EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal The Union aims to creat e, maintain and develop an area of freedom and justice in which the free movement of persons, access to justice and the full respect of fundamental rights are ensured. To further this objective , Commission President von der Leyen said in her State of the Union speech in 2020 that “If you are parent in one country, you are parent in every country”. With this statement the Commission President referred to the need to ensure that the parenthood established in a Member State is recognised in all other Member States for all purposes. This initiative was identified as a key action in the EU Strategy on the r ights of the c hild and in the EU LGBTIQ Equality Strategy . T he objective of th e proposal is to strengthen the protection of the fundamental rights and other rights of children in cross-border situations , including their right to an identity , to non-discrimination and to a private and family life , and to succession and maintenance rights in another Member State, taking the best interests of the child as a primary consideration . Consistent with this objective, t he Council conclusions on the EU Strategy on the rights of the c hild underline that children’s rights are universal, that every child enjoys the same rights without discrimination of any kind and that the best interests of the child must be a primary consideration in all actions relating to children, whether taken by public authorities or by private institutions. Additional objectives of the proposal are to provide legal certainty and predictability about the rules on international jurisdiction and applicable law for the establishment of parenthood in cross-border situations and on the recognition of parenthood , and to reduce the legal costs and burden for families and the Member States’ judicial systems in connection with legal proceedings for the recognition of parenthood in another Member State. Th e need to ensure the recognition of parenthood between Member States arises because citizens increasingly find themselves in cross-border situations , for example where they have family members in another Member State, travel within the Union, move to another Member State to find a job or found a family , or buy property in another Member State. However, an estimated 2 million children may currently face a situation in which the recognition of their parenthood as established in one Member State is not recognised for all purposes in another Member State . Union law already requires Member States to recognise the parenthood of a child as established in another Member State for the purposes of the rights that the child derives from Union law , in particular under Union law on free movement, including Directive 2004/38/EC on the right of the citizens of the Union and their family members to move and reside freely within the territory of the Member States , which entails the right to equal treatment and the prohibition of obstacles in matters such as the recognition of name s . However, Union law does not yet require Member States to recognise the parenthood of a child as established in another Member State for other purposes . This non-recognition can have significant adverse consequences for children . It hinders the ir fundamental rights in cross-border situations and may result in the denial of the rights that they derive from parenthood under national law. Children can thus lose their succession or maintenance rights in another Member State, or their right to have any one of their parents act as their legal representative in another Member State on matters such as medical treatment s or schooling . These difficulties may force families to embark on l egal proceedings to have the parenthood of their children recognised in another Member State, but th ese legal proceedings involve time, costs and burden for both families and the judicial systems of the Member States and ha ve uncertain results . Ultimately, although Member States are obliged to recognise parenthood as established in another Member State for the purposes of rights derived from Union law, families may be deterred from exercising their right to free movement for fear that the parenthood of their children will not be recognised in another Member State for all purposes. The reasons for the current difficulties with the recognition of parenthood are that the Member States have different substantive rules on the establishment of parenthood in domestic situations , which are and will remain under their competence, but also different rules on international jurisdiction and conflict of laws rules for the establishment of parenthood in cross-border situations and on the recognition of parenthood established in another Member State , on which the Union has competence to act . Today , however, Union instruments on family law with cross-border implications , including on parental responsibility and maintenance, on succession and on the presentation of public documents in another Member State , do not include rules on international jurisdiction or conflict of laws for the establishment of parenthood in cross-border situations or on the recognition of parenthood between Member States in their scope. C itizens’ complaints, petitions to the European Parliament and judicial proceedings show the problems that families encounter with the recognition of the parenthood of their children in cross-border situations within the Union , including where they move to another Member State or return to their Member State of origin and request the recognition of parenthood for all purposes . T o address the problem s with the recognition of parenthood for all purposes and close the existing gap in Union law, the Commission is proposing the adoption of Union rules on international jurisdiction on parenthood ( determining which Member State’s courts are competent to deal with parenthood matters, including to establish parenthood , in cross-border situations ) and applicable law (designating the national law that should apply to parenthood matters, including to the establish ment of parenthood , in cross-border situations ) , so as to then facilitate the recognition in a Member State of the parenthood established in another Member State. The Commission is also proposing the creation of a European Certificate of Parenthood that children (or their legal representatives) can request and use to provide evidence of their parenthood in another Member State. Given that in international law, Union law and Member States’ laws, all children have the same rights without discrimination, the proposal covers the recognition of the parenthood of a child irrespective of how the child was conceived or born and irrespective of the type of family of the child. The proposal thus includes the recognition of the parenthood of a child with same-sex parents and also the recognition of the parenthood of a child adopted domestically in a Member State. However, the proposal does not affect the competence of the Member States to adopt substantive rules of family law s uch as rules on the definition of family or rules on the establishment of parenthood in domestic situations . The proposal also does not affect the Member States’ rules on the recognition of marriages or registered partnerships concluded abroad. The proposal applies irrespective of the nationality of child ren and of the nationality of their parents. However, in line with existing Union instruments on civil matters (including family law) and commercial matters, the proposal only requires the recognition or acceptance of documents establishing or proving parenthood issued in a Member State , while the recognition or acceptance of documents establishing or proving parenthood issued in a third State will continue to be governed by national law. • Consistency with policy provisions in the policy area Today, Member States are already obliged by existing Union law to recognise the parenthood of a child as established in another Member State for the purpose of the exercise of the rights that the child derives from Union law, in particular on free movement. The proposal does not affect that Member States’ obligation. However , in the absence of Union rules on international jurisdiction and applicable law for the establishment of parenthood in cross-border situations and on the recognition of parenthood in another Member State for the purposes of the rights that a child derives from parenthood under national law , these matters are currently governed by the law of each Member State. Existing Union instruments govern the recognition of court decisions and authentic instruments in several areas directly relevant for children in cross-border situations, such as parental responsibility , maintenance and succession . However, parenthood matters are excluded from the scope of these instruments. For its part, t he Regulation on public documents addresses the authenticity of public documents in certain areas, including birth, parenthood and adoption, but it does not cover the recognition of the contents of such public documents. The adoption of common rules on international jurisdiction and applicable law for the establishment of parenthood in cross-border situations and on the recog nition of parenthood in another Member State would complement current Union legislation on family law and succession and facilitate its application , as the parenthood of a child is a preliminary question that must be resolved before applying existing Union rules on parental responsibility, maintenance and succession as regards the child . As the proposal aims to protect the rights of children in cross-border situations, it is consistent with the UN Convention on the Rights of the Child, which provides that States Parties must ensure that the child is protected against all forms of discrimination or punishment on the basis of the status or activities of the child's parents (Article 2); that, in all actions concerning children, whether undertaken by courts or legislative bodies, the best interests of the child must be a primary consideration (Article 3); and that children have the right to an identity and to be cared for by their parents (Articles 7 and 8). The proposal is also consistent with the European Convention on Human Rights, which provides for the right to respect for private and family life, and with the related case law of the European Court of Human Rights, including as regards the recognition of children born out of surrogacy. Finally, it is also consistent with the objective of protecting and promoting the rights of the child set out in the Treaty on European Union (Article 3(3) and 3(5) TEU) and the Charter of Fundamental Rights of the European Union (‘the Charter’). The Charter guarantees, in the application and implementation of Union law, the protection of the fundamental rights of children and their families. These rights include the right to respect for private and family life (Article 7), the right to non-discrimination (Article 21), and the right of children to maintain on a regular basis a personal relationship and direct contact with both parents if it is according to their best interests (Article 24). Based on the UN Convention on the Rights of the Child, Article 24(2) of the Charter also provides that, in all actions relating to children, whether taken by public authorities or private institutions, the child's best interests must be a primary consideration. • Consistency with other Union policies The proposal draws on several policy initiatives. These include the 2010 ‘ Europ ean Council Stockholm programme – An open and secure Europe serving and protecting citizens’ , the Commission Action Plan Implementing the Stockholm Programme , and the 2010 Green Paper entitled ‘Less bureaucracy for citizens: promoting free movement of public documents and recognition of the effects of civil status records’ . Moreover, in 2017, the European Parliament requested the Commission to submit a legislative proposal on the cross border recognition of adoption orders . In 2020, the Commission announced measures to ensure that the parenthood established in a Member State would be recognised in all other Member States. This initiative was included in the 2021 EU Strategy on the r ights of the c hild as a key action to support equality and the rights of children and also in the 2020 EU LGBTIQ Equality Strategy . The European Parliament welcomed the Commission’s initiative in its 2022 Resolution on the protection of the rights of the child in civil, administrative and family law proceedings . The Council conclusions on the EU Strategy on the r ights of the c hild underline that children’s rights are universal, that every child enjoys the same rights without discrimination of any kind and that the best interests of the child must be a primary consideration in all actions relating to children , whether taken by public authorities or by private institutions . This necessarily entails the establishment of a legal framework with uniform rules on international jurisdiction and applicable law for the recognition of parenthood between Member States enabling children to enjoy their rights in the Union without discrimination. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis Under the Union Treaties, substantive law on family matters, including the legal status of persons, falls within the competence of Member States, which means that the substantive rules for the establishment of the parenthood of a person are laid down in national law. However, the Union can adopt measures concerning family law with cross-border implications pursuant to Article 81(3) TFEU, such as measures to facilitate that, once parenthood has been established in a Member State, it is recognised in other Member States. These measures can include the adoption of common rules on international jurisdiction, applicable law and procedures for the recognition of parenthood in another Member State . These measures will not lead to the harmonisation of the Member States’ substantive law on the definition of family or on the establishment of parenthood in domestic situations . Like other Union instruments on family law, the proposal aims to facilitate the recognition of court decisions and authentic instruments on parenthood through the adoption of common rules on international jurisdiction and applicable law. T he proposal aims to require the recognition of parenthood established in another Member State for the purposes, in particular, of the rights derive d from parenthood under national law. Article 81(3) TFEU is therefore the appropriate legal basis. By reason of Protocol No 22 to the TFEU, legal measures adopted in the area of justice do not bind or apply in Denmark. By reason of Protocol No 21 to the TFEU, Ireland is also not bound by such measures. However, once a proposal has been presented in this area, Ireland can notify its wish to take part in the adoption and application of the measure and, once the measure has been adopted, it can notify its wish to accept that measure. • Subsidiarity Whereas it is for the Member States to lay down rules on the definition of family and on the establishment of parenthood , t he competence to adopt measures concerning family law and the rights of the child with cross-border implications is shared between the Union and the Member States . Problems with the recognition in a Member State of the parenthood established in another Member State for the purposes of rights derived from either national or Union law have a Union dimension as recognition requires the involvement of two Member States. The consequences of the non recognition of parenthood also have a Union dimension, as families may be deterred from exercising their right to free movement for fear that the parenthood of their child will not be recognised in another Member State for all purposes. Problems with the recognition of parenthood result in particular from the different Member State s’ substantive rules for the establishment of parenthood and the different Member States’ rules on international jurisdiction and applicable law for the establishment of parenthood in cross-border situations. Member States acting individually could not satisfactorily remove the problems with the recognition of parenthood as Member States’ rules and procedures would need to be the same or at least compatible in order for parenthood to be recognised between Member States. Action at Union level is needed to ensure that a Member State whose courts or other competent authorities establish parenthood in cross-border situations is regarded as having jurisdiction to do so, and that the courts and other competent authorities of all Member States will apply the same law to establish parenthood in cross-border situations. In this way conflicting parenthoods for the same person will be avoided within the Union and each Member State will recognise the parenthood established in another Member State. Therefore, the objectives of this proposal, by reasons of its scope and effects, would be best achieved at Union level in accordance with the principle of subsidiarity. • Proportionality The objective of this proposal is to facilitate the recognition of parenthood between Member States by providing for the recognition of (i) court decisions and (ii) authentic instruments establishing parenthood with binding legal effect, and the acceptance of authentic instruments which have no binding legal effect in the Member State of origin but which have evidentiary effects in that Member State. To that effect, the proposal harmonises the Member States’ rules on international jurisdiction for the establishment of parenthood in cross-border situations and the Member States’ conflict of laws rules designating the law applicable to the establishment of parenthood in cross-border situations . The proposal does not go beyond what is necessary to achieve its objectives: it does not interfere with substantive national law on the definition of family; it does not affect national law on the recognition of marriage s or registered partnerships concluded abroad ; the rules o n jurisdiction and applicable law apply only to the establishment of parenthood in cross-border situations; it requires Member States to recognise parenthood only where it has been established in a Member State and not when it has been established in a third State ; it does not affect the competence of the authorities of the Member States to deal with parenthood matters; and the European Certificate of Parenthood is optional for children (or their legal representatives) and will not replace equivalent national documents providing evidence of parenthood. The proposal therefore respects the principle of proportionality. • Choice of the instrument The adoption of uniform rules on international jurisdiction and applicable law for the establishment of parenthood in cross-border situations can only be achieved through a Regulation as only a Regulation ensures a fully consistent interpretation and application of the rules. In line with previous Union instruments on private international law, the preferred legal instrument is therefore a Regulation. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Stakeholder consultations In preparing the proposal, the Commission conducted extensive consultations in 2021 and 2022 covering all Member States (with the exception of Denmark ). The consultations targeted a wide range of stakeholders representing citizens, public authorities, academics, legal professionals, NGOs and other relevant interest groups. The consultations consisted of (i) public feedback to the inception impact assessment; (ii) an open public consultation; (iii) a meeting with stakeholders and representatives of the civil society; and (iv) a meeting with experts of the Member States’ authorities. In addition to the Commission consultation activities, consultations were conducted by an external contractor. These consisted of (i) online surveys addressed to Member States’ civil registrars; (ii) written questionnaires to Member States’ ministries and the judiciary; and (iii) interviews with the Member States’ judiciary and NGOs. Overall, stakeholders representing children’s rights, rainbow families, legal practitioners and civil registrars favoured that the Union should address the current problems with the recognition of parenthood by adopting binding legislation. In contrast, organisations representing traditional families and those advocating against surrogacy were generally critical of a legislative proposal. The views of the public varied. The feedback received informed the preparation of the proposal and of the accompanying impact assessment. A detailed summary of the outcome of the consultations conducted by the Commission is included in the impact assessment. • Collection and use of expertise Besides the above-mentioned stakeholder consultations, the Commission also collected and used expertise from other sources. In the preparation of the proposal, the Commission sought the expertise of the Expert Group on the recognition of parenthood between Member States, which it set up in 2021. The Commission also participated in experts’ meetings on the Parentage / Surrogacy Project of the Hague Conference on Private International Law and consulted academic literature, reports and studies. For the preparation of the impact assessment, the Commission relied on a study carried out by an external contractor. The external contractor also produced country reports on, among others, the Member States’ substantive law and private international law on parenthood. The contractor’s study used different tools to analyse the existing problems with the recognition of parenthood, the impacts of this proposal and the policy options considered. These tools included the use of empirical data gathered in different ways (interviews, questionnaires, national reports), as well as statistics and desk research. Where quantitative data were not available, qualitative estimates were used. The study by the external contractor concluded that the most suitable option for the Union to achieve its policy objectives would be the adoption of a legislative instrument on the recognition of parenthood between Member States, including the creation of a European Certificate of Parenthood. • Impact assessment Based on the Commission’s Better Regulation Guidelines and the conclusions of the inception impact assessment, the Commission prepared an impact assessment of th e proposal. In the impact assessment, the following policy options were considered: (i) the baseline scenario; (ii) a Commission recommendation addressed to Member States; (iii) legislative measures consisting of a regulation on the recognition of parenthood between Member States; and (iv) legislative measures consisting of a regulation on the recognition of parenthood between Member States including the creation of a n optional European Certificate of Parenthood. All of these policy options, including the baseline scenario, would be accompanied by certain non legislative measures to raise awareness, promote good practices and improve cooperation between Member State authorities dealing with parenthood matters . The impact assessment examined each of these options as regards their expected impacts and their effectiveness, efficiency and coherence with the Union’s legal and policy framework. Based on this assessment, the option consisting of a proposal for a regulation on the recognition of parenthood between Member States including the creation of a n optional European Certificate of Parenthood was the chosen policy option. The impact assessment concludes that the chosen option would significantly facilitate the recognition of parenthood for all of the estimated 2 million children of cross-border families and not only for those who currently face most problems with the recognition of parenthood. In particular, the European Certificate of Parenthood, specifically designed for use in another Member State, would reduce the administrative burden of the recognition procedures and translation costs for all families. The chosen policy option would also be the most effective in addressing the problems with the recognition of parenthood, as the positive legal, social and psychological impacts would be most significant. The chosen option would have a clear positive impact on the protection of the fundamental rights of children, such as their right to an identity, to non-discrimination and to a private and family life. It would also be the most effective in protecting the rights that children derive from parenthood under national law , such as their right to maintenance and succession in another Member State . It would finally also have a positive social and psychological impact , as it would lead to children in cross-border situations being treated as local children. Through the adoption of uniform Union rules on international jurisdiction and applicable law and the recognition of parenthood without any specific procedure being required, the chosen option would do away with the costs and burden linked to the administrative procedures and legal proceedings that children and their families must currently bear to have parenthood recognised in another Member State. It has been estimated that the average costs per case of recognition procedures would decrease by 71% under the chosen option, and by 90% for the families that currently face the most serious problems with the recognition of parenthood. The chosen option would in turn lead to significant savings in terms of costs, time and burden for the public authorities of the Member States. It is estimated that, under the chosen option, the costs for recognition procedures borne by public authorities would decrease by 54%. • Fundamental rights As explained above, the current problems with the recognition of parenthood lead to situations that infringe the fundamental rights and other rights of children in cross-border situations . Depriving children of their legal status and of the parenthood esta blished in another Member State is contrary to the fundamental rights of children to an identity, to non-discrimination and to respect for a private and family life, as well as against their best interests. By facilitating the recognition of parenthood between Member States, the proposal aims to protect the fundamental rights of children in cross-border situations and to ensure the continuity of parenthood status within the Union. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS Member States may incur one-off costs to adjust to the new rules of the Regulation, in particular costs arising from the need to train judges, civil registrars and other competent authorities on the new rules . Minor recurrent costs may be expected for the continuous training of those authorities . None of these costs is expected to be significant and would be in any event outweighed b y the efficiency gains and cost savings brought about by the Regulation. The provisions in the proposal on digital communication through the European electronic access point in the context of the decentralised IT system established by Regulation (EU) XX/YYYY [the Digitalisation Regulation] w ould hav e an impact on the Union b udget which can be covered t hrough redeployment within the J ustice P rogramme. This impact would be small because the decentralised IT system would not need to be specifically established for the application of the proposal but would be developed for many Union instruments on judicial cooperation in civil and commercial matters under [the Digitalisation Regulation] . Member States would also incur some costs to install and maintain the decentralised IT system’s access points located on their territory and to adjust their national IT systems to make them interoperable with the access points. However, as noted, the bulk of these financial investments would have already been made in the context of the digitalisation of other Union instruments on judicial cooperation in civil and commercial matters. In addition, Member States would be able to apply for grants to finance these costs under the relevant Union financial programmes , in particular the cohesion policy funds and the Justice P rogramme . 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements A R egulation is directly applicable in all Member States and does not therefore have to be implemented into national law. Appropriate monitoring, evaluation and reporting obligations are envisaged in the proposal. First, the practical application of the Regulation would be monitored through regular meetings of the European Judicial Network in civil and commercial matters bringing together experts from the Member States. In addition, a full evaluation of the application of the Regulation would be carried out by the Commission five years after the Regulation becomes applicable. The evaluation would be done on the basis of, among others, input received from the Member States’ authorities, external experts and relevant stakeholders. • Explanation of the provisions of the proposal The proposal consists of nine Chapters: (i) subject matter, scope and definitions; (ii) jurisdiction on parenthood matters in cross-border situations; (iii) applicable law to the establishment of parenthood in cross-border situations; (iv) recognition of court decisions and authentic instruments with binding legal effect issued in another Member State ; (v) acceptance of authentic instruments with no binding legal effect issued in another Member State ; (vi) the European Certificate of Parenthood; (vii) digital communication; (viii) delegated acts; and (ix) general and final provisions. Chapter I - Subject matter, scope and definitions Article 1 sets out the subject matter of the proposal. The proposal intends to achieve its objective of facilitating the recognition in a Member State of the parenthood established in another Member State through the adoption of uniform rules on (i) international jurisdiction for the establishment of parenthood in a Member State in cross-border situations; (ii) the law applicable to the establishment of parenthood in a Member State in cross-border situations; (iii) the recognition of court decisions as well as of authentic instruments establishing parenthood with binding legal effect; (iv) the acceptance of authentic instruments with no binding legal effect in the Member State of origin but with evidentiary effects in that Member State; and (v) the creation of a n optional European Certificate of Parenthood enabling a child or a legal representative to provide evidence of parenthood in another Member State. Parenthood is typically established by operation of law or by an act of a competent authority, such as a court decision, a decision by an administrative authority or a notarial deed, after which the parenthood is typically registered in the civil or population register of the Member State. However, citizens most often request the recognition of parenthood in another Member State on the basis of an authentic instrument which does not establish parenthood with binding legal effect but which has evidentiary effects of the parenthood previously established in that Member State by other means (by operation of law or by an act of a competent authority). Such authentic instruments can be, for example, an extract from the civil register or a birth or parenthood certificate. The uniform rules in the proposal on the law applicable to the establishment of parenthood in cross-border situations are intended to facilitate the acceptance of authentic instruments with no binding legal effect but with evidentiary effects in the Member State of origin of either the parenthood previously established in that Member State (for example, a birth certificate) or of facts other than the establishment of parenthood (for example, an acknowledgment of paternity or the giving of consent to the establishment of parenthood). Article 2 on the relationship of the proposal with other provisions of Union law clarifies that the proposal should not affect the rights that a child derives from Union law, in particular the rights under Union law on free movement, including Directive 2004/38/EC . The proposal does not intend to provide for any additional conditions or requirements on the recognition of parenthood for the exercise of rights derived from Union law, or to affect the implementation of such rules. Union law on free movement will therefore continue to apply unaffected. In particular, the recognition of parenthood for the exercise of the rights derived from Union law can only be refused on grounds allowed under Union law on free movement as interpreted by the Court of Justice. Also, o n the basis of current Union law under Article 21 TFEU and secondary legislation relating thereto as interpreted by the Court of Justice, the respect of a Member State’s national identity under Article 4(2) TEU and a Member State’s public policy cannot serve as justification to refuse to recognise a parent-child relationship between children and their same-sex parents for the purposes of exercising the rights that the child derives from Union law. In addition, for the purposes of the exercise of rights derived from Union law, proof of parenthood can be presented by any means . A Member State is not therefore entitled to require a person to present either the attestation provided for in the proposal accompanying a court decision or an authentic instrument on parenthood, or the European Certificate of Parenthood created by the proposal, where the person seeks the recognition of parenthood for the purposes of the rights that a child derives from Union law on free movement. This should not, however, prevent a person from choosing to present in such cases also the relevant attestation or the European Certificate of Parenthood. Article 2 also clarifies that the proposal will not affect the application of the Regulation on Public Documents , which already simplifies the circulation of public documents (such as judgments, notarial acts and administrative certificates) in certain areas, including birth, parenthood and adoption, as to their authenticity. Article 3 determines the scope of the proposal. The rules on jurisdiction and applicable law apply where parenthood is to be established in a Member State in cross-border situations. The rules on the recognition of parenthood apply where the parenthood to be recognised has been established in a Member State, so the proposal does not cover the recognition or, as the case may be acceptance, of court decisions and authentic instruments establishing or proving parenthood drawn up or registered in a third State . In these cases, recognition or acceptance remain subject to the national law of each Member State. However, t he proposal applies to the recognition of the parenthood of all children, regardless of their nationality and the nationality of their parents, provided the ir parenthood has been established in a Member State and not in a third State . Matters that may have a link with the parenthood of a child but are governed by other Union or international instruments or by national law are excluded from the scope of the proposal, such as matters concerning parental responsibility, maintenance, succession, intercountry adoption, the existence, validity or recognition of the marriage or registered partnership of the child’s parents and the effects of registering or not registering the parenthood of the child in a Member State’s relevant register. However, by resolving the parenthood of the child as a preliminary question, the proposal would facilitate the application of existing Union instruments on parental responsibility, maintenance and succession as regards the child . The proposal also does not deal with the rights and obligations derived from parenthood under national law, for example the nationality and the name of the child. Article 4 defines, for the purposes of the proposal, the terms ‘parenthood’, ‘child’, ‘establishment of parenthood’, ‘court’ and ‘court decision’, ‘authentic instrument’, ‘Member State of origin’, ‘decentralised IT system’ and ‘European electronic access point’ . Child is defined broadly and includes a person of any age whose parenthood is to be established , recognised or proved . As the parenthood status is relevant throughout a person’s life, the proposal applies to children of any age, that is, both minors and adults. However, the best interests of the child and the right to be heard must be understood as referring to the child as defined in the UN Convention on the Rights of the Child, that is, as a person under the age of 18 years, unless the age of majority is attained earlier under the law applicable to the child. Parenthood , also referred to as filiation, means the parent-child relationship established in law, including the legal status of being the child of a particular parent or parents. For the purposes of the proposal, parenthood may be biological, genetic, by adoption or by operation of law. As noted, the proposal covers the parenthood established in a Member State of both minors and adults, including a deceased child and a child not yet born, whether to a single parent, a de facto couple, a married couple or a couple in a registered partnership. It covers the recognition of the parenthood of a child irrespective of how the child was conceived or born - thus including children conceived with assisted reproductive technology - and irrespective of the child’s type of family - thus including children with two same-sex parents , children with one single parent, and children adopted domestically in a Member State by one or two parents . Establishment of parenthood means the determination in law of the relationship between a child and each parent, including the establishment of parenthood following a claim contesting a parenthood already established. Where relevant, this term may also include the extinction or termination of parenthood. The proposal does not apply to the establishment of parenthood in domestic situations with no cross-border elements , such as a domestic adoption in a Member State , although it does apply to the recognition of the parenthood established in such domestic situations in a Member State . Authentic instruments are defined broadly, as in other Union regulations on civil justice. Authentic instruments under the proposal thus include (i) documents establishing parenthood with binding legal effect , such as notarial deeds (for example, in adoption or where the child is not yet born), or administrative decisions (for example, after an acknowledgment of paternity), as well as (ii) documents which do not establish parenthood with binding legal effect but which provide evidence of the parenthood established by other means (for example, an extract from a population or civil status register, a birth certificate or a parenthood certificate) or evidence of other facts (for example, a notarial act or an administrative document recording an acknowledgment of paternity or the giving of consent to the use of assisted reproductive technology). Article 5 clarifies that the proposal will not affect the question of which authorities within each Member State are competent to deal with parenthood matters (for example, courts, administrative authorities, notaries, registrars and/or other authorities). Chapter II - Jurisdiction In order to facilitate the recognition or, as the case may be, acceptance of court decisions and authentic instruments on parenthood, the proposal lays down uniform jurisdiction rules on the establishment of parenthood with a cross-border element. The rules on jurisdiction also avoid parallel proceedings in different Member States with possible conflicting decisions. Given that, in most Member States, rights concerning parenthood cannot be settled or waived, the proposal does not provide for party autonomy as regards jurisdiction (such as a choice of court or transfer of jurisdiction). The proposal provides for alternative grounds of jurisdiction to facilitate access to justice in a Member State. In order to ensure that children can access a court that is in their vicinity, jurisdiction grounds are based on their proximity to the child. Jurisdiction can thus lie alternatively with the Member State of habitual residence of the child, of the nationality of the child, of the habitual residence of the respondent (for example, the person in respect of whom the child claims parenthood), of the habitual residence of any one of the parents , of the nationality of any one of the parents or of the birth of the child. In line with the existing case law of the Court of Justice on the matter, habitual residence is established on the basis of all the circumstances specific to each individual case. Where jurisdiction cannot be established based on one of the general alternative jurisdiction grounds, the courts of the Member State where the child is present should have jurisdiction. This jurisdiction ground may in particular apply to refugee children and children internationally displaced. Where no court of a Member State has jurisdiction pursuant to the proposal, residual jurisdiction should be determined, in each Member State, by the laws of that Member State. Finally, in order to remedy situations of denial of justice, this proposal also provides for a forum necessitatis allowing a court of a Member State with which a case has a sufficient connection to rule on a parenthood matter which is closely connected with a third State. This can be done on an exceptional basis, such as where proceedings prove impossible in that third State, for example because of civil war, or where the child or another interested party cannot reasonably be expected to bring proceedings in that third State. The proposal also recalls the right of children below the age of 18 years who are capable of forming their views to be provided with an opportunity to express these views in proceedings concerning parenthood to which the children are subject. Chapter III - Applicable law The proposal should provide for legal certainty and predictability by proposing common rules on the law applicable to the establishment of parenthood in cross-border situations. Such common rules aim to avoid conflicting decisions on parenthood depending on which Member State’s courts or other competent authorities establish parenthood. They also aim to facilitate, in particular, the acceptance of authentic instruments which do not establish parenthood with binding legal effect in the Member State of origin but which have evidentiary effects in that Member State. The law designated as applicable by the proposal has a universal character, that is, it applies whether it is the law of a Member State or the law of a third State . As a rule, the law applicable to the establishment of parenthood should be the law of the State of the habitual residence of the person giving birth at the time of birth. However, to ensure that the applicable law can be determined in all circumstances, where the habitual residence of the person giving birth at the time of birth cannot be established (for example, in the case of a refugee or an internationally displaced mother), the law of the State of birth of the child should apply. In order to address the most frequent problems with the recognition of parenthood occurring today, by way of exception to the above-mentioned rule, where that rule results in the establishment of parenthood as regards only one parent (typically the genetic parent in a same-sex couple), the authorities of a Member State with jurisdiction on matters of parenthood under the proposal may apply one of two subsidiary alternative rules, either the law of the nationality of any one of the parent s or the law of the State of birth of the child, to establish the parenthood as regards the second parent (typically the non-genetic parent in a same-sex couple). This possibility may be used by authorities with jurisdiction that consider the establishment of parenthood first in time but also by authorities with jurisdiction in a situation where the authorities of another Member State have already established parenthood as regards only one parent. Where a court decision or an authentic instrument establish ing parenthood with binding legal effect as regards each of the parents in accordance with one of the applicable laws designated by the proposal has been given, drawn up or registered by a court or an other competent authorit y of a Member State with jurisdiction under the proposal, each of such documents establishing parenthood as regards each of the parents should be recognised in all other Member States in accordance with the rules on recognition laid down in the proposal. In addition, the child (or a legal representative) may request and use a European Certificate of Parenthood to provide evidence of the parenthood as regards both parents in another Member State. Considerations of public interest should allow courts and other competent authorities establishing parenthood in cross-border situations to disregard, in exceptional circumstances, certain provisions of a foreign law where, in a given case, applying such provisions would be manifestly incompatible with the public policy (ordre public) of their Member State. However, such authorities should not be able to apply this exception in order to set aside the law of another State when doing so would be contrary to the Charter and, in particular, Article 21 thereof, which prohibits discrimination. This exception should not therefore apply to refuse the application of a provision of another State providing for the possibility of parenthood as regards two parents in a same-sex couple merely on the grounds that the parents are of the same sex . Chapter IV - Recognition This Chapter provides for rules on the recognition of court decisions and authentic instruments establishing parenthood with binding legal effect issued in another Member State. The recognition in a Member State of court decisions given in another Member State, and of authentic instruments establishing parenthood with binding legal effect in the Member State of origin, should be based on the principle of mutual trust in one another’s justice system. This trust should be further enhanced through the adoption of uniform rules on international jurisdiction and on the law applicable to the establishment of parenthood in cross-border situations. Court decisions and authentic instruments establishing parenthood with binding legal effect issued in a Member State should be recognised in another Member State without any special procedure being required, including to update the civil status records of the child. This is without prejudice to the possibility that an interested party may start court proceedings to obtain a decision finding that there are no grounds for the refusal of the recognition of parenthood or proceedings for the non recognition of parenthood. A party who wishes to invoke a court decision or an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect in another Member State should produce a copy of the court decision or authentic instrument and the relevant attestation. Attestations are aimed to facilitate the readability of the documents that they accompany and thus their recognition. As regards authentic instruments establishing parenthood with binding legal effect, the attestation also serves to prove that the Member State whose authority issued the authentic instrument had jurisdiction to establish parenthood under the proposal. The authorities of the Member State where parenthood is invoked are not entitled to require the presentation of an attestation accompanying a court decision or an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect or a European Certificate of Parenthood where parenthood is invoked for the purposes of rights derived from Union law, including the right to free movement. This should not, however, prevent a person from choosing to present in such cases also the relevant attestation or a European Certificate of Parenthood . Under the proposal, the list of grounds for refusal of the recognition of parenthood is exhaustive in line with its underlying aim to facilitate the recognition of parenthood. When assessing a possible refusal of the recognition of parenthood on grounds of public policy, Member State authorities must take into account the child’s interests, in particular the protection of the rights of the child, including the preservation of genuine family links between the child and the parents. The ground for the refusal of recognition based on public policy ( ordre public ) is to be used exceptionally and in the light of the circumstances of each particular case, that is, not in an abstract manner to set aside the recognition of the parenthood of a child where, for example, same-sex parents are involved. In a given case, such recognition would have to be manifestly incompatible with the public policy of the Member State where recognition is sought because, for example, the fundamental rights of a person have been infringed in the conception, birth or adoption of the child or in the establishment of the parenthood of the child. The courts or other competent authorities should not be able to refuse to recognise a court decision or an authentic instrument issued in another Member State where doing so would be contrary to the Charter and, in particular, Article 21 thereof, which prohibits discrimination , including of children. Member State authorities could not thus refuse on public policy grounds the recognition of a court decision or an authentic instrument establishing parenthood through adoption by a single man, or establishing parenthood as regards two parents in a same-sex couple merely on the ground that the parents are of the same sex . The proposal will not affect the limitations imposed by the case law of the Court of Justice on the use of public policy to refuse the recognition of parenthood where, under Union law on free movement, Member States are obliged to recognise a document establishing a parent-child relationship issued by the authorities of another Member State for the purposes of the exercise of rights derived from Union law. In particular, the recognition of a parent-child relationship for the purposes of the exercise of the rights that the child derives from Union law cannot be refused by invoking public policy on the ground that the parents are of the same sex. Chapter V - Authentic instruments with no binding legal effect The proposal also provides for the acceptance of authentic instruments which do not establish parenthood with binding legal effect in the Member State of origin but which have evidentiary effects in that Member State. The evidentiary effects can refer to the prior establishment of parenthood by other means or to other facts. Depending on the national law, such an authentic instrument can be, for example, a birth certificate, a parenthood certificate, an extract on birth from the register, or a notarial or administrative document recording an acknowledgment of paternity or the consent of a mother or of a child to the establishment of parenthood. Such authentic instruments should have the same evidentiary effects in another Member State as they have in the Member State of origin, or the most comparable effects. A person wishing to use such an authentic instrument in another Member State may ask the authority that has formally drawn up or registered the authentic instrument in the Member State of origin to issue an attestation describing the evidentiary effects of the instrument. The acceptance of authentic instruments with no binding legal effect but with evidentiary effects may only be refused on public policy ( ordre public ) grounds with the same limitations applicable to that refusal ground when applied to court decisions and authentic instruments with binding legal effect, including as regards compliance with the Charter. Chapter VI - European Certificate of Parenthood The proposal provides for the creation of a n optional European Certificate of Parenthood (‘the Certificate’). This uniform certificate is designed specifically to facilitate the recognition of parenthood within the Union as it would be issued ‘for use in another Member State’. The Certificate must be issued in the Member State in which parenthood was established in accordance with the applicable law and whose courts ha d jurisdiction under the proposal. Once issued, the Certificate can also be used in the Member State where it was issued. The Certificate is an optional certificate as Member State authorities would only be required to issue it if the child or a legal representative asks for it. Therefore, persons entitled to apply for a Certificate would be under no obligation to do so and would be free to present other documents, such as a court decision or an authentic instrument accompanied by the relevant attestation, when requesting the recognition of parenthood in another Member State. However, no authority or person presented with a copy of the Certificate issued in another Member State would be entitled to request that a court decision or an authentic instrument be presented instead of the Certificate. National certificates of birth or parenthood are, typically, authentic instruments that have evidentiary effects of parenthood. National certificates are issued under a different procedure, in a different format and in a different language in each Member State, and have different contents and effects depending on the Member State of issuance. Under the proposal, they can circulate accompanied by an optional attestation describing the ir evidentiary effects, and their evidentiary effects must be accepted unless they are contrary to the public policy of the Member State in which they are presented. In contrast, a Certificate is issued always through the same procedure as laid down in the proposal, in a uniform standard form (included in Annex V to the proposal), and with the same contents and effects throughout the Union as laid down in the proposal. The Certificate is presumed to demonstrate accurately the elements established under the applicable law designated by the proposal, and does not need to be transposed into a national document before it can have access to the relevant register in a Member State. As the Certificate form would be available in all Union languages, the need for translations would be significantly reduced. Given the stability of parenthood status in most cases, t he validity of the Certificate and its copies would not be limited in time, without prejudice to the possibility to rectify, modify, suspend or withdraw the Certificate as necessary. Chapter VII - Delegated acts If there is a need to amend the standard forms of the attestations accompanying a court decision or an authentic instrument or the European Certificate of Parenthood annexed to this proposal, the Commission would have the power to adopt delegated acts after the required consultations with the Member States’ experts have taken place. Chapter VIII - Digitalisation This Chapter contains provisions concerning the electronic communication between natural persons ( or their legal representatives ) and Member State courts or other competent authorities through a decentralised IT system and the European electronic access point established on the European e-Justice Portal . Member State courts or other competent authorities would be allowed to communicate with a natural person through the European electronic access point if the natural person ha s given prior express consent to the use of this means of communication. Chapter IX - General and final provisions This Chapter contains, in particular, provisions on the relationship of the proposal with existing international conventions, provisions on data protection and transitional provisions on the use of court decisions and authentic instruments issued before the date of application of the Regulation. 