Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 23.12.2022 nr 95 Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruses nr 9 „Immuniseerimiskava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) COVID-19-vastane immuniseerimine tagatakse kõikidele Eestis elavatele või ajutiselt viibivatele isikutele, kellele see on tervishoiutöötaja hinnangul vajalik tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või terviseriskidest.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Määruse rakendamine Määruse § 2 lõiget 5 rakendatakse kuni 31. detsembrini 2023. a.“. §2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega täiendatakse tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määrust nr 9 „Immuniseerimiskava“, kuhu lisatakse säte seoses COVID-19-vastase vaktsineerimisega. See tagab ka 2023. aastal tasuta COVID-19-vastase vaktsineerimise võimaluse Eestis elavatele või ajutiselt viibivatele inimestele, kui see on tervishoiutöötaja hinnangul vajalik tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või terviseriskidest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Marge Truu (e-post [email protected]; telefon 626 9154). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (e-post [email protected]; telefon 626 9731). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik (e-post [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Terviseameti, Eesti Haigekassa ja Ravimiameti esindajad. 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega, isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-s 1 lisatakse immuniseerimiskavasse COVID-19-vastane immuniseerimine kuni 31.12.2023. Ekspertide hinnangul ei ole möödas oht COVID-19 uuteks tõsisteks laineteks ka 2023. aastal. Seetõttu on oluline, et vajaduse korral oleks ka 2023. aastal riiklikult tagatud tasuta COVID-19-vastane vaktsineerimine Eestis elavatele või ajutiselt viibivatele inimestele, kui see on tervishoiutöötaja hinnangul vajalik tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või terviseriskidest. COVID-19-vastase immuniseerimise vajadust saab tervishoiutöötaja hinnata, lähtudes inimese terviseriskidest ja epidemioloogilisest olukorrast ning toetudes seejuures vajaduse korral riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele. Määruse § 2 sätestab määruse jõustumise 1. jaanuaril 2023, kuivõrd COVID-19-vastane vaktsineerimine on kavandatud terveks 2023. aastaks. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuse eesmärk on lisada immuniseerimiskavasse COVID-19-vastane immuniseerimine. Oluliste mõjude ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE § 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne. Sotsiaalministeerium on põhjalikuma mõjuanalüüsi koostanud ning see sisaldub seletuskirja mõjude osas. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeid. Määrusega tehtava muudatuse rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmises valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkonda nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määrusega tehtav muudatus ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus: COVID-19-vastaste vaktsiinide lisamine immuniseerimiskavasse Terviseameti andmetel vähenes 2022. aasta 45. nädalal COVID-19 haigusjuhtude arv 4,6% võrreldes 44. nädalaga. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel viibis 14.11.2022 seisuga haiglaravil 184 COVID-19 patsienti. Terviseameti andmetel vähenes hospitaliseeritud COVID-19 patsientide arv eelmise nädalaga võrreldes 8,4% võrra. TEHIK-u andmetel oli sama kuupäeva seisuga viimase seitsme päeva keskmine nakkusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta 313 juhtu. Eesti elanike seas on vaktsineerimine lõpetatud 63,72%-l inimestest; täiskasvanute seas on hõlmatus 74,38% ja 60+ vanuserühmas 78,49%. Terviseameti vaatluste kohaselt on haigestumiskordaja R küll langustrendis, kuid viirus siiski levib. Mõju sihtrühm, mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk COVID-19-vastaste vaktsiinide lisamine riiklikku immuniseerimiskavasse mõjutab tervet Eesti elanikkonda (nii ajutiselt kui püsivalt Eestis elavad inimesed). Seega on ka järgmisel aastal võimalik vastavalt epidemioloogilisele olukorrale või terviseriskidele võimaldada tasuta COVID- 19-vastast immuniseerimist Eestis elavatele inimestele. COVID-19-vastaste vaktsiinide immuniseerimiskavasse lisamine mõjutab Eesti rahva tervist positiivselt, kuna sellega aidatakse kaasa viiruse leviku tõkestamisele ning vähendatakse inimeste riski raskelt haigestuda uute võimalike viiruselainete jõudmisel Eestisse. Mõju sihtrühm on suur. Mõju ulatust võib pidada keskmiseks, kuna muudatuste jõustumise järel võib sihtrühma käitumine muutuda, kuid kohanemisraskusi ei kaasne. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna vaktsineerimise näol on tegemist harva või pigem ebaregulaarselt toimuva tegevusega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on sihtrühma jaoks positiivse mõjuga – COVID-19-vastaste vaktsiinide lisamisega riiklikku immuniseerimiskavasse tagatakse vajalikele sihtrühmadele immuniseerimise võimalus. Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga. 5. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Töökoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu. Töökoormus avalikule sektorile, sh kohalikule omavalitsusele, tervikuna ei muutu. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Alates 2023. aastast korraldab vaktsineerimist Eesti Haigekassa, kellele antakse üle senine Terviseameti ülesanne. Lk 2|3 Eestil on seisuga 21.12.2022 laos ligikaudu 1,4 miljonit kasutamata COVID-19 vaktsiinidoosi (Eestis rahvaarv ca 1,33 miljonit), mis on välja ostetud 2022. aastal. Sellega jätkatakse COVID- 19 vastu immuniseerimise võimaldamist Eestis elavatele ja ajutiselt viibivatele inimestele aastal 2023. Terviseameti 2022. aasta vaktsiinikulude jääk 15 000 000 eurot kantakse Eesti Haigekassale üle 2023. aastal kasutamiseks. Täiendavad COVID-19 vaktsiinid on Eestile tagatud EL COVID-19 vaktsiinide ühishankes sõlmitud lepingute alusel, millega liituti Vabariigi Valitsuse otsusel. 2023. aastal on Eestile ühishankest tulemas peamiselt vaktsiinitootja Pfizer/BioNTechi Comirnaty doose. 2022. aasta lõpuga on vaktsiinitootjaga alustatud läbirääkimisi kehtiva lepingu tingimuste muutmiseks. Määruse rakendamine võimaldab jätkata inimestele tasuta COVID-19-vastase vaktsineerimise võimaldamist. COVID-19-vastane vaktsineerimine vähendab raske haigestumise riski ja seega aitab vähendada koormust tervishoiusüsteemile. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Määruse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haigekassale, Ravimiametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule ja õiguskantslerile. Immuniseerimiskava muudatust puudutavad märkused esitasid Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium ja SA Tallinna Koolitervishoid. Lähtuvalt Rahandusministeeriumi märkusest täpsustati eelnõu seletuskirja. Kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisas. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muudatuse eelnõu valmistati ette ja esitati kooskõlastusringile osana eelnõust, milles samal ajal planeeriti muuta ka sellega sisuliselt mitte seotud sotsiaalministri 13. augusti 2010. a. määrust nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“. Kahe sisuliselt mitteseotud määruse muudatuste samaaegne esitamine kooskõlastamiseks tekitas segadust. Kooskõlastusringi ajal toimunud arutelude ja tagasiside põhjal otsustati, et määruse nr 54 muudatus jäetakse eelnõust välja ning minnakse edasi üksnes immuniseerimiskava muudatusega. Lk 3|3  Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse seletuskirja Lisa Tagasiside tabel tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse eelnõule Tagasiside Sotsiaalministeeriumi seisukoht Rahandusministeerium Sotsiaalministeeriumi kommentaar RAM juhib tähelepanu asjaolule, et määruses kulude Arvestatud. planeerimisel ei saa kasutada katteallikana Vabariigi Seletuskirjas on korrigeeritud kulude selgitust. Valitsuse reservi vahendeid. Vabariigi Valitsuse reservi vahendid on ettenägematud kulutused, mida ei olnud riigieelarve ettevalmistamisel või menetlemisel võimalik ette näha. Kuivõrd 2023. aasta Vabariigi Valitsuse reservis on arvestatud mh vahendid COVID-19 seotud kulude katteks, siis on võimalik valitsemisalal pöörduda eelnevalt põhimõttelise rahastamise otsuse saamiseks valitsusse. SA Tallinna Koolitervishoid Sotsiaalministeeriumi kommentaar Kas see tähendab ka täiendavat vaktsineerimist COVID-19 vastase vaktsineerimise lisamine koolitervishoius ja sellega seotud õe tegevus loetakse immuniseerimiskavasse on selleks, et võimaldada korraldamise hulka ja saab õele rahastatud või on see Eesti elanikele ja Eestis ajutiselt viibivatele mõeldud kui lisatud tegevus ja kooliõele seda ei inimestele tasuta COVID-19 vastast vaktsineerimist. kompenseerita? Muudatus ei määratle vaktsineerijaid ega vaktsineerimise korraldust. Vaktsineerimise riiklikud soovitused koostab riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon ning lähtuvalt soovitustest, tervishoiusüsteemi koormatusest ja epidemioloogilisest olukorrast toimub immuniseerimise korraldamine. Käesoleval ajal ei ole koolitervishoius COVID-19 vastast immuniseerimist planeeritud. Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeeriumi kommentaar Haridus- ja Teadusministeerium ei kooskõlasta määruste Lähtudes eelnõu kooskõlastusringil tekkinud eelnõu, sest see annab kooliõele ebaproportsionaalse aruteludest ei muudeta käesoleva eelnõuga määruses õiguse hinnata alaealise kaalutlusvõimet ja viia seni kehtinud alaealiste immuniseerimise sätteid. vaktsineerimine läbi ka siis, kui vanemad on selle vastu. Oleme valmis teemat puudutavaks aruteluks Oluline on märkida, et COVID-19 vastase Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi vaktsineerimise lisamine immuniseerimiskavasse on ning Õiguskantsleri Kantselei esindajate vahel, leidmaks selleks, et võimaldada Eesti elanikele ja Eestis kõigis olukordades sobilikuma lahenduse. ajutiselt viibivatele inimestele tasuta COVID-19 vastast vaktsineerimist. Vastav muudatus ei ole seotud sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruses nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ kavandatud, kuid välja jäetud muudatusega.