Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 15/12/2022  Kokkuvõte C-389/22 - 1 Kohtuasi C-389/22 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 13. juuni 2022 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) Eelotsusetaotluse kuupäev: 10. juuni 2022 Apellandid: GC GN CB ja teised Vastustajad: Croce Rossa Italiana (Itaalia punane rist) Ministero della Difesa (kaitseministeerium, Itaalia) Ministero della Salute (tervishoiuministeerium, Itaalia) Ministero dell’Economia e delle Finanze (majandus- ja rahandusministeerium, Itaalia) Presidenza del Consiglio dei ministri (ministrite nõukogu esimees) Põhikohtuasja ese Apellatsioonkaebus, mille Croce Rossa Italiana (Itaalia punane rist) militaarkorpuse ajutises teenistuses olevad töötajad esitasid Tribunale ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-389/22 amministrativo regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) 23. juuli 2014. aasta otsuse peale, millega viidatud kohus lükkas tagasi apellantide taotluse muuta nende ajutine teenistussuhe tähtajatuks ja püsivaks teenistussuhteks, hindamata Croce Rossat (punane rist) ümberkorraldava õigusakti kohta esitatud põhiseaduslikkuse vastuväite mitte ilmset põhjendamatust, ning esitamata Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotlust, et küsida kas direktiiviga 1999/70/EÜ on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis reguleerivad tähtajalisi teenistussuhteid Croce Rossas (punane rist). Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus ELTL artikli 267 tõlgendamine, eriti seoses viimase astme kohtu kohustusega esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus. Direktiivi 1999/70/EÜ tähtajalise töö kohta tõlgendamine; haldusasutusega kehtivate järjestikuste tähtajaliste ja tähtajatuks muutmise võimaluseta teenistussuhete kooskõla viidatud direktiiviga. Eelotsuse küsimused a) [Kas] selleks, et võiks leida, et ELTL artiklis 267 sätestatud eelotsusetaotluse esitamise kohustusest, mis kuulub viimase astme kohtule […], on tehtud erand, tuleb subjektiivselt tuvastada „veendumus, et küsimus on niisama ilmselge teiste liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu jaoks“ [vastavalt 6. oktoobri 1982. aasta kohtuotsusele Cilfit jt, kohtuasi 238/81] […], põhjendades seda lähtuvalt võimalikust tõlgendusest, mille tõenäoliselt annaksid samale küsimusele teiste liikmesriikide kohtud ja Euroopa Kohus, kui nende poole samas küsimuses pöördutaks? b) Kas […] selleks, et vältida võimatut tõendamiskoormist ja võimaldada eelotsusetaotluse esitamise kohustustest erandi tegemiseks Euroopa Kohtu poolt viidatud tingimuste konkreetset rakendamist – piisab riigisisese menetluse raames tõstatatud eelotsuse küsimuse (mis käsitleb konkreetses kohtuasjas asjassepuutuva Euroopa sätte tõlgendamist ja õiget kohaldamist) selge põhjendamatuse tuvastamisest, välistades sellekohaste mõistlike kahtluste olemasolu, arvestades pelgalt objektiivsel tasandil – analüüsimata konkreetset tõlgenduslikku lähenemisviisi, mida erinevad kohtud võiksid kasutada – [liidu] õiguse enda terminoloogiat ja tähendusi, mis on (konkreetses kohtuasjas asjakohast) Euroopa sätet moodustavatele sõnadele omistatavad, Euroopa õiguse konteksti, millesse see kuulub ja selle sätestamise aluseks olnud kaitse-eesmärke, võttes arvesse Euroopa õiguse arenguetappi hetkel, mil asjakohast sätet riigisiseses menetluses kohaldatakse? c) Kas selleks, et kaitsta kohtute sõltumatuse ja menetluse mõistliku kestuse põhiseaduslikke ja Euroopa väärtusi, on võimalik tõlgendada ELTL artiklit 267 nii, et välistatakse see, et riigisisese kõrgeima kohtu suhtes, kes on Euroopa Liidu 2  CROCE ROSSA ITALIANA JT õiguse tõlgendamist käsitlevat eelotsusetaotluse esitamise taotlust analüüsinud ja selle rahuldamata jätnud, võib automaatselt või hagi esitanud ainsa poole kaalutlusõiguse alusel algatada tsiviil- ja distsiplinaarvastutuse tuvastamise menetluse? 