2022/0402 (CNS) Proposal for a COUNCIL REGULATION on jurisdiction, applicable law, recognition of decisions and acceptance of authentic instruments in matters of parenthood and on the creation of a European Certificate of Parenthood THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 81(3) thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Parliament, Acting in accordance with a special legislative procedure, Whereas: (1) The Union has set itself the objective of creating, maintaining and developing an area of freedom, security and justice in full respect of fundamental rights in which the free movement of persons and access to justice are ensured. For the gradual establishment of such an area, the Union is to adopt measures aimed at ensuring the mutual recognition between Member States of judgments and decisions in extrajudicial cases in civil matters and the compatibility of the rules applicable in the Member States concerning conflict of laws and jurisdiction in civil matters. (2) This Regulation concerns the recognition in a Member State of the parenthood of a child as established in another Member State. It aims to protect the fundamental rights and other rights of children in matters concerning their parenthood in cross-border situations, including their right to an identity , to non-discrimination and to a private and family life , taking the best interests of the child as a primary consideration . This Regulation also aims to provide legal certainty and predictability and to reduce litigation costs and burden for families, national courts and other competent authorities in connection with proceedings for the recognition of parenthood in another Member State. To attain these aims, this Regulation should require Member States to recognise for all purposes the parenthood of a child as established in another Member State. (3) Article s 21 , 45, 49 and 56 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) confer on Union citizens the right to move and reside freely within the territory of the Member States . They comprise the right of Union citizens not to face any obstacles and the right to equal treatment with nationals in the exercise of free movement , including as regards certain social advantages, defined as any advantage which will likely facilitate mobility . Th is right also applies to family members of Union citizens as defined by Directi v e 2004/38/EC of the European Parliament and of the Council in matters related to scholarships, admission to education, reductions in public transportation costs for large families, reduced student fares for public transport and reduced museum entrance fees . The protection afforded by the Treaty provisions on free movement also includes the right to have a name lawfully attributed in a Member State recognised in other Member States . (4) The Court of Justice of the European Union (‘the Court of Justice’) has ruled that a Member State is required to recognise a parent-child relationship for the purposes of permitting a child to exercise without impediment, with each parent, the right to move and reside freely within the territory of the Member States as guaranteed in Article 21(1) TFEU, and to exercise all the rights that the child derives from Union law . The case-law of the Court of Justice does not, however, require Member States to recognise, for purposes other than the exercise of the rights that the child derives from U nion law, the parent-child relationship between the child and the persons mentioned on the birth certificate drawn up by the authorities of another Member State as being the child’s parents. (5) Under the Treaties, the competence to adopt substantive rules on family law, such as rules on the definition of family and rules on the establishment of the parenthood of a child, lies with the Member States. However, pursuant to Article 81(3) TFEU, the Union can adopt measures concerning family law with cross-border implications , in particular rules on international jurisdiction, on applicable law and on the recognition of parenthood . (6) In conformity with the Union’s competence to adopt measures on family law with cross-border implications, t he 2010 ‘European Council Stockholm programme – An open and secure Europe serving and protecting citizens’ invited the Commission to consider the problems encountered with regard to civil status documents and the access to registers of such documents and, in the light of its findings, to submit appropriate proposals and consider whether the mutual recognition of the effects of civil status documents could be appropriate, at least in certain areas. The Commission Action Plan Implementing the Stockholm Programme envisaged a legislative proposal for dispensing with the formalities for the legalisation of documents between Member States and a legislative proposal on the mutual recognition of the effects of certain civil status documents, including as regards birth, parenthood and adoption. (7) In 2010 the Commission published a Green Paper entitled ‘Less bureaucracy for citizens: promoting free movement of public documents and recognition of the effects of civil status records’ by which it launched a broad consultation on matters relating to the free movement of public documents and the recognition of the effects of civil status records. Among others, it considered the possibility of introducing a European civil status certificate that would facilitate the cross-border recognition of civil status in the Union. The consultation aimed to gather contributions from interested parties and the general public with a view to developing Union policy in these areas and the relevant legislative proposals. In 2016, the Union legislator adopted Regulation (EU) 2016/1191 on promoting the free movement of citizens by simplifying the requirements for presenting certain public documents in the European Union , including documents on birth, parenthood and adoption. (8) While the Union has competence to adopt measures on family law with cross-border implications such as rules on international jurisdiction, applicable law and the recognition of parenthood between Member States, to date the Union has not adopted provisions in th o se areas as regards parenthood. The Member States’ provisions currently applicable in these areas differ . (9) At Union level, a number of Union instruments deal with certain rights of children in cross-border situations, in particular Council Regulation (EC) No 4/2009 , Regulation (EU) No 650/2012 of the European Parliament and of the Council and Council Regulation (EU) 2019/1111 . However, these Regulations do not include provisions on the establishment or the recognition of parenthood. For its part, Regulation (EU) 2016/1191 of the European Parliament and of the Council includes public documents on birth, parenthood and adoption in its scope, but this Regulation deals with the authenticity and the language of such documents and not with the recognition of their contents or effects in another Member State. (10) As a result of the absence of Union provisions on international jurisdiction and applicable law for the establishment of parenthood in cross-border situations and on the recognition of parenthood between Member States, families may encounter difficulties in having the parenthood of their children recognised for all purposes within the Union , including when they move to another Member State or return to their Member State of origin. (11) Children derive a number of rights from parenthood, including the right to an identity, a name, nationality (where governed by ius sanguinis ), custody and access rights by their parents, maintenance rights, succession rights and the right to be legally represented by their parents. The non-recognition in a Member State of the parenthood established in another Member State can have serious adverse consequences on children’s fundamental rights and on the rights that they derive from national law. This may prompt families to start litigation to have the parenthood of their child recognised in another Member State, although those proceedings have uncertain results and involve significant time and costs for both families and the Member States’ judicial systems. Ultimately, families may be deterred from exercising their right to free movement for fear that the parenthood of their child will not be recognised in another Member State for the purposes of rights derived from national law. (12) In 2020 the Commission announced measures to ensure that the parenthood established in a Member State would be recognised in all other Member States. This initiative was included in the 2020 EU LGBTIQ Equality Strategy and the 2021 EU Strategy on the r ights of the c hild as a key action to support equality and the rights of children. The European Parliament welcomed the Commission’s initiative in its 2021 Resolution on LGBTIQ rights in the EU and in its 2022 Resolution on the protection of the rights of the child in civil, administrative and family law proceedings . (13) This Regulation should not affect the rights that a child derives from Union law, in particular the rights that a child enjoys under Union law on free movement, including Directive 2004/38/EC. For instance, Member State s must already today recognise a parent-child relationship for the purposes of permitting children to exercise, with each of their two parents, the right to move and reside freely within the territory of the Member States without impediment , and to exercise all the rights that the child derives from Union law. This Regulation does not provide for any additional conditions or requirements for the exercise of such rights. (14) U nder Article 21 TFEU and secondary legislation relating thereto as interpreted by the Court of Justice, the respect of a Member State’s national identity under Article 4(2) TEU and a Member State’s public policy cannot serve as justification to refuse to recognise a parent-child relationship between children and their same-sex parents for the purposes of exercising the rights that a child derives from Union law. In addition, for the purposes of exercising such rights, proof of parenthood can be presented by any means . Therefore, a Member State is not entitled to require that a person present s either the attestations provided for in this Regulation accompanying a court decision or an authentic instrument on parenthood, or the European Certificate of Parenthood created by this Regulation, where the person invokes, in the context of the exercise of the right to free movement, rights that a child derives from Union law. This should not, however, prevent a person from choosing to present in such cases also the relevant attestation or the European Certificate of Parenthood provided for in this Regulation. To ensure that Union citizens and their family members are informed that the rights that a child derives from Union law are not affected by this Regulation, the forms of the attestations and of the European Certificate of Parenthood annexed to this Regulation should include a statement specifying that the relevant attestation or the European Certificate of Parenthood do not affect the rights that a child derives from Union law, in particular the rights that a child enjoys under Union law on free movement, and that, for the exercise of such rights, proof of the parent-child relationship can be presented by any means. (15) This Regulation should not affect Regulation (EU) 2016/1191 of the European Parliament and of the Council in respect of public documents on birth, parenthood and adoption, in particular as regards the presentation by citizens of certified copies and the use by Member State authorities of the Internal Market Information System (‘IMI’) if they have a reasonable doubt as to the authenticity of a public document on birth, parenthood or adoption or their certified copy presented to them. (16) Article 2 of the United Nations Convention on the Rights of the Child of 20 November 1989 ('UN Convention on the Rights of the Child') requires States Parties to respect and ensure the rights of children without discrimination of any kind, and to take all appropriate measures to ensure that the child is protected against all forms of discrimination or punishment on the basis of the circumstances of the child's parents. Under Article 3 of the said Convention, in all actions by, amongst others, courts and administrative authorities, the best interests of the child must be a primary consideration. (17) Any reference to the ‘best interests of the child’ in this Regulation should apply to children within the meaning of Article 1 of the United Nations Convention on the Rights of the Child of 20 November 1989 ('UN Convention on the Rights of the Child') , that is, children below the age of 18 years unless under the law applicable to the child, majority is attained earlier. Any reference to the ‘ best interests of the child ’ in this Regulation should also be interpreted in the light of Article 24 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union (‘the Charter’) and of Articles 3 and 12 of the UN Convention on the Rights of the Child as implemented by national law. Any reference to the ‘child’s interests’ in this Regulation should be understood as referring to the best interests of the child and to the interests of children whichever their age. (18) Article 8 of the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms of 4 November 1950 (‘European Convention of Human Rights’) lays down the right to respect for private and family life, while Article 1 of Protocol No. 12 to the said Convention provides that the enjoyment of any right set forth by law must be secured without discrimination on any ground, including birth. The European Court of Human Rights has interpreted Article 8 of the Convention as requiring all States within its jurisdiction to recognise the legal parent-child relationship established abroad between a child born out of surrogacy and the biological intended parent, and to provide for a mechanism for the recognition in law of the parent-child relationship with the non-biological intended parent ( for example through the adoption of the child ) . (19) The Court of Justice has confirmed that the essential characteristics of Union law have given rise to a structured network of principles, rules and mutually interdependent legal relations linking the Union and its Member States, and its Member States with each other. This legal structure is based on the fundamental premiss that each Member State shares with all the other Member States, and recognises that they share with it, a set of common values on which the Union is founded, as stated in Article 2 TEU. That premiss implies and justifies the existence of mutual trust between the Member States that those values will be recognised. (20) Pursuant to Article 2 of the Treaty on European Union (‘TEU’) , equality and non-discrimination are amongst the values on which the Union is founded and which are common to the Member States. Article 21 of the Charter prohibit s discrimination on grounds of, amongst others, birth. Article 3 TEU and Article 24 of the Charter provide for the protection of the rights of the child, and Article 7 of the Charter provides for everyone’s right to respect for their private and fami ly life. (21) In conformity with the provisions of international conventions and Union law, this Regulation should ensure that children enjoy their rights and maintain their legal status in cross-border situations without discrimination. To that effect, and in the light of the case law of the Court of Justice, including on mutual trust between Member States, and of the European Court on Human Rights, this Regulation should cover the recognition in a Member State of the parenthood established in another Member State irrespective of how the child was conceived or born and irrespective of the child’s type of family, and including domestic adoption. Therefore, subject to the application of the rules on applicable law of this Regulation, this Regulation should cover the recognition in a Member State of the parenthood established in another Member State of a child with same-sex parents. This Regulation should also cover the recognition in a Member State of the parenthood of a child adopted domestically in another Member State under the rules governing domestic adoption in that Member State. (22) To achieve its aims, it is necessary and appropriate for this Regulation to bring together common rules on jurisdiction, applicable law, recognition or, as the case may be, acceptance of court decisions and authentic instruments on parenthood as well as rules on the creation of a European Certificate of Parenthood in a Union legal instrument which is binding and directly applicable. (23) This Regulation covers 'civil matters', which includes civil court proceedings and the resulting decisions on parenthood, and authentic instruments on parenthood. The term 'civil matters' should be interpreted autonomously, in accordance with the established case law of the Court of Justice. It should be regarded as an independent concept to be interpreted by referring, first, to the objectives and scheme of this Regulation and, second, to the general principles that stem from the corpus of the national legal systems. The term 'civil matters' should therefore be interpreted as capable of extending also to measures that , from the point of view of the legal system of a Member State, might fall under public law. (24) For the purposes of this Regulation, parenthood, also referred to as filiation, may be biologic, genetic, by adoption or by operation of law. Also for the purposes of this Regulation, parenthood should mean the parent-child relationship established in law, and should cover the legal status of being the child of a particular parent or parents. This Regulation should cover the parenthood established in a Member State of both minors and adults, including a deceased child and a child not yet born, whether to a single parent, a de facto couple, a married couple or a couple in a relationship which, under the law applicable to such relationship, has comparable effects, such as a registered partnership. This Regulation should apply regardless of the nationality of the child whose parenthood is to be established, and regardless of the nationality of the parents of the child. The term ‘parent’ in this Regulation should be understood, as applicable, as referring to the legal parent, the intended parent, the person who claims to be a parent or the person in respect of whom the child claims parenthood. (25) This Regulation should not apply to the establishment of parenthood in a Member State in a domestic situation with no cross-border elements. This Regulation should not therefore include provisions on jurisdiction or applicable law for the establishment of parenthood in domestic cases, such as the parenthood of a child further to a domestic adoption in a Member State. However, in order to safeguard children’s rights without discrimination in cross-border situations as laid down in the Charter , in application of the principle of mutual trust between Member States as confirmed by the Court of Justice, the provisions of this Regulation on the recognition or, as the case may be, acceptance of court decisions and authentic instruments on parenthood should also apply to the recognition of parenthood established in a Member State in domestic situations , such as the parenthood established in a Member State further to a domestic adoption in that Member State . The provisions of this Regulation concerning the relevant attestation and the European Certificate of Parenthood should therefore also apply as regards the parenthood established in a Member State in domestic situations , such as further to a domestic adoption in a Member State . (26) For the purposes of this Regulation, a domestic adoption in a Member State is that in which the child and the adoptive parent or parents have their habitual residence in the same Member State and where the adoption creates a permanent parent-child relationship. In order to take account of the different legal traditions of the Member States, this Regulation should cover domestic adoption in a Member State where the adoption results in the termination of the legal relationship between the child and the family of origin (full adoption) as well as domestic adoption in a Member State which does not result in the termination of the legal relationship between the child and the family of origin (simple adoption). (27) Intercountry adoption, where the child and the adoptive parent or parents have their habitual residence in different States, is governed by the 1993 Hague Convention on Protection of Children and Co-operation in Respect of Intercountry Adoption, to which all Member States are party . This Regulation should not apply to intercountry adoption, irrespective of whether it involves two Member States or a Member State and a third State , and irrespective of whether or not an intercountry adoption is covered by the Hague Convention. (28) While the establishment and the recognition of parenthood in conformity with this Regulation is relevant for other areas of civil law, the scope of this Regulation should be limited to jurisdiction, applicable law, recognition of decisions and acceptance of authentic instruments concerning parenthood. For reasons of clarity, other areas of civil law which could be seen as having a link with parenthood should be explicitly excluded from the scope of this Regulation. (29) In particular, the rules on jurisdiction, applicable law, recognition of decisions and acceptance of authentic instruments set out in this Regulation should not apply to maintenance rights, governed by Council Regulation (EC) No 4/2009 ; succession rights, governed by Regulation (EU) No 650/2012 of the European Parliament and of the Council ; or parental responsibility matters, governed by Council Regulation (EU) 2019/1111 . However, as the question of the parenthood of a child must be resolved as a preliminary question before resolving matters of parental responsibility, maintenance or succession as regards the child , this Regulation should facilitate the application of the above-mentioned Union instruments on family law and succession. (30) This Regulation should not apply to preliminary questions such as the existence, validity or recognition of a marriage or a relationship deemed by the law applicable to it as having comparable effects, which should continue to be governed by the national law of the Member States, including their rules of private international law and, where relevant, by the case law of the Court of Justice on free movement. (31) The requirements for the recording of parenthood in a register should be excluded from the scope of this Regulation. It should therefore be the law of the Member State in which the register is kept that should determine under what legal conditions and how the recording must be carried out, and which authorities are in charge of checking that all requirements are met and that the documentation presented or established is sufficient or contains the necessary information. In order to avoid duplication of documents, the national registration authorities should accept the documents drawn up in another Member State by the competent authorities whose circulation is provided for by this Regulation. In particular, the European Certificate of Parenthood issued under this Regulation should constitute a valid document for the recording of parenthood in a register of a Member State. As the procedure for the issuance of the European Certificate of Parenthood and its contents and effects should be uniform in all Member States as set out in this Regulation, and the European Certificate of Parenthood should be issued in conformity with the rules on jurisdiction and applicable law laid down in this Regulation, the authorities involved in the registration should not require that the European Certificate of Parenthood be first transposed into a national document on parenthood. This should not preclude the authorities involved in the registration from confirming the conditions necessary to establish the authenticity of the European Certificate of Parenthood or from asking the person applying for registration to provide such additional information as required under the law of the Member State in which the register is kept, provided that information is not already included in the European Certificate of Parenthood. The competent authority may indicate to the person applying for registration how the missing information can be provided. The effects of recording the parenthood in a register (for example, depending on the national law, whether registration establishes parenthood or only provides evidence of the parenthood already established) should also be excluded from the scope of this Regulation and be determined by the law of the Member State in which the register is kept. (32) This Regulation should not cover the recognition of court decisions on parenthood given in a third State or the recognition or, as the case may be, acceptance of authentic instruments on parenthood drawn up or registered in a third State . The recognition or acceptance of such documents should remain subject to the national law of each Member State. (33) The establishment of parenthood should mean the legal determination of the legal relationship between a child and each parent, and should be understood to include the establishment of parenthood following a claim contesting a parenthood established previously. Where relevant, this Regulation should also apply to the extinction or termination of parenthood. (34) Notwithstanding the differences in national laws, parenthood is typically established by operation of law or by an act of a competent authority. Examples of the establishment of parenthood by operation of law include parenthood by birth as regards the person giving birth, and parenthood by legal presumption as regards the spouse or the registered partner of the person giving birth. Examples of the establishment of parenthood by an act of a competent authority include the establishment of parenthood by a court decision (such as in adoption, or in proceedings where parenthood is contested, or in proceedings where parenthood is claimed, for example by proving a possession of state), by a notarial deed (for example, in adoption or where the child is not yet born), by an administrative decision (for example, after an acknowledgment of paternity) or by registration. Parenthood is typically registered in the civil, personal or population register. Evidence of parenthood can be provided by the document establishing the parenthood (such as the court decision, the notarial deed or the administrative decision establishing parenthood). However, evidence of parenthood is most often provided by the registration of the parenthood in the register itself, by an extract from the relevant register or by a certificate containing the information registered in the relevant register (such as a birth certificate or a parenthood certificate). (35) The smooth and correct functioning of a Union area of justice with respect for the Member States' different legal systems and traditions is fundamental for the Union. In that regard, mutual trust in one another's justice systems should be further enhanced. (36) In order to facilitate the recognition of court decisions and authentic instruments on parenthood matters, this Regulation should lay down uniform jurisdiction rules for the establishment of parenthood with a cross-border element. This Regulation should also clarify the right of children below the age of 18 years to be provided with an opportunity to express their views in proceedings to which they are subject. (37) This Regulation should not affect the question of which authorities within each Member State are competent to deal with parenthood matters (for example, courts, administrative authorities, notaries, registrars or other authorities). (38) This Regulation should respect the different systems for dealing with parenthood matters in the Member States. As regards 'authentic instruments', Member States often empower authorities, such as notaries, administrative authorities or registrars to draw up authentic instruments establishing parenthood with binding legal effect in the Member State in which they have been drawn up or registered (‘authentic instruments with binding legal effect’), or to draw up authentic instruments which have no binding legal effect in the Member State in which they have been drawn up or registered but which have evidentiary effects in that Member State (‘authentic instruments with no binding legal effect’). The term 'empowerment' in this Regulation is to be interpreted autonomously in accordance with the definition of 'authentic instrument' used horizontally in Union instruments and in the light of the objectives of this Regulation. (39) To safeguard the child’s interests, jurisdiction should be determined according to the criterion of proximity. Consequently, where possible jurisdiction should lie with the Member State of the habitual residence of the child. However, in order to facilitate the child’s access to justice in a Member State, alternative jurisdiction should also be granted to the Member State of the nationality of the child, to the Member State of the habitual residence of the respondent (for example, the person in respect of whom the child claims parenthood), to the Member State of the habitual residence of any of the parents , to the Member State of the nationality of any of the parents or to the Member State of the child’s birth. (40) In accordance with the case law of the Court of Justice, the child’s place of habitual residence must be established on the basis of all the circumstances specific to each individual case. In addition to the physical presence of the child in the territory of a Member State, other factors must be chosen which are capable of showing that that presence is not in any way temporary or intermittent and that it reflects some degree of integration of the child into a social and family environment, which is the place which, in practice, is the centre of that child’s life. Such factors include the duration, regularity, conditions and reasons for the child’s stay on the territory of the Member State concerned and the child’s nationality, with the relevant factors varying according to the age of the child concerned. They also include the place and conditions of the child’s attendance at school, and the family and social relationships of the child in the Member State. The intention of the parents to settle with the child in a given Member State may also be taken into account where that intention is manifested by tangible steps, such as the purchase or lease of a residence in the Member State concerned. By contrast, the nationality of the person giving birth or the previous residence of this person in the Member State of the court seised is not relevant, whereas the fact that the child was born in that Member State and holds the nationality of that Member State is insufficient. (41) Where this Regulation refers to nationality as a connecting factor for the purposes of jurisdiction or applicable law, the question of how to consider a child or a parent having multiple nationalities is a preliminary question which falls outside the scope of this Regulation and should be left to national law, including, where applicable, international conventions, in full observance of the general principles of the Union. For the purposes of this Regulation, a child or a parent possessing multiple nationalities may choose the court or the law of any of the Member States whose nationality he or she possesses at the time of seising the court or at the time the parenthood is established. (42) Where jurisdiction cannot be established based on the general alternative jurisdiction grounds, the courts of the Member State where the child is present should have jurisdiction. This presence rule should , in particular, allow the courts of a Member State to exercise j urisdiction in respect of third- country national children, including applicants for or beneficiaries of international protection such as refugee children and children internationally displaced because of disturbances occurring in their State of habitual residence. (43) Where no court of a Member State has jurisdiction pursuant to this Regulation, jurisdiction should be determined, in each Member State, by the laws of that Member State, including the international instruments in force in that Member State. (44) In order to remedy situations of denial of justice, this Regulation should provide a forum necessitatis allowing a court of a Member State, on an exceptional basis, to rule on a parenthood matter which is closely connected with a third State . Such an exceptional basis may be deemed to exist when proceedings prove impossible in the third State in question, for example because of civil war, or when the child or another interested party cannot reasonably be expected to initiate or conduct proceedings in that State. Jurisdiction based on forum necessitatis should, however, be exercised only if the case has a sufficient connection with the Member State of the court seised. (45) In the interests of procedural economy and procedural efficiency, if the outcome of proceedings before a court of a Member State not having jurisdiction under this Regulation depends on the determination of an incidental question falling within the scope of this Regulation, the courts of that Member State should not be prevented by this Regulation from determining that question. Therefore, if the object of the proceedings is, for instance, a succession dispute in which the parent-child relationship between the deceased and the child must be established for the purposes of those proceedings, the Member State having jurisdiction for the succession dispute should be allowed to determine that question for the pending proceedings, regardless of whether it has jurisdiction for parenthood matters under this Regulation. Any such determination should be made in accordance with the applicable law designated by this Regulation and should only produce effects in the proceedings for which it was made. (46) In the interests of the harmonious functioning of justice, the giving of irreconcilable court decisions in different Member States should be avoided. To that end, this Regulation should provide for general procedural rules similar to those of other Union instruments in the area of judicial cooperation in civil matters. (47) One such procedural rule is the lis pendens rule, which should come into play if the same case on parenthood is brought before different courts in different Member States. That rule should determine which court should proceed to deal with the case on parenthood. (48) This Regulation should define at what time a court is deemed to be seised for the purposes of this Regulation. In the light of the two different systems existing in the Member States, which either require the document instituting the proceedings to be served upon the respondent first, or to be lodged with the court first, it should be sufficient for the first step under national law to have been taken, provided that the applicant has not subsequently failed to take any steps that he or she was required to take under national law in order to have the second step effected. (49) Proceedings on the establishment of parenthood under this Regulation should, as a basic principle, provide children below the age of 18 years who are subject to those proceedings and who are capable of forming their own views, in accordance with the case law of the Court of Justice, with a genuine and effective opportunity to express their views and, when assessing the best interests of the child, due weight should be given to those views. This Regulation should, however, leave the question of who will hear the child and how the child will be heard to be determined by the national law and procedure of the Member States. In addition, while remaining a right of the child, hearing the child should not constitute an absolute obligation although it should be assessed taking into account the best interests of the child. (50) This Regulation should provide legal certainty and predictability by providing common rules on the law applicable to the establishment of parenthood in cross-border situations . Such common rules aim to avoid conflicting decisions depending on which Member State’s courts or other competent authorities establish parenthood and to facilitate, in particular, the acceptance of authentic instruments which have no binding legal effect in the Member State of origin but which have evidentiary effects in that Member State. (51) As a rule, the law applicable to the establishment of parenthood in cross-border situations should be the law of the State of the habitual residence of the person giving birth at the time of birth. This connecting factor should ensure that the applicable law can be determined in the vast majority of cases, including as regards a new-born, whose habitual residence may be difficult to establish. The time of birth should be interpreted strictly, referring to the most frequent situation in which parenthood is established upon birth by operation of law and registered in the relevant register within a few days following birth. Th at law should apply both to situations in which the person giving birth has the habitual residence in the State of birth (as would be the typical situation) and also to situations in which the person giving birth has the habitual residence in a State other than the State of birth (for example, when birth occurs while travelling). The law of the State of the habitual residence of the person giving birth at the time of birth should apply, by analogy, where the parenthood of the child needs to be established before the child is born. To ensure that the applicable law can be determined in all circumstances, the law of the State of birth of the child should apply in the rare cases where the habitual residence of the person giving birth at the time of birth cannot be established (for example, in the case of a refugee or an internationally displaced mother). (52) By way of exception, where the law applicable as a rule results in the establishment of parenthood as regards only one parent (for example, only the genetic parent in a same- sex couple), either of two subsidiary laws, namely the law of the State of nationality of either parent or the law of the State of birth of the child, may be applied to establish parenthood as regards the second parent (for example, the non-genetic parent in a same-sex couple). Given that, in those cases, both the parenthood as regards one parent and the parenthood as regards the other parent would be established in accordance with one of the laws designated as applicable by this Regulation, the parenthood as regards each parent, including where established by the authorities of different Member States, should be recognised in all other Member States under the rules of this Regulation where the parenthood as regards each parent has been established by the authorities of a Member State whose courts have jurisdiction under this Regulation. (53) Any of the laws designated as applicable by this Regulation should apply even if it is not the law of a Member State. (54) To ensure legal certainty and the continuity of parenthood, where parenthood has been established in a Member State in accordance with one of the laws designated as applicable by this Regulation, the change of applicable law as a result of a change of the habitual residence of the person who gave birth or of the nationality of either parent should not affect the parenthood already established. (55) An interested party may do a unilateral act intended to have legal effect on a parenthood established or to be established, for example, an acknowledgment of paternity or the giving of consent by a spouse to the use of assisted reproductive technology. Such an act should be formally valid if it satisfies the formal requirements of the law designated as applicable by this Regulation, or the law of the State in which the person doing the act has the habitual residence, or the law of the State in which the act was done. (56) Considerations of public interest should allow courts and other competent authorities establishing parenthood in the Member States to disregard, in exceptional circumstances, certain provisions of a foreign law where, in a given case, applying such provisions would be manifestly incompatible with the public policy ( ordre public ) of the Member State concerned. However, the courts or other competent authorities should not be able to apply the public policy exception in order to set aside the law of another State when doing so would be contrary to the Charter and, in particular, Article 21 thereof, which prohibits discrimination. (57) Since there are States in which two or more systems of law or sets of rules concerning the matters governed by this Regulation may coexist, a provision should govern the extent to which this Regulation applies in the different territorial units of those States. (58) This Regulation should provide for the recognition of court decisions and authentic instruments establishing parenthood with binding legal effect issued in another Member State. (59) Depending on the national law, an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect in the Member State of origin can be, for example, a notarial deed of adoption or an administrative decision establishing parenthood following an acknowledgment of paternity. This Regulation should also provide for the acceptance of authentic instruments which have no binding legal effect in the Member State of origin but which have evidentiary effects in that Member State. Depending on the national law, such an authentic instrument can be, for example, a birth certificate or a parenthood certificate providing evidence of the parenthood established in the Member State of origin (whether the parenthood has been established by operation of law or by an act of a competent authority, such as a court decision, a notarial deed, an administrative decision or registration). (60) Mutual trust in the administration of justice in the Union justifies the principle that court decisions establishing parenthood in a Member State should be recognised in all Member States without the need for any recognition procedure. In particular, when presented with a court decision given in another Member State establishing parenthood that can no longer be challenged in the Member State of origin, the competent authorities of the requested Member State should recognise the court decision by operation of law without any special procedure being required and update the records on parenthood in the relevant register accordingly. (61) It should be left to national law whether the grounds for refusal may be raised by a party or ex officio . This should not preclude any interested party who wishes to raise the recognition of a court decision on parenthood given in another Member State as the principal issue in a dispute from applying to a court for a court decision stating that there are no grounds for a refusal of the recognition of that court decision. It should be for the national law of the Member State where such application is made to determine who can be considered as an interested party entitled to make such application. (62) The recognition in a Member State of court decisions on parenthood matters given in another Member State should be based on the principle of mutual trust. Therefore, the grounds for non-recognition should be kept to the minimum in the light of the underlying aim of this Regulation, which is to facilitate the recognition of parenthood and to protect effectively children’s rights and the best interests of the child in cross-border situations. (63) The recognition of a court decision should be refused only if one or more of the grounds for refusal of recognition provided for in this Regulation are present. The list of grounds for refusal of recognition in this Regulation is exhaustive. It should not be possible to invoke, as grounds for refusal, grounds which are not listed in this Regulation such as, for example, a violation of the lis pendens rule. A later court decision should always supersede an earlier court decision to the extent that they are irreconcilable. (64) As regards the opportunity given to children below the age of 18 years to express their views, it should be for the court of origin to decide about the appropriate method for hearing the child. Therefore, it should not be possible to refuse recognition of a court decision on the sole ground that the court of origin used a different method to hear the child than a court in the Member State of recognition would use. (65) Authentic instruments with binding legal effect in the Member State of origin should be treated as equivalent to 'court decisions' for the purposes of the rules on recognition of this Regulation. (66) Although the obligation to provide children below the age of 18 years with the opportunity to express their views under this Regulation should not apply to authentic instruments with binding legal effect, the right of children to express their views should however be taken into consideration pursuant to Article 24 of the Charter and in the light of Article 12 of the UN Convention on the Rights of the Child as implemented by national law and procedure. The fact that children were not given the opportunity to express their views should not automatically be a ground for refusal of recognition of authentic instruments with binding legal effect. (67) The recognition in a Member State under this Regulation of a court decision establishing parenthood given in another Member State, or of an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect drawn up or registered in another Member State, should not imply the recognition of the possible marriage or registered partnership of the parents of the child whose parenthood has been or is to be established. (68) In order to take into account the different systems of dealing with parenthood in the Member States, this Regulation should guarantee the acceptance in all Member States of authentic instruments which have no binding legal effect in the Member State of origin but which have evidentiary effects in that Member State. Such authentic instruments can have evidentiary effects as regards parenthood already established or as regards other facts. Depending on the national law, authentic instruments providing evidence of parenthood already established can be, for example, a birth certificate, a parenthood certificate or an extract from the civil register on birth. Authentic instruments providing evidence of other facts can be, for example, a notarial or administrative document recording an acknowledgment of paternity, a notarial or administrative document recording the consent of a mother or of a child to the establishment of parenthood, a notarial or administrative document recording the consent of a spouse to the use of assisted reproductive technology, or a notarial or administrative document recording a possession of state. (69) A uthentic instruments which have no binding legal effect in the Member State of origin but which have evidentiary effects in that Member State should have the same evidentiary effects in another Member State as they have in the Member State of origin, or the most comparable effects. When determining the evidentiary effects of such an authentic instrument in another Member State or the most comparable effects, reference should be made to the nature and the scope of the evidentiary effects of the authentic instrument in the Member State of origin. The evidentiary effects which such an authentic instrument should have in another Member State will therefore depend on the law of the Member State of origin. (70) The ‘authenticity’ of an authentic instrument which ha s no binding legal effect in the Member State of origin but which ha s evidentiary effects in that Member State should be an autonomous concept covering elements such as the genuineness of the instrument, the formal prerequisites of the instrument, the powers of the authority drawing up the instrument and the procedure under which the instrument is drawn up. It should also cover the factual elements recorded in the authentic instrument. A party wishing to challenge the authenticity of such an authentic instrument should do so before the competent court in the Member State of origin of the authentic instrument under the law of that Member State. (71) The term ‘legal act’ (for example, an acknowledgment of paternity or the giving of consent) or ‘legal relationship’ (for example, the parenthood of a child) recorded in an authentic instrument which ha s no binding legal effect in the Member State of origin but which ha s evidentiary effects in that Member State should be interpreted as referring to the contents as to substance recorded in the authentic instrument. A party wishing to challenge a legal act or a legal relationship recorded in the authentic instrument should do so before the courts having jurisdiction under this Regulation, which should decide on the challenge in accordance with the law applicable to the establishment of parenthood designated by this Regulation. (72) If a question relating to the legal act or legal relationship recorded in an authentic instrument which ha s no binding legal effect in the Member State of origin but which ha s evidentiary effects in that Member State is raised as an incidental question in proceedings before a court of a Member State, that court should have jurisdiction over that question. (73) Where an authentic instrument which ha s no binding legal effect in the Member State of origin but which ha s evidentiary effects in that Member State is being challenged, it should not produce any evidentiary effects in a Member State other than the Member State of origin as long as the challenge is pending. If the challenge concerns only a specific matter relating to the legal act or legal relationships recorded in the authentic instrument, the authentic instrument in question should not produce any evidentiary effects in a Member State other than the Member State