabel Sterner GmbH,
Paroc, Polytrade OÜ.
• Osa „VK“ alaosas 713 „Sanitaartehnika seadmed“ on viidatud konkreetsetele kaubamärkidele
„Villeroy&Boch“, „Franke“, „GROHE“, „Purmo“ ning ka konkreetsetele toodetele.
• Osa „KV“ alaosas 721 „Küttetorustikud“ on viidatud konkreetsetele kaubamärkidele: „Frico“, „Fläkt“,
„Danfoss“, alaosas 722 „Küttekehad“ on viidatud „Purmo“`le ja „Danfoss“`le. Alaosas 723 on viidatud
konkreetsetele toodetele, nt p 723.127 „Filtrikast: Cambox-610 OPR-E-H12“, p 723.130 „Filter: CamCube-HF-
S-0505-XLS-M5-370“, p 723.131 „Filter: CamCube-HF-S-1510-XLS-M5-370“. Alaosas 725 „Ventilatsiooni-
torustikud“ on viidatud kaubamärgile „Halton“, „Bevent“, alaosas 726 „Jahutusseadmed“ kaubamärkidele
„Daikin“, „ThermoKey“, „Grundfos“, „Swegon“.
• Osa „ET“ alaosas 744 „Valgustussüsteemid“ on viidatud kaubamärkidele „Eaton“, „Glamox“ ning
konkreetsetele toodetele, vt punktid 744.31 kuni 744.38. Alaosas 745 „Elektriküte, installatsioonimaterjalid“
on viidatud konkreetsetele toodetele, mis on seotud Deviflex 18T-ga, nt p 745.3 kuni p 745.12.
• Osa „EN-AU“ alaosas 753 „Andmevõrgud, telefoni-ja infoedastussüsteemid“ on viidatud kaubamärgile
„Kathrein“.
Audiitorid ei tuvastanud hanke tehnilises kirjelduses või teistes alusdokumentides ühemõttelist kõikehõlmavat lauset
või viidet, mis selgitaks, et juhul kui hanke erinevates alusdokumentides on viidatud erinevatele ostuallikatele,
kaubamärkidele vm RHS § 88 lg 6 toodule, siis tuleks neid lugeda täiendatuks märkega «või sellega samaväärne».
Riigihanked peavad olema konkurentsile avatud ning konkurentsi kunstlik piiramine on keelatud9. RHS § 88 lg 6
eesmärk on ära hoida suunatud hankeid kindla tootja, toote eelistamiseks ja avada hange konkurentsile. Kuna hankija
juhtis oma kommentaarides tähelepanu, et ehitustoodete (seadmed, materjalid, süsteemid jms) asendamist
samaväärsetega on lubatud lepingu projektis ja ehitusprojekti arhitektuurses osas, siis leiavad audiitorid, et
ühikhinna maksumuse vormil toodud puuduste puhul on tegemist rikkumisega, millel puudub finantsmõju.
Toetuse saaja kommentaar:
Hankija ei nõustu tähelepanekus toodud asjaoludega ning toob välja punktid riigihanke alusdokumentides, mis
viitavad, et riigihange on avatud konkurentsile ning pakkujad oleks võinud kasutada ka samaväärseid tooteid.
9 Riigihangete direktiivi 2014/24/EL põhjendus 1 ja art 18 lg 1 teine lõik.
8
2.1 Tehniline kirjeldus
Kaubamärgi nimetamisel on lisatud „või samaväärne“ (näiteks tehnilise kirjelduse p 30.80 ja 30.81).
2.2 Lepingu preambulas:
Lepingu alusel on töövõtjal kohustus teostada tellijale pakkumuses märgitud koguhinnaga Lepingu objekt arvestades
kõiki olemasolevast tehnilisest kirjeldusest tulenevaid võimalikke lahendusi. Täiendavalt on töövõtja esitanud tellijale
vormil P V teatud tööde kohta ühikhinnad. Juhul, kui tellijal tekib vajadus Lepingu täitmise käigus muuta tehnilisest
kirjeldusest tulenevat lahendust, on tellijal õigus muuta ühepoolselt ka Lepingu alusel teostatavate tööde mahtu ja/või
koosseisu. Üksnes eeltoodud juhul arvutatakse tellija poolt, lähtudes tööde mahu ja koosseisu muutmisest võrreldes
tehnilise kirjelduse järgselt teostamisele kuulunud lahendusega, vormil P V toodud ühikhindade alusel ja ainult
konkreetsete tööde (mis tulenevalt lahenduse muutumisest jäävad teostamata või lisanduvad) ümber töövõtjale
maksmisele kuuluv tasu. Tehnilisest kirjeldusest tuleneva lahenduse muutmiseks ei ole tehnilises kirjelduses esitatud
lahenduste edasiarendamine tööprojekti staadiumisse, vaid üksnes selline lahendus, mis muudab olemasolevas
tehnilises kirjelduses määratut ega saanud seetõttu mitte mingil tingimusel olla professionaalsele ehitusettevõtjale
hinnapakkumuse esitamisel ettenähtav. Tehnilisest kirjeldusest tuleneva lahenduse muutmiseks ei ole ka sellest
nähtuva konkreetse ehitustoote (seadme, materjali, süsteemi jms-ga) asemel töövõtja poolt samaväärse ehitustoote
pakkumisest tulenevad ja/või sellega kaasnevad muudatused;
2.3 Dokumendis Regionaalhaigla Y korpuse ehitusprojekt on öeldud, et tootja nimega esitatud ehitustooteid ja
–materjale võib asendada samaväärsete või parematega.