1. [Kas] direktiiviga 1999/70/EÜ ja õiguspärase ootuse põhimõttega on kooskõlas 15. märtsi 2010. aasta seadusandliku dekreedi nr 66 artiklid 1626, 1653, 1668 ja 1669, milles on ette nähtud kümnete aastate jooksul korduvalt pikendatavate ja uuendatavate teenistussuhete olemasolu riigiasutusega, ilma tähtajatu töölepingu sõlmimiseta? 2. [Kas] direktiiviga nr 1999/70/EÜ ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega on kooskõlas seadusandliku dekreedi nr 178/2012 artiklid 5 ja 6 osas, milles nendes on sätestatud erinev kohtlemine sama teenistuse töötajate vahel, kes on püsivalt teenistuses (st tähtajatult) ja kes on ajutiselt teenistuses (st tähtajaliselt), kusjuures puuduvad õigusnormid, mis tagavad ajutises teenistuses töötajatele võimaluse säilitada töösuhe pärast selle üksuse, mille teenistuses nad on, ümberkorraldamist? Viidatud liidu sätted ja liidu kohtupraktika ELTL artikkel 267 ja Euroopa Kohtu vastav praktika (eelkõige: otsused kohtuasjades C-283/81, C-561/19) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (edaspidi „direktiiv 1999/70) ja Euroopa Kohtu vastav praktika (eelkõige: otsused kohtuasjades C-53/04 ja C-180/04, C-212/04) ELL artiklid 4 ja 5 ja Euroopa Kohtu vastav praktika (eelkõige: otsused kohtuasjades C-102/10 ja C-114/12) ELTL artikli 45 lõige 4 ja Euroopa Kohtu vastav praktika (eelkõige: otsused kohtuasjades C-460/08, C-405/01, C-283/99, 149/79) Viidatud riigisisesed sätted 30. märtsi 2001. aasta seadusandlik dekreet nr 165 (decreto legislativo 2001, n. 165, edaspidi „seadusandlik dekreet nr 165/2001“) – artiklid 1 ja 36 6. septembri 2001. aasta seadusandlik dekreet nr 368 – Direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, rakendamine (decreto legislativo 2001, n. 368 – Attuazione della direttiva 1999/70/CE relativa 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-389/22 all’accordo quadro sul lavoro a tempo determinato concluso dall’UNICE, dal CEEP e dal CES, edaspidi „seadusandlik dekreet nr 368/2001“). 27. detsembri 2006. aasta seadus nr 296 – Sätted riigi aastaeelarve ja mitmeaastase eelarve koostamiseks (2007. aasta eelarveseadus) (legge 2006, n. 296 – Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriennale dello Stato (legge finanziaria 2007), edaspidi „seadus nr 296/2006“) – artikli 1 lõige 519 15. märtsi 2010. aasta seadusandlik dekreet nr 66 – Sõjaväekorralduse seadustik (Decreto Legislativo 2010, n. 66 – Codice dell’ordinamento militare, edaspidi „seadusandlik dekreet nr 66/2010“) – artiklid 1626, 1653, 1668 ja 1669 20. septembri 2012. aasta seadusandlik dekreet nr 178 – Itaalia punase risti (C.R.I.) ühenduse ümberkorraldamine 4. novembri 2010. aasta seaduse nr 183 artikli 2 alusel (decreto legislativo 2012, n. 178 – Riorganizzazione dell’Associazione italiana della Croce Rossa (C.R.I.), a norma dell’articolo 2 della legge 2010, n. 183, edaspidi „seadusandlik dekreet nr 178/2012“) – artiklid 5 ja 6 Asjaolude ja menetluse lühiülevaade 1 Hagejad ja apellandid kuulusid Croce Rossa Italiana (Itaalia punane rist) militaarkorpuse ajutiste teenistujate hulka. Neid kutsuti mitu korda Croce Rossa (punane rist) teenistusse ajutist laadi töösuhete raames, kuni nad 2013. aastal puhkusele saadeti. 