of origin with regard to the matter being challenged as long as the challenge is pending. An authentic instrument which has been declared invalid as a result of a challenge should cease to produce any evidentiary effects. (74) Should an authority, in application of this Regulation, be presented with two incompatible authentic instruments which do not establish parenthood with binding legal effect but which have evidentiary effects in their respective Member State of origin, it should assess the question of which authentic instrument, if any, should be given priority taking into account the circumstances of the particular case. Where it is not clear from those circumstances which of such authentic instruments, if any, should be given priority, the question should be determined by the courts having jurisdiction under this Regulation or, where the question is raised as an incidental question in the course of proceedings, by the court seised of those proceedings. (75) Considerations of public interest should allow Member State courts or other competent authorities to refuse, in exceptional circumstances, to recognise or, as the case may be, accept a court decision or authentic instrument on the parenthood established in another Member State where, in a given case, such recognition or acceptance would be manifestly incompatible with the public policy ( ordre public ) of the Member State concerned. However, the courts or other competent authorities should not be able to refuse to recognise or, as the case may be, accept a court decision or an authentic instrument issued in another Member State when doing so would be contrary to the Charter and, in particular, Article 21 thereof, which prohibits discrimination. (76) In order for the recognition of the parenthood established in a Member State to be settled speedily, smoothly and efficiently, children or their parent(s) should be able to demonstrate easily the children’s status in another Member State. To enable them to do so, this Regulation should provide for the creation of a uniform certificate, the European Certificate of Parenthood, to be issued for use in another Member State. In order to respect the principle of subsidiarity, the European Certificate of Parenthood should not take the place of internal documents which may exist for similar purposes in the Member States. (77) The authority that issues the European Certificate of Parenthood should have regard to the formalities required for the registration of parenthood in the Member State in which the register is kept. For that purpose, this Regulation should provide for an exchange of information on such formalities between the Member States. (78) The use of the European Certificate of Parenthood should not be mandatory. This means that persons entitled to apply for a European Certificate of Parenthood, namely the child or a legal representative, should be under no obligation to do so and should be free to present the other instruments available under this Regulation (a court decision or an authentic instrument) when requesting recognition in another Member State. However, no authority or person presented with a European Certificate of Parenthood issued in another Member State should be entitled to request that a court decision or an authentic instrument be presented instead of the European Certificate of Parenthood. (79) The European Certificate of Parenthood should be issued in the Member State in which parenthood was established and whose courts have jurisdiction under this Regulation. It should be for each Member State to determine in its internal legislation which authorities are to have competence to issue the European Certificate of Parenthood, whether they be courts or other authorities with competence in matters of parenthood, such as, for example, administrative authorities, notaries or registrars. The Member States should communicate to the Commission the relevant information concerning the authorities empowered under national law to issue the European Certificate of Parenthood in order for that information to be made publicly available. (80) Whilst the contents and the effects of national authentic instrument providing evidence of parenthood (such as a birth certificate or a parenthood certificate) vary depending on the Member State of origin, the European Certificate of Parenthood should have the same contents and produce the same effects in all Member States. It should have evidentiary effects and should be presumed to demonstrate accurately elements which have been established under the law applicable to the establishment of parenthood designated by this Regulation . The evidentiary effects of the European Certificate of Parenthood should not extend to elements which are not governed by this Regulation, such as the civil status of the parents of the child whose parenthood is concerned. Whilst the language of a national authentic instrument providing evidence of parenthood is issued in the language of the Member State of origin, the European Certificate of Parenthood form annexed to this Regulation is available in all Union languages. (81) The court or other competent authority should issue the European Certificate of Parenthood upon request. The original of the European Certificate of Parenthood should remain with the issuing authority, which should issue one or more certified copies of the European Certificate of Parenthood to the applicant or a legal representative. Given the stability of parenthood status in the vast majority of cases, the validity of the copies of the European Certificate of Parenthood should not be limited in time, without prejudice to the possibility to rectify, modify, suspend or withdraw the European Certificate of Parenthood as necessary. This Regulation should provide for redress against decisions of the issuing authority, including decisions to refuse to issue a European Certificate of Parenthood. Where the European Certificate of Parenthood is rectified, modified, suspended or withdrawn, the issuing authority should inform the persons to whom certified copies have been issued so as to avoid a wrongful use of such copies. (82) This Regulation should provide for a modern means of access to justice making it possible for natural persons or their legal representatives and Member State courts or other competent authorities to communicate electronically through the European electronic access point established on the European e-Justice Portal by Regulation (EU) …/…[ the Digitalisation Regulation]. Consistency with [the Digitalisation Regulation] should be ensured. It is therefore appropriate for this Regulation to refer to [the Digitalisation Regulation] as necessary, including as regards the definitions of ‘decentralised IT system’ and ‘European electronic access point’. The European electronic access point is part of a decentralised IT system. The decentralised IT system should be comprised of the back-end systems of Member States and interoperable access points, including the European electronic access point, through which they should be interconnected. The access points of the decentralised IT system should be based on the e-CODEX system established by Regulation (EU) 2022/850 . The European Interoperability Framework provides the reference concept for interoperable policy implementation . (83) The European electronic access point should allow natural persons or their legal representatives to launch a request for a European Certificate of Parenthood and to receive and send that Certificate electronically . It should also allow them to communicate electronically with Member State courts or other competent authorities in proceedings for a decision that there are no grounds for the refusal of recognition of a court decision or an authentic instrument on parenthood, or proceedings for the refusal of recognition of a court decision or an authentic instrument on parenthood . Member State courts or other competent authorities should communicate with citizens through the European electronic access point only where the citizen has given prior express consent to the use of this means of communication. (84) This Regulation should not affect the application of Conventions No 16, No 33 and No 34 of the International Commission on Civil Status (‘ICCS’) in respect of the plurilingual extracts and certificates of birth as between Member States or between a Member State and a third State . (85) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation as regards the establishment of the decentralised IT system for the purposes of this Regulation , implementing powers should be conferred on the Commission. Those powers should be exercised in accordance w ith Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council . (86) In order to ensure that the attestations provided for in Chapters IV and V and the European Certificate of Parenthood provided for in Chapter VI of this Regulation are kept up to date, the power to adopt acts in accordance with Article 290 TFEU should be delegated to the Commission to amend Annexes I to V to this Regulation. It is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making . In particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the Council receives all documents at the same time as Member States' experts, and their experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts. (87) Respect for international commitments entered into by the Member States means that this Regulation should not affect the application of international conventions to which one or more Member States are party at the time when this Regulation is adopted. To make the rules more accessible, the Commission should publish the list of the relevant conventions in the European e-Justice Portal on the basis of the information supplied by the Member States. Consistency with the general objectives of this Regulation requires, however, that this Regulation take precedence, as between Member States, over conventions concluded exclusively between two or more Member States in so far as such conventions concern matters governed by this Regulation. (88) For agreements with one or more third States concluded by a Member State before the date of its accession to the Union, Article 351 TFEU applies. (89) The Commission should make publicly available through the European e-Justice Portal and update the information communicated by the Member States. (90) This Regulation respects the fundamental rights and observes the principles recognised in the Charter. In particular, this Regulation seeks to promote the application of Article 7 on everyone’s right to respect for their private and family life, Article 21 prohibiting discrimination, and Article 24 on the protection of the rights of the child. (91) This Regulation should be applied in compliance with Union data protection law and respecting the protection of privacy as enshrined in the Charter. Any processing of personal data under this Regulation should be undertaken in accordance with Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council (the General Data Protection Regulation, ‘GDPR’) , Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council ( the EU Data Protection Regulation, ‘EUDPR’) and Directive 2002/58/EC of the European Parliament and of the Council . (92) In applying this Regulation, Member State courts or other competent authorities may need to process personal data for the purposes of the establishment of parenthood in cross-border situations and of the recognition of parenthood between Member States. This entails the processing of personal data for the establishment of parenthood in a cross-border situation, the issuance of the attestations accompanying court decisions or authentic instruments, the issuance of a European Certificate of Parenthood, the presentation of documents for the recognition of parenthood, the obtaining of a decision that there are no grounds for refusal of recognition of parenthood, or the application for refusal of recognition of parenthood . Personal data processed by Member State courts or other competent authorities pursuant to this Regulation are contained in the documents handled by Member State courts or other competent authorities for the above purposes . Personal data processed will in particular concern children, their parents and their legal representatives. The personal data handled by Member State courts or other competent authorities should be processed in accordance with applicable data protection legislation, in particular the GDPR. In addition, in applying this Regulation, the Commission may need to process personal data in connection with the electronic communication between natural persons or their legal representatives and Member State courts or other competent authorities to request , receive and send a European Certificate of Parenthood, or in proceedings concerning the recognition or the refusal of recognition of parenthood, through the European electronic access point in the context of the decentralised IT system. The personal data handled by the Commission should be processed in accordance with the EUDPR . (93) This Regulation should provide the legal basis for the processing of personal data by Member State courts or other competent authorities in accordance with Article 6(1) and (3) of the GDPR and by the Commission in accordance with Article 5(1) and (2) of the EUDPR . Th e processing of special categories of personal data under th is Regulation meets the requirements of Article 9 (2) of the GDPR as data will be processed by courts acting in their judicial capacity in conformity with point (f), or the processing will be necessary for reasons of substantial public interest on the basis of this Regulation , which aims to facilitate the recognition of court decisions and authentic instruments on parenthood in another Member State to ensur e the protection of the fundamental rights and other rights of children in cross-border situations within the Union , in conformity with point (g). Similarly, t he processing of special categories of personal data under this Regulation meets the requirements of Article 10(2) of the EUDPR as the processing of data will be necessary for the establishment, exercise or defence of legal claims in conformity with point (f), or the processing will be necessary for reasons of substantial public interest on the basis of this Regulation , in conformity with point (g). (94) Personal data should be processed under this Regulation only for the specific purposes set out t herein , without prejudice to further processing for archiving purposes in the public interest in accordance with Articles 5(1)(b) and 89 of the GDPR given that , once parenthood has been established in a cross-border situation or has been recognised, Member State courts or other competent authorities may need to process personal data for archiving purposes in the public interest. As this Regulation concerns the cross-border aspects of parenthood , which is a matter of civil status that may continue to be relevant for an indeterminate period of time, this Regulation should not limit the storage period of information and personal data processed. (95) For the purposes of the establishment of parenthood in a cross-border situation, the issuance of the attestations accompanying court decisions or authentic instruments, the issuance of a European Certificate of Parenthood, the presentation of documents for the recognition of parenthood, the obtaining of a decision that there are no grounds for refusal of recognition of parenthood, or the application for refusal of recognition of parenthood , Member State courts or other competent authorities empowered by the Member States to apply this Regulation should be regarded as controllers within the meaning of Article 4, point 7 of the GDPR. For the purposes of the technical management, development, maintenance, security and support of the European electronic access point, and of the communication between natural persons or their legal representatives and Member State courts or other competent authorities through the European electronic access point and the decentralised IT system, the Commission should be regarded as controller within the meaning of Article 3, point 8 of the EUDPR . Controllers should ensure the security, integrity, authenticity and confidentiality of the data processed for the above purpose s . (96) The European Data Protection Supervisor was consulted in accordance with Article 42 of Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council and delivered an opinion on [date] . (97) [In accordance with Articles 1, 2 and 4a(1) of Protocol No 21 on the position of the United Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed to the TEU and to the TFEU, and without prejudice to Article 4 of that Protocol, Ireland is not taking part in the adoption of this Regulation and is not bound by it or subject to its application.] OR (9 7 a ) [In accordance with Article 3 and Article 4a(1) of Protocol No 21 on the position of the United Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed to the TEU and to the TFEU, Ireland has notified[, by letter of …,] its wish to take part in the adoption and application of this Regulation.] (98) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark, annexed to the TEU and to the TFEU, Denmark is not taking part in the adoption of this Regulation and is not bound by it or subject to its application. (99) Since the objectives of this Regulation cannot be sufficiently achieved by the Member States because of the differences between national rules governing jurisdiction, applicable law and the recognition of court decisions and authentic instruments, but can rather, by reason of the direct applicability and binding nature of this Regulation, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 TEU. In accordance with the principle of proportionality as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve those objectives , HAS ADOPTED THIS REGULATION: CHAPTER I SUBJECT MATTER, SCOPE AND DEFINITIONS Article 1 Subject matter T his Regulation lays down common rules on jurisdiction and applicable law for the establishment of parenthood in a Member State in cross-border situations; common rules for the recognition or, as the case may be, acceptance in a Member State of court decisions on parenthood given, and authentic instruments on parenthood drawn up or registered, in another Member State; and creates a European Certificate of Parenthood. Article 2 Relationship with other provisions of Union law 1. This Regulation shall not affect the rights that a child derives from Union law, in particular the rights that a child enjoys under Union law on free movement, including Directive 2004/38/EC. In particular, this Regulation shall not affect the limitations relating to the use of public policy as a justification to refuse the recognition of parenthood where, under Union law on free movement, Member States are obliged to recognise a document establishing a parent-child relationship issued by the authorities of another Member State for the purposes of rights derived from Union law. 2. This Regulation shall not affect Regulation (EU) 2016/1191, in particular as regards public documents, as defined in that Regulation, on birth, parenthood and adoption. Article 3 Scope 1. This Regulation shall apply to civil matters of parenthood in cross-border situations. 2. This Regulation shall not apply to: (a) the existence, validity or recognition of a marriage or of a relationship deemed by the law applicable to such relationship to have comparable effects, such as a registered partnership ; (b) parental responsibility matters; (c) the legal capacity of natural persons; (d) emancipation; (e) intercountry adoption; (f) maintenance obligations; (g) trusts or succession; (h) nationality; (i) the legal requirements for the recording of parenthood in a register of a Member State, and the effects of recording or failing to record parenthood in a register of a Member State. 3. This Regulation shall not apply to the recognition of court decisions establishing parenthood given in a third State , or to the recognition or, as the case may be, acceptance of authentic instruments establishing or proving parenthood drawn up or registered in a third State. Article 4 Definitions For the purposes of this Regulation, the following definitions apply: 1. ‘parenthood’ means the parent-child relationship established in law. It includes the legal status of being the child of a particular parent or parents; 2. ‘child’ means a person of any age whose parenthood is to be established , recognised or proved ; 3. ‘establishment of parenthood’ means the determination in law of the relationship between a child and each parent, including the establishment of parenthood following a claim contesting a parenthood established previously; 4. 'court' means an authority in a Member State that exercises judicial functions in matters of parenthood; 5. 'court decision' means a decision of a court of a Member State, including a decree, order or judgment, concerning matters of parenthood; 6. ‘authentic instrument' means a document that has been formally drawn up or registered as an authentic instrument in any Member State in matters of parenthood and the authenticity of which: (a) relates to the signature and the content of the instrument; and (b) has been established by a public authority or other authority empowered for that purpose by the Member State of origin ; 7. 'Member State of origin' means the Member State in which the court decision on parenthood has been given, the authentic instrument on parenthood has been formally drawn up or registered, or the European Certificate of Parenthood has been issued; 8. ‘decentralised IT system’ means a n IT system as defined in point (4) of Article 2 of [t he Digitalisation Regulation] ; 9. ‘European electronic access point’ means an interoperable access point as defined in point (5) of Article 2 of [the Digitalisation Regulation]. Article 5 Competence in matters of parenthood within the Member States This Regulation shall not affect the competence of the authorities of the Member States to deal with parenthood matters. CHAPTER II JURISDICTION Article 6 General jurisdiction In matters relating to parenthood, jurisdiction shall lie with the courts of the Member State: (a) of the habitual residence of the child at the time the court is seised, or (b) of the nationality of the child at the time the court is seised, or (c) of the habitual residence of the respondent at the time the court is seised, or (d) of the habitual residence of either p arent at the time the court is seised, or (e) of the nationality of either parent at the time the court is seised, or (f) of birth of the child. Article 7 Jurisdiction based on the presence of the child Where jurisdiction cannot be determined on the basis of Article 6, the courts of the Member State where the child is present shall have jurisdiction. Article 8 Residual jurisdiction Where no court of a Member State has jurisdiction pursuant to Articles 6 or 7, jurisdiction shall be determined, in each Member State, by the laws of that Member State. Article 9 Forum necessitatis Where no court of a Member State has jurisdiction pursuant to other provisions of this Regulation, the courts of a Member State may, on an exceptional basis, rule on parenthood matters if proceedings cannot reasonably be brought or conducted or would be impossible in a third State with which the case is closely connected. The case must have a sufficient connection with the Member State of the court seised. Article 10 Incidental questions 1. If the outcome of proceedings in a matter not falling within the scope of this Regulation before a court of a Member State depends on the determination of an incidental question relating to parenthood, a court in that Member State may determine that question for the purposes of those proceedings even if that Member State does not have jurisdiction under this Regulation. 2. The determination of an incidental question pursuant to paragraph 1 shall produce effects only in the proceedings for which that determination was made. Article 1 1 Seising of a court A court shall be deemed to be seised: (a) at the time when the document instituting the proceedings or an equivalent document is lodged with the court, provided that the applicant has not subsequently failed to take the steps he or she was required to take to have service effected on the respondent; (b) if the document has to be served before being lodged with the court, at the time when it is received by the authority responsible for service, provided that the applicant has not subsequently failed to take the steps he or she was required to take to have the document lodged with the court; or (c) if the proceedings are instituted of the court's own motion, at the time when the decision to institute the proceedings is taken by the court, or, where such a decision is not required, at the time when the case is registered by the court. Article 12 Examination as to jurisdiction Where a court of a Member State is seised of a case over which it has no jurisdiction as to the substance of the matter under this Regulation and over which a court of another Member State has jurisdiction as to the substance of the matter under this Regulation, it shall declare of its own motion that it has no jurisdiction. Article 13 Examination as to admissibility 1. Where a respondent habitually resident in a State other than the Member State where the proceedings were instituted does not enter an appearance, the court with jurisdiction shall stay the proceedings so long as it is not shown that the respondent has been able to receive the document instituting the proceedings or an equivalent document in sufficient time to enable the respondent to arrange for a defence, or that all necessary steps have been taken to this end. 2. Article 22 of Regulation (EU) 2020/1784 shall apply instead of paragraph 1 of this Article if the document instituting the proceedings or an equivalent document had to be transmitted from one Member State to another pursuant to that Regulation. 3. Where Regulation (EU) 2020/1784 is not applicable, Article 15 of the Hague Convention of 15 November 1965 on the service abroad of judicial and extrajudicial documents in civil or commercial matters shall apply if the document instituting the proceedings or an equivalent document had to be transmitted abroad pursuant to that Convention. Article 14 Lis pendens 1. Where proceedings involving the same cause of action and between the same parties are brought before courts of different Member States, any court other than the court first seised shall of its own motion stay its proceedings until such time as the jurisdiction of the court first seised is established. 2. In the cases referred to in paragraph 1, upon request by a court seised of the dispute, any other court seised shall without delay inform the requesting court of the date when it was seised. 3. Where the jurisdiction of the court first seised is established, any court other than the court first seised shall decline jurisdiction in favour of the court first seised. Article 15 Right of children to express their views 1. When exercising their jurisdiction under this Regulation, the courts of the Member States shall, in accordance with national law and procedure, provide children below the age of 18 years whose parenthood is to be established and who are capable of forming their own views, with a genuine and effective opportunity to express their views, either directly or through a representative or an appropriate body. 2. Where the court, in accordance with national law and procedure, gives children below the age of 18 years an opportunity to express their views in accordance with this Article, the court shall give due weight to the views of the children in accordance with their age and maturity. CHAPTER III APPLICABLE LAW Article 16 Universal application Any law designated as applicable by this Regulation shall be applied whether or not it is the law of a Member State. Article 17 Applicable law 1. The law applicable to the establishment of parenthood shall be the law of the State of the habitual residence of the person giving birth at the time of birth or, where the habitual residence of the person giving birth at the time of birth cannot be determined, the law of the State of birth of the child. 2. Notwithstanding paragraph 1, where the applicable law pursuant to paragraph 1 results in the establishment of parenthood as regards only one parent, the law of the State of nationality of that parent or of the second parent, or the law of the State of birth of the child , may apply to the establishment of parenthood as regards the second parent. Article 18 Scope of the applicable law The law designated by this Regu lation as the law applicable to the establishment of parenthood shall govern, in particular: (a) the procedures to establish or contest parenthood; (b) the binding legal effect and/or the evidentiary effects of authentic instruments; (c) the standing of persons in proceedings involving the establishment or contestation of parenthood; (d) any time limits to establish or contest parenthood. Article 19 Change of applicable law Where parenthood has been established in a Member State pursuant to this Regulation, a subsequent change of the applicable law shall not affect the parenthood already established. Article 20 Formal validity 1. A unilateral act intended to have legal effect on the establishment of parenthood shall be valid as to form where it meets the requirements of one of the following laws: (a) the law applicable to the establishment of parenthood pursuant to Article 17; (b) the law of the State in which the person doing the act has the habitual residence; or (c) the law of the State in which the act was done. 2. An act intended to have legal effect on the establishment of parenthood may be proved by any mode of proof recognised by the law of the forum or by any of the laws referred to in paragraph 1 under which that act is formally valid, provided that such mode of proof can be administered by the forum. Article 21 Exclusion of renvoi The application of the law of any State specified by this Regulation means the application of the rules of law in force in that State other than its rules of private international law. Article 22 Public policy ( ordre public ) 1. The application of a provision of the law of any State specified by this Regulation may be refused only if such application is manifestly incompatible with the public policy ( ordre public ) of the forum. 2. Paragraph 1 shall be applied by the courts and other competent authorities of the Member States in observance of the fundamental rights and principles laid down in the Charter, in particular Article 21 thereof on the right to non-discrimination. Article 23 States with more than one legal system 1. Where the law specified by this Regulation is that of a State which comprises several territorial units each of which has its own rules of law in respect of parenthood matters, the internal conflict-of-laws rules of that State shall determine the relevant territorial unit whose rules of law are to apply. 2. In the absence of such internal conflict-of-laws rules: (a) any reference to the law of the State referred to in paragraph 1 shall, for the purposes of determining the law applicable pursuant to the provision referring to the habitual residence of the person giving birth at the time of birth, be construed as referring to the law of the territorial unit in which the person giving birth has the habitual residence; (b) any reference to the law of the State referred to in paragraph 1 shall, for the purposes of determining the law applicable pursuant to the provisions referring to the State of birth of the child, be construed as referring to the law of the territorial unit where the child was born. (c) A Member State which comprises several territorial units each of which has its own rules of law in respect of parenthood matters shall not be required to apply this Regulation to conflicts of laws arising between such units only. CHAPTER IV RECOGNITION SECTION 1 General provisions on recognition Article 24 Recognition of a court decision 1. A court decision on parenthood given in a Member State shall be recognised in all other Member States without any special procedure being required. 2. In particular, no special procedure shall be required for updating the civil-status records of a Member State on the basis of a court decision on parenthood given in another Member State and against which no further appeal lies under the law of that Member State. 3. Where the recognition of a court decision is raised as an incidental question before a court of a Member State, that court may determine that issue. Article 25 Decision that there are no grounds for refusal of recognition 1. Any interested party may, in accordance with the procedures provided for in Articles 32 to 34, apply for a decision that there are no grounds for refusal of recognition referred to in Article 31. 2. The local jurisdiction of the court communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 shall be determined by the law of the Member State in which proceedings in accordance with paragraph 1 are brought. Article 26 Documents to be produced for recognition 1. A party who wishes to invoke in a Member State a court decision given in another Member State shall produce the following: (a) a copy of the court decision that satisfies the conditions necessary to establish its authenticity; and (b) the appropriate attestation issued pursuant to Article 29. 2. The court or other competent authority before which a court decision given in another Member State is invoked may, where necessary, require the party invoking it to provide a translation or transliteration of the translatable content of the free text fields of the attestation referred to in point (b) of paragraph 1 of this Article. 3. The court or other competent authority before which a court decision given in another Member State is invoked may require the party to provide a translation or transliteration of the court decision in addition to a translation or transliteration of the translatable content of the free text fields of the attestation if it is unable to proceed without such a translation or transliteration. Article 27 Absence of documents 1. If the documents specified in Article 26(1) are not produced, the court or other competent authority before which a court decision given in another Member State is invoked may specify a time for its production, accept equivalent documents or, if it considers that it has sufficient information before it, dispense with its production. 2. If the court or other competent authority before which a court decision given in another Member State is invoked so requires, a translation or transliteration of such equivalent documents shall be produced. Article 28 Stay of proceedings The court before which a court decision given in another Member State is invoked may stay its proceedings, in whole or in part, where: (a) an ordinary appeal against that court decision has been lodged in the Member State of origin; or (b) an application has been submitted for a decision that there are no grounds for refusal of recognition referred to in Article 25 or for a decision that the recognition is to be refused on the basis of one of those grounds. Article 29 Issuance of the attestation 1. The court of a Member State of origin as communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 shall, upon application by a party, issue an attestation for a court decision on parenthood using the form set out in Annex I. 2. The attestation shall be completed and issued in the language of the court decision. The attestation may also be issued in another official language of the institutions of the European Union requested by the party. This does not create any obligation for the court issuing the attestation to provide a translation or transliteration of the translatable content of the free text fields. 3. The attestation shall contain a statement informing Union citizens and their family members that the attestation does not affect the rights that a child derives from Union law and that, for the exercise of such rights, proof of the parent-child relationship can be presented by any means. 4. No challenge shall lie against the issuance of the attestation. Article 30 Rectification of the attestation 1. The court of a Member State of origin as communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 shall, upon application, and may, of its own motion, rectify the attestation where, due to a material error or omission, there is a discrepancy between the court decision to be recognised and the attestation. 2. The law of the Member State of origin shall apply to the procedure for rectification of the attestation. Article 31 Grounds for refusal of recognition 1. The recognition of a court decision shall be refused: (a) if such recognition is manifestly contrary to the public policy of the Member State in which recognition is invoked, taking into account the child’s interests; (b) where it was given in default of appearance if the persons in default were not served with the document which instituted the proceedings or with an equivalent document in sufficient time and in such a way as to enable those persons to arrange for their defence unless it is determined that such persons have accepted the court decision unequivocally; (c) upon application by any person claiming that the court decision infringes his fatherhood or her motherhood over the child if it was given without such person having been given an opportunity to be heard; (d) if and to the extent that it is irreconcilable with a later court decision relating to parenthood given in the Member State in which recognition is invoked; (e) if and to the extent that it is irreconcilable with a later court decision relating to parenthood given in another Member State provided that the later court decision fulfils the conditions necessary for its recognition in the Member State in which recognition is invoked. 2. Point (a) of paragraph 1 shall be applied by the courts and other competent authorities of the Member States in observance of the fundamental rights and principles laid down in the Charter, in particular Article 21 thereof on the right to non-discrimination. 3. The recognition of a court decision in matters of parenthood may be refused if it was given without children having been given an opportunity to express their views , unless this is against the interest of the child . Where children were below the age of 18 years , this provision shall apply where the children were capable of forming their views in accordance with Article 15. SECTION 2 Procedure for refusal of recognition Article 32 Application for refusal of recognition 1. The procedure for making an application for refusal of recognition shall, in so far as it is not covered by this Regulation, be governed by the law of the Member State in which proceedings for non-recognition are brought. 2. The recognition of a court decision in matters of parenthood shall be refused if one of the grounds for refusal of recognition referred to in Article 31 is found to exist. 3. The local jurisdiction of the court communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 shall be determined by the law of the Member State in which proceedings for non-recognition are brought. 4. The applicant shall provide the court with a copy of the court decision and, where applicable and possible, the appropriate attestation issued pursuant to Article 29. 5. The court may, where necessary, require the applicant to provide a translation or transliteration of the translatable content of the free text fields of the appropriate attestation issued pursuant to Article 29. 6. If the court is unable to proceed without a translation or transliteration of the court decision, it may require the applicant to provide such a translation or transliteration. 7. The court may dispense with the production of the documents referred to in paragraph 4 if: (a) it already possesses them; or (b) it considers it unreasonable to require the applicant to provide them. 8. The party seeking the refusal of the recognition of a court decision given in another Member State shall not be required to have a postal address in the Member State in which proceedings for non-recognition are brought. That party shall be required to have an authorised representative in the Member State in which proceedings for non-recognition are brought only if such a representative is mandatory under the law of the Member State in which proceedings for non-recognition are brought irrespective of the nationality of the parties. Article 33 Challenge or appeal 1. Any party may challenge or appeal against a court decision on the application for refusal of recognition. 2. The challenge or appeal shall be lodged with the court communicated by the Member States to the Commission pursuant to Article 7 1 as the court with which such a challenge or appeal is to be lodged. Article 34 Further challenge or appeal A court decision given on the challenge or appeal may only be contested by a challenge or appeal where the courts with which any further challenge or appeal is to be lodged have been communicated by the Member State concerned to the Commission pursuant to Article 7 1 . SECTION 3 Authentic instruments with binding legal effect Article 35 Scope This Section shall apply to authentic instruments establishing parenthood that : (a) have been formally drawn up or registered in a Member State assuming jurisdiction under Chapter II; and (b) have binding legal effect in the Member State where they have been formally drawn up or registered. Article 36 Recognition of authentic instruments Authentic instruments establishing parenthood with binding legal effect in the Member State of origin shall be recognised in other Member States without any special procedure being required. Sections 1 and 2 of this Chapter shall apply accordingly, unless otherwise provided for in this Section. Article 37 Attestation 1. The competent authority of the Member State of origin as communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 shall, upon application by a party, issue an attestation for an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect using the form set out in Annex II. 2. The attestation may be issued only if the following conditions are met: (a) the Member State which empowered the public authority or other authority to formally draw up or register the authentic instrument establishing parenthood had jurisdiction under Chapter II; and (b) the authentic instrument has binding legal effect in that Member State. 3. The attestation shall be completed in the language of the authentic instrument. It may also be issued in another official language of the institutions of the European Union requested by the party. This does not create any obligation for the competent authority issuing the attestation to provide a translation or transliteration of the translatable content of the free text fields. 4. The attestation shall contain a statement informing Union citizens and their family members that the attestation does not affect the rights that a child derives from Union law and that, for the exercise of such rights, proof of the parent-child relationship can be presented by any means. 5. If the attestation is not produced, the authentic instrument shall not be recognised in another Member State. Article 38 Rectification and withdrawal of the attestation 1. The competent authority of the Member State of origin as communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 shall, upon application, and may, of its own motion, rectify the attestation where, due to a material error or omission, there is a discrepancy between the authentic instrument and the attestation. 2. The competent authority referred to in paragraph 1 of this Article shall, upon application or of its own motion, withdraw the attestation where it was wrongly granted, having regard to the requirements laid down in Article 37. 3. The procedure, including any appeal, with regard to the rectification or withdrawal of the attestation shall be governed by the law of the Member State of origin. Article 39 Grounds for refusal of recognition 1. The recognition of an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect shall be refused: (a) if such recognition is manifestly contrary to the public policy of the Member State in which recognition is invoked, taking into account the child’s interests; (b) upon application by any person claiming that the authentic instrument infringes his fatherhood or her motherhood over the child, if the authentic instrument was formally drawn up or registered without that person having been involved; (c) if and to the extent that it is irreconcilable with a later court decision relating to parenthood given, or a later authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect drawn up or registered, in the Member State in which recognition is invoked; (d) if and to the extent that it is irreconcilable with a later court decision relating to parenthood given, or a later authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect drawn up or registered, in another Member State provided that the later court decision or authentic instrument fulfils the conditions necessary for its recognition in the Member State in which recognition is invoked. 2. Point (a) of paragraph 1 shall be applied by the courts and other competent authorities of the Member States in observance of the fundamental rights and principles laid down in the Charter, in particular Article 21 thereof on the right to non-discrimination. 3. The recognition of an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect may be refused if it was formally drawn up or registered without children having been given an opportunity to express their views. Where the children were below the age of 18 years , this provision shall apply where the children were capable of forming their views. SECTION 4 Other provisions Article 40 Prohibition of review of jurisdiction of the court of origin The jurisdiction of the court of the Member State of origin establishing parenthood may not be reviewed. The test of public policy referred to in point (a) of Article 31(1) may not be applied to the rules relating to jurisdiction set out in Articles 6 to 9. Article 41 Non-review as to substance Under no circumstances may a court decision given in another Member State, or an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect in the Member State of origin, be reviewed as to their substance. Article 42 Costs This Chapter shall also apply to the determination of the amount of costs and expenses of proceedings under this Regulation. Article 43 Legal aid 1. An applicant who, in the Member State of origin, has benefited from complete or partial legal aid or exemption from costs or expenses shall be entitled, in the proceedings provided for in Article 25(1) and Article 32, to benefit from the most favourable legal aid or the most extensive exemption from costs and expenses provided for by the law of the Member State in which proceedings are brought. 2. An applicant who, in the Member State of origin, has benefited from free proceedings before an administrative authority communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 shall be entitled, in any procedures provided for in Articles 25(1) and 32, to benefit from legal aid in accordance with paragraph 1 of this Article. To that end, that party shall present a statement from the competent authority in the Member State of origin to the effect that he or she fulfils the financial requirements to qualify for the grant of complete or partial legal aid or exemption from costs or expenses. CHAPTER V AUTHENTIC INSTRUMENTS WITH NO BINDING LEGAL EFFECT Article 44 Scope This Chapter shall apply to authentic instruments which have no binding legal effect in the Member State of origin but which have evidentiary effects in that Member State. Article 45 Acceptance of authentic instruments 1. An authentic instrument which has no binding legal effect in the Member State of origin shall have the same evidentiary effects in another Member State as it has in the Member State of origin, or the most comparable effects, provided that this is not manifestly contrary to public policy ( ordre public ) in the Member State where it is presented. 2. The public policy ( ordre public ) referred to in p aragraph 1 shall be applied by the courts and other competent authorities of the Member States in observance of the fundamental rights and principles laid down in the Charter, in particular Article 21 thereof on the right to non-discrimination. 3. A person wishing to use such an authentic instrument in another Member State may ask the authority that has formally drawn up or registered the authentic instrument in the Member State of origin to fill in the form in Annex III describing the evidentiary effects which the authentic instrument produces in the Member State of origin. 4. The attestation shall contain a statement informing Union citizens and their family members that the attestation does not affect the rights that a child derives from Union law and that, for the exercise of such rights, proof of the parent-child relationship can be presented by any means. 5. Any challenge relating to the authenticity of such an authentic instrument shall be made before the courts of the Member State of origin and shall be decided upon under the law of that Member State. The authentic instrument challenged shall not produce any evidentiary effect in another Member State as long as the challenge is pending before the competent court. 6. Any challenge relating to the legal acts or legal relationships recorded in such an authentic instrument shall be made before the courts having jurisdiction under this Regulation and shall be decided upon under the law applicable pursuant to Chapter III. The authentic instrument challenged shall not produce any evidentiary effect in a Member State other than the Member State of origin as regards the matter being challenged as long as the challenge is pending before the competent court. 7. If the outcome of proceedings in a court of a Member State depends on the determination of an incidental question relating to the legal acts or legal relationships recorded in such an authentic instrument, that court shall have jurisdiction over that question. CHAPTER VI EUROPEAN CERTIFICATE OF PARENTHOOD Article 46 Creation of a European Certificate of Parenthood 1. This Regulation creates a European Certificate of Parenthood (‘the Certificate’) which shall be issued for use in another Member State and shall produce the effects listed in Article 53. 2. The use of the Certificate shall not be mandatory. 3. The Certificate shall not take the place of internal documents used for similar purposes in the Member States. However, once issued for use in another Member State, the Certificate shall also produce the effects listed in Article 53 in the Member State whose authorities issued it in accordance with this Chapter. Article 47 Purpose of the Certificate The Certificate is for use by a child or a legal representative who, in another Member State, needs to invoke the child’s parenthood status. Article 48 Competence to issue the Certificate 1. The Certificate shall be issued in the Member State in which parenthood was established and whose courts, as defined in Article 4(4), have jurisdiction under Article 6, Article 7 or Article 9. 2. The issuing authority, as communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 , of the Member State referred to in paragraph 1 shall be: (a) a court as defined in Article 4(4); or (b) another authority which, under national law, has competence to deal with parenthood matters. Article 49 Application for a Certificate 1. The Certificate shall be issued upon application by the child (‘the applicant’) or, where applicable, a legal representative. 