Lk 8 Projektis tootja nimega esitatud ehitustooteid ja –materjale võib asendada samaväärsete või parematega.
Toodete asendamiseks tuleb eelnevalt saada tellija heakskiit. Sellistest muudatustest tingitud võimalikud
ümberprojekteerimiskulud tasub ehitaja.
2.4 Hankija on samaväärsusele viidanud pakkujatele antud selgitustes (näiteks):
SAMAVÄÄRSUS
Sõnum: 7.05.2020 11:46
Milliste näitajate alusel toimub samaväärsete toodete-materjalide sobivuse hindamine?
Millised erinevused on lubatud?
Vastus: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, 12.05.2020 20:20
Hankija hindab samaväärsust riigihanke alusdokumentides sätestatuga pidades silmas lepingu eesmärki ja arvestades
pakutud toodete/materjalide kokku sobitumist haiglahoones olemasolevate lahendustega, va juhul kui konkreetse
toote ja/või materjali juures ei ole toodud välja täiendavaid samaväärsust täpsustavaid kriteeriumeid.
TULEOHUSTUSAUTOMAATIKA
Sõnum: 29.04.2020 11:19
Tuleohustusautomaatika projekt on lahendatud Beckhoffi kontrollerite baasil. Kas tuleohutusautomaatika võib
lahendada ka mõne teise tootja (nt. Bosch või Esser) komponentide baasil?
Vastus: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, 4.05.2020 13:52
Olemasolev tuleohutusautomaatika süsteem on lahendatud Beckhoff kontrollerite baasil. Süsteemi täiendamiseks võib
kasutada samaväärseid (Beckhoff kontroller või sellega samaväärne) vabalt programmeeritavaid kontrollereid ja
mooduleid, mis ühilduvad olemasoleva süsteemiga ega vaja uue tulekindla võrgu ehitust.
VENTILASIOON
Sõnum: 7.05.2020 17:20
/…/
3. Kas projektis toodud tooteid võib asendada tehniliselt samaväärsetega?
Vastus: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, 12.05.2020 20:30
/…/
Projektis toodud tooteid võib asendada samaväärsetega. Hankija hindab samaväärsust riigihanke alusdokumentides
sätestatuga pidades silmas lepingu eesmärki ja arvestades pakutud toodete/materjalide kokku sobitumist
9
haiglahoones olemasolevate lahendustega, va juhul kui konkreetse toote ja/või materjali juures ei ole toodud välja
täiendavaid samaväärsust täpsustavaid kriteeriumeid.
3. Hankija ei ole teostanud alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli
RHS § 122 lõige 5 sätestab muuhulgas hankijale kohustuse kontrollida ehitustööde hankelepingu korral pärast
hankelepingu sõlmimist selle täitmise käigus lisanduval alltöövõtjal § 95 lõikes 110 nimetatud kõrvaldamise aluste
puudumist.
Auditi toimingute käigus selgus, et toetuse saaja ei ole kontrollinud pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu
täitmisel lisanduvate alltöövõtjate suhtes RHS § 95 lg 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist. Toetuse saajalt
saadud info kohaselt kontrollib peatöövõtja, AS Merko Ehitus Eesti, ise alltöövõtjate hankest kõrvaldamise aluste
puudumist enne alltöövõtulepingu sõlmimist. Samas ei ole vastavaid registriväljavõtteid säilinud, kuna väidetavalt
on need andmed kõigile osapooltele avalikest registritest kättesaadavad. Audiitorid pööravad tähelepanu, et näiteks
karistusregistrist tehtud kontrolle saab teostada üksnes kontrolli tegemise ajahetke osas ja hiljem tehtud kontrolli
tulemus ei näita seisu, mis võis olla enne alltöövõtjaga lepingu sõlmimist. Samuti võivad avalikud maksuandmed
olla ajas muutuvad ning praegusel hetkel tehtud päring avalikest registritest/andmebaasidest ei peegelda olukorda,
mis oli enne alltöövõtjaga lepingu sõlmimist.
Kuna alltöövõtjate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollist puudus jälg, valisid audiitorid ehituspäevikutes
toodud alltöövõtjate hulgast 28 ettevõtet, kelle osas teostasime maksuvõla (RHS § 95 lg 1 p 4) kontrolli ning nendest
omakorda 12 osas sanktsioonide (RHS § 95 lg 1 p 5) kontrolli. Kuigi tuvastasime, et auditi ajal tehtud Maksu-ja
Tolliameti võlapäring näitas 9 ettevõttel maksuvõlga või oli ettevõte likvideerimisel, siis olid need alltöövõtjad
ehitustööde päevikutes alltöövõtjana tegutsenud juba enne maksuvõla tekkimist. Samas nagu eelmises lõigus
mainitud, ei peegelda auditi ajal tehtud päringud tegelikku olukorda, mis oli enne alltöövõtjaga lepingu sõlmimist.
Audiitorid selgitavad, et RHS § 122 lõike 5 näol on tegemist imperatiivse sättega, mis kehtib kõigile ühtmoodi ning
mis ei jäta hankijale eksimis- ega kaalutlusruumi. Antud juhul on hankija oma kohustust rikkunud jättes kontrolli
tegemata. Audiitorid on seisukohal, et isegi, kui toetuse saaja on mingi enda RHS-ist tuleneva kohustuse täitmise
delegeerinud teisele osapoolele, siis ei vabasta see teda kohustuse täitmata jätmise korral vastutusest.
Kuna audiitorite pistelise kontrolli käigus ei tuvastatud selliseid alltöövõtjaid, kelle puhul oli maksuvõlg tekkinud enne,
kui ehituspäevikute järgi töid teostati, siis ei kaasne selle rikkumisega olulist finantsmõju. Samas ei viinud audiitorid
iseseisvalt läbi päringuid Karistusregistrist (RHS §95 lg 1 p 1-3), seega ei ole teada, kas võis esineda alltöövõtjaid,
kellel oli enne lepingu sõlmimist RHS § 95 lg 1 p 1-3 toodud karistused. Audiitorid jätsid täiendava kontrolli
teostamata, kuna hankega nr 212908 seoses on rakendusüksus teinud finantskorrektsiooni otsuse, millega
vähendati hankelepingu abikõlblikke kulusid 10% võrra. Juhul kui audiitorid oleks tuvastanud pistelise kontrolli
käigus, et mõnel alltöövõtjal oli enne lepingusse minemist RHS § 95 lg 1 p 1-3 toodud karistus, siis ei oleks selle
rikkumise eest ette nähtud finantskorrektsiooni määr suurem kui 10%.
10 Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja:
1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat
on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu
terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi
rahastamise eest;
2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat
on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste
rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest;
3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat
on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest;
4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või
sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
5) kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
tähenduses.
10
Toetuse saaja kommentaar: Hankija nõustub tähelepanekuga, et ei ole teostanud alltöövõtjate suhtes piisavalt
kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli. Pärast puuduste tuvastamist on hankija esitanud vastavad päringud
kõrvaldamise aluste puudumise kontrolliks.
4. Täitmistagatise nõudmine üksnes pangagarantii vormis ei ole põhjendatud
RHS § 3 p 2 sätestab, et hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid
riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
Hanketingimus on proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui see soodustab sellele
seatud eesmärgi saavutamist, ning vajalik, kui eesmärki ei saa saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid
vähemalt sama efektiivse abinõu või tingimusega11.
Hankija nägi riigihanke alusdokumentides (HD_3.1 Hankelepingu vorm) ette, et lepingu käigus lisanduv täitmistagatis
peab olema väljastatud pangagarantii vormis. Pangagarantiid saab väljastada vaid pank ehk krediidiasutus.
Krediidiandja saab väljastada oma garantiikirja, aga see ei ole pangagarantii.
Audiitorid märgivad, et proportsionaalne polnud nõuda täitmistagatise väljastamist üksnes krediidiasutustelt -
asjakohane oleks olnud võimaldada täitmistagatise väljastamist ka näiteks krediidiandjatel. Nimelt tagatis- ja
garantiitehingud on krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 6 kohaselt finantsteenused. Finantsteenuseid saavad
osutada krediidi- või finantseerimisasutused või kindlustusandjad, kellel peab olema tegevusluba. Finantsteenuste
pakkumiseks väljastavad Eestis tegevuslube Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon. Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on finantseerimisasutuseks krediidiandja ja krediidivahendaja
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses.
Ka hankelepingu vormis viidatud „Ehituse töövõtulepingute üldtingimustes” on toodud ühe täitmisaja tagatise viisina
krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja vormi esitamine ehk garantiikirja esitamist ei ole
piiratud ainult krediidiasutusega.
Seega tuleb asuda seisukohale, et hankija seatud hankelepingu täitmise tingimus oli pakkujatele juurdepääsu piirava
iseloomuga ning hankija ei kohelnud kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Audiitorite hinnangul ei saa
selliseid hankelepingu tingimusi pidada hankelepingu eseme suhtes proportsionaalseteks, asjakohasteks ega
põhjendatuteks.
Kuivõrd hankelepingu täitmisega seoses on seatud põhjendamatult piiravad tingimused, tuleb sellist olukorda pidada
RHS § 3 p 2 rikkumiseks. Nimelt esineb võimalus, et mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla
soodsama hinnaga, loobus pakkumuse tegemisest just kõnealuse piirava lepingutingimuse tõttu.
Eelviidatud rikkumise korral rakendub kehtiva ÜM § 223 lg 1 p 4, mis sätestab muuhulgas järgmist: kui hankelepingu
sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid
ei ole sellega proportsionaalne, kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Ühendmääruse § 223 lg 2 punkt 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava
pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lõike 1 punktis 5
nimetatud olukordade puhul 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Hankes esitati 3 pakkumust, millest 2
tunnistati nõuetele vastavaks. Seega loeb audiitor asjakohaseks kohaldada 5% finantskorrektsiooni määra lähtudes
ühendmääruse §-st 223.
Toetuse saaja kommentaar: Hankija nõustub tähelepanekuga.
11 M.A. Simovart, M.Parind „Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne“, 2019.
11
Kokkuvõte:
Kuivõrd hankes on tuvastatud mitu rikkumist, siis kohaldub ÜM § 21 lg 3. Selle alusel, kui ühes hankes tuvastatakse
enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või
ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.
Kuna rakendusüksus on juba teinud hankele finantskorrektsiooni 10% ulatuses ja audiitori poolt täiendavalt
tuvastatud rikkumised ei ületa selle tagasinõude määra, siis auditi tulemusena soovitust toetuse täiendavaks
tagasinõudmiseks ei tehta.
Risk toetuse saajale:
Õigusaktidest tulenevate toetuse saaja kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku
tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame edaspidi hankimisel jälgida, et riigihangete seaduse sätted oleks täidetud.
Toetuse saaja kommentaar:
Toetuse saaja kommentaarid on toodud iga tähelepaneku alapunkti järel.
Audiitorite täiendav kommentaar:
Audiitorid arvestasid tähelepaneku alapunktile 2 esitatud hankija kommentaare ning lähtuvalt hankija selgitustes
leiame, et toodud puudusel ei ole finantsmõju. Tegime vastava muudatuse tähelepaneku alapunktis 2. Samas peab
kõigile pakkujatele olema üheselt aru saada, et kõigides hanke alusdokumentides välja toodud kaubamärkide ning
toode puhul võib kasutada samaväärset toodet. Tehnilises kirjelduses viidatud kaks punkti (30.80 ja 30.81) viitasid
vaid segistitele ja sanitaarkeraamikale. Lisaks näitavad toetuse saaja kommentaarides toodud selgituste (p 2.4)
teine ja kolmas küsimus, et kõigile pakkujatele ei olnud see põhimõte selgelt aru saada. Audiitorid soovitavad
tulevastes hangetes näiteks tehnilisse kirjeldusse lisada kõikehõlmav lause, millega tagatakse kõikides hanke
alusdokumentides RHS § 88 lõikes 6 toodud tingimuse täitmine.
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, eksisteerib risk, et
toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame rakendusüksusel edaspidi hangete kontrollimisel jälgida, et kõik riigihangete seaduse sätted oleks
täidetud.
Rakendusüksuse/korraldusasutuse kommentaar:
Nõustume auditi aruandes tehtud tähelepanekutega.
5. Riigiabi andmine
Projekt ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid
õigusakte.
Kinnitame lõpparuande 13 leheküljel.
12
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Anu Alber Ailen Vali
I auditi talituse juhataja I auditi talituse juhtivaudiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 20.12.2022
13
Hr Agris Peedu
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Meie 20.12.2022 nr 10-5/10032-1
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra juhatuse esimees
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.2.04.17-0072 "SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine" auditi lõpparuande nr ERF-352/2022.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa:
Auditi lõpparuanne nr ERF-352/2022 (13 lehel)
Sama:
Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Teadmiseks:
Hr Peep Peterson, Sotsiaalministeerium (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Ailen Vali 6113178
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272