Ministri määrus "Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine"

Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja § 39 alusel. Eelnõuga tehakse rakenduslikud ja tehnilised muudatused rakendusmäärustes, muudatused aitavad kaasa õigusselgusele ja Sotsiaalkindlustusameti poolt pensioni määramise menetluse lihtsustamisele. 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Liidia Soontak ([email protected], 626 9236) koostöös Sotsiaalkindlustusameti ametnike Katre Palli ja Katrin Vällinguga. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected], 626 9738). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja vastavat mõju on hinnatud seletuskirja neljandas osas. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kehtestatakse RPKS § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja § 39 alusel. Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määrust nr 43 „Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu“. Punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 lõiget 3 punktidega 4 ja 5, milles sätestatakse need juhud, millal pensionilisa taotlemisel teise õigustatud isiku kirjalikku nõusolekut ei nõuta. Pensionilisa taotlemisel tuleb esitada teise õigustatud isiku kirjalik nõusolek. Kehtiva määruse kohaselt ei nõuta teise õigustatud isiku kirjalikku nõusolekut juhul, kui isik on surnud või kui teiselt vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist vanema õigused või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud, samuti juhul, kui isiku elu- ja viibimiskohta ei ole võimalik kindlaks teha. Lisaks eespool nimetatule täiendatakse määruse eelnõu uute sätetega selle kohta, millal teise õigustatud isiku kirjalikku nõusolekut ei nõuta. Need juhud on järgmised: 1) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse; 2) isikule on pension juba määratud ja ta ei ole taotlenud RPKS § 24 lõikes 11 sätestatud pensionilisa ega § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud pensioniõiguslikku staaži. Esimese eelnimetatud punkti puhul puudub pensionilisa taotlejal teave teise õigustatud isiku asukoha kohta, mistõttu ei ole võimalik temalt kirjalikku nõusolekut nõuda. Teise punkti kohaselt on isikule pension juba määratud ning ta ei ole omal valikul pensionisoodustusi taotlenud. Pensioni taotlemiseks avalduse esitamisel on avalduses olemas lahtrid, mis tuleb pensionisoodustuse taotlemiseks täita. Nende täitmata jätmisel on tegemist inimese tehtud valikuga, mistõttu arvestatakse, et ta ei ole eelnimetatud pensionisoodustusi soovinud. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõiget 4 punktiga 4 ja sätestatakse, et kui politsei on algatanud isiku suhtes teadmata kadunuks tunnistamise menetluse, esitab pensionilisa taotleja Politsei- ja Piirivalveameti tõendi vastava menetluse kohta. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusametile ei ole vastav info andmekogudest kättesaadav, tuleb tõend esitada pensionilisa taotlejal. Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määrust nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, lihtsustades ja lühendades pealkirja lihtsama loetavuse huvides. Punktiga 2 sõnastatakse määruse § 11 lõike 1 punkt 7 järgmiselt: „muud asjakohased dokumendid“. Tegemist on keelelise parandusega, millega punkti sisu ei muudeta. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 11 lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Kuni lapse 3-aastaseks saamiseni väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks ühe õigustatud isiku pensioniõigusliku staaži hulka teevad õigustatud isikud otsuse selle kohta, kelle pensioniõigusliku staaži hulka nimetatud aeg arvatakse. Otsust väljendab õigustatud isiku kirjalik kinnitus väikelapse eest hoolitsemise aja pensioniõigusliku staaži hulka arvamisest loobumise kohta. (6) Kui lõikes 5 nimetatud õigustatud isikud kinnitust ei esitata, jaotatakse õigustatud isikute ühine väikelapse eest hoolitsemise aeg nende vahel võrdselt. (7) Lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust ei nõuta: 1) käesoleva määruse § 15 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel; 2) juhul, kui õigustatud isikult on enne lapse 3-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud; 3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamisel.“. RPKS § 28 lõike 2 punkti 7 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või lapse tegelikul hooldajal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3- aastaseks saamiseni. Üldjuhul tuleks pensioniõigusliku staaži hulka arvata väikelapse eest hoolitsemise aeg sellel õigustatud isikul, kes intensiivselt lapse eest hoolitses ning seetõttu ei saanud töötada või oli lapsehoolduspuhkusel. Samas on võimalikud juhtumid, kui kuni 3-aastase lapse eest hoolitsesid samal ajal mõlemad vanemad, näiteks õppurid. Ka kohtupraktikast nähtub, et RPKS § 28 lõike 2 punktis 7 kasutatud mõistet „lapse eest hoolitsemine“ tuleb käsitada erinevalt mõistest „lapse kasvatamine“. Hoolitsemise all peab konkreetne norm silmas midagi intensiivsemat, kui vaid lapsega seonduvate kulude võimalikku