2. For the purposes of submitting an application, the applicant may use the form established in Annex IV. 3. The application shall contain the information listed below, to the extent that such information is within the applicant’s knowledge and is necessary in order to enable the issuing authority to certify the elements which the applicant wants certified, and shall be accompanied by all relevant documents either in the original or by way of copies which satisfy the conditions necessary to establish their authenticity, without prejudice to Article 50(2): (a) details concerning the applicant: surname(s) (if applicable, surname(s) at birth), given name(s), sex, date and place of birth, nationality (if known), identification number (if applicable), address; (b) if applicable, details concerning the legal representative of the applicant: surname(s) (if applicable, surname(s) at birth), given name(s), address and representative capacity; (c) details concerning each parent: surname(s) (if applicable, surname(s) at birth), given name(s), date and place of birth, nationality, identification number (if applicable), address; (d) the place and Member State where the parenthood of the child is registered; (e) the elements on which the applicant founds parenthood, appending the original or a copy of the document(s) establishing parenthood with binding legal effect or providing evidence of the parenthood; (f) the contact details of the Member State’s court that established parenthood, of the competent authority that issued an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect, or of the competent authority that issued an authentic instrument with no binding legal effect in the Member State of origin but with evidentiary effects in that Member State; (g) a declaration stating that, to the applicant’s best knowledge, no dispute is pending relating to the elements to be certified; (h) any other information which the applicant deems useful for the purposes of the issuance of the Certificate. Article 50 Examination of the application 1. Upon receipt of the application, the issuing authority shall verify the information and declarations and the documents and other evidence provided by the applicant. It shall carry out the enquiries necessary for that verification of its own motion where this is provided for or authorised by its national law, or shall invite the applicant to provide any further evidence which it deems necessary. 2. Where the applicant has been unable to produce copies of the relevant documents which satisfy the conditions necessary to establish their authenticity, the issuing authority may decide to accept other forms of evidence. 3. Where this is provided for by its national law and subject to the conditions laid down therein, the issuing authority may require that declarations be made on oath or by a statutory declaration in lieu of an oath. 4. For the purposes of this Article, the competent authority of a Member State shall, upon request, provide the issuing authority of another Member State with information held, in particular, in the civil, personal or population registers and other registers recording facts of relevance for the parenthood of the applicant, where that competent authority would be authorised, under national law, to provide another national authority with such information. Article 51 Issuance of the Certificate 1. The issuing authority shall issue the Certificate without delay in accordance with the procedure laid down in this Chapter when the elements to be certified have been established under the law applicable to the establishment of parenthood. It shall use the form in Annex V. The issuing authority shall not issue the Certificate in particular if: (a) the elements to be certified are being challenged; or (b) the Certificate would not be in conformity with a court decision covering the same elements. 2. The fee collected for issuing a Certificate shall not be higher than the fee collected for issuing a certificate under national law providing evidence of the parenthood of the applicant. Article 52 Contents of the Certificate The Certificate shall contain the following information, as applicable : (a) the name, address and contact details of the Member State’s issuing authority; (b) if different, the name, address and contact details of the Member State’s court that established parenthood, of the competent authority that issued an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect, or of the competent authority that issued an authentic instrument with no binding legal effect in the Member State of origin but with evidentiary effects in that Member State; (c) the reference number of the file; (d) the date and place of issue; (e) the place and Member State where the parenthood of the child is registered; (f) details concerning the applicant: surname(s) (if applicable, surname(s) at birth), given name(s), sex, date and place of birth, nationality (if known), identification number (if applicable), address; (g) if applicable, details concerning the legal representative of the applicant: surname(s) (if applicable, surname(s) at birth), given name(s), address and representative capacity; (h) details concerning each parent: surname(s) (if applicable, surname(s) at birth), given name(s), date and place of birth, nationality, identification number (if applicable), address; (i) the elements on the basis of which the issuing authority considers itself competent to issue the Certificate; (j) t he law applicable to the establishment of parenthood and the elements on the basis of which that law has been determined; (k) a statement informing Union citizens and their family members that the Certificate does not affect the rights that a child derives from Union law and that, for the exercise of such rights, proof of the parent-child relationship can be presented by any means; (l) signature and/or stamp of the issuing authority. Article 53 Effects of the Certificate 1. The Certificate shall produce its effects in all Member States without any special procedure being required. 2. The Certificate shall be presumed to demonstrate accurately elements which have been established under the law applicable to the establishment of parenthood. The person mentioned in the Certificate as the child of a particular parent or parents shall be presumed to have the status mentioned in the Certificate. 3. The Certificate shall constitute a valid document for the recording of parenthood in the relevant register of a Member State, without prejudice to point (i) of Article 3(2). Article 54 Certified copies of the Certificate 1. The issuing authority shall keep the original of the Certificate and shall issue one or more certified copies to the applicant or a legal representative. 2. The issuing authority shall, for the purposes of Articles 55(3) and 57(2), keep a list of persons to whom certified copies have been issued pursuant to paragraph 1. Article 55 Rectification, modification or withdrawal of the Certificate 1. The issuing authority shall, at the request of any person demonstrating a legitimate interest or of its own motion, rectify the Certificate in the event of a clerical error. 2. The issuing authority shall, at the request of any person demonstrating a legitimate interest or, where this is possible under national law, of its own motion, modify or withdraw the Certificate where it has been established that the Certificate or individual elements thereof are not accurate. 3. The issuing authority shall inform without delay all persons to whom certified copies of the Certificate have been issued pursuant to Article 54(1) of any rectification, modification or withdrawal thereof. Article 56 Redress procedures 1. Decisions taken by the issuing authority pursuant to Article 51 may be challenged by the applicant for a Certificate or a legal representative. Decisions taken by the issuing authority pursuant to Article 55 and point (a) of Article 57(1) may be challenged by any person demonstrating a legitimate interest. The challenge shall be lodged before a court in the Member State of the issuing authority in accordance with the law of that Member State. 2. If, as a result of a challenge as referred to in paragraph 1, it is established that the Certificate issued is not accurate, the competent court shall rectify, modify or withdraw the Certificate or ensure that it is rectified, modified or withdrawn by the issuing authority. If, as a result of a challenge as referred to in paragraph 1, it is established that the refusal to issue the Certificate was unjustified, the competent court shall issue the Certificate or ensure that the issuing authority re-assesses the case and makes a fresh decision. Article 57 Suspension of the effects of the Certificate 1. The effects of the Certificate may be suspended by: (a) the issuing authority, at the request of any person demonstrating a legitimate interest, pending a modification or withdrawal of the Certificate pursuant to Article 55; or (b) the court, at the request of any person entitled to challenge a decision taken by the issuing authority pursuant to Article 56, pending such a challenge. 2. The issuing authority or, as the case may be, the court shall without delay inform all persons to whom certified copies of the Certificate have been issued pursuant to Article 54(1) of any suspension of the effects of the Certificate. During the suspension of the effects of the Certificate no further certified copies of the Certificate may be issued. CHAPTER VII DIGITAL COMMUNICATION Article 58 Communication through the European electronic access point 1. The European electronic access point established on the European e-Justice Portal pursuant to Article 4 of [the Digitalisation Regulation] may be used for electronic communication between natural persons or their legal representatives and Member State courts or other competent authorities in connection with the following: (a) proceedings for a decision that there are no grounds for the refusal of recognition of a court decision or an authentic instrument on parenthood, or proceedings for the refusal of recognition of a court decision or an authentic instrument on parenthood; (b) the application for, issuance, rectification, modification, withdrawal, suspension or redress procedures of the European Certificate of Parenthood. 2. Articles 4(3), 5(2) and (3), 6, 9(1) and 3, and 10 of [the Digitalisation Regulation] shall apply to electronic communications pursuant to paragraph 1 . Article 59 Adoption of implementing acts by the Commission 1. For the purposes of electronic communications pursuant to Article 58(1), t he Commission shall adopt implementing acts setting out the following: (a) the technical specifications defining the methods of communication by electronic means; (b) the technical specifications for communication protocols; (c) the information security objectives and relevant technical measures ensuring minimum information security standards and a high level of cybersecurity for the processing and communication of information; (d) the minimum availability objectives and possible related technical requirements for electronic communication through the decentralised IT system. 2. The implementing acts referred to in paragraph 1 of this Article shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 62 (2). 3. The implementing acts referred to in paragraph 1 shall be adopted by [ 2 years after the entry into force of this Regulation ]. Article 6 0 Reference implementation software 1. The Commission shall be responsible for the creation, maintenance and development of reference implementation software which Member States may choose to apply as their back-end system instead of a national IT system. The creation, maintenance and development of the reference implementation software shall be financed from the general budget of the Union. 2. The Commission shall provide, maintain and support on a free-of-charge basis the reference implementation software. Article 6 1 Costs of the decentralised IT system, European electronic access point and national IT portals 1. Each Member State shall bear the costs of the installation, operation and maintenance of the decentralised IT system’s access points which are located on their territory. 2. Each Member State shall bear the costs of establishing and adjusting its national IT systems to make them interoperable with the access points, and shall bear the costs of administering, operating and maintaining those systems. 3. Member States shall not be prevented from applying for grants to support the activities referred to in paragraphs 1 and 2 under the relevant Union financial programmes. 4. The Commission shall bear all costs related to introducing support for electronic communications through the European electronic access point pursuant to Article 58(1) . Article 6 2 Committee procedure 1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council . 2. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council shall apply. CHAPTER VIII DELEGATED ACTS Article 6 3 Delegation of powers The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 6 4 concerning the amendment of Annexes I to V in order to update or make technical changes to those Annexes. Article 6 4 Exercise of the delegation 1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article. 2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 6 3 shall be conferred on the Commission for an indeterminate period of time from [ date of entry into force of this Regulation ]. 3. The delegation of power referred to in Article 6 3 may be revoked at any time by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. 4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making. 5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it to the Council. 6. A delegated act adopted pursuant to Article 6 3 shall enter into force only if no objection has been expressed by the Council within a period of two months of notification of that act to the Council or if, before the expiry of that period, the Council has informed the Commission that it will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the Council. 7. The European Parliament shall be informed of the adoption of delegated acts by the Commission, of any objection formulated to them, or of the revocation of the delegation of powers by the Council. CHAPTER IX GENERAL AND FINAL PROVISIONS Article 6 5 Legalisation or other similar formality No legalisation or other similar formality shall be required in the context of this Regulation. Article 66 Relationship with existing internat ional conventions 1. This Regulation shall not affect the international conventions to which one or more Member States are party at the time when this Regulation is adopted and which lay down provisions on matters governed by this Regulation. 2. However, this Regulation shall, as between Member States, take precedence over conventions concluded exclusively between two or more of them in so far as such conventions concern matters governed by this Regulation. 3. This Regulation shall not affect the Hague Convention of 29 May 1993 on Protection of Children and Co-operation in Respect of Intercountry Adoption. 4. This Regulation shall not affect Conventions No 16, No 33 and No 34 of the International Commission on Civil Status. Article 67 List of Conventions 1. By [ six months before the date of application of this Regulation ], Member States shall notify the Commission of the conventions referred to in Article 66 (1). After that date, Member States shall notify the Commission of all denunciations of such conventions. 2. Within six months of receipt of the notifications referred to in paragraph 1, the Commission shall publish in the European e-Justice Portal: (a) a list of the conventions referred to in paragraph 1; (b) the denunciations referred to in paragraph 1. Article 68 Data protection 1. The personal data required for the application of this Regulation shall be processed by Member State courts or other competent authorities for the purposes of the establishment of parenthood in cross-border situations and of the recognition of parenthood, in connection with the establishment of parenthood pursuant to Chapter II, the issuance of attestations pursuant to Articles 29, 37 and 45, the issuance of a European Certificate of Parenthood pursuant to Article 51, the presentation of the documents for the recognition of parenthood pursuant to Article 26, the obtaining of a decision that there are no grounds for refusal of recognition of parenthood pursuant to Article 25, or the application for refusal of recognition of parenthood pursuant to Article 32 . 2. Processing of personal data under this Regulation shall be limited to the extent necessary for the purposes set out in paragraph 1 , with out prejudice to further processing for archiving purposes in the public interest in accordance with Articles 5(1)(b) and 89 of the GDPR . 3. For the purposes of this Regulation, Member State courts or other competent authorities shall be regarded as data controllers within the meaning of Article 4, point 7 of the GDPR . 4. The personal data required for the application of this Regulation shall be processed by the Commission in connection with the electronic communication between natural persons or their legal representatives and Member State courts or other competent authorities through the European electronic access point in the context of the decentralised IT system. 5. Processing of personal data under this Regulation shall be limited to the extent necessary for the purposes set out in paragraph 4 . 6. For the purposes of this Regulation, t he Commission shall be regarded as controller within the meaning of Article 3, point 8 of the EUDPR . Article 69 Transitional provisions 1. This Regulation shall apply to legal proceedings instituted and to authentic instruments formally drawn up or registered on or after [ date of application of this Regulation ]. 2. Notwithstanding paragraph 1, where the parenthood was established in conformity with one of the laws designated as applicable under Chapter III in a Member State whose courts had jurisdiction under Chapter II, Member States shall recognise: (a) a court decision establishing parenthood in another Member State in legal proceedings instituted prior to [ date of application of this Regulation ], and (b) an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect in the Member State of origin which was formally drawn up or registered prior to [ date of application of this Regulation ]. Chapter IV shall apply to the court decisions and authentic instruments referred to in this paragraph. 3. Notwithstanding paragraph 1, Member States shall accept an authentic instrument which has no binding legal effect in the Member State of origin but which has evidentiary effects in that Member State, provided that this is not manifestly contrary to the public policy ( ordre public ) of the Member State in which acceptance is sought. Chapter V shall apply to the authen tic instruments referred to in this paragrap h. Article 7 0 Review 1. By [ 5 years from date of application of this Regulation ], the Commission shall present to the European Parliament, the Council and the European Economic and Social Committee a report on the application of this Regulation, including an evaluation of any practical problems encountered, supported by information supplied by the Member States. The report shall be accompanied, where necessary, by a legislative proposal. 2. The Member States shall provide the Commission upon request, where available, with information relevant for the evaluation of the operation and application of this Regulation, in particular on: (a) the number of applications for the refusal of recognition of a court decision or of an authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect in the Member State of origin pursuant to Article 32, and the number of cases in which the refusal of recognition was granted; (b) the number of appeals lodged pursuant to Articles 33 and 34, respectively; (c) the number of applications challenging the contents of an authentic instrument which has no binding legal effect in the Member State of origin but which has evidentiary effects in that Member State, and the number of cases in which the challenge was successful; (d) the number of European Certificates of Parenthood issued; and (e) the costs incurred under Article 6 1 (2) of this Regulation. Article 7 1 Information to be communicated to the Commission 1. The Member States shall communicate to the Commission the following: (a) the authorities empowered to draw up or register authentic instruments in matters of parenthood as referred to in Article 4, point (6); (b) the courts and authorities competent to issue attestations as referred to in Article 29, Article 37 and Article 45, and the courts and authorities competent to rectify attestations as referred to in Article 38; (c) the courts competent to deal with applications for a decision that there are no grounds for refusal of recognition in accordance with Article 25, and the courts competent to deal with applications for refusal of recognition in accordance with Article 32 and with appeals against court decisions on such applications for refusal in accordance with Articles 33 and 34, respectively; and (d) the courts and authorities competent to issue the European Certificate of Parenthood pursuant to Article 51, and the courts competent to deal with the redress procedures referred to in Article 56 . 2. The Member States shall communicate the information referred to in paragraph 1 to the Commission by [ 6 months after the date of entry into force of this Regulation ]. 3. The Member States shall communicate to the Commission any changes to the information referred to in paragraph 1. 4. The Commission shall make the information referred to in paragraph 1 publicly available through appropriate means, including through the European e-Justice Portal. Article 7 2 Entry into force and application This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union. It shall apply from [the first day of the month following a period of 18 months from the date of entry into force of this Regulation ] . However, Article 7 1 shall apply from [date of entry into force of this Regulation]. This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in the Member States in accordance with the Treaties. Done at Brussels, For the Council The President
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 9.14.1/22-0765 - COM(2022) 695 Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust, põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite tunnustamist ja ametlike dokumentide vastuvõtmist ning Euroopa vanematõendi loomist
Arvamuse andmine eelnõu kohta Justiitsministeeriumile vastavalt Riigikantselei 22.12.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Siseministeerium; Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 16.01.2023 00:00
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4891899-ea4f-479b-9bf1-f99aa59c2b2b
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4891899-ea4f-479b-9bf1-f99aa59c2b2b?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Andmed algatuse kohta Nimetus Proposal for a COUNCIL REGULATION on jurisdiction , applicable law , recognition of decisions and acceptance of authentic instruments in matters of parenthood and on the creation of a European Certificate of Parenthood (EL määrus vanemluse vastastikuseks tunnustamiseks ja Euroopa vanemlustõendi loomiseks) Eelnõu nr COM(2022) 695 Esitamise kuupäev: 07 . 1 2 .2022 Menetluskord EL-is: tavamenetlus SEISUKOHA Valitsusse toomise alus 1. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist 2. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju 3. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) Valitsusele esitamine Kuupäev 01 . 0 2 KOK, 0 9 . 0 2 VV EL menetluse ajakava Siseriiklik menetlus Vastutav min J M Kaasatud ministeeriumid SIM, SOM (sisendi andmise tähtaeg 1 6 . 01 ) Sotsiaalpartnerid, huvigrupid Kaasata kõik asjasse puutuvad partnerid ja huvigrupid EELNÕU ÜLEVAADE kokkuvõte eelõu sisust ja eesmärkidest 07.12.2022 avaldas Euroopa Komisjon nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust, otsuste tunnustamist ja ametlike dokumentide vastuvõtmist vanemluse asjades ning Euroopa vanemlustunnistuse loomist. E esmär giks on tugevdada laste põhi- ja muude õiguste piiriülest kaitset, tagades ühes riigis kindlaks tehtud vanemluse tunnustamise ka teises liikmesriigis. Juba kehtiv EL õigus näeb teatud juhtudel ette, et vanemlust peab teises riigis tunnustama lapse EL õigustikust tulenevate õiguste kaitsel. Eelkõige puudutab see EL kodanike vaba liikumise direktiivi. Samas EL õiguse välistel juhtudel sellist reeglit ei ole ning seega võib tekkida olukord, kus vanemlust ei tunnustata teises liikmesriigis ning seetõttu jäävad realiseerimata lapse pärimisõigus või vanema esindusõigus tervishoiuteenuse, kooli või vara haldamisega seonduvalt. Määrusega ühtlustatakse rahvusvahelise kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ja vastastikuse tunnustamise norme vanemlikkust puudutavates küsimustes. Ü htlustamisel võetakse arvesse liikmesriikide õigussüsteemide iseärasusi. Komisjon kinnitab, et perekonnaga seotud materiaalõigus kuulub asutamislepingute kohaselt jätkuvalt liikmesriikide pädevusse, seega nii praegu kui tulevikus on riigisisene vanemluse tuvastamine jätkuvalt reguleeritud üksnes siseriikliku õigusega. Liikmesriigid otsustavad, kuidas sisustada perekon na mõistet , millised on siseriiklikult vanemluse määramise tingimused ja menetlused ning kes on selleks pädevad asutused ; samuti seda, millised on lapsevanemaks olemisest tulenevad õigused ja kohustused. Õigusakti saab nõukogus kokku leppida ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. on Võimalikud sots-maj. mõjud võimalikud õiguslikud muudatused Mõju eelarvele Kommentaarid SEISUKOHAD Eesti seisukoht Teiste riikide seisukohad Kommentaarid
I LISA TÕEND PÕLVNEMISASJAS TEHTUD LAHENDI KOHTA (Nõukogu määruse (EL) 20XX/X (põlvnemissuhete tunnustamise kohta liikmesriikide vahel) artikli 26 lõike 1 punkt b) OLULINE TEAVE Tõendi põlvnemisasjas tehtud lahendi kohta väljastab poole taotlusel päritoluliikmesriigi kohus, millest on komisjonile määruse artikli 71 alusel teatatud. See tõend ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest. Selliste õiguste kasutamiseks võib põlvnemissuhet tõendada mis tahes viisil. Päritoluliikmesriik * □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi Tõendi väljastanud kohus 2.1. Kohtu nimetus*: …………………..……………………………………………………………………………………………….. 2.2. Aadress*: ……………………………………………………………………………………………………………….….. 2.3. Telefon*: …………………………………………………………………………………………………. 2.4. E-post*: ……………………………………………………………………………………………………… Lahendi teinud kohus, kui on punktis 2 märgitust erinev 3.1. Kohtu nimetus*: …………………..……………………………………………………………………………………………….. 3.2. Aadress*: ……………………………………………………………………………………………………………….….. 3.3. Telefon*: …………………………………………………………………………………………………. 3.4. E-post*: ……………………………………………………………………………………………………… Lahend 4.1. Kuupäev*: …………………..…………………………………………………………………………………. 4.2. Viitenumber*: ……………………………………………………………………………………… Lahendiga hõlmatud laps* 5.1. Perekonnanimi (-nimed)*: ………………………………………………………………………………………………. 5.2. Eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………… 5.3. Sugu: □ Mees □ Naine □ Määratlemata 5.4. Sünniaeg (pp/kk/aaaa)*: ……………………………………………………………………………. 5.5. Sünnikoht (kui teada): ………………………………………………………………………………. 5.6. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (kui see on kohaldatav ja teada): …………………………………. 5.7. Aadress* (kui teada) 5.7.1. Tänav ja maja number / postkast*: ………………………………………………………………………………………………………………… 5.7.2. Asula ja sihtnumber*: ………………………………………………………………………………………………………………… 5.7.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): …..…………………………..……………………………………............. Esimene vanem 6.1. Perekonnanimi (-nimed)*: ………………………………………………………………………………………………. 6.2. Eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………… 6.3. Sünniaeg (pp/kk/aaaa)*: ……………………………………………………………………………. 6.4. Sünnikoht (kui teada): ………………………………………………………………………………. 6.5. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (kui see on kohaldatav ja teada): …………………………………. 6.6. Aadress* (kui teada) 6.6.1. Tänav ja maja number / postkast*: ………………………………………………………………………………………………………………… 6.6.2. Asula ja sihtnumber*: ………………………………………………………………………………………………………………… 6.6.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): …..…………………………..……………………………………............. Teine vanem 7.1. Perekonnanimi (-nimed)*: ………………………………………………………………………………………………. 7.2. Eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………… 7.3. Sünniaeg (pp/kk/aaaa)*: ……………………………………………………………………………. 7.4. Sünnikoht (kui teada): ………………………………………………………………………………. 7.5. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (kui see on kohaldatav ja teada): …………………………………. 7.6. Aadress* (kui teada) 7.6.1. Tänav ja maja number / postkast*: ………………………………………………………………………………………………………………… 7.6.2. Asula ja sihtnumber*: ………………………………………………………………………………………………………………… 7.6.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): …..…………………………..……………………………………............. Lahend tehti tagaselja 8.1. □ Ei 8.2. □ Jah 8.2.1. Pool, kes kohtusse ei ilmunud: ……………………………………………………………………….. 8.2.2. Kõnealusele poolele toimetati kätte menetluse algatamise dokument või samaväärne dokument: 8.2.2.1. □ Ei 8.2.2.2. □ Ei ole kohtule teada 8.2.2.3. □ Jah 8.2.2.3.1. Kättetoimetamise kuupäev: ……………………….. (pp/kk/aaaa) Lahendi võib päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt edasi kaevata* 9.1. □ Ei 9.2. □ Jah Õigusliku mõju alguskuupäev otsuse tegemise liikmesriigis: …………………………………………….. (pp/kk/aaaa)* Punktis 5 nimetatud laps oli menetluse ajal alla 18aastane ja suuteline oma seisukohta kujundama*: 11.1. □ Jah (täitke palun punkt 12) 11.2. □ Ei Punktis 11 osutatud lapsele anti tegelik ja tulemuslik võimalus avaldada oma arvamust kooskõlas määruse artikliga 15 12.1. □ Jah 12.2. □ Ei, järgmistel põhjustel: ……………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………….. Määruse artikli 44 kohaselt õigusabi saanud poole nimi (poolte nimed) 13.1. □ Laps: vastavalt punktile 5 13.2. □ Esimene vanem: vastavalt punktile 6 13.3. □ Teine vanem: vastavalt punktile 7 13.4. □ Muu(d) osapool(ed) – palun täpsustage: ………………………………………………………………………... Menetluskulud 14.1. Lahendis nähakse ette : 14.1.1. Perekonnanimi (-nimed) …………………………………………………………………………………………… 14.1.2. Eesnimi (-nimed) ………………………………………………………………………………………… 14.2. Peab maksma 14.2.1. Perekonnanimi (-nimed) …………………………………………………………………………………………… 14.2.2. Eesnimi (-nimed) ………………………………………………………………………………………… 14.3. Järgmise summa: ……………………………………………………………………………………………... □ eurot (EUR) □ Bulgaaria leevi (BGN) □ Horvaatia kuna (HRK) □ Tšehhi krooni (CZK) □ Ungari forintit (HUF) □ Poola zlotti (PLN) □ Rumeenia leud (RON) □ Rootsi krooni (SEK) □ Muu (märkige ISO-kood): ………………………….. 14.4. Lisateave, mis võib olla asjakohane (nt kas kindlaksmääratud summa või protsent; määratud viivised; jagatud kulud; kui kulud on välja mõistetud rohkem kui ühelt poolelt, siis kas kogu summa võib sisse nõuda ühelt neist isikutest): ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… Lisateave, mis võib olla asjakohane: ……………………………………......................... ................................................................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................................................................. Kui on lisatud lisalehti, märkige lehekülgede koguarv*: …………………………………… Väljaandmise koht*: …………………………………..... kuupäev* …………………..………………………… (pp/kk/aaaa) Tõendi välja andnud pädeva asutuse allkiri ja/või pitser*: ……………………………………………………………………………………………………………………………… II LISA TÕEND SIDUVA ÕIGUS JÕUGA AMETLIKU DOKUMENDI KOHTA (Nõukogu määruse (EL) 20XX/X (põlvnemise tunnustamise kohta liikmesriikide vahel) artikkel 37) OLULINE TEAVE Väljastatakse poole taotlusel põlvnemist tõendava ametliku dokumendi kohta, millel on päritoluliikmesriigis siduv õigusjõud, üksnes juhul, kui liikmesriik, kes volitas avaliku sektori asutust või muud asutust kõnealust ametlikku dokumenti ametlikult koostama või registreerima, oli määruse II peatüki kohaselt pädev seda tegema. Päritoluliikmesriigi pädev asutus on asutus, millest on komisjonile vastavalt määruse artiklile 71 teatatud. See tõend ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest. Selliste õiguste kasutamiseks võib põlvnemissuhet tõendada mis tahes viisil. Päritoluliikmesriik * □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi Päritoluliikmesriigi kohtualluvus (nõukogu määruse (EL) 20XX/X artikkel 37) Liikmesriigi kohtualluvuse alus:* 2.1. määruse (EL) 20XX/X artikli 6 punkt a (üldine kohtualluvus – lapse harilik viibimiskoht kohtusse pöördumise ajal) 2.2. määruse (EL) 20XX/X artikli 6 punkt b (üldine kohtualluvus – lapse kodakondsus kohtusse pöördumise ajal) 2.3. määruse (EL) 20XX/X artikli 6 punkt c (üldine kohtualluvus – vastaspoole harilik viibimiskoht kohtusse pöördumise ajal) 2.4. määruse (EL) 20XX/X artikli 6 punkt d (üldine kohtualluvus – ühe vanema harilik viibimiskoht kohtusse pöördumise ajal) 2.5. määruse (EL) 20XX/X artikli 6 punkt e (üldine kohtualluvus – lapse sünd) 2.6. määruse (EL) 20XX/X artikkel 7 (lapse asukoht) 2.7. määruse (EL) 20XX/X artikkel 9 ( forum necessitatis ) Tõendi välja andnud pädev asutus 3.1. Asutuse nimi*: …………………..……………………………………………………………………………………………….. 3.2. Aadress*: ……………………………………………………………………………………………………………….….. 3.3. Telefon*: …………………………………………………………………………………………………. 3.4. E-post*: ……………………………………………………………………………………………………… Pädev asutus, kes koostas või registreeris ametliku dokumendi, kui see erineb punktis 3 osutatust 4.1. Asutuse nimi*: …………………..……………………………………………………………………………………………….. 4.2. Aadress*: ……………………………………………………………………………………………………………….….. 4.3. Telefon*: …………………………………………………………………………………………………. 4.4. E-post*: ……………………………………………………………………………………………………… Ametlik dokument 5.1. Ametliku dokumendi koostamise kuupäev (pp/kk/aaaa)*: …………………………………………………………………………………………………………………. 5.2. Ametliku dokumendi viitenumber (kui on olemas): …………………………………………………………………………………………………………………. 5.3. Kuupäev (pp/kk/aaaa), millal ametlik dokument päritoluliikmesriigis registreeriti (kui on punktis 5.1 märgitud kuupäevast erinev) …………………………………………………………………………………………………………………. 5.4. Kuupäev (pp/kk/aaaa), millest alates on ametlikul dokumendil päritoluliikmesriigis siduv õigusjõud …………………………………………………………………………………………………………………. Ametliku dokumendiga hõlmatud laps 6.1. Perekonnanimi (-nimed)*: ………………………………………………………………………………………………. 6.2. Eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………… 6.3. Sugu: □ Mees □ Naine □ Määratlemata 6.4. Sünniaeg (pp/kk/aaaa)*: ……………………………………………………………………………. 6.5. Sünnikoht (kui teada): ………………………………………………………………………………. 6.6. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (kui see on kohaldatav ja teada): …………………………………. 6.7. Aadress* (kui teada) 6.7.1. Tänav ja maja number / postkast*: ………………………………………………………………………………………………………………… 6.7.2. Asula ja sihtnumber*: ………………………………………………………………………………………………………………… 6.7.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): …..…………………………..……………………………………............. Esimene vanem 7.1. Perekonnanimi (-nimed)*: ………………………………………………………………………………………………. 7.2. Eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………… 7.3. Sünniaeg (pp/kk/aaaa)*: ……………………………………………………………………………. 7.4. Sünnikoht (kui teada): ………………………………………………………………………………. 7.5. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (kui see on kohaldatav ja teada): …………………………………. 7.6. Aadress* (kui teada) 7.6.1. Tänav ja maja number / postkast*: ………………………………………………………………………………………………………………… 7.6.2. Asula ja sihtnumber*: ………………………………………………………………………………………………………………… 7.6.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): …..…………………………..……………………………………............. Teine vanem 8.1. Perekonnanimi (-nimed)*: ………………………………………………………………………………………………. 8.2. Eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………… 8.3. Sünniaeg (pp/kk/aaaa)*: ……………………………………………………………………………. 8.4. Sünnikoht (kui teada): ………………………………………………………………………………. 8.5. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (kui see on kohaldatav ja teada): …………………………………. 8.6. Aadress* (kui teada) 8.6.1. Tänav ja maja number / postkast*: ………………………………………………………………………………………………………………… 8.6.2. Asula ja sihtnumber*: ………………………………………………………………………………………………………………… 8.6.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): …..…………………………..……………………………………............. Punktis 6 nimetatud laps oli ametliku dokumendi koostamise või registreerimise ajal alla 18aastane ja suuteline oma seisukohti kujundama* 9.1. □ Jah (täitke palun punkt 10) 9.2. □ Ei Punktis 6 osutatud lapsele anti tegelik ja tulemuslik võimalus avaldada oma arvamust kooskõlas määruse artikliga 15 10.1. □ Jah 10.2. □ Ei, järgmistel põhjustel: ……………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………….. Lisateave, mis võib olla asjakohane: …………………………………….................. ………………………………………………………………………………………………………………........ ……………………………………………………………………………………………………………………. Kui on lisatud lisalehti, märkige lehekülgede koguarv*: …………………………………… Väljaandmise koht*: …………………………………..... kuupäev* …………………..………………………… (pp/kk/aaaa) Tõendi välja andnud pädeva asutuse allkiri ja/või pitser*: ……………………………………………………………………………………………………………………………… III LISA TÕEND SIDUVA ÕIGUSJÕUTA AMETLIKU DOKUMENDI KOHTA (Nõukogu määruse (EL) 20XX/X (põlvnemise tunnustamise kohta liikmesriikide vahel) artikkel 45) OLULINE TEAVE Väljastatakse poole taotlusel ametliku dokumendi kohta, millega põlvnemist kindlaks ei tehta ja millel seetõttu ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õiguslikku toimet, kuid millel on kõnealuses liikmesriigis tõendusjõud. Päritoluliikmesriigi pädev asutus on asutus, millest on komisjonile vastavalt määruse artiklile 71 teatatud. See tõend ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest. Selliste õiguste kasutamiseks võib põlvnemissuhet tõendada mis tahes viisil. Päritoluliikmesriik * □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi Ametliku dokumendi koostanud või registreerinud ning tõendi välja andnud asutus 2.1. Pädeva asutuse nimi ja liik*: …………………..……………………………………………………………………………………………….. 2.2. Aadress 2.2.1. Tänav ja maja number / postkast*: ……………………………………………………………………………………………………………….….. 2.2.2. Asula ja sihtnumber*: …………………………………………………………………………………………………………………… 2.3. Kontaktandmed* 2.3.1. Telefon: …………………………………………………………………………………………………. 2.3.2. E-posti aadress: ……………………………………………………………………………………………………… Ametlik dokument 3.1. Andmed ametliku dokumendi kohta 3.1.1. Kuupäev (pp/kk/aaaa), mil ametlik dokument päritoluliikmesriigis koostati*: ………………………………………………………………………………………………………………….... 3.1.2. Kuupäev (pp/kk/aaaa), mil ametlik dokument päritoluliikmesriigis registreeriti (kui on kohaldatav)*: ………………………………………………………………………………………………………………….... 3.1.3. Ametliku dokumendi viitenumber*: ……………………………………………………………………………………………………………………. 3.1.4. Viitenumber registris (kui on kohaldatav): ……………………………………………………………………………………………………………………. 3.2. Ametlik dokument tõendab järgmist*: 3.2.1. □ Põlvnemine 3.2.1.1. □ esimesest vanemast 3.2.1.2. □ teisest vanemast 3.2.1.3. □ mõlemast vanemast 3.2.2. □ Isaduse omaksvõtt 3.2.3. □ Emaduse omaksvõtt 3.2.4. □ Nõusolek 3.2.4.1. □ lapse 3.2.4.2. □ ema 3.2.4.3. □ isa 3.2.4.4. □ abikaasa 3.2.4.5. □ registreeritud elukaaslase 3.2.4.6. □ de facto elukaaslase 3.2.4.7. □ Muu: palun täpsustage 3.2.5. □ Muu (palun täpsustage)*: …………………………………………………………………………………. Andmed isiku(te) kohta, kellele ametlik dokument viitab 4.1. Perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………………………………… 4.2. Sünnijärgne perekonnanimi (sünnijärgsed perekonnanimed) (kui erineb punktist 4.1): …………………………………………………………………………………………………………………… 4.3. Sugu □ Mees □ Naine □ Määratlemata 4.4. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht*: ………………………………………………………………………………………………………………….. 4.5. Kodakondsus □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): .………………………………………………………………………….. □ Teadmata 4.6. Identifitseerimisnumber* : …...……………………………………………………………………………… 4.6.1. Isikukood: ……………………………………………………………………………… 4.6.2. Sotsiaalkindlustuse number: ………………………………………………………………………………… 4.6.3. Maksukohustuslasena registreerimise number: ….………………………………………………………………………………………… 4.6.4. Muu ( palun täpsustage): …………………………………………………………………………………. 4.7. Kui isik, kellele ametlik dokument viitab, ei ole laps, märkige isiku suhe lapsega: 4.7.1. □ Vanem 4.7.2. □ Isik, kes väidab, et laps on temast põlvnenud 4.7.3. □ Isik, kes vaidlustab lapse varem kindlaks tehtud põlvnemise 4.7.4. □ Abikaasa 4.7.5. □ Registreeritud partner 4.7.6. □ De facto partner 4.7.7. □ Muu – palun täpsustage: ……………………………………………………………………………….. 4.8. Aadress 4.8.1. Tänav ja maja number / postkast*: …………………………………………………………………………………………………………………. 4.8.2. Asula ja sihtnumber*: ……………………………………………………………………………………. 4.8.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): .………………………………………………………………………….. Ametliku dokumendi vastuvõtmine (määruse (EL) 20XX/X artikkel 46) 5.1. Kas taotletakse ametliku dokumendi vastuvõtmist?* 5.1.1. Jah 5.1.2. Ei 5.2. Ametliku dokumendi ehtsus 5.2.1. Päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt on ametlikul dokumendil muude kirjalike dokumentidega võrreldes eriline tõendusjõud*. 5.2.1.1. Ei 5.2.1.2. Jah . Eriline tõendusjõud hõlmab järgmisi asjaolusid:* 5.2.1.2.1. ametliku dokumendi koostamise kuupäev 5.2.1.2.2. ametliku dokumendi koostamise koht 5.2.1.2.3. asjaomase isiku allkirja päritolu 5.2.1.2.4. asjaomase isiku avalduse sisu 5.2.1.2.5. faktid, mille kohta asutus kinnitab, et neid on kontrollitud tema osalusel 5.2.1.2.6. meetmed, mille võtmist asutus kinnitab 5.2.1.2.7. muu (palun täpsustage): …………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………. 5.2.2. Päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt kaotab ametlik dokument oma erilise tõendusjõu järgmisel alusel (märkige, kui on asjakohane): 5.2.2.1. kohtuotsus, mis on tehtud: 5.2.2.1.1. t avapärases kohtumenetluses 5.2.2.1.2. kohtulikus erimenetluses, mis on seadusega selleks otstarbeks ette nähtud 5.2.2.2. muu (palun täpsustage): …………………………………………………………......................................................................................... ……………………………………………………………………………………………………………………. 5.2.3. Asutuse andmetel ei ole ametliku dokumendi autentsust päritoluliikmesriigis vaidlustatud*. 5.3. Ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingud ja õigussuhted 5.3.1. Asutuse andmetel ametlik(ku) dokument(i)*: 5.3.1.1. ei ole selles kajastatud õigustoimingute ja/või õigussuhete osas vaidlustatud 5.3.1.2. on vaidlustatud õigustoimingute ja/või õigussuhete osas, mis on kajastatud selle konkreetsetes punktides, mis ei ole käesoleva tõendiga hõlmatud (palun märkige): ……………………………………………………………………. 5.3.2. Muu asjakohane teave (palun märkige): ………………………………………………………….. Muu teave 6.1. Päritoluliikmesriigis on ametlik dokument kehtiv põlvnemise registreerimiseks mõnes riiklikus registris . 6.1.1. Jah – palun täpsustage registrit: …………………………………………………………………….. 6.1.2. Ei 6.2 Lisateave, mis võib olla asjakohane: …….……………..…………………...………… ……………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………. Kui on lisatud lisalehti, märkige lehekülgede koguarv*: …………………………………… Väljaandmise koht*: …………………………………..... kuupäev* …………………..………………………… (pp/kk/aaaa) Tõendi välja andnud pädeva asutuse allkiri ja/või pitser*: ……………………………………………………………………………………………………………………………… IV LISA Euroopa vanematõendi TAOTLUS (Nõukogu määruse (EL) 20XX/X (põlvnemise tunnustamise kohta liikmesriikide vahel) artikkel 49) MÄRKUS TAOTLEJALE Käesolev mittekohustuslik vorm aitab koguda Euroopa vanematõendi väljaandmiseks vajalikku teavet. Selle asutuse liikmesriik, kellele taotlus esitatakse * □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi Kohus või muu pädev asutus, kellele taotlus esitatakse 2.1. Kohtu või pädeva asutuse nimi ja liik*: …………………..……………………………………………………………………………………………….. 2.2. Aadress 2.2.1. Tänav ja maja number / postkast*: ……………………………………………………………………………………………………………….….. 2.2.2. Asula ja sihtnumber*: …………………………………………………………………………………………………………………… Kohus või muu pädev asutus, kes tegi siduva õigusjõuga kindlaks põlvnemise või väljastas ametliku dokumendi, millel puudub siduv õigusjõud, kuid millel on päritoluliikmesriigis tõendusjõud (täita AINULT JUHUL, kui see erineb punktis 2 nimetatud riigist) 3.1. Kohtu või muu pädeva asutuse nimi ja liik*: …………………………………………………………………………………………………………………… 3.2. Aadress 3.2.1. Tänav ja maja number / postkast*: ………………………………………………………………………………………………………………….. 3.2.2. Asula ja sihtnumber*: …………..………………………………………………………………………… 3.2.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi 3.3. Kontaktandmed* 3.3.1. Telefon: ………………………………………………………………………………………………. 3.3.2. E-posti aadress: …………………………………………………………………………………………………… 3.4. Juhtumi viitenumber: …………..……..…………………………………………………………………………………………………. Taotleja (lapse) andmed 4.1. Perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………………………………… 4.2. Sünnijärgne perekonnanimi (sünnijärgsed perekonnanimed) (kui erineb punktist 4.1): …………………………………………………………………………………………………………………… 4.3. Sugu □ Mees □ Naine □ Määratlemata 4.4. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht*: ………………………………………………………………………………………………………………….. 4.5. Kodakondsus* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): .………………………………………………………………………….. □ Teadmata 4.6. Identifitseerimisnumber : …...……………………………………………………………………………… 4.6.1. Isikukood: ……………………………………………………………………………… 4.6.2. Sotsiaalkindlustuse number: ………………………………………………………………………………… 4.6.3. Maksukohustuslasena registreerimise number: ….………………………………………………………………………………………… 4.6.4. Muu (palun täpsustage): …………………………………………………………………………………. 4.7. Aadress 4.7.1. Tänav ja maja number / postkast*: …………………………………………………………………………………………………………………. 4.7.2. Asula ja sihtnumber*: ……………………………………………………………………………………. 4.7.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): .………………………………………………………………………….. 4.8. Telefon: ..………………………………………………………………………………………….…….. 4.9. E-posti aadress: ..…………………………………………………………………………………………….……… 4.10. Põlvnemissuhte registreerimise koht: ………………………………………………………………………. 4.11. Liikmesriik, kus põlvnemissuhe on registreeritud: □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi Esimese vanema andmed 5.1. Perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………………………………… 5.2. Sünnijärgne perekonnanimi (sünnijärgsed perekonnanimed) (kui erineb punktist 5.1): …………………………………………………………………………………………………………………… 5.3. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht*: ………………………………………………………………………………………………………………….. 5.4. Kodakondsus* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): .………………………………………………………………………….. □ Teadmata 5.5. Identifitseerimisnumber : …...……………………………………………………………………………… 5.5.1. Isikukood: ……………………………………………………………………………… 5.5.2. Sotsiaalkindlustuse number: ………………………………………………………………………………… 5.5.3. Maksukohustuslasena registreerimise number: ….………………………………………………………………………………………… 5.5.4. Muu ( palun täpsustage): …………………………………………………………………………………. 5.6. Aadress 5.6.1. Tänav ja maja number / postkast*: …………………………………………………………………………………………………………………. 5.6.2. Asula ja sihtnumber*: ……………………………………………………………………………………. 5.6.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): .………………………………………………………………………….. 5.7. Kontaktandmed* 5.7.1. Telefon: ..……………………………………………………………………………………….…….. 5.7.2. E-posti aadress: ..………………………………………………………………………………………….……… Teise vanema andmed 6.1. Perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………………………………… 6.2. Sünnijärgne perekonnanimi (sünnijärgsed perekonnanimed) (kui erineb punktist 6.1): …………………………………………………………………………………………………………………… 6.3. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht*: ………………………………………………………………………………………………………………….. 6.4. Kodakondsus* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): .………………………………………………………………………….. □ Teadmata 6.5. Identifitseerimisnumber : …...……………………………………………………………………………… 6.5.1. Isikukood: ……………………………………………………………………………… 6.5.2. Sotsiaalkindlustuse number: ………………………………………………………………………………… 6.5.3. Maksukohustuslasena registreerimise number: ….………………………………………………………………………………………… 6.5.4. Muu ( palun täpsustage): …………………………………………………………………………………. 6.6. Aadress 6.6.1. Tänav ja maja number / postkast*: …………………………………………………………………………………………………………………. 6.6.2. Asula ja sihtnumber*: ……………………………………………………………………………………. 6.6.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): .………………………………………………………………………….. 6.7. Kontaktandmed* 6.7.1. Telefon: ..……………………………………………………………………………………….…….. 6.7.2. E-posti aadress: ..………………………………………………………………………………………….……… Taotleja esindaja andmed 15 (täita ainult juhul, kui taotlejal on esindaja) 7.1. Esindaja pädevus:* □ Vanem □ Eestkostja □ Juriidilise isiku eest allkirja andma volitatud isik □ Esindusõigusega isik □ Muu (palun täpsustage): ………………………………………………………………………………………… 7.2. Perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed) või organisatsiooni nimi*: …………………………………………………………………………………………………………………… 7.3. Organisatsiooni registreerimise andmed 7.3.1. Registreerimisnumber …………………………………………………………………………………………………………………… 7.3.2. Registri/registreerimisasutuse liik*: …………………………………………………………………………………………………………………… 7.3.3. Registreerimise kuupäev (pp/kk/aaaa) ja koht: ………………………………………………………….………………………………………………………... 7.4. Organisatsiooni nimel allkirja andma volitatud isiku perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………………………………… 7.5. Esindaja aadress 7.5.1. Tänav ja maja number / postkast*: ……………………………………………………………………....................................................................... 7.5.2. Asula ja sihtnumber*: ………………….………………………………………………………………………………………………… 7.5.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): ……………………………………………………………………………... 7.5.4. Kontaktandmed* 7.5.4.1. Telefon: ..……………………………………………………………………………………….…….. 7.5.4.2. E-posti aadress: ..………………………………………………………………………………………….……… Taotlusvormile lisatud dokumendid Taotleja peab esitama käesolevas vormis esitatud teabe tõendamiseks kõik asjakohased dokumendid. Seepärast – kui see on võimalik ja punktis 2 määratletud kohtul või asutusel seda veel ei ole – lisage dokumendi originaal või koopia, mis vastab selle autentsuse kindlakstegemisele esitatud tingimustele. Kohtuotsus põlvnemise kindlakstegemise kohta Põlvnemist kinnitav ametlik dokument, millel on siduv õigusjõud (näiteks haldusasutuse otsus, notari otsus, registripidaja otsus või registripidaja registreering) Ametlik dokument, millel puudub siduv õigusjõud, kuid millel on päritoluliikmesriigis tõendusjõud (näiteks sünnitunnistus) Kui on lisatud lisalehti, märkige lehekülgede koguarv*: ….…………………………………. Käesolevale taotlusvormile lisatud dokumentide koguarv*: …………………..…………………….. Väljaandmise koht*: …………………………………..... kuupäev* …………………..………………………… (pp/kk/aaaa) Taotleja või tema esindaja allkiri*: ……………………………………………………………………………………………………………………………. Kinnitan, et mulle teadaolevalt ei ole pooleli ühtegi vaidlust asjaolude üle, mida soovin tõendada Euroopa vanematõendis. Väljaandmise koht*: ………………………………….…. kuupäev* …………………..………………………… (pp/kk/aaaa) Taotleja või tema esindaja* allkiri*: …………………………………………………………………………………………………………………………….. V LISA EUROOPA VANEMATÕEND (Nõukogu määruse (EL) 20XX/X (põlvnemise tunnustamise kohta liikmesriikide vahel) artikkel 51) OLULINE TEAVE Euroopa vanematõend tuleks välja anda liikmesriigis, kus on põlvnemine kindlaks tehtud ja mille kohtud on määruse alusel pädevad. Tõendi väljastab poole taotlusel liikmesriigi kohus või muu pädev asutus, millest on komisjonile määruse artikli 71 alusel teatatud. Tõendi originaal jääb väljaandva asutuse valdusesse. See tõend ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest. Selliste õiguste kasutamiseks võib põlvnemissuhet tõendada mis tahes viisil. Väljaandev asutus 1.1. Väljaandva asutuse liikmesriik * □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi 1.2. Asutuse nimi ja liik*: …...………………………………………………………………………………………………………. 1.3. Aadress 1.3.1. Tänav ja maja number / postkast*: …………………………………………………………………………………………………………… 1.3.2. Asula ja sihtnumber*: ……………………………………………………………………………................................................ 1.4. Kontaktandmed* 1.4.1. Telefon: ……………………………..………………………………………………………… 1.4.2. E-posti aadress: .……………………………………………………………………………….…………... Kohus või muu pädev asutus, kes tegi siduva õigusjõuga kindlaks põlvnemise (lahendis või siduva õigusjõuga ametlikus dokumendis) või väljastas ametliku dokumendi, millel puudub siduv õigusjõud, kuid millel on päritoluliikmesriigis tõendusjõud (täita AINULT JUHUL, kui see erineb punktis 1. nimetatud riigist) 2.1. Kohtu või muu pädeva asutuse nimi ja liik*: …………………………………………………………………………………………………………… 2.2. Aadress 2.2.1. Tänav ja maja number / postkast*: ………………………………………………………………………………………………………….. 2.2.2. Asula ja sihtnumber*: …………..……………………………………………………………………………………………… 2.2.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi 2.3. Kontaktandmed* 2.3.1. Telefon: ……………………………………………………………………………………… 2.3.2. E-posti aadress: .……………………………………………………………………………….…………... Teave toimiku kohta 3.1. Viitenumber*: …………………………….………………………………………………….. 3.2. Tõendi väljaandmise kuupäev (pp/kk/aaaa) ja koht*: ………………………………………………...…………………………………………………………. Väljaandva asutuse pädevus (nõukogu määruse (EL) 20XX/X artikkel 48) Väljaandev asutus asub liikmesriigis, kus on põlvnemine kindlaks tehtud ja mille kohtud on pädevad mõne järgmise sätte alusel:* 4.1. määruse (EL) 20XX/X artikli 6 punkt a (üldine kohtualluvus – lapse harilik viibimiskoht kohtusse pöördumise ajal) 4.2. määruse (EL) 20XX/X artikli 6 punkt b (üldine kohtualluvus – lapse kodakondsus kohtusse pöördumise ajal) 4.3. määruse (EL) 20XX/X artikli 6 punkt c (üldine kohtualluvus – kostja harilik viibimiskoht kohtusse pöördumise ajal) 4.4. määruse (EL) 20XX/X artikli 6 punkt d (üldine kohtualluvus – ühe vanema harilik viibimiskoht kohtusse pöördumise ajal) 4.5. määruse (EL) 20XX/X artikli 6 punkt e (üldine kohtualluvus – lapse sünd) 4.6. määruse (EL) 20XX/X artikkel 7 (lapse asukoht) 4.7. määruse (EL) 20XX/X artikkel 9 ( forum necessitatis ) Taotleja (lapse) andmed 5.1. Perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………………………… 5.2. Sünnijärgne perekonnanimi (sünnijärgsed perekonnanimed) (kui erineb punktist 5.1): ………………………………………..…………………………………………………………..……… 5.3. Sugu: □ Mees □ Naine □ Määratlemata 5.4. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht (linn/riik (ISO-kood))*: …………………………………………………………………………………………………………… 5.5. Kodakondsus* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): ……………...…………………………….…….…………………. □ Teadmata 5.6. Identifitseerimisnumber 5.6.1. Isikukood: ………………………..……………………………………………..………………………………….... 5.6.2. Sünnitõendi number: …..…………………………………….…….…………………………………………………………… 5.6.3. Muu (palun täpsustage): …………………………………………………………………………………………………………… 5.7. Praegune aadress* 5.7.1. Tänav ja maja number / postkast*: …………………………………………………………………………………………………………… 5.7.2. Asula ja sihtnumber*: …………………………………………………………………………………………………………… 5.7.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): .………………………………………………………………………….. 5.8. Põlvnemise registreerimise koht: ………………………………………………………………. 5.9. Liikmesriik, kus põlvnemissuhe on registreeritud*: □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi Mõlema vanema andmed 6.1 Esimese vanema andmed 6.1.1. Perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.1.2. Sünnijärgne perekonnanimi (sünnijärgsed perekonnanimed) (kui erineb punktis 6.1.1 osutatust): ………………………………………..…………………………………………………………..……… 6.1.3. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht (linn/riik (ISO-kood))*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.1.4. Kodakondsus* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): …………...……………………………………….…………………. □ Teadmata 6.1.5. Identifitseerimisnumber* 6.1.5.1. Isikukood: ……………………………………………………..……………………………………………..……… 6.1.5.2. Sotsiaalkindlustuse number: …………………………………………………………………………………………………………… 6.1.5.3. Maksukohustuslasena registreerimise number: ……………………………………………………………………...……………………………………. 6.1.5.4. Sünnitõendi number: …..…………………………………….…….…………………………………………………..……….. 6.1.5.5. Muu (palun täpsustage): …………………………………………………………………………………………………………… 6.1.6. Praegune aadress* 6.1.6.1. Tänav ja maja number / postkast*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.1.6.2. Asula ja sihtnumber*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.1.6.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): .………………………………………………………………………….. 6.1.7. Esimesest vanemast põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatav õigus* 6.1.7.1. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): …………...……………………………………….…………………. 6.1.7.2. Kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks kasutatav ühendav tegur* 6.1.7.2.1. □ Määruse (EL) 20XX/X artikli 17 lõige 1 (selle riigi õigus, kus on sünnitaja harilik viibimiskoht sünni ajal) 6.1.7.2.2. □ määruse (EL) 20XX/X artikli 17 lõige 1 (lapse sünniriigi õigus) 6.1.7.2.3. □ määruse (EL) 20XX/X artikli 17 lõige 2 (ükskõik kumma vanema kodakondsusriigi õigus) 6.1.7.2.4. □ määruse (EL) 20XX/X artikli 17 lõige 2 (lapse sünniriigi õigus) 6.1.7.3. Kohaldatav õigus on mitme õigussüsteemiga riigi õigus (määruse (EL) 20XX/X artikkel 23). Palun täpsustage territoriaalüksust: …………………………………………………………………………………………………………… 6.2 Teise vanema andmed 6.2.1. Perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.2.2. Sünnijärgne perekonnanimi (sünnijärgsed perekonnanimed) (kui erineb punktis 6.2.1 osutatust): ………………………………………..…………………………………………………………..……… 6.2.3. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht (linn/riik (ISO-kood))*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.2.4. Kodakondsus* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): ………...……………………………………….…………………. □ Teadmata 6.2.5. Identifitseerimisnumber* 6.2.5.1. Isikukood: ……………………………………………………..……………………………………………..……… 6.2.5.2. Sotsiaalkindlustuse number: …………………………………………………………………………………………………………… 6.2.5.3. Maksukohustuslasena registreerimise number: ……………………………………………………………………...……………………………………. 6.2.5.4. Sünnitõendi number: …..…………………………………….…….…………………………………………………..……….. 6.2.5.5. Muu (palun täpsustage): …………………………………………………………………………………………………………… 6.2.6. Praegune aadress* 6.2.6.1. Tänav ja maja number / postkast*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.2.6.2. Asula ja sihtnumber*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.2.6.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): .………………………………………………………………………….. 6.2.7. Teisest vanemast põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatav õigus* 6.2.7.1. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): ………...……………………………………….…………………. 6.2.7.2. Kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks kasutatav ühendav tegur* 6.2.7.2.1. □ Määruse (EL) 20XX/X artikli 17 lõige 1 (selle riigi õigus, kus on sünnitaja harilik viibimiskoht sünni ajal) 6.2.7.2.2. □ määruse (EL) 20XX/X artikli 17 lõige 1 (lapse sünniriigi õigus) 6.2.7.2.3. □ määruse (EL) 20XX/X artikli 17 lõige 2 (ükskõik kumma vanema kodakondsusriigi õigus) 6.2.7.2.4. □ määruse (EL) 20XX/X artikli 17 lõige 2 (lapse sünniriigi õigus) 6.2.7.3. Kohaldatav õigus on mitme õigussüsteemiga riigi õigus (määruse (EL) 20XX/X artikkel 23). Palun täpsustage territoriaalüksust: …………………………………………………………………………………………………………… Taotleja esindaja andmed (kui see on asjakohane) 7.1. Suhe taotlejaga* Esimene vanem Teine vanem Mõlemad vanemad Esindaja Muu: palun täpsustage suhet lapsega: …………………………………………………………………………..……………………………….. 7.2. Kui vastus punkti 7.1 küsimusele on „esindaja“ ja esindaja on füüsiline isik :* 7.2.1. Perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed)*: …………………………………………………………………………………………………………… 7.2.2. Sünnijärgne perekonnanimi (sünnijärgsed perekonnanimed) (kui erineb punktis 7.2.1 osutatust): ………………………………………..…………………………………………………………..……… 7.2.3. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht (linn/riik (ISO-kood))*: …………………………………………………………………………………………………………… 7.2.4. Identifitseerimisnumber* 7.2.4.1. Isikukood: …….…………………………………………………………………………………………………....... 7.2.4.2. Sotsiaalkindlustuse number: ………………………………………………............................................................................................ 7.2.4.3. Maksukohustuslasena registreerimise number: ….……………………………………………….……………………………………………………….. 7.2.4.4. Muu (palun täpsustage): …………………………………………………………………………………………………………… 7.2.5. Aadress* 7.2.5.1. Tänav ja maja number / postkast*: ………………………………………………………………….…………………………………........... 7.2.5.2. Asula ja sihtnumber*: …………………………………………………………………………………………………………… 7.2.5.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Iirimaa □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): ….…………………..……………………………………………………………………………………. 7.2.6. Esindaja kontaktandmed* 7.2.6.1. Telefon: …..…………………..………….……….……………………………………………………………….. 7.2.6.2. E-posti aadress: ……….………………………………..………………………………………….……………………… 7.3. Kui vastus punkti 7.1 küsimusele on „esindaja“ ja esindaja on juriidiline isik :* 7.3.1. Organisatsiooni nimi:* …………………………………………………………………………………………………………… 7.3.2. Organisatsiooni registreerimise andmed* 7.3.2.1. Registreerimisnumber ………………………………..………………………………………………………….……………..... 7.3.2.2. Registri/registreerimisasutuse liik: .…………………....................................................................................................................................... 7.3.2.3. Registreerimise kuupäev (pp/kk/aaaa) ja koht: …………………………………………………………………………………………………………… 7.3.3. Organisatsiooni aadress* 7.3.3.1. Tänav ja maja number/postkast:* …………………………………………………………………………………………………………… 7.3.3.2. Asula ja sihtnumber:* …………………………………………………………………………………………………………… 7.3.3.3. Riik* □ Belgia □ Bulgaaria □ Tšehhi □ Saksamaa □ Eesti □ Kreeka □ Hispaania □ Prantsusmaa □ Horvaatia □ Itaalia □ Küpros □ Läti □ Leedu □ Luksemburg □ Ungari □ Malta □ Madalmaad □ Austria □ Poola □ Portugal □ Rumeenia □ Sloveenia □ Slovakkia □ Soome □ Rootsi □ Muu (märkige ISO-kood): …………..….………..……………………………………………. 7.3.4 Organisatsiooni nimel allkirja andma volitatud isiku perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed): …………………………………………………………………………………………………………… 7.3.5. Muu asjakohane teave (palun märkige): …………………………………………………………………………………………………………… 7.4 Esindaja kontaktandmed* 7.4.1. Telefon: …..…………………..………….……….……………………………………………………………….. 7.4.2. E-posti aadress: ……….………………………………..………………………………………….……………………… Lisateave, mis võib olla asjakohane : …………………………………….... ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................ TÕESTATUD ÄRAKIRI See Euroopa vanematõendi tõestatud ärakiri on välja antud järgmisele isikule*: …………………………………………………..………………………………………………………. (taotleja või tema esindaja nimi) Kui on lisatud lisalehti, märkige lehekülgede koguarv*: …………..……………………………………………………………………………………………….. Väljaandmise kuupäev*: …………………………………………………..……………………………………….. (pp/kk/aaaa) Väljaandva asutuse allkiri ja/või pitser: ……………………………………………………………………………………………………………
ANNEX I ATTESTATION CONCERNING A COURT DECISION IN MATTERS OF PARENTHOOD (Point (b) of Article 2 6 (1) of Council Regulation (EU) 20XX/X on the recognition of parenthood between Member States) IMPORTANT To be issued, upon application by a party, with regard to a decision in matters of parenthood, by the court of the Member State of origin as communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 of the Regulation. This attestation does not affect the rights that a child derives from Union law . F or the exercise of such rights, proof of the parent-child relationship can be presented by any means . Member State of origin * □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden Court issuing the attestation 2.1. Name of the court *: …………………..……………………………………………………………………………………………….. 2.2. Address*: ……………………………………………………………………………………………………………….….. 2.3. Telephone*:…………………………………………………………………………………………………. 2.4. E-mail*:……………………………………………………………………………………………………… Court which gave the decision, if different from that indicated in point 2 3.1. Name of the court *: …………………..……………………………………………………………………………………………….. 3.2. Address*: ……………………………………………………………………………………………………………….….. 3.3. Telephone*:…………………………………………………………………………………………………. 3.4. E-mail*:……………………………………………………………………………………………………… Court decision 4.1. Date*: …………………..…………………………………………………………………………………. 4.2. Reference number*: ……………………………………………………………………………………… Child covered by the decision 5.1. Surname(s)*:………………………………………………………………………………………………. 5.2. Given name(s)*:…………………………………………………………………………………………… 5.3. Sex: □ Male □ Female □ Unspecified 5. 4 . Date of birth (dd/mm/yyyy)*: ……………………………………………………………………………. 5. 5 . Place of birth (if available): ………………………………………………………………………………. 5.6 . Identity number or social security number (if applicable and available):…………………………………. 5. 7 . Address* (if available) 5. 7 .1. Street and number/PO box*: ………………………………………………………………………………………………………………… 5. 7 .2. Place and postcode*: ………………………………………………………………………………………………………………… 5. 7 .3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):…..…………………………..……………………………………............. One Parent 6 .1. Surname(s)*:………………………………………………………………………………………………. 6 .2. Given name(s)*:…………………………………………………………………………………………… 6 .3. Date of birth (dd/mm/yyyy)*: ……………………………………………………………………………. 6 .4. Place of birth (if available): ………………………………………………………………………………. 6 .5. Identity number or social security number (if applicable and available):…………………………………. 6 .6. Address* (if available) 6 .6.1. Street and number/PO box*: ………………………………………………………………………………………………………………… 6 .6.2. Place and postcode*: ………………………………………………………………………………………………………………… 6 .6.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):…..…………………………..……………………………………............. The Other Parent 7 .1. Surname(s)*:………………………………………………………………………………………………. 7 .2. Given name(s)*:…………………………………………………………………………………………… 7 .3. Date of birth (dd/mm/yyyy)*: ……………………………………………………………………………. 7 .4. Place of birth (if available): ………………………………………………………………………………. 7 .5. Identity number or social security number (if applicable and available):…………………………………. 7 .6. Address* (if available) 7 .6.1. Street and number/PO box*: ………………………………………………………………………………………………………………… 7 .6.2. Place and postcode*: ………………………………………………………………………………………………………………… 7 .6.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):…..…………………………..……………………………………............. The decision was given in default of appearance 8 .1. □ No 8 .2. □ Yes 8 .2.1. Party in default of appearance: ……………………………………………………………………….. 8 .2.2. That party was served with the document which instituted the proceedings or with an equivalent document: 8 .2.2.1. □ No 8 .2.2.2. □ Not known to the court 8 .2.2.3. □ Yes 8 .2.2.3.1. Date of service: ……………………….. (dd/mm/yyyy) The decision is subject to further appeal under the law of the Member State of origin* 9 .1. □ No 9 .2. □ Yes Date of legal effect in the M ember S tate where the decision was given : ………………………………………… ….. (dd/mm/yyyy)* The child as indicated in point 5 was below the age of 18 years in the course of the proceedings and was capable of forming his or her own views* : 11.1. □ Yes (then please fill in point 12) 11.2. □ No T he child as indicated in point 11 was given a genuine and effective opportunity to express his or her views in accordance with A rticle 15 of the R egulation 1 2. 1. □ Yes 1 2 .2. □ No, for the following reasons: ……………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………….. Name (s) of party(ies) who benefited from legal aid in accordance with Article 44 of the Regulation 13 .1 . □ Child: as indicated in point 5 13 .2 . □ One Parent: as indicated in point 6 13 .3 . □ The Other Parent: as indicated in point 7 13.4. □ Other party(ies) - please specify: ………………………………………………………………………... C osts and expenses of the proceedings 14.1. The decision provides that : 14.1.1.: Surname(s)…………………………………………………………………………………………… 14.1.2.: G iven name(s)………………………………………………………………………………………… 14.2.: M ust pay to : 14.2.1: Surname(s)…………………………………………………………………………………………… 14.2.2: G iven name(s)………………………………………………………………………………………… 14.3. The sum of:……………………………………………………………………………………………... □ Euro (EUR) □ Bulgarian lev (BGN) □ Croatian kuna (HRK) □ Czech koruna (CZK) □ Hungarian forint (HUF) □ Polish zloty (PLN) □ Romanian leu (RON) □ Swedish krona (SEK) □ Other (please specify (ISO code)): ………………………….. 1 4.4. Any additional information which might be relevant (for example, fixed amount or percentage; interests awarded; shared costs; where more than one party has been ordered to bear the costs, whether the whole amount may be collected from any one of them): ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… Any additional information which might be relevant: …………………………………….... ..................... .................................................................................................................................................. ........................................ ....... ................................................................................................................................................ ........................................ ....... ... If additional sheets have been added, state the total number of pages*: …………………………………… Done at*: …………………………………..... on* …………………..…………………………(dd/mm/yyyy) Signature and/or stamp of the authority issuing the attestation*: ……………………………………………………………………………………………………………………………… ANNEX I I ATTESTATION CONCERNING A N AUTHENTIC INSTRUMENT WITH BINDING LEGAL EFFECT (Article 37 of Council Regulation (EU) 20XX/X on the recognition of parenthood between Member States) IMPORTANT To be issued, upon application by a party, as regards an authentic instrument that establishes parenthood with binding legal effect in the Member State of origin only if the Member State which empowered the public authority or other authority to formally draw up or register th at authentic instrument had jurisdiction under Chapter II of the Regulation. The competent authority of the Member State of origin is that communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 of the Regulation. This attestation does not affect the rights that a child derives from Union law . F or the exercise of such rights, proof of the parent-child relationship can be presented by any means . Member State of origin * □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden Jurisdiction of the Member State of origin (Article 3 7 of Council Regulation (EU) 20XX/X) The Member State had jurisdiction pursuant to:* 2 .1. Article 6(a) of Regulation (EU) No 20XX/X (general jurisdiction - habitual residence of the child at the time the court is seised) 2 .2. Article 6(b) of Regulation (EU) 20XX/X (general jurisdiction - nationality of the child at the time the court is seised) 2 .3. Article 6(c) of Regulation (EU) 20XX/X (general jurisdiction - habitual residence of the respondent at the time the court is seised) 2 .4. Article 6(d) of Regulation (EU) 20XX/X (general jurisdiction - habitual residence of one of the parents at the time the court is seised,) 2 .5. Article 6(e) of Regulation (EU) 20XX/X (general jurisdiction - birth of the child) 2 .6. Article 7 of Regulation (EU) 20XX/X (presence of the child) 2 .7. Article 9 of Regulation (EU) 20XX/X ( forum necessitatis ) Competent authority issuing the attestation 3 .1. Name of the authority *: …………………..……………………………………………………………………………………………….. 3 .2. Address*: ……………………………………………………………………………………………………………….….. 3 .3. Telephone*:…………………………………………………………………………………………………. 3 .4. E-mail*:……………………………………………………………………………………………………… Competent authority which drew up or registered the authentic instrument , if different from that indicated in point 3 4 .1. Name of the authority *: …………………..……………………………………………………………………………………………….. 4 .2. Address*: ……………………………………………………………………………………………………………….….. 4 .3. Telephone*:…………………………………………………………………………………………………. 4 .4. E-mail*:……………………………………………………………………………………………………… Authentic instrument 5 .1. Date (dd/mm/yyyy) on which the authe ntic instrument was drawn up *: …………………………………………………………………………………………………………………. 5 .2. Reference number of the authentic instrument (if applicable) : …………………………………………………………………………………………………………………. 5.3. Date (dd/mm/yyyy) on which the authentic instrument was registered in the Member State of origin (if different from the date indicated in point 5 . 1 ) …………………………………………………………………………………………………………………. 5.4. Date (dd/mm/yyyy) as of which the authentic instrument has binding legal effect in the Member State of origin …………………………………………………………………………………………………………………. Child covered by the authentic instrument 6 .1. Surname(s)*:………………………………………………………………………………………………. 6 .2. Given name(s)*:…………………………………………………………………………………………… 6.3. Sex: □ Male □ Female □ Unspecified 6 . 4 . Date of birth (dd/mm/yyyy)*: ……………………………………………………………………………. 6 . 5 . Place of birth (if available): ………………………………………………………………………………. 6.6 . Identity number or social security number (if applicable and available):…………………………………. 6 . 7 . Address* (if available) 6 . 7 .1. Street and number/PO box*: ………………………………………………………………………………………………………………… 6 . 7 .2. Place and postcode*: ………………………………………………………………………………………………………………… 6 . 7 .3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):…..…………………………..……………………………………............. One Parent 7 .1. Surname(s)*:………………………………………………………………………………………………. 7 .2. Given name(s)*:…………………………………………………………………………………………… 7 .3. Date of birth (dd/mm/yyyy)*: ……………………………………………………………………………. 7 .4. Place of birth (if available): ………………………………………………………………………………. 7 .5. Identity number or social security number (if applicable and available):…………………………………. 7 .6. Address* (if available) 7 .6.1. Street and number/PO box*: ………………………………………………………………………………………………………………… 7 .6.2. Place and postcode*: ………………………………………………………………………………………………………………… 7 .6.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):…..…………………………..……………………………………............. The Other Parent 8 .1. Surname(s)*:………………………………………………………………………………………………. 8 .2. Given name(s)*:…………………………………………………………………………………………… 8 .3. Date of birth (dd/mm/yyyy)*: ……………………………………………………………………………. 8 .4. Place of birth (if available): ………………………………………………………………………………. 8 .5. Identity number or social security number (if applicable and available):…………………………………. 8 .6. Address* (if available) 8 .6.1. Street and number/PO box*: ………………………………………………………………………………………………………………… 8 .6.2. Place and postcode*: ………………………………………………………………………………………………………………… 8 .6.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):…..…………………………..……………………………………............. The child as indicated in point 6 was below the age of 18 years when the authentic instrument was drawn up or registered and was capable of forming his or her own views* 9.1. □ Yes (then please fill in point 1 0 ) 9.2. □ No T he child as indicated in point 6 was given a genuine and effective opportunity to express his or her views in accordance with A rticle 15 of the R egulation 1 0. 1. □ Yes 1 0 .2. □ No, for the following reasons: ……………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………….. Any additional information which might be relevant: ……………………………………..... ............. ………………………………………………………………………………………………………………........ ……………………………………………………………………………………………………………………. If additional sheets have been added, state the total number of pages*: …………………………………… Done at*: …………………………………..... on* …………………..…………………………(dd/mm/yyyy) Signature and/or stamp of the authority issuing the attestation*: ……………………………………………………………………………………………………………………………… ANNEX I II ATTESTATION CONCERNING AN AUTHENTIC INSTRUMENT WITH NO BINDING LEGAL EFFECT (Article 45 of Council Regulation (EU) 20XX/X on the recognition of parenthood between Member States) IMPORTANT To be issued, upon application by a party, as regards an authentic instrument which does not establish parenthood and therefore has no binding legal effect in the Member State of origin but which has evidentiary effects in that Member State. The competent authority of the Member State of origin is that communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 of the Regulation. This attestation does not affect the rights that a child derives from Union law . F or the exercise of such rights, proof of the parent-child relationship can be presented by any means . Member State of origin * □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden Authority having drawn up or registered the authentic instrument and issuing the attestation 2.1. Name and designation of competent authority*: …………………..………………………………………………………………………………… …………….. 2.2. Address 2.2.1. Street and number/PO box*: ……………………………………………………………………………………………………………….… .. 2.2.2. Place and postcode*: ………………………………………………………………………………………………………………… … 2 .3. Contact details* 2.3.1 Telephone:……………………………………………………………………………… …………………. 2.3 . 2 E-mail : ……………………………………………………………………………………………… …… … Authentic instrument 3.1. Details of the authentic instrument 3.1.1 Date (dd/mm/yyyy) on which the authentic instrument was drawn up in the Member State of origin*: ………………………………… ……………………………………………………………………………….... 3. 1.2 . Date (dd/mm/yyyy) on which the authentic instrument was registered in the Member State of origin, where applicable*: ………………………………… ……………………………………………………………………………….... 3. 1.3 . Reference number of the authentic instrument * : ………………………………………………………… …………………………………………………………. 3. 1.4 . Reference number in the register , where applicable: ………………………………………… …………… ……………………………………………………………. 3.2. The authentic instrument provides evidence of*: 3.2.1. □ Parenthood 3.2.1.1. □ By One Parent 3.2.1.2. □ By the Other Parent 3.2.1.3. □ By both Parent s 3.2.2. □ Acknowledgment of paternity 3.2.3. □ Acknowledgment of maternity 3.2.4. □ Consent 3.2.4.1. □ By child 3.2.4.2. □ By mother 3.2.4. 3 . □ By father 3.2.4. 4 . □ By spouse 3.2.4. 5 . □ By registered partner 3.2.4. 6 . □ By de facto partner 3.2.4. 7 . □ Other: please specify 3.2.5. □ Other (please specify)*:…………………………………………………………………………………. Details of the person(s) to which the authentic instrument refers 4 .1. Surname (s) and given name(s)*: ………………………………………………………………………………………………………………… … 4. 2. Surname (s) at birth (if different from point 4 .1.): ………………………………………………………………………………………………………………… … 4 .3. Sex □ Male □ Female □ Un specified 4 .4. Date (dd/mm/yyyy) and place of birth*: ………………………………………………………………………………………………………………….. 4 .5. Nationality □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):.…………………………………………………………………………. □ Unknown 4 .6. Identification number * : …...……………………………………………………………………………… 4 .6.1. National identity number: ……………………………………………………………………………… 4 .6.2. Social security number: ………………………………………………………………………………… 4 .6.3. Tax number: ….………………………………………………………………………………………… 4 .6.4. Other (please specify): …………………………………………………………………………………. 4.7. If the person to which the authentic instrument refers is not the child, please indicate the relationship of the person to the child: 4.7.1 □ Parent 4.7.2. □ Person claiming parenthood over the child 4.7.3 □ Person contesting parenthood over the child 4.7.4 □ Spouse 4.7.5. □ Registered partner 4.7.6.□ De facto partner 4.7.7.□ Other – please specify: ………………………………………………………………………… …….. 4 . 8 . Address 4 . 8 .1. Street and number/PO box*: …………………………………………………………………………………………………………………. 4 . 8 .2. Place and postcode*: …………………………………………………………………………………… . 4 . 8 .3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code): ……………………………………………………………………… . …… . Acceptance of the authentic instrument (Article 46 of Regulation (EU) 20XX/X ) 5 .1. Is acceptance of the authentic instrument sought?* 5 .1.1. Yes 5 .1.2. No 5.2. Authenticity of the authentic instrument 5.2.1. Under the law of the Member State of origin, the authentic instrument has specific evidentiary effects compared to other written documents*. 5.2.1.1 No 5.2.1.2. Yes. The specific evidentiary effects concern the following elements:* 5 .2.1. 2 .1. the date on which the authentic instrument was drawn up 5 .2.1. 2 .2. the place where the authentic instrument was drawn up 5 .2.1. 2 .3. the origin of any signature of the person concerned 5 .2.1. 2 . 4 . the content of any declaration by the person concerned 5 .2.1. 2 .5. the facts that the authority declares as having been verified in its presence 5 .2.1. 2 .6. the actions which the authority declares to have carried out 5 .2.1. 2 .7. other (please specify): …………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………. 5 .2.2. Under the law of the Member State of origin, the authentic instrument loses its specific evidentiary effects on the basis of (please indicate if relevant) : 5 .2.2.1. a judicial decision given in : 5 .2.2.1.1. an ordinary judicial procedure 5 .2.2.1.2. a special judicial procedure provided by the law for this purpose 5 .2.2.2. Other (please specify): …………………………………………………………............................. ............................................................ ……………………………………………………………………………………………………………………. 5 .2.3. To the knowledge of the authority, the authentic instrument has not been challenged in the Member State of origin as to its authenticity*. 5.3. Legal acts and relationships recorded in the authentic instrument 5 .3.1. To the knowledge of the authority, the authentic instrument*: 5 .3.1.1. is not challenged as to the legal acts and/or legal relationships recorded 5 .3.1.2. is being challenged as to the legal acts and/or legal relationships recorded on specific points not covered by this attestation (please specify): ………………………………………………………………… …. 5 .3.2. Other relevant information (please specify): ……………………………………………………… ….. Other information 6 .1. In the Member State of origin, the authentic instrument is a valid document for the purposes of recording parenthood in one of its register s . 6 .1.1. Yes – please specify the register: …………………………………………………………………….. 6 .1. 2 . No 6.2 Any additional information which might be relevant : …….……………..…………………...………… ……………………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………. If additional sheets have been added, state the total number of pages*: …………………………………… Done at*: …………………………………..... on* …………………..……………………… … (dd/mm/yyyy) Signature and/or stamp of the authority issuing the attestation*: ………………………………………………………………………………………………… …………………………… ANNEX IV APPLICATION for a European Certificate of Parenthood (Article 49 of Council Regulation (EU) 20XX/X on the recognition of parenthood between Member States) NOTICE TO THE APPLICANT This non-mandatory form may facilitate the gathering of the information needed to issue the European Certificate of Parenthood Member State of the authority to which the application is submitted * □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden Court or other competent authority to which the application is submitted 2.1. Name and designation of court or competent authority*: …………………..………………………………………………………………………………… …………….. 2.2. Address 2.2.1. Street and number/PO box*: ……………………………………………………………………………………………………………….… .. 2.2.2. Place and postcode*: ………………………………………………………………………………………………………………… … Court or other competent authority which established parenthood with binding legal effect or which issued an authentic instrument with no binding legal effect but with evidentiary effects in the Member State of origin (to be completed ONLY if different from section 2) 3.1. Name and designation of court or other competent authority*: ………………………………………………………………………………………………………………… … 3.2. Address 3.2.1. Street and number/PO box*: ………………………………………………………………………………………………………………… .. 3.2.2. Place and postcode*: …………..………………………………………………………………………… 3.2.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden 3.3. Contact details*: 3.3.1 Telephone:………………… ………………………………………………………… …………………. 3. 3.2 . E-mail : …………………………………………………………………………………………… …… … 3. 4 . Reference number of the case: …………..……..…………………………………………………………………………………………………. Details concerning the applicant (the child) 4 .1. Surname (s) and given name(s)*: ………………………………………………………………………………………………………………… … 4. 2. Surname (s) at birth (if different from point 4 .1.): ………………………………………………………………………………………………………………… … 4 .3. Sex * □ Male □ Female □ Un specified 4 .4. Date (dd/mm/yyyy) and place of birth*: ………………………………………………………………………………………………………………….. 4 .5. Nationality* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):.…………………………………………………………………………. □ Unknown 4 .6. Identification number : …...……………………………………………………………………………… 4 .6.1. National identity number: ……………………………………………………………………………… 4 .6.2. Social security number: ………………………………………………………………………………… 4 .6.3. Tax number: ….………………………………………………………………………………………… 4 .6.4. Other (please specify): …………………………………………………………………………………. 4 .7. Address 4 .7.1. Street and number/PO box*: …………………………………………………………………………………………………………………. 4 .7.2. Place and postcode*: …………………………………………………………………………………… . 4 .7.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code): ……………………………………………………………………… . …… . 4 .8. Telephone: ..………………………………………………………………………………………… . …… .. 4 .9. E-mail: ..…………………………………………………………………………………………… . … …… 4.10. Place of registration of parenthood:………………………………………………………………………. 4.11. Member State of registration of parenthood : □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden Details of One Parent 5 .1. Surname (s) and given name(s)*: ………………………………………………………………………………………………………………… … 5. 2. Surname (s) at birth (if different from point 5 .1.): ………………………………………………………………………………………………………………… … 5.3. Date (dd/mm/yyyy) and place of birth*: ………………………………………………………………………………………………………………….. 5.4 . Nationality* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):.…………………………………………………………………………. □ Unknown 5 . 5 . Identification number : …...……………………………………………………………………………… 5.5. 1. National identity number: ……………………………………………………………………………… 5.5. 2. Social security number: ………………………………………………………………………………… 5.5.3. Tax number: ….………………………………………………………………………………………… 5.5. 4. Other (please specify): …………………………………………………………………………………. 5.6. Address 5.6.1 . Street and number/PO box*: …………………………………………………………………………………………………………………. 5.6. 2. Place and postcode*: …………………………………………………………………………………… . 5.6. 3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code): ……………………………………………………………………… . …… . 5.7 . Contact details* 5.7.1. Telephone: ..……………………………………………………………………………………… . …… .. 5 . 7.2. E-mail: ..… ……………………………………………………………………………………… . … …… Details of the Other Parent 6 .1. Surname (s) and given name(s)*: ………………………………………………………………………………………………………………… … 6. 2. Surname (s) at birth (if different from point 6 .1.): ………………………………………………………………………………………………………………… … 6.3. Date (dd/mm/yyyy) and place of birth*: ………………………………………………………………………………………………………………….. 6.4 . Nationality* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):.…………………………………………………………………………. □ Unknown 6 . 5 . Identification number : …...……………………………………………………………………………… 6.5. 1. National identity number: ……………………………………………………………………………… 6.5. 2. Social security number: ………………………………………………………………………………… 6.5.3. Tax number: ….………………………………………………………………………………………… 6.5. 4. Other (please specify): …………………………………………………………………………………. 6.6. Address 6.6.1 . Street and number/PO box*: …………………………………………………………………………………………………………………. 6.6. 2. Place and postcode*: …………………………………………………………………………………… . 6.6. 3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code): ……………………………………………………………………… . …… . 6.7 . Contact details* 6.7.1. Telephone: ..……………………………………………………………………………………… . …… .. 6 . 7.2. E-mail: ..… ……………………………………………………………………………………… . … …… Details concerning the representative of the applicant 15 (to be completed only if the applicant is represented) 7 .1 Representative capacity:* □ Parent □ Guardian □ Person authorised to sign for a legal person □ Person with power of representation □ Other (please specify):………………………………………………………………………………………… 7 . 2 . Surname (s) and given name(s) or name of organisation *: …………………………………………………………………………………………………………………… 7.3 . Registration of the organisation 7.3 .1. Registration number: ……………………………………………………………………………………… …………………………… 7.3 .2. Designation of the register/registration authority*: …………………………………………………………………………………………………………………… 7.3 .3. Date (dd/mm/yyyy) and place of registration: ………………………………………………………….… ……………………………………………………... 7 .4. Surname(s) and given name(s) of person authorised to sign for the organisation*: …………………………………………………………………………………………………………………… 7.5 . Address of legal representative 7 . 5. 1. Street and number/PO box*: ……………………………………………………………………................. ...................................................... 7.5 . 2 . Place and postcode*: ………………….…………………………………………………………………… …………………………… 7.5.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code): …………………………………………………………………………… ... 7.5 . 4 Contact details* 7.5.4.1 Telephone: ..……………………………………………………………………………………… . …… .. 7.5.4. 2 E-mail: ..………………………………………………………………………………………….……… Documents anne xed to th is application form The applicant must provide all relevant documents to prove the information contained in this form. Therefore , if the court or competent authority specified under section 2 does not have it yet , p lease append the original or a copy of the document which satisfies the conditions necessar y to establish its authenticity: Court decision establishing parenthood Authentic instrument establishing parenthood with binding legal effect (for example, decision by an administrative authority, decision by a notary , decision by a registrar or act of registration by a registrar ) Authentic instrument with no binding legal effect but with evidentiary effects in the Member State of origin (for example, a birth certificate) If additional sheets have been added, state the total number of pages*:………………… ………………. Total number of documents annexed to this application form*: …………………..…………………….. Done at*: …………………………………..... on* ……… …………………..………… …… (dd/mm/yyyy) Signature by applicant or his or her legal representative*: ………………………………………………………………………………………………… …………………………. I declare that, to the best of my knowledge, no dispute is pending relating to the elements which I want certified in the European Certificate of Parenthood . Done at*: ………………………………….…. on*…………..…………… ………………… (dd/mm/yyyy) Signature* by applicant or his or her legal representative*: ………………………………………………………………………………………………… ………………………….. ANNEX V EUROPEAN CERTIFICATE OF PARENTHOOD (Article 51 of Council Regulation (EU) 20XX/X on the recognition of parenthood between Member States) IMPORTANT To be issued in the Member State in which parenthood was established and whose courts have jurisdiction under the Regulation. To be issued, upon application by a party, by the court or other competent authority of the Member State as communicated to the Commission pursuant to Article 7 1 of the Regulation. The original of this Certificate remains in the possession of the issuing authority. This Certificate does not affect the rights that a child derives from Union law. For the exercise of such rights, proof of the parent-child relationship can be presented by any means. Issuing authority 1.1. Member State of the issuing authority * □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden 1.2. Name and designation of the authority*: …...………………………………………………………………………………………………………. 1.3. Address 1.3.1. Street and number/PO box*: …………………………………………………………………………………………………………… 1.3.2. Place and postcode*: ……………………………………………………………………………................................................ 1.4. Contact details* 1.4.1. Telephone: ……………………………..………………………………………………………… 1.4.2. E mail:.……………………………………………………………………………….………….. Court or other competent authority which established parenthood with binding legal effect (in a court decision or an authentic instrument with binding legal effect) or which issued an authentic instrument with no binding legal effect but with evidentiary effects in the Member State of origin (to be completed ONLY if different from section 1) 2.1. Name and designation of court or other competent authority*: ……………………………………………………………………………………………………………2.2. Address 2.2.1. Street and number/PO box*: ………………………………………………………………………………………………………….. 2.2.2. Place and postcode*: …………..……………………………………………………………………………………………… 2.2.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden 2.3. Contact details* 2.3.1: Telephone:……………………………………………………………………………………… 2.3.2. E-mail:…………………………………………………………………………………………… Information about the file 3.1. Reference number*: …………………………….………………………………………………….. 3.2. Date (dd/mm/yyyy) and place of issue of the Certificate*: ………………………………………………...…………………………………………………………. Competence of the issuing authority (Article 48 of Council Regulation (EU) 20XX/X) The issuing authority is located in the Member State in which parenthood was established and whose courts have jurisdiction pursuant to:* 4.1. Article 6(a) of Regulation (EU) No 20XX/X (general jurisdiction - habitual residence of the child at the time the court is seised) 4.2. Article 6(b) of Regulation (EU) 20XX/X (general jurisdiction - nationality of the child at the time the court is seised) 4.3. Article 6(c) of Regulation (EU) 20XX/X (general jurisdiction - habitual residence of the respondent at the time the court is seised) 4.4. Article 6(d) of Regulation (EU) 20XX/X (general jurisdiction - habitual residence of one of the parents at the time the court is seised) 4.5. Article 6(e) of Regulation (EU) 20XX/X (general jurisdiction - birth of the child) 4.6. Article 7 of Regulation (EU) 20XX/X (presence of the child) 4.7. Article 9 of Regulation (EU) 20XX/X ( forum necessitatis ) Details concerning the applicant (the child) 5.1. Surname(s) and given name (s)*: …………………………………………………………………………………………………………… 5.2. Surname(s) at birth (if different from point 5.1.): ………………………………………..…………………………………………………………..……… 5.3. Sex: □ Male □ Female □ Unspecified 5.4. Date (dd/mm/yyyy) and place of birth (town/country (ISO-code))*: …………………………………………………………………………………………………………… 5.5 Nationality* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code): ……………...…………………………….…….…………………. □ Unknown 5.6. Identification number 5.6.1. National identity number: ………………………..……………………………………………..………………………………….... 5.6.2. Birth certificate number: …..…………………………………….…….…………………………………………………………… 5.6.3. Other (please specify): …………………………………………………………………………………………………………… 5.7. Current address* 5.7.1. Street and number/PO box*: ……………………………………………………………………………………………………………5.7.2. Place and postcode*: …………………………………………………………………………………………………………… 5.7.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):…..…………………………..……………………………………... 5.8. Place of registration of parenthood*:………………………………………………………………. 5.9. Member State of registration of parenthood*: □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden Details concerning each parent 6.1 Details concerning O ne Parent 6.1.1. Surname(s) and given name (s)*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.1.2. Surname(s) at birth (if different from point 6 .1.1.): ………………………………………..…………………………………………………………..……… 6.1.3. Date (dd/mm/yyyy) and place of birth (town/country (ISO-code))*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.1.4. Nationality* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code)…………...……………………………………….…………………. □ Unknown 6.1.5. Identification number* 6.1.5.1. National identity number: ……………………………………………………..……………………………………………..……… 6.1.5.2. Social security number: …………………………………………………………………………………………………………… 6.1.5.3. Tax number: ……………………………………………………………………...……………………………………. 6.1.5.4. Birth certificate number: …..…………………………………….…….…………………………………………………..……….. 6.1.5.5. Other (please specify): …………………………………………………………………………………………………………… 6.1.6. Current address* 6.1.6.1. Street and number/PO box*: ……………………………………………………………………………………………………………6.1.6.2. Place and postcode*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.1.6.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):…..…………………………..……………………………………... 6.1.7. Applicable law to the establishment of parenthood as regards O ne Parent * 6.1.7.1. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code)…………...……………………………………….…………………. 6.1.7.2. Connecting factor used to determine the applicable law* 6.1.7.2.1. □ Article 17(1) of Regulation (EU) No 20XX/X (law of the State of the habitual residence of the person giving birth at the time of birth) 6.1.7.2.2. □ Article 17(1) of Regulation (EU) No 20XX/X (law of the State of birth of the child) 6.1.7.2.3. □ Article 17(2) of Regulation (EU) No 20XX/X (law of the State of the nationality of any one of the Parents) 6.1.7.2.4. □ Article 17(2) of Regulation (EU) No 20XX/X (law of the State of birth of the child) 6.1.7.3. The law applicable is that of a State with more than one legal system (Article 23 of Regulation (EU) No 20XX/X). Please specify the territorial unit as the case may be: …………………………………………………………………………………………………………… 6.2 Details concerning the O ther Parent 6.2.1. Surname(s) and given name (s)*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.2.2. Surname(s) at birth (if different from point 6 .2.1.): ………………………………………..…………………………………………………………..……… 6.2.3. Date (dd/mm/yyyy) and place of birth (town/country (ISO-code))*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.2.4. Nationality* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):………...……………………………………….…………………. □ Unknown 6.2.5. Identification number* 6.2.5.1. National identity number: ……………………………………………………..……………………………………………..……… 6.2.5.2. Social security number: …………………………………………………………………………………………………………… 6.2.5.3. Tax number: ……………………………………………………………………...……………………………………. 6.2.5.4. Birth certificate number: …..…………………………………….…….…………………………………………………..……….. 6.2.5.5. Other (please specify): …………………………………………………………………………………………………………… 6.2.6. Current address* 6.2.6.1. Street and number/PO box*: ……………………………………………………………………………………………………………6.2.6.2. Place and postcode*: …………………………………………………………………………………………………………… 6.2.6.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):…..…………………………..……………………………………... 6.2.7. Applicable law to the establishment of parenthood as regards the O ther Parent* 6.2.7.1. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code):………...……………………………………….…………………. 6.2.7.2. Connecting factor used to determine the applicable law* 6.2.7.2.1. □ Article 17(1) of Regulation (EU) No 20XX/X (law of the State of the habitual residence of the person giving birth at the time of birth) 6.2.7.2.2. □ Article 17(1) of Regulation (EU) No 20XX/X (law of the State of birth of the child) 6.2.7.2.3. □ Article 17(2) of Regulation (EU) No 20XX/X (law of the State of the nationality of any one of the Parents) 6.2.7.2.4. □ Article 17(2) of Regulation (EU) No 20XX/X (law of the State of birth of the child) 6.2.7.3. The law applicable is that of a State with more than one legal system (Article 23 of Regulation (EU) No 20XX/X). Please specify the territorial unit as the case may be: …………………………………………………………………………………………………………… Details concerning the legal representative of the applicant, where applicable 7.1. Relationship with the applicant* One Parent The Other Parent Both Parent s legal representative Other: please specify the relationship with the child: …………………………………………………………………………..……………………………….. 7.2 If the answer to 7.1 is ‘legal representative’ and the legal representative is a natural person :* 7.2.1. Surname(s) and given name (s)*: …………………………………………………………………………………………………………… 7.2.2. Surname(s) at birth (if different from point 7.2.1.): ………………………………………..…………………………………………………………..……… 7.2.3. Date (dd/mm/yyyy) and place of birth (town/country (ISO-code))*: …………………………………………………………………………………………………………… 7.2.4. Identification number* 7.2.4.1. National identity number: …….…………………………………………………………………………………………………....... 7.2.4.2. Social security number: ………………………………………………............................................................................................ 7.2.4.3. Tax number: ….……………………………………………….………………………………………………………..7.2.4.4. Other (please specify): …………………………………………………………………………………………………………… 7.2.5. Address* 7.2.5.1. Street and number/PO box*: ………………………………………………………………….…………………………………........... 7.2.5.2. Place and postcode*: …………………………………………………………………………………………………………… 7.2.5.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Ireland □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code): ….…………………..……………………………………………………………………………………. 7.2.6. Contact details of the legal representative* 7.2.6.1. Telephone: …..…………………..………….……….……………………………………………………………….. 7.2.6.2. E-mail: ……….………………………………..………………………………………….……………………… 7.3 If the answer to 7.1 is ‘legal representative’ and the legal representative is a legal person :* 7.3.1 Name of the organisation:* …………………………………………………………………………………………………………… 7.3.2. Registration of the organisation* 7.3.2.1. Registration number: ………………………………..………………………………………………………….……………..... 7.3.2.2. Designation of the register/registration authority: .…………………....................................................................................................................................... 7.3.2.3. Date (dd/mm/yyyy) and place of registration: …………………………………………………………………………………………………………… 7.3.3. Address of the organisation* 7.3.3.1. Street and number/PO box:* …………………………………………………………………………………………………………… 7.3.3.2. Place and postcode:* …………………………………………………………………………………………………………… 7.3.3.3. Country* □ Belgium □ Bulgaria □ Czech Republic □ Germany □ Estonia □ Greece □ Spain □ France □ Croatia □ Italy □ Cyprus □ Latvia □ Lithuania □ Luxembourg □ Hungary □ Malta □ Netherlands □ Austria □ Poland □ Portugal □ Romania □ Slovenia □ Slovakia □ Finland □ Sweden □ Other (please specify ISO-code): …………..….………..……………………………………………. 7.3.4 Surname(s) and given name(s) of person authorised to sign for the organisation: …………………………………………………………………………………………………………… 7.3.5. Other relevant information (please specify): …………………………………………………………………………………………………………… 7.4 Contact details of the legal representative* 7.4.1. Telephone: …..…………………..………….……….……………………………………………………………….. 7.4.2. E-mail: ……….………………………………..………………………………………….……………………… Any additional information which might be relevant : …………………………………….... ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................ CERTIFIED COPY This certified copy of the European Certificate of Parenthood has been issued to*: …………………………………………………..………………………………………………………. (name of the applicant or of his or her legal representative) If additional sheets have been added, state the total number of pages*: …………..……………………………………………………………………………………………….. Date of issue*: …………………………………………………..………………………………………..(dd/mm/yyyy) Signature and/or stamp of the issuing authority*: ……………………………………………………………………………………………………………