2 Seadusandliku dekreediga 178/2012 reformiti põhjalikult Itaalia punase risti korraldust, reguleerides üleminekut varasemalt mittemajandusliku haldusasutuse kvalifikatsioonilt eraõigusliku ühenduse kvalifikatsioonile, koos punase risti ülesannete säilitamisega, ja nähes ette võimaluse kutsuda militaarkorpuse töötajad ajutisse teenistusse kuni lõpptähtajani, s.o 31. detsembrini 2013. Viidatud seadusandliku dekreedi artikli 6 lõikes 9 oli ette nähtud kehtivate tähtajaliste töölepingute säilitamine kindla kuupäevani (algselt 31. detsembrini 2013 ja hiljem 31. detsembrini 2015), et võimaldada uuele korrale üleminekut. 3 Neid sätteid rakendati vastavalt punase risti erakorralise voliniku 30. jaanuari 2013. aasta määrusega nr 53 ja punase risti presidendi 27. detsembri 2013. aasta määrusega nr 514-13, mille peale apellandid esitasid Tribunale amministrativo regionale per il Laziole (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) kaebuse, paludes selle tühistada osas, milles need sätestasid töötajate teenistusse kutsumise lõpptähtajaks 31. detsembri 2013 ja nägid ette nende puhkusele saatmise, mitte ajutise teenistussuhte püsivaks muutmise ega nende õigusliku staatuse võrdsustamise tähtajatult tööle võetud töötajate õigusliku staatusega. 4 TAR Lazio (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) jättis 2014. aasta juulis kaebuse rahuldamata. Apellandid esitasid selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Consiglio di Statole (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu). 4  CROCE ROSSA ITALIANA JT 5 16. aprillil 2022 kohtukantseleis registreeritud kirjalikus seisukohas tõendati, et ainult ühel apellandil on säilinud apellatsioonkaebuses tehtava otsuse suhtes huvi. Põhikohtuasja poolte peamised argumendid 6 Kaebajad esitavad oma apellatsioonkaebuse toetuseks kolm väidet. 7 Esimese väitega vaidlustatakse Itaalia punase risti militaarkorpuse ajutisse teenistusse kutsutud töötajate teenistussuhet reguleerivate õigusnormide tõlgendust kui tervikut, eelkõige seda, et esimese astme kohus ei hinnanud erinevat kohtlemist võrreldes püsivas teenistuses töötajatega, arvestades asjaolu, et apellantide ajutised tööperioodid kulgesid ilma otsuseta töösuhte tähtajatuks muutmise kohta. See erinev kohtlemine rikub direktiivile 1999/70 lisatud kokkuleppe tähtajalise töö kohta klauslit 4, mis kinnitab diskrimineerimiskeelu põhimõtet, kuna tähtajalisi töötajaid ei või kohelda võrreldavatest tähtajatutest töötajatest ebasoodsamalt, välja arvatud juhul, kui selleks on objektiivsed põhjused. 8 Itaalia punane rist on aastate jooksul kuritarvitanud ajutisse teenistusse kutsumise institutsiooni (mida on kasutatud alates 1961. aastast), et ta saaks apellante kasutada asutuse tavapäraste institutsionaalsete ülesannete täitmiseks, mitte üksnes erakorraliste ja ajutiste ülesannete täitmiseks: kinnitust on leidnud korduvate tähtajaliste töölepingute ebaseaduslik kasutamine tähtajatut töölepingut sõlmimata, mis kujutab endast seega tõeliselt püsivat teenistust. 9 Punasel ristil ei olnud integreeritud majandusüksust, mistõttu ei saanud konkursse korraldada; aastate jooksul kinnitati osa tähtajaliselt palgatud töötajatest ametisse erinevate haldus- ja seadusandlike lahendustega. 10 Punase risti ümberkorralduse terviklik reform seadusandliku dekreedi nr 178/2012 alusel ei näinud ette apellantide töösuhte alaliseks muutmist, millega rikuti dekreeti 368/2001, millega rakendatakse direktiivi1999/70/EÜ, mis käsitleb raamkokkulepet tähtajalise töö kohta. 11 Apellandid viitavad võrdluseks tuletõrjeteenistuse vabatahtlike alaliseks muutmise menetlusele, mis viidi sisse seadusega 296/2006. 12 Teise väitega väitsid apellandid, et ei viidud läbi põhjalikku hinnangut selle kohta, kas erinevad etteheited riigisisese põhiseadusõiguse kohta ei ole ilmselt põhjendamatud. 13 Kolmanda väitega heidavad apellandid esimese astme kohtule ette, et ta ei kaalunud Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotluse esitamise taotlust, et kontrollida, kas sõjaväekorralduse õigusnormid, mis käsitlevad nende õiguslikku staatust, on kooskõlas direktiiviga 1999/70 ja õiguspärase ootuse põhimõttega. 5  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-389/22 Eelotsusetaotluse põhjenduste lühiülevaade 14 Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab apellatsioonkaebust sisuliselt põhjendamatuks osas, mis on seotud Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamise erinevate aspektidega. 15 Apellatsioonkaebuse esimese väite kohta märgib ta järgmist. 16 Seadusandliku dekreedi nr 66/2010 artikliga 1626 asutati Corpo speciale volontario (vabatahtlike eriteenistus, Itaalia), Forse Armate (Itaalia relvajõud) abijõud, kelle värbab punane rist; mõned sellesse teenistusse kuuluvad isikud kutsutakse tähtajatult teenistusse ja teised, nagu apellandid, kutsutakse ajutisse teenistusse. 17 Punase risti täielikult ümberkorraldanud seadusandliku dekreedi nr 178/2012 artikli 5 alusel sai Corpo speciale volontario (vabatahtlike eriteenistus) nimeks Corpo militare volontario (vabatahtlike sõjaväeteenistus) ning see koosneb ainult sõjaväeteenistuses puhkusel olevatest vabatahtlikest töötajatest. 18 Apellandid on sõjaväelased ja kuigi nad relvajõududesse ei kuulu, võetakse nad tööle ainult nende kättesaadavuse põhjal ning seetõttu määratletakse neid vabatahtlikena; nende spetsiifilist õiguslikku staatust reguleerib sõjaväekorralduse seadustik ja tagasikutsumismeetmed on hõivamist käsitlevad õigusaktid, mis põhinevad ajutistel vajadustel, mida hinnatakse riigi militaarhuvist lähtudes. 19 Neile ei laiendata sõjateenistussuhte (st tõelise alalise teenistuse) tüüpilisi institutsioone ja üldjuhul ei kohaldata sõjaväetöötajate suhtes otse direktiivile 1999/70 lisatud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, mis kehtib äriühingus töötamisele ega sisalda sõnaselgeid klausleid avalik-õigusliku korra, eelkõige sõjaväekorralduse alusel töötavatele isikutele kohaldamise kohta. Töötajate vaba liikumist liidus käsitlevad sätted – mis on raamlepingu rakendamise eeldus – on ELTL artikli 45 lõike 4 kohaselt kohaldatavad töötamisele valitsussektoris. See erand on kindlasti kohaldatav julgeoleku ja kaitse valdkonna ülesannete täitmisele, mis ei kuulu liidu pädevusse. Selles osas meenutab eelotsusetaotluse esitanud kohus ELL artikleid 4 ja 5, rõhutades Euroopa Liidu reguleerivate pädevuste andmise ammendavust ja pädevuste andmise põhimõtet. Arvestades sõjaväeteenistusele ja politseitöötajatele antud ülesannete eripära, tuleb välistada automaatne võrdlus üldiste avalike teenistujatega. 20 Seadusandliku dekreediga nr 178/2012 teostatud punase risti korralduse reformiga ei viidud läbi mitte mingit töötajate alaliseks muutmist. 21 Isikuid, kellel oli apellantidega sarnane õiguslik staatus, kasutati lõpuks kestva töösuhteta punase risti korralduse ebapädeva haldamise tõttu, mida hiljem põhjalikult muudeti. 6  CROCE ROSSA ITALIANA JT 22 Kui punase risti vabatahtlikud oleksid leidnud, et tähtajatu töölepinguta teenistusse kutsumine ei ole nende töö omadustega kooskõlas, oleksid nad saanud oma töö jätkamisest hoiduda ilma, et keegi oleks saanud neid kohustada. Nende õiguslikku staatust sisuliselt rikkuva olukorraga leppimisega ei kaasne ühtegi õigust töölepingu tähtajatuks muutmise taotlemiseks – mida muu hulgas reformiseaduses ei eksisteeri – direktiivi 1999/70 ja selle üle võtnud seadusandliku dekreedi nr 368/2001 alusel. Käesoleval juhul ei ole kuritarvituslikult kasutatud järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid, et varjata sisuliselt tähtajatut töölepingut; teenistussuhe toimib vabatahtliku töö alusel, mida ei kvalifitseerita õiguslikult töölepinguks. 23 Ka juhul, kui pidada punase risti sõjaväeteenistuse töötajaid relvajõudude töötajatega võrdseks, ei oleks võimalik kohaldada seaduse nr 269/2006 artikli 1 lõikes 519 sisalduvaid sätteid, mis käsitlevad töötajate töösuhte alaliseks muutmist, mis võimaldavad riigiasutustel teatud tingimustel võtta töötajad tööle tähtajatu töölepingu alusel, juhul kui eelnevalt on esitatud valikulised tõendid, kuna relvajõududele kohaldatakse töötajate värbamise valdkonnas sektoripõhiseid erisätteid. Sellest tulenevalt ei saa neile laiendada kõnealuses sättes ette nähtud töösuhte alaliseks muutmise korda. 24 Töösuhte alaliseks muutmise kord on erakorralist ja erandlikku laadi institutsioon, võrreldes põhiseaduse artiklis 97 ette nähtud konkursi kaudu teenistusse saamise tavapärase korraga, mistõttu tuleb vastavaid sätteid tõlgendada kitsalt ning nende alusel ei saa kunagi lubada tähtajatu lepingu alusel tööle võetud töötajate alaliselt teenistusse võtmist juhul, kui nad ei ole avalikke valikulisi katseid eelnevalt läbinud. 25 Töösuhe relvajõududega ei ole lepinguline, erinevalt ülejäänud avaliku teenistuse töötajatest, kelle töösuhteid riigiasutuste alluvuses reguleerivad juba eraõiguse sätted. 26 Seoses tuletõrjeteenistuse vabatahtlike olukorraga võrdlemisega näitab asjaolu, et nende töösuhte kindlaks muutmiseks oli vaja seadust, et see ei olnud nende eelnenud töökoha tagajärg. Punase risti reformi puhul ei pidanud seadusandja samasuguse toimingu tegemist vajalikuks, arvestades ka punase risti erinevat olemust tuletõrjega võrreldes. 27 Analüüsitud töösuhte alaliseks muutmise kord, mis on sätestatud seaduse nr 269/2006 artikli 1 lõikes 519, ei ole vastuolus direktiiviga 1999/70 ega vastuvõtva seadusandliku dekreediga nr 368/200. Euroopa Kohtu praktika kohaselt (otsused kohtuasjades C–53/04 ja C–180/04) direktiivile 1999/70/EÜ lisatud raamkokkuleppega tähtajalise töö kohta „ei ole põhimõtteliselt vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis välistab avalikku sektorisse kuuluva tööandja poolt järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamise kuritarvitamisel nende muutumise määramata tähtajaga töölepinguteks või töösuheteks, samas kui selline muutumine on ette nähtud erasektorisse kuuluva tööandjaga sõlmitud töölepingute või töösuhete puhul, kui need õigusnormid sisaldavad mõnda muud 7  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-389/22 tõhusat meedet, mille eesmärk on vältida ning vajadusel sanktsioneerida avalikku sektorisse kuuluva tööandja poolt järjestikuste tähtajaliste lepingute kasutamise kuritarvitamist“. 28 Riigisisene õigusnorm, millele see kohtupraktika viitab, on seadusandliku dekreedi nr 165/2001 artikli 36 lõige 2, millega välistatakse, et riigiasutuste poolt tähtajaliselt töölevõtmist käsitlevate kohustuslike sätete rikkumine toob kaasa tähtajatute töösuhete sõlmimise, „mis ei mõjuta ühtegi kohustust ega sanktsiooni“ ning ilma et see piiraks asjaomase töötaja õigust kahjuhüvitisele, koos kohustusega nõuda vastutavatelt asutustelt välja vastavad summad, kui rikkumine pandi toime tahtlusega või jämeda hooletuse tõttu. 29 Seaduse nr 269/2006 artikli 1 lõige 519 ei ole selle õigusnormiga vastuolus. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on seega tegemist acte clair’ga, mis teeb eelotsusetaotluse ebavajalikuks või mittekohustuslikuks. 30 Seoses apellatsioonkaebuse teise väitega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus põhiseaduslikkuse vastuväidet selgelt põhjendamatuks. 31 Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab aga vajalikuks selgitada viimase astme kohtule kuuluvat eelotsusetaotluse esitamise kohustust ELTL artikli 267 tähenduses, viitega Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt langeb eelotsusetaotluse esitamise kohustus ära kui „ühenduse õiguse õige kohaldamine võib olla niivõrd ilmselge, et ei jää ruumi põhjendatud kahtlusele, kuidas lahendada üleskerkinud küsimus. Enne sellekohase otsuse tegemist peab siseriiklik kohus veenduma, et küsimus on niisama ilmselge teiste liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu jaoks. Siseriiklik kohus võib ainult juhul, kui need tingimused on täidetud, jätta küsimuse Euroopa Kohtule esitamata ja lahendada selle omal vastutusel“ (6. oktoobri 1982. aasta kohtuotsus Cilfit jt, kohtuasi 283/81, punkt 16). 32 Eelkõige kahtleb see kohus, kuidas tuleb kontrollida „veendumust, et küsimus on niisama ilmselge teiste liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu jaoks“, ning ta küsib, kas olukorras, kus riigisisene kohus on eelotsuse küsimise taotlust analüüsinud, kuid ei ole seda rahuldanud, välistab artikkel 267 kohtu suhtes tsiviil- või distsiplinaarvastutuse menetluse (automaatse või hageja taotlusel) algatamise. 33 Eespool esitatud kahtlusi arvestades ja võttes arvesse käesoleva kohtuasja eripära, mida Euroopa Kohus ei ole veel konkreetselt analüüsinud, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus vajalikuks esitada eespool viidatud eelotsuse küsimused. 8 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 15.12.2022 13:25 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Margo Roasto <[email protected]> Koopia: Kristiina Kaasik <[email protected]> Teema: C-389/22 Manused: 001-C-389-22--ET.pdf; 003-C-389-22-1-1225792-EN-G288205.pdf; 003-C-389-22-1-1225792-ET-G288205.pdf; 003-C-389-22-1-1225792-FR- G288205.pdf Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2022/419 Kohtuasja number: C-389/22 Vastuse kuupäev: 29.12.2022 Staadium: Uus menetlus Märksõnad: ajutiste ja alaliste teenistujate erinev kohtlemine; eelotsusetaotluse esitamise kohustus; tähtajalised teenistuslepingud; õiguspärase ootuse põhimõte Õiguslikud vormid: direktiiv 1999/70/EÜ; ELTL artikkel 267 Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL õiguse büroo Välisministeerium Vastuvõtmise kuupäev : 15/12/2022  EUROOPA LIIDU KOHUS 14/12/22 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1242447.6 IT Eelotsuse asi C-389/22 Croce Rossa Italiana e.a. (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Consiglio di Stato - Itaalia) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG  -2- Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“. Cesare Di Bella Ametnik