tasumist või temaga koolivaheajal koos olemist. Nende juhtumite puhul, kui üks vanematest oli lapsehoolduspuhkusel ja teine vanem samal ajal töötas, tuleb eeldada, et lapsehoolduspuhkusel viibiv vanem hoolitses intensiivselt lapse eest ja lapse eest hoolitsemise aeg tuleks arvata tema pensioniõigusliku staaži hulka. Teine vanem, kes samal ajal töötas, hoolitses samuti lapse eest, kuid seda pärast oma tööaega ning tema pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse töötamise aeg. Kui kumbki vanem ei töötanud, vaid mõlemad näiteks õppisid, kinnitavad nad seda, kelle pensioniõigusliku staaži hulka väikelapse eest hoolitsemise aeg arvatakse. Nende juhtumite puhul, kui õigustatud isikud kirjalikku kinnitust ei esita, jaotatakse õigustatud isikute ühine väikelapse eest hoolitsemise aeg nende vahel võrdselt. Teatud tingimustel ei saa kirjalikku kinnitust nõuda. Nendeks on juhtumid, kui isik on surnud, isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning isiku elu- ja viibimiskohta ei ole võimalik rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks määrata. Tegemist on samade juhtumitega, mida rakendatakse ka lapse vähemalt kaheksa aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka. Kui õigustatud isikult on enne lapse 3-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud, ei nõuta temalt kirjalikku kinnitust. Eelnõu sätestab ka dokumendid, mida esitatakse juhul, kui kirjalikku kinnitust ei nõuta. Need on samad dokumendid, mis esitatakse lapse kasvatamise aja taotlemisel teise õigustatud isiku nõusolekuta: 1) isiku surma tõendav dokument, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris; 2) Politsei- ja Piirivalveameti tõend selle kohta, et isik on teadmata kadunud ja tema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus. Samuti esitatakse eelnõu punktis 4 sätestatud dokument: kohtuotsus vanemalt vanema hooldusõiguse või lapse isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise kohta, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15 lõike 3 punktid 5 ja 6 ning lõike 4 punkt 4. Kehtiva määruse § 15 lõike 3 punktid 5 ja 6 sätestavad juhud, kui teise isiku nõusolekut ei küsita: 1) isik ei vasta Sotsiaalkindlustusameti päringule nõusoleku saamise kohta ning 2) isiku pensioniõigus ei ole veel tekkinud. Tuginedes Sotsiaalkindlustusameti halduspraktikale selgub, et eelnimetatud sätted on pensionitaotlejatele ebaselged ja võivad tulevikus põhjustada vaidlusi, mistõttu tuleb pensionilisa või pensioniõigusliku staaži määramised uuest läbi vaadata ja lahendada. Seetõttu vastavad sätted tühistatakse ning pensionisoodustuste puhul tuleb küsida teise õigustatud isiku nõusolekut, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Kui nõusolekut ei saada, jaotatakse pensionisoodustused võrdselt. Paragrahvi 15 lõike 4 punktis 4 nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti tõendit isiku asukoha kindlakstegemise võimatuse kohta ei ole vaja esitada, kuivõrd Sotsiaalkindlustusamet näeb vastavaid andmeid rahvastikuregistrist. Seetõttu tunnistatakse säte kehtetuks. Punktiga 5 täiendatakse määruse 15 lõiget 4 punktiga 5 järgmises sõnastuses: „lõike 3 punktis 3 sätestatud juhul – kohtuotsus vanemalt vanema hooldusõiguse või lapse isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise kohta, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris“. Nimetatud dokument on vajalik, kui soovitakse lapse kasvatamise aega arvata oma pensioniõigusliku staaži hulka teise vanema nõusolekuta. Kui isik taotleb lapse vähemalt kaheksa aastat kasvatamise aja arvamist oma pensioniõigusliku staaži hulka, tuleb tal lisaks muudele dokumentidele esitada ka kohtuotsus vanema hooldusõiguse või lapse isikuhoolduse täielikult äravõtmise kohta. Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“. Määruse § 9 täiendatakse uue lõikega 12 järgmises sõnastuses: „Kui pensioniõiguse tekkeks on pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud kuni lapse 3-aastaseks saamiseni väikelapse eest hoolitsemise aeg või vähemalt kaheksa aastat lapse kasvatamise aeg, ei saa seda pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud aega pärast pensioni määramise otsuse tegemist anda teisele õigustatud isikule.“. Praktikas on juhtumeid, kui inimese vanaduspensioniõigus staažinõudega vähemalt 15 aastat või paindliku vanaduspensioni õigus staažinõudega 20–40 aastat täitub koos väikelapse eest hoolitsemise ajaga või lapse kasvatamise ajaga. Neid aastaid arvesse võtmata puuduks inimesel pensioniõiguse jaoks vajaminev pensionistaaž. Seega tekib inimese pensioniõigus töötamise ning väikelapse eest hoolitsemise ja lapse kasvatamise aja põhjal. Pärast pensioni määramist jätkab pensionär mitmel järgneval aastal töötamist, tema pensionistaaž suureneb ja ületab pensioniõiguse jaoks nõutud staaži ning ta ei vajaks enam pensioniõiguse tekkimise jaoks lapse eest hoolitsemise või kasvatamise aega, kuid olukorras, kus nimetatud aeg oli vajalik pensioniõiguse tekkimiseks, ei saa seda aega üle anda teisele õigustatud isikule. Näiteks, lapse isa taotleb vanaduspensioni ja nõutav 15-aastane pensionistaaž täitub, arvestades lapse vähemalt kaheksa aastat kasvatamise eest antavat kaheaastast pensioniõiguslikku staaži. Kooskõlas isa ja ema kokkuleppega soovib lapse ema hiljem kasutada eelnimetatud pensioniõiguslikku staaži, kuid olukorras, kus nimetatud aeg oli vajalik isa pensioniõiguse tekkimiseks, ei saa seda aega üle anda teisele õigustatud isikule. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on EL-il liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas. ELTL artikli 48 kohaselt on EL-il õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud EL-i koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu ei muuda koordinatsioonimääruses ega selle rakendusmääruses sätestatud põhimõtteid ning on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu eesmärk on aidata kaasa pensioni määramise rakendamise lihtsusele ning muuta rakendusliku iseloomuga sätted senisest selgemaks, täpsustades halduspraktikat küsimustes, mis puudutavad pensionilisa ning pensioniõigusliku staaži tuvastamist ja pensioni maksmist. Pensioni määramisel töödeldakse pensionitaotlejate, õigustatud isikute ja nende laste andmeid, mis on vajalikud pensioni määramise otsuse tegemiseks. Eelnõuga tehtavad muudatused näevad ette Politsei- ja Piirivalveameti tõendi ja kohtuotsuse esitamise, kuid vastavad sätted on vaid täpsustava iseloomuga, kuna ka praegu on Sotsiaalkindlustusametil õigus küsida pensionitaotlejalt haldusmenetluses tähtsust omavaid tõendeid, mis ei ole Sotsiaalkindlustusametile muul viisil kättesaadavad. Kokkuvõtlikult ei too määruse muudatused kaasa muudatusi isikuandmete töötlemises. Muudatustega ei kaasne pensionitaotlejatele ega Sotsiaalkindlustusametile kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõus esitatud muudatused mõjutavad riigiasutustest peamiselt Sotsiaalkindlustusametit. Sotsiaalkindlustusamet puutub erinevate toetuste ja hüvitiste määramisega kokku iga päev. Eelnõuga tehakse selguse eesmärgil vaid rakenduslikke täpsustusi ning eelnõuga tehtavate muudatuste mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks. Eelnõuga ei kaasne uusi kulutusi ja eelnõu rakendamine ei eelda tulusid. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, Sotsiaalkindlustusameti arvamustega on arvestatud.  MINISTRI MÄÄRUS 20.12.2022 nr 92 Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja § 39 alusel. § 1. Sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määruse nr 43 „Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määruses nr 43 „Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse; 5) isikule on pension juba määratud ja ta ei ole taotlenud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõikes 11 sätestatud pensionilisa ega § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud pensioniõiguslikku staaži.“; 2) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul – Politsei- ja Piirivalveameti tõend selle kohta, et isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku tuvastamise menetluse.“. § 2. Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ muutmine Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruses nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“; 2) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:  2 „7) muud asjakohased dokumendid.“; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Kuni lapse 3-aastaseks saamiseni väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks ühe õigustatud isiku pensioniõigusliku staaži hulka teevad õigustatud isikud otsuse selle kohta, kelle pensioniõigusliku staaži hulka nimetatud aeg arvatakse. Otsust väljendab õigustatud isiku kirjalik kinnitus väikelapse eest hoolitsemise aja pensioniõigusliku staaži hulka arvamisest loobumise kohta. (6) Kui lõikes 5 nimetatud õigustatud isikute kinnitust ei esitata, jaotatakse õigustatud isikute ühine väikelapse eest hoolitsemise aeg nende vahel võrdselt. (7) Lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust ei nõuta: 1) käesoleva määruse § 15 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel; 2) juhul, kui õigustatud isikult on enne lapse 3-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud; 3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud dokumentide esitamisel.“; 4) paragrahvi 15 lõike 3 punktid 5 ja 6 ning lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) lõike 3 punktis 3 sätestatud juhul – kohtuotsus vanemalt vanema hooldusõiguse või lapse isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise kohta, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris.“. § 3. Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 9 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui pensioniõiguse tekkeks on pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud kuni lapse 3- aastaseks saamiseni väikelapse eest hoolitsemise aeg või vähemalt kaheksa aastat lapse kasvatamise aeg, ei saa seda pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud aega pärast pensioni määramise otsuse tegemist anda teisele õigustatud isikule.“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler