Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks

Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 22.12.2022 nr 18-5/2022/7803-1 Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Välisministeerium Riigikantselei Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Austatud minister Esitame ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalpartnerite esindajatele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) käskkirja eelnõu koos lisadega; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus TAIE juhtkomisjon Teenusmajanduse Koda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Riigi Tugiteenuste Keskus Kaupo Sempelson 625 6350 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 07.12.2022 KÄSKKIRI nr Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE- des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine“) rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.1. Toetuse andmise eesmärk Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele. Käskkiri panustab 12.05.2021 Riigikogu poolt vastu võetud strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf  2 põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatest kõige enam „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris “ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ näitajatesse. Järgnevalt on sätestatud toetuse andmise eesmärgid toetatavate tegevuste lõikes. Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust ning kasvatada nende võimekust: 1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad; 1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnasõbralikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja ärimudeleid; 1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks; 1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas. Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.7. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti; 1.1.8. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi; 1.1.9. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu; 1.1.10. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 1.1.11. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske, kaasates välisspetsialiste; 1.1.12. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.13. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest, sealhulgas jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlikke eksperte ja koostöökogusid; 1.1.14. suurendada ettevõtjate TAI võimekust, sealhulgas innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; 1.1.15. arendada innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (  3 kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks). Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on: 1.1.16. suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana; 1.1.17. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks; 1.1.18. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks. 2. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused 2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise toetatavad tegevused on järgmised: 2.1.1.1. ettevõtluse alustamine; 2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning uuenduslike ärimudelite loomine, arendamiseks ja rakendamiseks ning uuenduste elluviimisele suunatud hoiaku kujundamiseks; 2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamiseks; 2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamiseks nii Eesti siseselt kui ka välisriikides; 2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja nõustamisprogrammide pakkumise kaudu; 2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimiseks, sealhulgas näiteks juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades; 2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamiseks nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjates; 2.1.1.8. teadmuse kasvatamise ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamiseks; 2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamiseks. 2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on järgmised: 2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamiseks, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega tegelemise populariseerimiseks ühiskonnas, ettevõtlussõbralikke hoiakute kujundamiseks, huvi tekitamiseks ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas ka digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks;  4 2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste, infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimiseks. 2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmise toetavad tegevused on järgmised: 2.1.3.1. koolituste läbiviimiseks, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate vahendamiseks ja juurutamiseks, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumiseks, sealhulgas vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomiseks ja arendamiseks; 2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks; 2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamiseks ja praktikate juurutamiseks; 2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks. 2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid: 2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste (sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu; 2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames: 2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid; 2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu; 2.2.3. turu nähtavus (sealhulgas ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid, kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu; 2.2.4 ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel. 2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu.  5 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused jne); 2.3.2. TAI alane suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine, sealhulgas (välis-)spetsialistide ligimeelitamine; 2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine. 2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest: 2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks; 2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus; 2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks ja konsulteerimiseks. 3. Tulemused Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6 nimetatud sihtgruppides: 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija leida ideid, partnereid või ettepanekuid toetatavate tegevuste teostamiseks. Partnereid valitakse läbi efektiivsus analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis.  6 Alategevus Indikaatori Indikaator Algtase Vahesihttase Sihttase tüüp 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakenduskava Toetatavad 0 200 700 Ettevõtlusteadl väljundnäitaja ettevõtjad ikkus, (millest: sealhulgas mikro-, juhtimiskvalite väikesed, et ja keskmise vastutustundlik suurusega ja ettevõtlus suured ettevõtjad) Rakenduskava Mitterahalist 0 200 700 väljundnäitaja toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava Toetatavad 0 850 5000 21.1.3.11 väljundnäitaja ettevõtjad Ettevõtjate (millest: rahvusvahelis mikro-, tumise väikesed, toetamine (sh keskmise välisesindajat suurusega ja e võrgustiku suured arendamine, ettevõtjad) ühisstendidel arv osalemise Mitterahalist 0 850 5000 toetamine, toetust ekspordialaste saavad kompetentsid ettevõtjad e ja VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 3000 võimekuse Rakenduskava on suurem arendamine; tulemusnäitaja lisandväärtus välisinvesteer töötaja kohta ingute ja välisspetsialis tide kaasamise toetamine) 21.1.1.11 Rakenduskava Toetatavad 0 500 1580 Ettevõtjate väljundnäitaja ettevõtjad TAI (millest: teadlikkuse mikro-, kasvatamine (TAI väikesed, keskmise  7 võimalused) ja suurusega ja TAI suured võimekuse ettevõtjad) tõstmine Mitterahalist 0 500 1580 toetust saavad ettevõtjad Rakenduskava VKEd, kellel 0 Ei kohaldu 500 tulemusnäitaja on suurem lisandväärtus töötaja kohta 21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 Innovaatilised nimekirja osalenute arv riigihanked väljundnäitaja 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud ja ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, töötajad ja omanikud; 6.4. olemasolevad ja potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 7. Lõppsaaja Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022. ja lõpeb 31.12.2029. 9. Tegevuste eelarve Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2 sätestatud tegevuste vahel järgmiselt: Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseerin finantseering (100%) osalus g  8 21.1.3.15 6 139 000 877 000 (12,5%) 0 (0%) 7 016 000 Ettevõtlusteadlikkus, (87,5%) sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus (käskkirja p. 2.1.) 21.1.3.11 Ettevõtjate 60 637 000 9 164 572 (12,5%) 3 673 766,9 73 475 338,95 rahvusvahelistumise (82,5%) (5%) toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) (käskkirja p. 2.2.) 21.1.1.11 Ettevõtjate TAI 19 840 000 10 000 000 0(0%) 29 840 000 teadlikkuse kasvatamine (TAI (66,5%) (33,5%) võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (käskkirja p. 2.3.) 21.1.1.15 Innovaatilised 2 472 000 706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286 riigihanked (77,8%) (käskkirja p 2.4.) KOKKU 89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624,95 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikud on punktis 2 sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud: 10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud; 10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b; 10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses;  9 10.1.4. kulud toetusskeemis planeeritud tegevuste turuvajaduse analüüsimiseks, sealhulgas ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamine, uuringute, analüüside ja ekspertiisidega seotud kulud, sealhulgas tellimine ja teostamine ning tulemuste avalikustamine; 10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud; 10.1.7. ürituste korraldamise kulud, sealhulgas kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele; 10.1.8. teavituskampaaniate, sealhulgas meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, sealhulgas ettevõtluskonkurssidega seotud kulud, sealhulgas ettevalmistamine ja korraldamine, neil osalemine ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamine; 10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud; 10.1.10. kulud ürituste, messide, näituste korraldamiseks, sealhulgas kulud osalemiseks, vajaliku tehnika soetamise või rendikulud, stendi kujundamine ja ehitamine, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja osalemistasud; 10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusüritustega seotud kulud, sealhulgas ettevalmistus, läbiviimine, neil osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine; 10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade jm koostöövormidega seotud kulud, sealhulgas algatamine ja osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine; 10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud; 10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika kulud, sealhulgas tootmine ja edastamine; 10.1.15. tõlkekulud; 10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud; 10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, sealhulgas mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud; 10.1.18. kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega; 10.1.19. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud kulud, sealhulgas koolituskulud; 10.1.20. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi kasutamise põhjendatud kulud; 10.1.21. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 10.1.22. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49 tähenduses; 10.1.23. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 10.1.24. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud. 10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud:  10 10.2.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud; 10.2.3. kinnisasja soetamise kulud; 10.2.4. muud tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–32 . Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. 11.2. Abikõlblike kulude ning partnerite omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab toetusskeemi iga-aastase tegevuskava ja indikatiivse eelarve ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest; 12.1.4. koostab ja esitab punktis 13 nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat; 12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt õigusaktides sätestatule;  11 12.1.12. Elluviija tagab korrektsete tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 12.1.13. kooskõlastab hindamiskomisjonide koosseisud, hindamiskriteeriumid ja metoodika rakendusasutusega. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. 13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse) kohta; 13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34–37 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja30. 15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. 15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.  12 15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel esitab abisaaja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma abi saajaga seotud otseste kulude alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%. 15.6. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 15.7. Abi andja peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 15.8. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 15.9. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  Lisa 1: Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta Põhiseadus (PS) Kontroll/ konventsioon (PIK) https://eur- lex.europa.eu/legal- https://www.riigiteataja.ee/a https://www.riigiteataja.ee/akt/1 kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL kt/204042012006 15052015002?leiaKehtiv täiendavad nõuded TATis EX:12012P/TXT&from=ET Põhiõiguste harta ja puuetega Põhi- Harta inimeste õiguste konventsiooni õiguste Põhi- PIK artikke Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas harta küsimused artikkel l põhiseaduse ja all loetletud jaotis seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse I jaotis - PS § 10 nimetatud inimväärikuse Inimväärik ekspluateerimise, "Väärik 1 16 põhimõtete on üks EV Põhiseaduse us vägivalla ja us" alusprintsiipidest väärkohtlemise eest Kontrollitud, planeeritud tegevused on (artiklid Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK 1-5) väärtustega, riive oht puudub Õigus Vabadus- ja PS § 20 Igaühel on õigus isikupuutu 3 14 isikupuutumatus vabadusele ja isikupuutumatusele. matusele  Piinamise ning ebainimlik Kaitse piinamise ja u või julma, ebainimliku PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, alandava 4 15 või inimväärikust julmalt või väärikust alandavalt kohtlemise alandava kohtlemise kohelda. või ja karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida Orjapidami tema vaba tahte vastaselt tööle ega Kaitse teenistusse, välja arvatud se ja ekspluateerimise, kaitseväeteenistus või selle sunniviisili 5 16 vägivalla ja asendusteenistus, tööd se töö väärkohtlemise eest nakkushaiguse leviku tõkestamisel, keeld loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Artikkel 16 – Kaitse II jaotis Õigus ekspluateerimise, „Vabad vabadusele vägivalla ja used” PS § 20 Igaühel on õigus ja 6 16, 17 väärkohtlemise eest vabadusele ja isikupuutumatusele. turvalisusel Artikkel 17 – Kontrollitud, planeeritud tegevused on (artiklid e Isikupuutumatuse kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK 6–19) kaitse väärtustega, riive oht puudub Era- ja PS § 26 Igaühel on õigus perekonnae 7 22 Eraelu puutumatus perekonna- ja eraelu lu puutumatusele. austamine  1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Isikuandme isikupuutumatusele. 8 22 Eraelu puutumatus te kaitse 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011 PS § 26 Igaühel on õigus Õigus perekonna- ja eraelu abielluda ja Kodu ja perekonna puutumatusele. 9 23 luua austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise perekond ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametun 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda nistuse- ja truuks oma arvamustele ja usuvabadus veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõna ja levitatavat informatsiooni. Sõna- ja arvamusvabadus § 45. Igaühel on õigus vabalt teabevabad 11 21 ning juurdepääs levitada ideid, arvamusi, us informatsioonile veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis § 47. Kõigil on õigus ilma - ja 12 eelneva loata rahumeelselt ühinemisva koguneda ja koosolekuid pidada. badus  § 38. Teadus ja kunst ning nende Kunsti ja õpetused on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on teaduse seaduses ettenähtud piires vabadus autonoomsed. Õigus 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele haridusele Kutsevabad § 29. Eesti kodanikul on õigus us ja õigus 15 27 Töö ja tööhõive vabalt valida tegevusala, elukutset teha tööd ja töökohta. Ettevõtlusv § 31 Eesti kodanikel on õigus 16 abadus tegeleda ettevõtlusega Õigus § 32 Igaühe omand on puutumatu 17 omandile ja võrdselt kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise Õigus kaitse andmise seadus - varjupaigal 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/V e RKS Õigus kaitsele tagasisaatm § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei ise, Liikumisvabadus ja 19 18 tohi Eestist välja saata ega väljasaatmi kodakondsus takistada Eestisse asumast. se või väljaandmi se korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsu usutunnistuse, poliitiliste või s” muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid Kontrollitud, planeeritud tegevused on 20–26) kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK väärtustega, riive oht puudub Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida Võrdne rahvuse, rassi, nahavärvuse, Võrdsus 20 12 tunnustamine usutunnistuse või veendumuste, seaduse ees seaduse ees vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning Võrdsus ja Diskrimine puuetega inimeste tunnustamine 21 5 mittediskrimineerim erimiskeeld inimeste mitmekesisuse ja ine inimkonna osana; Kultuurilin e, usuline ja keeleline 22 (e) võrdsed võimalused; mitmekesis Kontroll/kinnitus us Naiste ja Võrdsete võimaluste tagamine meeste täiendavalt analüüsitud seletuskirjas 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõigusli horisontaalsete põhimõtete peatükis kkus Lapse 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; õigused (h) austus puuetega laste arenevate Eakate võimete vastu ning austus 25 õigused puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Puuetega Juurdepääsetavus inimeste 26 30 Artikkel 19 – integreerim Iseseisev elu ja ine kogukonda kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate Töötajate usaldusisiku seadus IV jaotis õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 „Solidaa Kontrollitud, planeeritud tegevused on ettevõttes 771390?leiaKehtiv), mis rsus” 27 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK informeerit reguleerib töötajate usaldusisiku (artiklid väärtustega, riive oht puudub ud ja ära tegevust teda volitanud töötajate ja 27–38) kuulatud ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.  PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse Kollektiivl kuulumine on vaba. Töötajate ja äbirääkimis tööandjate ühingud ja liidud Kontrollitud, planeeritud tegevused on te ja 28 võivad oma õiguste ja seaduslike kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kollektiivse huvide eest seista vahenditega, väärtustega, riive oht puudub tegutsemise mida seadus ei keela. Streigiõiguse õigus kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on kasutada 29 vabalt valida tegevusala, elukutset kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK tööhõivetee ja töökohta. väärtustega, riive oht puudub nuseid Kaitse põhjendam § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on atu 30 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vallandami lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub se korral Head ja § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on õiglased 31 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK töötingimu lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub sed Keeld PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii kasutada lapse kui ka täiskasvanu puhul. laste Last ei tohi töö tegemiseks ära Kontrollitud, planeeritud tegevused on tööjõudu ja 32 kasutada. Laps ei tohi teha tööd, kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK noorte mis on talle ohtlik, segab koolis väärtustega, riive oht puudub töötajate käimist või on kahjulik tema kaitse tööl tervisele ja arengule.  Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/la ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja- kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 29 Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Perekonna- vabalt valida tegevusala, elukutset 33 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja tööelu ja töökohta. Kui seadus ei sätesta väärtustega, riive oht puudub teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkin Küllaldane Kontrollitud, planeeritud tegevused on Riik soodustab vabatahtlikku ja dlustus ja 34 28 elatustase ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK omavalitsuse hoolekannet. sotsiaalabi sotsiaalne kaitse väärtustega, riive oht puudub Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid  Kontrollitud, planeeritud tegevused on § 28 Igaühel on õigus tervise kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kaitsele. väärtustega, riive oht puudub Võimalus kasutada Majandustegevuse seadustiku üldist Ohuolukorrad ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on üldosa seadus - majandush 36 11 humanitaarsed kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK https://www.riigiteataja.ee/akt/106 uvi eriolukorrad väärtustega, riive oht puudub 042021005 pakkuvaid teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on DNSH ja kliimakindlus analüüsitud Keskkonna keskkonnale tekitanud. rakenduskava koostamise käigus. 37 kaitse Täpsemalt selgitus seletuskirja horisontaalsete põhimõtete peatükis Tarbijakaitseseadus - Kontrollitud, planeeritud tegevused on Tarbijakait 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/T kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se KS väärtustega, riive oht puudub Õigus hääletada Euroopa Parlamendi valmise V jaotis ja Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on seadus - „Kodani kandideerid 39 29 poliitilises ja https://www.riigiteataja.ee/akt/E kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ke a Euroopa avalikus elus väärtustega, riive oht puudub PVS õigused Parlamendi ” valimistel (artiklid Õigus PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu Osalemine teostab rahvas hääleõiguslike Kontrollitud, planeeritud tegevused on 39–46) hääletada 40 29 poliitilises ja kodanike kaudu: kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja avalikus elus väärtustega, riive oht puudub kandideerid 1) Riigikogu valimisega; a kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kohalikel kodanik, kes on saanud valimistel kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi heale 41 29 poliitilises ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § haldusele avalikus elus väärtustega, riive oht puudub 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja Õigustutvu Sõna ja kohalikes omavalitsustes ning riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on da arvamusvabadus 42 21 ja kohalike omavalitsuste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK dokumenti ning juurdepääs arhiivides hoitavate andmetega. väärtustega, riive oht puudub dega informatsioonile HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs Rahvusvaheliste lepingute alusel Euroopa 43 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele otsekohalduv ombudsma väärtustega, riive oht puudub ni poole  PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega Õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs riigiasutuste, kohalike esitada 44 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele omavalitsuste ja nende petitsioone väärtustega, riive oht puudub ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- § 34. Igaühel, kes viibib Kontrollitud, planeeritud tegevused on ja elukoha Isiklik 45 20 seaduslikult Eestis, on õigus vabalt kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK valiku liikumisvõime liikuda ja elukohta valida. väärtustega, riive oht puudub vabadus Diplomaati § 13 - Igaühel on õigus riigi ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on lisele ja Juurdepääs 46 13 seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK konsulaark õigusemõistmisele oma kodanikku ka välisriikides. väärtustega, riive oht puudub aitsele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks Õigus võib oma kohtuasja läbivaatamisel tõhusale nõuda mis tahes asjassepuutuva õiguskaitse seaduse, muu õigusakti või Kontrollitud, planeeritud tegevused on VI jaotis vahendile Juurdepääs 47 13 toimingu põhiseadusevastaseks kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK „Õiguse ja õiglasele õigusemõistmisele tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus väärtustega, riive oht puudub mõistmi kohtulikule vabadusele ja isikupuutumatusele. ne” arutamisele § 22 Kedagi ei tohi käsitada (artiklid kuriteos süüdi olevana enne, kui 47–50) tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse § 22. Kedagi ei tohi käsitada Kontrollitud, planeeritud tegevused on presumptsi Juurdepääs kuriteos süüdi olevana enne, kui 48 13 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK oon ja õigusemõistmisele tema kohta on jõustunud väärtustega, riive oht puudub kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus.  PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Kuritegude normid on Eesti õigussüsteemi ja lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja karistuste vabadusi tohib piirata ainult Kontrollitud, planeeritud tegevused on seaduslikku Juurdepääs 49 13 kooskõlas põhiseadusega. Need kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se ja õigusemõistmisele piirangud peavad olema väärtustega, riive oht puudub proportsion demokraatlikus ühiskonnas aalsuse vajalikud ega tohi moonutada põhimõte piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Mitmekord PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se kohtu alla anda ega karistada teo väärtustega, riive oht puudub Juurdepääs kohtumõist 50 13 eest, milles teda vastavalt õigusemõistmisele mise ja seadusele on mõistetud lõplikult karistamise süüdi või õigeks. keeld  EELNÕU 07.12.2022 SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga (edaspidi ka toetusskeem) kehtestatakse toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse kasvatamiseks, ettevõtete rahvusvahelistumise toetamiseks, ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamiseks ja innovaatiliste riigihangete edendamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Tegevuste elluviimise täpsem tegevuskava ning konkreetsed alategevused käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas. Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid peavad panustama käskkirjaga seotud Eesti 2035 sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse: 1. Rahastatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu. Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse. 2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused/lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas võimekus tegevustele järgnevate püsikulude rahastamiseks. 4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Hinnatakse, kuidas võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Käskkirjas toodud tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel: 625 6350, e-post: [email protected]), sama osakonna nõunik Sven Valliste (tel: 639 7606, e-post: [email protected]), sama osakonna avaliku sektori innovatsiooni ekspert Kati-Liis Vaarma (tel: 625 6319, e-post: [email protected]) ja strateegilise planeerimise osakonna struktuurivahendite õiguse ekspert Gerly Lootus (tel: 639 7652, e- post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-post: [email protected]) (alates oktoober 2022). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 15 punktist. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkiri panustab läbivalt järgmiste Eesti 2035 eesmärkide täitmisesse:  Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.  Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.  Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Käskkiri panustab läbivalt järgnevate Eesti 2035 näitajate saavutamisse:  TA kulud erasektoris 2%  tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110%  kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides Meetme tegevused mõjutavad kõige enam „Eesti 2035“ majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, nii ettevõtete innovatsioonivõimekuse ja -teadlikkuse suurendamine kui ka avaliku sektori innovatsioonihangete elluviimine kasvatab innovatsiooni nõudlust erasektoris. See suurendab erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ja edasi müüa ning suurendab seeläbi ettevõtjate konkurentsivõimet. Innovatsiooniprojektide raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate, teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite tekkeks. Erasektori innovaatilisus omakorda toetab indikaatorite tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja TA kulud erasektoris saavutamist. Eesti majandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Toetatakse Eesti ettevõtteid välisturgudel, kavandatakse uute välisesinduste avamist ja uuendatakse välisinvesteeringute riiki meelitamise strateegiat, seades fookuse teadmusmahukamatele välisinvesteeringutele. Rahvusvahelistumise tegevused panustavad indikaatori tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest eesmärgi täitmisesse. Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ja nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ tegevused panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuna ettevõtete TAI mahukuse suurendamine toob kaasa tõenäoliselt teenuste, toodete, protsesside tõhustamise, mis aitab kaasa ka keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Läbi ettevõtjate TAI-suunalise arengu ja avaliku sektori innovatsiooni tellimuse suurenemise on potentsiaali ka turule uute, paremate ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavate tehnoloogiate tekkele. Toodud sekkumised peavad panustama ka nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Nutika spetsialiseerumise valdkonnast mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Lisaks panustab käskkirja sekkumine 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ oma tegevustega otseselt rohepöörde, sh ka keskkonna ja kliimaeesmärkide täitmisesse. Kõige otsesem mõju avaldub plaanitud tegevuste kaudu, mis hõlmavad ettevõtlusteadlikkuse suurendamist (sealhulgas ka digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks) ja ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist (ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamiseks ja praktikate juurutamiseks; digi- , rohe- ja innovatsioonipöörde läbi viimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks). Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Toetusskeem toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2022–2025" meetme 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuste 1 „Ettevõtluse arendamise soodustamine“, 2 „Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine“ ja 3 „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eesmärkide saavutamist ja programmi „Teadmussiirde programm 2022–2025“ meetme 1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamist. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse suuna tegevused on otseselt ja konkreetselt seotud järgmiste „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE) välja toodud tegevustega: - soositakse uute ärimudelite, sealhulgas ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris teavitustöö, koolitustegevuse, auditite läbiviimise toetamise ja ning vastutustundliku ettevõtluse teekaardi koostamise kaudu; - tõstetakse ettevõtjate teadlikkust nn kaksikpöördest ning ettevõtjate üleminekust ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega: - arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi; - toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu; - suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; - soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luuakse eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel, toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimisel toetamisega, soodustatakse ettevõtjatevahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks. - Keskendutakse kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise suuna tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega: - arendatakse teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sealhulgas jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlikke eksperte ja koostöökogusid; - suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sealhulgas innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu; - arendatakse innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelise koostöös ja programmides osalemiseks); Innovaatiliste riigihangete suuna tegevused on seotud järgmise TAIE tegevusega: - suurendatakse riigi, sealhulgas kohalike omavalitsuste pädevust ja rolli teadus- ja arendustööde tellija ning uuenduste eestvedajana, sealhulgas innovatiivsete riigihangete kaudu; Punkt 2. Toetatavad tegevused Kirjeldatakse toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia omategevustena või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid. Toetusskeem sisaldab rakenduskava tegevusi koos käskkirjas nimetatud alategevustega. Konkreetsed tegevused nimetatud alategevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Punkt 2.1. sätestab tegevusena ettevõtlusteadlikkuse tõstmise. Loomaks eeldust uute ettevõtjate tekkele ning tõstmaks inimeste aktiivset eluhoiakut, viiakse selle alamtegevuse raames ellu erinevaid ettevõtlusteadlikkust tõstvaid tegevusi. Sellisteks tegevusteks võivad olla näiteks ettevõtluspäevad, Ettevõtlusnädal, Ettevõtluse tunnustamise üritused, meediakampaaniad erinevatel teemadel (nt tootearendus) ja paljud teised sarnase iseloomuga tegevused. Tegevuste raames kavandatakse ka erinevas vormis tegevusi ettevõtjate vastutustundlikkuse kasvatamiseks ja vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks Eestis. Ettevõtlusteadlikkuse tõstmise alla kuuluvate tegevuste seas on muuhulgas ka ettevõtlikkusprojektide konkursid, mille raames elluviija hangib uudseid, innovaatilisi ning leidlikke projekte, et tõsta kodanike seas ettevõtlikkust ning ettevõtlusteadlikkust. Läbivalt keskendutakse kolmikpöördega seotud teadlikkuse kasvatamisele, mis tähendab innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna teadlikkuse alaste tegevuste läbiviimist. Samuti on üks fookusi ettevõtjate juhtimiskvaliteedi kasvatamisele suunatud tegevuste elluviimine. Lisaks kirjeldatakse punktis 2.1. ka teadmiste ja kompetentside tõstmiseks vajalike tegevuste iseloomu. Teadmiste ja kompetentside tõstmise tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele erinevaid ettevõtja tegevusetappidega seotud spetsiifilisi koolitusi. Sellised koolitused võivad olla teemadel nagu juhtimine, tootearendus, tootmiskorraldus, turundus, müük, ekspordimüük ja teistel sarnastel teemadel. Sellised koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate tootlikkust ja kasvatada seeläbi tööhõivet, samuti suurendamaks ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu paremini ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele. Punkt 2.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevusi. Ekspordi arendamise peamiseks eesmärgiks on aidata Eesti ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada seeläbi eksporti. Oluline on ka suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. Seetõttu pakutakse käesolevast toetusskeemist ettevõtjate abistamiseks erinevaid teenuseid:  turuteabe edastamine, mis kätkeb endas ettevõtjate kasvu ja laienemise toetamist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmist läbi välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, suunatud teenuste sihtturgudel ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu;  turuteadlikkuse tõstmine, mille abil suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;  turu nähtavus, mida iseloomustavad ühisstendid, kontaktreisid, sektoripõhine turundustoetus, mille abil suurendatakse Eesti ettevõtjate, nende esindajate ja Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia, sihipärase kommunikatsiooni ning reklaami ja turunduse kaudu;   välisinvesteeringute Eestisse kaasamiseks tehtavad tegevused, mis aitavad luua võimalusi Eesti ettevõtjatele kaasamaks välisinvesteeringuid ning rahvusvahelist oskusteavet. Täpsem tegevuskava ning konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas, mis koostatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ning teiste tulevikus loodavate välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel ka turuolukorda ning lähtutakse ettevõtjate vajadustest. Punkt 2.3. määratleb ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamise (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise alategevused. Kõik tegevused keskenduvad „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartidele. Nendeks valdkondadeks on: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Toetusskeemi raames pakutakse TAI teadlikkuse kasvatamise teenuseid. TAI teadlikkuse kasvatamise teenuste pakkumine ettevõtjatele on oluline, et tõuseks ettevõtjate teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest, allikatest ja uutest ärivõimalustest sektoris, milles ettevõtja tegutseb või soovib tegutsemist alustada. Teadlikkuse tõus on oluline eeldus vajaliku valdkondliku kompetentsi ja innovatsioonivõimekuse kasvuks. Toetusskeemi raames ellu viidavad tegevused võib jagada järgmistesse gruppidesse: teavitustegevused, mis sisaldavad üldisi tehnoloogia- ja teadmuspõhisele innovatsioonile suunatud tegevusi ning valdkondlikud tegevused, sh valdkondlikud ekspertiisid, koostöövõrgustike arendamine ja rahvusvaheliste programmide konsultatsiooniteenused. See hõlmab nii koostöövõrgustikes kui ka strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates osalemist. Teavitustegevuste raames tehakse nii üldisi kui ka valdkondlikult sihitud tegevusi, et tõsta ettevõtjate teadlikkust nii tehnoloogia- ja teadmusmahuka ettevõtluse võimalustest, samuti kajastatakse valdkondlikke arengusuundi. Teavitustegevuste võimalikult efektiivse ja asjakohase teostamise huvides on oluline Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajate osalemine asjakohastes võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine. Toetusskeemi raames pakutakse ka TAI võimekuse tõstmise teenuseid, nt ekspertide, teadmiste ja oskuste vahendamist, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse võimekust ning innovatsioonivõimet. Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI tegevusteks vajalike kompetentside võimekuse kasvuks. Selle tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele arenduskoostöö teenuseid, ettevõtluspotentsiaali ja ettevõtte väärtuse hindamisega seotud tegevusi, innovatsioonidiagnostika teenuseid, intellektuaalomandi teenuseid, ettevõtte arendusspetsialistide kompetentside kasvatamise programmi ning tippinnovaatorite arendusprogrammi. Punkt 2.4. sätestab, et Innovaatiliste riigihangete edendamiseks viiakse läbi info- ja nõustamisteenuseid ning pakutakse juriidilist ja valdkondlikku ekspertiisi seoses innovaatiliste riigihangetega, et suurendada informeeritud ja asjatundliku nõudlust. Lisaks osaletakse innovaatiliste riigihangete rahvusvahelistes võrgustikes ning viiakse läbi sellekohane infovahetus, et tuua rahvusvahelist teadmist ja parimaid praktikaid Eestisse. Lisaks korraldatakse ka turudialooge, eesmärgiga leida avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahendusi ning suurendada avaliku- ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste elluviimisel. Innovaatiliste riigihangete edendamiseks läbiviidavate tegevuste elluviimisel lähtutakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Punkt 3. Tulemused Punkt 3 määratleb toetusskeemi näitajad. Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad ning meetmete nimekirjaga kehtestatud täiendav näitaja innovaatiliste riigihangete tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme nr 2.1.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ja meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse käesolev toetusskeem panustab. Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud näitajate metoodikale. Punkt 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Punkt 5. Elluviija ja partner(id) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS § 10 lõikele 4. Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on EISis lahutatud struktuuriüksuste tasandil. EIS nimetati elluviijaks, sest ta on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisega. EISi eesmärgiks on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine. Elluviijal on õigus kaasata partnereid erialaliitude, ettevõtluse tugiorganisatsioonide ja ettevõtjate hulgast, viies läbi efektiivsus analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab partnerid rakendusasutusega. Partnerid osalevad elluviijaga tegevuste teostamises, nad ei ole töövõtjad ega teenuseosutajad. Partnerina tegevustesse kaasatud osapooled ei teeni kasumit läbiviidavatest tegevustest. EIS oli „Ettevõtlusteadlikkuse“ programmi elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku kompetentsi. Alategevus Indikaato Indikaator Alg- Vahe- Siht- Andmeallikad Mõõtmissagedus ri tüüp tase sihttase tase 2023 2024 2029 21.1.3.15 Rakendus Toetatavad 0 200 700 SFOS, Jooksvalt pärast Ettevõtluste kava ettevõtjad projektiaruanded esimest abi andmist adlikkus, väljundnäi (millest: (vahe- ja ettevõttele (st sealhulgas taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te juhtimiskva väikesed, enuses osalemise liteet ja keskmise toimumise järel) vastutustun suurusega ja dlik suured ettevõtlus ettevõtjad) Rakendus Mitterahalis 0 200 700 SFOS, Jooksvalt pärast kava t toetust projektiaruanded esimest abi andmist väljundnäi saavad (vahe- ja ettevõttele (st taja ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te enuses osalemise toimumise järel) Rakendus Toetatavad 0 850 5000 SFOS, Jooksvalt pärast 21.1.3.11 kava ettevõtjad projektiaruanded esimest abi andmist Ettevõtjate väljundnäi (millest: (vahe- ja ettevõttele (st rahvusvahe taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te listumise väikesed, enuses osalemise toetamine keskmise toimumise järel) (sh suurusega ja välisesinda suured jate ettevõtjad) võrgustiku arv arendamin Mitterahalis 0 850 5000 SFOS, Jooksvalt pärast e, t toetust projektiaruanded esimest abi andmist ühisstendi saavad (vahe- jaettevõttele (st del ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te osalemise enuses osalemise toetamine, toimumise järel) ekspordial VKEd, 0 Ei 3000 Projektide Esimese aste Rakendus kellel on kohaldu järelaruanded majandusaasta kompetent kava suurem või Äriregistri andmete põhjal peale side ja tulemusnäi lisandväärtu andmed. väljundi saavutamist võimekuse taja s töötaja Andmeid on (ehk andmed saab arendamin kohta võimalik koguda teisel majandusaastal  e; kas toetuse peale väljundi Välisinvest saajate poolt saavutamist/projekti eeringute esitatavate lõppemist, kui ja järelaruannetega majandusaasta välisspetsi või RÜ poolt aruande esitamise alistide tehtava tähtaeg Äriregistrile kaasamise järeltegevusena. on saabunud). toetamine) Kuna vajalikud andmed on kättesaadavad ja põhinevad Äriregistris kättesaadavatel majandusaasta aruannetel, ei pea panema toetuse saajatele täiendavat halduskoormust sellise aruandluse esitamiseks, kui vastavas toetusmeetmes ei ole vajalik koguda järelaruannetega lisaks muud sellist infot, mida ei ole võimalik avalikest allikatest saada. Sellisel juhul teeb väljavõtted peale majandusaasta aruannete esitamise tähtaja saabumist  rakendusüksus ja lisab andmed SFOSi projekti näitajatesse. Unikaalsete ettevõtjate arvu väljavõte tagatakse SFOS aruandlusega 21.1.1.11 Rakendus Toetatavad 0 500 1580 SFOS, Jooksvalt pärast Ettevõtjate kava ettevõtjad projektiaruande esimest abi andmist TAI väljundnäi (millest: d (vahe- ja ettevõttele (st teadlikkuse taja mikro-, lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te kasvatamin e (TAI väikesed, enuses osalemise võimalused) keskmise toimumise järel) ja TAI suurusega ja võimekuse suured tõstmine ettevõtjad) Mitterahalis 0 500 1580 SFOS, Jooksvalt pärast t toetust projektiaruande esimest abi andmist saavad d (vahe- ja ettevõttele (st ettevõtjad lõpparuanded) tegevuses/üritusel/te enuses osalemise toimumise järel) Rakendus VKEd, 0 Ei 500 Projektide Esimese kava kellel on kohaldu järelaruanded majandusaasta tulemusnäi suurem või Äriregistri andmete põhjal taja lisandväärtu andmed. peale väljundi s töötaja Andmeid on saavutamist (ehk kohta võimalik andmed saab teisel koguda kas majandusaastal toetuse saajate peale väljundi poolt esitatavate saavutamist/projekti järelaruannetega lõppemist, kui või RÜ poolt majandusaasta tehtava aruande esitamise järeltegevusena. tähtaeg Äriregistrile Kuna vajalikud on saabunud). andmed on kättesaadavad ja põhinevad Äriregistris kättesaadavatel majandusaasta aruannetel, ei pea panema toetuse saajatele täiendavat halduskoormust sellise aruandluse esitamiseks, kui vastavas toetusmeetmes ei ole vajalik koguda järelaruannetega lisaks muud sellist infot, mida ei ole võimalik avalikest allikatest saada. Sellisel juhul teeb väljavõtted peale majandusaasta aruannete esitamise tähtaja saabumist rakendusüksus ja lisab andmed SFOSi projekti näitajatesse. Unikaalsete ettevõtjate arvu väljavõte tagatakse SFOS aruandlusega  21.1.1.15. Meetmete Tegevustes 0 300 900 SFOS, Jooksvalt pärast iga Innovaatilis nimekirja osalenute projektiaruande tegevuse/ürituse ed väljundnäi arv d (vahe- ja lõppemist. riigihanked taja lõpparuanded) Punkt 6. Sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusega seotud inimesed, sealhulgas nii inimesed, kes juba ettevõtlusega tegelevad, kui ka inimesed, kes veel ettevõtlusega ei tegele, kuid kes on ettevõtlusest huvitatud ning võivad omada potentsiaali tegutsemaks tulevikus ettevõtjana, sealhulgas erinevatesse gruppidesse kuuluvad inimesed. Kuigi rahvusvahelistumise tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele, sihtrühma valikul ettevõtte suurust ei piirata, kuna suurettevõtjate osalemisel tegevustes võivad saada kasu VKE-d. Lisaks on sihtgrupiks ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete läbiviijad. Punkt 7. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused Vastavalt toetuse andmise tingimustele võivad lõppsaajaks kvalifitseeruda kõik Eestis tegutsevad ettevõtjad või ettevõtlusega alustada plaanivad inimesed. Lisaks ka ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused kuna suureneb TAI nõudlus, millest tulenevalt suureneb ettevõtlusmaastiku teadmusmahukus. Lõppsaajateks on ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete läbiviijad. Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algab 01.10.2022. a. ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. detsembriks 2029. a. Punkt 9. Tegevuste eelarve Programmi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga- aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021 - 2035“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Käskkirjas kajastatud sekkumised on kajastatud vaid käesolevas käskkirjas ning lisanduvaid käskkirju nendele sekkumistele ei kehtestata. Punkt 10. Kulude abikõlblikkus Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu on käskkirjas välja toodud. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul. Kulude tekkimise aluseks olevad tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.12.2029. a). Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–32, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude ning võimalike partnerite või tegevustes osalejate omafinantseeringu tõendamisel (juhul kui omafinantseering rakendub), arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtumis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused Toetusskeemi elluviija koostab TAIE arengukava alusel ning arvesse võttes rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Programmi tegevuskava sisaldab tegevuste ja alategevuste loetelu aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta. Selleks, et tagada programmi otsene ja selge panustamine TAIE strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid TAIE arengukavaga. Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid teiste horisontaalsete põhimõtetega, sealjuures pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade võimalusel suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Programmi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada programmi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada programmi kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada programmi teostamise dokumentatsioonid, tagada programmi elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutammine vähemalt 5 aasta jooksul programmi abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning oluline on silmas pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi „perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse” ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 toodud nõuete kohaselt juhul kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks, sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida programmi tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks. Punkt 13. Aruandlus Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuannet sagedusega üks kord aastas ning esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded ettenähtud vormil ja tähtaegadel. Punkt 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord ning toetuse tagasiküsimine Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. Toetuse tagasinõudmisega tegeleb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30. Punkt 15. Riigiabi Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele. Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 4. Käskkirja mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE arengukavast. Tegevussuuna „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ raames ellu viidavate tegevuste tulemusel avaldub järgmine mõju:  Paraneb ettevõtjate juhtimiskvaliteet, mille tulemusel tehakse targemaid otsuseid ja kasvab ettevõtja loodav lisandväärtus, mis on ka TAIE arengukava peamine eesmärk;  Suureneb vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgivate ettevõtjate hulk ja süveneb vastutustundlikum toimimine;  Paranevad ettevõtjate temaatilised valdkondlikud kompetentsid, mis võimaldavad kasvatada ettevõtja konkurentsivõimet ning teadmus- ja tehnoloogiamahukust;  Suureneb ettevõtlusalane teadlikkus ja ettevõtlikkus ühiskonnas laiemalt. Toetusskeem avaldab ettevõtjate rahvusvahelistumisele alljärgnevat mõju:  soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning luua eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel. Toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, et soodustada ettevõtjatevahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks;   arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi;  toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu;  soodustatakse ettevõtjate investeeringuid uute geograafiliste ja tooteturgude hõivamiseks;  suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;  tugevdatakse Eesti integreeritust EL-i ühtse turuga, vähendatakse kaubandustõkkeid ja liigset halduskoormust, et soodustada ekspordiambitsiooniga ettevõtjate piiriülest tegevust (sealhulgas avaliku halduse digiteerimine, parem teabevahetus ja nõustamine);  toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist eelkõige TAIE fookusvaldkondades;  kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas tagades sobivad finantseerimisvõimalused ning suunatakse rohkem ressurssi ja toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt. Ettevõtjate innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse suurendamise toetusskeemi jõustumine võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks ja elluviimiseks. Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks rohkem ettevõtteid, kes on suutelised looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis annavad kõrgema lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui riigile. Elluviija poolt toetusmeetme raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega ja arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni vajalikul kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni. Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad mis viisil ja millistes suundades on võimalik teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks vajalikke teadmisi ja kompetentse. Meetme tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu tõttu kasvab võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on eelduseks järgmise põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses. Innovaatiliste riigihangete tegevuste elluviimine suurendab avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana. Igal aastal suunatakse riigihangete kaudu ettevõtlusse üle 3 miljardi euro, mis moodustab suurusjärgus 30% riigieelarve kulude mahust ja 12-13% Eesti SKP-st. Avalikul sektoril on seega turu mõjutamiseks arvestatav ostujõud, mille sihipärase haldamisega on võimalik ergutada turul innovatsiooni, suunata ettevõtjaid arendustegevustele ning saada vajadustele paremini vastavaid teenuseid ja tooteid. Olemasoleva potentsiaali realiseerimise ehk avaliku sektori hangete ostujõu efektiivsema kasutuse oluline võtmetegur on nn targa tellija olemasolu, kes oskab kirjeldada hankevajadusi probleemipõhiselt, on teadlik turul pakutavatest lahendustest ning turuosaliste arendusvõimekustest ning oskab täpsustada ja juhtida selliste lahenduste tellimiseks vajalikke protsesse läbi projekti kogu elutsükli. See tähendab, et avalik sektor, mis on hangete kaudu turul samuti klient, ostab nn nõudliku kliendina tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis eeldavad ettevõtjailt arendustegevusi. Sellise lähenemisega on avalik sektor uute või oluliselt uuendatud toodete, teenuste ja lahenduste esmane klient, andes ettevõtetele referentsi hanke tulemusel valminud toote, teenuse või lahenduse edasi müümiseks. Seega mõjutab edukas nõudluspoole innovatsioonipoliitika ettevõtlust mitmeti, näiteks pakkudes arendustegevuse toetust, esmase kliendi ja tööde referentsi, mida kasutada turul edaspidi. Suurendades avaliku sektori nõudlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele, luuakse turgu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Tugevdades avaliku ja erasektori koostööd innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtul, tuues kokku nii nõudluspoole kui ka võimalikud pakkujad, tagatakse, et ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemine oleks võimalikult efektiivne. 5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab toetusskeemi seose prioriteetse suuna teiste meetmete, meetme tegevuste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega: Meetme tegevus „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse meetme tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuskava realiseerimiseks. Käesolev toetusskeem ja starditoetuse meede täiendavad teineteist, kuna nimetatud starditoetuse saamisele eelnevalt peab olema alustav ettevõtja MAKs eelnõustamises käinud ning toetuse saamisele järgnevatel aastatel peab ettevõtja käima MAKs arengunõustamisel. Käesolev toetusskeem täiendab meetme tegevuse „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti maine tõstmiseks, mis on oluline ka turisminõudluse valdkonnas. Seos sama erieesmärgi teiste meetmetega: Seos meetmega „Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“. Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine Antud meede pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Meede täiendab käesolevat ettevõtlusteadlikkuse toetusskeemi, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks. Seos Riigikantselei poolt elluviidava meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ tegevusega „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“. Nõudluspoole innovatsioonipoliitika instrumendid panustavad samuti TAI teadlikkuse ja võimekuse suurendamisesse. Innovaatiliste riigihangete tegevustes tehakse tihedat koostööd Riigikantseleiga ning tegevused panustavad otseselt Riigikantselei meetme eesmärkide saavutamisse läbi info jagamise, teavitus- ja nõustamistegevuste pakkumise ning erasektori ja avaliku sektori vahelise dialoogi tekitamise. Seos valdkondlike arengukavadega: „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse ettevõtjate võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa ettevõtjate teadmiste ja kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Selleks panustatakse käesolevas toetusskeemis otseselt tootmisalase efektiivsuse arendamisse. Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035”– strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav. Horisontaalsed Mõju põhimõtted Tasakaalustatud Toetav mõju: Toetusskeemis tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade regionaalne areng ühtlase arendamisega ja tagatakse eri regioonide võrdne kohtlemine. Tehnoloogia- ja teadmusmahukas ettevõtlus võib olla palju vähem sõltuv inimkapitali mahust ning sellest tulenevalt on võimalus edendada ettevõtlust üle Eesti. Samas võib vajada tehnoloogia- ja teadmusmahukas ettevõtlus kõrge teadmiste ja oskuste tasemega inimressurssi, mis selle ressursi koondumise tõttu teatud regioonidesse, sõltuvalt valdkonnast ja ettevõtluse iseloomust, võib piirata regionaalsust oluliselt. Eesti ettevõtete konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev. Piirkondlikud erinevused on olulised lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas. Käskkirja alusel elluviidavate tegevuste järgi on vajadus üle-eestiliselt. Teadlikkuse alaste tegevuste elluviimisel tehakse vajadusel koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset katvust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas regioonis. Vastutustundlikkuse kasv ettevõtluses on regionaalselt neutraalse mõjuga või kergelt positiivne, soodustades ettevõtjate panustamist kogukondadesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste täpsem tegevuskava ning konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. Käskkirja tegevutel on potentsiaali panustada kaudselt horisontaalse näitaja eesmärgi täitmisesse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest. Käskkirja tegevuste panust mõõdikusse ei ole võimalik arvuliselt näidata. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Toetusskeemi raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga, sealhulgas pakutakse messide valikul ettevõtjatele välja ka energiasäästu ning ressursside parema kasutuse temaatilisi messe. Lisaks kaasatakse üritusele ka selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Toetusskeemi tegevused seonduvad keskkonna- ja kliimapoliitikaga nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute innovaatiliste ettevõtjate ja teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisesse. Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on ellu kutsutud mh otseselt kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv  keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. TA ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse. Innovatsioonihangete edendamine annab avalikule sektorile rohkem tööriistu tegeleda muutuvas kliimas uute oludega, mille tarbeks on vaja leida uusi innovaatilisi lahendusi, mis täna veel turul ei pruugi kättesaadavad olla Vastutustundliku ettevõtluse oluline komponent on ka kestlikkus ja keskkonnasõbralikkus. Elluviidavad tegevused toetavad otseselt rohelisuse ja vastutustundlikkuse kasvu, muutes ettevõtjate toimimist ja juhtimist keskkonnasõbralikumaks. TAI teadlikkuse edendamine suurendab uute tulevikutehnoloogiate turule tulekut, mis sõltuvalt valdkonnast võivad mängida rolli kliimaneutraalse energiatootmise suunas liikumisel. Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Sooline Toetav mõju. Tegevuste eesmärk on infoühiskonnas toimetulekuks vajaliku võrdõiguslikkus, teadlikkuse ja teadmiste omandamine ning täiendamiseks võimaluste võrdsed võimalused, loomine, et luua eeldused e-teenuste võimalikult turvaliseks ja laialdaseks ligipääsetavus kasutuselevõtuks kõigi sihtgruppide seas. Arvestatakse, et info tegevustest jõuaks erinevate sihtgruppideni nende eelistatumaid ning enimkasutatavaid infokanaleid pidi. Info levitamisel toetusskeemi raames planeeritavatest tegevustest arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja enimkasutatavate infokanalitega. Samuti arvestatakse toetusskeemi raames korraldatud tegevuste puhul osalejate erineva taustaga ning juhul kui osalejaks on teisest rahvusest, puudega või vanuselise iseärasusega isik, siis annab korraldaja endast parima, et muuta osalemine võimalikult turvaliseks ja kättesaadavaks. Lahendus ei diskrimineeri kedagi, st tagatud on võrdne ligipääs kõigile, kes vastavad sihtgrupile seatud tingimustele, mis tulenevad TAIE eesmärkidest ja rakenduskavas kokku lepitust. Käskkirja üks eesmärke on juhtimiskvaliteedi kasv, mis otseselt adresseerib ka organisatsioonide mitmekülgsuse ja töötajatega arvestamise aspekti ning edendab seega mitmekesisust. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Lahendus aitab otseselt kaasa erinevate gruppide, sh noored, eneseteostusvõimalustele, eeskätt seoses ettevõtlusega alustamisega ja ettevõtluspotentsiaali realiseerimise kaudu. Uued tehnoloogiad ja ärimudelid ning sellega seotud teadlikkuse ja kompetentside kasvatamine on üks  käskkirja sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda. Käskkirja rakendamise tulemusel paraneb otseselt erinevate gruppide võime ja oskused tegeleda ettevõtluse ja innovatsiooniga. Käskkirja alusel elluviidavate tegevuste üks fookusi on vastutustundliku ettevõtluse edendamine erinevate selleks ellu kutsutavate tegevuste abil ja võimalusel vastavaid sotsiaalpartnereid võimestades. Ettevõtluse üldine vastutustundlikkuse kasv ja paranenud juhtimiskvaliteet adresseerib otseselt võrdsete võimaluste temaatika senisest paremat ja tõhusamat kajastamist ettevõtja igapäevases toimimises. Lahendus on suunatud ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvule erinevates ühiskonna sihtgruppides, kes on ettevõtjad või evivad ettevõtluspotentsiaali. Käskkirja eesmärk ei ole käsitleda mehi ja naisi erinevalt, vaid arendada ettevõtjaid, parandamaks nende toimimist ja juhtimiskvaliteeti, keskkonnateadlikkust, innovatsioonivõimet ja võimaldada füüsilistel isikutel realiseerida edukamalt oma ettevõtluspotentsiaali võrreldes olukorraga, kus käesoleva käskkirja alusel ellu viidavaid tegevusi ei tehtaks. Lahendus toetab meeste ja naiste huvi tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Tegevuste elluviija tagab ka ligipääsetavuse analoogselt oma teiste pakutavate teenustega. Teenuseid pakutakse läbivalt ligipääsetavalt. Vastutustundlikkus on üks tegevuste suundasid ning läbivalt rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste täpsem tegevuskava ning konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid horisontaalsete põhimõtetega. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. DNSH ja DNSH ja kliimakindlus on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. kliimakindlus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. 7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 8. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. Käskkirjas toodud erieesmärgi nr 1 sekkumiste elluviimine jõustub kui 2021–2027 perioodi rakenduskava erieesmärgi temaatiline eeltingimus on täidetud. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, EVEA- le, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/22-1605 - Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ee61992-12d7-4a51-9228-e4838f17b37d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ee61992-12d7-4a51-9228-e4838f17b37d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main