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Liidu eesmärk on luua vabadusel ja õigusel rajanev ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine, õiguskaitse kättesaadavus ja põhiõiguste täielik austamine, ning seda ala säilitada ja arendada. Selle eesmärgi saavutamiseks ütles komisjoni president Ursula von der Leyen oma 2020. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus: „Kui olete lapsevanem ühes riigis, olete seda igas riigis“. Selle avaldusega viitas komisjoni president vajadusele tagada, et ühes liikmesriigis kindlaks tehtud põlvnemist tunnustatakse kõigis teistes liikmesriikides kõikidel eesmärkidel. Seda algatust nimetati põhimeetmeks ELi lapse õiguste strateegias ja ELi LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegias . Ettepaneku eesmärk on tugevdada laste põhiõiguste ja muude õiguste kaitset piiriülestes olukordades , sealhulgas nende õigust identiteedile, mittediskrimineerimisele ning era- ja perekonnaelule, ning pärimis- ja ülalpidamisõigust teises liikmesriigis, seades esikohale lapse huvid . Kooskõlas selle eesmärgiga rõhutatakse nõukogu järeldustes ELi lapse õiguste strateegia kohta, et laste õigused on universaalsed, et igal lapsel on samad õigused ilma igasuguse diskrimineerimiseta ning et kõigis lastega seotud meetmetes, mida võtavad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. Ettepaneku täiendavad eesmärgid on tagada õiguskindlus ja prognoositavus seoses eeskirjadega, mis käsitlevad rahvusvahelist kohtualluvust ja kohaldatavat õigust põlvnemise kindlakstegemisel piiriülestes olukordades ja põlvnemise tunnustamisel, ning vähendada perekonna ja liikmesriikide kohtusüsteemide õiguskulusid ja koormust seoses põlvnemise tunnustamise menetlustega teises liikmesriigis. Vajadus tagada põlvnemise liikmesriikidevaheline tunnustamine tekib seetõttu, et kodanikud satuvad üha enam piiriülestesse olukordadesse, näiteks juhul, kui neil on teises liikmesriigis pereliikmeid, kui nad reisivad liidus, kolivad teise liikmesriiki, et leida tööd või rajada perekond, või ostavad teises liikmesriigis kinnisvara. Hinnanguliselt 2 miljonit last võib aga praegu seista silmitsi olukorraga, kus nende ühes liikmesriigis tunnustatud vanemat ei tunnustata teises liikmesriigis kõikidel eesmärkidel. Liidu õiguse kohaselt peavad liikmesriigid juba praegu tunnustama teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemissuhet lapsega seoses õigustega, mis lapsel on tulenevalt liidu õigusest , eelkõige liidu liikumisvabaduse õigusest, sealhulgas direktiivist 2004/38/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, millega kaasneb õigus võrdsele kohtlemisele ning takistuste keelamine sellistes küsimustes nagu nimede tunnustamine . Liidu õiguses ei nõuta siiski veel, et liikmesriigid tunnustaksid teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemist muudel eesmärkidel . Sellisel tunnustamata jätmisel võivad olla laste jaoks märkimisväärsed kahjulikud tagajärjed . See takistab laste põhiõigusi piiriülestes olukordades ja selle tagajärjel võidakse eirata õigusi, mis neil on põlvnemisega seoses siseriikliku õiguse alusel. Seega võivad lapsed kaotada oma pärimis- või ülalpidamisõigused teises liikmesriigis või õiguse sellele, et üks vanematest toimib lapse seadusjärgse esindajana teises liikmesriigis sellistes küsimustes nagu ravi ja kooliharidus. Need raskused võivad sundida perekondi alustama kohtumenetlust oma laste vanemaks olemise tunnustamiseks teises liikmesriigis, kuid need kohtumenetlused võtavad aega, nendega kaasnevad kulud ja koormus nii perekondadele kui ka liikmesriikide kohtusüsteemidele ning nende tulemused on ebakindlad. Kuigi liikmesriigid on kohustatud tunnustama teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemist liidu õigusest tulenevate õiguste eesmärgil, võivad perekonnad hoiduda vaba liikumise õiguse kasutamisest hirmu tõttu, et nende laste põlvnemist ei tunnustata teises liikmesriigis kõikidel eesmärkidel. põlvnemise tunnustamisega seotud praeguse keerulise olukorra põhjuseks on asjaolu, et liikmesriikides kehtivad erisugused materiaalõiguse normid põlvnemise kindlakstegemise kohta siseriiklikes olukordades, mis kuuluvad ja jäävad nende pädevusse, kuid ka erisugused õigusnormid rahvusvahelise kohtualluvuse kohta ja kollisiooninormid põlvnemise kindlakstegemiseks piiriülestes olukordades ning teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamise kohta, mille suhtes on liit pädev tegutsema. Liidu õigusaktid, milles käsitletakse perekonnaõiguse piiriülest toimet, sealhulgas vanemlikku vastutust ja ülalpidamist, pärimist ja avalike dokumentide esitamist teises liikmesriigis, ei sisalda praegu aga rahvusvahelist kohtualluvust käsitlevaid õigusnorme ega kollisiooninorme põlvnemise kindlakstegemise kohta piiriülestes olukordades või põlvnemise liikmesriikidevahelist tunnustamist. Kodanike kaebused, petitsioonid Euroopa Parlamendile ja kohtumenetlused toovad esile probleemid, millega perekonnad puutuvad kokku oma laste vanematena tunnustamisel piiriülestes olukordades liidus, sealhulgas juhul, kui nad kolivad teise liikmesriiki või pöörduvad tagasi oma päritoluliikmesriiki ning taotlevad põlvnemise tunnustamist kõikidel eesmärkidel. Selleks et käsitleda probleeme, mis on seotud põlvnemise tunnustamisega kõikidel eesmärkidel, ja kõrvaldada olemasolev lünk liidu õiguses, teeb komisjon ettepaneku võtta vastu liidu eeskirjad põlvnemist käsitleva rahvusvahelise kohtualluvuse kohta (millega määratakse kindlaks, millised liikmesriigi kohtud on pädevad tegelema põlvnemise küsimustega, sealhulgas määrama kindlaks põlvnemise piiriülestes olukordades) ja kohaldatava õiguse kohta (millega määratakse siseriiklik õigus, mida tuleks kohaldada põlvnemise küsimustes, sealhulgas põlvnemise kindlaksmääramise suhtes piiriülestes olukordades), et hõlbustada seejärel teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist liikmesriigis. Komisjon teeb ka ettepaneku luua Euroopa vanematõend , mida lapsed (või nende esindajad) võivad taotleda ja kasutada, et esitada teises liikmesriigis oma põlvnemise kohta tõendeid. Võttes arvesse, et rahvusvahelises õiguses, liidu õiguses ja liikmesriikide õigusaktides on kõigil lastel samad õigused ilma diskrimineerimiseta, hõlmab ettepanek lapse põlvnemise tunnustamist olenemata sellest, kuidas laps eostati või sündis, ja olenemata lapse perekonna tüübist . Seega hõlmab ettepanek samast soost vanematega lapse puhul põlvnemise tunnustamist ning liikmesriigis riigisiseselt lapsendatud lapse puhul põlvnemise tunnustamist. Ettepanek ei mõjuta siiski liikmesriikide pädevust võtta vastu perekonnaõiguse materiaalõiguse norme, nagu perekonna määratlus või õigusnormid põlvnemise kindlakstegemise kohta riigisisestes olukordades. Ettepanek ei mõjuta ka liikmesriikide õigusnorme välisriigis sõlmitud abielude või registreeritud kooselude tunnustamise kohta. Ettepanekut kohaldatakse olenemata laste kodakondsusest ja nende vanemate kodakondsusest. Kooskõlas tsiviilasju (sealhulgas perekonnaõigust) ja kaubandusasju käsitlevate kehtivate liidu õigusaktidega nõutakse ettepanekus siiski ainult liikmesriigis välja antud põlvnemist kindlakstegevate või tõendavate dokumentide tunnustamist või vastuvõtmist, samas kui kolmandas riigis välja antud põlvnemist kindlakstegevate või tõendavate dokumentide tunnustamise või vastuvõtmise suhtes kohaldatakse jätkuvalt siseriiklikku õigust. • Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormidega Praegu on liikmesriigid kehtiva liidu õiguse alusel juba kohustatud tunnustama teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemist, et laps saaks kasutada liidu õigusest, eelkõige vaba liikumise õigusest tulenevaid õigusi. Seda liikmesriikide kohustust ettepanek ei mõjuta. Kuna aga puuduvad liidu eeskirjad, mis käsitleksid rahvusvahelist kohtualluvust ja kohaldatavat õigust põlvnemise kindlakstegemiseks piiriülestes olukordades ning põlvnemise tunnustamist teises liikmesriigis õiguste eesmärgil, mis lapsel on siseriikliku õiguse alusel tulenevalt põlvnemisest, reguleeritakse neid küsimusi praegu iga liikmesriigi õigusega. Kehtivate liidu õigusaktidega reguleeritakse lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamist mitmes valdkonnas, mis on piiriülestes olukordades laste puhul otseselt asjakohased (nt vanemlik vastutus , ülalpidamine ja pärimine ). põlvnemise küsimused on siiski nende õigusaktide kohaldamisalast välja jäetud. Avalike dokumentide määruses omalt poolt käsitletakse avalike dokumentide õigsust teatavates valdkondades, sealhulgas sünni, põlvnemise ja lapsendamise valdkonnas, kuid ei hõlmata niisuguste avalike dokumentide sisu tunnustamist. Ühiste õigusnormide vastuvõtmine rahvusvahelise kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kohta põlvnemise kindlakstegemisel piiriülestes olukordades ning põlvnemise tunnustamisel teises liikmesriigis täiendaks kehtivaid liidu õigusakte perekonnaõiguse ja pärimise kohta ning hõlbustaks nende kohaldamist , kuna lapse põlvnemine on eelküsimus, mis tuleb lahendada enne vanemlikku vastutust, ülalpidamist ja pärimist käsitlevate kehtivate liidu õigusnormide kohaldamist seoses lapsega. Kuna ettepaneku eesmärk on kaitsta laste õigusi piiriülestes olukordades, on see kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, milles on sätestatud, et osalisriigid peavad tagama lapse kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest lapse vanemate seisundi või tegevuse pärast (artikkel 2), et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes kohtute või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid (artikkel 3) ning et lastel on õigus identiteedile ja õigus olla vanemate poolt hooldatud (artiklid 7 ja 8). Ettepanek on kooskõlas ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga, milles on sätestatud õigus era- ja perekonnaelu austamisele, ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, sealhulgas surrogaatemaduse abil sündinud laste tunnustamise valdkonnas. Lõppkokkuvõttes on see kooskõlas ka lapse õiguste kaitse ja edendamise eesmärgiga, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus (artikli 3 lõiked 3 ja 5) ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“). Hartaga tagatakse liidu õiguse kohaldamisel ja rakendamisel laste ja nende perekondade põhiõiguste kaitse. Need õigused hõlmavad õigust era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7), õigust mittediskrimineerimisele (artikkel 21) ning laste õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see on nende parimates huvides (artikkel 24). Tuginedes ÜRO lapse õiguste konventsioonile, nähakse harta artikli 24 lõikes 2 ette, et kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Ettepanek tugineb mitmele poliitilisele algatusele. Nende hulka kuuluvad 2010. aasta Euroopa Ülemkogu „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel“, komisjoni Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava ja 2010. aasta roheline raamat „Vähem bürokraatiat kodanike jaoks: avalike dokumentide vaba ringluse edendamine ja perekonnaseisuaktide õigusjõu tunnustamine“ . Lisaks palus Euroopa Parlament 2017. aastal komisjonil esitada seadusandlik ettepanek lapsendamisotsuste piiriülese tunnustamise kohta . 2020. aastal teatas komisjon meetmetest, millega tagatakse, et ühes liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemist tunnustatakse kõigis teistes liikmesriikides. See algatus lisati ELi 2021. aasta lapse õiguste strateegiasse kui põhimeede, millega toetatakse võrdõiguslikkust ja laste õigusi, ning ka ELi 2020. aasta LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiasse . Euroopa Parlament tunnustas komisjoni algatust oma 2022. aasta resolutsioonis lapse õiguste kaitse kohta tsiviil-, haldus- ja perekonnaõiguse menetlustes . Nõukogu järeldustes ELi lapse õiguste strateegia kohta rõhutatakse, et laste õigused on universaalsed, et igal lapsel on samad õigused ilma igasuguse diskrimineerimiseta ning et kõigis lastega seotud meetmetes, mida võtavad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. Selleks tuleb tingimata luua õigusraamistik, mis sisaldab ühtseid õigusnorme rahvusvahelise kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kohta põlvnemise liikmesriikidevaheliseks tunnustamiseks, mis võimaldab lastel kasutada oma õigusi liidus ilma diskrimineerimiseta. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Liidu aluslepingute kohaselt kuulub perekonnaküsimusi, sealhulgas isikute õiguslikku seisundit käsitlev materiaalõigus liikmesriikide pädevusse, mis tähendab, et isiku põlvnemise kindlakstegemise materiaalõiguslikud normid on sätestatud siseriiklikus õiguses. Liit võib siiski võtta ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 3 kohaselt vastu perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevaid meetmeid, näiteks meetmeid, mis hõlbustavad juhul, kui põlvnemine on liikmesriigis kindlaks tehtud, selle tunnustamist teistes liikmesriikides. Need meetmed võivad hõlmata ühiste õigusnormide vastuvõtmist rahvusvahelise kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ja põlvnemise tunnustamise menetluste kohta teises liikmesriigis. Nende meetmetega ei ühtlustata liikmesriikide materiaalõigust seoses perekonna määratluse või põlvnemise kindlakstegemisega riigisisestes olukordades. Sarnaselt teiste perekonnaõigust käsitlevate liidu õigusaktidega on ettepaneku eesmärk hõlbustada põlvnemist käsitlevate lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamist, võttes vastu rahvusvahelist kohtualluvust ja kohaldatavat õigust käsitlevad ühised õigusnormid. Ettepaneku eesmärk on nõuda teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist eelkõige siseriikliku õiguse alusel põlvnemisest tulenevate õiguste eesmärgil. Seepärast on asjakohane õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 81 lõige 3. ELi toimimise lepingu protokolli nr 22 kohaselt ei ole õigusvaldkonnas vastu võetud õiguslikud meetmed Taanis siduvad ega kohaldatavad. Samuti ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 21 kohaselt sellised meetmed Iirimaa suhtes siduvad. Kui aga selles valdkonnas on esitatud ettepanek, võib Iirimaa anda teada oma soovist osaleda meetme vastuvõtmises ja kohaldamises, ning pärast meetme vastuvõtmist võib ta teatada oma soovist sellega ühineda. • Subsidiaarsus Kui perekonna määratlemise ja põlvnemise kindlakstegemise normide kehtestamine on liikmesriikide ülesanne, siis pädevus võtta perekonnaõigust ja lapse õigusi käsitlevaid piiriülese toimega meetmeid on jagatud liidu ja liikmesriikide vahel . Probleemid, mis on seotud teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamisega liikmesriigis kas siseriiklikust või liidu õigusest tulenevate õiguste eesmärgil, on liidu mõõtmega, kuna tunnustamine nõuab kahe liikmesriigi kaasamist. põlvnemise tunnustamata jätmise tagajärjed on samuti liidu mõõtmega, kuna perekonnad võivad hoiduda vaba liikumise õiguse kasutamisest kartuse tõttu, et nende põlvnemissuhet lapsega ei tunnustata teises liikmesriigis kõikidel eesmärkidel. Põlvnemise tunnustamisega seotud probleemid tulenevad eelkõige liikmesriikide erisugustest materiaalõiguse normidest põlvnemise kindlakstegemiseks ning liikmesriikide lahknevatest õigusnormidest rahvusvahelise kohtualluvuse ja põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatava õiguse kohta piiriülestes olukordades. Individuaalselt tegutsevad liikmesriigid ei suuda kõrvaldada rahuldaval viisil põlvnemise tunnustamisega seotud probleeme, kuna liikmesriikide õigusnormid ja menetlused peaksid liikmesriikidevaheliseks põlvnemise tunnustamiseks olema samad või vähemalt ühilduvad. Liidu tasandil on vaja võtta meetmeid tagamaks, et liikmesriiki, kelle kohtud või muud pädevad asutused teevad põlvnemise kindlaks piiriülestes olukordades, käsitatakse pädevana ning et kõigi liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused kohaldavad põlvnemise kindlakstegemisel piiriülestes olukordades sama õigust. Sel viisil välditakse liidus olukordi, kus ühe ja sama isiku puhul tehakse kindlaks vastukäivad põlvnemissuhted ja iga liikmesriik tunnustab teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemissuhteid. Seepärast oleks käesoleva ettepaneku eesmärke selle ulatuse ja mõju tõttu kõige parem saavutada liidu tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. • Proportsionaalsus Käesoleva ettepaneku eesmärk on hõlbustada põlvnemise tunnustamist liikmesriikide vahel, nähes ette i) lahendite ja ii) põlvnemist kindlakstegevate siduva õigusjõuga ametlike dokumentide tunnustamise ning selliste ametlike dokumentide vastuvõtmise, millel puudub päritoluliikmesriigis siduv õigusjõud, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud. Selleks ühtlustatakse ettepanekuga liikmesriikide eeskirjad, mis käsitlevad rahvusvahelist kohtualluvust põlvnemise kindlakstegemisel piiriülestes olukordades, ning liikmesriikide kollisiooninormid, millega määratakse piiriülestes olukordades põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatav õigus. Ettepanek piirdub üksnes sellega, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks: see ei mõjuta perekonna määratlust käsitlevat siseriiklikku materiaalõigust; see ei mõjuta välisriigis sõlmitud abielude või registreeritud kooselude tunnustamist käsitlevat siseriiklikku õigust; kohtualluvust ja kohaldatavat õigust käsitlevaid eeskirju kohaldatakse üksnes põlvnemise kindlakstegemise suhtes piiriülestes olukordades; selles nõutakse, et liikmesriigid tunnustaksid põlvnemist ainult juhul, kui see on tehtud kindlaks liikmesriigis, mitte siis, kui see on tehtud kindlaks kolmandas riigis; see ei mõjuta liikmesriikide asutuste pädevust põlvnemisega seotud asjade menetlemisel ning Euroopa vanematõend on laste (või nende esindajate) jaoks vabatahtlik ega asenda samaväärseid riigisiseseid põlvnemist tõendavaid dokumente. Ettepanek on seega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. • Vahendi valik Piiriülestes olukordades põlvnemise puhul kehtivat rahvusvahelist kohtualluvust ja kohaldatavat õigust käsitlevate ühtsete õigusnormide vastuvõtmine on võimalik ainult määruse abil, kuna ainult määrusega tagatakse normide täiesti ühtne tõlgendamine ja kohaldamine. Kooskõlas varasemate rahvusvahelist eraõigust käsitlevate liidu õigusaktidega on eelistatud õigusakt seega määrus. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega Ettepaneku ettevalmistamisel korraldas komisjon 2021. ja 2022. aastal ulatuslikke konsultatsioone, mis hõlmasid kõiki liikmesriike (v.a Taani) . Konsultatsioonid olid suunatud paljudele sidusrühmadele, kes esindavad kodanikke, avaliku sektori asutusi, akadeemikuid, õigusala töötajaid, valitsusväliseid organisatsioone ja muid asjaomaseid huvirühmi. Konsultatsioonid hõlmasid i) üldsuse tagasisidet esialgse mõjuhinnangu kohta; ii) avalikku konsultatsiooni; iii) kohtumist sidusrühmade ja kodanikuühiskonna esindajatega ning iv) kohtumist liikmesriikide ametiasutuste ekspertidega. Lisaks komisjoni konsulteerimistegevusele viis konsultatsioonid läbi välistöövõtja. Need hõlmasid järgmist: i) liikmesriikide perekonnaseisuametnikele suunatud veebiküsitlused; ii) kirjalikud küsimustikud liikmesriikide ministeeriumidele ja kohtusüsteemile ning iii) intervjuud liikmesriikide kohtute ja valitsusväliste organisatsioonidega. Üldiselt pooldasid laste õigusi esindavad sidusrühmad, vikerkaarepered, õigusala töötajad ja perekonnaseisuametnikud, et liit lahendaks põlvnemise tunnustamise praegused probleemid siduvate õigusaktide vastuvõtmisega. Seevastu traditsioonilisi perekondi esindavad organisatsioonid ja surrogaatemaduse vastased organisatsioonid olid seadusandliku ettepaneku suhtes üldiselt kriitilised. Avalikkuse seisukohad olid erinevad. Saadud tagasiside põhjal koostati ettepanek ja sellele lisatud mõjuhinnang. Mõjuhinnangusse on lisatud komisjoni korraldatud konsultatsioonide tulemuste üksikasjalik kokkuvõte. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Lisaks eespool nimetatud sidusrühmadega konsulteerimisele kogus ja kasutas komisjon ka muudest allikatest saadud eksperditeadmisi. Ettepaneku ettevalmistamisel küsis komisjon eksperditeadmisi 2021. aastal loodud põlvnemise liikmesriikidevahelise tunnustamise eksperdirühmalt. Komisjon osales ka Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi põlvnemise/surrogaatemaduse projekti ekspertide kohtumistel ning tutvus akadeemilise kirjanduse, aruannete ja uuringutega. Mõjuhinnangu ettevalmistamisel tugines komisjon välistöövõtja tehtud uuringule. Väline töövõtja koostas ka riikide aruanded, muu hulgas põlvnemist käsitleva liikmesriikide materiaalõiguse ja rahvusvahelise eraõiguse kohta. Töövõtja uuringus kasutati erisuguseid vahendeid, et analüüsida põlvnemise tunnustamisega seotud probleeme, käesoleva ettepaneku mõju ja kaalutud poliitikavariante. Need vahendid hõlmasid eri viisil (intervjuud, küsimustikud, riiklikud aruanded) kogutud empiiriliste andmete kasutamist ning statistikat ja dokumentide analüüsi. Kui kvantitatiivsed andmed ei olnud kättesaadavad, kasutati kvalitatiivseid hinnanguid. Välistöövõtja uuringus jõuti järeldusele, et liidu jaoks kõige sobivam võimalus oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oleks võtta vastu õigusakt põlvnemissuhete liikmesriikidevahelise tunnustamise kohta, sealhulgas luua Euroopa vanematõend. • Mõju hindamine Tuginedes komisjoni parema õigusloome suunistele ja esialgse mõjuhinnangu järeldustele, koostas komisjon ettepaneku mõjuhinnangu. Mõjuhinnangus kaaluti järgmisi poliitikavalikuid: i) lähtestsenaarium; ii) komisjoni soovitus liikmesriikidele; iii) seadusandlikud meetmed, mis koosnevad määrusest põlvnemise liikmesriikidevahelise tunnustamise kohta, ning iv) seadusandlikud meetmed, mis hõlmavad määrust põlvnemissuhete liikmesriikidevahelise tunnustamise kohta, sealhulgas vabatahtliku Euroopa vanematõendi loomist. Kõigi nende poliitikavalikutega, sealhulgas lähtestsenaariumiga, kaasneksid teatavad muud kui seadusandlikud meetmed, millega suurendatakse teadlikkust, edendatakse häid tavasid ja parandatakse liikmesriikide põlvnemise küsimustega tegelevate ametiasutuste koostööd. Mõjuhinnangus uuriti kõiki neid valikuid, pidades silmas nende eeldatavat mõju, tulemuslikkust ja tõhusust ning sidusust liidu õigus- ja poliitikaraamistikuga. Selle hinnangu põhjal valiti poliitikavalikuks ettepanek võtta vastu määrus põlvnemissuhete liikmesriikidevahelise tunnustamise kohta, sealhulgas vabatahtliku Euroopa vanematõendi loomine. Mõjuhinnangus järeldatakse, et valitud variant lihtsustaks märkimisväärselt põlvnemise tunnustamist kõigi hinnanguliselt 2 miljoni piiriülese perekonna lapse puhul, mitte ainult nende laste puhul, kelle perekonnal on praegu kõige rohkem põlvnemise tunnustamisega seotud probleeme. Eelkõige vähendaks spetsiaalselt teises liikmesriigis kasutamiseks välja töötatud Euroopa vanematõend tunnustamismenetlustega seotud halduskoormust ja tõlkekulusid kõigi perekondade jaoks. Valitud poliitikavariant oleks ka põlvnemise tunnustamisega seotud probleemide lahendamisel kõige tulemuslikum, kuna positiivne õiguslik, sotsiaalne ja psühholoogiline mõju oleks kõige suurem. Valitud variandil oleks selge positiivne mõju laste põhiõiguste kaitsele (nt nende õigus identiteedile, mittediskrimineerimisele ning era- ja perekonnaelule). See aitaks kõige tulemuslikumalt kaitsta ka õigusi, mis lastel on põlvnemisega seoses siseriikliku õiguse alusel (näiteks nende õigus ülalpidamisele ja pärimisele teises liikmesriigis). Lõppkokkuvõttes oleks sellel positiivne sotsiaalne ja psühholoogiline mõju , kuna selle tulemusena koheldaks piiriülestes olukordades lapsi kohalike lastena. Võttes vastu liidu ühtsed eeskirjad rahvusvahelise kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kohta ning põlvnemise tunnustamise kohta ilma ühegi erimenetluseta, kaotataks valitud variandiga kulud ja koormus, mis on seotud haldus- ja kohtumenetlustega, mille lapsed ja nende perekonnad peavad praegu läbima, et põlvnemist tunnustataks teises liikmesriigis. Hinnangute kohaselt väheneksid tunnustamismenetluste keskmised kulud juhtumi kohta valitud variandi puhul 71 % ja 90 % perekondade puhul, kellel on praegu kõige tõsisemaid probleeme põlvnemise tunnustamisega. Valitud variant tooks omakorda kaasa märkimisväärse kokkuhoiu liikmesriikide ametiasutuste kulude, aja ja koormuse osas. Valitud variandi puhul väheneksid ametiasutuste kantavad tunnustamismenetluste kulud hinnanguliselt 54 %. • Põhiõigused Nagu eespool selgitatud, põhjustavad praegused põlvnemise tunnustamisega seotud probleemid olukordi, mis rikuvad piiriülestes olukordades laste põhiõigusi ja muid õigusi. Laste ilmajätmine nende õiguslikust seisundist ja teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemissuhetest on vastuolus laste põhiõigustega identiteedile, mittediskrimineerimisele ning era- ja perekonnaelu austamisele, samuti nende parimate huvidega. Hõlbustades põlvnemise liikmesriikidevahelist tunnustamist, on ettepaneku eesmärk kaitsta laste põhiõigusi piiriülestes olukordades ja tagada vanemastaatuse järjepidevus liidus. 4. MÕJU EELARVELE Liikmesriigid võivad kanda ühekordseid kulusid määruse uute normidega kohanemiseks, eelkõige kulusid, mis tulenevad vajadusest koolitada kohtunikke, perekonnaseisuametnikke ja muid pädevaid asutusi uute normide valdkonnas. Nende asutuste järjepidevaks koolitamiseks võib oodata väiksemaid korduvaid kulusid. Ükski neist kuludest ei ole eeldatavasti märkimisväärne ning määrusest tulenev tõhususe suurenemine ja kulude kokkuhoid kaaluksid need igal juhul üles. Ettepaneku sätted, mis käsitlevad digitaalset kommunikatsiooni Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu määrusega (EL) XX/YYYY [ õigusalase koostöö digiteerimise määrus ] loodud detsentraliseeritud IT-süsteemi raames, mõjutaksid liidu eelarvet, mida saab katta ümberpaigutamise kaudu õigusprogrammi raames. See mõju oleks väike, kuna detsentraliseeritud IT-süsteem ei pea olema loodud konkreetselt ettepaneku kohaldamiseks, vaid seda arendataks paljude liidu vahendite jaoks, mis on seotud [ õigusalase koostöö digiteerimise määrus e ] alusel tehtava tsiviil- ja kaubandusasjade õigusalase koostööga. Samuti kannavad liikmesriigid mõningaid kulusid , mis kaasnevad nende territooriumil paiknevate detsentraliseeritud IT-süsteemi juurdepääsupunktide paigaldamise ja hooldamisega ning riiklike IT-süsteemide kohandamisega, et muuta need pääsupunktidega koostalitlusvõimeliseks. Kuid nagu märgitud, oleks suurem osa neist finantsinvesteeringutest tehtud juba muude tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate liidu vahendite digiülemineku raames. Lisaks saaksid liikmesriigid taotleda toetusi, et rahastada neid kulusid asjaomastest liidu rahastamisprogrammidest, eeskätt ühtekuuluvuspoliitika vahenditest ja õigusprogrammist. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Määrus on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides ja seepärast ei pea seda siseriiklikku õigusesse üle võtma. Ettepanekus on ette nähtud asjakohased järelevalve-, hindamis- ja aruandluskohustused. Esiteks jälgitaks määruse praktilist kohaldamist tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku korrapäraste kohtumiste kaudu, kus osalevad liikmesriikide eksperdid. Lisaks viib komisjon viis aastat pärast määruse kohaldatavaks muutumist läbi määruse kohaldamise täieliku hindamise. Hindamisel tuginetaks muu hulgas liikmesriikide ametiasutustelt, välisekspertidelt ja asjaomastelt sidusrühmadelt saadud teabele. • Ettepaneku sätete selgitus Ettepanekus on üheksa peatükki: i) reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted; ii) kohtualluvus põlvnemise küsimustes piiriülestes olukordades; iii) põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatav õigus piiriülestes olukordades; iv) teises liikmesriigis välja antud lahendite ja siduva õigusjõuga ametlike dokumentide tunnustamine; v) teises liikmesriigis välja antud ilma siduva õigusjõuta ametlike dokumentide vastuvõtmine; vi) Euroopa vanematõend; vii) digitaalne kommunikatsioon; viii) delegeeritud õigusaktid ning ix) üld- ja lõppsätted. I peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted Artiklis 1 sätestatakse ettepaneku reguleerimisese. Ettepanekuga püütakse saavutada eesmärk hõlbustada teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist liikmesriigis, võttes vastu ühtsed eeskirjad, milles käsitletakse järgmist: i) rahvusvaheline kohtualluvus seoses põlvnemise kindlakstegemisega liikmesriigis piiriülestes olukordades; ii) õigus, mida kohaldatakse põlvnemise kindlakstegemise suhtes liikmesriigis piiriülestes olukordades; iii) põlvnemist kindlakstegevate lahendite ja siduva õigusjõuga ametlike dokumentide tunnustamine; iv) selliste ametlike dokumentide vastuvõtmine, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud, ning v) vabatahtliku Euroopa vanematõendi loomine, mis võimaldab lapsel või tema esindajal tõendada põlvnemist teises liikmesriigis. Põlvnemine tehakse tavaliselt kindlaks seaduse alusel või pädeva asutuse aktiga, näiteks lahendi, haldusasutuse otsuse või notariaalaktiga, mille järel kantakse põlvnemissuhe tavaliselt liikmesriigi elanike- või rahvastikuregistrisse. Kodanikud taotlevad aga kõige sagedamini põlvnemise tunnustamist teises liikmesriigis ametliku dokumendi alusel, milles ei kinnitata põlvnemist siduva õigusjõuga, kuid millel on selles liikmesriigis varem muul viisil (seaduse või pädeva asutuse akti kaudu) kindlakstehtud põlvnemist tõendav toime. Sellised ametlikud dokumendid võivad olla näiteks rahvastikuregistri väljavõte või sünni- või vanematõend. Ettepanekus esitatud ühtsete eeskirjadega piiriülestes olukordades põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatava õiguse kohta püütakse hõlbustada selliste ametlike dokumentide vastuvõtmist, millel ei ole siduvat õigusjõudu, kuid millel on tõendusjõud päritoluliikmesriigis kas selles liikmesriigis varem kindlakstehtud põlvnemise (näiteks sünnitunnistus) või muude asjaolude kui põlvnemise kindlakstegemise osas (nt isaduse omaksvõtt või nõusoleku andmine põlvnemise kindlakstegemiseks). Artiklis 2 , milles käsitletakse ettepaneku seost liidu õiguse muude sätetega, selgitatakse, et ettepanek ei tohiks mõjutada lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, eelkõige vaba liikumist käsitlevast liidu õigusest, sealhulgas direktiivist 2004/38/EÜ . Ettepaneku eesmärk ei ole sätestada täiendavaid tingimusi või nõudeid põlvnemise tunnustamise kohta liidu õigusest tulenevate õiguste teostamiseks ega mõjutada selliste eeskirjade rakendamist. Seega jääb vaba liikumist käsitlev liidu õigus kehtima. Eelkõige saab põlvnemise tunnustamisest liidu õigusest tulenevate õiguste teostamise eesmärgil keelduda üksnes vaba liikumist käsitlevas liidu õiguses lubatud alustel, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus. ELi toimimise lepingu artikli 21 alusel kehtiva liidu õiguse ja sellega seotud teiseste õigusaktide alusel, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, ei saa liikmesriigi rahvusliku identiteedi austamine ELi lepingu artikli 4 lõike 2 alusel ja liikmesriigi avalik kord olla põhjus, miks keelduda tunnustamast põlvnemissuhet laste ja nende samasooliste vanemate vahel lapse liidu õigusest tulenevate õiguste teostamisel. Lisaks võib liidu õigusest tulenevate õiguste teostamise eesmärgil tõendada vanemaks olemist mis tahes viisil . Seega ei ole liikmesriigil õigust nõuda, et isik esitaks kas ettepanekus ette nähtud tõendi, mis on lisatud lahendile, või põlvnemist käsitleva ametliku dokumendi või ettepanekuga loodud Euroopa vanematõendi, kui isik taotleb põlvnemise tunnustamist seoses õigustega, mis lapsel on tulenevalt vaba liikumist käsitlevast liidu õigusest. See ei tohiks siiski takistada isikut valimast sellistel juhtudel ka asjakohast tõendit või Euroopa vanematõendit. Artiklis 2 selgitatakse ka, et ettepanek ei mõjuta avalikke dokumente käsitleva määruse (mis juba lihtsustab avalike dokumentide (nagu kohtuotsused, notariaaldokumendid ja haldustõendid) ringlust) kohaldamist teatavates valdkondades, sealhulgas sünni, põlvnemise ja lapsendamise puhul nende ehtsuse osas. Artiklis 3 määratakse kindlaks ettepaneku kohaldamisala. Kohtualluvust ja kohaldatavat õigust käsitlevaid norme kohaldatakse juhul, kui põlvnemine tuleb teha kindlaks liikmesriigis piiriülestes olukordades. Põlvnemise tunnustamise norme kohaldatakse juhul, kui tunnustatav põlvnemine on tehtud kindlaks liikmesriigis, seega ei hõlma ettepanek kolmandas riigis koostatud ja põlvnemist kindlakstegevate või tõendavate või registreeritud lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamist või vastuvõtmist. Sellistel juhtudel kohaldatakse tunnustamise ja vastuvõtmise suhtes iga liikmesriigi siseriiklikku õigust. Ettepanekut kohaldatakse siiski kõigi laste põlvnemise tunnustamise suhtes, olenemata nende kodakondsusest ja vanemate kodakondsusest, tingimusel et laste põlvnemine on tehtud kindlaks liikmesriigis, mitte kolmandas riigis. Küsimused, mis võivad olla seotud lapse põlvnemisega, kuid mida reguleerivad muud liidu või rahvusvahelised õigusaktid või siseriiklik õigus, on ettepaneku kohaldamisalast välja jäetud, näiteks vanemliku vastutuse, ülalpidamise, pärimise, riikidevahelise lapsendamise, lapse vanemate abielu või registreeritud partnerluse olemasolu, kehtivuse või tunnustamisega seotud küsimused ning toime, mis on lapse põlvnemise registreerimisel või mitteregistreerimisel liikmesriigi asjakohases registris. Lahendades eelküsimusena lapse põlvnemise küsimuse, hõlbustaks ettepanek siiski vanemlikku vastutust, ülalpidamist ja pärimisasju käsitlevate kehtivate liidu õigusaktide kohaldamist lapse suhtes. Ettepanekus ei käsitleta ka siseriikliku õiguse alusel põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi, näiteks lapse kodakondsust ja nime. Artiklis 4 määratletakse ettepanekus esitatud mõisted „põlvnemine“, „laps“, „põlvnemise kindlakstegemine“, „kohus“ ja „lahend“, „ametlik dokument“, „päritoluliikmesriik“, „detsentraliseeritud IT-süsteem“ ja „Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt“. Laps on määratletud laialt ja hõlmab mis tahes vanuses isikut, kelle põlvnemine tuleb kindlaks teha, seda tunnustada või tõendada. Kuna põlvnemisstaatus on oluline kogu inimese elu jooksul, kohaldatakse ettepanekut igas vanuses laste, st nii alaealiste kui ka täiskasvanute suhtes. Lapse (parimaid) huvisid ja õigust olla ära kuulatud tuleb siiski mõista viitena lapsele, nagu see on määratletud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, st alla 18aastasele isikule, välja arvatud juhul, kui lapse suhtes kohaldatava õiguse kohaselt on ta varem täisealiseks saanud. Põlvnemine , tähendab põlvnemissuhet, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras, sealhulgas konkreetse(te) vanema(te) lapseks olemise õiguslikku seisundit. Ettepaneku kohaldamisel võib põlvnemine olla bioloogiline, geneetiline, tuleneda lapsendamisest või seadusest. Nagu märgitud, hõlmab ettepanek liikmesriigis kindlaksmääratud põlvnemist nii alaealiste kui ka täiskasvanute, sealhulgas surnud lapse ja veel sündimata lapse puhul, olgu tegemist üksikvanema, de facto paari, abielupaari või registreeritud kooselus oleva paariga. See hõlmab lapse põlvnemise tunnustamist olenemata sellest, kuidas laps on eostatud või sündinud – seega ka abistava reproduktsioonitehnoloogia abil eostatud lapsi – ja olenemata lapse perekonna tüübist, hõlmates seega kahe samasoolise vanemaga lapsi, üksikvanema lapsi ning lapsi, kelle on liikmesriigisiseselt lapsendanud üks vanem või kaks vanemat. Põlvnemise kindlakstegemine – lapse ja kummagi vanema vahelise suhte kindlakstegemine seaduses sätestatud korras, sealhulgas põlvnemise kindlakstegemine juhul, kui vaidlustatakse eelnevalt kindlakstehtud põlvnemine. Kui see on asjakohane, võib see mõiste hõlmata ka põlvnemise lõppemist või lõpetamist. Ettepanekut ei kohaldata põlvnemise kindlakstegemise suhtes riigisisestes olukordades, mille puhul puuduvad piiriülesed elemendid (nt liikmesriigisisene lapsendamine), kuigi seda kohaldatakse sellistes liikmesriigisisestes olukordades kindlakstehtud põlvnemise tunnustamise suhtes. Ametlikud dokumendid on määratletud laialt, nagu muudes liidu tsiviilõigust käsitlevates õigusaktides. Ettepaneku kohased ametlikud dokumendid hõlmavad seega i) siduva õigusjõuga dokumente, millega tehakse kindlaks põlvnemine, näiteks notariaaldokumendid (nt lapsendamise korral või juhul, kui laps ei ole veel sündinud) või haldusotsused (nt pärast isaduse omaksvõttu), samuti ii) dokumente, mis ei kinnita põlvnemist siduva õigusjõuga , vaid mis tõendavad muul viisil kindlakstehtud põlvnemist (nt väljavõte elanike- või perekonnaseisuregistrist, sünni- või vanematõend) või tõendavad muid asjaolusid (nt notariaaldokument või haldusdokument, milles on registreeritud isaduse omaksvõtt või abistatava reproduktsioonitehnoloogia kasutamiseks nõusoleku andmine). Artiklis 5 selgitatakse, et ettepanek ei mõjuta küsimust, millised asutused igas liikmesriigis on pädevad tegelema põlvnemise küsimustega (näiteks kohtud, haldusasutused, notarid, registripidajad ja/või muud asutused). II peatükk. Kohtualluvus Selleks et hõlbustada põlvnemist käsitlevate lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamist või vajaduse korral vastuvõtmist, sätestatakse ettepanekus ühtsed kohtualluvusnormid piiriülese elemendiga põlvnemise kindlakstegemise kohta. Kohtualluvusnormidega välditakse ka paralleelseid menetlusi eri liikmesriikides, mille otsused võivad olla omavahel vastuolus. Arvestades, et enamikus liikmesriikides ei saa põlvnemisega seotud õiguste suhtes kokkuleppeid sõlmida või neist õigustest loobuda, ei nähta ettepanekus kohtualluvusega seoses ette poolte autonoomiat (näiteks kohtu valimine või kohtualluvuse üleandmine). Ettepanekuga nähakse ette alternatiivsed kohtualluvuse alused, et hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust liikmesriigis. Tagamaks, et lapsed saavad minna kohtusse, mis asub nende lähipiirkonnas, põhinevad kohtualluvuse alused kohtute lähedusel lapsele. Seega võib kohtualluvus teise võimalusena olla liikmesriigis, kus on lapse harilik viibimiskoht või sünnikoht või mille kodakondsus on lapsel või ühel vanemal või kus on kostja (näiteks isik, kelle kohta laps väidab, et on temast põlvnenud) või ühe vanema alaline elukoht. Kooskõlas Euroopa Kohtu asjaomase praktikaga määratakse lapse harilik viibimiskoht kindlaks iga üksikjuhtumi kõigi asjaolude põhjal. Kui kohtualluvust ei ole võimalik kindlaks teha mõne üldise alternatiivse kohtualluvuse alusel, peaksid pädevad olema selle liikmesriigi kohtud, kus laps viibib. See kohtualluvuse alus võib kehtida eelkõige pagulastest laste ja rahvusvaheliselt ümberasustatud laste suhtes. Kui liikmesriigi ühelgi kohtul ei ole ettepaneku alusel pädevust, tuleks kohtualluvus muudel juhtudel igas liikmesriigis kindlaks määrata selle liikmesriigi õigusaktide alusel. Et parandada olukorda kohtuliku arutamise mittevõimaldamise puhul, nähakse käesoleva ettepanekuga ette ka forum necessitatis , mis võimaldab selle liikmesriigi kohtul, kellega kohtuasi on piisavalt seotud, teha otsus põlvnemise küsimuses, mis on tihedalt seotud kolmanda riigiga. Seda võib teha erandkorras, näiteks juhul, kui menetlus osutub kõnealuses kolmandas riigis võimatuks, näiteks kodusõja tõttu, või kui lapselt või muult huvitatud poolelt ei saa mõistlikult eeldada, et ta algatab menetluse asjaomases kolmandas riigis. Ettepanekus tuletatakse ka meelde, et alla 18aastastel lastel, kes on võimelised oma seisukohti kujundama, antakse võimalus avaldada oma arvamust menetlustes, mis käsitlevad asjaomaste laste põlvnemist. III peatükk. Kohaldatav õigus Ettepanek peaks tagama õiguskindluse ja prognoositavuse ning selles pakutakse välja ühised õigusnormid õiguse kohta, mida kohaldatakse põlvnemise kindlakstegemisel piiriülestes olukordades. Ühiste normide eesmärk on vältida vastukäivaid otsuseid põlvnemise kohta sõltuvalt sellest, millise liikmesriigi kohtud või muud pädevad asutused põlvnemise kindlaks määravad. Normide eesmärk on ka hõlbustada eelkõige selliste ametlike dokumentide vastuvõtmist, millega ei tehta päritoluliikmesriigis põlvnemine kindlaks siduva õigusjõuga, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud. Ettepanekuga kohaldatavaks tunnistatud õigus on universaalne, st seda kohaldatakse olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi või kolmanda riigi õigusega. Üldjuhul tuleks põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldada selle riigi õigust, kus on sünnitanud isiku alaline elukoht sünni ajal. Selleks et tagada kohaldatava õiguse kindlaksmääramine igal juhul, kui sünnitanud isiku alalist elukohta sünni ajal ei ole võimalik kindlaks teha (näiteks pagulase või rahvusvaheliselt ümberasustatud ema puhul), tuleks kohaldada lapse sünniriigi õigust. Selleks et lahendada praegu põlvnemise tunnustamisega seotud kõige sagedasemaid probleeme, võivad erandina eespool nimetatud reeglist juhul, kui selle normi tulemusel tehakse kindlaks põlvnemine ainult ühest vanemast (tavaliselt samasooliste paari geneetiline vanem), ettepaneku alusel põlvnemise küsimuses pädevad liikmesriigi ametiasutused kohaldada ühte kahest täiendavast alternatiivsest normist – kas ühe vanema kodakondsusriigi õigust või lapse sünniriigi õigust –, et teha kindlaks põlvnemine teisest vanemast (tavaliselt samasoolise paari mittegeneetilise vanema puhul). Seda võimalust võivad kasutada pädevad asutused, kes kaaluvad põlvnemise kindlakstegemist esimest korda, aga ka pädevad asutused olukorras, kus teise liikmesriigi ametiasutused on juba teinud põlvnemise kindlaks ainult ühest vanemast. Kui ettepaneku alusel pädev liikmesriigi kohus või muu pädev asutus on teinud, koostanud või registreerinud lahendi või siduva õigusjõuga ametliku dokumendi, millega tehakse kindlaks põlvnemine iga vanema suhtes vastavalt ühele ettepanekus määratud kohaldatavale õigusele, tuleks iga sellist dokumenti, millega tehakse kindlaks põlvnemine iga vanema suhtes, tunnustada kõigis teistes liikmesriikides kooskõlas ettepanekus sätestatud tunnustamisnormidega. Lisaks võib laps (või tema esindaja) taotleda ja kasutada Euroopa vanematõendit, et tõendada teises liikmesriigis oma põlvnemist mõlemast vanemast. Avaliku huviga seotud kaalutlustel peaks liikmesriikide kohtutel ja teistel piiriülestes olukordades põlvnemist kindlakstegevatel pädevatel asutustel olema õigus erandkorras eirata välisriigi õiguse teatavaid sätteid, kui vastaval konkreetsel juhul oleks nende sätete kohaldamine ilmselgelt vastuolus nende liikmesriigi avaliku korraga ( ordre public ). Sellistel asutustel ei tohiks siiski olla võimalik seda erandit kohaldada teise riigi õiguse kohaldamise vältimiseks, kui see oleks vastuolus hartaga ja eelkõige harta artikliga 21, mis keelab diskrimineerimise. Seetõttu ei tohiks seda erandit kohaldada eesmärgiga keelduda kohaldamast teise riigi õigusnormi, millega nähakse ette samasoolise paari kahest vanemast põlvnemise võimalus, üksnes põhjusel, et vanemad on samast soost. IV peatükk. Tunnustamine Selles peatükis sätestatakse normid teises liikmesriigis välja antud lahendite ja siduva õigusjõuga põlvnemist kinnitavate ametlike dokumentide tunnustamise kohta. Teises liikmesriigis välja antud lahendi ja päritoluliikmesriigis põlvnemist kinnitavate siduva õigusjõuga ametlike dokumentide tunnustamine liikmesriigis peaks põhinema vastastikuse usalduse põhimõttel üksteise kohtusüsteemi vastu. Seda usaldust tuleks veelgi suurendada, võttes vastu ühtsed eeskirjad, milles käsitletakse rahvusvahelist kohtualluvust ja põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatavat õigust piiriülestes olukordades. Liikmesriigis välja antud siduva õigusjõuga lahendeid ja ametlikke dokumente, millega tehakse kindlaks põlvnemine, tuleks tunnustada teises liikmesriigis ilma ühegi erimenetluseta, sealhulgas lapse perekonnaseisuaktide ajakohastamiseks. See ei piira võimalust, et huvitatud pool võib algatada kohtumenetluse, et saada lahend, milles leitakse, et põlvnemise tunnustamisest keeldumiseks või põlvnemise mittetunnustamise menetluseks ei ole alust. Pool, kes soovib tugineda põlvnemist kindlakstegevale lahendile või ametlikule dokumendile, millel on teises liikmesriigis siduv õigusjõud, peaks esitama lahendi või ametliku dokumendi koopia ja asjakohase tõendi. Tõendite eesmärk on hõlbustada nendega kaasas olevate dokumentide loetavust ja seega nende tunnustamist. Siduva õigusjõuga põlvnemist kinnitavate dokumentide puhul on tõendi eesmärk ka tõendada, et liikmesriik, kelle ametiasutus ametliku dokumendi väljastas, oli pädev põlvnemist kindlaks tegema. Selle liikmesriigi ametiasutustel, kus põlvnemisele tuginetakse, ei ole õigust nõuda, et esitataks lahendile lisatud tõend või siduva õigusjõuga põlvnemist tõendav ametlik dokument või Euroopa vanematõend, kui põlvnemissuhet kasutatakse liidu õigusest tulenevate õiguste, sealhulgas vaba liikumise õiguse eesmärgil. See ei tohiks siiski takistada isikut otsustamast esitada sellistel juhtudel ka asjakohane tõend või Euroopa vanematõend. Ettepaneku kohaselt on põlvnemise tunnustamisest keeldumise põhjuste loetelu ammendav kooskõlas selle aluseks oleva eesmärgiga hõlbustada põlvnemise tunnustamist. Hinnates võimalikku põlvnemise tunnustamisest keeldumist avaliku korra kaalutlustel, peavad liikmesriikide ametiasutused võtma arvesse lapse huvisid, eelkõige lapse õiguste kaitset, sealhulgas lapse ja vanemate vaheliste tõeliste perekondlike sidemete säilitamist. Avalikul korral ( ordre public ) põhinevat tunnustamisest keeldumise alust tuleb kasutada erandkorras ja iga konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes, see tähendab mitte abstraktselt lapse põlvnemise tunnustamise välistamiseks näiteks samasooliste vanemate puhul. Asjaomasel juhul peaks selline tunnustamine olema ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse, näiteks seetõttu, et lapse eostamisel, sündimisel või lapsendamisel või lapse põlvnemise kindlakstegemisel on rikutud isiku põhiõigusi. Kohtutel või muudel pädevatel asutustel ei tohiks olla võimalik keelduda teises liikmesriigis välja antud lahendi või ametliku dokumendi tunnustamisest, kui see oleks vastuolus hartaga, eelkõige harta artikliga 21, millega keelatakse diskrimineerimine, sealhulgas laste diskrimineerimine. Seega ei saanud liikmesriikide ametiasutused avaliku korra kaalutlustel keelduda tunnustamast kohtuotsust või ametlikku dokumenti, millega tehakse kindlaks põlvnemine lapsendamise teel vallalisest mehest või samasooliste paari kahest vanemast, üksnes põhjusel, et vanemad on samast soost. Ettepanek ei mõjuta piiranguid, mis on kehtestatud Euroopa Kohtu praktikaga avaliku korra kasutamisele põlvnemise tunnustamisest keeldumiseks, kui liikmesriigid on vaba liikumist käsitleva liidu õiguse kohaselt kohustatud tunnustama teise liikmesriigi ametiasutuste poolt liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamiseks välja antud põlvnemissuhet tõendavat dokumenti. Eelkõige ei saa keelduda põlvnemise tunnustamisest, mille eesmärk on liidu õigusest tulenevate lapse õiguste teostamine, tuginedes samast soost vanematega seoses avalikule korrale. V peatükk. Siduva õigusjõuta ametlikud dokumendid Ettepanekuga nähakse ette ka selliste ametlike dokumentide vastuvõtmine, mis ei kinnita päritoluliikmesriigis põlvnemist siduva õigusjõuga, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud. Tõendusjõud võib viidata põlvnemise eelnevale kindlakstegemisele muul viisil või muude asjaoludega. Olenevalt siseriiklikust õigusest võib selline ametlik dokument olla näiteks sünnitunnistus, vanematõend, sünnijärgne väljavõte registrist või notariaal- või haldusdokument, millega registreeritakse isaduse omaksvõtt või ema või lapse nõusolek põlvnemise kindlakstegemise kohta. Sellistel ametlikel dokumentidel peaks olema teises liikmesriigis sama tõendusjõud nagu dokumendi päritoluliikmesriigis või võimalikult samalaadne toime. Isik, kes soovib kasutada sellist ametlikku dokumenti teises liikmesriigis, võib paluda asutusel, kes on ametliku dokumendi päritoluliikmesriigis ametlikult koostanud või selle registreerinud, väljastada tõendi, milles kirjeldatakse dokumendi tõendusjõudu. Selliste ametlike dokumentide vastuvõtmisest, millel ei ole siduvat õigusjõudu, kuid millel on tõendusjõud, võib keelduda üksnes avaliku korra ( ordre public ) põhjusel, kusjuures keeldumise põhjuse suhtes kehtivad samad piirangud, kui neid kohaldatakse siduva õigusjõuga lahendite ja ametlike dokumentide suhtes, sealhulgas seoses harta järgimisega. VI peatükk. Euroopa vanematõend Ettepanekuga nähakse ette vabatahtliku Euroopa vanematõendi (edaspidi „vanematõend“) loomine. See ühtne tõend on kavandatud konkreetselt selleks, et hõlbustada põlvnemise tunnustamist liidus, kuna see antakse välja „kasutamiseks teises liikmesriigis“. Vanematõend tuleb välja anda liikmesriigis, kus põlvnemine on kindlaks tehtud vastavalt kohaldatavale õigusele ja mille kohtud olid ettepaneku kohaselt pädevad. Kui vanematõend on välja antud, võib seda kasutada ka liikmesriigis, kus see välja anti. Vanematõend on vabatahtlik tõend, kuna liikmesriigi ametiasutused peaksid selle väljastama ainult juhul, kui laps või tema esindaja seda taotleb. Seega ei oleks isikud, kellel on õigus vanematõendit taotleda, kohustatud seda tegema ning neil oleks vabadus esitada teises liikmesriigis põlvnemise tunnustamist taotledes muid dokumente, nagu lahend või ametlik dokument, millele on lisatud asjakohane tõend. Siiski ei oleks ühelgi asutusel või isikul, kellele esitatakse teises liikmesriigis välja antud vanematõendi koopia, õigust nõuda, et selle asemel esitataks lahend või ametlik dokument. Riikide sünni- või vanematõendid on tavaliselt ametlikud dokumendid, millel on tõendusjõud põlvnemise osas. Liikmesriikides antakse tõendeid välja erisuguse menetluse kohaselt, erisuguses vormingus ja igas liikmesriigis erinevas keeles ning nende sisu ja mõju on väljaandmise liikmesriigist sõltuvalt erinev. Ettepaneku kohaselt võivad liikmesriikide sünni- ja vanematõendid ringelda koos vabatahtliku tõendiga, milles kirjeldatakse nende tõendusjõudu, ning nende tõendusjõud tuleb heaks kiita, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus need esitatakse. Seevastu antakse Euroopa vanematõend välja alati sama menetluse kohaselt, nagu on sätestatud ettepanekus, ühtses tüüpvormis (mis on esitatud ettepaneku V lisas) ning sama sisu ja toimega kogu liidus, nagu on ettepanekus sätestatud. Eeldatakse, et Euroopa vanematõend tõendab täpselt ettepanekus määratud kohaldatava õiguse alusel kindlaks määratud elemente ning seda ei ole vaja riigisisesesse dokumenti üle võtta enne, kui see on liikmesriigi asjakohases registris kättesaadav. Kuna vanematõendi vorm oleks kättesaadav kõigis liidu keeltes, väheneks märkimisväärselt vajadus tõlgete järele. Võttes arvesse põlvnemisstaatuse stabiilsust enamikul juhtudel, ei oleks vanematõendi ja selle koopiate kehtivus ajaliselt piiratud, ilma et see piiraks võimalust tunnistust vajaduse korral parandada, muuta, peatada või tühistada. VII peatükk. Delegeeritud õigusaktid Kui on vaja muuta lahendile või ametlikule dokumendile lisatud tõendite või käesolevale ettepanekule lisatud Euroopa vanematõendi tüüpvorme, oleks komisjonil õigus võtta pärast nõutavaid konsultatsioone liikmesriikide ekspertidega vastu delegeeritud õigusakte. VIII peatükk. Digiüleminek Käesolev peatükk sisaldab sätteid, milles käsitletakse füüsiliste isikute (või nende esindajate) ning liikmesriikide kohtute või muude pädevate asutuste vahelist elektroonilist teabevahetust detsentraliseeritud IT-süsteemi ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis loodud Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu. Liikmesriikide kohtutel või muudel pädevatel asutustel võiks olla lubatud suhelda füüsiliste isikutega Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu, kui füüsiline isik on andnud eelnevalt sõnaselge nõusoleku selle sidevahendi kasutamiseks. IX peatükk. Üld- ja lõppsätted See peatükk sisaldab eelkõige sätteid ettepaneku seose kohta kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega, andmekaitset käsitlevaid sätteid ning üleminekusätteid enne määruse kohaldamise kuupäeva välja antud lahendite ja ametlike dokumentide kasutamise kohta. 2022/0402 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust, põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite tunnustamist ja ametlike dokumentide vastuvõtmist ning Euroopa vanematõendi loomist EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 3, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Liit on seadnud endale eesmärgi luua täiel määral põhiõigusi austav vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine ja õiguskaitse kättesaadavus, ning seda ala säilitada ja arendada. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit võtma meetmeid, mille eesmärk on tagada liikmesriikide vahel tsiviilasjades tehtud kohtu- ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine ning liikmesriikides kollisiooninormide ja tsiviilasjades kohtualluvuse suhtes kohaldatavate õigusnormide kokkusobivus. (2) Käesolevas määruses käsitletakse lapse põlvnemise tunnustamist, kui see on kindlaks tehtud teises liikmesriigis. Määruse eesmärk on kaitsta laste põhiõigusi ja muid õigusi põlvnemisega seotud küsimustes piiriülestes olukordades, sealhulgas nende õigust identiteedile, mittediskrimineerimisele ning era- ja perekonnaelule, seades esikohale lapse huvid . Käesoleva määruse eesmärk on tagada ka õiguskindlus ja prognoositavus ning vähendada perekonna, liikmesriikide kohtute ja muude pädevate asutuste kohtuvaidluste kulusid ja koormust seoses põlvnemise tunnustamise menetlustega teises liikmesriigis. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks käesoleva määrusega nõuda, et liikmesriigid tunnustaksid kõikidel eesmärkidel teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemissuhteid. (3) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 21, 45, 49 ja 56 antakse liidu kodanikele õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil. See õigus sisaldab endas liidu kodanike õigust sellele, et õiguse teostamisel ei seata neile takistusi, ja õigust teise riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele, kui nad vaba liikumise õigust kasutavad, sealhulgas seoses teatavate sotsiaalsete soodustustega, mida määratletakse mis tahes eelisena, mis tõenäoliselt hõlbustab liikuvust . See õigus kehtib ka liidu kodanike pereliikmete suhtes, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/38/EÜ, küsimustes, mis on seotud stipendiumide, haridusasutusse vastuvõtmise, ühistranspordikulude vähendamisega suurte perede puhul, üliõpilaste ühistranspordisoodustuste ja muuseumide madalamate sissepääsutasudega . Vaba liikumist käsitlevate aluslepingu sätetega tagatud kaitse hõlmab ka õigust sellele, et liikmesriigis seaduslikult omistatud nime tunnustataks teistes liikmesriikides . (4) Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriik on kohustatud tunnustama põlvnemissuhet, et võimaldada lapsel kasutada koos kummagi vanemaga takistusteta ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikega 1 tagatud õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil ning kasutada kõiki lapse jaoks liidu õigusest tulenevaid õigusi . Euroopa Kohtu praktikas ei nõuta siiski, et liikmesriigid tunnustaksid lapse vanematena lapse ja teise liikmesriigi ametiasutuste koostatud sünnitunnistusel nimetatud isikute vahelist põlvnemissuhet muul eesmärgil kui liidu õigusest tulenevate õiguste teostamiseks. (5) Aluslepingute kohaselt on perekonnaõiguse valdkonnas materiaalõiguse normide, näiteks perekonna määratlemise normide ja põlvnemissuhte kindlakstegemise reeglite vastuvõtmise pädevus liikmesriikidel. ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 3 kohaselt võib aga liit võtta vastu perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevaid meetmeid, eelkõige õigusnorme rahvusvahelise kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ja põlvnemise tunnustamise kohta. (6) Kooskõlas liidu pädevusega võtta vastu perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevaid meetmeid kutsuti 2010. aasta Euroopa Ülemkogu dokumendis „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel“ komisjoni üles uurima probleeme, mis esinevad seoses perekonnaseisudokumentidega ja juurdepääsuga selliste dokumentide registritele, ning esitama oma järelduste põhjal asjakohaseid ettepanekuid ja kaaluma, kas perekonnaseisudokumentide õigusjõu vastastikune tunnustamine oleks asjakohane vähemalt mõningates valdkondades. Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas, mille koostas komisjon, nähti ette liikmesriikide vahel dokumentide legaliseerimisel esinevate formaalsuste kaotamist käsitleva õigusakti ettepanek ning teatavate perekonnaseisudokumentide, nt sünni-, põlvnemis- ja lapsendamistõendite õigusjõu vastastikust tunnustamist käsitleva õigusakti ettepanek. (7) 2010. aastal avaldas komisjon rohelise raamatu „Vähem bürokraatiat kodanike jaoks: avalike dokumentide vaba ringluse edendamine ja perekonnaseisuaktide õigusjõu tunnustamine“, millega käivitati ulatuslikkonsultatsioon avalike dokumentide vaba liikumise ja perekonnaseisuaktide õigusjõu tunnustamise küsimustes. Muu hulgas kaaluti võimalust võtta kasutusele Euroopa perekonnaseisutõend, mis hõlbustaks perekonnaseisu piiriülest tunnustamist liidus. Konsulteerimise eesmärk oli koguda arvamusi huvitatud isikutelt ja üldsuselt, et töötada nendes valdkondades välja liidu poliitika ja asjakohased seadusandlikud ettepanekud. 2016. aastal võttis liidu seadusandja vastu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ning selle määruse kohaldamisalasse kuuluvad muu hulgas sünni, põlvnemise ja lapsendamisega seotud dokumendid. (8) Kuigi liidul on pädevus võtta vastu perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevaid meetmeid, näiteks õigusnorme, mis reguleerivad rahvusvahelist kohtualluvust, kohaldatavat õigust ja laste põlvnemise liikmesriikidevahelist tunnustamist, ei ole liit seni nendes valdkondades põlvnemist puudutavaid sätteid vastu võtnud. Nendes valdkondades praegu kohaldatavad liikmesriikide sätted erinevad üksteisest. (9) Liidu tasandil on teatavaid laste õigusi piiriülestes olukordades käsitletud mitmetes õigusaktides, eelkõige nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 650/2012 ja nõukogu määruses (EL) 2019/1111 . Need määrused ei sisalda siiski sätteid põlvnemise kindlakstegemise või tunnustamise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1191 küll hõlmab avalikke dokumente sünni, põlvnemise ja lapsendamise kohta, kuid selles määruses käsitletakse selliste dokumentide ehtsust ja keelt, mitte nende sisu või õigusjõu tunnustamist teises liikmesriigis. (10) Kuna liidus ei ole kehtestatud õigusnorme, mis reguleeriksid piiriülestes olukordades põlvnemise kindlakstegemisel rahvusvahelist kohtualluvust ja kohaldatavat õigust ning põlvnemise tunnustamist liikmesriikide vahel, võib perekondadel tekkida raskusi oma laste põlvnemise tunnustamisega liidus kõikidel eesmärkidel, sealhulgas siis, kui nad kolivad teise liikmesriiki või naasevad oma päritoluliikmesriiki. (11) Laste jaoks tulenevad põlvnemisest mitmed õigused, sealhulgas õigus identiteedile, nimele, kodakondsusele (kui seda reguleerib ius sanguinis ), vanemate hooldus- ja suhtlusõigus, ülalpidamisõigus, pärimisõigus ja õigus olla esindatud oma vanemate poolt. Kui liikmesriigis ei tunnustata teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemist, võivad sellel olla tõsised negatiivsed tagajärjed laste põhiõigustele ja siseriiklikust õigusest tulenevatele õigustele. See võib sundida perekondi alustama kohtuvaidlust, et nende põlvnemissuhet lapsega tunnustataks teises liikmesriigis, kuigi nende menetluste tulemused on ebakindlad ning menetlused võtavad oluliselt aega ja nendega kaasnevad kulud nii perekondade kui ka liikmesriikide kohtusüsteemide jaoks. Lõppkokkuvõttes võivad perekonnad hoiduda vaba liikumise õiguse kasutamisest kartuse tõttu, et teises liikmesriigis ei tunnustata nende põlvnemissuhet lapsega siseriiklikust õigusest tulenevate õiguste teostamisel. (12) 2020. aastal teatas komisjon meetmetest, millega tagatakse, et ühes liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemissuhet tunnustatakse kõigis teistes liikmesriikides. See algatus lisati ELi 2020. aasta LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiasse ja 2021. aasta ELi lapse õiguste strateegiasse kui põhimeede võrdõiguslikkuse ja laste õiguste toetamiseks. Euroopa Parlament tunnustas komisjoni algatust oma 2021. aasta resolutsioonis LGBTIQ õiguste kohta ning oma 2022. aasta resolutsioonis lapse õiguste kaitse kohta tsiviil-, haldus- ja perekonnaõiguse menetlustes . (13) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, eeskätt õigusi, mis on lapsel vaba liikumist käsitleva liidu õiguse, sealhulgas direktiivi 2004/38/EÜ alusel. Näiteks peavad liikmesriigid juba praegu tunnustama põlvnemist, et võimaldada lastel kasutada koos kummagi vanemaga õigust vabalt liikuda ja elada ilma takistusteta liikmesriikide territooriumil ning kasutada kõiki lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest. Käesolevas määruses ei nähta ette lisatingimusi ega -nõudeid selliste õiguste kasutamiseks. (14) ELi toimimise lepingu artikli 21 ja sellega seotud teiseste õigusaktide alusel, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, ei saa liikmesriigi riikliku identiteedi austamine ELi lepingu artikli 4 lõike 2 alusel ja liikmesriigi avalik kord olla põhjus, miks keelduda tunnustamast põlvnemissuhet laste ja nende samasooliste vanemate vahel lapse liidu õigusest tulenevate õiguste teostamisel. Lisaks võib selliste õiguste teostamise eesmärgil tõendada vanemaks olemist mis tahes viisil . Seega ei ole liikmesriigil õigust nõuda, et kui isik tugineb vaba liikumise õiguse kasutamisel õigustele, mis on lapsel liidu õigusest tulenevalt, siis isik peab esitama kas käesoleva määrusega ette nähtud tõendid koos lahendiga või põlvnemist käsitleva ametliku dokumendi või käesoleva määrusega loodud Euroopa vanematõendi. See ei tohiks siiski isikut takistada esitamast sellistel juhtudel soovi korral ka käesoleva määrusega ette nähtud asjakohase tõendi või Euroopa vanematõendi. Tagamaks, et liidu kodanikke ja nende pereliikmeid teavitatakse sellest, et käesolev määrus ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, peaksid sellele määrusele lisatud tõendite ja Euroopa vanematõendi vormid sisaldama avaldust selle kohta, et asjakohane tõend või Euroopa vanematõend ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, eelkõige õigusi, mis on lapsel vaba liikumist reguleeriva liidu õiguse alusel, ning et selliste õiguste teostamiseks võib põlvnemissuhet tõendada mis tahes viisil. (15) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 kohaldamist seoses sündi, põlvnemist ja lapsendamist käsitlevate avalike dokumentidega, eelkõige selles osas, mis puudutab kinnitatud ärakirjade esitamist kodanike poolt ning siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamist liikmesriikide ametiasutuste poolt, kui neil on põhjendatud kahtlus neile esitatud sündi, põlvnemist või lapsendamist puudutava avaliku dokumendi või selle kinnitatud ärakirja õigsuses. (16) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni (edaspidi „ÜRO lapse õiguste konventsioon“) artikli 2 kohaselt peavad osalisriigid austama ja tagama laste õigusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta ning võtma kõik asjakohased meetmed, et tagada lapse kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanematega seotud asjaolude alusel. Konventsiooni artikli 3 kohaselt tuleb kõigis ettevõtmistes kohtute ja täidesaatvate organite poolt esikohale seada lapse huvid. (17) Kõiki käesolevas määruses esinevaid viiteid lapse (parimatele) huvidele tuleks kohaldada laste suhtes ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 1 tähenduses, st alla 18aastaste laste suhtes, välja arvatud juhul, kui lapse suhtes kohaldatava õiguse kohaselt on ta varem täisealiseks saanud. Kõiki käesolevas määruses esinevaid viiteid lapse (parimatele) huvidele tuleks tõlgendada ka lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklist 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklitest 3 ja 12, nii nagu neid rakendatakse siseriiklikus õiguses. Kõiki käesolevas määruses esinevaid viiteid lapse huvidele tuleks käsitada viidetena lapse parimatele huvidele ja laste huvidele, olenemata nende vanusest. (18) 4. novembri 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „Euroopa inimõiguste konventsioon“) artiklis 8 on sätestatud õigus era- ja perekonnaelu austamisele, samas kui nimetatud konventsiooni protokolli nr 12 artiklis 1 on sätestatud, et seadusega ette nähtud õiguste kasutamine peab olema tagatud ilma diskrimineerimiseta mis tahes alusel, sealhulgas sünnipära alusel. Euroopa Inimõiguste Kohus on tõlgendanud inimõiguste konventsiooni artiklit 8 nii, et see kohustab kõiki tema jurisdiktsiooni kuuluvaid riike tunnustama õiguslikku põlvnemissuhet, mis on tehtud kindlaks välismaal surrogaatemaduse abil sündinud lapse ja tulevase bioloogilise vanema vahel, ning nägema ette mehhanismi põlvnemise õiguslikuks tunnustamiseks tulevase mittebioloogilise vanema jaoks (näiteks lapse lapsendamise kaudu) . (19) Euroopa Kohus on kinnitanud, et liidu õiguse olulised tunnused on olnud aluseks niisuguste põhimõtete, õigusnormide ja õigussuhete struktureeritud võrgustiku loomisele, mis on üksteisest sõltuvad ning mis vastastikku seovad liitu ja selle liikmesriike ning liikmesriike omavahel. Selle õigusliku struktuuri alus on põhieeldus, et iga liikmesriik jagab kõigi teiste liikmesriikidega ühiseid väärtusi ja tunnistab, et neil on temaga ühised väärtused, millel liit rajaneb, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2. See eeldus tähendab ja põhjendab liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust nende väärtuste tunnustamisel. (20) Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 2 kohaselt kuuluvad võrdsus ja mittediskrimineerimine väärtuste hulka, millel liit rajaneb ja mis on liikmesriikide jaoks ühised. Harta artikliga 21 on keelatud diskrimineerimine muu hulgas sünnipära tõttu. ELi lepingu artiklis 3 ja harta artiklis 24 on sätestatud lapse õiguste kaitse ning harta artiklis 7 on sätestatud igaühe õigus era- ja perekonnaelu austamisele. (21) Kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide sätete ja liidu õigusega tuleks käesoleva määrusega tagada, et lapsed saavad kasutada oma õigusi ja säilitavad oma õigusliku seisundi piiriülestes olukordades ilma diskrimineerimiseta. Sel eesmärgil ja võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, ka liikmesriikidevahelise vastastikuse usalduse vallas, ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, peaks käesolev määrus hõlmama ühes liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist teises liikmesriigis, olenemata sellest, kuidas laps eostati või sündis või milline on tema perekond, ning hõlmama riigisisest lapsendamist. Seepärast peaks käesolev määrus, kui selle määruse kohaldatavat õigust käsitlevatest normidest ei tulene teisiti, hõlmama teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist samasooliste vanematega lapse puhul. Käesolev määrus peaks hõlmama ka teises liikmesriigis riigisiseselt lapsendatud lapse puhul põlvnemise tunnustamist liikmesriigis selle liikmesriigi riigisisest lapsendamist reguleerivate õigusnormide alusel. (22) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on vajalik ja asjakohane koondada sellesse ühised õigusnormid kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, põlvnemisega seotud lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamise või vajaduse korral vastuvõtmise kohta ning normid Euroopa vanematõendi loomise kohta liidu õigusaktis, mis on siduv ja vahetult kohaldatav. (23) Käesoleva määrusega reguleeritakse tsiviilasju, mis tähendab tsiviilkohtumenetlust ja selle tulemusena tehtavaid otsuseid põlvnemise kohta ning põlvnemist käsitlevaid ametlikke dokumente. Terminit „tsiviilasjad“ tuleks vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale tõlgendada autonoomselt. Seda terminit tuleks käsitada nii, et sellega tähistatakse iseseisvat mõistet, mille tõlgendamisel tuginetakse esiteks käesoleva määruse eesmärkidele ja süsteemile ning teiseks liikmesriikide õigussüsteemide kogumist tulenevatele üldpõhimõtetele. Terminit „tsiviilasjad“ tuleks seega tõlgendada nii, et see võib hõlmata ka selliseid meetmeid, mis liikmesriigi õiguse alusel võivad kuuluda avaliku õiguse valdkonda. (24) Käesoleva määruse kohaldamisel võib põlvnemine olla bioloogiline, geneetiline, tuleneda lapsendamisest või seadusest. Ka käesoleva määruse kohaldamisel peaks põlvnemine tähendama vanema ja lapse vahelist põlvnemissuhet, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras ning mis peaks hõlmama konkreetse(te) vanema(te) lapseks olemise õiguslikku seisundit. Käesolev määrus peaks hõlmama põlvnemist, mis on kindlaks tehtud liikmesriigis nii alaealiste kui ka täiskasvanute, sealhulgas surnud lapse ja veel sündimata lapse puhul, olgu tegemist üksikvanemaga, de facto paariga, abielupaariga või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhtes (näiteks registreeritud kooselu) oleva paariga. Käesolevat määrust tuleks kohaldada olenemata selle lapse kodakondsusest, kelle põlvnemine tuleb kindlaks teha, ning olenemata lapse vanemate kodakondsusest. Käesolevas määruses kasutatud terminit „vanem“ tuleks vajaduse korral mõista nii, et see viitab seadusjärgsele vanemale, tulevasele vanemale, isikule, kes väidab end olevat vanem, või isikule, kelle kohta laps väidab, et on temast põlvnenud. (25) Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada põlvnemise kindlakstegemise suhtes liikmesriigisiseses olukorras, kus puuduvad piiriülesed elemendid. Seepärast ei tohiks käesolev määrus sisaldada sätteid kohtualluvuse või kohaldatava õiguse kohta lapse põlvnemise kindlakstegemisel riigisisestel juhtudel, näiteks pärast lapsendamist liikmesriigis. Selleks et aga kaitsta laste õigusi piiriülestes olukordades ilma diskrimineerimiseta, nagu on sätestatud hartas, tuleks Euroopa Kohtu kinnitatud liikmesriikidevahelise vastastikuse usalduse põhimõtte kohaldamisel kohaldada käesoleva määruse sätteid, mis reguleerivad põlvnemisega seotud lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamist või vajaduse korral vastuvõtmist, ka liikmesriigisisestes olukordades kindlakstehtud põlvnemissuhte tunnustamise suhtes (näiteks põlvnemine, mis on tehtud kindlaks liikmesriigis pärast riigisisest lapsendamist selles liikmesriigis). Seepärast tuleks käesoleva määruse sätteid, mis puudutavad asjakohaseid tõendeid ja Euroopa vanematõendit, kohaldada ka liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise suhtes riigisisestes olukordades, näiteks juhul, kui lapsendamine toimub liikmesriigis. (26) Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab riigisisene lapsendamine liikmesriigis seda, et lapse harilik viibimiskoht ja lapsendaja(te) alaline elukoht on samas liikmesriigis ning lapsendamisega luuakse alaline põlvnemissuhe. Selleks et võtta arvesse liikmesriikide erisuguseid õigustavasid, peaks käesolev määrus hõlmama liikmesriigis toimuvat riigisisest lapsendamist, kus lapsendamise tulemusel lõpeb lapse ja päritolupere vaheline õigussuhe (täielik lapsendamine) ning liikmesriigis toimuvat riigisisest lapsendamist, mis ei too kaasa lapse ja päritolupere vahelist õigussuhte lõpetamist (mittetäielik lapsendamine). (27) Riikidevahelist lapsendamist, kus lapse harilik viibimiskoht ja lapsendaja(te) alaline elukoht on eri riikides, reguleerib 1993. aasta Haagi riikidevahelises lapsendamises lastekaitseks tehtava koostöö konventsioon, mille osalised on kõik liikmesriigid. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada riikidevahelise lapsendamise suhtes, olenemata sellest, kas see hõlmab kahte liikmesriiki või liikmesriiki ja kolmandat riiki, ning olenemata sellest, kas riikidevaheline lapsendamine kuulub Haagi konventsiooni kohaldamisalasse või mitte. (28) Kuigi põlvnemise kindlakstegemine ja tunnustamine kooskõlas käesoleva määrusega on asjakohane muudes tsiviilõiguse valdkondades, peaks määruse kohaldamisala piirduma kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, põlvnemisega seotud lahendite tunnustamise ja ametlike dokumentide vastuvõtmisega. Selguse huvides tuleks muud tsiviilõiguse valdkonnad, mida võib põlvnemisega seostada, sõnaselgelt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. (29) Eeskätt ei tuleks käesolevas määruses sätestatud norme kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, lahendite tunnustamise ja ametlike dokumentide vastuvõtmise kohta kohaldada ülalpidamisõiguse suhtes, mida reguleerib nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, pärimisõiguste suhtes, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012 või vanemliku vastutusega seotud küsimuste suhtes, mida reguleerib nõukogu määrus (EL) 2019/1111 . Kuna aga lapse põlvnemise küsimus tuleb lahendada eelnevalt lahendatava küsimusena enne lapsega seotud vanemliku vastutuse, ülalpidamise või pärimisasjade lahendamist, peaks käesolev määrus hõlbustama nimetatud perekonnaõigust ja pärimisõigust käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist. (30) Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada selliste eelnevalt lahendatavate küsimuste suhtes nagu abielu või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhte olemasolu, kehtivus või tunnustamine, mida tuleks jätkuvalt reguleerida liikmesriikide siseriikliku õigusega, sealhulgas nende rahvusvahelise eraõiguse normidega, ning vajaduse korral Euroopa Kohtu vaba liikumist käsitleva praktikaga. (31) Põlvnemissuhte registrisse kandmise nõuded tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega tuleks määrata registrit pidava liikmesriigi õigusega kindlaks põlvnemissuhte registreerimise viis ja õiguslikud tingimused ning see, missuguste asutuste ülesanne on kontrollida, et kõik nõuded on täidetud ning et esitatud või koostatud dokumendid on piisavad ja sisaldavad vajalikku teavet. Dokumentide dubleerimise vältimiseks peaksid riikide registreerimisasutused võtma vastu teise liikmesriigi pädevate asutuste koostatud dokumente, mille ringlus on käesolevas määrusega ette nähtud. Eelkõige peaks käesoleva määruse alusel välja antud Euroopa vanematõend kehtima dokumendina, mille alusel saab teha liikmesriigi registrisse põlvnemise kohta kandeid. Kuna Euroopa vanematõendi väljaandmise menetlus ning selle sisu ja toime peaks olema kõikides liikmesriikides ühtne, nagu on sätestatud käesolevas määruses, ning Euroopa vanematõend tuleks välja anda kooskõlas käesolevas määruses sätestatud kohtualluvust ja kohaldatavat õigust käsitlevate õigusnormidega, ei tohiks registreerimises osalevad asutused nõuda, et Euroopa vanematõend võetaks esmalt üle riigisisesesse dokumenti põlvnemise kohta. See ei tohiks takistada registreerimises osalevatel asutustel kinnitada tingimusi, mis on vajalikud Euroopa vanematõendi ehtsuse kindlakstegemiseks, või paluda registreerimist taotleval isikul esitada täiendavat teavet, mida on nõutud registrit pidava liikmesriigi õiguses, tingimusel et see teave ei ole juba kantud Euroopa vanematõendile. Pädev asutus võib teavitada registrisse kande tegemist taotlevat isikut sellest, kuidas puuduolevat teavet saab esitada. Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta ka põlvnemissuhte registrisse kandmise toime (näiteks olenevalt siseriiklikust õigusest see, kas registrikande tegemisega on põlvnemine kindlaks tehtud või annab see üksnes tõendi juba kindlakstehtud põlvnemise kohta) ning seda tuleks reguleerida registrit pidava liikmesriigi õigusega. (32) Käesolev määrus ei tohiks hõlmata kolmandas riigis põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite tunnustamist ega selliste põlvnemisega seotud ametlike dokumentide tunnustamist või vajaduse korral vastuvõtmist, mis on koostatud või registreeritud kolmandas riigis. Selliste dokumentide tunnustamine või vastuvõtmine peaks jääma iga liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaldamisalasse. (33) Põlvnemise kindlakstegemine peaks tähendama lapse ja kummagi vanema vahelise suhte kindlakstegemine seaduses sätestatud korras ning seda tuleks mõista nii, et see hõlmab põlvnemise kindlakstegemist juhul, kui vaidlustatakse eelnevalt kindlakstehtud põlvnemine. Kui see on asjakohane, võiks käesolevat määrust kohaldada ka põlvnemissuhte lõppemise või lõpetamise suhtes. (34) Olenemata erinevustest siseriiklikes õigusaktides, tehakse põlvnemine tavaliselt kindlaks seaduse alusel või pädeva asutuse aktiga. Näited põlvnemise kindlakstegemisest seaduse alusel on sünnist tulenev põlvnemine sünnitanud isiku puhul ning põlvnemine õigusliku eelduse alusel sünnitanud isiku abikaasa või registreeritud partneri puhul. Näited põlvnemise kindlakstegemisest pädeva asutuse aktiga on põlvnemise kindlakstegemine lahendiga (näiteks lapsendamisel või menetluste korral, kus põlvnemine vaidlustatakse, või menetluste korral, kus väidetakse, et isik põlvneb kellestki, näiteks teiste poolt tunnustatud põlvnemise tõendamisel), notariaalaktiga (näiteks lapsendamisel või kui laps ei ole veel sündinud), haldusotsusega (näiteks pärast isaduse omaksvõttu) või registreerimisega. Põlvnemine registreeritakse tavaliselt tsiviil-, isiku- või rahvastikuregistris. Põlvnemist saab tõendada põlvnemist kindlakstegeva dokumendiga (näiteks lahend, notariaalakt või põlvnemist kindlakstegev haldusotsus). Põlvnemist tõendab aga enamasti põlvnemissuhte kandmine registrisse, väljavõte asjaomasest registrist või tõend, mis sisaldab asjaomasesse registrisse kantud andmeid (nt sünni- või vanematõend). (35) Liidu õigusruumi sujuv ja korrektne toimimine liikmesriikide erinevate õigussüsteemide ja -tavade suhtes on liidu jaoks väga oluline. Sellega seoses tuleks vastastikust usaldust üksteise õigussüsteemide suhtes edasi arendada. (36) Selleks et hõlbustada põlvnemisküsimusi käsitlevate lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamist, tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed kohtualluvuse eeskirjad põlvnemise kindlakstegemiseks, kui see on seotud piiriülese elemendiga. Samuti tuleks käesolevas määruses selgitada alla 18aastaste laste õigust, mille kohaselt antakse neile võimalus avaldada oma arvamust menetlustes, mille osalised nad on. (37) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada seda, millised asutused on igas liikmesriigis pädevad tegelema põlvnemisküsimustega (näiteks kohtud, haldusasutused, notarid, registripidajad või muud asutused). (38) Määruses tuleks arvestada erisuguseid süsteeme, mida liikmesriikides põlvnemisasjade lahendamisel kasutatakse. Mis puudutab „ametlikke dokumente“, siis volitavad liikmesriigid sageli selliseid asutusi nagu notarid, haldusasutused või registripidajad, andes neile õiguse koostada põlvnemist kindlakstegevaid ametlikke dokumente, millel on siduv õigusjõud liikmesriigis, kus need on koostatud või registreeritud (edaspidi „siduva õigusjõuga ametlikud dokumendid“), või koostada ametlikke dokumente, millel ei ole siduvat õigusjõudu liikmesriigis, kus need on koostatud või registreeritud, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud (edaspidi „siduva õigusjõuta ametlikud dokumendid“). Terminit „volitamine“ tuleks tõlgendada käesolevas määruses autonoomselt kooskõlas „ametliku dokumendi“ määratlusega, mida kasutatakse horisontaalselt liidu õigusaktides ning pidades silmas käesoleva määruse eesmärke. (39) Lapse huvide kaitsmiseks tuleks kohtualluvus määrata kindlaks läheduskriteeriumi alusel. Sellest tulenevalt peaks kohtualluvus olema võimaluse korral liikmesriigis, kus on lapse harilik viibimiskoht. Selleks et hõlbustada lapse juurdepääsu õiguskaitsele liikmesriigis, tuleks alternatiivne kohtualluvus anda ka liikmesriigile, mille kodanik laps on, kostja (näiteks isik, kelle kohta laps väidab, et on temast põlvnenud) alalise elukoha liikmesriigile, liikmesriigile, kus on ühe vanema alaline elukoht, kummagi vanema kodakondsusjärgsele liikmesriigile või lapse sünnijärgsele liikmesriigile. (40) Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga tuleb lapse harilik viibimiskoht määrata kindlaks iga üksikjuhtumi kõigi konkreetsete asjaolude põhjal. Lisaks lapse füüsilisele viibimisele liikmesriigi territooriumil tuleb valida ka muud tegurid, mis tõendavad, et see viibimine ei ole mingil viisil ajutine või vahelduv ning et see kajastab lapse teatavat lõimumist sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda, mis on tegelikult lapse elu kese. Selliste tegurite hulka kuuluvad lapse asjaomase liikmesriigi territooriumil viibimise kestus, korrapärasus, tingimused ja põhjused ning lapse kodakondsus, kusjuures asjakohased tegurid varieeruvad sõltuvalt asjaomase lapse vanusest. Need tegurid hõlmavad ka lapse kooliskäimise kohta ja tingimusi ning lapse perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid liikmesriigis. Ka vanemate kavatsust asuda koos lapsega elama konkreetsesse liikmesriiki võib võtta arvesse, kui seda kavatsust väljendavad konkreetsed sammud, nagu asjaomases liikmesriigis asuva elukoha ostmine või üürimine. Seevastu sünnitanud isiku kodakondsus või varasem elukoht liikmesriigis, kus kohtusse pöörduti, ei ole asjakohane, samas kui asjaolu, et laps on sündinud selles liikmesriigis ja tal on selle liikmesriigi kodakondsus, ei ole piisav. (41) Kui käesolevas määruses osutatakse kodakondsusele kui ühendavale tegurile kohtualluvuse või kohaldatava õiguse kohaldamisel, on küsimus selle kohta, kuidas kohelda mitme kodakondsusega last või vanemat, eelnevalt lahendatav küsimus, mis jääb käesoleva määruse kohaldamisalast välja ning mis peaks jääma liikmesriikide õiguse, sealhulgas, kui see on asjakohane, rahvusvaheliste konventsioonide raames otsustada, järgides seejuures täielikult liidu üldpõhimõtteid. Käesoleva määruse kohaldamisel võib mitme kodakondsusega laps või vanem valida selle liikmesriigi kohtu või õiguse, mille kodanik ta on kohtusse pöördumise või põlvnemise kindlakstegemise ajal. (42) Kui kohtualluvust ei ole võimalik kindlaks teha üldise alternatiivse kohtualluvuse alusel, peaksid pädevus olema selle liikmesriigi kohtul, kus laps asub. See asukoha reegel peaks eelkõige võimaldama liikmesriigi kohtutel teostada pädevust kolmandate riikide kodanikest laste suhtes, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate või saajate suhtes, nagu lapspagulased ja lapsed, kes on rahvusvaheliselt ümber asustatud nende alalise elukoha riigis aset leidnud rahutuste tõttu. (43) Kui liikmesriigi ühelgi kohtul ei ole käesoleva määruse alusel pädevust, tuleks kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks määrata selle liikmesriigi õigusaktide alusel, sealhulgas selles liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide alusel. (44) Et parandada olukorda kohtuliku arutamise mittevõimaldamise korral, tuleks käesoleva määrusega ette näha forum necessitatis , mis võimaldab liikmesriigi kohtul erandjuhul teha otsuse põlvnemisasjas, mis on tihedalt seotud mõne kolmanda riigiga. Sellise erandjuhtumiga võib olla tegemist siis, kui menetluse läbiviimine osutub asjaomases kolmandas riigis võimatuks, näiteks kodusõja tõttu, või kui lapselt või muult huvitatud poolelt ei saa mõistlikult eeldada, et ta selles riigis menetluse algatab või seda järgib. Forum necessitatis ’e põhimõttel rajanevat kohtualluvust peaks saama teostada üksnes siis, kui vaidlus on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, mille kohtusse pöörduti. (45) Kui käesoleva määruse alusel pädevuseta liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub määruse kohaldamisalasse jääva kõrvalküsimuse lahendamisest, ei tohiks määrusega menetluse ökonoomia ja tõhususe huvides takistada kõnealuse liikmesriigi kohtuid nimetatud küsimust lahendamast. Seega, kui menetluses käsitletakse näiteks pärimisvaidlust, mille raames tuleb selle menetluse eesmärgil määrata kindlaks surnu ja lapse vaheline põlvnemissuhe, peaks pärimisvaidluses pädeval liikmesriigil olema õigus otsustada see küsimus poolelioleva menetluse korral, sõltumata sellest, kas põlvnemisküsimused käesoleva määruse alusel tema pädevusse kuuluvad või mitte. Iga selline otsus tuleks teha kooskõlas käesoleva määrusega ettenähtud kohaldatava õigusega ning sellel peaks olema mõju üksnes menetlustele, mille jaoks otsus tehti. (46) Sujuva õigusemõistmise huvides tuleks vältida vastandlike lahendite tegemist eri liikmesriikides. Selle tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada üldine menetluskord, mis sarnaneb tsiviilasjades tehtavat koostööd käsitlevates muudes liidu õigusaktides kehtestatud korraga. (47) Üks selline menetlusnorm on samal ajal pooleli olevate kohtuasjade ( lis pendens ) reegel, mida tuleks kohaldada, kui samas põlvnemisasjas pöördutakse eri liikmesriikide erisugustesse kohtutesse. Selle normi alusel tuleks määrata kindlaks, milline kohus peaks põlvnemisasja menetlema hakkama. (48) Käesolevas määruses tuleks määrata kindlaks, millal loetakse toimunuks kohtusse pöördumine selle määruse kohaldamise eesmärgil. Pidades silmas, et praegu kasutatakse liikmesriikides kahte eri süsteemi, millega nõutakse menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamist kõigepealt vastaspoolele või selle esitamist kõigepealt kohtule, peaks piisama, et menetluse esimene etapp on siseriikliku õiguse alusel toimunud, tingimusel et taotleja ei ole seejärel jätnud astumata siseriikliku õiguse alusel nõutavaid samme teise etapi toimumiseks. (49) Käesoleva määruse kohane põlvnemise kindlakstegemise menetlus peaks aluspõhimõttena andma alla 18aastastele lastele, keda menetlus puudutab ja kes on võimelised vastavalt Euroopa Kohtu praktikale kujundama oma seisukoha, tegeliku ja tulemusliku võimaluse oma arvamust avaldada ning lapse huvisid hinnates tuleks neid seisukohti asjakohaselt arvesse võtta. Käesoleva määrusega tuleks siiski liikmesriikide õiguse ja menetluskorra alusel otsustada küsimus, kes lapse ära kuulab ja kuidas laps ära kuulatakse. Lisaks, kuigi lapsele jääb õigus olla ära kuulatud, ei peaks lapse ärakuulamine olema absoluutne kohustus, kuigi seda tuleks lapse huvisid arvesse võttes hinnata. (50) Käesolev määrus peaks tagama õiguskindluse ja prognoositavuse, sätestades ühised õigusnormid õiguse kohta, mida kohaldatakse põlvnemise kindlakstegemisel piiriülestes olukordades. Ühiste normide eesmärk on vältida vastukäivaid otsuseid sõltuvalt sellest, millise liikmesriigi kohtud või muud pädevad asutused põlvnemise kindlaks teevad, ning eelkõige hõlbustada selliste ametlike dokumentide vastuvõtmist, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud. (51) Üldjuhul tuleks piiriülestes olukordades põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldada selle riigi õigust, kus on sünnitanud isiku harilik viibimiskoht sünni ajal. See ühendav tegur peaks tagama, et kohaldatavat õigust on võimalik kindlaks määrata valdaval enamikul juhtudest, sealhulgas vastsündinute puhul, kelle harilikku viibimiskohta võib olla raske kindlaks määrata. Sünniaega tuleks tõlgendada kitsalt, viidates kõige sagedasemale olukorrale, kus põlvnemine tehakse kindlaks sünni ajal seaduse alusel ja kantakse asjaomasesse registrisse mõne päeva jooksul pärast sündi. Seda õigust tuleks kohaldada nii olukordades, kus sünnitanud isiku harilik viibimiskoht on sünniriigis (nagu tüüpiline olukord), kui ka olukordades, kus sünnitanud isiku harilik viibimiskoht on muus riigis kui sünniriik (näiteks kui laps sünnib reisi ajal). Kui lapse põlvnemine tuleb kindlaks teha enne lapse sündi, tuleks analoogia põhjal kohaldada selle riigi õigust, kus oli sünnitanud isiku harilik viibimiskoht sünni ajal. Tagamaks, et kohaldatavat õigust saab määrata kõikidel juhtudel, tuleks nendel harvadel juhtudel, kui sünnitanud isiku alalist elukohta sünni ajal ei ole võimalik kindlaks teha (näiteks pagulase või rahvusvaheliselt ümberasustatud ema puhul), kohaldada lapse sünniriigi õigust. (52) Erandjuhul, kui kohaldatava õiguse tulemuseks on üldjuhul ainult ühest vanemast (näiteks samasooliste paari geneetiline vanem) põlvnemise kindlakstegemine, võib teisest vanemast (näiteks samasooliste paari mittegeneetilise vanema) põlvnemise kindlakstegemiseks kohaldada ühte kahest teisesest õigusest, nimelt kummagi vanema kodakondsusjärgse riigi õigust või lapse sünniriigi õigust. Arvestades, et sellistel juhtudel tehtaks nii ühest vanemast kui ka teisest vanemast põlvnemine kindlaks kooskõlas ühe käesoleva määruse alusel kohaldatavaks määratud õigusega, tuleks mõlemast vanemast põlvnemist, sealhulgas juhul, kui see on tehtud kindlaks eri liikmesriikide ametiasutuste poolt, tunnustada selle määruse sätete alusel kõigis teistes liikmesriikides, kui põlvnemine on tehtud mõlema vanema puhul kindlaks selle liikmesriigi ametiasutuste poolt, kelle kohtud on määruse alusel pädevad. (53) Mis tahes õigust, mis on kohaldatav käesoleva määruse alusel, tuleks kohaldada isegi juhul, kui tegemist ei ole liikmesriigi õigusega. (54) Õiguskindluse ja põlvnemissuhte järjepidevuse tagamiseks ei tohiks juhul, kui põlvnemine on tehtud liikmesriigis kindlaks vastavalt ühele käesoleva määrusega ettenähtud kohaldatavale õigusele, kohaldatava õiguse muutus, mis on tingitud sünnitanud isiku alalise elukoha või kummagi vanema kodakondsuse muutumisest, mõjutada juba kindlaks tehtud põlvnemist. (55) Huvitatud pool võib teha ühepoolse toimingu, mille eesmärk on anda õigusjõud kindlakstehtud või kindlakstehtavale põlvnemissuhtele, näiteks isaduse omaksvõtt või abikaasa nõusoleku andmine abistava reproduktsioonitehnoloogia kasutamiseks. Selline toiming peaks olema vormiliselt kehtiv, kui see vastab käesoleva määrusega kohaldatavaks määratud õiguse vorminõuetele või selle riigi õigusele, kus on toimingu teostaja alaline elukoht, või selle riigi õigusele, kus toiming teostati. (56) Avaliku huviga seotud kaalutlustel peaks liikmesriikide kohtutel ja teistel põlvnemist kindlakstegevatel pädevatel asutustel olema õigus erandkorras eirata välisriigi õiguse teatavaid sätteid, kui konkreetsel juhul oleks nende sätete kohaldamine ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga ( ordre public ). Kohtul või muul pädeval asutusel ei tohiks siiski olla võimalik kasutada avaliku korra erandit teise riigi õiguse kohaldamise vältimiseks, kui see oleks vastuolus hartaga ja eelkõige selle artikliga 21, mis keelab diskrimineerimise. (57) Kuna mõnes riigis võib kõrvuti eksisteerida kaks või enam õigussüsteemi või õigusnormide kogumit, mis reguleerivad käesolevas määruses käsitletavaid küsimusi, tuleks ette näha, mil määral käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuste riikide eri territoriaalüksustes. (58) Käesolevas määruses tuleks näha ette sätted teises liikmesriigis välja antud ja siduva õigusjõuga põlvnemist kindlakstegevate lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamise kohta. (59) Sõltuvalt siseriiklikust õigusest võib põlvnemist kindlakstegev ametlik dokument, millel on päritoluliikmesriigis siduv õigusjõud, olla näiteks notariaalne lapsendamise akt või haldusotsus, millega tehakse põlvnemine kindlaks pärast isaduse omaksvõttu. Käesoleva määrusega tuleks näha ette ka selliste ametlike dokumentide vastuvõtmine, millel puudub päritoluliikmesriigis õigusjõud, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud. Olenevalt siseriiklikust õigusest võib selline ametlik dokument olla näiteks sünni- või vanematõend, mis tõendab päritoluliikmesriigis kindlakstehtud põlvnemist (olenemata sellest, kas põlvnemine on tehtud kindlaks seaduse alusel või pädeva asutuse aktiga, nagu lahend, notariaalakt, haldusotsus või registrikande tegemine). (60) Vastastikune usaldus õigusemõistmise suhtes liidus on aluseks põhimõttele, mille kohaselt tuleks lahendeid, millega on ühes liikmesriigis põlvnemine kindlaks tehtud, tunnustada kõigis liikmesriikides, ilma et selleks oleks vaja tunnustamismenetlust. Eelkõige juhul, kui taotluse saanud liikmesriigi pädevatele asutustele esitatakse teises liikmesriigis tehtud lahend, millega on põlvnemine kindlaks tehtud ja mida ei ole päritoluliikmesriigis enam võimalik vaidlustada, peaksid pädevad asutused tunnustama lahendit seaduse alusel ilma erimenetluseta ning ajakohastama vastavalt oma perekonnaseisuregistri kandeid. (61) Tuleks jätta siseriikliku õiguse otsustada, kas keeldumise alustele võivad tugineda pooled või võib neile tugineda ex officio . See ei tohiks takistada ühelgi huvitatud isikul, kes soovib vaidluse põhiküsimusena tõstatada teises liikmesriigis tehtud, põlvnemist käsitleva lahendi tunnustamise, taotlemast kohtult lahendit, milles märgitakse, et puuduvad põhjused selle lahendi tunnustamisest keeldumiseks. Selle liikmesriigi õiguse järgi, kus taotlus esitatakse, tuleks otsustada, keda saab pidada huvitatud isikuks, kellel on õigus selline taotlus esitada. (62) Teises liikmesriigis põlvnemisasjades tehtud lahendite tunnustamine asjaomases liikmesriigis peaks põhinema vastastikuse usalduse põhimõttel. Seega peaks mittetunnustamise aluseid olema võimalikult vähe, võttes arvesse käesoleva määruse üldist eesmärki: hõlbustada põlvnemise tunnustamist, kaitsta tulemuslikult laste õigusi ja kaitsta piiriüleses olukorras lapse huvisid. (63) Lahendi tunnustamisest tuleks keelduda ainult juhul, kui on tuvastatud vähemalt üks käesolevas määruses sätestatud tunnustamisest keeldumise alus. Tunnustamisest keeldumise aluste loetelu käesolevas määruses on ammendav. Lubada ei tohiks tuginemist käesolevas määruses loetlemata keeldumise alustele, nagu lis pendens ’i reegli rikkumine. Hilisem lahend peaks alati asendama varasema lahendi niivõrd, kuivõrd need on vastuolus. (64) Mis puudutab alla 18aastaste laste võimalust avaldada oma arvamust, siis peaks olema lahendi teinud kohtu otsustada, milline on sobiv viis last ära kuulata. Seetõttu ei peaks olema võimalik lahendi tunnustamisest keelduda üksnes sel põhjusel, et lahendi teinud kohus kasutas lapse ärakuulamisel teistsugust meetodit, kui oleks kasutanud tunnustamise liikmesriigi kohus. (65) Päritoluliikmesriigis siduva õigusjõuga ametlikke dokumente tuleks käesolevas määruses sätestatud tunnustamist käsitlevate normide kohaldamisel käsitada lahenditega samaväärsena. (66) Kuigi käesoleva määruse kohast kohustust anda alla 18aastastele lastele võimalus avaldada oma arvamust ei tuleks kohaldada siduva õigusjõuga ametlike dokumentide suhtes, tuleks siiski arvesse võtta laste õigust avaldada oma arvamust vastavalt harta artiklile 24 ning pidades silmas ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklit 12, nagu seda rakendatakse siseriikliku õiguse ja menetluskorraga. Asjaolu, et lastele ei antud võimalust avaldada oma arvamust, ei tohiks automaatselt olla siduva õigusjõuga ametlike dokumentide tunnustamisest keeldumise alus. (67) Kui liikmesriigis tunnustatakse käesoleva määruse alusel teises liikmesriigis tehtud põlvnemist kinnitavat lahendit või teises liikmesriigis koostatud või registreeritud siduva õigusjõuga põlvnemist kinnitavat ametlikku dokumenti, ei tohiks see tähendada, et tunnustatakse selle lapse vanemate võimalikku abielu või registreeritud kooselu, kelle põlvnemine on kindlaks tehtud või kavatsetakse kindlaks teha. (68) Selleks et võtta arvesse põlvnemisküsimusega tegelemise eri süsteeme liikmesriikides, tuleks käesoleva määrusega tagada, et kõikides liikmesriikides võetakse vastu ametlikke dokumente, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud. Sellistel ametlikel dokumentidel võib olla tõendusjõud juba kindlaks tehtud põlvnemissuhte või muude asjaolude suhtes. Sõltuvalt siseriiklikust õigusest võib juba kindlaks tehtud põlvnemissuhet tõendavateks ametlikeks dokumentideks olla näiteks sünnitunnistus, vanematõend või rahvastikuregistri väljavõte sünni kohta. Muid asjaolusid tõendav ametlik dokument võib olla näiteks notariaal- või haldusdokument, milles on registreeritud isaduse omaksvõtt, notariaal- või haldusdokument, milles on registreeritud ema või lapse nõusolek põlvnemise kindlakstegemiseks, notariaal- või haldusdokument, milles on registreeritud abikaasa nõusolek abistava reproduktsioonitehnoloogia kasutamiseks, või teiste poolt tunnustatud põlvnemist registreeriv notariaal- või haldusdokument. (69) Ametlikel dokumentidel, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud, peaks teises liikmesriigis olema samasugune tõendusjõud nagu päritoluliikmesriigis või võimalikult sarnane mõju. Sellise ametliku dokumendi tõendusjõu kindlaksmääramisel teises liikmesriigis või võimalikult samalaadse toime kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, milline on kõnealuse ametliku dokumendi tõendusjõu laad ja ulatus selle päritoluliikmesriigis. Seega sõltub sellise ametliku dokumendi tõendusjõud teises liikmesriigis päritoluliikmesriigi õigusest. (70) Sellise ametliku dokumendi „ehtsus“, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud, peaks olema autonoomne mõiste, mis hõlmab selliseid asjaolusid nagu dokumendi autentsus, dokumendi suhtes kehtivad vorminõuded, dokumendi koostanud asutuse volitused ning menetlus, mille kohaselt dokument on koostatud. See peaks hõlmama ka ametlikus dokumendis sisalduvaid faktilisi asjaolusid. Pool, kes soovib vaidlustada sellise ametliku dokumendi ehtsuse, peaks pöörduma ametliku dokumendi päritoluliikmesriigi pädevasse kohtusse päritoluliikmesriigi õiguse alusel. (71) Terminit „õigustoiming“ (näiteks isaduse omaksvõtt või nõusoleku andmine) või „õigussuhe“ (näiteks lapse põlvnemine), mis on registreeritud ametlikus dokumendis, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud, tuleks tõlgendada nii, et see viitab ametlikku dokumenti kantud sisule. Pool, kes soovib vaidlustada ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingut või õigussuhet, peaks pöörduma kohtusse, millel on pädevus vastavalt käesolevale määrusele ning kes peaks tegema otsuse vaidlustamise kohta kooskõlas õigusega, mida kohaldatakse käesoleva määruse alusel põlvnemise kindlakstegemise suhtes. (72) Kui ametlikus dokumendis, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud, kajastatud õigustoimingu või õigussuhtega seotud küsimus tõstatatakse liikmesriigi kohtus toimuvas menetluses kõrvalküsimusena, peaks sellel kohtul olema kõnealuses küsimuses pädevus. (73) Kui vaidlustatakse ametlik dokument, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud, ei tohiks sellel olla tõendusjõudu muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik seni, kuni vaidlustamine on pooleli. Kui vaidlustamine puudutab üksnes ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingu või õigussuhetega seotud konkreetset küsimust, ei tohiks vaidlustatud ametlikul dokumendil olla seoses vaidlustatud küsimusega seni, kuni vaidlustamine on pooleli, tõendusjõudu muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik. Ametlik dokument, mis on vaidlustamise tulemusena kehtetuks tunnistatud, peaks kaotama igasuguse tõendusjõu. (74) Kui asutusele esitatakse käesoleva määruse kohaldamisel kaks vastukäivat ametlikku dokumenti, mis ei kinnita põlvnemist siduva õigusjõuga, kuid millel on tõendusjõud vastavas päritoluliikmesriigis, tuleks hinnata, millist ametlikku dokumenti, kui kumbagi, tuleks konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes eelistada. Kui nendest asjaoludest lähtudes ei ole selge, kumba sellist ametlikku dokumenti, kui üldse, peaks eelistama, peaksid küsimuse lahendama käesoleva määruse kohaselt pädevad kohtud, või kui küsimus tõstatatakse menetluse käigus kõrvalküsimusena, peaks küsimuse lahendama kohus, kuhu on vastavas küsimuses pöördutud. (75) Avaliku huvi kaalutlused peaksid võimaldama liikmesriikide kohtutel või muudel pädevatel asutustel erandlike asjaolude korral keelduda tunnustamast või vajaduse korral võtmast vastu lahendit või ametlikku dokumenti muus liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise kohta, kui selle tunnustamine või vastuvõtmine oleks konkreetsel juhul ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga ( ordre public ). Kohtutel või muudel pädevatel asutustel ei tohiks siiski olla võimalik keelduda teises liikmesriigis tehtud lahendi või väljaantud ametliku dokumendi tunnustamisest või vajaduse korral vastuvõtmisest, kui see oleks vastuolus hartaga, eelkõige harta artikliga 21, millega keelatakse diskrimineerimine. (76) Selleks et ühes liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemist saaks tunnustada kiiresti, sujuvalt ja tõhusalt, peaksid lapsed või nende vanem(ad) suutma hõlpsasti tõendada lapse staatust teises liikmesriigis. Et võimaldada neil seda teha, tuleks käesoleva määrusega ette näha ühtse tõendi loomine, milleks on Euroopa vanematõend, mis väljastatakse kasutamiseks teises liikmesriigis. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise tagamiseks ei peaks Euroopa vanematõend asendama siseriiklikke dokumente, mis võivad liikmesriikides samalaadsel eesmärgil olemas olla. (77) Euroopa vanematõendit välja andev asutus peaks järgima vorminõudeid, mida nõutakse põlvnemise registreerimisel registrit pidavas liikmesriigis. Seepärast tuleks käesoleva määrusega näha ette liikmesriikidevaheline vorminõuetealane teabevahetus. (78) Euroopa vanematõendi kasutamine ei peaks olema kohustuslik. See tähendab, et isikud, kellel on õigus taotleda Euroopa vanematõendit, täpsemalt laps või tema esindaja, ei peaks olema kohustatud seda tegema ning neil peaks olema vabadus esitada teises liikmesriigis tunnustamist taotledes muud käesoleva määruse alusel kättesaadavad dokumendid (lahend või ametlik dokument). Ühelgi asutusel või isikul, kellele esitatakse teises liikmesriigis välja antud Euroopa vanematõend, ei ole aga õigust nõuda, et Euroopa vanematõendi asemel tuleks esitada lahend või ametlik dokument. (79) Euroopa vanematõend tuleks väljastada selles liikmesriigis, kus põlvnemine on kindlaks tehtud ja mille kohtud on käesoleva määruse alusel pädevad. Iga liikmesriik peaks siseriiklike õigusaktidega kindlaks määrama, millistel asutustel on pädevus Euroopa vanematõendit välja anda, olgu selleks kohtud või muud asutused, kes on põlvnemisküsimustes pädevad, näiteks haldusasutused, notarid või registripidajad. Selleks et see teave oleks üldsusele kättesaadav, peaksid liikmesriigid edastama komisjonile asjakohase teabe asutuste kohta, kes on siseriikliku õiguse kohaselt volitatud Euroopa vanematõendit väljastama. (80) Kuigi põlvnemist tõendava siseriikliku ametliku dokumendi (nt sünni- või vanematõend) sisu ja õigusjõud on päritoluliikmesriigist sõltuvalt erinevad, peaks Euroopa vanematõendil olema sama sisu ja sama õigusjõud kõikides liikmesriikides. Sellel peaks olema tõendusjõud ja tuleks eeldada, et see tõendab täpselt elemente, mis on kindlaks tehtud käesoleva määruse kohaselt põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatava õiguse alusel. Euroopa vanematõendi tõendusjõud ei tohiks laieneda elementidele, mida käesoleva määrusega ei reguleerita, näiteks selle lapse vanemate perekonnaseisule, kelle põlvnemine on kindlakstegemisel. Kuigi põlvnemist tõendav riiklik ametlik dokument antakse välja päritoluliikmesriigi keeles, on käesolevale määrusele lisatud Euroopa vanematõendi vorm kättesaadav kõigis liidu keeltes. (81) Kohus või muu pädev asutus peaks Euroopa vanematõendi väljastama taotluse korral. Euroopa vanematõendi originaal peaks jääma tõendeid välja andvale asutusele, kes peaks väljastama taotlejale või taotleja esindajale ühe või mitu Euroopa vanematõendi kinnitatud ärakirja. Võttes arvesse põlvnemisstaatuse stabiilsust enamikul juhtudel, ei peaks Euroopa vanematõendi ärakirjade kehtivus olema ajaliselt piiratud, ilma et see piiraks võimalust Euroopa vanematõendit vajaduse korral parandada, muuta, peatada või tühistada. Käesoleva määrusega tuleks ette näha võimalus vaidlustada väljaandva asutuse otsus, kaasa arvatud otsus Euroopa vanematõendi väljaandmisest keeldumise kohta. Kui Euroopa vanematõendit parandatakse, muudetakse, see peatatakse või tühistatakse, peaks väljaandev asutus teavitama isikuid, kellele on väljastatud vanematõendi kinnitatud ärakiri, et vältida ärakirjade väärkasutamist. (82) Käesoleva määrusega tuleks ette näha nüüdisaegsed õiguskaitse kättesaadavaks tegemise vahendid, mis võimaldavad füüsilistel isikutel või nende esindajatel ja liikmesriikide kohtutel või muudel pädevatel asutustel suhelda elektrooniliselt Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu, mis on loodud Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis määrusega (EL) .../... [ õigusalase koostöö digiteerimise määrus ]. Tagada tuleks kooskõla [ õigusalase koostöö digiteerimise määrus ega ]. Seepärast on asjakohane, et käesolevas määruses osutatakse vajaduse korral [ õigusalase koostöö digiteerimise määrus ele ], sealhulgas mõistete „detsentraliseeritud IT-süsteem“ ja „Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt“ määratlustele. Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt on osa detsentraliseeritud IT-süsteemist. Detsentraliseeritud IT-süsteem peaks koosnema liikmesriikide tagasüsteemidest ja koostalitlusvõimelistest juurdepääsupunktidest, sealhulgas Euroopa elektroonilisest juurdepääsupunktist, mille kaudu need tuleks omavahel ühendada. Detsentraliseeritud IT-süsteemi juurdepääsupunkt peaks põhinema määrusega (EL) 2022/850 loodud e-CODEXi süsteemil. Euroopa koostalitlusvõime raamistikus on esitatud poliitika koostalitleva rakendamise võrdluskontseptsioon . (83) Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt peaks võimaldama füüsilistel isikutel või nende esindajatel esitada Euroopa vanematõendi taotluse ning vanematõendit vastu võtta ja saata elektrooniliselt. Samuti peaks see võimaldama neil suhelda elektrooniliselt liikmesriikide kohtute või muude pädevate asutustega menetlustes, mille eesmärk on teha otsus, et puuduvad alused põlvnemisasjas tehtud lahendi või ametliku dokumendi tunnustamisest keeldumiseks, või menetlustes, mille eesmärk on põlvnemisasjas tehtud lahendi või ametliku dokumendi tunnustamisest keeldumine. Liikmesriikide kohtud või muud pädevad asutused peaksid suhtlema kodanikega Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu ainult siis, kui kodanik on andnud eelnevalt sõnaselge nõusoleku selle kommunikatsioonivahendi kasutamiseks. (84) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada rahvusvahelise perekonnaseisukomisjoni (ICCS) konventsioonide nr 16, 33 ja 34 kohaldamist mitmekeelsete väljavõtete ja sünnitunnistuste suhtes liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel. (85) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses detsentraliseeritud IT-süsteemi loomisega selle määruse kohaldamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 . (86) Selleks et tagada käesoleva määruse IV ja V peatükis sätestatud tõendite ning VI peatükis sätestatud Euroopa vanematõendi ajakohasus, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse I–V lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, kaasa arvatud ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega . Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, laekuvad kõik dokumendid nõukogule samal ajal kui liikmesriikide ekspertidele ning liikmesriikide ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni nende eksperdirühmade koosolekutele, mis tegelevad delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega. (87) Liikmesriikide võetud rahvusvaheliste kohustuste järgimine tähendab, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada nende rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osaliseks on üks või enam liikmesriiki määruse vastuvõtmise ajal. Õigusnormide parema kättesaadavuse huvides peaks komisjon avaldama liikmesriikide saadetud teabe alusel asjaomaste konventsioonide loetelu Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis. Pidades silmas ühtsust käesoleva määruse üldeesmärkidega, on see määrus liikmesriikidevahelistes suhetes ülimuslik konventsioonide suhtes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel, kui need konventsioonid käsitlevad määrusega reguleeritud küsimusi. (88) Lepingute suhtes, mille liikmesriik on ühe või mitme kolmanda riigiga sõlminud enne ühinemist liiduga, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 351. (89) Komisjon peaks tegema liikmesriikide edastatud teabe Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu avalikult kättesaadavaks ja seda ajakohastama. (90) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega edendada artikli 7 (igaühe õigus era- ja perekonnaelu austamisele), artikli 21 (diskrimineerimise keeld) ja artikli 24 (lapse õiguste kaitse) kohaldamist. (91) Määrust tuleks kohaldada kooskõlas liidu andmekaitseõigusega ja austades hartas sätestatud eraelu puutumatuse kaitset. Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 ( isikuandmete kaitse üldmäärus), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (ELi andmekaitsemäärus) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ . (92) Käesoleva määruse kohaldamisel võib liikmesriikide kohtutel või muudel pädevatel asutustel olla vaja töödelda isikuandmeid, et teha kindlaks põlvnemissuhe piiriülestes olukordades ja tunnustada põlvnemist liikmesriikide vahel. See hõlmab isikuandmete töötlemist põlvnemise kindlakstegemiseks piiriüleses olukorras, lahenditele või ametlikele dokumentidele lisatud tõendite väljastamiseks, Euroopa vanematõendi väljastamiseks, dokumentide esitamisel põlvnemise tunnustamiseks, sellise otsuse saamiseks, mille kohaselt ei ole põlvnemise tunnustamisest keeldumiseks alust, või kui taotletakse põlvnemise tunnustamisest keeldumist. Isikuandmed, mida liikmesriikide kohtud või muud pädevad asutused käesoleva määruse kohaselt töötlevad, sisalduvad dokumentides, mida liikmesriikide kohtud või muud pädevad asutused käsitlevad eespool nimetatud eesmärkidel. Töödeldavad isikuandmed puudutavad eelkõige lapsi, nende vanemaid ja nende esindajaid. Liikmesriikide kohtutes või muudes pädevates asutustes töödeldavaid isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega. Lisaks võib komisjonil olla vaja käesoleva määruse kohaldamisel töödelda isikuandmeid seoses elektroonilise teabevahetusega füüsiliste isikute või nende esindajate ja liikmesriikide kohtute või muude pädevate asutuste vahel, et Euroopa vanematõendit taotleda, kätte saada või saata, või põlvnemise tunnustamise või tunnustamisest keeldumise menetluste puhul Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu detsentraliseeritud IT-süsteemi raames. Komisjonis töödeldavaid isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas ELi andmekaitsemäärusega. (93) Käesolev määrus peaks olema õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks liikmesriikide kohtutes või muudes pädevates asutustes kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõigetega 1 ja 3 ning komisjonis kooskõlas ELi andmekaitsemääruse artikli 5 lõigetega 1 ja 2. Isikuandmete eriliikide töötlemine käesoleva määruse alusel vastab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 nõuetele, kuna andmeid töötlevad kohtud, kes täidavad õigust mõistvat funktsiooni kooskõlas punktiga f, või on töötlemine vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel käesoleva määruse alusel, mille eesmärk on hõlbustada põlvnemisasjades tehtud lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamist teises liikmesriigis, et tagada laste põhiõiguste ja muude õiguste kaitse piiriülestes olukordades liidus kooskõlas punktiga g. Samamoodi vastab käesoleva määruse kohane isikuandmete eriliikide töötlemine ELi andmekaitsemääruse artikli 10 lõike 2 nõuetele, kuna andmete töötlemine on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks kooskõlas punktiga f või on töötlemine vajalik käesoleva määruse alusel olulise avaliku huviga seotud põhjustel kooskõlas punktiga g. (94) Isikuandmeid tuleks käesoleva määruse alusel töödelda üksnes selles sätestatud konkreetsetel eesmärkidel, ilma et see piiraks edasist töötlemist avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktiga b ja artikliga 89, võttes arvesse, et kui põlvnemine on piiriüleses olukorras kindlaks tehtud või seda on tunnustatud, võib liikmesriikide kohtutel või muudel pädevatel asutustel olla vaja töödelda isikuandmeid avalikes huvides arhiveerimise eesmärgil. Kuna käesolevas määruses käsitletakse põlvnemise piiriüleseid aspekte ja põlvnemine on isiku tsiviilõiguslikku seisundit puudutav küsimus, mis võib olla jätkuvalt asjakohane määramata aja jooksul, ei tohiks selle määrusega piirata töödeldava teabe ja isikuandmete säilitamise aega. (95) Põlvnemise kindlakstegemisel piiriüleses olukorras tuleks lahenditele või ametlikele dokumentidele lisatud tõendite väljaandmisel, Euroopa vanematõendi väljastamisel, põlvnemise tunnustamise dokumentide esitamisel, sellise otsuse saamisel, mille kohaselt puuduvad alused põlvnemise tunnustamisest keeldumiseks, või põlvnemise tunnustamisest keeldumise taotlemisel käsitada vastutavate töötlejatena isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 7 tähenduses liikmesriikide kohtuid või muid liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaldamiseks volitatud pädevaid asutusi. Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti ning füüsiliste isikute või nende seaduslike esindajate ja liikmesriikide kohtute või muude pädevate asutuste vahelise Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti ja detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu toimuva teabevahetuse tehnilise haldamise, arendamise, hooldamise, turvalisuse ja toe eesmärgil tuleks vastutava töötlejana ELi andmekaitsemääruse artikli 3 punkti 8 tähenduses käsitada komisjoni. Vastutavad töötlejad peaksid tagama eespool nimetatud eesmärkidel töödeldavate andmete turvalisuse, tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse. (96) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artiklile 42 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäev] . (97) [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.] VÕI (97a) [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa [oma … kirjaga] teatanud enda soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] (98) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. (99) Kuna erinevuste tõttu kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamist reguleerivates riigisisestes õigusnormides ei saa liikmesriigid käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada, kuid neid saaks määruse vahetu kohaldatavuse ja siduvuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED Artikkel 1 Reguleerimisese Käesolevas määruses sätestatakse ühised õigusnormid kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kohta seoses põlvnemise kindlakstegemisega liikmesriigis piiriülestes olukordades, ühised õigusnormid teises liikmesriigis põlvnemisasjades tehtud lahendite ning koostatud või registreeritud ametlike dokumentide tunnustamiseks või vajaduse korral vastuvõtmiseks liikmesriigis ning luuakse Euroopa vanematõend. Artikkel 2 Seos liidu muude õigusnormidega 1. Käesolev määrus ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, eelkõige õigusi, mis on lapsel vaba liikumist käsitleva liidu õiguse, sealhulgas direktiivi 2004/38/EÜ alusel. Eelkõige ei mõjuta käesolev määrus piiranguid, mis on kehtestatud avaliku korra kasutamisele põhjendusena põlvnemise tunnustamisest keeldumiseks, kui liikmesriigid on vaba liikumist käsitleva liidu õiguse kohaselt kohustatud tunnustama teise liikmesriigi ametiasutuste poolt liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamiseks välja antud põlvnemissuhet tõendavat dokumenti. 2. Käesolev määrus ei mõjuta määrust (EL) 2016/1191, eelkõige seoses asjaomases määruses määratletud avalike dokumentidega sünni, põlvnemise ja lapsendamise kohta. Artikkel 3 Kohaldamisala 1. Käesolevat määrust kohaldatakse põlvnemisega seotud tsiviilasjades piiriülestes olukordades. 2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes: (a) abielu või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhte, näiteks registreeritud kooselu olemasolu, kehtivus või tunnustamine; (b) vanemliku vastutusega seotud küsimused; (c) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime; (d) emantsipatsioon; (e) riikidevaheline lapsendamine, (f) ülalpidamiskohustus; (g) usaldusomand või pärimine; (h) kodakondsus; (i) õiguslikud nõuded põlvnemissuhte kandmiseks liikmesriigi registrisse ning põlvnemissuhte liikmesriigi registrisse kandmise või kandmata jätmise tagajärjed. 3. Käesolevat määrust ei kohaldata kolmandas riigis tehtud põlvnemist kinnitavate lahendite tunnustamise ega kolmandas riigis koostatud või registreeritud põlvnemist kinnitavate või tõendavate ametlike dokumentide tunnustamise või vajaduse korral vastuvõtmise suhtes. Artikkel 4 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. „põlvnemine“ – põlvnemissuhe, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. See hõlmab konkreetse vanema või vanemate lapseks olemise õiguslikku seisundit; 2. „laps“ – mis tahes vanuses isik, kelle põlvnemine tuleb kindlaks teha, seda tunnustada või tõendada; 3. „põlvnemise kindlakstegemine“ – lapse ja kummagi vanema vahelise suhte kindlakstegemine seaduses sätestatud korras, sealhulgas põlvnemise kindlakstegemine juhul, kui vaidlustatakse eelnevalt kindlakstehtud põlvnemine; 4. „kohus“ – liikmesriigi ametiasutus, mis täidab põlvnemisasjades kohtulikke ülesandeid; 5. „lahend“ – liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus või kohtuotsus, mis on tehtud põlvnemisasjas; 6. „ametlik dokument“ – dokument, mis on liikmesriigis ametliku dokumendina põlvnemisega seotud küsimuses ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning mille ehtsus (a) on seotud allkirja ja dokumendi sisuga ning (b) kindlaks tehtud päritoluliikmesriigi avalik-õigusliku asutuse või muu selleks volitatud pädeva asutuse poolt; 7. „päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus on tehtud lahend põlvnemisasjas, kus on ametlikult koostatud või registreeritud põlvnemist käsitlev ametlik dokument või kus on antud välja Euroopa vanematõend; 8. „detsentraliseeritud IT-süsteem“ – [ õigusalase koostöö digiteerimise määrus e ] artikli 2 punktis 4 määratletud IT-süsteem; 9. „Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt“ – koostalitlusvõimeline juurdepääsupunkt, nagu on määratletud [ õigusalase koostöö digiteerimise määrus e ] artikli 2 punktis 5. Artikkel 5 Liikmesriigisisene pädevus põlvnemisasjades Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide asutuste pädevust põlvnemisega seotud asjade menetlemisel. II PEATÜKK KOHTUALLUVUS Artikkel 6 Üldine kohtualluvus Põlvnemisega seotud küsimustes on pädevad selle liikmesriigi kohtud, (a) kus on lapse harilik viibimiskoht kohtusse pöördumise ajal või (b) mille kodakondsus on lapsel kohtusse pöördumise ajal või (c) kus on vastaspoole alaline elukoht kohtusse pöördumise ajal või (d) kus on kummagi vanema alaline elukoht kohtusse pöördumise ajal või (e) mille kodanik on üks vanem kohtusse pöördumise ajal või (f) kus laps sündis. Artikkel 7 Lapse asukohal põhinev kohtualluvus Kui kohtualluvust ei ole võimalik artikli 6 alusel kindlaks määrata, on pädevus selle liikmesriigi kohtutel, kus laps asub. Artikkel 8 Kohtualluvus muudel juhtudel Kui liikmesriigi ühelgi kohtul ei ole artiklite 6 või 7 kohaselt pädevust, määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selle liikmesriigi õigusaktide alusel. Artikkel 9 Forum necessitatis Kui ühelgi liikmesriigi kohtul ei ole käesoleva määruse muude sätete alusel pädevust, võivad liikmesriigi kohtud erandkorras lahendada põlvnemisasju, kui kohtuasjaga tihedalt seotud kolmandas riigis ei saa mõistlikult eeldada menetluse algatamist või läbiviimist või see osutub seal võimatuks. Kohtuasi peab olema asja menetleva kohtu asukohaliikmesriigiga piisavalt seotud. Artikkel 10 Kõrvalküsimused 1. Kui liikmesriigi kohtus käesoleva määruse kohaldamisalasse mittekuuluvas küsimuses toimuva menetluse tulemus sõltub põlvnemisega seotud kõrvalküsimuse lahendamisest, võib kõnealuse liikmesriigi kohus asjaomase küsimuse seda menetlust silmas pidades lahendada, isegi kui kõnealusel liikmesriigil ei ole käesoleva määruse alusel pädevust. 2. Lõike 1 kohaselt kõrvalküsimuse lahendamisel on mõju üksnes menetluses, mille käigus see küsimus lahendati. Artikkel 11 Kohtusse pöördumine Kohtusse pöördumine loetakse toimunuks (a) ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel et taotleja võtab pärast seda vajalikud meetmed, et dokumendid vastaspoolele kätte toimetada; (b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, siis ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et taotleja võtab pärast seda vajalikud meetmed, et dokument kohtule esitada, või (c) kui kohus algatab menetluse omal algatusel, siis ajal, mil kohus teeb menetluse algatamise otsuse, või juhul kui sellist otsust ei nõuta, siis ajal, mil asi kohtus registreeritakse. Artikkel 12 Kohtualluvuse kontrollimine Kui liikmesriigi kohtu poole pöördutakse asjas, mille sisuline arutamine ei ole käesoleva määruse kohaselt tema pädevuses ning mille sisuline arutamine on käesoleva määruse alusel mõne teise liikmesriigi kohtu pädevuses, teatab ta omal algatusel, et tal ei ole selles asjas pädevust. Artikkel 13 Vastuvõetavuse kontrollimine 1. Kui vastaspool, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kus menetlus algatati, ei ilmu kohtusse, peatab pädev kohus menetluse nii kauaks, kuni on tõendatud, et vastaspoolel on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokument kätte saada piisavalt aegsasti, et korraldada enda kaitset, või on tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed. 2. Käesoleva artikli lõike 1 asemel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2020/1784 artiklit 22, kui menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument tuli vastavalt nimetatud määrusele edastada ühest liikmesriigist teise. 3. Kui määrus (EL) nr 2020/1784 ei ole kohaldatav ning kui menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokument tuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamist käsitleva 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni kohaselt toimetada välismaale, kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 15. Artikkel 14 Samal ajal pooleli olevad kohtuasjad ( lis pendens ) 1. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad sama eseme ja alusega hagide põhjal menetlusi ühed ja samad pooled, peatab see kohus, kellele hagi esitati hiljem, poolelioleva menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena 2. Lõikes 1 osutatud juhtudel teatab selle kohtu taotluse korral, kuhu vaidlusega seoses pöörduti, iga kohus, kuhu on pöördutud, viivitamata taotlevale kohtule kuupäeva, millal tema poole pöörduti. 3. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kelle poole pöörduti esimesena, loobub kohus, kelle poole pöörduti hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks. Artikkel 15 Lapse õigus oma arvamust avaldada 1. Käesoleva määruse alusel pädevust teostades annavad liikmesriigi kohtud kooskõlas siseriikliku õiguse ja menetluskorraga alla 18aastasele lapsele, kelle põlvnemist kindlaks tehakse ja kes on suuteline kujundama oma seisukoha, tegeliku ja tulemusliku võimaluse avaldada oma arvamust kas otse või esindaja või asjakohase asutuse vahendusel. 2. Kui kohus annab kooskõlas siseriikliku õiguse ja menetluskorraga alla 18aastasele lapsele võimaluse avaldada vastavalt käesolevale artiklile oma arvamust, kaalub kohus lapse arvamust nõuetekohaselt, võttes arvesse tema vanust ja küpsust. III PEATÜKK KOHALDATAV ÕIGUS Artikkel 16 Üldine kohaldatavus Käesoleva määruse kohaselt kohaldatavaks tunnistatud õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas see on liikmesriigi õigus või mitte. Artikkel 17 Kohaldatav õigus 1. Põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus on sünnitaja alaline elukoht sünni ajal, või kui sünnitaja alalist elukohta sünni ajal ei ole võimalik kindlaks määrata, siis lapse sünniriigi õigust. 2. Olenemata lõikest 1, kui lõike 1 kohaselt kohaldatava õiguse tulemusel tehakse kindlaks põlvnemine ainult ühest vanemast, võib teisest vanemast põlvnemise kindlakstegemisel kohaldada selle riigi õigust, mille kodanik on see vanem või teine vanem, või lapse sünniriigi õigust. Artikkel 18 Kohaldatava õiguse ulatus Käesoleva määruse kohaselt põlvnemise suhtes kohaldatavaks õiguseks tunnistatud õigusega reguleeritakse eelkõige järgmist: (a) põlvnemise kindlakstegemise või vaidlustamise kord; (b) ametlike dokumentide siduv õigusjõud ja/või tõendusjõud; (c) isikute kaebeõigus põlvnemise kindlakstegemise või vaidlustamise menetlustes; (d) põlvnemise kindlakstegemise või vaidlustamise tähtajad. Artikkel 19 Kohaldatava õiguse muutmine Kui põlvnemine on liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt kindlaks tehtud, ei mõjuta kohaldatava õiguse hilisem muutmine juba kindlaks tehtud põlvnemist. Artikkel 20 Vormiline kehtivus 1. Põlvnemise kindlakstegemisega seotud ühepoolne toiming on vormiliselt kehtiv, kui see vastab nõuetele, mis on sätestatud ühes järgmistest õigustest: (a) põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatav õigus artikli 17 järgi; (b) toimingu läbiviija alalise elukoha riigi õigus või (c) selle riigi õigus, kus toiming tehti. 2. Põlvnemise kindlakstegemisega seotud toimingut võib tõendada mis tahes viisil, mida tunnustab kohtu asukohariigi õigus või mõni muu lõikes 1 nimetatud õigus, mille alusel on õigustoiming vormiliselt kehtiv, tingimusel et sellist tõendit saab kohtu asukohariigis esitada. Artikkel 21 Tagasisaate ja edasiviite välistamine Käesolevas määruses osutatud mis tahes riigi õiguse kohaldamine tähendab, et kohaldatakse selles riigis kehtivaid õigusnorme, välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse normid. Artikkel 22 Avalik kord ( ordre public ) 1. Käesolevas määruses osutatud mis tahes riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga ( ordre public ). 2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused järgivad käesoleva määruse artikli 1 kohaldamisel hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige harta artiklit 21 mittediskrimineerimise põhimõtte kohta. Artikkel 23 Riigid, kus kehtib mitu õigussüsteemi 1. Kui käesolevas määruses osutatud õigus on sellise riigi õigus, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad põlvnemisega seotud küsimustes oma õigusnormid, määratakse kõnealuse riigi kollisiooninormidega kindlaks see territoriaalüksus, mille õigusnorme kohaldatakse. 2. Selliste sisemiste kollisiooninormide puudumisel käsitatakse (a) sünnitanud isiku alalisele elukohale sünni ajal viitavate sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, kus oli sünnitanud isiku alaline elukoht sünni hetkel; (b) lapse sünniriiki käsitlevate sätete alusel kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusele, kus laps sündis. (c) Liikmesriik, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad põlvnemisega seotud küsimustes oma õigusnormid, ei ole kohustatud kohaldama käesolevat määrust, et määrata, millise territoriaalüksuse õigust kohaldada. IV PEATÜKK TUNNUSTAMINE 1. JAGU Tunnustamise üldsätted Artikkel 24 Lahendi tunnustamine 1. Ühes liikmesriigis tehtud lahendit põlvnemise kohta tunnustatakse kõigis teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. 2. Eelkõige ei nõuta erimenetluse järgimist liikmesriigi perekonnaseisuregistrite ajakohastamise puhul, mille aluseks on põlvnemist käsitlev lahend, mis on tehtud teises liikmesriigis ja mida ei ole selle liikmesriigi õiguse kohaselt võimalik edasi kaevata. 3. Kui lahendi tunnustamise küsimus tõstatatakse kõrvalküsimusena liikmesriigi kohtus, võib kõnealune kohus selle küsimuse lahendada. Artikkel 25 Otsus tunnustamisest keeldumise aluste puudumise kohta 1. Huvitatud isik võib artiklites 32–34 sätestatud korras taotleda, et tuvastataks artiklis 31 osutatud lahendi tunnustamisest keeldumise aluste puudumine. 2. Sellise kohtu kohalik pädevus, millest iga liikmesriik on teatanud komisjonile vastavalt artiklile 71, määratakse selle liikmesriigi õigusega, kus algatatakse käesoleva artikli lõike 1 kohane menetlus. Artikkel 26 Tunnustamiseks esitatavad dokumendid 1. Pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud lahendile, esitab järgmised dokumendid: (a) lahendi koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. ning (b) artikli 29 kohaselt väljastatud asjakohane tõend. 2. Kohus või muu pädev asutus, mille menetluses teises liikmesriigis tehtud lahendile tuginetakse, võib vajaduse korral nõuda, et sellele tuginev pool esitaks käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tõendi vabade tekstiväljade tõlke või transliteratsiooni. 3. Kohus või muu pädev asutus, mille menetluses teises liikmesriigis tehtud lahendile tuginetakse, võib nõuda poolelt, et ta esitaks lisaks tõendi vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlkele või transliteratsioonile ka lahendi tõlke või transliteratsiooni, kui tal ei ole võimalik selle tõlketa või transliteratsioonita asja menetleda. Artikkel 27 Dokumentide puudumine 1. Kui artikli 26 lõikes 1 nimetatud dokumente ei esitata, võib kohus või muu pädev asutus, mille menetluses tuginetakse teises liikmesriigis tehtud lahendile, määrata nende esitamiseks tähtaja, aktsepteerida võrdväärseid dokumente või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, nende esitamise nõudmisest loobuda. 2. Kui kohus või muu pädev asutus, mille menetluses teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele tuginetakse, seda nõuab, esitatakse samaväärsete dokumentide tõlge või transliteratsioon. Artikkel 28 Menetluse peatamine Kohus, mille menetluses tuginetakse teises liikmesriigis tehtud lahendile, võib oma menetluse täielikult või osaliselt peatada järgmistel juhtudel: (a) päritoluliikmesriigis on lahendi peale esitatud tavaline edasikaebus või (b) on esitatud taotlus tuvastada otsusega artiklis 25 osutatud lahendi tunnustamisest keeldumise aluste puudumine või selliste aluste olemasolu. Artikkel 29 Tõendi väljaandmine 1. Päritoluliikmesriigi kohus, millest on komisjonile teatatud vastavalt artiklile 71, annab poole taotlusel välja tõendi põlvnemisasjas tehtud lahendi kohta, kasutades I lisas esitatud vormi. 2. Tõend täidetakse ja väljastatakse lahendi keeles. Tõendi võib väljastada ka mõnes muus poole soovitud Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. See ei pane tõendit välja andvale kohtule kohustust esitada vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlge või transliteratsioon. 3. Tõend peab sisaldama avaldust, millega teavitatakse liidu kodanikke ja nende pereliikmeid sellest, et tõend ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, ning et selliste õiguste kasutamiseks saab põlvnemissuhet tõendada mis tahes viisil. 4. Tõendi väljaandmist ei ole võimalik vaidlustada. Artikkel 30 Tõendi parandamine 1. Päritoluliikmesriigi kohus, millest on komisjonile teatatud vastavalt artiklile 71, parandab tõendit taotluse alusel või võib seda teha omal algatusel, kui olulise vea või teabe väljajätmise tõttu on tunnustatava lahendi ja tõendi vahel lahknevusi. 2. Tõendi parandamise menetluse suhtes kohaldatakse päritoluliikmesriigi õigust. Artikkel 31 Tunnustamisest keeldumise alused 1. Lahendi tunnustamisest keeldutakse, (a) kui tunnustamine on ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse huvisid; (b) kui lahend on tehtud tagaselja ja menetluse algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole kohale ilmumata jäänud isikutele kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja viisil, et nad oleksid saanud korraldada oma kaitset, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et sellised isikud on lahendi sõnaselgelt heaks kiitnud; (c) sellise isiku taotluse alusel, kes väidab, et lahend kahjustab tema isadust või emadust lapse suhtes, kui lahend on tehtud ilma seda isikut ära kuulamata; (d) kui lahend on vastuolus hilisema põlvnemisasjas tehtud lahendiga, mis tehti liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist; (e) kui lahend on vastuolus hilisema põlvnemisasjas tehtud lahendiga, mis on tehtud teises liikmesriigis, tingimusel et hilisem lahend vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse. 2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused kohaldavad lõike 1 punkti a, järgides põhiõigusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud hartas, eelkõige harta artiklis 21, mis käsitleb õigust mittediskrimineerimisele. 3. Põlvnemisasjas tehtud lahendi tunnustamisest võib keelduda, kui see on tehtud, ilma et lastele oleks antud võimalus avaldada oma arvamust, välja arvatud juhul, kui see on lapse huvidega vastuolus. Kui lapsed olid lahendi tunnustamise ajal alla 18aastased, kohaldatakse käesolevat sätet juhul, kui lapsed olid suutelised artikli 15 kohaselt oma seisukohti kujundama. 2. JAGU Tunnustamisest keeldumise menetlus Artikkel 32 Tunnustamisest keeldumise taotlus 1. Tunnustamisest keeldumise taotluse esitamise korda, kui see ei ole hõlmatud käesoleva määrusega, reguleerib selle liikmesriigi õigus, kus algatatakse mittetunnustamise menetlus. 2. Põlvnemisasjas tehtud lahendi tunnustamisest keeldutakse, kui leitakse, et üks artiklis 31 osutatud tunnustamisest keeldumise alus on olemas. 3. Sellise kohtu kohalik pädevus, millest on komisjonile teatatud vastavalt artiklile 71, määratakse selle liikmesriigi õigusega, kus algatatakse mittetunnustamise menetlus. 4. Taotleja esitab kohtule lahendi koopia ning kui see on kohaldatav ja võimalik, siis artikli 29 kohaselt väljastatud asjakohase tõendi. 5. Kohus võib vajaduse korral nõuda, et taotleja esitaks artikli 29 kohaselt välja antud asjakohase tõendi vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlke või transliteratsiooni. 6. Kohus võib nõuda, et taotleja esitaks lahendi tõlke või transliteratsiooni, kui tal ei ole võimalik selle tõlketa või transliteratsioonita asja menetleda. 7. Kohus võib loobuda lõikes 4 osutatud dokumentide esitamise nõudest, (a) kui tal on dokumendid juba olemas või (b) ta peab taotlejalt dokumentide nõudmist ebamõistlikuks. 8. Poolel, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud lahendi tunnustamisest keeldumist, ei pea olema postiaadressi selles liikmesriigis, kus mittetunnustamise menetlus algatatakse. Kõnealusel poolel peab olema liikmesriigis, kus mittetunnustamise menetlus algatatakse, volitatud esindaja üksnes siis, kui sellise esindaja olemasolu on kohustuslik selle liikmesriigi õiguse alusel, kus algatatakse mittetunnustamise menetlus, olenemata poolte kodakondsusest. Artikkel 33 Vaidlustamine või edasikaebus 1. Kumbki pool võib tunnustamisest keeldumise avalduse kohta tehtud lahendi vaidlustada või edasi kaevata. 2. Vaidlustus või edasikaebus esitatakse kohtule, millest liikmesriik on teatanud komisjonile vastavalt artiklile 71 kui kohtust, kellele tuleb selline vaidlustus või edasikaebus esitada. Artikkel 34 Edasine vaidlustamine või edasikaebus Vaidlustuse või edasikaebuse kohta tehtud lahendi võib vaidlustada üksnes vaidlustamise või edasi kaebamisega nendes kohtutes, millest asjaomane liikmesriik on teatanud komisjonile vastavalt artiklile 71 kui kohtust, kellele tuleb järgnevad vaidlustused või edasikaebused esitada. 3. JAGU Siduva õigusjõuga ametlikud dokumendid Artikkel 35 Kohaldamisala Käesolevat jagu kohaldatakse põlvnemist kinnitavate ametlike dokumentide suhtes, (a) mis on ametlikult koostatud või registreeritud liikmesriigis, kes omandab kohtualluvuse II peatüki alusel, ning (b) millel on siduv õigusjõud liikmesriigis, kus need on ametlikult koostatud või registreeritud. Artikkel 36 Ametlike dokumentide tunnustamine Põlvnemist kinnitavaid ametlikke dokumente, millel on päritoluliikmesriigis siduv õigusjõud, tunnustatakse teistes liikmesriikides, ilma ühegi erimenetluseta. Vastavalt kohaldatakse käesoleva peatüki 1. ja 2. jagu, kui käesolevas jaos ei ole ette nähtud teisiti. Artikkel 37 Tõend 1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus, millest on komisjonile teatatud vastavalt artiklile 71, väljastab poole taotluse alusel tõendi põlvnemist kinnitava ametliku dokumendi kohta, millel on siduv õigusjõud, kasutades II lisas esitatud vormi. 2. Tõendi võib väljastada ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused: (a) liikmesriik, kes volitas avaliku sektori asutuse või muu asutuse ametlikult koostama või registreerima ametlikku dokumenti, mis põlvnemist kinnitab, oli II peatüki alusel pädev, ning (b) ametlikul dokumendil on selles liikmesriigis siduv õigusjõud. 3. Tõend täidetakse ametliku dokumendi koostamise keeles. Selle võib väljastada ka mõnes muus poole soovitud Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. See ei pane tõendit väljastavale pädevale asutusele kohustust esitada vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlge või transliteratsioon. 4. Tõend peab sisaldama avaldust, millega teavitatakse liidu kodanikke ja nende pereliikmeid sellest, et tõend ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, ning et selliste õiguste kasutamiseks saab põlvnemissuhet tõendada mis tahes viisil. 5. Kui tõendit ei koostata, ei tunnustata teises liikmesriigis ametlikku dokumenti. Artikkel 38 Tõendi parandamine ja tühistamine 1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus, millest on komisjonile teatatud vastavalt artiklile 71, parandab tõendit taotluse alusel või võib seda teha omal algatusel, kui olulise vea või väljajätmise tõttu on ametliku dokumendi ja tõendi vahel lahknevusi. 2. Taotluse korral või omal algatusel tühistab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädev asutus tõendi, kui see anti mittenõuetekohaselt, võttes arvesse artiklis 37 kehtestatud nõudeid. 3. Tõendi parandamise või tühistamise kord, sealhulgas võimaliku parandamise või tühistamise vaidlustamine, on reguleeritud päritoluliikmesriigi õigusega. Artikkel 39 Tunnustamisest keeldumise alused 1. Põlvnemist kinnitavaid ametlikke dokumente, millel on siduv õigusjõud, keeldutakse tunnustamast, (a) kui tunnustamine on ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse huvisid; (b) kui ametlik dokument koostati või registreeriti ametlikult, ilma et oleks kaasatud isikut, kes oma taotluses väidab, et ametlik dokument rikub tema isadust või emadust lapse suhtes; (c) kui ametlik dokument on vastuolus hilisema põlvnemisasjas tehtud lahendiga või hilisema põlvnemist kinnitava ja siduva õigusjõuga ametliku dokumendiga, mis on koostatud või registreeritud liikmesriigis, kus tunnustamisele tuginetakse; (d) kui ametlik dokument on vastuolus hilisema põlvnemisasjas tehtud lahendiga või hilisema põlvnemist kinnitava ja siduva õigusjõuga ametliku dokumendiga, mis on koostatud või registreeritud teises liikmesriigis, tingimusel et hilisem kohtuotsus või ametlik dokument vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus tunnustamisele tuginetakse. 2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused kohaldavad lõike 1 punkti a, järgides põhiõigusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud hartas, eelkõige harta artiklis 21, mis käsitleb õigust mittediskrimineerimisele. 3. Põlvnemist kinnitava ja siduva õigusjõuga ametliku dokumendi tunnustamisest võib keelduda, kui see on ametlikult koostatud või registreeritud, ilma et lastele oleks antud võimalust avaldada oma arvamust. Kui lapsed olid dokumendi koostamise ajal alla 18aastased, kohaldatakse käesolevat sätet juhul, kui lapsed olid suutelised oma seisukohti kujundama. 4. JAGU Muud sätted Artikkel 40 Lahendi teinud kohtu pädevuse kontrollimise keeld Põlvnemisasjas lahendi teinud päritoluliikmesriigi kohtu pädevust ei kontrollita. Artikli 31 lõike 1 punktis a osutatud avalikule korrale vastavuse kontrollimist ei või kohaldada artiklites 6–9 sätestatud kohtualluvusnormide suhtes. Artikkel 41 Lahendi sisu mittekontrollimine Mingil juhul ei või sisu osas kontrollida teises liikmesriigis tehtud lahendit ega põlvnemist kinnitavat ametlikku dokumenti, millel on päritoluliikmesriigis siduv õigusjõud. Artikkel 42 Kulud Käesolevat peatükki kohaldatakse ka käesoleva määruse kohastest menetlustest tulenevate kulude suuruse kindlaksmääramisel. Artikkel 43 Õigusabi 1. Taotlejal, kes on saanud päritoluliikmesriigis täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on artikli 25 lõikes 1 ja artiklis 32 sätestatud menetluses õigus saada kõige soodsamat tasuta õigusabi või kõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, kus menetlus algatatakse. 2. Taotleja, kellele on päritoluliikmesriigis võimaldatud tasuta menetlust komisjonile artikli 71 alusel teatatud haldusasutuses, on õigus saada artikli 25 lõikes 1 ning artiklis 32 sätestatud menetlustes õigusabi käesoleva artikli lõike 1 kohaselt. Sel eesmärgil esitab kõnealune pool päritoluliikmesriigi pädeva asutuse avalduse selle kohta, et ta vastab majanduslikele tingimustele, mille puhul on õigus saada täielikult või osaliselt õigusabi või vabastust kulude tasumisest. V PEATÜKK SIDUVA ÕIGUSJÕUTA AMETLIKUD DOKUMENDID Artikkel 44 Kohaldamisala Käesolevat peatükki kohaldatakse ametlike dokumentide suhtes, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud. Artikkel 45 Ametlike dokumentide vastuvõtmine 1. Ametlikul dokumendil, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, on teises liikmesriigis sama tõendusjõud nagu dokumendi päritoluliikmesriigis, või võimalikult samalaadne toime, tingimusel et see ei ole ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga ( ordre public ), kus see esitatakse. 2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused kohaldavad lõikes 1 osutatud avalikku korda ( ordre public ), järgides põhiõigusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud hartas, eelkõige harta artiklis 21, mis käsitleb õigust mittediskrimineerimisele. 3. Isik, kes soovib kasutada sellist ametlikku dokumenti teises liikmesriigis, võib paluda asutusel, kes on ametliku dokumendi päritoluliikmesriigis ametlikult koostanud või selle registreerinud, täita III lisas esitatud vorm, milles kirjeldatakse ametliku dokumendi tõendusjõudu päritoluliikmesriigis. 4. Tõend peab sisaldama avaldust, millega teavitatakse liidu kodanikke ja nende pereliikmeid sellest, et tõend ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, ning et selliste õiguste kasutamiseks saab põlvnemissuhet tõendada mis tahes viisil. 5. Sellise ametliku dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks pöördutakse päritoluliikmesriigi kohtutesse ning otsus tehakse selle liikmesriigi õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub teises liikmesriigis tõendusjõud seni, kuni pädev kohus menetleb selle vaidlustamist. 6. Ametlikus dokumendis sisalduvate õigustoimingute või õigussuhete vaidlustamiseks pöördutakse kohtu poole, kellel on pädevus vastavalt käesolevale määrusele, ning otsus tehakse III peatüki kohaselt kohaldatava õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik tõendusjõud seoses vaidlustatud küsimusega seni, kuni pädev kohus menetleb selle vaidlustamist. 7. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub ametlikus dokumendis kajastuva õigustoimingu või õigussuhtega seotud kõrvalküsimuse lahendamisest, on kõnealusel kohtul selles küsimuses pädevus. VI PEATÜKK EUROOPA VANEMATÕEND Artikkel 46 Euroopa vanematõendi loomine 1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa vanematõend (edaspidi „vanematõend“), mis antakse välja kasutamiseks teises liikmesriigis ja millel on artiklis 53 määratletud õigusjõud. 2. Vanematõendi kasutamine ei ole kohustuslik. 3. Vanematõend ei asenda liikmesriikides samal eesmärgil kasutatavaid siseriiklikke dokumente. Sellegipoolest on teises liikmesriigis kasutamiseks väljastatud vanematõendil artiklis 53 määratletud õigusjõud ka liikmesriigis, mille asutus on selle käesoleva peatüki kohaselt välja andnud. Artikkel 47 Vanematõendi eesmärk Vanematõend on mõeldud kasutamiseks lapsele või tema esindajale, kes peab teises liikmesriigis tuginema lapse põlvnemise staatusele. Artikkel 48 Vanematõendi väljaandmise pädevus 1. Vanematõend antakse välja liikmesriigis, kus on põlvnemine kindlaks tehtud ja mille kohtud, nagu on määratletud artikli 4 lõikes 4, on pädevad artiklite 6, 7 või 9 alusel. 2. Lõikes 1 osutatud liikmesriigi väljaandev asutus, millest on komisjonile teatatud vastavalt artiklile 71, on (a) artikli 4 lõikes 4 määratletud kohus või (b) muu asutus, millel on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus põlvnemisasju menetleda. Artikkel 49 Vanematõendi väljaandmise taotlus 1. Vanematõend antakse välja lapse (edaspidi „taotleja“) või vajaduse korral lapse esindaja taotlusel. 2. Taotluse esitamiseks võib taotleja kasutada IV lisas esitatud vormi. 3. Taotluses esitatakse allpool loetletud teave, mis on taotlejale teada ja mis on vajalik selleks, et vanematõendit välja andev asutus saaks tõendada nende asjaolude olemasolu, mille tõendamist taotleja soovib, ning taotlusele lisatakse kõikide asjakohaste dokumentide originaalid või koopiad, mis vastavad dokumentide ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ilma et see piiraks artikli 50 lõike 2 kohaldamist: (a) taotleja andmed: perekonnanimi (-nimed) (vajaduse korral sünnijärgne perekonnanimi (-nimed)), eesnimi (-nimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, kodakondsus (kui see on teada), isikukood (vajaduse korral), aadress; (b) vajaduse korral taotleja esindaja andmed: perekonnanimi (-nimed) (vajaduse korral sünnijärgne perekonnanimi (-nimed)), eesnimi (-nimed), aadress ja esindusõigus; (c) andmed iga vanema kohta: perekonnanimi (-nimed) (vajaduse korral sünnijärgne perekonnanimi (-nimed)), eesnimi (-nimed), sünniaeg ja -koht, kodakondsus, isikukood (vajaduse korral), aadress; (d) koht ja liikmesriik, kus lapse põlvnemine on registreeritud; (e) asjaolud, millele taotleja põlvnemisega seoses tugineb, lisades põlvnemist kinnitava dokumendi (dokumentide) originaali või koopia(d), millel on siduv õigusjõud või mis tõendavad põlvnemist; (f) põlvnemise kindlaksteinud liikmesriigi kohtu, siduva õigusjõuga põlvnemist kinnitava ametliku dokumendi välja andnud pädeva asutuse või selle pädeva asutuse kontaktandmed, kes väljastas ametliku dokumendi, millel puudub päritoluliikmesriigis siduv õigusjõud, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud; (g) avaldus, milles kinnitatakse, et taotlejale teadaolevalt ei ole vanematõendiga kinnitatavate asjaoludega seoses pooleli kohtuvaidlust; (h) muu teave, mida taotleja peab vanematõendi väljaandmiseks vajalikuks. Artikkel 50 Taotluse läbivaatamine 1. Vanematõendit välja andev asutus kontrollib pärast taotluse saamist taotleja poolt esitatud teavet ja avaldusi ning dokumente ja muid tõendeid. Asutus teostab selliseks kontrolliks vajalikku uurimist omal algatusel, kui see on nõutav või lubatud vanematõendit välja andva asutuse riigi õiguse kohaselt, või palub taotlejal esitada täiendavaid asjakohaseid tõendeid. 2. Kui taotlejal ei ole olnud võimalik esitada asjakohaste dokumentide koopiaid, mis vastavad nende ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, võib vanematõendit välja andev asutus otsustada aktsepteerida teist liiki tõendeid. 3. Kui see on vanematõendit välja andva asutuse riigi õiguse kohaselt ette nähtud ja vastab selles esitatud tingimustele, võib see asutus nõuda andmete esitamist vande all või vannet asendava kinnitusega. 4. Käesoleva artikli kohaldamisel annab liikmesriigi pädev asutus taotluse korral teise liikmesriigi vanematõendeid välja andvale asutusele teavet, mida säilitatakse eelkõige tsiviil-, isiku- või rahvastikuregistrites ja muudes registrites, kuhu on kantud taotleja põlvnemise seisukohast olulised faktid, kui pädeval asutusel on siseriikliku õiguse kohaselt volitused anda teisele riiklikule asutusele sellist teavet. Artikkel 51 Vanematõendi väljastamine 1. Vanematõendit välja andev asutus annab vanematõendi välja viivitamata vastavalt käesolevas peatükis kehtestatud korrale, kui tõendamist vajavad asjaolud on määratud kindlaks kooskõlas õigusega, mida kohaldatakse põlvnemise kindlakstegemise suhtes. Ta kasutab selleks V lisas esitatud vormi. Vanematõendit välja andev asutus ei anna vanematõendit välja eelkõige järgmistel juhtudel: (a) kinnitatavad asjaolud on vaidlustatud või (b) vanematõend ei vastaks samu asjaolusid käsitlevale lahendile. 2. Vanematõendi väljaandmise eest võetav lõiv ei tohi olla suurem kui lõiv, mida nõutakse taotleja põlvnemist tõendava dokumendi väljastamise eest siseriikliku õiguse alusel. Artikkel 52 Vanematõendi sisu Vanematõend sisaldab vastavalt vajadusele järgmist teavet: (a) liikmesriigi väljaandva asutuse nimi, aadress ja kontaktandmed; (b) kui see on erinev, siis põlvnemise kindlaksteinud liikmesriigi kohtu nimi, aadress ja kontaktandmed, selle pädeva asutuse nimi, aadress ja kontaktandmed, kes väljastas siduva õigusjõuga põlvnemist kinnitava ametliku dokumendi, või selle pädeva asutuse nimi, aadress ja kontaktandmed, kes väljastas ametliku dokumendi, millel puudub päritoluliikmesriigis siduv õigusjõud, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud; (c) toimiku viitenumber; (d) väljaandmise aeg ja koht; (e) koht ja liikmesriik, kus lapse põlvnemine on registreeritud; (f) taotleja andmed: perekonnanimi (-nimed) (vajaduse korral sünnijärgne perekonnanimi (-nimed)), eesnimi (-nimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, kodakondsus (kui see on teada), isikukood (vajaduse korral), aadress; (g) vajaduse korral taotleja esindaja andmed: perekonnanimi (-nimed) (vajaduse korral sünnijärgne perekonnanimi (-nimed)), eesnimi (-nimed), aadress ja esindusõigus; (h) andmed iga vanema kohta: perekonnanimi (-nimed) (vajaduse korral sünnijärgne perekonnanimi (-nimed)), eesnimi (-nimed), sünniaeg ja -koht, kodakondsus, isikukood (vajaduse korral), aadress; (i) asjaolud, mille alusel vanematõendi välja andnud asutus peab ennast pädevaks vanematõendit välja andma; (j) põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatav õigus ning kõnealuse õiguse määramise aluseks olnud asjaolud; (k) avaldus, millega teavitatakse liidu kodanikke ja nende pereliikmeid sellest, et vanematõend ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, ning et selliste õiguste kasutamiseks võib põlvnemissuhet tõendada mis tahes viisil; (l) välja andnud asutuse allkiri ja/või pitser. Artikkel 53 Vanematõendi õigusjõud 1. Vanematõendil on õigusjõud kõikides liikmesriikides ilma ühegi erimenetluseta. 2. Tuleks eeldada, et vanematõend tõendab täpselt asjaolusid, mis on kindlaks tehtud põlvnemise kindlakstegemise suhtes kohaldatava õiguse alusel. Eeldatakse, et vanematõendis konkreetse vanema või vanemate lapsena nimetatud isikul on vanematõendis nimetatud staatus. 3. Vanematõend on kehtiv dokument, mille alusel võib teha põlvnemise kohta kandeid liikmesriigi asjakohasesse registrisse, ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2 punkti i kohaldamist. Artikkel 54 Vanematõendi kinnitatud ärakirjad 1. Vanematõendit välja andev asutus säilitab vanematõendi originaali ning väljastab taotlejale või taotleja esindajale ühe või mitu kinnitatud ärakirja. 2. Vanematõendit välja andev asutus peab artikli 55 lõike 3 ja artikli 57 lõike 2 kohaldamisel nende isikute nimekirja, kellele on lõike 1 kohaselt väljastatud kinnitatud ärakirjad. Artikkel 55 Vanematõendi parandamine, muutmine või tagasivõtmine 1. Vanematõendit välja andev asutus parandab iga õigustatud huvi omava isiku taotlusel või omal algatusel vanematõendis esinevad tehnilised vead. 2. Vanematõendit välja andev asutus, kes tegutseb õigustatud huvi omava isiku taotlusel või omal algatusel, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, muudab vanematõendit või võtab selle tagasi, kui on kindlaks tehtud, et vanematõend või selle üksikud andmed ei vasta tegelikkusele. 3. Vanematõendit välja andev asutus teavitab vanematõendi parandamisest, muutmisest või tagasivõtmisest viivitamata kõiki isikuid, kellele on vastavalt artikli 54 lõikele 1 väljastatud vanematõendi kinnitatud ärakirjad. Artikkel 56 Vaidlustamismenetlused 1. Vanematõendit välja andva asutuse poolt vastavalt artiklile 51 tehtud otsused võib vaidlustada vanematõendi taotleja või tema esindaja. Vanematõendit välja andva asutuse poolt vastavalt artiklile 55 ja artikli 57 lõike 1 punktile a tehtud otsuse võib vaidlustada iga õigustatud huvi omav isik. Vaidlustus esitatakse vanematõendit välja andva asutuse asukohaliikmesriigi kohtule kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigusega. 2. Kui lõikes 1 osutatud vaidlustamise tulemusena tehakse kindlaks, et väljaantud vanematõend ei vasta tegelikkusele, siis pädev kohus parandab, muudab või võtab vanematõendi tagasi või tagab vanematõendi parandamise, muutmise või tühistamise vanematõendi välja andnud asutuse poolt. Kui lõikes 1 osutatud vaidlustamise tulemusena tehakse kindlaks, et vanematõendi väljaandmisest keeldumine oli põhjendamatu, väljastab pädev kohus vanematõendi või tagab, et vanematõendit välja andev asutus vaatab juhtumi uuesti läbi või teeb uue otsuse. Artikkel 57 Vanematõendi õigusjõu peatamine 1. Vanematõendi õigusjõu võib peatada (a) vanematõendi välja andnud asutus, tegutsedes õigustatud huvi omava isiku taotlusel, kuni vanematõendi artikli 55 kohase muutmise või tühistamiseni, või (b) kohus, tegutsedes selle isiku taotlusel, kellel on õigus vaidlustada vanematõendi välja andnud asutuse poolt vastavalt artiklile 56 tehtud otsus, kui selline vaidlustamine on menetlemisel. 2. Vanematõendi välja andnud asutus või vajaduse korral kohus teavitab vanematõendi õigusjõu peatamisest viivitamata kõiki isikuid, kellele on vastavalt artikli 54 lõikele 1 väljastatud vanematõendi kinnitatud ärakirjad. Selle aja jooksul, mil vanematõendi õigusjõud on peatatud, ei või välja anda ühtegi vanematõendi kinnitatud ärakirja. VII PEATÜKK DIGITAALNE TEABEVAHETUS Artikkel 58 Teabevahetus Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu 1. Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis [ õigusalase koostöö digiteerimise määrus e ] artikli 4 kohaselt loodud Euroopa elektroonilist juurdepääsupunkti võib kasutada elektrooniliseks teabevahetuseks füüsiliste isikute või nende esindajate ja liikmesriikide kohtute või muude pädevate asutuste vahel seoses järgmisega: (a) menetlus otsuse tegemiseks selle kohta, et põlvnemisasjas tehtud lahendi või ametliku dokumendi tunnustamisest keeldumiseks ei ole alust, või põlvnemisasjas tehtud lahendi või ametliku dokumendi tunnustamisest keeldumise menetlus; (b) Euroopa vanematõendi taotlemise, väljaandmise, parandamise, muutmise, tühistamise, peatamise või edasikaebamise menetlused. 2. Lõike 1 kohase elektroonilise teabevahetuse suhtes kohaldatakse [ õigusalase koostöö digiteerimise määrus e ] artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõikeid 2 ja 3, artiklit 6, artikli 9 lõiget 1, artiklit 3 ja artiklit 10. Artikkel 59 Rakendusaktide vastuvõtmine komisjoni poolt 1. Artikli 58 lõike 1 kohase elektroonilise teabevahetuse eesmärgil võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles sätestatakse järgmine: (a) tehnilised kirjeldused, millega määratakse kindlaks elektroonilised teabevahetusmeetodid; (b) teabevahetusprotokollide tehniline kirjeldus; (c) infoturbe eesmärgid ja asjakohased tehnilised meetmed, millega tagatakse minimaalsed infoturbestandardid ja kõrgetasemeline küberturvalisus teabe töötlemiseks ja edastamiseks; (d) minimaalsed kättesaadavuse eesmärgid ja võimalikud sellega seotud tehnilised nõuded detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu toimuvale elektroonilisele teabevahetusele. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 62 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. 3. Lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu [hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]. Artikkel 60 Etalonteostuse tarkvara 1. Komisjon loob etalonteostuse tarkvara, mida liikmesriigid võivad otsustada kasutada oma tagasüsteemina riikliku IT-süsteemi asemel, ning hooldab ja arendab seda tarkvara. Etalonteostuse tarkvara loomist, hooldamist ja arendamist rahastatakse liidu üldeelarvest. 2. Komisjon tagab etalonteostuse tarkvara pakkumise, hoolduse ja toe, tehes seda tasuta. Artikkel 61 Detsentraliseeritud IT-süsteemi, Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti ja riiklike IT-portaalide kulud 1. Iga liikmesriik kannab selliste detsentraliseeritud IT-süsteemi pääsupunktide paigaldus-, käitus- ja hoolduskulud, mis asuvad tema territooriumil. 2. Iga liikmesriik kannab oma riiklike IT-süsteemide loomise ja pääsupunktidega koostalitlusvõimeliseks kohandamise ning selle süsteemi administreerimise, toimimise ja hooldamise kulud. 3. Liikmesriikidele ei tehta takistusi toetuste taotlemisel asjakohastest liidu rahastamisprogrammidest lõigetes 1 ja 2 osutatud tegevuse toetamiseks. 4. Komisjon kannab kõik kulud, mis on seotud elektroonilise teabevahetuse toetamisega Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu vastavalt artikli 58 lõikele 1. Artikkel 62 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. VIII PEATÜKK DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID Artikkel 63 Volituste delegeerimine Komisjonil on õigus võtta artikli 64 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad I–V lisa muutmist, et neid lisasid ajakohastada või teha nendes tehnilisi muudatusi. Artikkel 64 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 63 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [ käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ]. 3. Nõukogu võib artiklis 63 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks. 6. Artikli 63 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. 7. Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest või volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt. IX PEATÜKK ÜLD- JA LÕPPSÄTTED Artikkel 65 Legaliseerimine või muud sarnased formaalsused Käesoleva määruse raames ei nõuta legaliseerimist ega muu sarnase formaalsuse täitmist. Artikkel 66 Seos kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega 1. Käesolev määrus ei piira selliste rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osalisteks on käesoleva määruse vastuvõtmise ajal üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ning mille sätted käsitlevad selle määrusega reguleeritud küsimusi. 2. Käesolev määrus on liikmesriikidevahelistes suhetes siiski ülimuslik konventsioonide suhtes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel, sellisel määral, mil need konventsioonid käsitlevad selle määrusega reguleeritud küsimusi. 3. Käesolev määrus ei mõjuta riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtavat koostööd käsitleva 29. mai 1993. aasta Haagi konventsiooni. 4. Käesolev määrus ei mõjuta Rahvusvahelise Perekonnaseisu Komisjoni konventsioone nr 16, 33 ja 34. Artikkel 67 Konventsioonide loetelu 1. Hiljemalt [ kuus kuud enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva ] teavitavad liikmesriigid komisjoni artikli 66 lõikes 1 osutatud konventsioonidest. Pärast nimetatud kuupäeva teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist nende konventsioonide denonsseerimistest. 2. Kuue kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teadete saamist avaldab komisjon Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis (a) lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu; (b) lõikes 1 osutatud konventsioonide denonsseerimised. Artikkel 68 Andmekaitse 1. Käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke isikuandmeid töötlevad liikmesriikide kohtud või muud pädevad asutused, et teha kindlaks põlvnemine piiriülestes olukordades ja seda tunnustada seoses põlvnemise kindlakstegemisega vastavalt II peatükile, tõendite väljastamisega vastavalt artiklitele 29, 37 ja 45, Euroopa vanematõendi väljastamisega vastavalt artiklile 51, põlvnemissuhte tunnustamise dokumentide esitamisega vastavalt artiklile 26, otsuse saamisega vastavalt artiklile 25 selle kohta, et põlvnemissuhte tunnustamisest keeldumiseks ei ole alust, või põlvnemissuhte tunnustamisest keeldumise taotlusega vastavalt artiklile 32. 2. Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel piirdub ulatusega, mis on vajalik lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, välja arvatud isikuandmete edasine töötlemine avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktiga b ja artikliga 89. 3. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse liikmesriikide kohtuid või muid pädevaid asutusi vastutavate töötlejatena isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 7 tähenduses. 4. Komisjon töötleb käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke isikuandmeid füüsiliste isikute või nende esindajate ja liikmesriikide kohtute või muude pädevate asutuste vahelises digitaalses teabevahetuses Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu detsentraliseeritud IT-süsteemi raames. 5. Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel piirdub ulatusega, mis on vajalik lõikes 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. 6. Määruse kohaldamisel käsitatakse komisjoni vastutava töötlejana ELi andmekaitsemääruse artikli 3 punkti 8 tähenduses. Artikkel 69 Üleminekusätted 1. Käesolevat määrust kohaldatakse [ käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev ] või pärast seda algatatud kohtumenetluste ja ametlikult koostatud või registreeritud ametlike dokumentide suhtes. 2. Olenemata lõikest 1 tunnustavad liikmesriigid juhul, kui põlvnemine on kindlaks tehtud kooskõlas III peatüki alusel kohaldatavaks määratud õigusega liikmesriigis, mille kohtud olid II peatüki alusel pädevad: (a) lahendit, millega põlvnemine tehakse kindlaks teises liikmesriigis kohtumenetluses, mis algatati enne [ käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev ], ja (b) põlvnemist kinnitavat ametlikku dokumenti, millel on päritoluliikmesriigis siduv õigusjõud ja mis on ametlikult koostatud või registreeritud enne [ käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev ]. Käesolevas lõikes osutatud lahendite ja ametlike dokumentide suhtes kohaldatakse IV peatükki. 3. Olenemata lõikest 1 aktsepteerivad liikmesriigid ametlikku dokumenti, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud, tingimusel et see ei ole ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga ( ordre public ), kus tunnustamist taotletakse. Käesolevas lõikes osutatud ametlike dokumentide suhtes kohaldatakse V peatükki. Artikkel 70 Läbivaatamine 1. Hiljemalt [ viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva ] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas hinnangu tekkinud praktiliste probleemide kohta, mida toetab liikmesriikide esitatud teave. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek. 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile taotluse korral teabe (kui see on kättesaadav), mis on oluline selleks, et hinnata käesoleva määruse toimimist ja kohaldamist, eelkõige teabe järgmise kohta: (a) päritoluliikmesriigis tehtud lahendi või põlvnemist kinnitava, siduva õigusjõuga ametliku dokumendi tunnustamisest keeldumise taotluste arv vastavalt artiklile 32 ning nende juhtumite arv, mille puhul tunnustamisest keelduti; (b) artiklite 33 ja 34 alusel esitatud edasikaebuste arv. (c) selliste taotluste arv, millega vaidlustatakse sellise ametliku dokumendi sisu, millel ei ole päritoluliikmesriigis siduvat õigusjõudu, kuid millel on selles liikmesriigis tõendusjõud, ning nende kohtuasjade arv, mille puhul vaidlustamine õnnestus; (d) väljaantud Euroopa vanematõendite arv ning (e) tulenevalt käesoleva määruse artikli 61 lõikest 2 kantud kulud. Artikkel 71 Komisjonile esitatav teave 1. Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmise teabe: (a) asutused, kes on volitatud koostama või registreerima ametlikke dokumente põlvnemisküsimustes, nagu on osutatud artikli 4 punktis 6; (b) kohtud ja asutused, kes on pädevad väljastama tõendeid, nagu on osutatud artiklites 29, 37 ja 45, ning kohtud ja asutused, kes on pädevad tõendeid parandama, nagu on osutatud artiklis 38; (c) kohtud, kes on pädevad menetlema artikli 25 kohaseid tunnustamisest keeldumise aluse puudumise otsuse taotlusi, ning kohtud, kes on pädevad menetlema tunnustamisest keeldumise taotlusi vastavalt artiklile 32 ja selliste keeldumistaotluste kohta tehtud lahendi edasikaebusi vastavalt artiklitele 33 ja 34, ning (d) kohtud ja asutused, kes on pädevad väljastama Euroopa vanematõendit vastavalt artiklile 51, ning kohtud, kes on pädevad menetlema artiklis 56 osutatud vaidlustamismenetlusi. 2. Liikmesriigid edastavad lõikes 1 osutatud teabe komisjonile hiljemalt [ kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ]. 3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud teabe edaspidistest muudatustest. 4. Komisjon teeb lõikes 1 osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks sobivate vahendite abil, sealhulgas Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis. Artikkel 72 Jõustumine ja kohaldamine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Seda kohaldatakse alates [ selle kuu esimesest päevast, mis järgneb 18kuulisele perioodile alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ]. Artiklit 71 kohaldatakse siiski alates [ käesoleva määruse jõustumise kuupäev ]. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Justiitsministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-02649
Resolutsiooni teema: EL määrus vanemluse vastastikuseks tunnustamiseks ja Euroopa
vanemlustõendi loomiseks
Adressaat: Justiitsministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva
algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Proposal for a COUNCIL REGULATION on jurisdiction, applicable law, recognition of decisions
and acceptance of authentic instruments in matters of parenthood and on the creation of a European
Certificate of Parenthood (EL määrus vanemluse vastastikuseks tunnustamiseks ja Euroopa
vanemlustõendi loomiseks), COM(2022) 695.
EISi toimiku nr: 22-0765
Tähtaeg: 30.01.2023
Adressaat: Siseministeerium, Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiitsministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 16.01.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 09.02.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi §
6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (01.02.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid
EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 30.01.2023.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 22.12.2022
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201